on, mis neile vaja on, mis meeldib jne. 3. Inimeste lihtsad eelistused, maitsed aitavad uurida aju poolkerade asümmeetriat. Nende uuringute abil saab analüüsida inimesi, kes on õnnetuste tagajärjel kaotanud näiteks kõnevõime. Samuti võib seda psühholoogilist meetodit kasutada kasvõi karjääri valimisel. Kui on teada, et inimene on vasakukäeline ja tal on tugev kujutlusvõime, võime uuringute põhjal eeldada, et ta on tugev ka kolmemõõtmeliste ja ruumiliste kujundite kujutamises. Selle järgi saab inimene orienteeruda enda oskuste ja eelduste põhjal laias ameti valikus. Kasutatud kirjandus 1. Interneti lehekülg http://www.hot.ee/thk13meh/ps.html (Refleksid) 2. Interneti lehekülg http://www.esal.ee/TEM/02/reflex1.pdf (Refleksid) 3. Interneti lehekülg http://www.kliinikum.ee/nk/?1,6,2 (Aju uurimine- EEG) 4. Interneti lehekülg http://www.perekool.ee/art_fulltext.php3?id=176 (Kuidas ta oskab?
Seinad Välisseinte ülesanne on: Sisekeskkonna eraldamine väliskeskonnast, Tarindite kandmine, Kaitse ilmastikutegurite vastu, Tagada hoone energiatõhusus. Hoone seintele esitatavad nõuded. · Tugeva ja püsiva kogu kasutusaja vältel. · Sooja- ja õhupidavus. · Helipidavus. · Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele. · Ökonoomsus. Arhitektuurne sobivus. Seinte liigitamine asukoha järgi. Välisseinad Siseseinad Välisseinte liigitamine töötamise iseloomu järgi. Kandvad - lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. Ennastkandvad - võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. Mittekandvad - võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. Rippuvad - kinnituva...
Hea on, kui lapsi kuulata. Seepärast peaks neid lastele saab teksti juurde ka tegevusi, eriti kui lastele on teema illustreerivaid pilte näidata. tuttav ja neil on juba tahtmist kaasa Illustratsioonid peavad olema lastele rääkida, viima läbi väikestes gruppides, arusaadavad, lastepärased ja ilmekad. et kõik lapsed saaksid kõnelda ja Toredad on ruumiliste suudaksid ka natuke teisi kuulata. illustratsioonidega raamatute Seevastu teemat alustades, seda vaatamine jutustamise või ettelugemise saateks. 8 Kasutatud kirjandus 1. M Veisson "Väikelaps ja tema kasvukeskkond 2" TPÜ Lapseuurimiskeskus 1998. 2. Lasteaiaõpetaja käsiraamat: Õppe- ja kasvatustööst kuni kolmeaastaste lastega
Endopioidid- valu mahasurumine, sotsiaalne lähedus Gamma-aminovõihape- pidurdusvirgatsaine 4. Kuidas erinevad omavahel ajupoolkerad? Vasak poolkera kontrollib kõne kasutamist ning keskendub analuutiliselt detailidele Parem poolkera tegeleb kõne emotsionaalse sisuga. Kahjustuse korral on kõne vähe väljendusrikas, teiste kõnes või näoväljendustes sisalduvatest emotsioonidest ei saada aru ning ei mõisteta huumorit ega sarkasmi. Parem poolkera keskendub visuaalsete mustrite ja ruumiliste suhete analuusile ning on aktiivsem muusika tajumisel Emotsioonid on ka lateraliseerunud: õnnetunne seostub vasaku ning hirm, viha ja vastikustunne parema poolkera aktivatsiooniga 5. Mis on refleks on pärilikud ja kaasasündinud, nad tekivad vastava stiimuli esitamisel olenemata organismi eelnevast kogemusest instinkt - on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada.
vahendavaid kunstilisi meelelis-konkreetseid kujundeid. 18. saj. Tekkis kunstikäsitlus tänapäevases mõistes. Kauneid kunste hakati vastandama tehnikale ja teadusele. Kunst on märgisüsteem . Kunst peegeldab reaalset maailma. Kunsti funktsioonid on kasvatuslik, tunnetuslik, kommunikatiivne, hedonistlik(luksusese). Kujutav kunst kunstiharu, mis peegeldab tunnetatavat tegelikkust ja kunstniku olemust nägemismeelega tajutavate pinnaliste või ruumiliste kunstiliste kujundite kaudu. Väljendusvahenditeks hele-tume, valgus- vari, joon, värv, vorm, perspektiiv, rütm. Kk liigid- graafika, maal, skulptuur. Laiemas ka arhitektuur, tarbekunst, tööstuskunst, ruumikujundus ja fotokunst. Kunstiteadus teadusharu, mis käsitleb kunsti olemust ja arenemist ning hindab kunstiloomingu kunsiväärtust, hõlmab kunstiteooria, kunstiajaloo, kunstikriitika
kvaternaarstruktuur- kahe või enama tertsitaarstruktuuriga aminohappe ahela liitumsel tekkiv struktuur 27. Mis on denaturatsioon ja renaturiatsioon? Näited. denaturatsioon-valkude sekundaar-või tertsitaalstruktuuri lagunemine välise teguri, näiteks temperatuuri, happe, aluse või mehhaanilise mõjutamis toimel nt: muna keetmisel muutub munavalkude struktuur pöördumatult renaturiatsioon-on valgu kõrgemat järku (neljandat, kolmandat ja teist) ruumiliste struktuuride ja bioloogilise aktiivsuse taastumine.nt: 28. Mõisted: ensüüm, katalüsaator, substraat. (vt. ka vihiku joonist). ensüüm - valk, mis reguleerib rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust katalüsaator - reaktsiooni kiirendav aine substraat - biokeemias ensüümi toimeobjekt. 29. Kuidas tagatakse ensüümide toime vaid kindlale reaktsioonile?
