· Arenenud riikides on rahvastik tasakaalus. Sündimus on küll langenud allapoole taastetaset, kuid selle korvavad migrantide sisseränded. · Arenguriikides peaks rahvastiku tasakaal saabuma 21. sajandi II poolel. Demograafilise ülemineku käigus ... toimuvad suured muutused ka abiellumiskäitumises: · Suureneb vabaabielude arv · Suureneb väljaspool abielu sündinud laste arv · Suureneb lahutuste arv · Muutub sooline rollijaotus Migratsioon ehk ränded · ... on teine dünaamiline rahvastikuprotsess · Rände käivitajaks erinevate riikide arengutasemete erinevused, ränded üldjuhul vähemarenenud riikidest kõrgelt arenenud riikidesse. · Sarnane kaubavoogudele: ühele poole "tõmmatakse", teiselt poolt "tõugatakse" mobiilsuse liikumapanevad jõud terve tegurite kompleks. Väljarännete põhjused ehk tõuketegurid · Enamasti majanduslikud põhjused, teised rände põhjused on sellega seotud
Rahvastiku ränded Valisin selle teema kuna rahavstiku ränded on üha sagedasemad ning inimesed, kes rändavad võivad kaasa tuua palju probleeme ja küsimusi näiteks nagu inimeste rahvus, arvukus jne. Rahvastiku ränded puudutab kõiki inimesi ja riike. Migratsioon ehk rahvastiku ränne on inimeste ümberasumine riigi sees või väljas, kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Rände võib jagada välis- ja siserändeks, sõltuvalt sellest, kas inimesed liiguvad mandrilt mandrile, riigist riiki või elukoha vahetamine kodumaal. Migratsioon on mõjutanud rahvastiku paiknemist ning erinevate maade rahvaarvu. Migratsiooni tõukejõuks loodusgeograafiliselt on kehvad mullad, sobimatu kliima,
o Kõrgeimad iibed on Törgis, Iirimaal ja Islandil. Norras, Prantsusmaal, Hollandis, Suurbritannias, Taanis jt väiksematel aladel on iive 2-7,5 · Vananemine o Paljudes riikudes on rahvastikulises koosseisus vanemaid inimesi palju rohkem, kui noori ja seega on seal ka rahvastik vananemas. o Paljudes riikides on suremus vähenenud ja ka nendes, kus suremus on kasvanud on iive madaldumas · Ränded o Põhilised ränded toimuvad Ida-euroopa riikidest o Sisseränne on suurim Sveitsi, Portugali ja Iirimaale. o Samuti toimub suur sisseränne Kesk- ja Põhja-Euroopasse · Rännete mõju o Rännete tagajärjel osade riikide populatsioon kangeb pidevalt ja seega kaovad selt ka kõrgema haridusega isikud, kellel on kasulikum ja parem töötada ja elada välismaal o Riigid ebavõrdsustuvad
Organismide kohastumusi erinevate ökoloogiliste teguritega 1 . Valgus Valgus on üks kõige põhilisemaid abiootilisi tegureid. See on ainuke energiavool, mis katab kogu maailma energiavajadused. Kõige suurem energiavool jõuab Maale nähtava valgusespektri osas. See tähendab, et enamik organismidest kasutavad maksimaalselt nähtavat valgust. Enamik organismide nägemisulatus ja taimede fotosünteesil kasutatav valgus on samuti nähtava aspektri osas. Looduses leidub organisme, kes suudavad tajuda inimese nägemisulatusest väljapoole jäävaid lainepikkusi ultravioletti ja infrapunast. Ultraviolettkiirgust on võimelised nägema suur hulk taimedega sümbioosis olevatest putukatest, nt mesilased ja herilased. 1.1 Taimede kohastumused valgustingimustega Taimede kasvupiirkonnad Maal ulatuvad erinevatesse geograafilistesse laiustesse ja erinevatel laisutel aasta vältel muutuvad valgustingimused erinevalt. Ekvatoriaalses piirkonnad on aasta vä...
Tänapäeval saabub Lääne-Euroopasse inimesi elama Ees-Aasiast kuni Lõuna- ja Kagu-Aasiani välja. Rännete tagajärjed Immigrandid, eriti kui neid on palju, peavad uues elukohas kiivalt kinni oma senisest identiteedist, nagu näiteks nende usk ja kombed. See aga põhjustab erinevate rahvaste usu ning kommete segunemise, mis võib omakorda põhjustada uute uskude ja kommete tekkimise või hoopis väiksemate rahvuste usu ja kommete kadumise. Rahvaste ränded võivad põhjustavad ka rahvusrühmade vahel usaldamatust, konflikte ja vägivalda. Olulisemad rände sihtmaad tänapäeval Inimesed rändavad enamasti jõukatesse riikidesse, kus on rohkem võimalusi nii õppimiseks kui ka töötamiseks. Samuti valivad inimesed omale uut elukohta ka sealse kliima ning elukorralduse järgi. Populaarsemad kohad kuhu inimesed tänapäeval rändavad on näiteks Põhja-Ameerika, Austraalia ning jõukad Euroopa riigid.
