BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID SISUKORD 1. BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2. ORGANISMIDE KOOSTIS...................................................................................................... 7 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS.............................................................................................. 11 4. AINE- JA ENERGIAVAHETUS............................................................................................ 19 5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG.................................................................... 23 6. PÄRILIKKUS ........................................................................................................................... 31 7. RAKENDUSBIOLOOGIA..................................................................................................... 41 8. INIMENE.......................
Antsla Gümnaasium MARILIN NIILUS 10B klass SAKSAMAA Uurimistöö Juhendaja: õpetaja TIIU LAANE Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Riigi üldiseloomustus ......................................................................................................................4 1.1 Pinnamood......................................................................................................................................5 1.2 Kliima.............................................................................................................................................5 1.3 Mullad......................................................................................................................................
Leemet jooksis koju ja rääkis onule, kui vahva on külaelu. Onu aga seletas, et metsas on veel parem. Ta rääkis, et metsas pole reha vaja, nahk on palju soojem kui riie. Onu Vootele otsustas Leemetile ussisõnu õpetama hakata. 4. Leemeti ja Salme isaisa oli raudmeeste poolt tapetud. Emaisal olid olnud mürgihambad ja raudmehed kartsid teda, seepärast raiuti vanaisal jalad otsast ja visati vette. Onu Vootele oli ainuke inimene, kes kõiki ussisõnu veel teadis. Leemet kohtas rästik Intsu, kes tutvustas teda oma isale, ussikuningale, sest Leemet oli Intsu siili käest päästnud. 5. Metsas elas mees Tambet, kes oli vanades tavades kinni. Ta käis korralikult hiies. Tambet kasvatas mitu sadat hunti, kellelt saadi piima. Tütar Hiiele piim aga ei meeldinud, kuid Tambet koos naise Malliga sundisid teda jooma, vaatamata sellele, et tüdruk piima välja oksendas. Vanemad vaatasid tüdruku peale pahaselt.
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
Leemet jooksis koju ja rääkis onule, kui vahva on külaelu. Onu aga seletas, et metsas on veel parem. Ta rääkis, et metsas pole reha vaja, nahk on palju soojem kui riie. Onu Vootele otsustas Leemetile ussisõnu õpetama hakata. 4. Leemeti ja Salme isaisa oli raudmeeste poolt tapetud. Emaisal olid olnud mürgihambad ja raudmehed kartsid teda, seepärast raiuti vanaisal jalad otsast ja visati vette. Onu Vootele oli ainuke inimene, kes kõiki ussisõnu veel teadis. Leemet kohtas rästik Intsu, kes tutvustas teda oma isale, ussikuningale, sest Leemet oli Intsu siili käest päästnud. 5. Metsas elas mees Tambet, kes oli vanades tavades kinni. Ta käis korralikult hiies. Tambet kasvatas mitu sadat hunti, kellelt saadi piima. Tütar Hiiele piim aga ei meeldinud, kuid Tambet koos naise Malliga sundisid teda jooma, vaatamata sellele, et tüdruk piima välja oksendas. Vanemad vaatasid tüdruku peale pahaselt.
Mürk on mõeldud toiduobjekti halvamiseks ja alles seejärel kaitseks. Rästiku mürk pole kuigi kange, kuid inimesed reageerivad sellele erinevalt, lisaks haava infektsioonioht. Ussikuningas roomajad kestuvad perioodiliselt ning osa kestast on looma küljes kinni. Roomajad tajuvad vibratsiooni kõige paremini kui ei taha lähedalt kohtuda, liigu raske sammuga, kasuta matkakeppi. Kui oled kaua paigal istunud, ära torma minema, trambi korraks maad. Äsjasöönud rästik ei suuda eest minna, kuid on ka aeglane ja mürgitu ründaja. Nastik tume, kuni 1m pikkune, kaelal kollased laigud, võib kohata ka vees, okstel, MÜRGITU! Hea hiirepüüdja. Sobivas elupaigas suudab eemale tõrjuda rästikuid, s.t. kui kodukohas on palju nastikuid, pigem hoidke neid, muidu tulevad rästikud samasse toidujahile. Rästik varieeruva värviga, roostepruunist mustani, seetõttu siksakiline seljatriip pole alati hästi nähtav.
