Operatsioonid: tundlikkus ja võime avastada loogilisi ning numbrilisi seoseid; loogilised tõestusahelad. Väljendus: matemaatilised ja loogilised probleemid (teadlane, matemaatik) Muusikaline intelligentsus (Musical) Operatsioonid: võime tajuda ja reprodutseerida helisid, rütmi, meloodiat, arusaamine muusikalisest väljendusest Väljendus: helilooming, muusikalise struktuuri taju (helilooja, muusik) Ruumiline intelligentsus (Spatial) Operatsioonid: ruumiliste suhete tajumine, ruumilised transformatsioonid, rekonstrueerimine Väljendus: kaardi lugemine. (skulptor) Kehaline intelligentsus (Bodily-kinesthetic) Operatsioonid: võime kehalisteks väljendusteks ja liigutuste osavus/koordinatsioon. Väljendus: tants, pikamaajooks (tantsija, sportlane) Interpersonaalne intelligentsus (Interpersonal) Operatsioonid: võime tajuda emotsioone, motiive, meeleolu ja adekvaatselt neile vastata. Väljendus: suhted, arusaamine (terapeut)
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem ...
3. Tootmiskomponentide varu hoidmine ettenägematute tarnehäirete puhuks (näit tarne kahjustumine, hilinemine või kaotsiminek, vajalike materjalide puudumine tarnija laos jne.) 4. Erinevatelt tarnijatelt erineval ajal sisse ostetud materjalide koondamine ühte kohta 5. Ettevõtte klienditeeninduse taseme tagamine. Näit firmal peab olema kaup laos, et täita kõik tellimused 24 tunni jooksul 6. Tootjate ja klientide vaheliste ajaliste ja ruumiliste erinevuste ületamine. teatud nn. julgestusvarud turunõudluse ootamatu suurenemise puhuks 7. Tarnevaru loomine planeeritud või ettenägematute tootmisseisakute puhuks 8. Sesoonse nõudluse puhul varude loomine müügiperioodiks Samuti põhjustavad vajadust ladude järele operatiivsemad eesmärgid nagu: Tellimuste koostamise võimaldamine 2. Pakkimise ja ümberpakkimise võimaldamine 3. Sorteerimise võimaldamine 4
näiteks külmkappi, keedupotti, telerit, voodit, tooli, ja kleepige need kaartidele. MEELESPEA toas laste arv piiramatu aeg: 10 min või kauem abi vajalik määrib kaartide tegemine VAHENDID 2 kaardipakki Nööbid, erikujulised makaronid ja kausid 2 kataloogi ja kartongi Käärid Liim Mida laps õpib? Palju matemaatilisi oskusi: kokkusobitamist, sorteerimist, äratundmist ja meeldejätmist. Ergutab märkama detaile, mis on hea ka ruumiliste oskuste arenguks. 79 4.eluaasta: HELIREDELID Lastel on väga raske mõista, mis on kõrge ja mis madal. Kuna nad mäletavad paremini tegevust, on seda hea kasutada ka nootide asukoha kujutamisel. mida teha Valige pill helide tekitamiseks ja kasutage 3-4 erinevat nooti. Laps seisab neljandal trepiastmel. Mängige ette kaks nooti. Kui teine neist on kõrgem, astub laps sammu ülespoole, kui aga madalam, siis allapoole
