1000 inimese kohta. Järelikult Itaalia iive on negatiivne (-1,96%) . See on sarnane Eestiga, kus iive on ka negatiivne (-3.13%). See ei ole midagi üllatavat, kuna Itaalia on arenenud maa, kus ei kasvatata lapsi tööjõu jaoks. Võrreldes Sudaani või mõne muu arenemata riigiga on iibe vahe tohutu. Itaalia rändesaldo 2007 aastal oli 2.06 inimest tuhande in.kohta (2.06%). Inimesed on küllaltki paiksed, enamasti toimuvad riigisisesed ränded. Keskmiselt suri Itaalias 2007 aastal 5.72 imikut 1000 inimese kohta. Ühe ema kohta oli lapsi 1.29. See arv on väike ja tingitud sellest, et Itaalia on arenenud riik. 4.3 Keskmine eluiga 2007 aastal oli Itaalia rahva keskmine eluiga 79.94 aastat. Sellega on nad maailmas väga heal 12ndal kohal. Võrreldes Eestiga on edu väga suur Eesti on alles 103ndal kohal! Mehed elavad keskmiselt 77.01 aasta vanuseks, naised 83.07 aasta vanuseks
Vastsed kooruvad juba 3...4 päeva pärast, 2,5...4 cm pikkusena teevad nad läbi moonde - ilmub hõbeläige ning vastsest on saanud maim. Nii vastsete kui ka maimude põhiosa menüüst moodustavad vees hõljuvad selgrootud - peamiselt aerjalalised ja vesikirbulised. Talvel toituvad kilud vähe ja nad koonduvad tihedatesse väheliikuvatesse parvedesse kuni saja meetri sügavusele põhja lähedale. Intensiivse toitumise ajal varakevadest hilissügiseni toimuvad aga igaõhtused ränded ülemisse veekihti, kus öö mööda saadetakse, hommikul laskutakse seevastu sügavamatesse veekihtidesse tagasi. Sellise liikumise põhjustab asjaolu, et kilud ei talu eredat päikesevalgust, samal ajal on aga ülemine veekiht soojem ja hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu. Kilu on ka ise toiduks paljudele loomadele - röövkaladele, hüljestele ja veelindudele, samuti on tal tugev toidukonkurents noorte räimedega. Kilu elule mõjub väga
selle tõttu on vajalik marja ja niisa sünkroonne väljalaskmine, mis tekitab keerulisi käitumismehhanisme. Marjahoole (lõimetishoole) erinevad elundid: · merinõelal ja merihobukesel haudetasku; · marja valvamine pesas, ogalik, võldas, merivarblane; · marja ja maimude suus hoidmine, tilapia; · elussünnitamine, emakala, haid, gupid. 9. Kalade ränne ja selle tüübid. Toitumis-, kudemis- jm ränded. Siiredekalad, anadroomne ränna, karadroomne ränne. Poolsiirdekalad. Siirdekalad: 13 · anadroomne ränne meres toitumine ja magevees sigimine (lühe, meriforell, meritint) · katadroomne ränne sigimine meres, toitumine magevees (angerjas) Paiksed kalad mere või mageveekalad, ag aka neil toimub kuderänne (Peipsi latikas Värska lahte, meresärg jõgedesse, räim koelmutele).
Vastsed kooruvad juba 3…4 päeva pärast, 2,5…4 cm pikkusena teevad nad läbi moonde - ilmub hõbeläige ning vastsest on saanud maim. Nii vastsete kui ka maimude põhiosa menüüst moodustavad vees hõljuvad selgrootud - peamiselt aerjalalised ja vesikirbulised. Talvel toituvad kilud vähe ja nad koonduvad tihedatesse väheliikuvatesse parvedesse kuni saja meetri sügavusele põhja lähedale. Intensiivse toitumise ajal varakevadest hilissügiseni toimuvad aga igaõhtused ränded ülemisse veekihti, kus öö mööda saadetakse, hommikul laskutakse seevastu sügavamatesse veekihtidesse tagasi. Sellise liikumise põhjustab asjaolu, et kilud ei talu eredat päikesevalgust, samal ajal on aga ülemine veekiht soojem ja hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu. Kilu on ka ise toiduks paljudele loomadele - röövkaladele, hüljestele ja veelindudele, samuti on tal tugev toidukonkurents noorte räimedega. Kilu elule mõjub väga soodsalt soolase vee sissevool
Loodusolud, Mustale Aafrikale on iseloomulik oluliste maavarade suhteline nappus: Nafta suured varud on ainult loodusvarad Nigeerias, kivisütt ja maagaasi leidub LAV’s. Tänu sellele on ka need kaks riiki rikkamad kui teised. Valitsevad usundid Valdavad on lodususundid ja protestantlus. Rahvastik ja asustus Sündimus on väga kõrge, rahvaarv kasvab pidevaltja ülikiiresti. Suremus suur. Asustus on suhteliselt hõre. Rahvusvahelised ränded on enamasti põgenikuvoolud – põgenetakse nälja, sõja ja hõimutülide eest. Põllumajandus Põllumajandusega ei ole võimalik kuivade alade tõttu tulusalt tegeleda. Kasvatatakse riisi, palmiõli, tubakat, maisi, puuvilla. Mitmesuguseid hirsse kasvatatakse nende põuakindluse pärast just kuivavõitu aladel. Mullad on väheviljakad ning harides kaotavad viljakuse.