põllusaadustele. Üldlevinud on jänes, favoriitne uluk. Ilves taasesineb Tsehhi piirialadel ja põder ning hunt on juhuslikud sissetulijad idast. Ehkki karu ja hunt on nüüdseks väljasurnud looduses, on metskasside arvukus taas tõusnud pärast II maailmasõda, eriti Eifeli ja Hunsrücki piirkondades ning Harzi mägedes. Tuhkrut, nugist, kobrast ja mäkra võib leida kesk- ja lõuna kõrgendikel. Tavapärased roomajad on salamandrid, mitmed sisalike ja madude liigid, millest ainult rästik on mürgine. Taimestik Pärast Jääaega olid lössi alad kaetud tamme ja pöögi metsadega, mis tänapäevaks on suuremas osas kadunud. Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks koos pinnase erosiooniga. 19. sajandil kasutati seal kunstliku väetist, et arendada seda maad põllunduseks. Kesk-Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse pöögi valdused. Ehkki pöök
Taksonoomia: Riik Hõimkond (hmk)- klass (kl) selts sugukond (sgk) perekond (perek) - liik Näide : Riik = loomad Hmk = lülijalgsed KLASS = putukad Selts = liblikaLISED (seltsi lõpus on ALATI liide LISED) Sgk = põualidlikLASED (sugukonna lõpus on ALATI liide LASED) Perek = lapsuliblikas Liik = Lapsuliblikas (Gonepteryx rhamni) hea kui tead mõnd ladinakeelset nime saad plusspunkte .. PS: Mardikad ei ole klass !! Mardikalised on selts !! Roomajad on küll klass, kuid rästik on siiski selgroogne neil on seljakeelik, mis juba viitab sellele, et neil on selgroog ! Klass liik Putukad Haavalumik; Lapsulibikas; Soo-tondihobu; Suur süsijooksik; Jaanimaridikas, Vapsik, Põdrakärbes. Kõhtjalgsed ehk teod- Harilik kiritigu; Mudatigu Karbid Järvekarp; Jõekarp. 28. Sündmuste ajalisse järjekorda panek! Eksamiküss! Viiruste võimalik esmane teke, esimeste kõige lihtsamate rakkude teke, hingavate
uluk. Ilves taasesineb Tsehhi piirialadel ja põder ning hunton juhuslikud sissetulijad idast. Ehkki karu ja hunt on nüüdseks väljasurnud looduses, on metskasside arvukus taas tõusnud pärast II maailmasõda, eriti Eifeli ja Hunsrücki piirkondades ning Harzi mägedes. Tuhkrut, nugist, kobrast ja mäkra võib leida kesk- ja lõuna kõrgendikel. Tavapärased roomajad on salamandrid, mitmed sisalike ja madude liigid, millest ainult rästik on mürgine. 5.3 Taimestik Pärast Jääaega olid lössi alad kaetud tamme ja pöögi metsadega, mis tänapäevaks on suuremas osas kadunud. Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks koos pinnase erosiooniga. 19. sajandil kasutati seal kunstliku väetist, et arendada seda maad põllunduseks. Kesk-Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse pöögi valdused.
Bioloogia BIs3 Suuline arvestus, 2 kontrolltööd, piletis 2 punkti, üks tsükli esimeses pooles teine teises pooles. Paljunemine ja areng Paljunemine ... elu üldomadus, mis seisneb endasamaste ( vegetatiivne) või endasarnaste ( eoseline, suguline) isendite moodustamises liigi säilitamise eesmärgil. Paljunemine jaguneb 1) Suguline 2) Mittesuguline a. Eoseline b. Vegetatiivne i. Ühest rakust lähtuv ii. Hulkraksusest lähtuv Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt ühest rakust 1) Rakkude pooldumine a. Amitoos nt. bakterid, osa protiste b. Mitoos nt. päristuumsed: taimerakud, loomarakud, seenerakud 2) Pungumine sisuliselt ebavõrdne mitoos, üks tütarrakk on oluliselt väiksem kui lähterakk. a. Nt. pärmseened b. Nt. osa üherakulisi vetikaid c. Nt. osa amööbe 3) Skisogoonia e. hulgijagunemine algul jaguneb tuum (...
ESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne 3. Kuidas hinnatakse kannatanu seisundit? Missugune on õige järjekord? (kõige kiiremini on tarvis välja selgitada ...
(Intervjuu Eve Antoniga 28. 11 2012) 2.3. Uno vanem poeg Rein Anton Mul on oma lapsepõlvest ning isast meeles mõned kindlad olukorrad. Kirjutangi just nende seikade kaupa. Ükskord väiksena võttis isa mind kaasa sügisesele pardijahile. Olime täpselt meie praeguse järve kohal- siis oli see veel süvendamata ja võsastunud. Ta käskis hästi tasa olla ja vaikselt edasi liikuda. Äkki pani ta käe mulle õlale- täpselt minu ees mätta peal oli rästik, ma oleksin sellele peaaegu peale astunud. Seda mäletan ka, et mingitel aastatel käis ta väga usinalt pardijahil. Maja ehitamise ajal olin ma tihti nii-öelda noortraktorist. Näiteks kõrvalhoonete vundamendi tegemiseks oli palju kive vaja ja neid korjati põllult. Mina tigukäiguga siis põkaga sõitsin ja ema-isa loopisid kive kasti. Traktoritööd olen üldse palju teinud ning isa soosis seda alati. Keskkooli aastatel ja
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede j...
Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) N 10.09.09 Esiaeg ja arheoloogia alused · Eksam - jaanuar 2010. Küsimused - seejärel suuline voor (à 10 min) UURIMISSUUNAD - a) Perioodide järgi (Esiaja; Keskaja; Uusaja; Klassikaline (antiik); b) Maade ja etnoste järgi (Eesti; Ameerika; soome-ugri; slaavi); c) Tüübi järgi (eksperimentaal- - katseliselt tehakse koopiaid, sarnaste tööriistadega töö tegemine; linna-; asustus-; majandus-; arhitektuuri-; religiooni- piibli, kristlik, islami jm; surma-; allvee-; koobaste-; aeroarheoloogia) MÕISTE AJALOOST - 4. saj eKr kasutas Platon terminit "arheoloogia" (archaios + logos ehk vana/muistne + sõna/kõne/mõiste/käsitlus/teadus), mille all mõtles kogu varasemat ajalugu (kangelaslood, geoloogilised avastused, linnade rajamine jm). Hiljem tähistas antiikse kunsti ekspertiisi, al 19. saj vanema ajaloo uurimine kaevamise teel. Tuleb mainida ka, et pikka aega suhtusid ajaloolased sellesse...