Selgitage alternatiivide ruumi olemust ja juhitavate tegurite rolli alternatiivide ruumi kujunemisel. - Tegurite juhitavuse probleemi ei saa lahendada mingitest abstraktsetest seisukohtadest lähtudes, sellele küsimusele tuleb leida vastus sihipärase majandusanalüüsiga otsustusprotsessi alternatiivide kogumi (ruumi) määratlemise etapil. Tegurite juhitavus määratakse otsustuse elluviimise konkreetsete ajaliste ja ruumiliste tingimustega. Tegurite juhitavuse adekvaatsest analüüsist sõltub paljuski otsustuse ettevalmistamise protsessi edasine edukus. Alternatiivid kujundatakse juhitavate tegurite konkreetsete väärtuste kombinatsioonidena (tinglikult juhitavate tegurite väärtused juhi määratavas muutumise piirkonnas). Alternatiivide kogumi piiritlemiseks tuleb selgeks teha kõigi tegurnäitajate võimaliku muutumise piirkonnad vaatlusaluse juhi seisukohalt
6. Ehitised peavad olema seotud ümbrusega 7. Lihtsama ja keerukama kompleksi vahel, valides eelistame viimast 8. Väheproduktiivsed alad, sood jne. tuleks jätta puutumata Maastikuökoloogia ja biogeograafia peamine vahe seisneb selles, et maastikuökoloogia muretseb selle pärast, kuidas energia- ja ainevood muutuvad ja millised on selle tagajärjed maastikule, samas kui biogeograafia muretseb liikide ruumiliste mustrite ja keemiliste tsüklite pärast. Hindamine, mõõtmine, analüüs. Modelleerimine on lihtsamate matemaatiliste ja statistiliste mudelite loomine looduses olevatest suhetest. Modelleerimine võimaldab analüüsida paljude looduslike ökosüsteemide käitumist. Selline meetod on sageli ohutum ja odavam kui korraldada eksperimenti. Globaalsel tasemel eksperimente korraldada ei saa ja Maa kui tervikliku süsteemi kohta
721 gcggaaaata acggcggcta taaagcaatt aattacggtt acaccgacga tcgtgtttac 781 agcaaattga ccagcgaaaa cccgattgat ctggtgcgtt atcagttagc taactgctat 841 atgggtcggg ctgggttgat aaactccggc ggtgctgcgg gcggtgaaac tgacctcagc 901 gatgcagtgc gtactgcggt tatcaacaaa cgcgcaggcg gaatggggct gattcttgga 961 cgtaaagcgt tcaagaaatc gatggctgac ggcgtgaaac tgattaacgc cgtgcaggac 1021 gtttatctcg atagcaaaat tactatcgcc tga 3. SPdbV (http://www.expasy.org/spdbv/) kasutamine. a. Leida vastavate valkude ruumiliste struktuuride PDB failid (alternatiiv http://www.rcsb.org/pdb/) ja laadida need arvutisse ning kirjeldada neid (peaahela käik, sekundaarstruktuuride olemasolu ja ulatus, elektrostaatilised ja molekulaarsed pinnad). Peaahela käik Sekundaarstruktuurid Elektrostaatilised pinnad Molekulaarsed pinnad 4. Andmete otsimine NCBI-st Entrezi kaudu (http://www.ncbi.nih.gov/) a
Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon: monoliitseks, monteeritavaks. Monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis pärast betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse tehases. Pärast betooni kivistumist monteeritakse see kohale. Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada mitmeti: üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega, ruumiliste karkasssidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud. Vahel võivad need olla ka traadiga seotud. 121 Sarrustamise viisi järgi jagunevad raudbetoon-konstruktsioonid kahte liiki: 1) tavaline raudbetoon, 2) pingebetoon, mille korral on sarrus eelnevalt välja venitatud. 9.2. Raudbetooni omadused Raudbetoon on suhteliselt uus materjal. See on üks vajalikum materjal.