Demograafiline siire Mustas Aafrikas on alles algusjärgus, sündimus veel väga kõrge ja suremuse languseks ruumi küllalt. Nõnda on loomulik iive väga kõrge, rahvaarv kasvab ülikiiresti. Ainult viimase aja katastroofid on hakanud suremust tõstma ja selle arvelt ka iivet langetama (AIDS'i epideemia, põuad, näljahädad). Must Aafrika on massilise kirjaoskamatuse regioon. Hariduse areng ei jõua rahvaarvu kasvule järele. Valdav osa inimestest elatub põllumajandusest. Rahvusvahelised ränded on enamasti põgenikuvoolud põgenetakse nälja, sõja ja hõimutülide eest. Vaatmata sellele, et infoajastu linnade võrk puudub, rahavastiku ümberasumine linnadesse on juba alanud. Kiiresti kasvava rahvastiku tõttu kasutatakse põllumaad, karjamaid, metsi ja veevarasid järjest rohkem; paljudes piirkondades on koormus neile loodusvaradele jõudnud juba äärmise piirini. Kui hea ilmaga veel tullakse siiski toime, siis põua-aastatel sureb kari nälga ja inimesi päästab
3. Tekkisid uued rahvad ning see mitmekesistas ühiskonda. Enamasti liiguti Põhjast - Lõunasse. 4. Uued religioonid ristiusk, islam, budism(4. saj. ametlik usk Roomas) 5. Kirik vaimuelu koondus ümber kiriku, tekkis universaalne kultuur (ladina keeles) 6. Vana folkloori hävimine muistne kultuur säilis enim Iirimaal, Islandil, Baltimaades. 7. Antiikkultuuri püsimine 8. Võimsa Frangi riigi kujunemine, Rolandi laul 9. Uued rahvad, suured rahvaste ränded Antiikaja zanrid: · komöödia · tragöödia · lüürika · filosoofiline proosa Keskajal lisandunud zanrid: · rüütliromaan ("Tristan ja Isolde") · novell ("Dekameron") · kantsoon · sonett · ballaad · madrigal · romanss · kangelaslaul · õpetlik poeem · müsteerium · miraakel Leiutised, mis pärinevad keskajast: - Pangad, sh intressid ja tsekid
kohastumisel · Aktiivse elutegevuse alumine piir on jäätumispunkt 0C (taimedel +5C) · Kui temperatuur langeb miinustesse, tekivad rakkudes jääkristallid ja organism sureb · Külmataluvad taime- ja loomarakud muudavad raku sisekeskkonna koostist · Taimedel ja loomadel on mitmed kohastumused külma perioodi üleelamiseks (taimedel puhkeperiood, loomadel talveuni, taliuinak, ränded, karvavahetus, toidutagavarade kogumine) · Taimede kasvuperiood see osa aastast, mil ööpäevane keskmine temperatuur on kõrgem kui +5C · Kasvuperioodi pikkus on maailma eri paikades erinev, taimede leviku põhjapiir sõltub enamasti kasvuperioodi pikkusest Rõhk · Suuri rõhumuutusi peavad üle elama mõningad rändlinnud ja süvaveeliigid · Süvaveeliikidel on kõrge rõhu talumiseks mitmed kohastumused
Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline ...
töötingimustele võib olla laiem. Leitud tulemused on üldiselt kooskõlas teistes riikides leitud tulemustega, et valgekraede osas on ametiühingute palgalisa väiksem kui sinikraede seas. Võrreldes USA-ga, mille ametiühingute ja kollektiivlepingute levik on sarnased Eestile, on Eesti ametiühingute jõud väiksem. 4. Mis on kollektiivlepingute plussid ja miinused? (4p) 5. Kuidas on muutunud Eesti tööjõu struktuur viimase 50 aasta jooksul? Selgita (4p) 6. Millised tööjõu ränded toimuvad hetkel maailmas? Selgita (4p) Liikumise suunad on muutumas üha mitmekesisemaks. Kui näiteks USA, Kandada ning Singapur võtaks vastu kõik tahtjad siis tähendaks see nende riikide elanikkonna kahekordistumist. Samas näitavad prognoosid , et India ja Hiina tööjõu osakaal globaalses tööjõu rändes kasvab 40%ni ning lisaks sellele valib üha enam inimesi oma sihtriigiks traditsiooniliste arenenud riikide asemel pigem arenevad BRIC riikide majandused. Maailma
lääne protoromaani kesk-protoromaani 15. Ühtse Romaania lagunemine: suur rahvaste ränne „Suur rahvasterändamine“- germaani seisukohatlt = „Barbarite sissetung“ Rooma imp. seisukohalt; 375pKr hunnide sissetung kesk-aasiast germaanlaste aladeele- germaanlaste liikumine; 568pKr langobardide vallutused. Euroopa keskuse liikumine Vahemerelt Euroopa mandrile, eraldumine idamaade kultuurist 16. Germaani rahvaste ränded Algselt Skandinaavias. 3.-1. saj. eKr asuala Rooma naabruses Lääne-germaanlased Reini suunas, Ida-germaanlased Karpaadid, Must meri Sissetungi 2 etappi: 3. saj eKr- liitlased, nt sõjaväega liitumine 4.-5. saj. hunnide pealetund germaanlaste aladele 370 Germaanlaste ümberasumise iseloom: Asuvad alates 3. saj pKr liitlaste või kaitsevägedena Rooma loal Rooma aladele. Ei soovi impeeriumi hävitada, enamik germaanlaste juhte asuvad Rooma kaitsele
osades valdkondades tekib siis tööpuudus, kes on madalama kvalifikatsioonitga jääb tööta. Suureneb sisseränne (tööturg on avatud) ja sellega võib kaasneda konfliktid kultuuri ja usu pinnal. Haigused võivad kiiremini levida (nt. linnugripp) Suureneb lõhe arenenud ja arengumaade vahel, vaesemad maad ei suuda konkureerida, vaesemad riigid kaotavad majandusliku sõltumatuse, kaovad riikide isikupärad, suurenevad rahvusvahelised ränded. Globaliseerumise positiivne külg Kõrgelt arenenud riikidel on võimalus arengumaades odavamalt toota. Arengumaades on odav tööjõud, madalamad maksud, niipalju ei pöörata tähelepanu saastamisele. On suuremad võimalused leida oma toodetele suurem turg. Suureneb rahvusvaheline kooperatsioon ja tööjaotus, suureneb tootmise efektiivsus, tooted muutuvad odavamaks, töötajate pidev koolitus, areneb tehnoloogia, suureneb rahvusvaheline kaubandus. 7.2
