Teaduskooli kodune töö Ettekanne RÕHK Õpilane:Tauno Toome Kool: Illuka Kool Klass: 9 2012 Sisukord Rõhk. Rõhk vees. Pascali seadus. Vedeliku samba rõhk. Vedeliku rõhu sõltuvus vedelikusamba kõrgusest. Archimedese jõud. Helirõhk. Õhurõhk. Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Pindala on funktsioon, mis seab igale kujundile mingist tasapinnaliste kujundite hulgast (näiteks hulknurkadele) vastavusse arvu kus · p = rõhk · F = jõud · S = pindala.
Automaatne vererõhu mõõtmine Vererõhk Vererõhk on rõhk, mille all veri asetseb soonestikus ja mille varal ta "surub" veresoone seinale. Verevoolu põhjustab rõhu langus soonestikus. Vererõhust rääkides eristatakse: ¤ süstoolset vererõhku (maksimaalne vererõhk 100120 mmHg) ¤ diastoolset vererõhku (minimaalne vererõhk 6080 mmHg) ¤ keskmist vererõhku (hetkväärtuste keskmine tase) ¤ pulsirõhku (süstoolse ja diastoolse rõhu vahe) Süstoolne rõhk Keskmine rõhk Pulsi rõhk
8. Vedelikku (või gaasi) sukeldatud kehale mõjuva üleslükkejõu leidmises võib kasutada valemit Fü = g V, kus g = raskuskiirendus, (roo) = a. vedeliku tihedus b. Keha tihedus V = a. keha koguruumala b. Allpool vedeliku pinda paikneva kehaosa ruumala c. Vedeliku koguruumala 9. Aatomituuma osakesed on (mitu) a. prootonid b. Positronid c. Neutronid d. Elektronid 10. Kui konstantse ruumala korral gaasi rõhk suureneb, siis gaasi temperatuur pV = nRT a. väheneb b. Jääb samaks c. Suureneb 11. Gaasides (mitu) a. esineb pindpinevus b. Esineb elastsusjõud c. Toimib Pascali seadus d. Toimub gaasisamba poolt avaldatav rõhk e. Toimub üleslükkejõud 12. Keemilise elemendi omadused määrab ära: a. tuumalaeng b. Neutronite arv c. Massiarv 13. Maal on kõige levinuim keemiline element a. vesinik
Raskusjõust põhjustatud rõhk vedelikus Rõhk ● Rõhk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade vahelist survet. ● Rõhk võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega. ● Tähis füüsikalise suurusena on p. Rõhu ühik on 1 Pa (paskal). Paskal võrdub 1 njuutoniga 1 ruutmeetri kohta. Rõhk vedelikus ● Vedelikus kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. ● Rõhk sõltub vedeliku liigist ja aluse kohal oleva vedelikusamba kõrgusest. ● Vedelik rõhub sellesse sukeldatud keha alt üles suurema jõuga, kui ülevalt alla. Vedelikusammas ● Vedeliku paksus, mis jääb keha kohale. ● Vedelikusamba rõhk sõltub: Vedelikusamba kõrgusest (h) Vedeliku tihedusest (ρ) Konstandist g (g = 9,8 N/kg) ● Valem vedelikusamba rõhu arvutamiseks on: p = ρgh. Rõhu mõõtmine ● Vedeliku rõhku mõõdetakse vedelik-
Gravitatsioonijõud e. külgetõmbejõud kahe keha vaheline tõmbejõud Hõõrdejõud-kehade vastastikune liikumise takistamine Deformatsioon-keha kuju muutus Elastsusjõud-jõud,mis püüab keha kuju säilitada Rõhk-Füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepindala jagatisega. Resultantjõud-kehale mõjuvate jõudude summa Pascali seadus-vedelikus ja gaasis avaldub rõhk igas suunas ühtviisi Manomeeter-seade rõhu mõõtmiseks Baromeeter-seade õhurõhu mõõtmiseks Üleslükkejõud-jõud,mis mõjub kehale vedelikus ja gaasis Gravitatsioon sõltub massist(mida suurem mass, seda suurem jõud) ja kaugusest ( mida kaugemal on keha, seda väiksem gravitatsioon) Maa tõmbab mind enda poole = 10*minu mass. Hõõrdejõud on kasulik- keha liigub ja peatub lõpuks, kahjulik - kulumine Hõõrdejõud sõltub massist e.rõhumisjõust, pinna karedusest(mida karedam,
Klass: Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Pindala on funktsioon, mis seab igale kujundile mingist tasapinnaliste kujundite hulgast (näiteks hulknurkadele) vastavusse arvu kus · p = rõhk · F = jõud · S = pindala. Rõhu ühik SI-süsteemis on paskal, Kui välisjõud mõjub tahkele kehale, siis annab keha rõhu edasi mõjuva jõu suunas. Vedelikud ja gaasid alluvad Pascali seadusele. rõhk vees. Vesi on teatavasti raskem kui õhk Ning ültasi ei õnnestu vett suure rõhuga kokkusuruda erinevalt õhust, mille maht kahaneb 2 korda kui survet tõsta samuti 2 korda
1) Kodade süstol – kojad tõmbavad kokku üheaegselt (nii vasak kui parem). Kodade kokkutõmbe tõttu surutakse kodadest kogu veri vatsakesse. (Suurem osa verd on vatsakestesse läinud juba varem – siis, kui kojad kui vatsakesed on diastolis – hjiljem selgitus). Kodade süstol väga lühike – 0,1 sekundit. Selle ajaga ei jõuaks kojad koguv erd vatsakestesse lükata. 2) Vatsakeste süstol – selle ajal vatsakeste lihased tõmbuvad kokku ja rõhk vatsakestes tõuseb. Veri otsib vatsakestest väljapääsu. Kaks võimalust: kas läheks tagasi kodadesse või vatsakestest välja. Tagasi ei saa minna, sest atrioventikulaarklapid sulguvad. Rõhu edasise tõusu korral vatsakestesse avanevad poolkuuklapid – see saab toimuda siis, kui rõhk vatsakestes ületab rõhu suurtes veresoontes (aordis ja kopsuarteris). Rõhk peab olema vasakus ja paremas vatsakestes ei pea olema rõhud ühesugused, sest aordis ja kopsuarteris erinevad