Ränded. Arvutitund. Ava lk. http://www.bbc.co.uk/scotland/education/geog/population/migration_map.shtml Loe ja vaata ning vasta küsimustele: Millised ränded on ajaloos olnud, kirjelda neist kolme (kui ulatuslik, kust kuhu siirduti) 1918- Siirduti Suurbritanniast Austraaliasse, Uus-Meremaale ja Lõuna-Aafrikasse. Keskmine ulatus 1918-1919 siirduti Ida-Euroopast Usasse ja Kanadasse. See oli ulatuslik. 1940 siirdusid Euroopa juudid Ameerikasse. See oli ulatuslik. Ava lk. : http://migrationsmap.net/#/MEX/departures Vali sealt oma riik (näiteks, mida uurisid eelmises arvutitunnis) ning pane kirja TOP 5
Umbes 100 000 aastat tagasi algas nüüdisinimese esimene väljaränne Aafrikast. Vahetult sellele järgnes teine väljarändelaine Aafrikast 70-60 tuhat aastat tagasi. Arenema hakkab nüüdisaja inimene ning hilispaleoliitikumi kultuurirevolutsioon paneb aluse sotsiaalse evolutsiooni arengule. Esimese väljarände käigus jõuti Lõuna- ja Kagu-Aasiasse, aga teise väljarändelainega jõudis inimene juba Ameerika mannerile. Sellised ränded tõid kaasa inimese rassilised erinevused. Euroopat asustanud uue inimtüübi nimeks sai kromanjoonlased. On arvatud, et nad tekkisid Euroopas elanud neandertaallastest, kelle kromanjoonlased tahtlikult välja suretasid. Aafrikast väljarändamise tõttu on tekkinud erinevad inimtüübid ja rassid. Samuti Inimasustuse levimisel toimuvad evolutsioonilised protsessid ning esimesed saabujad levitavad oma geene kõige edukamalt. (http://novaator.ee/ET/inimene/randed_mojutasid_inimese_evolutsiooni/)
Sinivaal on tuntud pikkade rännete poolest. Nad toituvad suvel planktonirikastes arktartilistes ja arktilistes vetes. Sügiseks ja talveks rändavad nad subtroopilistesse ja troopilistesse vetesse. Seal emavaalad ka poegivad. Kevadel liiguvad nad koos oma imevate poegadega aegamööda tagasi suuremate laiuskraadide poole. Aastas läbivad nad rändel kuni 20000 km. - Krilli levik maailmameres - Sinivaala suvised ränded toitumisalale Sinivaala talvised ränded soojadesse meredesse Joon.3. Sinivaalade sessoonsed ränded. Sinivaalade paljunemine Soojades vetes sünnitab emasvaal iga kahe aasta tagant poja. Poeg on sündides 6-8 m pikkune ja kaalub 2-3 tonni, seega aafrika elevandi suurune. Ta hakkab ujuma ema kõrval ja toitub piimast. Pehmete huulte puudumise tõttu ei saa ta piima imeda. Kui poeg haarab kinni nisanibust, surutakse rinnast eriliste lihaste kokkutõmmetega talle piim suhu
MIGRATSIOON JA PAGULUS FAKTID • Maailmas on 191 miljonit emigranti; • Emigrantide hulk on umbes 3% kogu maailma rahvastikust; • Naiste osakaal emigrantidest on 49,6 %; • 15-20 % emigrantidest on illegaalid; • Kõige aktiivsem emigreerumine toimub Ladina- Ameerika piirkonnas. • Emigrantide rahalähetused kodumaale olid 2005. aastal u. 134 miljardit eurot. MÕISTED • Immigratsioon – sisseränne (immigrant). • Emigratsioon – väljaränne. • Remigratsioon – tagasipöördumine kodumaale. • Pagulane – sunnitud kodumaalt lahkuma (sundränne). • Rändekvoot – sisserännet piirav määrnumber. • Pendelränne – igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula vahel. RÄNDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS • Umbes 3,2% maailma rahvastikust elab väljaspool oma kodumaad; • Igal aastal vahetab elukohta 5-10 miljonit inimest; • Suurem osa migrante on pärit arengumaadest; • Ränne lõuna riikide vahel on suurem kui Lõunast Põhja riik...
Linn kui keskus Linnastumise tase, järgud Suur hulk probleeme Tallinna Tehnikaülikool 2009 Linnastumise järgud I järk - Linnade rahvaarv kasvab väga kiiresti. Nt: Arengumaad, Lõuna- ja Kagu-Aasia, Must Aafrika II järk - Linnade kasv aeglustub, maa-asulad sageli kaovad. Linnades kasvavad kiiremini äärelinnad. Nt: erinevad suurlinnad Linnastumise lõppjärk - Rahvaarv stabiliseerub, maalt linna ränded lakkavad. Nt: Põhjariigid Tallinna Tehnikaülikool 2009 Linnarahvastiku osatähtsus maailma riikides Tallinna Tehnikaülikool 2009 Linnastumise tase eri maades, mida tumedam on värv, seda suurem on linnastumise kasv. Tallinna Tehnikaülikool 2009 PROBLEEMID MAA TRANSPORT TOIT REOSTUS PRÜGIMAJANDUS LOOMAD TAIMESTIK JOOGIVESI RIKKUS METSADE HÄVITAMINE ENERGIA KULUTAMINE ÕHUSAASTE MÜRATASE
Linn kui keskus Linnastumise tase, järgud Suur hulk probleeme Tallinna Tehnikaülikool 2013 Linnastumise järgud I järk Linnade rahvaarv kasvab väga kiiresti. Nt: Arengumaad, Lõuna ja KaguAasia, Must Aafrika II järk Linnade kasv aeglustub, maaasulad sageli kaovad. Linnades kasvavad kiiremini äärelinnad. Nt: erinevad suurlinnad Linnastumise lõppjärk Rahvaarv stabiliseerub, maalt linna ränded lakkavad. Nt: Põhjariigid Tallinna Tehnikaülikool 2013 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnastumise tase eri maades, mida tumedam on värv, seda suurem on linnastumise kasv.
Egiptuse rahvastik · Rahvaarv 2007. aasta juuli seisuga on 80 335 036 · Rahvastiku tihedus 74,6 in/km² · 90% elanikest paiknevad Niiluse orus ja deltas. Rahvastikutihedus ulatub seal kuni 1900 inimeseni km² kohta. Kogu ülejäänud territoorium on praktiliselt asustamata, eelkõige just ülikuiva kliima ja sademetevaesuse tõttu. Vanuseline koosseis: vanuses 0-14 32,2% (tüdrukuid 13 234 428; poisse 12 631 681) vanuses 15-64 63,2% (naisi 25 688 703; mehi 25 082 200) vanuses 65 ja üle selle 4,6% (naisi 1 576 376; mehi 2 121 648) keskmine eluiga on 71,5 aastat Loomulik iive: +1,72 % Sündimus: 22,53 Suremus: 5,11 Surnult sünnib lapsi keskmiselt 29,5 DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU ETAPP: Demograafiline plahvatus HÕIVE: Töötuid on 10,3 % Ki...