vähe Levinuimad perekonnad : mustikas ( sinikas, pohl), jõhvikas, leesikas, kukemari, kivirik, villpea, tarn, paju Loomastik : 48 imetajaliiki karibuu/ põhjapõder, muskusveis, jänesed, polaarrebane, lemmingid, rannikul jääkaru, hülged, morsk Linnud : enamasti rändlinnud , talvitujatest lumekakk, lumepüü, kaaren Kohastumused : talvel elu lume all, talveuinak, pruun rasvkude, karvastiku tihedus ja värvivahetus, suured labajalad, ränded, putukatel elutsükli lühenemine v pikenemine Metsatundra · Kitsas üleminekuvöönd tundra ja taiga vahel · Põõsad ja hõredad, madalad puud · Liigirikkus väiksem kui tundras või taigas · Paljud puud paljunevad vaid vegetatiivselt · Metsapiiril enamasti oksapuud, kuid Alaskas palsampappel, Skandinaavias tundrakask UNESCO maiilma looduspärandi alad Arktikas · Venemaa , Wrangeli saar - erakordne liigirikkus Arktikas , maailma suurim
kohastumisel • Aktiivse elutegevuse alumine piir on jäätumispunkt 0C (taimedel +5C) • Kui temperatuur langeb miinustesse, tekivad rakkudes jääkristallid ja organism sureb • Külmataluvad taime- ja loomarakud muudavad raku sisekeskkonna koostist • Taimedel ja loomadel on mitmed kohastumused külma perioodi üleelamiseks (taimedel puhkeperiood, loomadel talveuni, taliuinak, ränded, karvavahetus, toidutagavarade kogumine) • Taimede kasvuperiood – see osa aastast, mil ööpäevane keskmine temperatuur on kõrgem kui +5C • Kasvuperioodi pikkus on maailma eri paikades erinev, taimede leviku põhjapiir sõltub enamasti kasvuperioodi pikkusest Rõhk • Suuri rõhumuutusi peavad üle elama mõningad rändlinnud ja süvaveeliigid • Süvaveeliikidel on kõrge rõhu talumiseks mitmed kohastumused
kohastumisel · Aktiivse elutegevuse alumine piir on jäätumispunkt 0C (taimedel +5C) · Kui temperatuur langeb miinustesse, tekivad rakkudes jääkristallid ja organism sureb · Külmataluvad taime- ja loomarakud muudavad raku sisekeskkonna koostist · Taimedel ja loomadel on mitmed kohastumused külma perioodi üleelamiseks (taimedel puhkeperiood, loomadel talveuni, taliuinak, ränded, karvavahetus, toidutagavarade kogumine) · Taimede kasvuperiood see osa aastast, mil ööpäevane keskmine temperatuur on kõrgem kui +5C · Kasvuperioodi pikkus on maailma eri paikades erinev, taimede leviku põhjapiir sõltub enamasti kasvuperioodi pikkusest Rõhk · Suuri rõhumuutusi peavad üle elama mõningad rändlinnud ja süvaveeliigid · Süvaveeliikidel on kõrge rõhu talumiseks mitmed kohastumused
aasta pagulaskonventsiooni (Pagulasseisundi konventsioon). Osa põgenikke alustab seetõttu teekonda riikidesse, mis on poliitiliselt stabiilsemad ning kus on paremini välja arendatud varjupaigasüsteem. Euroopa Liidu Vahemeremaade puhul tähendab see sageli kohustust tegeleda sadade tuhandete arengumaadest pärit varjupaigataotlejatega. (UNHCR Mid- Year Trends 2015 2015) Inimesed ei põgene vaid Euroopasse. Riigisisesed ning riikidevahelised ränded toimuvad samuti Aasias ning Ameerikas. 2014. aastal ÜRO raporti andmetel võtsid Ameerika Ühendriigid vastu hinnanguliselt üle 30 000 Lõuna-Ameerika ning Kesk- Ameerika maade kodanikust majandusimmigrandi ning jõukudevaheliste tülide eest pageva inimese. (UNHCR Global Trends 2014 2015) Ajal, mil Vahemere äärsed Euroopa riigid võtavad vastu sadu tuhandeid põgenikke, 7
Rahvastik on väga muutlik nähtus. Inimesed sünnivad, vananevad ja surevad, õpivad ameteid, vahetavad töö- ja elukohti. Ükski rahvastikku kirjeldav arv ei püsi kaua endine. Kuid need ei muutu ka mitte kuidas juhtub. Rahvastik areneb nn. rahvastikuprotsesside kaudu, mis järgivad igaüks mitte eriti täpselt, kuid siiski - oma kindlaid seaduspärasusi. Tähtsamad neist protsessidest on demograafiline siire, hõivemuutused, linnastumine, ränded ja etnilised protsessid. Eesti oludes mängib suurt rolli ka võõralt maalt tulnute põlistumisprotsess, õieti küll selle häiritus tulnukate privileegide tõttu. Praegune rahvastik on kõikjal, ka Eestis, rahvastikuprotsesside pikaajalise kulgemise tagajärg, seda ei saa mõista tundmata neid protsesse ja tegemata tagasivaadet nende kulgemisele. Ja vastupidi, tundes neid protsesse, nende seaduspärasusi ja senist kulgu, suudame põhijoontes ette näha ka meie
kelle jala ehitus ei pruugi üleüldse lähedane olla - nagu näiteks ninasarvik ja känguru. Kuigi ka nemad on kohanenud, on nad seda saavutanud teistmoodi. Seega - kohastumuslike muudatuste otsimisel tuleb võtta arvesse ka liigi eellase morfoloogiat jne. Kohanemine ei pruugi väljenduda makroehituses (jalg) või värvis (kaitesvärvus) - kohaneda saab ka käitumuslikult. On käitumuslikke liigisiseseid kohanemisi, mis on tõestatavalt päritava iseloomuga - nagu näiteks osade lindude ränded. Ida- ja Lääne-Euroopas pesitsevad lähedased linnud võivad lennata Aafrikasse geneetiliselt päranduva skeemi kohaselt - see on tõestatav katseliselt: kui viia I-E linde sügisel L-E'sse, siis nad lendavad alul pika maa ida poole - selle asemel, et minna õkva prõlla üle Gibraltari, nagu seda teevad L- E linnud. Adapteerumine võib realiseeruda pikaajalise protessina - jala ehitus jne. Mõnikord ka värvus (suvi-talvine karvavahetus jne)
Armulaual said ilmalikut inimesed ainult Said leiba ja veini armulaua leiba Teenistud ld.k Kohalikus keeles Vaimulikud tsölibaadis Ainult mungad/nunnad tsölivbaadis 9. Slaavlased ja Vana Vene riigi teke. Algkodust tulles jäid pidama mustast merest loodesse Karpaatide ja Dnepri jõe vahelisele alale. 5. saj. Lõpul algasid slaavlaste ränded läände, lõunasse ja itta. Rahvaarvu tõus ja kliimamuutusued sundisid elupaika muutma. Läände rändasid veneedid (hiljem lääneslaavlased: poolakad, tsehhid, slovakid) Neist läände jäid germa. Piiriks Elbe jõgi Lõunasse sklaviinid balkani ps. (lõunaslaavlased: bulgaarlased, horvaadid, serblased, sloveenid, montenegrolased) Itta antid (idaslaavlased: venelased, valgevenelased, ukrainlased) Dnepri jõe keskjooksul elutsestd
Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme (sisemaa) x+SU+b+g 6.etapp 200-1000. Liikumine läänest itta Laadogani. Idamurre x+SU+b ja lisandus x+SU+b+g+e+sk Sisemaal arenevad Häme murded 7.etapp slaavi hõimud. Ca 600 idaalale, soome idamurded kaugenevad läänemurretest 8.etapp rootsi hõimud (tekib püsiv rootsi asustus). Viikingiaeg, edelamurre x+SU+b+g+e+sk+rts häme murre x+SU+b+g 1200. alates lõuna-pohjanmaa murded, kesk- ja põhjapohjanmaa murded 9.etapp ränded sisemaal (ulatuslikem 17. sajandil. Põhjuseks Rootsi poliitika: kõik, mis harid, saad endale), segamurrete sünd, savo, lõuna-pohjanmaa 2. fennoskandia kaljujoonised Soome kaljutaie ehk koopamaaling (sm kaljutaide) Piktograafid ehk kaljumaalingud (sm kalliomaalaukset) Petroglüüfid ehk kaljuraiendid. Horisontaalkaljusse on terava esemega raiutud ca 4 mm sügavused kujundid. Neid on Rootsis, Norras, Karjalas, Valge mere ääres ja Äänisjärve ääres. Soomes kaljuraiendeid ei ole
genoommutatsioonid) Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. Mutatsiooniline muutlikkus on evolutsiooni peamine allikas. Kombinatiivne muutlikkus: Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. Meioosis - kromosoomide ristsiire viljastumisel - alleelide kombineerumine Geenisiire: Erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. Loomade ränded Taimede viljade, eoste ja tolmuterade levik Geenitriiv: Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult. 3. Ülesanne monohübriidsest ristamisest NR 22 1.Inimese närvisüsteem. Informatsiooni töötlemine närvisüsteemis Inimese närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks.
Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme (sisemaa) x+SU+b+g 6.etapp 200-1000. Liikumine läänest itta Laadogani. Idamurre x+SU+b ja lisandus x+SU+b+g+e+sk Sisemaal arenevad Häme murded 7.etapp slaavi hõimud. Ca 600 idaalale, soome idamurded kaugenevad läänemurretest 8.etapp rootsi hõimud (tekib püsiv rootsi asustus). Viikingiaeg, edelamurre x+SU+b+g+e+sk+rts häme murre x+SU+b+g 1200. alates lõuna-pohjanmaa murded, kesk- ja põhjapohjanmaa murded 9.etapp ränded sisemaal (ulatuslikem 17. sajandil. Põhjuseks Rootsi poliitika: kõik, mis harid, saad endale), segamurrete sünd, savo, lõuna-pohjanmaa 2. fennoskandia kaljujoonised Soome kaljutaie ehk koopamaaling (sm kaljutaide) Piktograafid ehk kaljumaalingud (sm kalliomaalaukset) Petroglüüfid ehk kaljuraiendid. Horisontaalkaljusse on terava esemega raiutud ca 4 mm sügavused kujundid. Neid on Rootsis, Norras, Karjalas, Valge mere ääres ja Äänisjärve ääres. Soomes kaljuraiendeid ei ole
tumedale alale; kuivale kliimale kohastunud taimed ei saa kasvada niiskes keskkonnas) 2) Üks konkreetne kohastumus avaldub eri isenditel erinevates alavariantides. Põhjustab: a) kombinatiivne muutlikkus b) elukeskkonna erinevused 3) Kõik kohastumused on suhtelise iseloomuga. a. Ühe teguri suhtes toimub mitu alternatiivset kohastumisstrateegiat. Nt. talvitumine Eesti loomadel: i. Ränded ii. Taliuinak iii. Nahaalune rasvakiht iv. Varude soetamine v. Kehakatete paksenemine, karvavahetus, sulestiku tihenemine vi. Aktiivne aastaringne tegutsemine b. Üks kohastumus mõjutab paratamatult kogu organismi tervikuna c. Alati muutub keskkond kiiremini kui organismid Kohastumuste kujunemine: 1) Järsult uudikstruktuuri tasandil (lõugade kujunemine)
juua 100 l vedelikku vererakud taluvad osmootse rõhu muutust, nad ei lähe puruks. 2. Iga kohastumus esineb paljude variatsioonidena ehk igal isendil on sama kohastumus väikeste erinevustega see tagab edukuse. Näiteks: varjevärvus erinev laikude suurus, tumedus või paigutus. 3. Kohastumuste suhtelisus a) Üks ja sama keskkonnategur tingib erinevaid kohastumusstrateegiaid. Näiteks talvitumine: · ränded, siirded · talveuni, talveuinak · varude kogumine · nahaalune rasvakiht, karvade vahetus · aktiivne tegutsemine b) Kohastumus, mis on kasulik organismi rühmale, on kahjulik üksikisendile. Näiteks: · mesilaste ründamine üksik mesilane sureb, aga pesa on kaitstud. · kanaliste käitumine ohu korral (metsis) emalind teeskleb vigast, et meelitada kiskja poegadest eemale. c) Kunagi ei saavuta kohastumus täiuslikkust, kuna
4. Taimtoidulised loomad Orgaanilise aine tootjad on iga toiduahela esimeseks lüliks. 5. Ökotoop on ökosüsteemi elupaik. 6. Kommensalism on eri liiki organismide kooseluvorm, millel on vastastikku arengut piirav toime mis on ühele osapoolele kasulik, teisele kahjutu. 7. Ökoloogilise tasakaalu korral enamiku populatsioonide arvukus suureneb ei muutu. 8. Tippkiskjad paiknevad alati ökoloogilise püramiidi tipus. Õige vastusevariant. 9. Lindude ränded on eelkõige tingitud : a) madalast temperatuurist, b) lumisest pinnasest, c) jäätnud veekogudest, d) toidupuudusest. 10. Kui ökoloogilise teguri intensiivsuse aste ületab ülemise taluvusläve, siis liigi isendid hakkavad: a) kiiremini paljunema, b) kiiremini arenema, c) konkureerima teiste liikidega, d)hukkuma 11. Samal territooriumil elavad kõigi lookide populatsioonid moodustavad: a) ökosüsteemi, b) ökotoobi, c) bioomi, d) biotsönoosi 12
BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas: Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 isoterm. Antarktikas 50. ja 60. laiuskraadi vahel, pinnavee temp. +2 kuni -2 Mõisted: Igikelts pidevalt külmunud olekus olev maapinnakiht. Polügonaalsood- tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest. Palsa tundravööndi soodes esinev turvasmullaga kaetud ning jääläätse sisaldav 2-4 m kõrgune küngas. aapasood- metsatundras ja boreaalses metsavööndis esinev sookompleksi tüüp, kus keskosas domineerib märg madalsoo ning peenrad ja älved kulgevad enamasti pikkade ribadena pingod- polaarpiirkonnas esinev külmakerkeliselt moodustunud suur mitmekümne meetri kõrgune küngas, kus jäätuuma katab mineraalpinnas. termokarst- Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on...