Aatommass mrx– ühe aatomi mass (amü) Molekulmass Mr– ühe molekuli mass (amü) Molaarmass MX – ühe mooli mass (kg/mol) Ainehulk 1 mool –selline kogus ainet, mille mass grammides võrdub selle aine aatom- või molekulmassiga (mol), tähis (nüü) Avogadro arv NA – ühes moolis sisalduv aatomite või molekulide arv (1/mol) 3. Millised suurused määravad gaasi oleku (seisundi)? Rõhk (p), ruumala (V) ja temperatuur (T) 4. Millest on põhjustatud gaasi poolt avaldatav rõhk? Kuidas on määratletud rõhk, kui suur on rõhk 1 paskal? Kuidas on määratletud molekulide kontsentratsioon? Rõhk on põhjustatud molekulide põrgetest. Rõhk on arvuliselt võrdne pinnaühikule risti mõjuva jõuga (p=F/S). 1 paskal – rõhk, mille tekitab 1 m2 suurusele pinnale ühtlaselt jaotunud 1 N suurune jõud. Molekulide kontsentratsioon (n)– molekulide arv ühes ruumalaühikus 5. Esita molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand ideaalgaasi jaoks. Millistest suurustest
4.Vedeliku füüsikalised omadused •Tihedus – ruumalaühiku mass •Erikaal – ruumalaühiku raskusjõud (kaal) •Viskoossus – osakeste liikumise takistus •Kokkusurutavus •Soojuspaisumine 5.Rõhu mõõtühikud ja skaalad •Absoluutne skaala – alglugem p = 0 Pa •Relatiivne skaala – alglugem õhurõhk 6.Rõhu mõõteriistad ja toimimise kirjeldus •Vedelikmanomeetrid •Mehaanilised manomeetrid •Elektrilised manomeetrid 7.Hüdrostaatiline rõhk 8.Rõhk vedeliku raskusjõust 9.Hüdrostaatiline paradoks Kui vedelikusamba kõrgused on võrdsed ning hüdrostaatiline rõhk mõjub võrdsetele pindadele, siis on ka jõud võrdsed. 10.Rõhujõud tasapinnale (valem ja seletus) 11. Vedeliku rõhu poolt pinnale avaldatav jõud Kaks juhtu: •Rõhuga koormatud pinna ulatuses rõhk muutuva suurusega •Kogu pinna ulatuses on rõhk muutumatu suurusega 10. 11.Torude tugevusarvutus
molekuli mass 1/12 süsiniku molekuli massiga Molekulmass ehk suhteline molekulmass on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü). Tähis: Mr Selleks, et leida molekulmass, tuleb liita antud molekuli koostises olevate elementide aatommassid. Mõõteühik 3. Millised suurused määravad gaasi oleku (seisundi)? Rõhk p, ruumala V ja temperatuur T Molekulidega seotud suurused Elastsed kuulikesed Rõhk on põhjustatud molekulide põrgetest Impulsi jäävuse seadus 4. Millest on põhjustatud gaasi poolt avaldatav rõhk? Kuidas on määratletud rõhk, kui suur on rõhk 1 paskal? Kuidas on määratletud molekulide kontsentratsioon? Gaasi poolt avaldatav rõhk on molekulaarkineetilise teooria seisukohalt põhjustatud molekui põrgetest vastu anuma seina. 5. Esita molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand ideaalgaasi jaoks. Millistest suurustest sõltub gaasi rõhk
Ülesanne 3 (variant 3) Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga m kG. Milline peab olema koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt d mm, kui rõhk p süsteemis ei tohi ületada 200bar ja silindri mehaaniline kasutegur m? Valida silindrite standardsete läbimõõtude reast lähim sobiva läbimõõduga silinder. Milline peaks olema valitud silindri käitamiseks kasutatava töövedeliku rõhk, bar? Hüdrosilindrite normaalläbimõõtude (mm) rida: 12, 16, 20, 25, 32, 40, 50,63, 80, 100, 125, 160, 200, 220, 250, 280, 320, 360, 400. Antud: m = 320 kg = 0,94 pmax=200bar Leida: d=? pkäit=? Teisendan ühikud valemi jaoks sobivaks. 1kg=10N 320kg= 320*10=3200N 1bar=105Pa 200bar=200*105Pa=200*105N/m2 Valemid: F =mg F=pa A =r 2 d =2r=2 P pinnale mõjuv vedeliku rõhk, N/m2; F mõjuv välisjõud, N; A jõudu ülekandva pinna pindala, m2. Arvutuskäik:
PASCALI SEADUS- vedelikule või gaasile avaldatav rõhk levib vedelikus või gaasis igas suunas. PASCALI KERA- seest tühi kera, mis on ühendatud silindriga, milles liigub kolb. RÕHK (p) SÕLTUB VEDELIKUSAMBA KÕRGUSEST. Rõhk vedelikus = vedeliku tihedusega. Rõhk vedelikus = õhurõhu + vedelikusamba rõhuga MANOMEETER GRAAFIK VÄLJENDAB RÕHU SÕLTUVUST VEDELIKUSAMBA KÕRGUSEST. Vedelikusamba rõhk = vedelikusamba kõrgusega VEDELIKUSAMMAS : sõltub vedeliku tihedusest, RASKUSJÕUST PÕHJUSTATUD VEDELIKUSAMBA RÕHK ON VÕRDELINE SAMBA KÕRGUSE, VEDELIKU TIHEDUSE JA TEGURI g KORRUTISEGA. p = tihedus * gh saab arvutada vedelikusamba rõhku sügavusel vedeliku pinnast Manomeeter : vedelik-, metall- ja aneroidmanomeeter. VEDELIK.. u-kujuline toru, milles on mingi vedelik. Üks ava ühendatakse voolikuga, teine avatud. (skaala, u-toru, vedelik, voolik) METALL.