Kalapüük, veelindude küttimine järvede läheduses. Korralikke matuseid ei ole, kalmistuid pole leitud. Siiski oli usulisi kujutelmi. Lätist Zvejnieleist on leitud kalmistu: kruusaküngas keset sood, kus on 300 luustikku. See mesoliitikumist ja Kunda kultuurist. Eestist leitud Võrtsjärve äärest Siivussaarest (kui võrtsjärv oli suurem, võis olla saar järve keskel) leitud luustikke. Loode Venemaal leitud kalmistu, mis asub järve saarel. Eesti kunstiteos Kunda kultuurist on rästik, Narva lähedalt. Kasutati usulistel tseremooniatel? Nooremast kiviajast sarvest tehtud põdrapead, nagu sauaotsad. Mesoliitikumi II poolel kujunevad asulad ka rannavööndisse, saartel (Saaremaa, Hiiumaa, Ruhnu). Leitud hülgeluid, hüljeste küttimine kevadisel perioodil (siis pojad). Soomest 8000 aastat vana võrk, Narva lähedalt u 6000 aastat vana võrgu käbi. Neoliitikum Kolm peamist tunnust: 1. Mitmetes maades algab viljelusmajandus ehk neoliitiline revolutsioon 2
edasi kirikuid kaitsma. 12. sajandi hauakivil kujutatakse printsessi lohe haardes, tema kõrval seisab abt, kes õnnistab päästjat. Mürgine maa Enne jüripäeva (enne esimest äikest) peeti maad mürgiseks, mistõttu sinna polnud lubatud istuda. Esimesel karjapäeval oli samuti keelatud maha või kivile istumine, et vältida kahjulikku mõju karjasele ja tema kaudu ka karjale. Jüripäevauss Üheks tõhusamaks inimeste ja loomade ravimiks oli jüripäevane (või jüripäeva-eelne) rästik, maamürkide ja väe kandja. Enne-jüripäevane uss kuivatati ära, temast valmistati ussiviina või -õli, ka -tuhka, mida anti loomadele või inimestele haiguse puhul. Jaanipäev Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga
N. vagelpimemadu. Sgk boalased tähelepanu äratavad suurusega. Mürgihambad puuduvad. Mässivad end saagi ümber ja pigistavad selle surnuks. N. võrkpüüton, tiigerpüüton, kuningboa, anakonda. Sgk nastiklased Enamikul mürgihambad puuduvad. N. veenastik, roninastik, nastik. Sgk. mürknastiklased Enamikus väga mürgised. tegutsevad maapinnal. N. prillkobra, kuningkobra Sgk rästiklased mürgised maolised. Osa tegutseb maapinnal, osa puu otsas osa veelise eluviisiga. N. rästik, gürsa Sgk lõgismadulased Mürgised. Saba lõpus sarvrõngastest lõgisti. N. teksase lõgismadu. 16.3.8.4. Selts Krokodillilised Kohastunud veeeluga, keha lamendunud, saba lapik, koon pikk ja suuava suur. Tagajalgade varvastel kas täielikud või osalised ujulestad, keha kaetud sarvkilbistega. Toituvad kaladest ja väiksematest imetajatest. Sgk Krokodillased- suured ja suhteliselt laia ninamikuga vormid. N. niiluse krokodill Sgk. Alligaatorlased - krokodillaste taolised, kuid väiksemad. N
muidu kodutalitusi vaatab, töölistele juhatusi annab. Nõnda kihab suvel vaikses männikus miljonmeheline töökas maja, kus on keerulisi käike üle saja, täpne eluviis ja kindel korraldus. Siil Kes seal jookseb alla lohust, vilgub põllupeenra rohust, seljas okaskasukas: - See on metsas asuja, teravnina hiirekapral, vana siil. Ringkäigul vapral veereb, veereb nagu kera, piilub, piilub silmatera, kas ehk põllul hiiri leidub, rägastikus rästik peitub. Näe, sealt ligi jookseb Muri! Kohe tõuseb siili turi, puhib, ähib, vusiseb, peni peale susiseb. Võta kinni, kus on pea, kus on jalad -- mine tea! On vaid ümar okaspall, pole pead, ei jalgu all. Nõnda kaitsta oskab end siil, see väike metsavend. Sääsk ja konn Teate, asi oli nii: sääsk lõi pilli pii-pii-pii! Ise lendas väike mees suure konna nina ees. Istus konn ja mõtles konn: ,,Asi päris tüütav on, kui see sääsk teeb kaua nii:
PALJUNEMINE, areng, geneetika Järgnevat tabelit tihti küsitud eksamil 1) Mittesuguline a) Vegetatiivne * Ühest rakust lähtuv * Hulkraksusest lähtuv b) Eoseline 2) Suguline Vegetatiivne paljunemine............................................................................................................2 Vegetatiivne paljunemine raku tasandil- rakutsükkel, mitoos.................................................... 3 Rakutsükkel.................................................................................................................................3 MITOOS..................................................................................................................................... 4 Mitoosi bioloogiline tähtsus:.......................................................................................................5 EOSELINE PALJUNEMINE:...................................................................................