pea ja päranipuala on hallid, selg pruun, pugu kollakas, kaenla alt aga valge. Seejuures muster tal praktiliselt puudub. Hallrästas on see rästas, kelle iga liikumist saadab lausa kiuslikult segav kärisev hääl. Ta on väga seltsinguline lind Elupaik ja -viis Igasugustes puistutes, v.a. suurtes metsamassiivides, sageli kultuurmaastikul: metsatukad, puisniidud, aiad, pargid. Koloonialiselt, tihti kümneid paare koos pesitsemas, sügisesed ränded toimuvad aga sadade kaupa parvedes. Kõiki liikumisi saadab käre pirin-parin. Pesaasula juures ründavad pikeerides kõiki, nii vareseid kui ka inimesi. Kui õigel ajal ei taganeta, siis järgneb ekskrementide heitmine vaenlasele. On liikuv ja väga seltsinguline lind. Ränne Invasioonilind, areaali põhjaosas ka rändlind. Talvitab Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ning Väike-Aasias. Sügisel koguneb suurtesse
kes lugesid ainult rootsikeeles. 20.10. Kordamine! 1. kalamehed, soomeugri hõimud, kammkeraamika, baltihõimud, nöörkeraamika, lapi erladub soomest, germaani hõimud (rootslaste esiisad), ida ja lääne erinevus, erinevad murded, rannikumurre, siseliikumine läänest itta, tekivad häme murded sisemaal, slaavlaste tulek, murded kaugenevad, tulevad rootsi hõimud rannikule, viikingiaeg, ränded sisemaal, rootsi poliitika (LISA aastaarve! Paberil olemas) 2. (40 000 on maailma vanimad) Soomes 3-5 tuhat aastat tagasi, punamullaga, kaljuraiendid, kujutatud on põtru, paate, luiki. 1812 avastas Jean Sibelius esimesed kaljumaalingud. Leitud u. 95 maalingukohta. Pekka Kivikäs uuris neid ja kirjutas raamatu. Punamuld- uriin, rauapuru, munad jne 3. läänes on juust pereteema ja pitkepiimä, idas pirukad, kalapirukas, lihakuivatamine, seente söömine, alepõllundus, läänes
Üld- ja käitumisgeneetika I loeng 1. Geeniused ja geenid - Enamusel geeniustest on autism (aspergeri sündroom) - Geenius on see kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida Geeniuse tunnused: - Mõnuainete tarvitamine - Sinised silmad - Strateegijad-planeerijad - Suur rinnapartii - Öine eluviis - Kõrge libiido 2. Käitumisgeneetika – autismi geneetiline alus Autism – neurodegeneratiivne haigus - Kuni 1980a – keskkonna mõju – vanemliku hoole puudus ja ajutraumad - Ühemunakaksikud – 60-90% mõlemal autism – väga tugevalt geneetiline - Autism ja ADHD on 2 kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Registreeritud autiste aina rohkem Autism kui mutatsioon Deletsioon, duplikatsioon ja inversioon - Kromosoomanomaaliad millel arvatakse olevat autismi tekkel...
Teatud valgusintensiivsuse puhul on assimilatsiooni ja dissimilatsioon taimedes tasakaalus. Seda valgusintensiivsust nim kompensatsioonipunktiks. Orgaanilisi aineid sünteesitakse ainult pindmistes hästivalgustatud veekihtides kuni kompensatsioonipunktini vastava sügavuseni. Sügavamal toimub ainult orgaaniliste ainete muundumine ja lagunemine. Valgus avaldab mõju ka läänemeres elavatele loomadele. Mitmesuguste selgrootute ööpäevased vertikaalsed ränded on otseselt seotud valgustingimustega. Päeval hoidub enamus neist loomadest põhjalähedastesse hämaratesse veekihtidesse, öösel tõusevad nad kõrgematesse kihtidesse. Samasuguseid vertikaalseid rändeid sooritavad kalad, kes järgnevad oma toiduobjektidele. VEETASEME KÕIKUMISED LÄÄNEMERES Läänemere suhteline väiksus määrab tuule mõjul tekkivate lainete iseloomu selles veekogus, sest lainete kõrgus oleneb peale tuule tugevuse ja kestuse ka tuultele avatud veeala ulatusest
Karjaline eluviis võimaldab murda vahel ka suuremaid loomi, näiteks põtru. Arvatakse, et põdra murdmiseks peab karjas olema vähemalt kolm hunti. On välja arvutatud, et hunt sööb aastas ümmarguselt 40 kitse, peale selle kümmekond metssiga. Toitumisterritooriumi suurus sõltub looduslikest tingimustest. Rikkaliku toidubaasiga metsaaladel on see 100–120 km², avatud maastikel võib territooriumi suurus küündida üle tuhande ruutkilomeetri. Üksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade ränded tuhandete kilomeetrite taha. Suviti piisab väiksemast maa-alast, talvel võib see oluliselt suureneda, sõltudes saakloomade paiknemisest ja nende rännetest. Kindlasti on tuttav selline mõte, et hunt on metsa sanitar, kes kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. ILVES (Lynx lynx) kaslaste sugukond ilvese perekond. Välimus: Ilves on kõrgete jalgadega ja ümara peaga. Kõrvade otsas on tal musta otsaga karvatutid. Käppadel on tal
Linnakultuuri kujunemine. Tugeva keskvõimuga riikide tekkimine (Inglismaa ja Prantsusmaa) Saja-aastane sõda ja Must Surm. Hiliskeskaeg 15.-16. saj. Kriisid kirikus ja ühiskonnas. Lääne kristluse lähenemine. Tsentraliseeritud riikide teke. Rahvasterändamise aeg Germaanlaste ränded 4.-6. sajandil. Algkodu: Indoeurooplastena elasid Mustast merest Skandinaaviani. Jagunesid ida-, lääne- ja põhjagermaanlasteks. Eraldusid teistest indoeurooplastest aastatuhandete eest. Ühiskonnakorraldus: Suhteliselt liikuvate hõimudena tegeldi jahinduse, loomakasvatuse ja alepõllundusega. Ühiskonnas valitses põhimõtteline võrdsus. Tähtsamad otsused langetati rahvakoosolekul (vabad mehed). Pealike tähtsam positsioon, kuninga suguvõsa põlvnes jumalaist.
