Süstemaatika -teadus, mis grupeerib liike suguluse järgi. 1) Liik sarnaste tunnuste, eluviisi ja levialaga isendid, kes saavad järglasi. 1,6 mln liiki teada,1 mln liiki putukaid 2)Perekond:Koer 3)Sugukond:Koerlased 4)Selts:Kiskjalised 5) Klass: Imetajad(linnud, roomajad, kahekapiksed, kalad) 6) Hõimkond: Keelikloomad, selgrootud 7) Riik: Loomariik, taimeriik, seened, algloomad, bakteririik Evolutsioon- liikide põlvnemine üksteisest eellastest. Darwin 1858,,Liikide tekkimine":1)tekivad uued,teised surevad 2)evolutsioon on pidev protsess,mis ei lõpe kunagi 3)evolutsioon mitmekesistab maailma Olelusvõitlus-konkurents Haug: 240 000 marjatera->20 000maimu->100 noorkala-> 2 suguküpset kala, kes on kõige tugevamad,elujõulisemad looduslik valik- tugevam jääb ellu ja annab järglasi sobivas keskkonnas kohastumine- sobivad pärilikud omadused, mis tagavad ellujäämise Liikide teke: pika aja jooksul,loodusliku valiku tagajärjel 1)ruumiline isolatsi...
1. Maailmas on ~6,8 miljardit inimest. Rahvaarvu jaotumine maailmajaoti: Aasia 61% Aafrika 13% Euroopa 12% Ladina-Ameerika 8% Põhja-Ameerika 5% Austraalia ja Okeaania 1% 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid: a) sündimus - sündide arv 1000 elaniku kohta aastas b) suremus - surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta aastas c) iive - sündimuse ja suremuse vahe(%o) d) migratsioonisaldo - sisse- ja väljarände vahe 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet(%o-des), nende võimalikud suurused maailmas. a)sündimus=sünnid*1000/rahvaarv väike 8%o, suur 49%o b)suremus=surmad*1000/rahvaarv väike 3%o, suur 22%o c) iive=sündimus-suremus ~2 - 45%o 4. Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitusel, teligioon, pereplaneerimine, kooselu traditsioonid, väärushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, võimalused ja vabadus elu korraldusel, majanduslikud võimalused. Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, halb tervishoiukorraldus, eba...
EESTI RAHVASTIK Eesti rahvaarv ja selle muutumine Rahvastik e kindlal territooriumil alaliselt elavad inimesed.(elanikkond) Rahvaarvu mõjutavad: 1. Sünd surm 2. Ränne e migratsioon 3. Eesti ala asustati 9500 a tagasi, elati hõredalt veekogude ääres; 6000-5000 a tagasi hakati tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. Alepõllundus selle arenedes rahvaarv tõusis. Al 13.saj algas rahavarvu arvamine. 13.saj 150 000, 16.saj 300 000, 16.saj 400 000, 18-20.saj jõuti 1 milj, peale seda juurdekasv aeglustus. Mõjutab sõjad, nälg, katkud. Pärast 2 MS asus siia elama NL eri paikadest 1,57 milj inimest. HETKEL RAHVAARV VÄHENEB ! Rahvastiku andmeallikad: 1. Oletus 2. Kirikuraamatud, talude arv 3. Personaalraamatud 4. Taani hindamisraamat( 1 konkreetne rahvaloendus Eestis 1219) 5. 17.saj meetrikaraamat (hävis Põhjasõjas; ristimised, laulatused, matused ) 6. 18-19.saj ( Eesti oli Tsaari- Venemaa all ) hingederevis...
mõisahärrust. Paljud varakeskajale omased suundumused lakkasid või pöördusid perioodi lõpul. 800. aastal võttis Karl Suur Lääne-Euroopas taas kasutusele keisritiitli ning Karolingide impeerium mõjutas suuresti hilisemat Euroopa ühiskondlikku arengut ja ajalugu. Feodaalsüsteemi arenedes pöördus Euroopa tagasi süstemaatilise põllumajanduse juurde, võttes kasutusele uuendusi nagu kolmeväljasüsteem ja ader. Suuremas osas Euroopast lakkasid ka barbarite ränded, ehkki Põhja-Euroopa ajalugu kujundasid veel pikka aega viikingite retked.
Lehed kitsamad, kaetud vahakihiga (aurumine väiksem) Varjulembesed (metsa alustaimestik jänesekapsas) Õitsevad enne või pärast teisi taimi ülane varjutaluvad liigid (sõnajalad) Fotoperiodism reageerimine öö ja päeva pikkusele Lühipäevataimed Pikapäevataimed Ööloomad (ja hämarikuloomad) Päevaloomad Ränded Pesitsusperioodid Ökoloogia Temperatuur: Püsivama temperatuuriga on veekogud, maismaal võib ulatuda tempteratuuri kõikumine üle 100°C Organismid jagunevad: 1. Kõigusoojased.Kehatemperatuur muutub vastavalt välistemperatuurile. Kuid miinuskraade ei talu! (selgrootud, kalad, kahepaiksed ja roomajad) 2. Püsisoojased. Kehatemperatuur suhteliselt püsiv. (linnud ja imetajad) Ökoloogia Kohastumused temperatuuri kõikumiste suhtes: Karvavahetus,
Tekkisid turud ja kaubandus hakkas linnas arenema. London, Pariis ja NY ületasid esimesena miljoni elaniku piiri 19sai. Rahvastiku tihedus On inimeste arv teatud piirkonnas. 1)Viljakas muld- Jaana Jaava saar 2)Kliima soodne- india 3)Veekogu ääres- gangese jõe äär 4)Suurlinnad- New York Hõre asustus 1)Halb kliima-väga külm või liigasoe Grüünimaa ja Sahaara kõrb 2)Mäestikud- Himaalaja Ränded Jagunevad: Riigilisisesed, rahvusvahelised, sundränd, majanduslikel põhjustel. Rände põhjused: Halb kliima: liigasoe või liiga külm. Sõjad: Iraak ja USA vahel nt. Hea majanduse suunas Kuidas mõjutab ühesuunaline ränne rännet: inimesed lähevad riigist välja ja majandus langeb kuna töölisi on vähem. Linnastumine Linnastumine on maarahva liikumine linna. Linnad tekivad tänu põllumajandusele, käsitöölistele ja kaupmeestele
peale mingeid asju) arvutikaardi tunnused: * suheldavus (interaktiivsus. päringud, suumimine, eri kihid) * kohesus (operatiivsus. kiire muudetavus, saab luua kartograafilise animatsiooni nt millegi muutumisest ) * ainulaadsus (individuaalsus. samast lähteandmest saab luua oma kaardi) * kopeeritavus (mugav, piiramatu arv kordi ilma kvaliteedi halvenemiseta) * kaardikihid kujutusviisid: * punktid (linnad, kirikud, sagedus) * jooned (samajooned- kõrgused, temperatuur, liikumisjooned- ränded, tuuled, hoovused, piirid) * pinnad (värvustausta meetod nt maakonnad eri värvi) * kartogramm (värvil numbriline tähendus nt rahvastiku tihedus, kartodiagramm- sektorid nt põllumajandus) * animatsioon (3D, ainult arvutikaartidel) 4. Andmebaasid, geoinfosüsteemid andmebaas- arvutis olev korrastatud andmekogum, kust saab teha päringuid -kiire info. asju saab omavahel siduda infosüsteem- andmebaasid koos salvestamiseks, säilitamiseks, töötlemiseks, esitlemiseks vajaliku tarkvaraga