See tekib enamsati käsivartel või jalgadel. Kahjustuse piirkonnas esineb tuikav valu või tuimustunne. Puugi loomulik suurus Vastne Täiskasvanud isane puuk Nümf Täiskasvanud emane puuk · Herilane, mesilane o Hammustuskohale külma o Allergilise reaktsiooni korral järgida soki esmaabi juhiseid 20. MAOHAMMUSTUS TEGUTSEMINE MAOHAMMUSTUSE KORRAL: Eesti ainuke mürkmadu on rästik · Ära tee hammustuskohale sisselõiget, ära ürita mürki välja pigistada või imeda. Võimalusel asetada külma hammustuskohale ja selle ümbrusesse. · Vii kannatanu pärast esmaabi andmist haiglsse. NB! Kehtib ainult Eestis rästiku puhul! 32 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin 21. TEADVUSETUS Põhjused: · Verevalandus · Alkohol · Hapniku puudus · Trauma · Insult · Mürgistus
Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, ...
niiske, vähe hapnikku, turvas on väga happeline). Soos saavad elada vaid vähesed putukad (vähe taimi toiduks). Soo elukoosluses on kõige olulisemad loomtoidulised loomad (kiilid, vastsed). Linnuliikidest nt sookurg, teder, rukkirääk, rohukurvits jne. Arusisalik, rohukonn, kärnkonn, ämblikud, kiilid, sääsed, ujurid, süüa käivad otsimas ka suuremad loomad nt metskits, põder. Soode ääres elab rästik, kaljukotkas, rabapüü. Soosaartel mäger, rebane, hunt. Karu kui ta käib marju söömas. Mis on soo? Soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Kergesti lagunevad sõnajalad, osjad; keskmiselt tarnad, villpead; kõige aeglasemalt
Taas ärgates rääkis talle Ints, et siin ei ole käinud mingi hunti ja õieti ei ole tegemist ültse hambajälgedega laipade kõril vaid puust küüntega mis Hiietark Ülgas kes endiselt elus on, nõdrameelne nüüd aga siiski neile kahele kõrri pudes. Kahtlase huumori ja vihaga läksid Leemet ja Ints Ülgast otsima, et talle ots peale teha. Metsa jõudes kutsus Leemet vägeva sisinaga kõik rästikud kes lähedal kokku ja käskis/päris neil leida Ülgas, üks rästik vastas erakordse täpsusega kus ta nägi Ülgast just einetamas-rästikutele ei jää midagi metsas suure ühikuna nägemata. Vaevata leitigi Ülgas kes kräunus ähvardusi sama suurest vihast mis Leemetil on selle pärast, et Leemet püha Hiie lammutas. Kaks meest võitlevad ja Leemet jääb selgelt peale sundides Ülgast surema roomates vana Pärna ümber kus haavast võetud tema soolikad olid kinni sidutud. Kuid võitlus ei lõppend seal, väsimusest kutsus Ints Leemetit öö
Postembrüonaalne areng. Koolibioloogia käsitleb seda valdavalt loomade näitel. Taimed jäetakse välja sest seda teemat käsitleb põhikool, samuti sellepärast, et puudub korralik eesti keelne terminoloogia. Postembrüonaalse arengu etapid: 1.) Koorumine e väljumine munakestadest nt munejad- linnud/kalad/kahepaiksed. Nt munast poegijad- ei ole sünnitamine sest puudub platsenta ja areng toimub viljastatud munaraku toimel, koorumine toimub emasorganismis. Emakala e. kiviluts ja rästik. 2.) Sünnitus bioloogilises mõtte omane ainult pärisimetajatele. 3.) Kasv organismi mõõtmete ja biostruktuuride arvu suurenemine ajas. Kasvutüübid: 1. Piiramatu kasv- organismi kasv jätkub eluea lõpuni (taimed, püsikud, seeneniidistik), 2. Piiratud kasv- organism kasvab teatud mõõtmeteni, mõõtmed vajalikud paljunemiseks (iseloomustab loomorganisme). 3. Perioodiline kasv parasvöötme puittaimed ja