Tugeva keskvõimuga riikide tekkimine (Inglismaa ja Prantsusmaa) Saja-aastane sõda ja Must Surm. Hiliskeskaeg 15.-16. saj. Kriisid kirikus ja ühiskonnas. Lääne kristluse lähenemine. Tsentraliseeritud riikide teke. Rahvasterändamise aeg Germaanlaste ränded 4.-6. sajandil. Algkodu: Indoeurooplastena elasid Mustast merest Skandinaaviani. Jagunesid ida-, lääne- ja põhjagermaanlasteks. Eraldusid teistest indoeurooplastest aastatuhandete eest. Ühiskonnakorraldus: Suhteliselt liikuvate hõimudena tegeldi jahinduse, loomakasvatuse ja alepõllundusega. Ühiskonnas valitses põhimõtteline võrdsus. Tähtsamad otsused langetati rahvakoosolekul (vabad mehed). Pealike tähtsam positsioon, kuninga suguvõsa põlvnes jumalaist.
Linnakultuuri kujunemine. Tugeva keskvõimuga riikide tekkimine (Inglismaa ja Prantsusmaa) Saja-aastane sõda ja Must Surm. Hiliskeskaeg 15.-16. saj. Kriisid kirikus ja ühiskonnas. Lääne kristluse lähenemine. Tsentraliseeritud riikide teke. Rahvasterändamise aeg Germaanlaste ränded 4.-6. sajandil. Algkodu: Indoeurooplastena elasid Mustast merest Skandinaaviani. Jagunesid ida-, lääne- ja põhjagermaanlasteks. Eraldusid teistest indoeurooplastest aastatuhandete eest. Ühiskonnakorraldus: Suhteliselt liikuvate hõimudena tegeldi jahinduse, loomakasvatuse ja alepõllundusega. Ühiskonnas valitses põhimõtteline võrdsus. Tähtsamad otsused langetati rahvakoosolekul (vabad mehed). Pealike tähtsam positsioon, kuninga suguvõsa põlvnes jumalaist.
Esimesena võimaldas piiranguteta aborti Nõukogude Venemaa 1920 aastal. Abordi keelamises on nähtud võimalust rahvaarvu suurendamiseks. Hitleri Saksamaal kuulutati abort sabotaazi aktiks, mille eest alates 1943 võidi mõista ka surmanuhtlus. On rakendatud mitmesuguseid administratiivseid abinõusid. Tegelikuses mõjutavad sündimuse käitumist ühiskonna eetilised tõekspidamised rohkem, kui administratiivsed abinõud. Oluliseks mõjuriks on olnud religioon. Rahvastiku ränded jagunevad: 1. Siseränded ehk sisemigratsioon - ühe riigi piires. Põhiliselt maalt linna. Viimasel ajal linna keskustest äärelinnadesse. 2. Välisränded ehk välismigratsioon - levinuim liik on olnud kolonisatsioon. Emigrandid - riigist välja rändajad. Imigrandid - riiki sisse rändajad. Migratsiooni on piiranud mitmed takistused: 1. Isikulisel tasandil - harjumuspärane keskkond, kust ei soovita lahkuda. 2. Migratsiooni kvoodid ehk aastase sisserändajate piirarv.
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjandu...
Sots tunnetus keskajal märksa olulisem kui etnilised piirid. Seega vana eliit germaniseerus ülikiiresti. Rahvaarv Rahvaarv võis olla 150 000 – 180 000 enne sõda. Sõjaohvrid suured – eriti Sakalas ja Ugandis. 14saj tagasilöök seoses Jüriööga, samuti katk. 15-16saj rahvaarvu kasv. 16saj keskpaigaks 250-300 000 inimest, linnades 15-18 000. Mitte-eestlaste osakaal 10%. Mõjutavad ikaldused ja sõjad, aga ka ränded ja maj. olud. Põllumajanduslik maa oli keskajal ammendamatu. Üksjalad – kolonisatsioonitalupojad? Näljahädad: 1315 (üle-euroopaline ikaldus) Katk 1351, pärast seda tuleb regulaarselt katk. Sõjad on ületähtsustatud. Migratsioon Sisseränne Saksast, Rootsist, Venest pidev. Lisaks ka väljaränne. Liivimaa linnad olid kuumad kohad ja sinna tuldi meelsalt. Talupoegade tasemel rändeid ei teata. Valdav osa rahvast on talupojad maal. Sellest lugeda “Eesti talurahva ajalugu 1”
sobi metsas). Iga kohastumus esineb paljude alavariantidena (alavariandid tekivad tänu kombinatiivsele muutlikkusele, sarvede olemasolu on kohastumus, aga sarved erinevad pikkuse, jämeduse jms poolest; metssea põrsaste triibuline karvkate (triibulaius, vahe jms on erinev). Kohastumused on suhtelised: A.) Üks keskkonnategur võib tingida erinevaid kohastumusstrateegiaid, mis kõik on edukad- nt talvitumine (lindudel ränded levilast kaugele välja ja siirded- liikumine levila lõunapoolsesse osasse; taliuni; varude soetamine- pisinärilised, linnud; paks naha-alune rasvakiht ja karva-vahetus; aktiivne tegevus talvel; B.) Kohastumus, mis on kasulik organismirühmale on kahjulik ühele isendile: ühiselulised putukad; töölised ei osale sigimisprotsessis; mesilase korral jääb astel nahka kinni ja indiviid hukkub, kuid populatsioon ei pruugi
paju. Tundra loomastik 48 imetajaliiki: karibuu/põhjapõder, muskusveis, jänesed, polaarrebane, lemmingud, rannikul jääkaru, hülged, morsk. Linnud on enamasti rändlinnud, talvitujatest lumekakk, lumepüü, kaaren. Kohastummused: talvel on elu lume all, talveuinak, pruun rasvkude, karvastiku tihedus ja värvivahetus, suured labajalad, ränded, putukatel elutsükli lühenemine või pikenemine. o Metsatundra kitsas üleminekuvöönd tundra ja taiga vahel. Põõsad ja hõredad, madalad puud. Liigirikkus on väiksem kui tundras või taigas. Paljud puud paljunevad vaid vegetatiivselt. Metsapiiril on enamasti okaspuud, kuid Alaskas palsampappel, Skandinaavias tundrakask. Iseloomulik koosluse vorm on hõrendik, kus puude võrad ei puutu kokku.