luud tugevaks) Temperatuuri mõju organismile: Enamik organisme on kõigusoojased Organismidel on tekkinud erinevad kohastumused ebasobivate temperatuuride talumiseks Taimede kohastumused: 1) Lehtede langetamine säilivad puitunud osad 2) Madal kasv 3) Kaitsevaha kiht lehtede pinnal (mänd) 4) Säilivad maa-alused osad Loomade kohastumused: 1) Talveuni (vahepeal ei ärka, nt siil, nahkhiir) ja talveuinak 2) Ränded 3) Karvkate, sulestik, rasvkude 4) Talvevarude kogumine Iga ökoloogilise teguri suhtes on organismil teatud väärtustevahemik, milles ta saab elada ökoloogiline amplituud ehk taluvusala. Organismide vahelised suhted: 1. Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm, osalevad osapooled on sümbiondid. Nt: seeneniidistik+taim(juured) seeneniidistik annam taimele vee ja mineraalained ning vastu saab orgaanilised ained,
KORDAMISKÜSIMUSED: MAAILMA RAHVASTIK Rahvastiku paiknemine, tihedus ja seda mõjutavad tegurid 1. Nimetada kolm tihedamini ja kolm hõredamini asustatud piirkonda maailmas ja tuua välja hõredamini ja tihedamini asustuse põhjused(2) 2. Määrata kaardi abil hõredamini ja tihedamini asustatud piirkonnad ja tuua välja põhjused 3. Osata arvutada Eesti ja teiste riikide rahvastiku tihedust 4. Nimeta üks viljakas jõeorg ja viljakas tasandik.Põhjenda, miks need alad on viljakad. 2+2p. Maailma rahvaarv ja selle muutumine 5. Kuidas arvestatakse tänapäeval ja arvestati minevikus rahvaarvu riikides?(3) 6. Osata lahti mõtestada isikukoodi numbreid 7. Osata analüüsida Õ: lk. 9 diagrammi, lk. 10 tabelit 8. Milles seisnes Thomas Robert Malthuse rahvastikuteooria? 2p. Rahvastiku loomulik iive. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid 9. Osata arvutada loomulikku ja suhtelist iivet etteantud arvude abil 10. Osata analüüsida diagramme Õ: lk...
korda, haldasid vallalaekaid, magasiaitu. · Vallakohtud muutuvad hiljem kogukonna kohtuteks ning likvideeritakse kohtureformiga 1899. · Lisaks vastutati kogukonnana magasivilja ja vaeste abi eest. · Külakord ja vaestemajad. · Pärast pärisorjuse kaotamist oli talurahval piiratud vabadus. · Ilmapassita ei tohtinud kuskile minna. · 1863 passikorralduse seadus.' · Kaasnesid välja ränded. 4. Muutused majanduses 19. sajandil: a) põllumajandus; b) transport; c) tööstus. a) Põllumajandus · VILJATOOTMINE viin (vene kroonu, maakõrtsid) · Viina hakkati tootma kartulist ( oli odavam ) · Kartul jõudis ka talupoja põllule ja toidulauale. b) trantsport · 19. Saj arenes kiiresti laevandus ja paadikaubandus RAUDTEED · 1870.a. Paldiski-Tallinn-Narva-peterpuri ehk balti raudtee. c)tööstus
Rahvastiku ränded 1 Rahvastiku ränne · Lisaks iibele on rahvaarvu ja rahvastiku koosseisu oluliseks mõjutajaks ränne ehk migratsioon · Ränne on inimese alalise elukoha vahetus: 1) Siseränne ränne ühe riigi piires, rahvaarv ei muutu 2) Välisränne ränne ühest riigist teise, muutub rahvaarv 2 Välisränne · Jaguneb kolmeks: 1) immigratsioon ehk sisseränne 2) emigratsioon ehk väljaränne 3) remigratsioon ehk tagasiränne · Migrant on korraga nii immigrant kui emigrant, sõltuvalt riigist, mille suhtes teda vaadeldakse 3 Rändesaldo · Rändesaldoks ehk rändeiibeks nimetatakse sisse ja väljarände vahet · Rändesaldo immigrandid emigrandid · Rändesaldo üldkordaja immigrandid - emigrandid ×1000 ...
Tema käsitlus riigist pani aluse uueaja riigiteooriatele, milles tõuseb esile riik ja moraal jääb tahaplaanile. Niccolo Machiavelli meelest ei mahu poliitiline käitumine eetilistesse kategooriatesse. Tema tuntud teos ,, Valitseja" on käsitlus maailma ajaloost, kus olid valikud, mis võisid muutuda fataalseks, kuningale, võimule riigis, ning rahvale. Vead ja lüüasaamised, võidud ning uus võimule tõus. Sõjad, ränded, dünastiad - kõike seda käsitles autor oma teoses. Peale seda, kui ma olin läbi lugenud ,,Valitseja" esimesed kümme peatükki, taipasin ma kohe, et see on täpselt selline raamat, mis jagab juhtnööre, ideid ja näpunäiteid, kuidas ise valitseja olla või selleks saada. Raamatu lugedes tekkis mul kohe võrdlusmoment tänapäevase riigi juhtimisega ja poliitikaga. Tuleb tunnistada, et Machiavelli teos ,,Valitseja" nõuab täielikku süvenemist ning sajaprotsendilist
Kultuurliigistik Inimtegevusele tuginev liigiline koosseis Sünantroopsus-kaasnevad inimesega (nt. Kärbes) Linnastumine-raudkull Prügistumine Keskonnamuutuste tagajärjed 1) Looduslikud Aastaaegade vaheldumine Õhuniiskuse muutus Kiirgusfooni muutumine 2) antropogeensed co, emissioon jõgede veereziimi muutumine kaevandamine Keskonnamuutused liigub mujale sureb välja kohastumused Liikumine mujale lindude ränded kalade ränded · uus koht-sobiv ökoloogiline niss · või väljasuremine Aga taimed??? Kohanemine muutunud keskonnaga Väljasuremine Kohanemine uute tingimustega adaptatsioon aklimatsioon õppimine e. sotsiaalne kohastumine resistentsus tööstusmelanism saastetolerants kultuuriliigistik NB!Muutunud tingimustel kohastumine on mõeldav vaid juhul, kui see algselt ei ületa organismi reaktsiooninormi. Tingimus ei jää alla alumist taluvusläve ja ei ületa ülemist taluvusläve.