Tauno Sõmmer Iseseisva töö ülesanded Kodutöö Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanika teaduskond Õpperühm: MI-31 Juhendaja: Rein Soots Tallinn 2010 Ülesanne 1 (variant 4) Avaldada rõhk X mmHg paskalites, baarides ja megapaskalites, kui elavhõbeda tihedus on 13600 kg/m3. Antud: X=100 mmHg = 13600 kg/m3 Leida: X= ? Pa X= ? bar X= ? MPa 13600 kg/m3 elavhõbeda tihedus näitab, et tegu on normaaltingimustega. Teisendan ühikud: 1mmHg = 1 torr 1 torr= 133,3Pa 100 mmHg= 100 torr 100 torr= 100*133,3=13330 Pa 1 bar = 105 Pa 13330Pa= 13330/105 bar=0,1333 bar 1MPa= 106Pa 13330Pa=13330/106=0,01333 MPa
Kodused ülesanded Varjant 12 Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Transporditeaduskond Õpperühm AT-21a Kontrollis: Lektor Rein Soots Tallinn 2012 Ülesanne 2. (Varjant 12) Arvutada, milline on vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk ( bar ), kui mahuti on täidetud vedelikuga, mille tihedus = 700 kg/m3 ja vedeliku vabale pinnale mõjuv väline ülerõhk p0 = 0,05 bar. Vedeliku taseme kõrgus mahutis on h = 4,5m. Valemid. p = hg p = hüdrostaatiline rõhk vaadeldavas vedeliku punktis [N/m2] h = vaadeldava punkti kaugus vedeliku pinnast vertikaalsuunas [m] = vedeliku tihedus [ kg/m3 ] g = raskuskiirendus 9,81[m/s2 ] Kui vedeliku pinnale mõjub mingi välisrõhk, siis on hüdrostaatiline rõhk vedeliku mingis punktis
Kodused ülesanded Varjant 14 Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Transporditeaduskond Õpperühm AT-21a Kontrollis: Lektor Rein Soots Tallinn 2012 Ülesanne 2. (Varjant 14) Arvutada, milline on vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk ( bar ), kui mahuti on täidetud vedelikuga, mille tihedus = 750 kg/m3 ja vedeliku vabale pinnale mõjuv väline ülerõhk p0 = 0,26 bar. Vedeliku taseme kõrgus mahutis on h = 15m. Valemid. p = hg p = hüdrostaatiline rõhk vaadeldavas vedeliku punktis [N/m2] h = vaadeldava punkti kaugus vedeliku pinnast vertikaalsuunas [m] = vedeliku tihedus [ kg/m3 ] g = raskuskiirendus 9,81[m/s2 ] Kui vedeliku pinnale mõjub mingi välisrõhk, siis on hüdrostaatiline rõhk vedeliku mingis punktis
kehade kokkupuutepindala jagatisega. Keha mõju pinnale oleneb kokkupuute pindalast. Rõhk=jõud: pindala P=F:S Rõhu tähis on p. Jõu tähis on F. Pindala tähis on S. Rõhuühik on Pa (paskal) Pa= 1 N/m2- (üks njuuton ruutmeetri kohta) Arvutusülesandeid: 1. Andmed: Lahendus: S= 2m2 p=F: S p= 4000N : 2m2= 2000 Pa F= 4t= 4000N P= ? Vastus: 2000 Pa on roomiktraktori rõhk maapinnale. 2. Võttes inimese rõhuks enda teabe ja traktori oma eelmisest ülesandest st. 24047 Pa inimesel ja 2000 Pa traktoril. Vastus: Inimese rõhk on suurem kuna traktor toetub suuremale pinnale kui inimene. Teada on, et mida suurem on pindala siis seda väiksem on rõhk. 3. Andmed: Lahendus: F= 0,8 N p= F : S p= 0,8 N : 1m2= 0,8 Pa S= 1m2 P=?
Molaarmass - ühe mooli aine mass grammides – ühik g/mol Ainehulk 1 mool - on aine hulga ühik, mis sisaldab endas Avogadro arv ehk 6,02·10 23 aineosakest – mõõtühik – mol, tähis m Avogadro arv - 1 moolis sisalduvate osakeste arv (Na=6,02*10²³mol) 3. Millised suurused määravad gaasi oleku (seisundi)? Gaasi oleku määravad p-rõhk, V-ruumala ja T- temperatuur. 4. Millest on põhjustatud gaasi poolt avaldatav rõhk? Kuidas on määratletud rõhk, kui suur on rõhk 1 paskal? Kuidas on määratletud molekulide kontsentratsioon? Gaasi rõhk on tingitud molekulide põrgetest vastu anuma seina või vastu kehasid, mis gaasis on. Gaasi rõhk suureneb ruumala vähendamisel või temperatuuri tõstmisel. 1 Pa on rõhk, mille tekitab 1 m2 suurusele pinnale ühtlaselt jaotunud 1 N suurune jõud. Molekulide kontsentratsioon on määratletud rõhu valemist p=3/2nEk -> n=N/V 5
ANATOOMIA 15 12.10.11 Vererõhk Vererõhk on veresoontes liikuva vere rõhk. See on põhjustatud ühelt poolt südame kui pumba tööst, süda paiskab iga süstoli ajal teatud koguse verd veresoontesse ja sellele soontesse paisatud verele avaldavad vastupanu veresoonte seinad. Arterite seinad sisaldavad elastseid kiude ja on pidevas pingeseisundis, mistõttu nad avaldavad soontes olevale verele survet. Liikumisel piki veresooni peab veri ületama veresoonte sisepinna hõõrdumistakistuse ja selle tõttu südamest kaugenedes
keha deformeeriva jõuga. Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega p= F:S. Rõhuühik on 1 Pa(paskal) Resultantjõuks nimetatakse jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. Pascali seadus- vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. Vedelikusamba rõhk Vedelikusamba rõhk on võrdeline vedelikusamba kõrgusega, Vedelikusamga kõrgus h mõõdetakse keha pinnalt veepinnani. Graafik väljendab rõhu sõltuvust vedelikusamba kõrgusest. Vedelikusamba rõhk sõltub vedeliku tihedusest. Rõhk vedelikus on võrdeline vedeliku tihedusega. Raskusjõust põhjustatud vedelikusamba rõhk on võrdne samba kõrguse, vedeliku tiheduse ja teguri g korrutisega.
Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergia vajadusest tingitud väiksemat kasutegurit 2. Automaatkäigukasti hüdraulika ( 2.1 Rõhuregulaator Rõhuregulaator koosneb klapist, reguleeritavast vedrust ja ühenduskanalitest. Klapi liigutamisega muudetakse õli pealevoolukanali läbilaskevõimet, millest omakorda sõltub rõhk väljuvas kanalis. Rõhku saab muuta vedru all oleva reguleerkruviga. Rõhuregulaatoreid kasutatakse näiteks pumbast hüdrotrafosse suunduvas kanalis (u. 6 bar) ja juhtrõhu reguleerimiseks (u. 3 bar). Joonis 1. Rõhk OK Joonis 2. Rõhk liiga suur Joonis 3. Rõhk liiga suur 2.2 Erinevusrõhuõhuregulaator Erinevusrõhu regulaatorid hoiavad siseneva ja väljuva rõhu vahe muutumatuna (n. 1 bar).
Õhuniiskuse määramine. 1. Õhuniiskuse karakteristikud. Kõikjal õhus leidub alati veeauru. Veeauru moodustavad õhu molekulide vahel kaootiliselt liikuvad vee molekulid. Seega reaalne õhk on õhu koostisse kuuluvate gaaside ja vee molekulide segu. Suurusi, mille abil iseloomustatakse õhu veeauru sisaldust nimetatakse õhuniiskuse karakteristikuteks. Alljärgnevalt käsitleme olulisemaid nende hulgast. 1. Veeauru rõhk (tähis e). Gaas avaldab rõhku molekulide liikumise tõttu. Kuna õhus liigub ka vee molekule, siis mõningase osa gaasi rõhus tekitavad vee molekulid. Õhus leiduvate vee molekulide põhjustatud rõhku nimetamegi veeauru rõhuks e, mille mõõtühikuteks on samad ühikud, mida kasutatakse õhurõhu mõõtmisel - hPa või mb. 2. Absoluutne niiskus (tähis a). Absoluutse niiskuse all mõistetakse ühes kuupmeetris niiskes õhus sisalduvat veeauru massi. Meteoroloogias on absoluutse
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ülesanne 1 Avaldada rõhk X mmHg paskalites, baarides ja megapaskalites, kui elavhõbeda tihedus on 13600 kg/m 3 . Antud: X= 3400 mmHg (millimeetrit elavhõbeda sammast) h=3,4 m =13600 kg/m 3 elavhõbeda tihedus g= 9,81 m/s 2 raskuskiirendus p=? (Pa, bar, MPa) rõhk Lahendus: p=h g (N/m 2 ) Rõhu mõõtühikuna on kasutusel paskal. 1 Pa= 1 N/m 2 1 bar = 10 5 Pa 1MPa=10 6 Pa p=3,4 13600 9,81=453614,4 Pa = 4,5 10 5 Pa = 4,5 bar = 0,45 MPa Vastus: Rõhk 3400 mmHg on 453614,4 Pa; 4,5 bar ja 0,45 MPa. Ülesanne 4 Torustikus voolab vedelik koguses q l/min. Leidke, milline peab olema torustiku minimaalne siseläbimõõt, mm, et tagada lubatud vedeliku voolukiirus v m /s
5. Hüdroajami kasutamist piiravad asjaolud. Hüdroajami puudustena tuleb nimetada: - tuleohtlikus töövedeliku või tema aurude lekkimisel, - töövedeliku tundlikus saastumise suhtes, - temperatuuri ja rõhu mõju töövedeliku viskoossusele, - suhteliselt madal kasutegur. 6. Hüdrostaatilise rõhu mõiste, tema allikad ja omadused. Hüdrostaatiliseks rõhuks nimetatakse rõhku, mis mõjub vedeliku sees. Rõhk vedelikus võib olla esile kutsutud kahel põhjusel: - hüdrostaatiline rõhk on tingitud vedeliku oma kaalust, - hüdrostaatiline rõhk on tingitud vedeliku vabale pinnale mõjuvatest välisjõududest. Hüdrostaatiline rõhk on sellisel juhul arvutatav valemiga: p = hg N/m2, kus p - hüdrostaatiline rõhk vaadeldavas vedeliku punktis, N/m2, h - vaadeldava punkti kaugus vedeliku pinnast vertikaalsuunas, m, - vedeliku tihedus, kg/m3, g - raskuskiirendus, 9,81m/s2. pinnale mõjub välisrõhk, siis rõhk vedeliku sees on selle välisrõhu võrra suurem (joon. 3).
Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Silbi ülesandeks on muuta häälikud kõnes kergesti hääldatavaks ja tajutavaks. Lühikesed silbid on sellised,millel puudub silbi lõpp ja tuum koosneb ainult ühest täishäälikust . Pikad silbid on sellised , millel on olemas silbi lõpp, või mille silbituum koosneb kahest täishäälikust. Lahtised silbid on need, millel puudub silbi lõpp. Kinnistel aga on silbi lõpp. Rõhk. Rõhk on keelenähtus, mille puhul sõna teatud silpe hääldatakse suurema intensiivsusega kui teisi. Eesti keeles on rõhu ülesanne tähistada sõna algust. Kõnetakt on keele kõige väiksem rütmiüksus. 1) Rõhulisele silbile järgneb üks rõhutu silp : e-ma 2) Rõhulisele silbile järgneb kaks rõhutut silpi : Tüd-ru-kud Välde. Lühike häälik : g,b,d. Pikk häälik : k,p,t. Ülipikk : kk,pp,tt. 1 välde
Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused 2 Hüdraulika teoreetilised alused Raskusjõud = mass × raskuskiirendus 2.1 Füüsikalised suurused F = 1 kg × 9,81 m/s2 =9,81 N Jõu mõõtühikuks SI-süsteemis on Mass m njuuton. Inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja Rõhk p ning mõõt. Keha mass on SI-süsteemi põhiühik. Massi mõõtühikuks SI- Suurus, mis iseloomustab keha pinna süsteemis on kilogramm. mingile osale risti mõjuvaid jõude. Rõhk on vedelikke sisaldavate protsesside Jõud F kirjeldamisel üks tähtsaim parameeter. Pinnaga A risti mõjuv jõud F tekitab
Õhkpidurid Seisupiduriharu Seisupiduriharu ülesandeks on hoida seisvat masinat paigal. Seisupidur rakendub, kui vedruakudest suruõhk välja lasta. Ning seda juhitakse seisupiduri kraaniga. Toitemagistraal töötab järgmiselt: seisupiduri haru õhupaaki hakatakse täitma kui rõhk üldtoiteharus tõuseb üle 6.3bari. Kui mingil põhjusel üldtoiteharus rõhk ei tõuse niikõrgeks et nelikkaitseklapp avada(mootoririke) sis on võimalik seisupidurit vabastada läbi täiteklapi väljastpoolt antava suruõhuga. Seisupiduri kaitseklapp avaneb rõhul 4bar ja sulgub kui rõhk langeb alla 3.4bari. Suletud kaitseklapi korral ei ole võimalik vabastada seisupidurit. Juhtmagistraal töötab järgmiselt: seisupidurit juhitakse seisupiduri kraaniga, millel on kolm asendit: sõiduasendis lastakse õhk seisupidurikraanist kiirendusklappi ja sealt edasi