Roomajate tähtsus. Lindude välisehituse, luustiku ja hingamiselundkonna kohastumused seoses lennulise eluvii- siga. Noka ja seedelundkonna ehituse eripära sõltuvalt toidust. Kohastumused liikumiseks õhus, vees ja maapinnal. Kehatemperatuuri reguleerimise eripära püsisoojastel loomadel õhk- ja vesikeskkonnas. Juhtivad meeled sõltuvalt lindude eluviisist. Kehasisese viljastumise eeli- sed ja puudused võrreldes kehavälisega. Paljunemine ja areng pesahoidjatel ja pesahülgajatel. Lindude ränded. Lindude tähtsus. 2 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 Imetajate välisehituse kohastumused seoses nende elupaikadega. Toidu hankimise viiside ja seedeelundkonna eripära sõltuvalt toidust. Kohastumused liikumiseks maapinnal, vees ja õhus. Juhtivad meeled seoses eluviisidega. Kehasisene looteline areng, sünnitus ja lootejärgne areng. Imetajate tähtsus
ebamääraseid loomi ja motiive. Kaljumaalingud kui märgisüsteem, seostus oma uskumustega, eriline vägi. Suurim kogum Ristiina Astuvansalmi: põder, inimene, koer, paat, käed. Hilisneoliitikum Ulatuslikel aladel Euroopas nn sõjakirveste (nöörkeraamika) kultuurid (u 3200/2900 2300/1800 eKr). U 30002000 eKr Euroopas rahutu. Viljelusmajandusega tegelev rahvastik vajas uusi asumisalasid. Osa kultuuri mõjusid levis idee kaudu, ilmselt ka rahvastiku ränded ja vallutused. Indoeuroopa hõimud, v nende tugev mõju. Kultuur ulatus Reinist Volgani. Kattis suurema osa Saksamaast, osa Madalmaadest, Taani, Poola, Baltimaad, Valgevene, Tsehhi, Slovakkia, Põhja-Ukraina, Lääne-Venemaa. Ulatus kuni Kesk-Rootsini, ja kattis osa Norra rannikust ja Soome lõunaosa. Kultuuri nimi tuleb iseloomulikest esemetüüpidest: kirved, nöörivajutistega kaunistatud keraamika. Kultuur hõlmas suurt osa Euroopast, eri rahvaste seas levisid sarnased tehnilised ja
Jõe gradient muudab jõu produktsiooni: *kirevooluline - äärekoosluse väljakujunemine on võimatu; graniidist seinad, vähe taimi (madala profiiliga ainult) ja ränivetikad; peen sete kantakse vooluga edasi *aeglase vooluga ja looklev - sarnane järvedele; pakslaubad, botamoplankton (sisaldab vetika rakke, mis tulevad ülevalt alla) ***CO2-e hulka suurendab nt riisi kasvatamine; ookeanides viiakse seda ringlusest välja*** ***kliima soojenemist kinnitavad lindude ja liblikate ränded põhjapoolsematele aladele *** 7 Maismaa ja vesikeskkondade produktsioonide võrdlus Pindala Biosfääri Puhas taimne Loomne maht= miljon prod miljonit produktsioon km3 tonni aastas Maismaa 145 14,5 110,5 867 (100m)
Kusjuures kaugemale levivad rohkem emased (Y kromosoom levib aeglasemalt kui X) 43 MIGRATSIOON – Levimise erivorm Suure hulga isendite suunatud liikumine ühest kohast teise. Migratsiooni tüübid: 1. Korduvkasutusega pilet Tavaline interopaarsetele liikidele – korraga saadakse vähe lapsi, mitu paljunemispingutust. • Rändlinnud • Suurte mereimetajate ränded (rändkilpkonn, vaal) Põhjustab: aastaaegade vaheldumine 2. Edasi-tagasi pilet Migreerutakse toitumispaika ja üks kord paljunemispaika. Tavaline semelpaarsetele liikidele – elu jooksul toimub 1 paljunemispingutus. nt: sääsed. Sünnivad/kasvavad lombis ja siis lähevad verd imema. Naasevad paljunemispaika, munevad ja surevad nt: vaikse ookeani lõhelised. Sünnivad jões, toituvad ookeanis ja paljunevad jões ning surevad. 3. 1-otsa pilet Väga haruldane
2007 Mäluauguga naine – komponeeritud väga kindlalt, aga samas tekib ka põnev ootuse ja ootuse täitumise-petmise mehhanism. 2012 Avalikult abielus 20nda sajandi alguses oli ta kõige kõvemini kinni makstud elus olev kunstnik. Väga suurt rolli mängib tema teostes tihti peale seksuaalsus. Ta komponeerib oma teoseid väga kindla käega. Mari Saat 1973 Katastroof – armastuse ja armastuse prunemise lugu. 1991 Võlu ja vaim I. Loomade ränded 2008 Lasnamäe lunastaja -- järjekordselt naise lugu, kuid samas ka Vene lugu. Tema viga on see, et ta ei kirjuta väga palju. Ta võiks kuuluda klassikute hulka, kuid just teoste vähesus saab saatuslikuks. Tema esimene teos sai 70ndate noore proosa etalonteoseks. Tema teostes põimuvad psühholoogiline ja sotsiaalne aspekt. Sageli on loo tegelaseks naine, kellel on ühiskonda sulandumisel raskusi. Kui võrrelda Saati Luigega, siis on Saat traditsioonile lähemal.