Miks on Singapuri globaliseerumisindeks kõrge? · Inglise keel on riigikeeleks · Tähelepanu pööratakse tehnoloogia arengule · Palju rahvusvaheliste ettevõtete peakortereid · Suurt tähelepanu pööratakse teadusuuringutele ja kõrghariduse omandamisele Miks Eesti globaliseerumisindeks on madal? · Tähelepanu teadusele ja kõrgharidusele(tõsta kvaliteeti) · Riik peaks looma veelgi soodsama ettevõtluskeskkonna(seaduste ja maksude kaudu) · Infrastruktuuri arendamine DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU ETAPID Etapp Sündimu Suremu Loomulik Vanuselin Eluiga Näited s s iive e kosseis riikidest Traditsiooniline Suur(40%) Suur(40%) 0(või väike) lühike Lühike(42) Tsaad, Kon...
Hiljem tekkinud Narva kultuurist sai alguse algeliste savinõude valmistamine. Kammkeraamika- ja näärkeraamika kultuuris tekkisid savinõudele juba erinevad mustrid. Nendes kultuurides tekkinud algne põlluharimine ja karjakasvatamine jäävad Eesti aladel kestma sajandeid. Meie kultuuri mõjutas ka tekkinud kaubavahetus teiste rahvastega ja ränded. Haridus Konkreetne haridus puudub, kuid Keskajal hakkas haridus aina rohkem inimesed arenevad loodust tundma tähtsust omandama. Vaimulikest õppides ja töötades. Distsipliin oli algselt asutustest arenesid esimesed koolid. väga nõrk ja arenemisjärgus, kuid Katoliiklike ja luterlike koolide loodusest õppisid inimesed ettevaatlikust, põhimõtted olid väga erinevad.
..28,5 cm. Saba suhteliselt pikk. Tiiva pikkus 14...15 cm. Kehamass Ligi 100 g. Levik Pesiteb Põhja- ja Kesk-Euroopas ning Siberis kuni Leenani. Eestis harilik haudelind. Arvukus Harilik, paiguti arvukas - praegu arvatakse Eestis pesitsevat 100...200 tuhat paari. Elupaik ja -viis Igasugustes puistutes, v.a. suurtes metsamassiivides, sageli kultuurmaastikul: metsatukad, puisniidud, aiad, pargid. Koloonialiselt, tihti kümneid paare koos pesitsemas, sügisesed ränded toimuvad aga sadade kaupa parvedes. Kõiki liikumisi saadab käre pirin-parin. Pesaasula juures ründavad pikeerides kõiki, nii vareseid kui ka inimesi. Kui õigel ajal ei taganeta, siis järgneb ekskrementide heitmine vaenlasele. On liikuv ja väga seltsinguline lind. Ränne Invasioonilind, areaali põhjaosas ka rändlind. Talvitab Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ning Väike-Aasias. Sügisel koguneb suurtesse parvedesse ja lahkub
3)sõjaohu tõttu, sageli tegemist kodusõjaga 4)keskkonnakatastroofide, eelkõige maavärisemise ja näljahäda tõttu TINGIMUSED : 1)inimese elu on ohus 2)poliitilist varjupaika taotletakse esimeses temale mitteohtlikus riigis 3)olukorra normaliseerumisel kodumaal peab riigist lahkuma Rahvusvahelised ränded 1. laine Põhjus Demograafiline plahvatus Euroopas Põhilised rändesuunad Ameerika, Austraalia, Siber, LAV 2. laine Põhjused 1)demograafiline plahvatus arengumaades 2)majanduslikud põhjused Suunad 1)Laidina-Ameerikast Ameerika Ühendriikidesse 2)Kagu- ja Ida-Aasiast USA-sse 3)Lõuna-EuroopastPõhjapoolsematesse Euroopa riikidesse 4)Aafrikast ja vaestest Aasia riikidest Euroopa rikastesse riikidesse
Ökoloogilised tegurid piiravad organismi arengut. Õhuhapniku kontsentratsioon on abiootiline tegur. Org. areneb kõige kiiremini siis, kui kõigi ökol. tegurite toime on optimumis. Tootjad loomad on iga toiduahela esimeseks lüliks. Ökotoop on biotsönoosi elupaik. Kommensalismi on eri liiki org kooseluvorm, mis ühele on kasulik, teisele neutraalne. Ökoloogilise tasakaalu korral enamiku populatsioonide arvukus on stabiilne. Tippkiskjad on alati ökol. püramiidi tipus. Lindude ränded on tingitud toidupuudusest. Ökol. teguri intensiivsuse aste ületab ülemise taluvusläve, isendid hukkuvad. Samal terr. kõigi liikide popul. mood. biotsönoosi. Herbivoodid on alati toiduahela esimese astme tarbijateks. Puuhalul kasvav seen on toiduahela lagundaja. Populatsiooni arvukus näitab ühe populatsiooni isendite arvu. Ökosüsteemi iseregulatsioon tuleneb peamiselt toitumissuhetest. Kahanevas popul.s on suremus suurem kui sündivus.