Ülevaade Ränded Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise asukoha vahetus üle haldusüksuse piiri. Kui inimesed Vahetavad elukohta riigi piires, on tegemist siserändega, kui aga elukohavahetus toimub üle riigipiiri, on tegemist välisrände ehk rahvusvahelise rändega. Neid inimesi, kes riigist lahkuvad, nimetatakse emigrantideks, neid aga, kes riiki saabuvad, immigrantideks. Sisse- ja väljarände vahet teatud ajavahemikul iseloomustab rändesaldo.
Portugal 27.10.13 Rahvaarv Väikeriik ● Rahvaarv - 10,799,270 (juuli 2013) ● Rahvaarvu poolest 81. riik ● Rahvaarvu poolest sarnased riigid: Kreeka, Boliivia, Belgia ● Rahvuslik koosseis Ülekaalus kohalikud rahvused ● ● Dekoloniseerimise ajal emigreerus riiki Aafrika päritolu inimesi (arv alla 100 000) ● 1990. aastast on peamiselt ida- eurooplased läinud portugali Keeled Ametlik – portugali ja miranda keel ● Portugali keel 98%, miranda keel 0,1%, teised keeled 1,9% ● 9 ● Portugali keel Miranda keel Teised keeled Sündimus, suremus, ränne Sündimus – 9,6 / 1000 (200.) ● Suremus – 10,91 / 1000 (40.) ● Loomulik iive on -1,31 ● Rändesaldo - 2.82 / 1,000 (32.) ● Rahvaarv kasvab ● Rahvastikupüramiid Rahvastiku vanuseline jaotus 0-14 a. – 16% ● 15-64 a. – 65.6...
KILU (Sprattus sprattus balticus). Kilu esineb rohkelt kogu Läänemeres, välja arvatud magedamad lahealad. Nad moodustavad suuri parvi erineva soolsusega vee segunemise piirkondades. Kilu kudemisperiood kestab märtsist augustini. Kilu ränded ei ulatu eriti kaugele. Talveperioodil jäävad nad 70-100 meetri sügavusele, tõustes kevadel ja suvel soojematesse ülemistesse kihtidesse, ning tõmbuvad sügisel taas sügavamale. Kilu kudemisperioood kestab märtsist augustini. Põhjakooslus (keda nimetatakse ka bentiliseks koosluseks või põhjakaladeks) on kalavarude koguväärtuselt järgmine. Läänemere põhjaosas on selle rühma kaks kõige tüüpilisemat liiki tursk ja lest. Vähem tuntud, kuid
Ränded tänapäeva maailmas, nende põhjused ja tagajärjed. Rännete liigitamine. Mõisted: Ränne e migratsioon on inimese alalise elukoha vahetus. Rändesaldo e rändeiive - sisserände ja väljarände vahe. Tõuketegurid - põhjused, miks inimesed oma kodukohtadest lahkuvad (alati negetiivne). Tõmbetegurid - põhjused, mis inimesed tulevad kuhugile elama (alati positiivne). Barjäärid - takistavad inimest, miks ta ei saa minna kuhugile elama. (nt: keeleoskus, raha) Rännete põhjused: Sihtpiirkonna TÕMBETEGURID Lähtepiirkonna TÕUKETEGURID Suur töökohtade või õppimisvõimaluste Väike töökohtade või õppimisvõimaluste valik valik Suur palk Väike palk Head elutingimused Halvad elutingimused ...
sündimust reguleerida. Laste osatähtsus rahvastikus väheneb, inimesed elavad vanemaks ja vanurite osakaal rahvastikus tõuseb 20-25-ni. Lääne-Euroopas alates 1950 a. Selles arengujärgus Suurbritannia, Eesti. 14.Probleemid, mis võib tekitada praegune demograafiline olukord Eestis: rahvastik vananeb, töötegijaid jääb väheks, pensionite maksmisega raskusi, kulutused arstiabile, hooldekodud, haiglad suurenevad kulutused sotsiaalabile, sündimus madal. 15. Ränded. Varasemad ränded: Euroopast rännati Ameerikasse, Lõuna- Ameerikasse, Austraaliassemaadavastused, demograafiline plahvatus Euroopas. Indiast rännati välja demograafiline plahvatus, tasuv töö teistes riikides. Aafrikast väljaränne orjade väljaviimine 17.-19.saj. Prantsusmaalt rännati Põhja- Aafrikasse, Venemaalevähe asustatud piirkondadesse või endistesse asumaadesse. Ida- Aasiast Ameerikasselepingutöölised. Hilisemad ränded:
Koelmud painevad 4...12 m sügavusel ning neis on tähtis veetaimestiku olemasolu-nimelt arenevad räime marjaterad pruuni- ja punavetikatele kleepunult. Räimemaimud toituvad selgrootute,peamiselt aerjalaliste vastsetest. Toitumine huvitav on see,et talvel ei toitu räimed üldse-nad veedavad talve tihetates väheliikuvates parvedes kuni saja meetri sügavusel põhja lähedal. Intensiivse toitumise ajal varakevadest hilissügiseni toimuvad igaõhtused ränded ülemisse veekihti,kus öö mööda saadetakse,laskutakse seevastu sügavamasse veekihtidesse tagasi. Sellise liikumise põhjustab see,et räimed ei talu eredat päikesevalgust,samal ajal on aga ülemine veekiht soojem ja hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu. Vaenlased Räim on üks tähtsamaid püügikalu kogu läänemeres,teda tarvitatakse toiduks värsket,suitsutatult ja konserveeritult. Vaenlaste ohtruse ja suure väljapüügi tõttu
Abiootiliste tegurite mõju organismidele Abiootilised ehk füüsikalised tegurid ehk õhu, mulla ja vee näitajad: · Päikesevalgus · Temperatuur · Vessi ja niiskus · Vee ja mulla pH · Tuul · Rõhk TEMPERATUUR · Enamik maal elavatest loomadest on kõigusoojased/püsisoojased. · Temperatuur mõjutab: soo kujunemist roomajate munade arengul kaitsekohastumuste teket (puhkeperiood taimedel, talveuni, ränded, kaitsekohastumused seoses külma aja ja toidupuudusega) VESI ja NIISKUS · Vajalik rakkude elutegevuseks · On lähteaineks fotosünteesile · Taimedel on kohastumused aurumise takistamiseks (paks vahakiht, väike lehepind, paksenenud kattekude) ja vee hankimiseks ning säilitamiseks (sügav juurestik, veekude) Ökoloogiliste tegurite toime organismidele · Iseloomustatakse järgmiste mõistetega: ökoloogiline amplituud alumine taluvuslävi ülemine taluvuslävi