1. SISSEJUHATUS BIOMEHAANIKASSE Biomehaanika · Biomehaanika on teadusharu, mis uurib mehaanilise liikumise nähtusi bioloogilistes süsteemides (kudedes, organites ja organismis) · Biomehaanika on biofüüsika haru · Biomehaanika on bioloogia ja füüsika piiriteadus: -uurimisobjektilt (elusorganism ja selle struktuurid) kuulub ta bioloogia valdkonda -uurimismeetoditelt kuulub aga mehaanika valdkonda Biomehaanika jaotus · Inseneri biomehaanika- uurib bioloogiliste objektide ehitusprintsiipide kasutamise võimalusi inimesele vajalike tehniliste vahendite (robotid, manipulaatorid jt.) valmistamisel · Ergonoomiline biomehaanika- käsitleb tööprotsessi ratsionaliseerimise probleeme · Meditsiiniline biomehaanika- käsitleb proteesiehituse, traumatoloogia, ortopeedia, füsioteraapia jt. Probleem · Inimese liikumise biomehaanika- uurib inimese liikumisaparaadi ja liigutustegevuse biomehaani...
toimunut ja sooritasid ka testi halvemini võrreldes nendega, kes lihtsalt kuulasid ning keskendusid vaid loengule. Sellest kõigest võib ainult järeldada, et lugemine arendab tagasiside andmist, kriitilist mõtlemist, probleemide lahendamist ja sõnavara paremini kui visuaalne meedia (Taylor, 2012). Taylor (2012) väidab, et tehnoloogia kasutamine pole siiski üdini paha. Eelpool mainitud uurimus näitab, et videomängud ja muu ekraanimeedia aitavad arendada ruumiliste kujutiste nägemisvõimeid, suurendada tähelepanu võimet, reaktsiooni kiirust ja soodustab sorteerida olulist ebaolulisest. Selle asemel, et mõelda, et tehnoloogia muudab lapsed rumalaks, peaksid inimesed mõtlema, et tehnoloogia lihtsalt muudab nad erinevateks varasematest põlvkondadest. Näiteks, Interneti otsingumootorite kasutamise tagajärjeks on see, et lapsed ei ole vilunud enam informatsiooni mäletamises, vaid osavad selles, kuidas ja kust seda leida
paigaldatud; vahel paigaldatakse ka elektrijuhtmed või jäetakse selleks kanalid. - Avatud paneelid, mis koosneb vaid raamist koos tuuletõkkeplaadiga, tootmine annab sedavõrd vähe võitu tavaliselt platvormmeetodiga võrreldes, et seda eriti sageli ei tehta. Paneelid montaaž ehitusplatsil käib kiiresti ja tarindi niiskumise oht on väike.7 Ruumelementidest puitkarkassmajad Ruumiliste elementide korral valmistatakse tehases kas ühe või mitme toa suurused moodulid, mis saavad tehases lõppviimistluse ja mis ehitusplatsil kokku liidetakse. Mooduli suurust piisavad vadi transporditingimused: - Laius kuni 5,3m - Pikkus kuni 13,5m - Kõrgus kuni 3,8m - Kaal on 8 – 16tonni KÜSIMUSED 1) Seinte liigitused töötamise iseloomu järgi. 2) Mis on välisseinte ülesandeks? 3) Nõuded välisseintele.
ja tegevuse tingimustele, neile ülesannetele, mis tekivad ta ette mängus, joonistamisel, konstrueerimisel. Just seetõttu on laps koolieelses eas sensitiivne õpetuse suhtes, mis rajaneb kujundilisele mõtlemisele. Liigne kiirustamine loogilise mõtlemise stimuleerimisel pole sihipärane. Ka pärast loogilise mõtlemise omandamist ei kaota kujundiline mõtlemine oma tähtsust - ta on vajalik igapäevase loomingulise tegevuse jaoks. Reaalsete ruumiliste mudelite loomine on vaimse võime - kaemuslik-ruumilise modelleerimise arengu allikaks. Selle võime arenguga seletub, et lapsed mõistavad kergelt ja kiirelt erinevaid skemaatilisi kujutisi ja kasutavad neid. Nii võib viieaastane koolieelik ka ühekordse selgituse järel mõista, mis on ruumi plaan, ja kasutades märki plaanil leida ruumi peidetud esemeid. Samuti on nad võimelised kasutama geograafilist kaarti. Paljusid teadmiste liike, mida laps ei ole võimeline omandama ei täiskasvanu
pead silitada ja öelda ,,pea natuke vahet, siis tee edasi" see annab lapsele julgust, tahet ja rõõmsama olemise. JUHTUM: Thomas 10a. Agresiivse käitumisega, ei suuda kollektiivi lülituda. Kui huvi kaob lõpetab koostöö, esineb kõnehäireid kogeleb. Ise on ka mures, närvis hja hirmul, et ei lõpeta kooli. Talle tehti intelligentsustest see on loogilise järjestamise võime, mälu, taju, eristamisteravus, sõnade, arvsümbolite ja ruumiliste tegevuslike ülesannete kogum. Siin on hirmu põhjuseks kõnehäirete ja suurenenud agressiivsusega seotud keskendumis- ja õpiraskused. Selle põhjustas 10 aastasele lõpetamisest, hinnetest, lõputunnistusest rääkimine, see on nende peres põhiteema. Pole ime, et lapsel tekib tõke suur hirm mitte hakkama saada. Vanemad suruvad oma tahtmisi lapsele liiga kõvasti peale, see ahendab lapse eluruumi. Laps ise on surve all ja tunneb süüd, et ei süüda vanemate soove täita.