katkesid kaubandus ja kultuurisidemed. Sellele järgnes tume ajajärk 1200-1800 eKr. Selleaja saavutuseks oli rauaaja algus 1125 eKr. Ilias-Odüsseia Loodi tumedal ajal. Iliases kujutatakse Trooja sõda kui konflikti ahhailaste-Kreeklaste ja troojalaste vahel. Kreeklaste identiteet kujunes välja olümpiamängude korraldamise algusega. Kõige tugev sotsiaalne ja poliitiline identiteet oli muistses Kreekas doorlastel ja joonlastel. Doorlaste ränded ja Joonlaste väljatõrjumine Doorlaste sissetung u 1100 eKr põhjustas Mükeene tsivilisatsiooni kokkuvarisemise. Müüt sissetungist seostub Kreeka kangelase Heraklese ja tema poegadega. Mõned müüdid põhjendavad joonlaste elamist väike-Aasia lääneosas nende väljatõrjumisega mandri-Kreekast doorlaste poolt.
on seenhaigust meenutavad tähnid. Teised koerlibliklased, eriti näiteks koerliblikas, päevapaabusilm ning nõgeseliblikas munevad oma munad rühmiti. Ka teiste koerlibliklaste nukud on nendele tüüpiliste individuaalsete tunnustega. Koerliblika röövikud nukkuvad sageli kividel, mille tulemusena sulab nukk oma värvuse ja kujuga ümbritseva keskkonnaga niivõrd hästi ühte, et teda lihtsalt pole võimalik üldse märgata. Ränded ja talvitamine Kuigi admiral asustab ka meie aedu ning põlde, peetakse teda siiski Vahemere regioonist saabunud külaliseks. Meile lendab ta harilikult maikuu paiku. Kohe pärast saabumist hakkavad emased liblikad munema ning suve jooksul koorub välja kaks põlvkonda admirale. Teine põlvkond jääb siia enam-vähem oktoobrikuuni. See tähendab seda, et need admiralid, keda juuli algul näha võib, on meile lennanud lõunast. Need admiralid aga, keda hiljem näha
Fenotüüp-muutub samuti,kontrollib fenotüüpide sobivust tingimustega. Kohastumine-uued genotüübid võivad läbi elada muutused,mutatsiooni,kombinatiivne muutlikus.Kõige paremad kohastumused antakse edasi.Ehitus ja käitumine kohastumused. Kaladel-lõpused-ehitus,talitlus,uimed-liikumis elundid,kehavoolujooneline-väikene takistus,külgjooned-kalda kauguse tunneb ära,kehakatteks-soomused ja lima.Lõpused- hõõrdumine keha väline viljastumine.Käitumine-muudavad värvi, ränded. Keskkonna tingimused muutuvad kiirenemini,kui org kohaneb.Kohanemine pole absoluutne! NT jänes.Lendamine lindudel-tiivad,toruluud,kahekordne hingamine. Polaaralade taimed:väikesed,madalad,mutatsiooni periood kiire ja lühike. Loomadel:karvkate,talvel magavad ,rasva kogumine,nina ja jäesemed on lühemad. Elu keskkonna kujundab genotüüpi-kõige üle võtab kontrolli looduslik valik. Kohastumine- pöördumatu ja tingimatu,popul tasandil,evolutsi muutumine
I osa. KEEL ja KEELED KEELTE TEKE JA INIMESTE RÄNDED "Keel ja ühiskond" X klassile 3. ptk Mare Hallop KiNG 9.09.2013 30.10.2012 Keelte ajalugu Kõneldud keel on hetkeline sünniga tekib, surmaga kaob Varasemaid keeli saab uurida helilindistustest ja kirjapandust teke enam kui 100 000 a tagasi al 1887 u 5000 a tagasi · Seega, mingit keelelist materjali keele arengu varase perioodi kohta ei ole. · Teadus on suutnud kaudsete meetoditega vaadata tagasi kirjaeelsesse maailma. Võrdlev-ajalooline meetod suudab tuvastada keeltevahelisi seoseid kuni 8000 a tagasi ja rekonstrueerida tolleaegseid algkeele vorme. Võrreldakse eri keelte samatähenduslike sõnade häälikulist koostist: mida suurem häälikuline sarnasu...
Geenitriiv-juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult (nt. Looduskatastroofid: tulekahju, üleujutus, reostus jms). Geenivool-erinevate populatsioonide isendite ristamine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. Migratsioon (tuul, tolmlejad, putukad, loomade ränded jms). Ellujäämist ja paljunemist piiravad liigikaaslased (konkurents), teiste liikide isendid (konkurents, toitumine), eluta looduse tegurid (ebasoodne temp, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse jms). PROGRESS (täiustamine)-uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismide teke, uute kudede ja organite teke. (nt. Ainuraksed -> hulkraksed). DIVERGENTS (mitmekesistumine)-erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine
asemel oli savanniala. Poolteist miljonit aastat tagasi hakkas kliima kiiresti jahenema ning u. 750 000 a. Tagasi oli tõsine jääaeg. Igijää kattis kõik Euroopa ja Aasia põhjapoolsed alad. Loomastik taandus lõunapoolsematele aladele. Jäätumine alandas aga maailmamere taset, kujunema hakkas Sahara kõrbevöönd. Kliima polnud järgnevatel aastatuhandetel ühtlane, see muutis taime- ja loomaliikide levikut. Tänus kliima muutumisele hakkasid toimuma ka inimeste ränded ja kohanemise uute ja raskete oludega. Inimese kronoloogia: 1. 6-5 miljonit aastat tagasi hominiidid-hargnesid Aafrikas inimlased tänapäeva inimeste leellastest 2. 5-2 miljonit aasat tagasi mitu hominiidide liiki, sh australopiteekused. Australopiteekused olid ühed varasemad teadaolevad hominiidid. Pool meetrit pikad, liikusid kahel jalal(vajadus kohaneda avamaal). Segatoidulised, arvatakse et olid ka raipesööjad. 3
· Demograafilise info olulisus sõltub rajatava ettevõtte suurusest · (Kas sihtpaigas on ühtlasi ka potentsiaalne turg) 6. Rännete tõmbe-ja tõuketegurid. Väljarännete põhjused ehk tõuketegurid: · Enamasti majanduslikud põhjused, teised rände põhjused on sellega seotud · Sotsiaalsed põhjused (töö leidmine, hariduse omandamine, abiellumine, pere taasühinemine jmt) · Vertikaalsed ehk karjäärialased ränded on kaasaegne rännete tüüp. Levinud rahvusvahelistes ettevõtetes töötajale pakutakse teises riigis parem positsioon. ... või "ajude" äravool mõnest piirkonnast. · Poliitilised põhjused (sõda, rassi-, etnilised või religioossed konfliktid, sunniviisiline emigreerumine Sisserännete põhjused ehk tõmbetegurid miks valitakse just antud paik: · Majanduslikud põhjused - suurem sissetulek · Atraktiivsemad elamistingimused
koeri inimestest eemale ja murravad siis neid. Karjaline eluviis võimaldab murda vahel ka suuremaid loomi, näiteks põtru. Arvatakse, et põdra murdmiseks peab karjas olema vähemalt kolm hunti. Hunt sööb aastas ligikaudu 40 kitse ja 10 metssiga. Toitumisterritooriumi suurus sõltub looduslikest tingimustest. Rikkaliku toidubaasiga metsaaladel on see 100120 km², avatud maastikel võib territooriumi suurus küündida üle tuhande ruutkilomeetri. Üksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade ränded tuhandete kilomeetrite taha. Suviti piisab väiksemast maa-alast, talvel võib see oluliselt suureneda, sõltudes saakloomade paiknemisest ja nende rännetest. Hundijahti peetakse aastaringselt. Elupaik Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise.