vees või siis nopib neid adruvallidest. • Limustest ning vähkidest keda ta rannalt või madalast veest oma pika nokaga korjab. Paljunemine • Pesa ehitab merisk klibule. Pesa põhi vooderdatakse ühesuurusega väikestest kivikestest. • Pesas on mai alguses 3, harva 4 karedakoorelist hallikaskollast hallide laikude ja mustade tähnide või kriipsukestega kirjut muna. • Pojad lahkuvad pesast umbes 40 päevaselt. Ränded • Meriskid saabuvad meile kevadel aprilli alguses, läbiränne kestab kuni mai lõpuni. • Sügisränne algab juuli lõpul ja viimased meriskid lahkuvad meilt enamvähem septembri alguses. Ohustatus ja tähtsus • Meriskid on soodsas seisus ehk nad pole väljasuremis ohus. • Ei kuulu looduskaitse alla. Huvitav teada • Meriski tavaline eluiga on 14 aastat. • Isastel meriskitel on huvitav komme koguneda nelja-viiekesi kokku ja
SOOME KRISTEL KIISLER RAHVAARV • JUULI SEISUGA 2013 5,266,114 INIMEST • 187. KOHAL MAAILMAS RAHVAARVULT • ENAM-VÄHEM SARNASE RAHVAARVUGA RIIGID ON BERGJA, KREEKA JA GRÖÖNIMAA • RIIK ON KESKMISE RAHAVAARVUGA • RAHVA ARV ON KASVAND • INIMESI ON PALJU JUURDE KIIRESTI KASVAND • INIMESTE KIIRE PALJUNEMINE LÕPPEB JA NAD HAKKAVAD OTSAST SUREMA IIVE JA RÄNDED • SÜNNIB 10 IMIKUT 1000 • SÜNDIMUS ON VÄHENENUD, INIMESEKOHTA PROGNOOSI KOHASELT VÄHENEB • SUREB 11 ISIKUT 1000 • 3 IMIKUT SUREB 1000 INIMESE KOHTA INIMESEKOHTA • OOTATAV ELUIGA ON KUNI 80 AASTAT, MEESTEL ON 73,50 JA NAISTEL 83,20 • LOOMULIK IIVE ON NEGATIIVNE • ON PEAAEGU VÕRDNE KESKMISE • 1 MIGRANT 1000 INIMESEKOHTA VANUSEGA • 3 SISSERÄNDAJAT 1000 •...
nahkhiired. Ärkab kiiresti. Nt mäger, kährikkoer, karu. Kas magab talveuinakut või und? http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Eliomys_quercinus01.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Ours_brun_parcanimalierpyrenees_3. http://en.wikipedia.org/wiki/File:%27Honey%27_the_badger.jpg Loomade ränded Paljud imetajad ja linnud rändavad paremate ilmastiku ja toitumisoludega piirkonda. Aafrikas rändavad miljonilipealised sõraliste karjad vihmaperioodide vaheldumise tõttu. Kõige pikemad ränded imetajatest vaalad, lindudest randtiir. Hallvaalade rändekaart http://science.kqed.org/quest/2012/03/16/gigantic-journey-humpback-migration/ Lindude rändetüübid Kõige tüüpilisemaks rändetüübiks on põhja-lõuna-suunaline kaugränne (randtiir).
selliseid muudatusi, et peale teda ei oleks kellelgi võimalik omandada sarnast positsiooni ja aupaistet. Uus nimetus Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei - Kõige tähtsamaid asju otsustasid Stalin, Hrustsov, Malenkov, Beria, Bulganin Majandus - Peaülesanne taastada purustatud piirkonnad, tööstuse ja põllumajanduse ennesõjaaegne tase ja see ületada - 1946-1947 suur nälg, millega kaasnesid ulatuslikud ränded, kuritegevuse kasv - Samal ajal jätkas Venemaa põllumajandustoodangute eksportimist poliitilistel eesmärkidel Rumeeniasse, Tsehhoslovakkiasse, Bulgaariasse, Poola ja isegi Prantsusmaale. - Põllumajanduspoliitika ei muutunud, sundkoormised jäid samaks või suurenesid veelgi, Baltimaades sundkollektiviseerimine, kaasnesid ka repressioonid Välispoliitika, massirepressioonid
3. Organism areneb kõige PAREMINI siis kui ökoloogiliste tegurite toime on optimumis. 4. ORGAANILISE AINE TOOTJAD on iga toiduahela esimeseks lüliks. 5. Ökotoop on BIOTSÖNOOSI elupaik. 6. Kommensialism on eri liiki organismide kooseluvorm, MIS ON ÜHELE POOLELE KASULIK JA TEISELE KAHJUTU. 7. Ökoloogilise tasakaalu korral enamiku populatsioonide arvukus EI MUUTU. 8. Tipp kiskjad paiknevad alati ökoloogilise püramiidi tipus. Õige vastusevariant 1. Lindude ränded on eelkõige tingitud: d)toidupuudusest 2. Kui ökoloogilise teguri intensiivsuse aste ületab ülemise taluvusläve, siis liigi isendid hakkavad: d)hukkuma 3. Samal ajal territooriumis elavad kõigi liikide populatsioonid moodustavad: d)biotsönoosi 4. Herbivoorid on alati toiduahela: b)esimese astme tarbijateks 5. Puuhalul kasvav seen on toiduahela: d)lagundaja 6. Populatsiooni arvukus näitab: c)ühe populatsiooni isendite arvu
RÄNDED Liis Lipp 12.b Powerpoint Templates Page 1 Ø Ränne ehk migratsioon on püsiv elukoha vahetus. Powerpoint Templates Page 2 Ø Rännet mõistetakse üldiselt kui inimeste füüsilist liikumist ühelt alalt teisele, mõnikord üle pikkade distantside või suurtes gruppides. Powerpoint Templates Page 3 Ø Migratsioon tänases mõistes võib-olla ühe regiooni, riigi või piiriülene vabatahtlik või sunniviisiline orjakaubandus või küüditamine. Ø Inimesed, kes rändavad teatud alale sisse on immigrandid ja neid, kes mingilt alalt lahkuvad nimetatakse emigrantideks ehk väljarändajateks. ...