järjestusega valke Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Reaktsiooninorm - ühe tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid Regulaatorgeen - geen, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Viirusel geen, millelt lähtuvad ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse Renaturatsioon - valgu kõrgemat ärku ruumiliste struktuuride taastumine, denatruatsiooni pöördprotsess Replikatsioon - matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi Replikatsioonigeen - viiruse geen, mille alusel sünteesitud ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise Repressor - regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi RNA-polümeraasi seostumist promootorpiirkonnaga
Näited. a. denaturatsioon - valkude sekundaar- või tertsiaarstruktuuri lagunemine välise teguri, näiteks temp, happe, aluse või mehaanilise mõjutamise toimel primaarstruktuuriks. (muna keetmisel muutub muna valkude struktuur pöördumatult) b. renaturatsioon - Renaturatsioon on denaturatsiooni pöördprotsess. Renaturatsioon on valgu kõrgemat järku (neljandat, kolmandat ja teist) ruumiliste struktuuride ja bioloogilise aktiivsuse taastumine. 28. Mõisted: a. ensüüm - valk, mis reguleerib rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust b. katalüsaator - reaktsioone kiirendavad ained c. substraat - ühend, mille muundumist ensüüm katalüüsib 29. Kuidas tagatakse ensüümide toime vaid kindlale reaktsioonile ? Iga ensüüm mõjutab ainult kindlat tüüpi reaktsioone, sest reaktsioonis reageerivad
KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on Maapinna või muu taevakeha vähendatud, üldistatud ning leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: 1) erilised matemaatilised seaduspärasused(transformatsioon, projektsioon, mõõtkava 2) sümbolism(leppemärkide kasutamine-vähendamiseks, ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks, mittefüüsiliste nähtuste kujutamiseks) 3) abstraktiivsus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? 1. Igal kaardil on esile toodud just antud juhul oluline info. Seetõttu on kaardi võrreldes satelliitpildi või aerofotoga palju kergem mõista ja lugeda. 2. Kaardi abil on võimalik saada ülevaate ka selliste nähtuste levikust ja paiknemisest, mida tegelikkuses ei ole võimalik otseselt näha nagu maapõue
· Glutamaat erutusvirgatsaine, õppmisvõime alus. 4. Kuidas erinevad omavahel ajupoolkerad? Vasak poolkera kontrollib kõne kasutamist ning keskendub analüütiliselt detailidele. Parem poolkera tegeleb kõne emotsionaalse sisuga. Kahjustuste korral on kõne vähe väljendusrikas, teiste kõnes või näoväljendustes sisalduvatest emotsioonidest ei saada aru ning ei mõisteta huumorit ja sarkasmi. Parem poolkera keskendub visuaalsete mustrite ja ruumiliste suhete analüüsile, on aktiivsem muusika tajumisel. Emotsioonid ka lateraliseeritud: õnnetunne aktiveerib vasakut ja hirm, viha ja vastikusetunne paremat poolkera. 5. Mis on refleksi, instinkti ja õppimise vahe? Tooge iga kohta näide. Refleks on käitumise lihtne vorm, mille puhul kindlale stiimulile vastatakse alati ühesuguse viivitamatu reaktsiooniga (nt sõrme äratõmbamine kuuma eseme juurest)
· Pakkimisteenused · Kulleriteenused 33. Miks kasutatakse ladusid? (vähemalt 5 põhjust) · Transpordikulude kokkuhoid · Tootmiskulude kokkuhoid · Hulgiostu hinnasoodustuse ärakasutamine · Tootmiskomponentide varu hoidmine ettenägematute tarnehäirete puhuks · Erinevatelt tarnijatelt erineval ajal sisseostetud materjalide koondamine ühte kohta · Ettevõtte klienditeeninduse taseme tagamine · Tootjate ja klientide vaheliste ajaliste ja ruumiliste erinevuste ületamine · Tarnevaru loomine planeeritud või ettenägematute tootmisseisakute puhuks · Sesoonse nõudluse puhul varude loomine müügiperioodiks 34. Loetle ladude tüüpe. (vähemalt 5 tüüpi) · Üldotstarbeline kaubandusladu · Külmutusladu · Tolliladu · Omandiladu · Spetsiaalladu · Puistekaupade ladu · Jaotuskeskus · Terminal-, sorteerimis- või ümberlaadimisladu · Komponendilaod · Cash & Carry laod 35
vabastamine vormist ja viimistlemine, vormide puhastamine ja hooldus, valmistoodete ladustamine. 17. Sarruse valmistamise seadmed. Sirgestus- ja lõikepingid et rullides tarnitud armatuur sirgestada ja lõigata vajaliku pikkusega varrasteks. Suurema diameetriga armatuurvarraste lõikamiseks kasut kas mehhaanilisi kääre või abrasiivketastega ketaslõikureid. Armatuurvarraste välispinna profileerimiseks kasut profileerimispinke. Erineva kujuga ruumiliste armatuurvõrkude moodustamisel on tihti vaja sirgeid vardaid painutada vastava nurga all või anda neile painutamise teel vajalik kuju, selleks on üksikute armatuurvarraste ja tasapinnaliste armatuurvõrkude painutuspingid. Üksikute armatuurvarraste jätkamiseks kasut kas tavalist elektri-kaarleek keevitust ülekatte moodustamiseks või spetsiaalset põkk- keevituspinki põkkliite saamiseks. Armatuurvõrkude koostamisel kasut üksiktraatide ühendamiseks peamiselt punkt-keevitust
Kumbki silm vaatab eri kujutist ja nägemisteljed asuvad paralleelselt. Erijuhuks on peegelvaade. Ristvaade – piltide suuruspiiranguid pole. Kumbki silm vaatab samuti eri kujutist, kuid parem silm vaatab vasakpoolset kujutist ning vasak silm parempoolset kujutist. 4 Tänu värvifilmi leiutamisele samal ajaperioodil õnnestus L.D. DuHaronil luua 1858. aastal parem moodus ruumiliste piltide „salvestamiseks“, ehkki antud tehnoloogiaga hakkas viis aastat varem tegelema ka juba saksa teadlane Wilhelm Rollmann. Selleks leiutiseks on anaglüüf, mille tööpõhimõte on paljudele tänapäeva inimestele tuttav. Selle puhul asetseb stereopaar samal väljal ning kujutised on trükitud üksteise peale erinevat värvi tindiga – üks punase ja teine kas rohelise või sinise tindiga (sinise ning rohelise tooni lainepikkused on väga ligilähedased)