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
loomakeste ja linnukeste elu oleks õnnelik. Siis aga haarab sookolli 22 määratu suur igatsus, talle meenub kaunis kivisisalik, ja ta seab end teekonnaks valmis. Soost metsa sattudes muutub südamlik olend tigedaks kolliks, viha levib üha laiemale, koll muutub üha kurjemaks ning unustab ilu ja headuse. Et sookollist saaks jälle sõbralik mehike, tulevad appi sõbrad - rästik, konn, rabakana ja sookurg. Raamat annab põhjaliku ülevaata soos elavatest lindudest ja loomadest. Kurg-Kuruu Toonekurg- Ira Lember Laps visiitkaardiga Illustreerinud Kelli Kagovere Raamat sisaldab luuletusi ja jutte. Koosneb kolmest osast. Esimene osa“Rõõmus perekond“ sisaldab luuletus. Teine osa „Laps visiitkaardiga ka kolmas osa „Väike õde ja teised lapsed“ sisaldavad lühikesi ja õpetliku
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
Leemet jooksis koju ja rääkis onule, kui vahva on külaelu. Onu aga seletas, et metsas on veel parem. Ta rääkis, et metsas pole reha vaja, nahk on palju soojem kui riie. Onu Vootele otsustas Leemetile ussisõnu õpetama hakata.4. Leemeti ja Salme isaisa oli raudmeeste poolt tapetud. Emaisal olid olnud mürgihambad ja raudmehed kartsid teda, seepärast raiuti vanaisal jalad otsast ja visati vette. Onu Vootele oli ainuke inimene, kes kõiki ussisõnu veel teadis.Leemet kohtas rästik Intsu, kes tutvustas teda oma isale, ussikuningale, sest Leemet oli Intsu siili käest päästnud.5. Metsas elas mees Tambet, kes oli vanades tavades kinni. Ta käis korralikult hiies. Tambet kasvatas mitu sadat hunti, kellelt saadi piima. Tütar Hiiele piim aga ei meeldinud, kuid Tambet koos naise Malliga sundisid teda jooma, vaatamata sellele, et tüdruk piima välja oksendas. Vanemad vaatasid tüdruku peale pahaselt
Aasiasse ja Kreekasse. Nende reiside käigus pani ta aluse esimestele kristlikele kogukondadele. Apostlitele tutvustas Paulust Barnabas. Kui juutide juhid hakkasid Paulust süüdistama rahutuste põhjustamises Jeruusalemmas ja ähvardasid teda tappa, pöördus Paulus õiguse saamiseks keiser Nero poole. Vastavalt Rooma kodanikuõigusele saadeti ta Rooma, et seal kohut mõista. Laev hukkus Malta rannikul, aga keegi ei uppunud. Reisil hammustas Paulust rästik, ent mürk ei teinud talle midagi. Roomas hoiti Paulust kaks aastat koduarestis. Ometi oli tal lubatud inimestega vestelda ja kirju kirjutada. Pauluse kirjad õhutasid noori kogudusi ühinema üheks kirikuks. Pärimuse kohaselt langes Paulus Nero tagakiusamise ohvriks. Paulusel raiuti pea maha Rooma müüride taga umbes 67. aasta paiku pKr. Tema hukkamise stseenid lähtuvad enamasti apokrüüfsetest allikatest. Seotud silmadega Paulust on kujutatud ka koos Peetrusega märtrisurma suremas. 25
Leemet jooksis koju ja rääkis onule, kui vahva on külaelu. Onu aga seletas, et metsas on veel parem. Ta rääkis, et metsas pole reha vaja, nahk on palju soojem kui riie. Onu Vootele otsustas Leemetile ussisõnu õpetama hakata.4. Leemeti ja Salme isaisa oli raudmeeste poolt tapetud. Emaisal olid olnud mürgihambad ja raudmehed kartsid teda, seepärast raiuti vanaisal jalad otsast ja visati vette. Onu Vootele oli ainuke inimene, kes kõiki ussisõnu veel teadis.Leemet kohtas rästik Intsu, kes tutvustas teda oma isale, ussikuningale, sest Leemet oli Intsu siili käest päästnud.5. Metsas elas mees Tambet, kes oli vanades tavades kinni. Ta käis korralikult hiies. Tambet kasvatas mitu sadat hunti, kellelt saadi piima. Tütar Hiiele piim aga ei meeldinud, kuid Tambet koos naise Malliga sundisid teda jooma, vaatamata sellele, et tüdruk piima välja oksendas. Vanemad vaatasid tüdruku peale pahaselt.Leemet käis