Mutatsioon-Populatsioonis tekib mutatsiooniline muutlikkus (geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid).Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud.Mutatsiooniline muutlikkus on evolutsiooni peamine allikas.Kombinatiivne- Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel.Meioosis - kromosoomide ristsiire viljastumisel - alleelide kombineerumine Geensiire- Erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. Loomade ränded. Taimede viljade, eoste ja tolmuterade levik Geenitriiv-Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris.Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult.
Vastsed kooruvad juba 3...4 päeva pärast, 2,5...4 cm pikkusena teevad nad läbi moonde - ilmub hõbeläige ning vastsest on saanud maim. Nii vastsete kui ka maimude põhiosa menüüst moodustavad vees hõljuvad selgrootud - peamiselt aerjalalised ja vesikirbulised. Talvel toituvad kilud vähe ja nad koonduvad tihedatesse väheliikuvatesse parvedesse kuni saja meetri sügavusele põhja lähedale. Intensiivse toitumise ajal varakevadest hilissügiseni toimuvad aga igaõhtused ränded ülemisse veekihti, kus öö mööda saadetakse, hommikul laskutakse seevastu sügavamatesse veekihtidesse tagasi. Sellise liikumise põhjustab asjaolu, et kilud ei talu eredat päikesevalgust, samal ajal on aga ülemine veekiht soojem ja hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu. Kilu on ka ise toiduks paljudele loomadele - röövkaladele, hüljestele ja veelindudele, samuti on tal tugev toidukonkurents noorte räimedega. Kilu elule mõjub väga soodsalt
Keldi motiivid ja sümbolid: *kelti rist *sõlm *sõõr *Taranise ratas *paabulind *kangelase Cuchulainni jahikoer (sageli on kirjakujunduses majusklisse põimitud!) Kõik sümbolkujundid on omakorda tihedalt spetsiifilise põiminguga täidetud. Eheted Rohkelt kanti kaelarõngaid. Keltid olid esimesed, kes kujundasid avatud sõõri sõle tüübi. Viikingid Viikingite väljatung algas kõige hiljem. 8.-10.saj. on viikingite mütoloogia, rituaalide ja kunsti õitseaeg. Ränded, vallutused ja segunemised keldi aladest Ameerikani, rahulik kolonisatsioon Islandil, Gröönimaal, riikide rajamine Venemaal, enamasti aga röövretked. Märgid ja sümbolid: *ruunikirjad *ilmapuu *Thori vasar -Mjöllnir, Mjölner levinuim õnne toov amulet, sageli kanti mitut ripatsit korraga *ilmamadu *müstiline spiraal - iidseim vorm on sõõrjas ketas, mis täidetud kaartega või spiraalmustritega. Sageli kaks või neli omavahel ühendatud, vastupidiste liikumissuundadega spiraali
Linna positsioon keskaja feodaaltsivilisatsioonis Antiikajal olid linnriigid, eesotsas Sparta ja Ateenaga, ühiskonnas väga tähtsal kohal. Linnad olid võimsad keskused. Barbarite sissetungiga nad säilisid, kuid ei omanud enam olulist rolli. Sagedased ränded ja rüüstamised pärssisid käsitöö ning kaubanduse levikut ja arengut. Valdav naturaalmajandus soodustas maal elamist. Tänu 11 saj põllumajanduse arengule sai hoo sisse ka linna positsiooni tähtsustumine. Suurematesse sadamatesse ja teede ristumiskohtadesse tekkisid linnad. Taljupojad ja feodaalid hakkasid oma põllumajandussaadusi müüma ja käsitööd ostma. Kaupmehed vahendasid toorained ja luksuskaupu. Populaarseimateks kaubateedeks olid mere- ja siseveekogu-teed
Hiidräimed kujunevad välja nendest räimedest, kel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrootutest toitumisele. Huvitav on see, et talvel ei toitu räimed üldse - nad veedavad talve tihedates väheliikuvates parvedes kuni saja meetri sügavusel põhja lähedal. Intensiivse toitumise ajal varakevadest hilissügiseni toimuvad aga igaõhtused ränded ülemisse veekihti, kus öö mööda saadetakse, hommikul laskutakse seevastu sügavamatesse veekihtidesse tagasi. Sellise liikumise põhjustab see, et räimed ei talu eredat päikesevalgust, samal ajal on aga ülemine veekiht soojem ja hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu. Kui kudemisaeg kätte jõuab (tavaliselt aprillist juulini), siis suunduvad räimeparved rannikualadele. Koelmud paiknevad 4...12 m sügavusel ning
teevad nad läbi moonde - ilmub hõbeläige ning vastsest on saanud maim. 2 Toitumine: Nii vastsete kui ka maimude põhiosa menüüst moodustavad vees hõljuvad selgrootud - peamiselt aerjalalised ja vesikirbulised. Talvel toituvad kilud vähe ja nad koonduvad tihedatesse väheliikuvatesse parvedesse kuni saja meetri sügavusele põhja lähedale. Intensiivse toitumise ajal varakevadest hilissügiseni toimuvad aga igaõhtused ränded ülemisse veekihti, kus öö mööda saadetakse, hommikul laskutakse seevastu sügavamatesse veekihtidesse tagasi. Sellise liikumise põhjustab asjaolu, et kilud ei talu eredat päikesevalgust, samal ajal on aga ülemine veekiht soojem ja hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu Toiduks teistele loomadele: Kilu on ka ise toiduks paljudele loomadele - röövkaladele, hüljestele ja veelindudele, samuti on tal tugev toidukonkurents noorte räimedega. Kilu elule mõjub väga soodsalt soolase vee