nihkevektor). ● põhiülesanne on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. ● Mehaaniline lliikumine on keha asendi muutumine teiste kehade suhtes ruumis aja jooksul. ● Keha asukohta määramiseks on vajalik taustsüsteem( taustkeha ja koordinaatteljed) ● Aeg on skalaarne suurus, pidev, ei sõltu keha liikumsest. ● punktmass- füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. ● taustsüsteem- mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. ● nihkevektor- füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Nihke pikkus sõltub liikumise trajektoorist, liikumiskiirusest ja liikumisajast. 2. Kiirus. Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine. ● Kinemaatika üheks põhisuuruseks on kiirus ● ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine- keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise
rühmaliidritega. / Krull 2000/ Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Ettevalmistav töö distsipliiniprobleemide vältimiseks. Klassi käitumiskorra kindlustamiseks tuleb teha ettevalmistusi. Valmistumisel tööks klassiga tuleb õpetajal jõuda selgusele, millise üldise hoiaku ja juhtimisstiili võtab ta õpilastega töötamisel omaks, teha kõik temast olenev klassi füüsilise keskkonna, sealhulgas ruumiliste võimaluste maksimaalseks ära kasutamiseks, töötada välja klassi kodukord ja õppida tundma oma õpilasi. http://maieoppar.wikispaces.com/file/view/Klassi+k%C3%A4itumiskorra+kavandamine.pdf Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Klassi käitumiskorra kavandamine ja juurutamine Lisaks üldise õpetamis- ja õpilaste juhtimise stiili valikule ning klassi füüsiliste olude
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ MAJANDUSARVESTUS JA ETTEVÕTTE JUHTIMINE MAJANDUSARVESTUS Kristiina Toots KINNISOMANDI ULATUS JA KITSENDUSED Referaat Õppejõud: dots Uno Feldschmidt, PhD Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.KINNISOMAND..........................................................................................................................4 1.1.Ese ja ruumiline ulatus...........................................................................................................4 1.1.1.Ese.......................................
........................................................................................................................9 Levik..................................................................................................................................9 Allikad.............................................................................................................................11 Polükultuuri olemus Polükultuuris kalade kasvatamise idee tähendab erinevate toitumis- ja ruumiliste niššide täieliku ärakasutamist ühes tiigis, et saavutada maksimum kalatoodang ühelt ruumiühikult. Erinevad kokkusobivad liigid erinevate toitumis- ja elupaiga harjumustega kasvavad koos ühes tiigis, et ära kasutada kõik tiigis olevad looduslikud toiduallikad. Üldiselt iseloomustab ekstensiivseid kalatiike mitmekesine toitumis- ja ruumiline keskkond, mis koosneb kalade toiduks sobivatest organismidest (zooplankton, fütoplankton, detriit, bentos,
Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarekujuline. * Kõikjal valitseb arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esineb ebasümmeetriat. Sellega saavutatakse valguse ja varju ootamatuid kontraste, mis muudavad fassaadi veelgi rahutumaks. Ka linnakujundamine tõusis erilisse ausse. Siin torkab silma samuti baroklik fassaadikujundus. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana kui see tegelikult oli. Ruumiliste efektide ja illusioonide loomine oli barokiaja kunstnike üks lemmikvõtteid. Peetri kiriku ette rajati väljak (kolonnaad), mille põhiplaan laseb väljakul avaramana mõjuda ja kiriku fassaad tundub kõrgem. Selle väljaku autoriks oli barokk-kunsti peaesindaja LORENZO BERNINI (1598-1680). Kõige fantaasiarikkam ja uuendusi püüdlevam itaalia arhitektide hulgas oli FRANCESCO BORROMINI. Tema ehitatud San Carlo alle Quattro Fontane kirikus Roomas näib kõik liikuvat
looduslikud või tehismaterjalid(sünteetilised) Enamkasutatud on polümerid, mis koosnevad süsivesinikest CH-CH2 jne radikalidest, olenevalt nende radikalide paigutusest materjalis liigitatakse neid lineaarseteks ja ruumilisteks. Termoplastid on tooted mida on võimalik ümber sulatada, ümber vormida, on lahustuvad. Termoreaktiivsed söestuvad, ei saa ümber sulatada, kasutatakse mõõteriistade korpusena, valgustiste korpus. Vaigud kuuluvad ruumiliste termoreaktiivsete polümeride hulka, neid ei töödelda polümerisatsiooni protsessiga.-> 1.Lahustamine ehk vedeltamine-> lakid, värvid; 2.plastifikaatorid ehk kõvendajad.-> liimid, komposiit materjal ehk armatuur->grafiit pulber; 3. Kompaundid- mikroelemendid vaiku valatud. Defloor 25-30 kV kuumuskindlus 250-300C Kuumuskindlamaid polümere on räni sisaldusega Anorgaanilised materjalid Need on mineroloogilise päritoluga, tahked ained kasutatakse isoleermaterjalidena
Mehaanika Mehaaniline liikumine ühtlane sirgjooneline liikumine - Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektooriks on sirge ja keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed teepikkused. ühtlaselt muutuv liikumine - Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. taustsüsteem - Taustsüsteem on mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. teepikkus - Trajektoor, mille keha läbib teatud ajavahemiku jooksul. nihe - Sirglõik, mis ühendab keha liikumise algusasukohta lõppasukohaga. hetkkiirus Keha kiirus teatud ajahetkel. kiirendus Näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. liikumise suhtelisus Keha liikumine sõltub taustsüsteemi valikust. Ei ole olemas absoluutselt liikumatut taustsüsteemi. Seega mehaaniline liikumine on alati suhteline.