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Hüdro- ja pneumoseadmed Iseseisva töö ülesanded Õppeaines: HÜDRAULIKA JA PNEUMAATIKA Transporidteaduskond Õpperühm: TLI-31 Üliõpilane: Indrek Kaar Juhendaja: Rein Soots Tallinn 2008 Ülesanne 1. Avaldage rõhk 250 mHg paskalites, baarides ja megapaskalites, kui elavhõbeda tihedus on 13600kg/m³. Anuma põhjale mõjub vedeliku kaalust tingituna surve, mis on sõltuv vedeliku samba kõrgusest h anumas ja vedeliku tihedus Antud: p= 250 mmHg = 13600 kg/m3 1 mmHg = 133,322 Pa 1 bar =105 Pa 250mmHg · 133,322 = 33330,5 Pa 33330,5 : 105 = ,0333 bar 0,333 : 10 = 0,033 MPa
, dünaamilise viskoossus µ = 17,95 10 -6 , kinemaatilise viskoossus m m2 m2 µ = 14,9 10 - 6 ( = ) s 3. Õhu niiskuse mõju tema tihedusele võib jätta arvestamata. Õhuvoolu kirjeldatakse - õhu liikumise keskmise kiirusega vkeskm (m/s) - õhu mahukulu Q=Fvkeskm (m3/s), kus F toru ristlõige , m2 Õhu staatiline rõhk pst on õhuosakeste rõhk üksteisele ja toru seintele, kirjeldab õhuvoolu potentsiaal- set energiat toru ristlõikes. Kui rõhku arvestada vaakuumi suhtes, on tegemist absoluutse rõhuga, kui õhurõhu suhtes, suhtelise rõhuga. Õhuvoolu dünaamiline rõhk kirjeldab õhuvoolu kineetilist energiat ristlõikes v2 pd =
tihedus on vedeliku tihedusest väiksem. Keha heljumine keha heljub, kui keha asub vedelikus või gaasis ja ei tõuse ega lange. Keha heljumisel on üleslükkejõud võrdne kehale mõjuva raskusjõuga. Keha heljub vedelikus või gaasis, kui keha tihedus on vedeliku või gaasi tihedusega võrdne. Keha uppumine keha uppumisel on üleslükkejõud raskusjõust väiksem. Kehe upub vedelikus või gaasis, kui keha tihedus on vedeliku või gaasi tihedusest suurem. Raskusjõust tingitud rõhk vedelikus maa külgetõmbejõu tõttu avaldab vedelik anuma põhjale ja seintele ning vedelikus asuvatele kehadele rõhku. Rõhk vedelikus on võrdeline vedelikusamba kõrgusega ja vedeliku tihedusega. Raskusjõust põhjustatud vedeliku rõhu saab arvutada valemist Vedelikusamba rõhk on võrdeline samba kõrgusega Vedelikusamba rõhk on võrdeline vedeliku kõrgusega
Tähis n Ühik 1/m³ n = N:V 6) Mis on mikroparameetrid? Too näiteid nende kohta. Ikroparameetrid on molekuli iseloomustavad parameetrid. Näited: M molaarmass; m - 1 molekuli mass; n molekulide konstruktsioon jne... 7) Mikroparameetrite seos makropaameeritega; molekuli mass ja aine mass; ainehulk ja molaarmass; kontsentratsioon ja ruumala; molekuli mass ja tihedus. 8) Loetle olekuparameetrid, nende tähised ja vastavad ühikud. Olekuparameetrid: p rõhk ; V ruumala ; m mass ; T temperatuur 9) Millised on molekulaarkineetilise teooria põhialused? Kõik ained koosnevad aineosakestest (molekulid; aatomid aineosakesed) Aineosakesed on pidevas korrapäratus liikumises. Aineosakeste vahel on vastastikmõju. 10)Milline on ideaalse gaasi mudel? Ideaalne gaas on selline gaas, mille molekulid on punktmassid (molekuli mõõtmed puuduvad). Molekulide põrked vastu nõu seina on absoluutselt elastsed (põrkel kiirus ei muutu).
3 -30 kristallvõre korral oleks ühe aatomi kohta tulev ruumala Va = d = 8 10 m3, mis on ühe aatomi ruumalast kaks korda suurem. Järelikult kui aatomid viia kritallilisse olekusse, oleks ühe mooli korral vastava kristalli ruumala 5 cm3. 4 4.2 Ideaalse gaasi olekuvõrrand Ideaalse gaasi olekuvõrrand pV = N k T , kus p on gaasi rõhk, V gaasi ruumala, N gaasi molekulide arv, T absoluutne temperatuur ja k Boltzmanni konstant. Juhul kui on antud gaasi hulk või gaasi mass m , saab olekuvõrrandi anda veel kahel, eelmisega ekvivalentsel kujul m pV = R T , pV = RT , µ kus R on universaalne gaasikonstant ja µ molaarmass. NB! T tähistab alati absoluutset temperatuuri. Temperatuuri Celsiuse skaalas tähistame väikese t tähega
Tallinna Muusikakeskkool Sissejuhatus Värskele Rõhule Tallinn 2014 Ajakirja Värske Rõhk esimene number ilmus 2005. aasta septembris ning seda antakse välja kord kvartalis. Carolina Pihelgas on Värske Rõhu uus juht, tänavu kümne aastaseks saava väljaande üle väga rõõmus, et ajakirjast ei saanud kitsa ringi asi. Pihelgas on olnud ajakirja tegemistega algusest peale seotud, algul kaasautorina, siis toimetajana ja nüüd juhina. Alguses oli ta kuulnud, et on olemas uus ajakiri, mis avaldas noorte autorite loomingut ja kuhu võis kaastööd saata. Enne 2011
8. Defineerida hüdrostaatilise rõhu mõiste. Hüdrostaatilise rõhu defineerimiseks vaadeldakse tasakaalus oleva vedeliku massi m, mis on mõttelise tasapinnaga jaotatud kahte ossa. Neid osi peab hoidma koos mingi jõud Fp, see on hüdrostaatiline rõhujõud ehk survejõud. Selle jõu intensiivsust tasapinna mingi punkti A suhtes nim hüdrostaatiliseks rõhuks. 9. Mis kutsub esile rõhu vedelikus? Rõhu vedelikus kutsub esile raskusjõud. Kuna vedelikus antakse rõhk edasi igas suunas ühteviisi siis see ongi rõhk vedelikus. 10. Kuidas arvutada rõhku vedelikus sügavusel h? 1 Sügavusel h saab rõhku vedelikus arvutada valemi järgi. 11. Hüdrostaatilise rõhu mõõteühikud? 12. Mis on ülerõhk, absoluutne rõhk, vaakum ja manomeetriline rõhk?