· Tähtis on võimude legitiimsus ( üksmeel ) arengustrateegiate ja rahva osaluse suhtes. Kui legitiimsus puudub, tekib tavaliselt 2 kultuuri uus ja rahva seas populaarne. · Mida radikaalsemad on võimuvahetused, seda suuremad on muutused kultuuris. Kui kultuur muutub ülikiiresti võib kujuneda väärtusvaakum-vanad väärtused muutuvad antiväärtusteks. Stiihilised protsessid ( TV, arvutivõrgud) Rahvastikuprotsessid ( ränded ) Kultuuri õppimine ehk sotsialiseerumine Kultuuri järgi toimub sotsiaalne kommunikatsioon, aga ka laste lõimimine elukestev protsess. Koolis Igapäevaelus Kampaaniad Kõik ühiskonna institutsioonid, mis tegelevad sotsiaalse õpetamisega nim. sotsialiseerimisagentideks. ( Perekond, kool, eakaaslased, töökaaslased, meedia, haridusorg., kirik) 2
1. RAHVAARV MAAILMAS 6,7 miljardit · Hiina 1,3 mln · India 1,2 mln · USA 300 mln · Indoneesia 235 mln · Brasiilia 180 mln · Euroopast: Saksamaa 80 mln 2. RAHVASTIKU PAIKNEMINE TERRITOORIUMIL · Hõredamini: kliima, majanduslik olukord. Austraalia sisealad, Gröönimaa, Sahara kõrb · Tihedamini: soodsad loodusolud, arenend majandus. ( algselt merede, jõgede äärde, viljakad mullad) Ida- ja Lõuna-Aasia jõgede orud, viljaka pinnasega Jaava saar, Jaapan. 3. LOOMILIK IIBE · Sündimist mõjutavad tegurid: majaduslikud võimalused, kooselu traditsioonid, naiste ja meeste tervis, usk, viljakas eas olevate naiste arv, väärtused · Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, loodusõnnetused, eluviis, arstiabi kehv kättesaadavus · Arenenud riikides: vähk, õnnetused, vägivald. · Arengumaades: nälg, sõjad, vee puudus. ...
Paljud varakeskajale omased suundumused lakkasid või pöördusid perioodi lõpul. 800. aastal võttis Karl Suur Lääne-Euroopas taas kasutusele keisritiitli ning Karolingide impeerium mõjutas suuresti hilisemat Euroopa ühiskondlikku arengut ja ajalugu. Feodaalsüsteemi arenedes pöördus Euroopa tagasi süstemaatilise põllumajanduse juurde, võttes kasutusele uuendusi nagu kolmeväljasüsteem ja raske ader. Suuremas osas Euroopast lakkasid ka barbarite ränded, ehkki Põhja- Euroopa ajalugu kujundasid veel pikka aega viikingite retked. Varakeskaja lõpetanud kriisi tinginud põhjused on näiteks 1) suund benefiitsmajanduse pärandatavaks muutmisele, mis aitas kaasa Frangi riigi lagunemisele ja kokkuvarisemisele 9. sajandil. 2) Paavstluse sattumine aadlike kätte. 3) muhameedlaste, ungarlaste ja viikingite sissetungid, mis ulatusid kuni Rooma linnani. Seega kaotas 8. sajandil Euroopa muhameedlaste vallutusest päästnud uusaadel ja
Inimese Evolutsioon Nagu kõigi teiste organismide evolutsiooni, määrasid ka inimese arengu ahvilaadsetest eellastest praeguse inimeseni evolutsioonitegurid: pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire ja looduslik valik. Geenitriivi soodustas inimese eellaste karjaline eluviis ning geenisiiret ulatuslikud ränded uutele elualadele. Kõik need tegurid muutsid inimlaste geenifondi ja geneetilist struktuuri. Arheoloogilised tõendid inimeste eelaste kohta on 4 miljonit aastat vanad. Fossiilid näitavad, et inimeste sünnikohaks oli Aafrika, täpsemalt Põhja -Tansaania. Tõendeid inimese evolutsiooni kohta on saadud ka elavate ja väljasurnud loomaliikide uurimisest. Inimesed arenesid troopiliste alade imetajatest. Inimeste lähimad sugulased, simpansid ja gorillad, pärinevad samuti Aafrikast
Hiidräimed kujunevad välja nendest räimedest, kel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrootutest toitumisele. Huvitav on see, et talvel ei toitu räimed üldse - nad veedavad talve tihedates väheliikuvates parvedes kuni saja meetri sügavusel põhja lähedal. Intensiivse toitumise ajal varakevadest hilissügiseni toimuvad aga igaõhtused ränded ülemisse veekihti, kus öö mööda saadetakse, hommikul laskutakse seevastu sügavamatesse veekihtidesse tagasi. Sellise liikumise põhjustab see, et räimed ei talu eredat päikesevalgust, samal ajal on aga ülemine veekiht soojem ja hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu. http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/CLUHAR2.htm 4 Linnud
suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 9. klass · RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive. Ränded eri ajaperioodidel. Rahvuslik koosseis, selle ajalooline kujunemine. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ja rahvastiku vananemine. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. Eesti asustussüsteemi ja haldusjaotuse kujunemine. Eriilmelised asulad. · Euroopa rahvastik ja asustus. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas Gümnaasiumis · MAAILMA RAHVASTIK JA RAHVASTIKUPROTSESSID. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus,
· Seal on 35 liiki Fifth level imetajaid. · Üle 500 liigi linde. · Üle 3 miljoni Aafrika elevant imetaja. · Kõige rohkem on gnuusi,sebrasi,ga selle ja antiloope. · Seal on ka elevante,kaelkirja kuid, lõvisi,leopardeid jne. Gasellid Leopard Lõvi Gnuud Kaelkirjak Ränded Click to edit Master text styles Second level · Serengeti moodustab Third level Fourth level olulise osa Fifth level ökosüsteemist, millega kaitstakse iga-aastast gnuude ja sebrade rännet. · Loomad rändavad mais-