Tõuseb ka allergiliste haiguste esinemissagedus. Täiskasvanute valgupuudusel pidurdub suguline areng ja lihasmass hakkab vähenema ja vastupanuvõime nakkushaigustele samuti väheneb. Liigse valgutarbimise korral aeglustub vereloome, esinevad häired antikehade moodustamises, sellega seoses langeb organismi vastupanuvõime nakkushaigustele. 6 Valgu molekulide struktuur Denaturatsioon on valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Peptiidsidemed ei hävine. Tegurid võivad olla: temperatuur, mehaanilised tegurid, happed, raskemetallid, ioniseeriv ja ultraviolettkiirgus jm. Renaturatsioon on denaturatsiooni pöördprotsess. Toimub vaid juhul, kui denatureerivate tegurite mõju polnud liiga suur ja valgu struktuurid ei ole lõplikult lagunenud. 7 Valgu molekuli struktuuris on esimest järku sidemed küllaltki püsivad samas kui teist
toimimise vormis, teisisõnu on siin tegu tegelikkuse pildiliste või märgiliste representatsioonidega. Toimingute sooritamine märkidega nõuab eemaldumist reaalsest esemelisest situatsioonist. Koolieelik on võimeline õppima lugema ja kirjutama, kuid tüüpiline on tegutsemine kujunditega. pse teadvuse märgilise funktsiooni areng toimub tema tegevuses mängus, joonistamisel, konstrueerimisel siin hakkab ta valdama erilist tüüpi märkide kaemuslike, ruumiliste mudelite loomist, milles peegelduvad reaalselt eksisteerivate esemete seosed ja suhted. Kujundiline mõtlemine vastab maksimaalselt koolieeliku elu ja tegevuse tingimustele, neile ülesannetele, mis tekivad ta ette mängus, joonistamisel, konstrueerimisel. Just seetõttu on laps sensitiivne õpetuse suhtes, mis rajaneb kujundilisele mõtlemisele. Liigne kiirustamine loogilise mõtlemise stimuleerimisel pole sihipärane. Ka pärast
Daltonism (punarohepimedus) - inimesel esinev ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine ja energia suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest vahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine alleelidest X-kromosoomis. ärritustele, paljunemine, areng jt. Tunnused. Denaturatsioon valgu kõrgemat (neljandat, Embrüo organismi lootelise arengu staadium. kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride Embrüoblast blastotsüsti ühel poolusel hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. struktuur. Esineb näiteks inimese lootelises arengus. Desoksüribonukleiinhape (DNA) biopolümeer,
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka 180O < 180O ) on aga nurk
Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarekujuline. * Kõikjal valitseb arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esineb ebasümmeetriat. Sellega saavutatakse valguse ja varju ootamatuid kontraste, mis muudavad fassaadi veelgi rahutumaks. Ka linnakujundamine tõusis erilisse ausse. Siin torkab silma samuti baroklik fassaadikujundus. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana kui see tegelikult oli. Ruumiliste efektide ja illusioonide loomine oli barokiaja kunstnike üks lemmikvõtteid. Peetri kiriku ette rajati väljak (kolonnaad), mille põhiplaan laseb väljakul avaramana mõjuda ja kiriku fassaad tundub kõrgem. Selle väljaku autoriks oli barokk-kunsti peaesindaja LORENZO BERNINI (1598-1680). Teise kuulsusena arhitektuuri alal võiks mainida CARLO MADERNAT. Tema projekteeritud on Santa Susanna kiriku fassaad Roomas. See on tüüpiline barokkfassaad- rahutu ja maaliline
siiski maale, mitte linna. Hadrianuse unistus oli rajada omanimeline linn, kusjuures villa pidi kujunema ainulaadseks arhitektuurimotiivide kogumikuks, mida ta oli reisidel idamaadesse näinud. Seal võis leida hiiglasuuri peristüüle, sammassaale, kuppelehitisi, poolümaraid ekseedreid, palju ülespuhutust, tujukust ja maitsetut liialdamist. Hadrianusel oli võimalik eksperimenteerida uute vormide ja ruumiliste kompositsioonidega ning mõned tulmeused on näha Islandi villas, Piazza d`Oro vestbüülide tagumistes osades ja Canopuses. Kõige erilisem nähtus on pidev mäng kõverjoontega ja seda just varasemas planeeringus. Kõigele vaatamata oli ehitise põhiidee selge ja suurejooneline. Kokkuvõte Kuigi rooma arhitektuuri peetakse tihti kreeklaste heatasemeliseks kopeerimiseks, on see pigem ajalooline jätk seal alguse saanud ehitusstiilidele. Olles kitsi uuendustega, arendasid roomlased
Põkkliide (Joon. 7) on kõige levinum keevisliite tüüp. Põkkliidet kasutatakse lehtmetalli, nurkprofiilide ja mitmesuguse eriprofiiliga talade keevitamiseks. Joon. 7 Põkkliide Ülekatteliidet (Joon. 8) kasutatakse õhema lehtmetalli kokkukeevitamiseks. Joon. 8 Ülekatteliide Vastakliidet (Joon. 9) kasutataksetalade, tugede, karkasside ja teiste ruumiliste konstruktsioonide valmistamiseks. Vastakliited võivad olla ettetöödeldud või ettetöötlemata Joon.9 Vastakliited Nurkliiteid (Joon. 10) kasutatakse tavaliselt siduvate elementidena. Nurkvõivad olla ettetöödeldud või ettetöötlemata Joon. 10 Nurkliited 5
Põkkliidet kasutatakse lehtmetalli, nurkprofiilide ja mitmesuguse eriprofiiliga talade keevitamiseks. Joon. 7 Põkkliide Ülekatteliidet (Joon. 8) kasutatakse õhema lehtmetalli kokkukeevitamiseks. Joon. 8 Ülekatteliide Vastakliidet (Joon. 9) kasutataksetalade, tugede, karkasside ja teiste ruumiliste konstruktsioonide valmistamiseks. Vastakliited võivad olla ettetöödeldud või ettetöötlemata Joon.9 Vastakliited Nurkliiteid (Joon. 10) kasutatakse tavaliselt siduvate elementidena. Nurkvõivad olla ettetöödeldud või ettetöötlemata Joon. 10 Nurkliited