pinnas: Mustjaspruunid mullad, huumuskiht u. 2 m. Taimed: Salvei, stepiroht, stepiharuhei, sale haguhein, hiirherned, preeria: habehein, preeria-piisoniroht, pujuliigis, pojengid, tulbid. hikkoripuu, preeriarohi. Piisonirohi, hõbevaher, suureviljaline tamm kullerkupp. Loomad: hobused, tarpanid, piison, saiga antiloop, pimerott, suurtarp, stepi vaskuss, stepituhkur, tuttvütt ühisrohtla haikurid, mõõkvaal, suslik, stepihamster, nandu, armadillo. Inimesed: rändkarja kasvatamine, rahvaste ränded, pikaajaline põlluharimine, maaviljelus: nisu, suhkrupeet, päevalill(uhtorud.) Maavarad,metallid, tööstusasulad, põllutöömasinad, tööstusseadmed jne. Probleemid: ülekarjatamine, erosioon, liig-soolasus, muldade rikkumine, õhu rikkumine, algsete liikide hävitamine SEGA JA LEHTMETS 40- 55pl ll. Euroopa, korea ps, jaapani põhi, ida venemaa, austraalia saared. Kv: parasvöötme põhjaosa S: 25, T: -5 sajab 1000-2000 mm aasta läbi, sügisel ja kevadel. Toitaine rikkad pruunmullad
Läänemere kalad Kõigis Läänemeremaades tegeletakse tulusa kalapüügiga. Tähtsaimad püügilakad on merekalad, kuid eriti Soome lahe ja Põhjalahes on suur majanduslik tähtsus ka mageveekaladel. Nüüdisaegsete püünistega saavad kalurid Läänemeres kalasaagi hõlpsasti kätte. Kalapüüki reguleeritakse mitmete riikide vaheliste lepingutega, mille eesmärgiks on säilitada kalade elujõulisust ja võimalus kalavarusid pika aja jooksul kasutada. Kalavarude eest hoolitsemiseks lastakse merre kalakasvandustes kasvatatud kalamaime. Soome rannikul kasvatatakse vikerforelli toidukalaks suurtes sumpades. Räim on Läänemere tähtsaim kala. Läänmeres elab ligi sada kalaliiki, ¾ neist on merekalad. Enamiku merekalade marjaterad hõljuvad vees. Liiga madala soolsusega vees langevad nad põhja ja hukkuvad. Seepärast ei saa mitmed Läänemeres elunevad kalad paljuneda mere madala soolsusega osades. Merekaladest püütakse kõige rohkem räime ning samasse s...
· Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need mis avalduvad on enamasti kahjulikud, kuid vahel esineb ka kasulikke mutatsioone. Kombinatiivne muutlikkus · Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. · Meioosis - kromosoomide ristsiire · Viljastumisel - alleelide kobineerumine Geenivool · Erinevate populatsioomode isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivas sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. · Migratsioon (tuul, tolmlejad putukad, loomade ränded jm) Geenitriiv · Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris · Uue põlvkonna moodustumisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest · Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult · See võib olla põhjustatud näiteks looduskatastroofidest nagu metsatulekahjud, üleujutused, reostused jm. · Pudelikaelaefekt - algsest, oma kindla geenifondiga, populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid. Looduslik valik
a. Näiteks püsiv temperatuur 3. Paljunemises avalduvad a. Näiteks: isased ilusamad, kehasisene viljastumine, piimanäärmete teke. 4. Käitumises avalduv a. Näiteks: kindel pesaehitamine, toidu hankimise viisid, pulmatants, kutsehüüd Kohastumine* Ei ole täiuslikud vaid suhteliselt head, sest: 1. Omavad värvust ainult kindlas keskkonnas (kaitsevärvus) 2. Üks ja sama mõjutegur tekitaberinevaid kohastumusi (talv – ränded, karvkate) 3. Kohastumus, mis on kasulik organismi rühmale, on kahjulik üksikisendile (ühiselulised putukad – mesilased, sipelgad, termiidid) Liigi teke* Liigi teke – sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma kindel geenifond ja levila ehk areaal, ühtne põlvnemine ning kes võivad omavahel vabalt ristuda ja anda viljakaid järglasi. Liikide ristumist takistavad tegurid* 1. Geograafiline isolatsioon – ruumiline jaotus. Liigid ei saa
· Sel ajal toimuvad olulised muutused rahvastiku vanuselises struktuuris. Traditsioonilise taastetüübi puhul tegemist noore rahvastikuga visuaalselt tegemist laiapõhjalise rahvastikupüramiidiga. Modernse taastetüübi puhul tegemist vana rahvastikuga visuaalselt rahvastikupuu. Demograafilise ülemineku käigus muutub rahvastikupüramiid rahvastikupuuks . 8. Rännete tõmbe-ja tõuketegurid. · Rände käivitajaks erinevate riikide arengutasemete erinevused, ränded üldjuhul vähemarenenud riikidest kõrgelt arenenud riikidesse. Väljarännete põhjused ehk tõuketegurid: · Enamasti majanduslikud põhjused, teised rände põhjused on sellega seotud · Sotsiaalsed põhjused (töö leidmine, hariduse omandamine, abiellumine, pere taasühinemine jmt) · Vertikaalsed ehk karjäärialased ränded on kaasaegne rännete tüüp. Levinud rahvusvahelistes ettevõtetes töötajale pakutakse teises riigis parem positsioon. · ..