tuginedes kolmele eeldusele: a) kõik ained koosnevad molekulidest b) molekulid on pidevas kaootilises liikumises c) molekulide vahel on vastastikmõju (tõmbe ja tõukejõud). Aine omadusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameeter on mingi füüsikaline suurus, mis kirjeldab aine olekut või omadusi (nt vedeliku ruumala, molekuli mass). Makroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku soojusliku oleku kirjeldamisel (nt ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur). Suurusi rõhk, ruumala ja temperatuur nim ka oleku- parameetriteks. Olek on ainekoguse seisund, mis on määratud olekuparameetrite konkreetsete väärtuste kogumiga. Kui ühte olekuparameetrit muuta, muutub ka vähemalt üks teine olekuparameeter. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel (nt molekuli mass, molekuli kiirus, molekulide keskmine kiirus, molekulide keskmine kineetiline energia ja
Pa=N/m2 1bar=100kPa(umbes 1kgf/cm2) Tahked kehad annavad neile mõjuva rõhu edasi ainult mõjuva jõu suunas. Vedelikud ja gaasid kõikides suundades ühesugused. Absoluutrõhk Absoluutskaalal mõõdetakse rõhku nullväärtusest ehk absoluutsest vaakumist alates. Skaala null punk tähistab absoluutset vaakumit(vaakumi ülempiir on õhurõhk). Absoluutskaala eristamiseks suhtelisest, lisatakse rõhuühiku taha lühend abs. Õhurõhk (parameetriline rõhk) Õhu rõhk [parameetriline rõhk, atomosfääri rõhk (atm)] on maakera ümbritseva õhu kaalust tingitud rõhk. Suhteline rõhk Suhteline rõhk näitab kui palju on mõõdetav rõhk suurem või väiksem õhurõhust 6. Rõhu mõõtmiseks kasutatakse nii suhtelise skaalaga mõõteriistu. Kliimaseadmete hooldusel kasutatakse suhtelise skaalaga manomeetreid. 7. Temperatuuri iseloomustab molekulide liikumise intensiivsust ehk keskmist kineetilist energiat näiteks vee temperatuur näitab meile veemolekulide liikumise
helilainete kordsetest - mida mõjutab kõlakast(inimesel suuõõs) (ülemtoonid 880 hz, 1760 hz jne) VEDELIK JA GAAS ja mis põnev nendega seostub, millest vällik on kõnelenud Voolamine- toimub torudes , jõgedes jne ühtlane voolamine ehk lineaarne voolamine ideaalne voolamine on kokkusurumatu ja mitteviskoosne. Reaalsed vedelikud ON viskoosed turbolentne voolamine (keeris) pascali seadus : rõhk kandus vedeliks ja gaasis igas suunas ühte moodi p=F/S stabiilne rõhk- vedelikus mille liikumise kiirus on ühtlane(mõõdetakse manomeetriga?) dünaamiline rõhk – on rõhk vedelikus, mille liikumis kiirus on bernoulli printsiip : voolava gaasi või vedeliku rõhk on suurem nendes piirkondades, kus kiirus on väiksem, ja väiksem seal, kus kiirus on suurem. Archimedese seadus: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne
Pildid! Vooluhulka saab mõõta näiteks ülevooludega (Crump'i ülevool), mahumeetodiga (Q=W/t), voolukiiruse meetodiga (Q=vk*A). Veetaset mõõdetakse: mõõtelatiga (lattpeeliga), vaipeeliga, limnigraafiga (meh ja elektr), rõhuanduriga, ultrahelisensoriga. Vanasti mõõdeti peelidega. Vanas Egiptuses nilomeetriga (Niiluse veetaset). Voolukiirust saab mõõta: ujukiga, värviga (keemilise ainega), hüdromeetrilise tiivikuga, akustilise meetodiga. 3) Hüdraulika. Valemid, reeglid, joonised; rõhk ja surve! Hüdrostaatiline rõhk pinnale jaotunud hüdrostaatiline rõhujõud. Tal on 2 omadust: 1) mõjub risti pinda; b) vedeliku mistahes punktis mõjuv hüdrostaatiline rõhk on kõikides suundades ühesugune. Rõhku mõõdetakse vedelikusamba kõrguse või rõhu põhjustatud deformatsiooni kaudu. Mõõdetakse piesomeetriga. Archimedese seadus Igale vedelikus olevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga
Sissehingamine Sissehingamise ajal diafragma tõmbub kokku (kontraheerub) ja liigub allapoole samal ajal kontraheeruvad ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ja väljapoole. Rindkereõõs selle tagajärjel laieneb külgedele, üles kui allapoole; ja rõhk rindkereõõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu langemise tõttu liigub väljapoole ka pleuraväline leste. Rõhk pleuraõõnes langeb ja liigub järele väljapoole ka kopsukude. Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk kopsudes langeb, õhk imetakse atmosfäärist trahhea ja bronhide kaudu kopsudesse ongi toimunud sissehingamine! Väljahingamine Väljahingamise ajal diafragma lõtvub, liigub ülespoole ja omandab kuplikuju, rindkereõõne ruumala väheneb, lõtvuvad välised roietevahelised lihased, seesmised lihased tõmbuvad kokku