Staatika 1. Mida nimetatakse jõuks? jõud on - vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materjaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kehade liikumise muutus või kehaosakeste vastastikuse asendi muutus(deformatsioon). 2. Mis on jõu mõjusirge? jõu mõjusirge on sirge, millel asub jõud. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? absoluutselt jäigaks kehaks nim. sellist keha, mille, mis tahes kahe punkti kaugus jääb alati muutumatuks. 4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks? Kui ühe jõusüsteemi saab asendada teise jõusüsteemiga ilma keha liikumist või paigalseisumuutmata, siis need jõusüsteemid on ekvivalentsed. Nt. ( F 1, F 2, ... , F n) ( P 1, P 2, ..., P k) 5. Millist jõusüsteemi võib nimetada tasakaalus olevaks jõusüsteemiks...
Operatsioonid: tundlikkus ja võime avastada loogilisi ning numbrilisi seoseid; loogilised tõestusahelad. Väljendus: matemaatilised ja loogilised probleemid (teadlane, matemaatik) Muusikaline intelligentsus (Musical) Operatsioonid: võime tajuda ja reprodutseerida helisid, rütmi, meloodiat, arusaamine muusikalisest väljendusest Väljendus: helilooming, muusikalise struktuuri taju (helilooja, muusik) Ruumiline intelligentsus (Spatial) Operatsioonid: ruumiliste suhete tajumine, ruumilised transformatsioonid, rekonstrueerimine Väljendus: kaardi lugemine. (skulptor) Kehaline intelligentsus (Bodily-kinesthetic) Operatsioonid: võime kehalisteks väljendusteks ja liigutuste osavus/koordinatsioon. Väljendus: tants, pikamaajooks (tantsija, sportlane) Interpersonaalne intelligentsus (Interpersonal) Operatsioonid: võime tajuda emotsioone, motiive, meeleolu ja adekvaatselt neile vastata. Väljendus: suhted, arusaamine (terapeut)
Operatsioonid: tundlikkus ja võime avastada loogilisi ning numbrilisi seoseid; loogilised tõestusahelad. Väljendus: matemaatilised ja loogilised probleemid (teadlane, matemaatik) Muusikaline intelligentsus (Musical) Operatsioonid: võime tajuda ja reprodutseerida helisid, rütmi, meloodiat, arusaamine muusikalisest väljendusest Väljendus: helilooming, muusikalise struktuuri taju (helilooja, muusik) Ruumiline intelligentsus (Spatial) Operatsioonid: ruumiliste suhete tajumine, ruumilised transformatsioonid, rekonstrueerimine Väljendus: kaardi lugemine. (skulptor) Kehaline intelligentsus (Bodily-kinesthetic) Operatsioonid: võime kehalisteks väljendusteks ja liigutuste osavus/koordinatsioon. Väljendus: tants, pikamaajooks (tantsija, sportlane) Interpersonaalne intelligentsus (Interpersonal) Operatsioonid: võime tajuda emotsioone, motiive, meeleolu ja adekvaatselt neile vastata. Väljendus: suhted, arusaamine (terapeut)
Plasmakaarega on võimalik keevitada igas asendis. Keevisliidete tüübid Keeviskonstruktsioonide valmistamisel kasutatakse järgmisi keevisliiteid. Põkkliide (Joon 11. ) on kõige levinum keevisliite tüüp. Põkkliidet kasutatakse lehtmetalli, nurkprofiilide ja mitmesuguse eriprofiiliga talade keevitamiseks. Ülekatteliidet (Joon. 12 ) kasutatakse õhema lehtmetalli kokkukeevitamiseks. Vastakliidet (Joon. 13) kasutatakse talade, tugede, karkasside ja teiste ruumiliste konstruktsioonide valmistamiseks. Vastakliited võivad olla ettetöödeldud või ettetöötlemata. Nurkliiteid (Joon. 14) kasutatakse tavaliselt siduvate elementidena. Nurkliited võivad olla ettetöödeldud või ettetöötlemata. Käsikaarkeevituse seadmed Käsikaarkeevitusel kasutatav vooluallikas peab andma madala pingega (15-50 V) voolu tugevusega 15- 500A. Tal peab olema võimalus keevitusvoolu reguleerimiseks. Vooluallikatena kasutatakse trafosid, generaatoreid ja invertereid
Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis peale betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada: üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud. Sarrustamise viisi järgi jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid kahte liiki: tavaline raudbetoon ja pingebetoon. Pingebetoonis on sarrus juba enne väliskoormise rakendamist pinge all (välja venitatud). Peamised omadused: Raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi). Raudbetoon ei põle, ei kõdune ega korrodeeru. Seetõttu on ta võrdlemisi
Spordipedagoogika kordamisküsimused 1. Spordipedagoogika kui teadus, uurimisvaldkonnad. Õpetamiseks vajalikud teadmised (Shulman). SPedagoogika uurib kuidas õpetatakse ja treenitakse, õppeprotsessidega seotud kehaliste võimete arendamist, keh kasvatuse ja spordiõpetuse programme. Spordi all mõistame me tippsporti, võistlussporti, rahva-ja tervisesporti. Seega vajatakse spetsialiste nii kooli, terviseklubidesse kui tippsportlaste treenimiseks spordioskuste õpetajaid. Spordipedagoogid võib jagada tinglikult kaheks: 1) pedagoogid, kes uurivad õpetamismeetodeid, õppeprogrammide/treeningplaanide sisu, tuginedes teistele sporditeaduste alamdistsipliinidele nagu spordipsühholoogia, -füsioloogia, -sotsioloogia, -biomehaanika jt., aga ka pedagoogikale üldiselt. 2) teised kasutavad teiste poolt tehtud/korraldatud uuringute tulemusi praktilises töös. Õpetamise ja treenimisega seotud uu...