immigratsioon- sisseränne rändesaldo- sisse ja väljarännunte vahe Rännete liigid: Ulatuseränne: 1. riigisisene (nt töökohtade tõttu) 2. rahvusvaheline Kestuse ränne 1. Ajutine 2. Alaline Sundluse alusel 1. Vabatahtlik 2. Sundränne Tõmbetegurid: Töökoht, elamistingimused, poliitiline, looduslolud. Tõuketegurid: tööpuudus, poliitiline(tagakiusamine), loodusolud(külm kliima, mägine pinnamood, loodusõnnetused, sõjad ja majanduslik tegur. Rahvusvahelised ränded 1. (laine)Kui tekkisid ümberasumis kolooniad, kuna oli oli demograafiline plahvatus (15 saj). Mindi Euroopast Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ja orjade vedu Aafrikast Ameerikasse. 2. (laine) alguse sai 20. sajand. Arenenud riikidesse (Euroopasse) rännatakse arengumaadest. Ameerikasse ka Lõuna-Ameerikast, Aafrikast, Aasiast ja Euroopast. Minnakse ka nafta riikidesse tööle(lähemalt olevatest riikidesse). Põhiline väljavool on
vah kaubanduse liberaliseerimine, side ja infotehnoloogia areng, transpordi areng. POS suureneb rah.vah. kooperatsioon ja tööjaotus, suureneb tootmise efektiivsus, tooted muutuvad odavamaks, töötajate pidev koolitus, areneb tehnoloogia, suureneb rah.vah. kaubandus NEG suureneb lõhe arenenud ja arengumaade vahel, vaesemad maad ei suuda konkureerida, vaesemad riigid kaotavad maj sõltumatuse, kaovad riikide isikupärad, suurenevad rah.vah ränded WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon (The World Trade Organization) 1994.a. IMF Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund). Liimeid üle 180 riigi EL Euroopa arenenud riikide majandusühendus NAFTA PõhjaAmeerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon (North American Free Trade Agreement) Kanada, USA ja Mehhiko kaubandusühendus.1994 et kaotada aja jooksul kõik liikmesriikide vahelised tollimaksud ja kvoodid.
-negatiivne: suremus ületab sündimuse. Kõrge sündimus: Kõrge suremus: sünnitusealiste naiste arvust - halb arstiabi kättesaadavus religioon (usk) - vähem arenenud riikides: nälg ja veepuudus majanduslikud võimalused - haihestumine nakkushaigustesse traditsioonid naise seisund ühiskonnas Eesti peredes on traditsiooniline 1-2 last. Ränded ja rändeiive. Ränne e. migratsioon- alaline elukoha vahetus. Rändesaldo= sisseränne väljaränne emigratsioon- väljaränne emigrant- väljarändaja immigratsioon- sisseränne immigrant- sisserändaja Rände põhjused: 1) majanduslikud põhjused- otsides paremaid töö- ja elamistingimusi 2) perekondlikud põhjused nt:abielu 3) poliitilised põhjused 4) usulised põhjused 5) sõdade tõttu 6) looduskatastroofide tõttu 7) näljahädad ja epideemiad 0
ja genoommutatsioonid) Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. Mutatsiooniline muutlikkus on evolutsiooni peamine allikas. Kombinatiivne muutlikkus Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. · Meioosis - kromosoomide ristsiire · viljastumisel - alleelide kombineerumine Geenisiire Erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. · Loomade ränded · Taimede viljade, eoste ja tolmuterade levik Geenitriiv Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. · Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. · Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult. LOODUSLIK VALIK Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende individuaalsetest iseärasustest. Ellujäämist ja paljunemist piiravad:
Inimeste enda soovil ja Küüditamine,poliitilinr, usuline Perekondlikel põhjustel ränne. võimalustel ränne surve, loodusõnnetused. *)ajaliselt e.kestvuselt 1) Alaline-asub elama mujale, inimene otsustab elukoha vahetust. 2) Ajutine-õppima asuma,pikem turismireis. 3) Sessoonne-hooajaline ränne,teatud ülesannete täitmiseks,mingil perioodil teha tööd seal. 4) Pendel ränne-töö- ja elukoht paiknevad eraldi piirkondades. *)põhjustelt ränded *majanduslikud põhjused *poliitilised *usulistel *loodusõnnetuste mõjul *perekondlikud *õppimine Migratsiooni tõuke-ja tõmbefaktorid ning barjäärid Peamised rände suunad maailmas (õp lk 49,50) A) enne 20.saj.keskpaika MS B) kaasaegsed ränded. 20saj.lõpp-21.saj.algus Migratsiooni mõjude võrdlus. Õp lk 49 2.5.RAHVASTIKUPOLIITIKA On riigi poolsed abinõud rahvaarvu demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamiseks. Rahvaarvu
laienemine. *positiivsed küljed: - suureneb rahv. koostöö ja tööjaotus - tootmise efektiivsus suureneb - tooted muutuvad odavamaks - töötajate pidev koolitus - tehn. kiire areng - suureneb rahv. kaubandus *negatiivsed küljed: - suureneb lõhe arenenud ja arengumaade vahel - kaovad rahvuste(riikide) isikupärasused ja kaup muutub ühelaadilisemaks - vaesemad maad ei suuda konkureerida, kaovad terved majandusharud. - rahv. ränded suurenevad - vaesemad riigid satuvad majanduslikku sõltuvusse 6) I põlvkond - Briti Ida-India Kompanii (1600); ostis kokku ülemeremaade saadusi ja tutvustasid neid Euroopas. II põlvkond tootsid kolooniates põllumajandus saadusi või kaevandasid maavarasid ning tegelesid toorme esmase töötlemise ja sisseveoga päritolumaale; 19. sajandi lõpus; (Royal Dutch Shell) III põlvkond