Sihtkaitsevööndis paiknevate haruldaste liikide elupaikades või kasvukohtades ning rändliikide koondumispaikades on vastavalt kaitse-eeskirjale inimese viibimine keelatud, v. a. järelvalve-, teadus- ja päästetöödel. Samuti on keelatud mootorsõiduki, jalgratta ja ujuvvahendiga liiklemine ning telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituste korraldamine. Siirdekalad kalad, kes rändavad sigima merest magevette või mageveest merre (näit. angerjas). Ränded tagavad järglastele soodsamad arengutingimused ja piisava toidu. Siirdesoo madal- ja kõrgsoo vaheaste. S-le on iseloomulikud mesotroofsed taimeliigid (alpi jänesvill, niitjas tarn) ja enamasti mosaiikjas taimkate (mändidega rabamättad ja tarnadega mättavahed). Silomahl sileeritud haljassöödast eralduv käärimisvedelik. S. on ohtlik veereostaja. Ta laguneb mikroobide
Liit sõlmiti 493eKr ja kõik linnad olid leppejärgi võrdsed kuid juhtis sõda Rooma. Kõigetõsisemad kokkupõrked sel perioodil olid Roomal ühe oma naaberlinnaga Veji'ga, aastal 396eKr suudeti see linn vallutada, elanikud muudeti orjadeks, maa riigiomandiks. Sellest maast said ühe osa plebeid kelle majanduslik olukord seejärel paranes. Mõne ajapärast aga leidis aset Roomlaste jaoks katastroof gallide sissetung. See oli periood kui Euroopas toimusid mitmed keltide ränded, gallid olid samuti keldid. Umbes 500eKr tungisid keldid Gallia alale (tänapäeva Prantsusmaa, Belgia ja osa Sveitsi alad). Gallia alalt üks keltide rühm tungis Itaalia aladele, juhtis seda rühma Brennus. Aastal390/387 toimus esimene sõjaline kokkupõrge keltide ja roomlaste vahel pärimuse järgi Allia jõekallastel. Roomlased selle lahingu kaotasid ja gallialased tungisid Rooma linna , üks osa roomlastest lahkus linnast, teine osa sulgus end kapitooliumi künkale mis jäi
liike, kus tiibades ongi tõelised augud sees, rääkimata aukude "imitatsioonist" - niisugust kohanemiste jada (kaitsevärv, augu imitatsioon, tegelik auk) võib pidada piisavaks tõendiks. Kohanemine ei pruugi väljenduda makroehituses (jalg) või värvis (kaitesvärv) - kohandea saab ka käitumuslikult. On käitumuslikke liigisiseseid kohanemisi, mis on tõestatavalt päritava iseloomuga - nagu näiteks osade lindude ränded. Ida- ja Lääne-Euroopas pesitsevad lähedased linnud võivad lennata Aafrikasse geneetiliselt päranduva skeemi kohaselt - see on tõestatav katseliselt: kui viia IE linde sügisel LE’sse, siis nad lendavad alul pika maa ida poole - selle asemel, et minna õkva prõlla üle Gibraltari, nagu seda teevad LE linnud. Adapteerumine võib realiseeruda pikaajalise protessina - jala ehitus jne. Mõnikord ka värvus (suvi-talvine karvavahetus jne)
2005 Topeltvalguses 2007 Mäluauguga naine - tee äärest leitakse naine, kes ei mäleta midagi. Tundlik psühholoogia kujutlus. Psüühika tumedate hoovuste peegeldamine. Mari Saat. 1973 Katastroof ilmub eraldi raamatuna. Saab tuntuks. Armastuse purunemise lugu. Mudeldava proosa ja modernismi mõjusid. Liigub kogu aeg reaalsuse-irreaalsuse piiril. Psühholoogiline aspekt sotsiaalse küljega seotud. 70-80ndate novellides. Naised, kellel sotsiaalsed probleemid. 1991 Võlu ja vaim I. Loomade ränded. - hakati rääkima ka sellest, et lesbimotiivid sees. Seksuaalne enesemääratus, teatud probleemid, lesbiteemat sellise peateemaga välja ei mängita. 2008 Lasnamäe lunastaja 2014 Oakesed kaunas 2015 Matused ja laulupeod Rein Saluri Saluri nüüdses kirjanduses kaasa ei kõnele, sest uusi raamatuid pole tulnud. Mängib rolli nii proosas kui draamas. Näidend "Külalised" 1974. Esimene raamat üldse, mis ilmus 1972 "Mälu". Asjakohane pealkiri: isikliku mälu ja kollektiivse mälu
lineaarkirjatahvleid hilisemast ajast enam leitud, mis osutab bürokraatlikult korraldatud lossimajanduse lõpule. Lõplik allakäik saabus aga alles 1100. 1050. a., mil ka Mükeene ja Tiryns uute purustuste järel maha jäeti. Nii asustustihedus kui ka materiaalse kultuuri tase langes drastiliselt. Hilisema kreeka pärimuse järgi põhjustas Mükeene, Tirynsi, Pylose ja Teeba dünastiate languse doorlaste sissetung Kesk-Kreekast Peloponnesose poolsaarele ja mõned teised sellega seonduvad ränded. Doorlased, keda pärimuse järgi juhtisid Heraklese järeltulijad, olid üks kreeka murdegruppe, mis näitab, et pärimus kujutas toonaseid rändeid kreeka hõimude piirkonnasisese ümberpaiknemisena. Osa doorlasi rännanud Peloponnesoselt edasi Egeuse mere lõunapoolsetele saartele, sealhulgas Kreetale. Doorlaste sissetung omakorda olevat põhjustanud varem valitsenud dünastiate pagemise Kreekast Anatoolia läänerannikule, mille aristokraatlikud suguvõsad olid
peaaegu jäeti maha. Kreeka pärast keraamikat on ilmunud ka Küprosel ja ka vahemere ida rannikul , emigratsioon ka ida suunas. 12 saj omandas Küpros siiamaani püsiva kreeka elanikkonna. 12 saj lõpus 1100 purustuste ja rahustuste tagajärjel lõppes hea aeg. Algab 9-8 saj tume ajajärk Kogu selle pronksiaja lõpetab see üks suur 12 saj purustuste katastroofide ajajärk. Mykene, kreeka,trooja, hetiidiriik,küprose riik,akaanani linnad, ja mererahvad kes ründavad egiptust, mererahvaste ränded, katasroofid. Mererahvad sp et neid on egiptuse Ramses III tekstides nimetatud mererahvasteks. Kes need olid seda me ei tea. Rauaaeg 1 at I pool Lähis-ida oli mõneks ajaks poliitiliselt killustatud kuni 9 saj . Mererahvastega seonduva ebastabiilne järelmõju, see kaudselt puudutas ka ida poolseid riike, Babülooniat ja Assüüriat.Aga ometigi 11-10 saj on tume ajajärk nende riikide jaoks, nõrgemad, aga me ei tea nende ajaloost peaaegu et mitte midagi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