Kommutatsioon nõudmisel üksiku ühenduse loomine soovitud sisendist soovitud väljundisse teatavas sisendite ja väljundite kogumis; infovoogude suunamine soovitud suundades. On olemas: ahel- ja pakettkommutatsioon. Kommutatsiooniskeemid: ruumiline kasutab kommutatsioonimaatriksi. ajaline andmevoo suunamine ühest ajapilust teisse. Kaks variandi: a) järjestik-sisend aadress-väljund; b) aadress-sisend - järjestik-väljund; kombineeritud ruumiliste ja ajaliste kommutaatorite ühendus. 30. Marsruutimise põhiülesanded. Marsruutimine kliendi sideliikluse suunamine lähtepunktist sihtpunktini. Marsruutimise põhiülesanneteks on: 1. Ülesanne info kogumine sidevõrgu oleku ja klientide poolt tekitatud sideliikluse poolt. 2. Ülesanne sobivate ja optimaalsete marsruutide leidmine. 3. Ülesanne liikluse suunamine valitud marsruudile. 31
Üldmõiste sisuk on asjade olemus-idee. Metafüüsika põhiküsimuse vastus- olev on tervenisti idee. Üldmõisted on tal ülimad realiteedid. Idemaalima isel- ideed on muutumatud, igavesed, ainulised. Olev ise jag 2ks: nähtav maailm(meeltega tabatav, näivus, paistvus, tekkimine, hävimine, ajaline, ruumilis-kehaline, nähtuste paljusus, ebatäisulikkus) ja ideede maailm (mõistusega tabatav, tegelik, tõeline, tekkimatu, hävimatu, muutumatu, igavene, ajatu, ruumiliste karakteristikuteta, ühtne, täiuslikkus, normatiivsus). Ideepüramiid tipneb ideega, mis sis kõiki teisi- hüvesuse idee. Idee suhe nähtustega:ideed on nähtava maailma omaduste põhjuseks. Nähtus saab osa ideest. Hinges kolm osa: mõistuslik, tahtev ja himustav- mõistusliku kaudu seotud idineme ideemaailmaga. 8. Aristoteles eeldab üldist elementi filosoofia teemana. Filosoofia ül on määratleta, mis on
CH3COCOOH Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Reaktsiooninorm - ühe tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid Regulaatorgeen - geen, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Viirusel geen, millelt lähtuvad ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse Renaturatsioon - valgu kõrgemat ärku ruumiliste struktuuride taastumine, denatruatsiooni pöördprotsess Replikatsioon - matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi Replikatsioonigeen - viiruse geen, mille alusel sünteesitud ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise Repressor - regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi RNA-
Tehnomaterjalid II KT 1. Fe-Fe3C faasidiagramm: faasid rauasüsinikesulameis: F, T, A. Faaside omadused. Raud moodustab süsinikuga järgmised metalsed faasid: Piiratud tardlahused: ferriit, austeniit. Keemilised ühendid: Fe 3C jt. Toatemperatuuril on kõikidel tasakaalulistel rauasüsinikusulamite struktuuriosadeks ferriit ja tsementiit (Fe 3C), temperatuuril üle 727°C lisandub neile austeniit. Ferriit (F) (ferrite)- süsiniku tardlahus a-rauas, mis moodustub süsiniku aatomite paigutumisel -raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse (eelkõige tahkudel olevatesse). Temperatuuril 727 °C lahustub a-rauas kuni 0,02% C (massi%), toatemperatuuril aga kuni 0,01%. Temperatuuridel 0...911 °C esineb -ferriit, 1392...1539 °C-ferriit. Ferriiti iseloomustab: ruumkesendatud kuupvõre (K8), väike tugevus ja kõvadus, suur plastsus. - ferriidi puhul on süsiniku lahustuvus -rauas väga väike: temperatuuril 727 C 0,02%, toatemperat...