4) Näljahädad 5) Enamik rahvast elab maal ja harib põldu 6) Majandus sõltub suurfirmadest 7) Sidevahendite puudus või vähene kasutamine Rännete põhjused: 1) Parema elukohta leidmiseks 2) Paremad õppimis tingimused 3) Sõda või kiusamised 4) Poliitika 5) Katastroofid 6) Sunnitakse 7) Rahalistel probleemidel Ränne suurendab rahvastiku arvu riigis, uued kogemused ja oskused, tööjõud suureneb ja tööpuudus väheneb.Rändega kultuur kannatab ja kuritegevust kasvab. Tähtsamad ränded: Eurooplaste: 18 saj 1) Orjakaubandus 2) Hiinlaste väljaränne(kestab siiamaani) 3) Rännatakse Euroopa poole 4) Eestist venelased lahkuvad Esimesed linnad tekkisid ligi 7000 a. tagasi jõgede, merede/sadamate, maavaradega rikastatud, kaubanduse ristumiskohtade juurde Linnad on: Sotsiaalne ja kultuuriline keskus, kultuuri kandjad, kaubanduse koht, juhivad ümbruskonda (linnavalitsus) Maailma suurlinnad on: Los Angeles, California, New York, London, Tokyo,
Hiidräimed kujunevad välja nendest räimedest, kel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrootutest toitumisele. Huvitav on see, et talvel ei toitu räimed üldse - nad veedavad talve tihedates väheliikuvates parvedes kuni saja meetri sügavusel põhja lähedal. Intensiivse toitumise ajal varakevadest hilissügiseni toimuvad aga igaõhtused ränded ülemisse veekihti, kus öö mööda saadetakse, hommikul laskutakse seevastu sügavamatesse veekihtidesse tagasi. Sellise liikumise põhjustab see, et räimed ei talu eredat päikesevalgust, samal ajal on aga ülemine veekiht soojem ja hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu. Kui kudemisaeg kätte jõuab (tavaliselt aprillist juulini), siis suunduvad räimeparved rannikualadele. Koelmud paiknevad 4...12 m sügavusel ning neis on tähtis
Genoommutatsioonide tagajärjel muutub kromosoomide arv. Mutatsioonid 2.Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel · Meiosis - kromosoomide ristsiire · Viljastumisel - alleelide kombineerumine 3.Geenivool - erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. - migratsioon( tuul, tolmlejad, putukad, loomade ränded jm.) Geenivoolu peamisteks tagajärgedeks on soodsate alleelide levimine üle liigi ja populatsioonide geneetiline ühtlustumine, s.t. nende eristumise pidurdumine. 4.Geenitriiv - juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. 1)vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides 2)suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel See võib olla põhjustatud näiteks looduskatastroofidest nagu metsatulekahjud. Pudelikaelaefekt
Hiidräimed kujunevad välja nendest räimedest, kel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrootutest toitumisele. Huvitav on see, et talvel ei toitu räimed üldse nad veedavad talve tihedates väheliikuvates parvedes kuni saja meetri sügavusel põhja lähedal. Intensiivse toitumise ajal varakevadest hilissügiseni toimuvad aga igaõhtused ränded ülemisse veekihti, kus öö mööda saadetakse, hommikul laskutakse seevastu sügavamatesse veekihtidesse tagasi. Sellise liikumise põhjustab see, et räimed ei talu eredat päikesevalgust, samal ajal on aga ülemine veekiht soojem ja hapnikurikkam ning seal on rohkem toitu. Kui kudemisaeg kätte jõuab (tavaliselt aprillist juulini), siis suunduvad räimeparved rannikualadele. Koelmud paiknevad 4...12 m sügavusel ning neis on tähtis veetaimestiku olemasolu nimelt arenevad
Referaat Jeff Beck Marko Lille 9.klass Väätsa Põhikool 1 Sisukord Elu varakult......................................................................................................................................4 Ränded.............................................................................................................................................4 Soolo albumid..................................................................................................................................5 Hiljem karjääri.................................................................................................................................6 2
ja andega inimesed ei ole suutlikud vahetama töökohti ja karjääre. Sugudevahelised sotsiaalmajanduslikud ja käitumuslikud takistused on lõppemas; abielu ei ole enam elus kõige olulisem; on võimalik vahetada religioone ilma katastroofiliste tagajärgedeta, samuti on võimalik muuta poliitilist kuuluvust või taodelda liikmesust mistahes vabatahtlikus ühenduses ning on võimalik reisida ning mistahes erinevad ruumilised ränded on mitmekordistunud. Läbi trükimasina, fotokaamera, telefoni, postisüsteemi, raadio, televisiooni, fonograafi, arvuti, raamatukogu, muuseumi, kooli, teatri ning kontserdisaali ei ole jäänud enam ühtegi efektiivset piiri, mida ei saaks ületada. Selline mõtterännak ei liigu ainult maast väljapoole ja ei jälgi universumit või ei liigu ajas edasi-tagasi, vaid on seotud ka teiste dimensioonidega, nagu näiteks psüholoogia, esteetika ja teadus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