Pildid! Vooluhulka saab mõõta näiteks ülevooludega (Crump’i ülevool), mahumeetodiga (Q=W/t), voolukiiruse meetodiga (Q=vk*A). Veetaset mõõdetakse: mõõtelatiga (lattpeeliga), vaipeeliga, limnigraafiga (meh ja elektr), rõhuanduriga, ultrahelisensoriga. Vanasti mõõdeti peelidega. Vanas Egiptuses nilomeetriga (Niiluse veetaset). Voolukiirust saab mõõta: ujukiga, värviga (keemilise ainega), hüdromeetrilise tiivikuga, akustilise meetodiga. Hüdraulika. Valemid, reeglid, joonised; rõhk ja surve! Hüdrostaatiline rõhk – pinnale jaotunud hüdrostaatiline rõhujõud. Tal on 2 omadust: 1) mõjub risti pinda; b) vedeliku mistahes punktis mõjuv hüdrostaatiline rõhk on kõikides suundades ühesugune. Rõhku mõõdetakse vedelikusamba kõrguse või rõhu põhjustatud deformatsiooni kaudu. Mõõdetakse piesomeetriga. Archimedese seadus – Igale vedelikus olevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga
1. Millise kolvi liikumise (+, -) kiiruse reguleerimine toimub? 2. Milline on drosseli lülitusviis sisenemisele, väljumisele? 3. Milline nähtus kaasneb kolvi liikumisele väikestel kiirustel? Miks? 4. Kas kiiruse reguleerimine drosseliga on keerukas? Mida võiks lugeda reguleerimise puuduseks? Vastused: 1. + suunas 2. Sisenemisele 3. Lünklik liikumine. Sest kolb peab ületama takistusi ja tal on vaja enne nende ületamiseks silindrisse teatud rõhk koguda. 4. Ei ole keerukas. Vooluhulga näidiku puudumine. PN4.H1.2 Küsimused: 1. Millise kolvi liikumise (+, -) kiiruse reguleerimine toimub? 2. Milline on drosseli lülitusviis sisenemisele, väljumisele? 3. Milline nähtus kaasneb kolvi liikumisele väikestel kiirustel? Miks? 4. Kas kiiruse reguleerimine drosseliga on keerukas? Mida võiks lugeda reguleerimise puuduseks? Vastused: 1. – suunal 2. Väljumisele 3. Lünklik liikumine
*molekulid on pidevas kaootilises liikumises *molekulide vahel on vastastikmõju aine omadusi kirjeldatakse parameetrite abil parameeter- nim füüsikalist suurust, mis kirjeldab aine olekut või omadusi Parameetrite liigid: 1)makroparameetrid- füüsikalised suurused, mida saab mõõta (nt: mass, pikkus...) 2)mikroparameetrid- füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Neid on võimalik arvutada makroparameetrite abil. Olekuparameetrid: 1) rõhk p 1Pa 2) ruumala V 1m³ 3) temperatuur T 1K või 1ºC kui muuta ühte olekuparameetrit muutub ka vähemalt üks teine parameeter Mikro- ja makroparameetrid Temperatuur Ideaalse gaasi olekuvõrrand ideaalne gaas on reaalse gaasi mudel omadused: 1)molekulid on punktmassid (mõõtmeteta) 2)molekulide põrked on elastsed molekulide kiirus põrgetel anuma seintega ei muutu 3)molekulide vahelisi vastastikmõjusid ei arvestata
Milleks kulub aurustumissoojus? 1.molekulide omavahelise vastastikmõju ületamiseks(lahtirebimisel)2. vedeliku pindpinevuse ületamiseks(pinnani jõudmisel) 3. paisumistööks, mis on määratud aine vedela ja gaasilise faasi tiheduste vahega ning osakestevaheliste tõmbejõudude sõltuvusega kaugusest gaasilises faasis. Aurumine sõltub temp-st. Küllastunud aur- aurumine ja kondenseerumine on tasakaalus. Selle oleks sõltub temp-st, küllastunud aurul on oma rõhk. Kui p0(õhurõhk) on suurem kui 1 at, siis O2 on gaas, kui väiksem siis on O2 aur. Keemine on olukord kus vedelik aurab igalt poolt. Aurumine toimub vaid pinnalt. Keemine sõltub välisrõhust, see on olukord, kus küllastunud auru rõhk on võrdne välisrõhuga. Mullid on vedelikus lahustunud gaasid. Ükskord küllastunud auru rõhk suureneb ning nüüd saavad mullid tekkida igal pool vedelikus. Keemise ajal temp ei kasva! Õhuniiskus Kuidas määrata vee hulka õhus? Mõõdame veeauru
väänilised (distaalsed) torukesed ja kogumistorukesed. 2. Esmas- ja lõpliku uriini teke. 1. Esmase uriini teke toimub filtratsiooni teel, kusjuures veri filtreerub päsmakeste veresoontest kapsli e kihnu õõnde. Kihnu õõs jääb kihnu e kapsli sisemise ja välimise lestme vahele. Uriin erineb vere poolest selle tõttu, et ei sisalda vormelemente (punalibled, valgelibled, erütrotsüüdid). Filtratsiooni rõhk(F) : F= A-(B+C) 25=70-(30+15) A vere rõhk päsmakese veresoontes (inimesel on see u 70mmHg) neerupuudulikkus tekib, kui rõhk alla 60 mmHg. Glomeerul veresoonte päsmake ja Bowmani kapsel kokku B vereplasma valkude rõhk e onkootne rõhk (normaalselt u 25-30 mmHg) - neerupuudulikkus tekib, kui rõhk üle 30 mmHg C vedeliku rõhk kihnuõõnes e hüdrostaatiline rõhk (normaalselt u 15 mmHg) neerupuudulikkus tekib, kui rõhk üle 15 mmHg.