Mis seda mõjutab? Ukraina on ühtlasemalt paigutunud kui Egiptus. Egiptuses on tihe asustus vaid Niiluse orus kuna sealne kliima on väga palav ning vett on vaid niiluse orus ja oaasides. Ukraina loodusolud lubavad inimestel ühtlasemalt paikneda. 4. Milliseid globaalprobleeme põhjustab rahvastiku kiire kasv? · Looduressursid lõppevad · Maavarad saavad otsa · Naftavarud lõppevad · Soodsate elupaikade puudus · Jäätmete uputus · Elamispinna puudus · Ränded · Rahvaste vahelised konfliktid, kuritegevuse kasv 5.Põhjenda miks on asustus tihe: · Jaapanis - sobiv kliima, viljakad mullad, piisavalt loodus- ja maavarasid, majanduslikult arenenud riik · Bangladeshis - · Hollandis sobiv kliima, viljakas maa, piisavalt loodus- ja maavarasid, arenenud riik, majandus arenenud, heaolu riigis kõrgel tasemel Miks on asustus hõre: · Kanadas karm kliima, mullad vähe viljakad, suved lühikesed aga talved pikad
Koostanud: Kadri Laur Rahvusvahelised suhted Niccolo Machiavelli Valitseja Käsitlus maailma ajaloost, kus olid valikud , mis võisid muutuda fataalseks, kuningale, võimule riigis, ning rahvale. Vead ja lüüasaamine, võidud ning uus võimule tõus. Dünastiad, ränded, sõjad- kõike seda käsitles Machiavelli olevikus. Näpunäited ja juhtnöörid , kui õpik valitsejale. Seda ma arvasin siis kui esimesed 10 peatükki loetud said. Esialgu lugesingi seda raamatut kui valitsejatele mõeldud materjali kuid mõneks päevaks raamatu käest pannes ning hiljem uuesti edasi lugedes tekib teistkorda üle lugedes hoopis teine vaatenurk ning leidsin ka et neid on tänapäeva poliitika ja riigi juhtimisega väga lihtne seostada
Läänemaa. 1.Maakonna üldandmed Läänemaa on Eesti maakond, mis asub Lääne-Eestis. Lääne maakond piirneb kirdes Harju maakonnaga, idas Rapla maakonnaga ja kagus Pärnu maakonnaga. Selles maakonnas on 11 valda (Nõva, Noarootsi, Oru, Vormsi, Taebla, Martna, Kullamaa, Lihula, Hanila). Maakonna keskuseks on Haapsalu, mis on ka Ridala valla keskuseks. Pindalalt on Läänemaa 10. kohal Eesti maakondadest, Pilt 1. Läänemaa lipp 2 selle pindala on 2 383 km , seega võib öelda, et Läänemaa on keskmise suurusega Eesti maakond, mis hõlmab ligikaudu 5,3% kogu Eesti pindalast. 2.Rahvastiku paiknemine ja tihedus Kuigi suuruselt on Läänemaa keskmine, siis seda ei saa öelda rahvaarvu kohta, sest 1.jaanuari 2009 aasta seisuga on Läänemaa rahvaarvult eelviimasel kohal Eesti maakondades...
Selle järgi saab arvestada kui palju on maksumaksjaid ja abivajajaid (pensionäre), samuti saab arvestada palju on tarvis kooli ja lasteaia kohtasid 20.Miks vananeb nii eesti kui ka kogu euroopa rahvastik Sündimus on väga aeglane võrreldes suremisega 21.Millist mõju avaldab rahvastiku vananemine ühiskonnale Maksumaksjaid jääb vähemaks, mis toob endaga kaasa kallimad raviteenused, väiksemad pensionid. 22.Miks inimesed rändavad. Milliste tüüpide alla need ränded liigituvad Parema töökoha või muude elutingimuste tõttu. 23.Kuhu ja miks on rännanud eestlased viimase paari sajandi jooksul Soome, Saksamaa, Rootsi, Ameerika, Austraalia, Suurbritannia 24.Mis on nõukogude liidu rahvuspoliitika eesmärk ja kuidas seda ellu viidi? Kuidas on see mõjutanud eesti rändeiivet Väiksed rahvad välja suretada ja oma territooriumit suurendada 25.Millised on põhilised siserände tüübid eestis? Mis neid põhjustab
süsteemi väljatöötamine. Tänapäev: inimgeograafia - Tü inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetool - Väga mitmekülgsed teoreetilised käsitlusviisid ja meetodid - Erinevalt varasematest eristumiskatsetest pigem osa kaasaegsest ühiskonnateadustest - Lisaks teadustööle aktiivsus praktilistes uuringutes - Lai ring uurimisteemasid - Uurimissuunad - Linna- ja rahvastikugeograafia - Ränded - Eluase - Mobiilsusuuringud ja transpordigeograafia - Keskkonnamõjud ja kliimamuutused - Kultuuri- ja tursimigeograafia - Jne EESTI MAJANDUSGEOGRAAFILINE ASEND JA POSITSIOON RAHVUSVAHELISES TÖÖJAOTUSES Geopoliitiline asend: - Piiririik ,,pehme asend" maine - Endine N.Liidu koostisosa - Mõnikord ,,ohutsoonis" rinderiik - Mõnikord ebastablline ja naabri suhtes foobne riik ,,militaaroaas" - Rahvusküsimus kui rahvusvaheline teema
Karjaline eluviis võimaldab murda vahel ka suuremaid loomi, näiteks põtru. Arvatakse, et põdra murdmiseks peab karjas olema vähemalt kolm hunti. On välja arvutatud, et hunt sööb aastas ümmarguselt 40 kitse, peale selle kümmekond metssiga. Toitumisterritooriumi suurus sõltub looduslikest tingimustest. Rikkaliku toidubaasiga metsaaladel on see 100120 km², avatud maastikel võib territooriumi suurus küündida üle tuhande ruutkilomeetri. Üksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade ränded tuhandete kilomeetrite taha. Suviti piisab väiksemast maa-alast, talvel võib see oluliselt suureneda, sõltudes saakloomade paiknemisest ja nende rännetest. Koht ökosüsteemis Hunti kutsutakse metsa sanitariks, sest ta kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust.