- pingete kontsentratsioon. Lähtuvalt liidetavate elementide vastastikusest asendist jagunevad keevisliited (Sele 13.2.1) nelja alaliiki. a) b) c) d) Sele. 13.2.1. Keevisliidete liigid: a) – põkkliide, b) – katteliide, c) – nurkliide, d) – vastakliide. 13.2.1. Keevisliidete kujundamine kuhjumine a) b) Ruumiliste jääkpingete vältimiseks ei tohi lubada õmbluste kuhjumist (a). Tugevdusribidelt lõigata nurgad (b). Konstruktsioonides, mis alluvad a) vahelduvaile koormustele tuleb vältida õmblusi pingekontsentraatori tsoonis
ülesannete täitmise ja/või probleemide lahendamise eesmärgil (Kirkman, Mathiew 2004). Arengud IKT valdkonnas on teinud võimalikuks nn. virtuaalmeeskondade kasutamise laialdasema leviku organisatsioonide sees ja nende vahel. Virtuaalmeeskondi on defineeritud mitmeti, näiteks: " ... unikaalsete oskustega inimeste grupid, mille liikmed asuvad tihti erinevates geograafilistes asukohtades ja kes peavad koostöö tegemiseks ning ajaliste ja ruumiliste piiride ületamiseks kasutama erinevaid IKT vahendeid (Kirkman, Mathiew 2004)." Mõned autorid lähevad isegi kaugemale ja arendavad virtuaalmeeskonna ideed grupi tasandilt edasi organisatsiooni tasandile, kirjeldades virtuaalsete meeskondade kasutamist kui uue organisatsioonivormi sündi. Lipnack, Stamps (2000) ja Potter et al. (2004) on veendumusel, et virtuaalmeeskonnad ongi uued organisatsioonivormid. Lipnack and Stamps'i (2000) järgi on 21.sajandi
...................................... 392 sirglõik, ruut, kuup ....................................362 Väike mündilugu ehk mida tõenäosus Hulknurkade pindalad .................................364 ikkagi tähendab? .......................................393 Ringi ümbermõõt ja pindala ........................ 367 Tõenäosusteooria algus ehk kuidas valed Ruumiliste kujundite pindalad .....................369 arvutused viivad pankrotti ........................395 Mõned ruumalad ......................................... 373 Kas mu sõbrannast saab riigikogu liige Kochi lumehelves ........................................ 377 ehk tõenäosuste määramise raskustest .....398 permutatsioonid ja faktoriaal .......... 380 Kes on kõrgema IQ-tasemega ehk jaotuste
e paigaldus Taastamine Taastamine Remont Arstiabi Hävitamine Hävitamine Purustamine Prügivedu Krematoorium Joonis 8.1. Teenusomased vajadused310 Eristatakse kolme dimensiooni: · esemeliste vajaduste rahuldamine; · ruumiliste vajaduste rahuldamine; · ajaliste vajaduste rahuldamine. Esemeline vajaduste rahuldamine kätkeb endas eelkõige isiku või objekti esemelist muutmist ehk hoidmist, parendamist taastamist või hävitamist Ruumiliste vajaduste rahuldamine on teenuse objekti (kaubavedu) või subjekti(taksosõit) ruumilise asukoha vahetus. Ajaliste vajaduste rahuldamine teenuste abil on käsitletav kui objektide säilitamine. 309 Algis Perens. Teenuste marketing. Külim 1998 lk. 16 310 samas, lk. 18
a) võre periood teljesihiline aatomite vaheline Kristalliline struktuur kaugus (on vahemikus 0,1...0,7 nm); b) võrebaas võreelemendi kohta tulevate aatomite arv; Aatomite paigutust kristallis võib kujutada ruumiliste c) võre koordinatsiooniarv võreelemendi mis- skeemide abil, nn. võreelementide näol. Võre- tahes aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel ole- elemendi all tuleb mõista vähimat aatomite komp- vate aatomite arv (on aluseks ka kristallivõrede leksi, mille paljukordne kordumine ruumis jäljendab
I Sissejuhatus asjaõigusesse Asjaõiguse allikad Asjaõigus sisaldub valdavalt AÕS-s. Kuna nimetatud seadus oli uue eraõigusliku korra esimeseks seaduseks, tuli sellesse võtta ka osa selliseid sätteid, mis eeskujuks olnud BGB-s asusid üldosas( eriti asju puudutavad sätted: asi, oluline osa, päraldis jne). Kuigi Saksa õiguses loetakse neid sätteid asjaõiguslikeks ja nende asumine asjaõiduses ei ole patt, viidi neee hiljem siiski AÕS-st üle uude TsÜS-i. Sellega on Eesti eraõigus kujundatud ülesehituselt küllaltki sarnaseks Saksa eraseadustikuga. AÕS kõrval sisaldub materiaalset asjaõigust ka teistes seadustes, millest olulisemateks on AÕSRS, KOS, TsÜS ja KRS. Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses tähenduses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paidalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja...