muutusest erinevatel laiuskraadidel. Vastus: Keha mass on 2 kg ja tihedus 4000 kg/m3. 14. Kui suur on lennuki kandevõime, mille tiibade kogupindala on 100 m2 ning rõhkude erinevus tiiva ülaosa ja alaosa vahel on 4%? pindala S=100 m2 rõhk tiiva ülaosas pü rõhk tiiva alaosas pa = 1,04 pü õhurõhk maapinnal p = 100kPa = 105 Pa lennuki kandevõime F = ? Lahendus Lennuki kandevõime on määratud ülespoole suunatud tõstejõuga, mis on tingitud sellest, et tiiva alaosas on rõhk tiibadele suurem kui tiiva ülaosas. Rõhkude erinevus tekib lennuki liikumisel (vt joonist). Tiiva ülaosas tuleb õhul läbida Tõste- pikem teekond, järelikult õhu jõud liikumise kiirus on suurem. Sellest tulenevalt on rõhk väiksem. Õhu tiib liikumine Rõhk on suurem
veri, lümf ja rakkudevaheline vedelik Sisekeskkonna retseptorid reageerivad teatud kindlatele muutustele: Temperatuur normaalne +37 kraadi, termoretseptorid pH ehk happe-leelise suhe arvud 1-14. Neutraalne on 7, organismis on 7,34 - 7,38. acidum hape, alcalis , atsidoos, alkaloos. kopsud - hüperventilatsioon ehk kiiresti hingamine. Veri. neerud aitavad suurendada või vähendada happeliste ainete väljaviimist uriiniga osmootne rõhk tekib nendes kudedes, kus on vedelik ja selles lahustunud ained (veri, lümf, rakkudevaheline vedelik, rakkudesisene vedelik). Vedelik ehk vesi, kus on lahustunud orgaanilised ja anorgaanilised ained. Osmoose rõhu valem Posm = c * i * R * T (c aine molaarne konsentrants, i dissotsiatsiooni konstant, R 0,082, T absoluutne temp kelvini skaala järgi, 273+kohalik temp). Osmootne rõhk 7,3 atm (atmosfääri)
Küllastunud aur-olukord, kus ajaühikus aurunud ja kondenseerunud molekulide arv on ühesugune, protsessid toimuvad ühesuguse kiirusega. Küllastunud auru rõhk- rõhk, millel vedelik antud temp-l aurustub, see tähendab hakkab keema. rõhu väärtus oleneb vedelikust ja selle temp-st. temp tõustes küllastunud auru rõhk suureneb, samuti suureneb kül auru tihedus,vedelik mille aur kinnises ruumis selle vedeliku kohal on, aga käitub vastupidiselt, paisumise tõttu väheneb vedeliku tihedus, mingil kindlal vedelikule omasel t´-l saavad need tihedused võrdseteks, sellest hetkest kaob vedeliku ja auru vaheline piirpind, nüüd on tegu gaasiga. kui vedelik liigub kiiresti, võib rõhk mingis süsteemiosas langeda alla küllastunud auru rõhu ja kuigi vedelik pole kuum hakkab ta keema
Õhusõidukile mõjuva õhurõhu määramine seisupunkti kaudu Greetel Kala, Maritta Mägi, Karl Loorberg Seisupunkt: ● keha liikumist ei arvestata ● keha “hõljub” ● füüsikalised seadused kehtivad Õhurõhk: ● õhu rõhk mingis kindlas kohas atmosfääris ● õhurõhk võrdub kõrgemal asuva õhu kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhuga ● baromeeter ● mmHg /hPa ● 15 °C on 1013,25 hPa Õhurõhk: P(h) = rõhk kõrgusel h T= õhu temperatuur (K) P0 = rõhk lähtekõrgusel h_0 R^* = universaalne gaasikonstant: 8.314 N·m / (mol·K) h = kõrgus meetrites g 0= raskuskiirendus: 9.81 m/s2 h0= lähtekoha kõrgus meetrites M= õhu mooli mass (0.0289644 kg/mol) Mõju lennukile: ● Rõhk mõjutab õhu tihedust, mille tagajärjel muutub lennuki tehniline võimekus
Silbi osad:tuumvokaal või ühend(diftong), alguskonsonat või selle ühend, lõppkonsonant või selle ühend(viimased 2 pole kohustuslikud). Lühike silp(L)tuumas 1 vokaal, lõpp puudub. Pikk silp:lahtine(PL)kaks vokaali, diftong, lõpp puudub. Kinnine(PK)lõpp on olemas. K, P, T on nii tugevad, et neid arvestatakse nii eelneva silbi lõpus kui ka uue silbi alguses. RÕHK on keelenähtus, mille puhul sõna teatud silpe hääldatakse suurema intensiivsusega kui teisi. Eesti os'idel on rõhk enamasti esimesel silbil, mida nim. pearõhuliseks silbiks. Rõhulisele silbile järgneb tavaliselt 12 rõhutut silpi. Ühe, kahe ja kolme silbilistel sõnadel on 1 rõhk ning 4 ja enamasilbilistel sõnadel on 2 või 3 rõhku. VÄLDE väljendab rõhulise silbi pikkust. Rõhutud silbid on välte suhtes määratlemata. Lühike silp-I VÄLDE, pikk silp II(tavaline rõhk) JA III VÄLDE(ekstra rõhk). Kõik ühesilbilised sõnad on alati III vältes
3.4 Olekuvõrrand Markoskoopilised suurused iseloomustavad makrokehade olekut arvestamata molekulaarset ehitust. Nendeks on ruumala, rõhk ja temperatuur. Olekuvõrrand- võrrand mis väljendab temperatuuri, ruumala ja rõhu vahelist sõltuvust. m pV = RT p-rõhk (Pa), v-ruumala ( m 3 ), m-mass (kg), molaarmass M (kg/mol), R-gaasi universaal konstant, T-absoluutne temp (K) R- on arvuliselt tööga, mida teeb 1mol gaasi isobaarilisel paisumisel kui temperatuur tõuseb 1K võrra.
7 = Aurusti 8 = Alarõhu hooldusliide 9 = Võnkesummuti (margikohane) B Kõrge rõhk Madal rõhk 3 A B C D Kokku surumine Kondenseerumine Paisumine Aurustumine Rõhk u.14 bar Rõhk u.14 bar Rõhu langus 14 bar =>1,2 bar Rõhk u. 1,2 bar Temperatuur u. 65°C Temperatuuri langus u.10°C Temperatuur langeb u
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