Suurbritannia, Iirimaa, Taani. Austria, Rootsi, Soome, Portugal, Hispaania, kreeka Euroopa Liidu töö põhineb kolmel sambal: - I Euroopa ühendus - II Ühtne välis- ja julgeolekupoliitika - III Politsei ja õiguskoostöö Eesmärk oli saavutada Majandusliit vaba kapitali liikumine, ühine välispoliitika, oma eelarve. Maailma rahvastik 1)Rahvaarvu iseloomustavad näitajad - sündimus - suremus - ränded - tööjõu struktuur - linnarahvastiku osatähtsus - haritus - keskmine eluiga 2)Konkreetsed tegurid mis mõjutavad sündimust ja suremust - ühiskond (mõttelaad) - USA - usund - India - sõjad - näljahädad Aafrika, Etioopia - traditsioonid Aasia - demograafiline poliitika Hiina - tervishoid - haigused Indias Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine - kõrge suremus vaesuse, haiguste ja loodusõnnetuste tõttu - sündimus kõrge - keskmine eluiga lühike 40-45 a
ilmub hõbeläige ning vastsest on saanud maim. Nii vastsete kui ka maimude põhiosa menüüst moodustavad vees hõljuvad selgrootud - peamiselt aerjalalised ja vesikirbulised. Talvel toituvad kilud vähe ja nad koonduvad tihedatesse väheliikuvatesse parvedesse kuni saja meetri sügavusele põhja lähedale. Intensiivse toitumise ajal varakevadest hilissügiseni toimuvad aga igaõhtused ränded ülemisse veekihti, kus öö mööda saadetakse, hommikul laskutakse seevastu sügavamatesse veekihtidesse tagasi. Sellise liikumise põhjustab asjaolu, et kilud ei talu eredat päikesevalgust, samal ajal on aga ülemine veekiht soojem ja hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu. Kilu on ka ise toiduks paljudele loomadele - röövkaladele, hüljestele ja veelindudele, samuti on tal tugev toidukonkurents noorte räimedega. Kilu elule mõjub väga soodsalt soolase vee
b) Mõnda sotsiaalsesse gruppi kuulumise tõttu, millele järgneb tagakiusamine, tihti surm c) Sõjaohu tõttu, sageli kodusõja tõttu d) Keskkonna katastroofide, eelkõige maa värisemise või näljahäda tõttu Tingimused: 1. Inimese elu on ohus 2. Varjupaika ehk asüüli taotletakse esimeses temale mitteohtlikus riigis 3. Olukorra normaliseerumisel kodumaal peavad riigist lahkuma III Rahvusvahelised ränded Rahvusvaheliste rännete esimene laine Põhjused: 1. Demograafiline plahvatus Euroopas. Algas 15.saj, kasvas u 20 saj alguseni ja vaibus seoses Euroopa rahvastiku vananemisega Põhilised rändesuunad: Ameerika, Austraalia, Siber, Lõuna-Aafrika Eurooplaste rändega kaasnesid ka sundränded Orjade vedu Aafrikast. 16.saj-19.saj keskpaik 1920-1950 olid rahvusvahelised ränded madalseisus Rahvusvaheliste rännete teine laine Põhjused: 1. Demograafiline plahvatus arengumaades 2
Tugeva keskvõimuga riikide tekkimine (Inglismaa ja Prantsusmaa) Saja-aastane sõda ja Must Surm. Hiliskeskaeg 15.-16. saj. Kriisid kirikus ja ühiskonnas. Lääne kristluse lähenemine. Tsentraliseeritud riikide teke. Rahvasterändamise aeg 1. Germaanlaste ränded 4.-6. sajandil. a. Algkodu: · Indoeurooplastena elasid Mustast merest Skandinaaviani. · Jagunesid ida-, lääne- ja põhjagermaanlasteks. · Eraldusid teistest indoeurooplastest aastatuhandete eest. b. Ühiskonnakorraldus: · Suhteliselt liikuvate hõimudena tegeldi jahinduse, loomakasvatuse ja alepõllundusega. · Ühiskonnas valitses põhimõtteline võrdsus. Tähtsamad otsused langetati rahvakoosolekul (vabad mehed).
Karjaline eluviis võimaldab murda vahel ka suuremaid loomi, näiteks põtru. Arvatakse, et põdra murdmiseks peab karjas olema vähemalt kolm hunti. On välja arvutatud, et hunt sööb aastas ümmarguselt 40 kitse, peale selle kümmekond metssiga. Toitumisterritooriumi suurus sõltub looduslikest tingimustest. Rikkaliku toidubaasiga metsaaladel on see 100120 km², avatud maastikel võib territooriumi suurus küündida üle tuhande ruutkilomeetri. Üksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade ränded tuhandete kilomeetrite taha. Suviti piisab väiksemast maa-alast, talvel võib see oluliselt suureneda, sõltudes saakloomade paiknemisest ja nende rännetest. Kindlasti on tuttav selline mõte, et hunt on metsa sanitar, kes kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. Inimesel oleks hundilt õppida julgust ja vastupidavust, eks ütle vanasõnagi: "Julge hundi rind on rasvane". Valisin selle loom asellepärast, et mulle tundus ta
2) Indeksid loomulikul viisil seotud nähtusega, mida ta tähistab, nt need, see,(kassikäpa pilt) 3) Sümbolid tähendus kokkuleppe alusel, seos tuleb ära õppida Keelemärgi tähistatava ja tähistaja suhe on meelevaldne ajalooliselt kujunenud, ei ole põhjendatud, kokkuleppeline tähendus kokkuleppe alusel. Diagrammid on sümbolitest koosnevad ikoonid. Maakaardid kujutavad objekte ikooniliselt, kuid objektid on tähistatud sümbolitena. 3. Keele teke ja ränded Keel tekkis umbes rohkem kui 100 000 a tagasi. Keele tekkimise hüpoteesid: Polügeneesi teooria keeled tekkisid maailma eri paigus teineteisest sõltumata umbes 50 000 a tagasi. Monogeneesi teooria - keele tekkimine ajaloos on ainukordne sündmus, keel pärineb Aafrikast, üks algkeel, umbes 150 000 a tagasi. Esimene kirjasüsteem võeti kasutusele umbes 5000 a tagasi. Võrdlev-ajalooline meetod uuritakse eri keelte samatähenduslike sõnade koostist,
Egiptus Üldinfo Riigikord: vabariik (Egiptuse Araabia Vabariik) Pindala: 1002000 km2 Pealinn: Kairo Pealinn: Kairo Usk: 94% egiptlastest on moslemid, 6% koptid Keel: Egiptuses on kõnekeeleks üks araabia dialektidest, ametlikuks keeleks nn 'kõrge'araabia keel. Telefonikõned: Nii kohalikud kui rahvusvahelised kõned on võimalikud ööpäevaringselt. Aeg: Egiptuses on Eestiga sama aeg, v a aprillis ja oktoobris, mil ajavahe on 1 h Pinge elektrivõrgus: 220/240 V. Sagedus - 50 Hz. Raha: Egiptuse rahaühikuks on nael (EGP). Üks nael = 100 piastrit. Loodusvarad Maavaradest on olulisemad nafta, maagaas, fosforiit ning rauamaak. Looduslikud olud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egi...
Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, halb tervishoiukorraldus, ebaterve eluviis, arstiabi kättesaadavuse tase, sõjad, nälg, veepuudus, õnnetuste hulk, kuritegevus ja vägivald, vanuseline koosseis ehk vanemaealiste osatähtsus rahvastikus. 5. Asutustiheduse arvutamine=rahvaarv/pindalaga Tihedamad - Kagu-Aasia, Euroopa Hõredamad - Põhja-Ameerika, Kirde-Aasia, Austraalia. Asutustihedust mõjutavad tegurid:reljeef(pinnavormid), vetevõrk, maavarad, kaubateed, muistsed ränded, koloniseerimine, poliitilised ja majanduslikud tegurid. 6. Demograafiline siire(üleminek) a)traditsiooniline tüüp - suur sündimus(45%o), suur suremus(45%o), iive 0-lähedane (Sierra Leone) Keskmine eluiga väga madal. 35-40a. Vanureid vähe. Iseloomulik agraarühiskonnale. b)Demograafiline plahvatus - suur sündimus(45%o), langev suremus(15%o), suurenev iive (Nigeeria) Euroopas 18.saj. Inimeste eluiga pikenes, parem tervishoid, kuid sündimus endiselt kõrge(traditsioon palju lapsi peres)
tööhõive struktuur peegeldab töötajate jagunemist majandussektorite, tegevus- ja ametialade jms järgi; tööhõive määr väljendab tööga hõivatud ning tööealise rahvastiku suhet ning on riigi majandusliku seisundi oluline näitaja; majandustegevust jagatakse kolmeks sektoriks: primaarseks (põllu- ja metsamajandus, kalandus), sekundaarseks (töötlev tööstus, ehitus) ja tertsiaalseks sektoriks (teenindussfäär). 10) Rahvastiku ränded (miks ja kuhu): 15. saj-l kasvas rahvaarv Euroopas kiiresti ning eurooplased rändasid Põhja-Ameerikasse, Kaug-Itta ja Siberisse. Teise rändelaine põhjustas demograafiline plahvatus XX saj keskpaigas Lõuna riikides. Sealt rännati massiliselt Põhja riikidesse. Hetkel on selline ränne võrreldav eurooplase Põhja-Euroopasse sisserände kõrgajaga. Tänapäeval saabub Põhja-Ameerikasse umbes miljon inimest aastas.
Mitmete tunnuste alusel eristatakse eestlastel kaks rassitüüpi: sihvakas, pika pea ja kitsa näoga läänebalti tüüp ning jässakam, lühema pea ja laiema näoga idabalti tüüp. Esimene tüüp on valdav Lääne Eestis, teine Ida Eestis. 4 Tänapäeval toimub eri rasside segunemine mõnes maailma piirkonnas eriti kiiresti, kuna just viimastel sajanditel on toimunud suured rahvaste ränded teistesse maailmajagudesse. Eriti suur segunemine on toimunud ja toimub praegugi Ameerikas, kuhu uusajal rändas palju eurooplasi. Samuti sattus sinna enamjaolt tänu orjakaubandusele palju negriidse rassi esindajaid Teadlased on juba mõnda aega täheldanud, et pärilikkusaine DNA mustrid on rassiti mõnevõrra erinevad. Samuti on teada, et mõned inimpopulatsioonid on teatavatele haigustele vastuvõtlikumad kui teised. Kuid kas sellest saab järeldada, et inimliigi
Mikroevolutsioon on populatsiooni püsiva suunaga geneetiline muutlikkus. Mutatsiooniline muutlikkus- uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonide teel. Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need, mis avalduvad on enamasti kahjulikud, kuid vahest esineb ka kasulikke mutatsioone. Geenivool- erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. Migratsioon ( tuul, tolmlejad, putukad, loomade ränded jm ). Geenitriiv juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult. See võib olla põhjustatud nt looduskatastroofidest nagu metsatulekahjud, üleujutused jm. Pudelikaelaefekt algsest, oma kindla geenifondiga, populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid. See muudab suure tõenäosusega uue populatsiooni geenifondi.
Evolutsioon seletab ära, kuidas loomad ja taimed pika aja jooksul muutunud on, ning kuidas nad on arenenud selliseks, nagu nad on. · Inimese evolutsioon Nagu kõigi teiste organismide evolutsiooni, määrasid ka inimese arengu ahvilaadsetest eellastest praeguse inimeseni evolutsioonitegurid: pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire ja looduslik valik. Geenitriivi soodustas inimese eellaste karjaline eluviis ning geenisiiret ulatuslikud ränded uutele elualadele. Kõik need tegurid muutsid inimlaste geenifondi ja geneetilist struktuuri. Praegu on looduslik valikühe peamise evolutsioonitegurina tugevalt pärsitud, kuna arenenud tehnoloogia ja meditsiin võimaldavad ellu jääda ka neil, kes muidu looduslikes tingimustes hukuksid. Tänu rasside vabale ristumisele toimub inimkonna geneetiline ühtlustumine, mis on vastupidine suund populatsioonide divergeerumisele. Tänu sotsiaalsele evolutsioonile on inimene ise muutunud
Karjaline eluviis võimaldab murda vahel ka suuremaid loomi, näiteks põtru. Arvatakse, et põdra murdmiseks peab karjas olema vähemalt kolm hunti. On välja arvutatud, et hunt sööb aastas ümmarguselt 40 kitse, peale selle kümmekond metssiga. Toitumisterritooriumi suurus sõltub looduslikest tingimustest. Rikkaliku toidubaasiga metsaaladel on see 100120 km², avatud maastikel võib territooriumi suurus küündida üle tuhande ruutkilomeetri. Üksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade ränded tuhandete kilomeetrite taha. Suviti piisab väiksemast maa-alast, talvel võib see oluliselt suureneda, sõltudes saakloomade paiknemisest ja nende rännetest. Kindlasti on tuttav selline mõte, et hunt on metsa sanitar, kes kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. Hulludest juttudest hoolimata on inimese ründamiseks võimeline vaid marutõbine hunt. Teravalt lõikab inimesele kõrva soe ulgumine pesas, mida võib kuulda suve lõpus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