Valkude ruumiline struktuur sõltub ümbritsevast keskkonnast. Nt vee keskkonna struktuur (H-sidemete moodustamise võime) suunab valkude struktuuri teket ja püsimist. Valgu sekundaarstruktuur moodustub samuti vesiniksidemete varal. H-sidemed tekivad peptiidsidemete amino- ja karboksüülrühmade vahel. Põhilised elemendid α heeliks ja β leht (lamepoogen). Valkude tertsiaalstruktuur – aminohapete külgahelate omavahelise seondumise tulemusena. igale valgule spetsiifiline. Suur ruumiliste struktuuride mitmekesisus (valgud koosnevad erinevatest AH-dest). Ruumiline struktuur on valkude bioloogilise funktsioneerimise alus. struktuuri motiivid – eraldiseisvad ruumilise struktuuri elemendid. Sisaldavad sageli sarnaseid AH järjestusi – primaarstruktuuri motiive. Sarnased ruumilise struktuuri motiivid = ühesugune bioloogiline funktsioonide läbiviimine. Osa domäänist. valgu struktuurne domään – iseseisva struktuuri ja funktsiooniga üksus, mis
Veel vähem ettekujutada või seostada seda kuidagi oma tühiste elukogemustega. Analoogina võiks välja tuua näiteks mao ja kotka omavahelise seose. Madu elab kogu oma elu nö. ,,väikeses maailmas". Talle on tajutav ainult maapinna ruumi osa. Lendavale kotkale on aga tajutav palju suurem maapinna ruumi osa, kui roomavale maole. Kõrgel lennates avaneb kotkal suurem vaateväli, kui maapeal. Nii tajub kotkas maailma nö. ,,rohkem" kui näiteks madu. Maailma ruumiliste omaduste vaimne esindamine toimub ka aistingute vahendusel. Kuid selline võime kujuneb pertseptiivseks inimese elu jooksul, sest see on seotud inimese liikumisega ruumis. Näiteks, et Kuud kätte saada, püüab roomamiseas laps sirutada käe Kuu poole. Kuid juba 4-5- aastane normaalne laps nii enam ei tee. 12 Joonis 2 Inimese silm ei suuda eristada väga suuri vahemaid ruumis ja seega tunduvad kõik tähed taevas olevat ühekaugustel
Veel vähem ette- kujutada või seostada seda kuidagi oma tühiste elukogemustega. Analoogina võiks välja tuua näi- teks mao ja kotka omavahelise seose. Madu elab kogu oma elu nö. ,,väikeses maailmas". Talle on tajutav ainult maapinna ruumi osa. Lendavale kotkale on aga tajutav palju suurem maapinna ruumi osa, kui roomavale maole. Kõrgel lennates avaneb kotkal suurem vaateväli, kui maapeal. Nii tajub kotkas maailma nö. ,,rohkem" kui näiteks madu. Maailma ruumiliste omaduste vaimne esindamine toimub ka aistingute vahendusel. Kuid selline võime kujuneb pertseptiivseks inimese elu jooksul, sest see on seotud inimese liikumisega ruumis. Näiteks, et Kuud kätte saada, püüab roomamiseas laps sirutada käe Kuu poole. Kuid juba 4-5- aastane normaalne laps nii enam ei tee. Joonis 2 Inimese silm ei suuda eristada väga suuri vahemaid ruumis ja seega tunduvad kõik tähed taevas olevat ühekaugustel. Tegelikkuses asuvad tähed väga erinevates kaugustes
Veel vähem ettekujutada või seostada seda kuidagi oma tühiste elukogemustega. Analoogina võiks välja tuua näiteks mao ja kotka omavahelise seose. Madu elab kogu oma elu nö. „väikeses maailmas“. Talle on tajutav ainult maapinna ruumi osa. Lendavale kotkale on aga tajutav palju suurem maapinna ruumi osa, kui roomavale maole. Kõrgel lennates avaneb kotkal suurem vaateväli, kui maapeal. Nii tajub kotkas maailma nö. „rohkem“ kui näiteks madu. Maailma ruumiliste omaduste vaimne esindamine toimub ka aistingute vahendusel. Kuid selline võime kujuneb pertseptiivseks inimese elu jooksul, sest see on seotud inimese liikumisega ruumis. Näiteks, et Kuud kätte saada, püüab roomamiseas laps sirutada käe Kuu poole. Kuid juba 4-5- aastane normaalne laps nii enam ei tee. Joonis 2 Inimese silm ei suuda eristada väga suuri vahemaid ruumis ja seega tunduvad kõik tähed taevas olevat ühekaugustel. Tegelikkuses asuvad tähed väga erinevates kaugustes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