ohverdamine, mis esmapilgul ei tundu üldse peaasjalikult olevat toiming rõhuga ravimisel, võib ka Eesti oludes käsitleda (teema ajalukku tungides) kui eeskätt raviotstarbelist nähtust.) Tervenemises on osa olnud: · Loitsudel (sõna, aga ka mateeria, nt sool, viin, rasv, suhkur, püssirohi. Lisaks esemed, mida vaid kasutati, mitte ei söödetud sisse nt teravad esemed); · Ravijalt saadud keeldudel-käskudel, · Ravimitel (vt loitsud rästik lisaks oluline). Rahvaarste on liigitatud ravivõtete alusel: 1) ekstaasi abil ravijad (nt samaanid, kes raviseansi ajal viibivad transis); 2) verbalistid (sõnade ja loitsudega ravijad); 3) herbalistid (taimede ja sõnadega ravijad); 4) kätega ravijad ehk manuaalterapeudid (kupupanijad, soonetasujad, nihestuste ja luumurdude paigaldajad). Põhjamaades jagatakse tänapäevased rahvaravitsejad kahte suuremasse kategooriasse:
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
vihkate nähtavasti mustlasi?» «Jah, vihkan! Ja kuidas veel! Nad on nõiad, laste- 325 vargad! Nad sõid ära mu tütrekese, mu lapsukese, mu ainsa lapsukese! Mul pole enam südant, nad on ta mul seest ära söönud!» Ta oli hirmuäratav. Preester vaatas talle külmalt otsa. «Eriti vihkan ma ühte nende hulgast ja olen ta ära neednud,» jätkas ta. «See on üks noor tüdruk, sama vana, kui minu tütar oleks olnud, kui teda poleks tollesama ema ära söönud. Iga kord, kui see noor rästik mu kongi eest mööda läheb, ajab ta mu vere kihama!» 1 9 1 «Noh, õde, te võite rõõmustada,» ütles preester jääkülmalt nagu hauakuju, «see ta ongi, keda varsti võllas näete.» Ta pea langes rinnale ja ta läks aeglasel sammul minema. Sulgunu lõi rõõmu pärast käsi kokku. «Ma ennustasin talle, et tal sinna üles tuleb ronida! Tänan, preester!» karjus ta. Ja ta hakkas pikkade sammudega aknaava varbade taga edasi-tagasi käima, juuksed sassis,
Ta tõstis käe kiiresti rinnale ja tõmbas välj paberi, mille ulatas Athosele. «Võtke ja olge neetud!» ütles ta. Athos võttis paberi, pani püstoli vöö vahele ja läk lambi juurde, et näha, kas paber on õige. Ta avas kirj ja luges: «Selle kirja ettenäitaja on tegutsenud vastavalt minu korraldusele ja riigi heaolu huvides. 3. detsembril 1627. Richelieu.» «Ja nüüd,» ütles Athos, võttis oma mantli ja pani kübara pähe, «kus ma kiskusin välja sinu mürgihambad, rästik, salva, kui saad!» 472 Ja ta väljus tagasi vaatamata toast. Ukse ees nägi Athos kahte meest ja hobust, keda nad hoidsid valjastest. «Mu härrad,» pöördus ta nende poole, «Monseigneur' korraldus, nagu te teate, on saata see naine aega viitmata La Pointe'i forti ja temast mitte enne lahkuda, kui ta on pardal.» Kuna need sõnad olid tõepoolest kooskõlas antud korraldusega, kummardasid mehed nõusoleku märgiks. Athos aga hüppas kergelt sadulasse, ja sõitis galopis minema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