Püroviinamarihape - glükolüüsi tulemusena moodustuv 3-süsinikuline karboksüülhape CH3COCOOH Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Reaktsiooninorm - ühe tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid Regulaatorgeen - geen, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Viirusel geen, millelt lähtuvad ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse Renaturatsioon - valgu kõrgemat ärku ruumiliste struktuuride taastumine, denatruatsiooni pöördprotsess Replikatsioon - matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi Replikatsioonigeen - viiruse geen, mille alusel sünteesitud ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise Repressor - regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi RNA-polümeraasi seostumist promootorpiirkonnaga
Polaarlapikuse ja ekstsentrilisuse seos Airy ellipsoidil rakendatud Inglismaa kaardisüsteem võrdsed pindalad. Sellest järeldub – mida avaldub valemiga: e2=2 α- α2 UKTM; ellipsoidil GRS-80 Rakendatud Eesti suurem on trajektoori ekstsentrilisus, seda 6. Kirjelda taustsüsteemi WGS-84. WGS-84 on baaskaart TM Balti) ja puutujasilindrit kasutav rohkem muutub satelliidi kiirus traektooril. ülemaailmne ruumiliste geotsentriliste koordinaatide Gaussi-Krügeri projektsioon( näiteks Krassovski 34. Kepleri 3 seadus- Planeetide süsteem alguspunktiga Maa masskeskmes. Z-telg on ellipsoidile rakendatud 60 tsoonidest koosnev tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu Maa pöörlemistelg, x- telg on suunatud ekvaatori ja Venemaa maailmakaart NL42 ning 30 tsoonidest nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede
siseruumidki. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarekujuline. * Kõikjal valitseb arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esineb ebasümmeetriat. Sellega saavutatakse valguse ja varju ootamatuid kontraste, mis muudavad fassaadi veelgi rahutumaks. Ka linnakujundamine tõusis erilisse ausse. Siin torkab silma samuti baroklik fassaadikujundus. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana kui see tegelikult oli. Ruumiliste efektide ja illusioonide loomine oli barokiaja kunstnike üks lemmikvõtteid. Peetri kiriku ette rajati väljak (kolonnaad), mille põhiplaan laseb väljakul avaramana mõjuda ja kiriku fassaad tundub kõrgem. Selle väljaku autoriks oli barokk-kunsti peaesindaja LORENZO BERNINI (1598-1680). Teise kuulsusena arhitektuuri alal võiks mainida CARLO MADERNAT. Tema projekteeritud on Santa Susanna kiriku fassaad Roomas. See on tüüpiline barokkfassaad- rahutu ja maaliline
kohesioonitugevust, lahustuvust, viskoossust, pindpinevust, segunevust, sulamistemp, jäikust jt. omadusi - need on näiteks H-sidemed, van der Waalsi e dispersioonijõud ( jms), mis lagunevad kergesti polümeeride töötlemistemperatuuridel ja võimaldavad neid sisaldavate ( kovalentselt ristsildamata) materjalide korduvat sulatöötlemist. Intermolekulaarsete sidemete ( siduvad jõud polümeeris) tähtsus ruumiliste polümeeride puhul on väike ( ahel on sisemiselt tugev). Lineaarse- ja hargnenud ahelaga polümeeride puhul on sidemed olulise tähtsusega ja muudavad oluliselt polümeeri omadusi. Konserveerimises kasutatavate polümeeride vananemise juures on oluline , et intermolekulaarsete sidemete tugevusega kasvab polümeeri mehh. tugevus, elastsus ja sulamistemp, kuid väheneb polümeeri lahustuvus. Polümeeri kasutamise seisukohalt on tähtsad just polümeeri mehhaanilised omadused.
Kihtide loomise vestlusaknas on kasutatava kihi tunnuseks suur roheline ebasümmeetriline “linnuke”. Kasutatava kihi nimi salvestatakse põhimuutujas CLAYER ning koos mingi muu kihi muutmisega kasutatavaks muutub ka selle põhimuutuja väärtus 2) Kihi nähtavus kuvatakse ikoonil järgmiselt: lamp on hele – kihis olevad objektid on nähtavad; lamp on tume – kihis olevad objektid pole nähtavad, kuid nad võivad mõjutada mõnda tegevust, nagu ruumiliste objektide nähtamatute joonte kustutamist; nähtamatuid objekte ei saa objektivalikuga haarata 3) Külmutatus või sulatatus: "päike" on hele – kiht on "sulatatud" ja seega ka töödeldav (aga ta võib olla siiski nähtamatu); “päikese asemel lumehelves” – kiht on "külmutatud" ja ta on nähtamatu ja pole töödel- dav ning ta ei mõjuta enam mitte midagi. See omadus võib kehtida kas kõikide vaateakende või ainult kasutatava tööakna kohta
h hekto- 102 n nano- 10 9 da deka- 101 p piko- 10 12 MEHAANIKA Ühtlane sirgjooneline liikumine Koordinaat: x = x0 + vt Nihe: s=vt Kiirus: v=s/t Kiirendus a=0 Ühtlaselt muutuv liikumine x=x0 +v0t+at2/2 s=v0t +- at2/2 s=v-(v0)2/2a v=v0+at a=v-v0/t Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. KEHADE VASTASTIKMÕJU Mass on keha võime osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele. Rõhk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab rõhumisjõudu pinnaühiku kohta. p=F/S TIhedus on füüikaline suurus, mis näitab aine ruumalaühiku massi =m/V Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa või mõni teine taevakeha tõmbab mingit teist keha.
„gizmo”, varustatud teljestiku pildiga ja millesse haaratud objekti saab täiendavalt töödelda. [ Pick Points ] – sõrmis vestlusaknal, mis nõuab punktivalikut. Piksel – väikseim kujutise punkti suurus kuvaril. Võib võtta, et 1 piksel = 1 kuvari rastri üksikosa (koosneb kolmest värvipunktist). ÜLESANNE I Pinnatükk 65 Pinnajoon – jooned, mis kantakse ruumiliste kehade pindadele, ja mis tinglikult näitavad selle pinna omadusi. Pinnajooned võivad olla etteantud tihedusega (ISOLINES) aga ka pinna olekust sõltuvalt tihedusega – näiteks tihedad pinnajooned näitavad suuremat pinna kõverust kui hõredamad pinnajooned. [ Preview ] – sõrmis vestlusaknal, millel klõpsamisega kuvatakse äsjase valikuga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
