PÕHIMÕISTED 1. Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu suur kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas. On arengumaade keskkonnakriisu põhitegureid. 2. Urbanisatsioon linnastumine, linnade pidurdamatu kasv ja selle kaasnähud või siis loomade, lindude eluviisi ja käitumise muutumine linnas. 3. Tööstusrevolutsioon inimeste arvu hüppelist suurenemist 19. Sajandil mõjutas tööstusrevolutsioon, mille käigus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Algas 1760.-1780. Inglismaal. 4. Teaduslik-tehniline revolutsioon algas 20. Saj keskpaigas. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Revolutsioon sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul töö kompleksne automatiseerimine, uute energialiikide kasut...
TULEMUSTE INTERPRETEERIMINE: 1.Sotsiomaatriks A B C A X - + B + X C + X 2. Sotsiogramm A B C 3 Indeksid. N. Emotsionaalse ekspansiivsuse indeks- kui palju sai valikuid. HALL, Edward Võttis 60.-ndate alguses kasutusele termini "prokseemika" (sõnast proximity - tähendus i.k.). Prokseemika on teadus inimese ruumilisest käitumisest. Inimesi ümbritseb ruumivöönd ehk ruumimull, mida nad peavad oma isiklikuks territooriumiks. Ruumimulli suurus ja kuju sõltub psühholoogilistest tingimustest. Inimesed ei saa omada identseid ruumimulle. RUUMIVÖÖNDID. Edward Hall on vaatluste põhjal väitnud, et lääne kultuuris on 4 põhilist suhtlusdistantsi: 1
Algoritm – eeskiri, mis määrab kindlat tüüpi ülesannete lahendamiseks vajalikud operatsioonid ning nende sooritamise järjekorra. Täpsus Asukohatäpsus – paberkaardil 0,3 mm (nt 1:50 000 puhul 15 meetrit), digitaalsel kaardil võib olla kui tahes täpne. Erinevad objektid on reaalselt määratavad erinevate täpsustega. Atribuuditäpsus – atribuudi vastavus tegelikkusele Loogiline õigsus – saab eraldi vaadelda atribuudi kui ka ruumilisest situatsioonist lähtuvalt. Täielikkus – saab väljendada protsendiga e. kui korrektne on mingite kriteeriumite alusel koostatud valim. Asjakohasus – erinevad andmed samast perioodist (kui eesmärk ei ole trendide väljatoomine) Kaardialgebra Pind ehk ebapolügoon ehk kildpolügoon – kaardikihtide üksteise peale asetamise käigus võib tekkida palju pisikesi polügoone, mis peamiselt asuvad piirkonnas, kus mõlemal kaardikihil asus piir.
täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega; - terastikulise koostise järgi (jämeda- ja peeneteralise täitematerjaliga betoon ja peeneteralise täitematerjaliga betoon); - tiheduse (mahumassi) järgi - tavabetoon (normaalbetoon) , tihedus 2000÷ 2600 kg/m3; - kergbetoon, tihedus < 2000 kg/m3; - raskebetoon, tihedus > 2600 kg/m3; Betooni struktuur. Betooni struktuur on heterogeenne. See moodustub tsementkivist koosnevast ruumilisest karkassist, mille vahelist ruumi täidavad erineva suuruse ja kujuga täitematerjali (liiv, killustik, kruus) osad. Tsementkivis paikneb hulgaliselt kaootiliselt orienteeritud mikropoore ja kapillaare, mis sisaldavad vaba vett, veeauru ja õhku. Tsementkivi ise on samuti ebaühtlase struktuuriga, koosnedes elastsest kristallvõrest ja seda täitvast viskoossest geelist. Tsementkivis toimuvad pikaajalised protsessid, mille lõplik kustumine võib nõuda aastaid. Väheneb vaba vee hulk, geel
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
nukleotiidid (A,T,G,C); 2) DNA polümeerse ahela diameeter on ca 2 nm; 3) ahela pöörde pikkus piki telge on 3,4 nm; 4) DNA molekul koosneb kahest polünukleotiidahelast, mille väliskihis asuvad vaheldumisi suhkur ja ortofosforhappejääk, seespool aga lämmastikalused; ahelad on komplementaarsed: tümiini vastas teises ahelas asub alati adeniin (T-A) ning tsütosiini vastas aga guaniin (C-G); 5) ahelate komplementaarsus tuleneb lämmastikaluste molekulide ruumilisest struktuurist; 6) kaks polünukleotiidahelat DNA molekulis on vastassuunaliselt keerdunud (antiparal-leelsed); 7) ahelate komplementaarsus võimaldab DNA molekulil end kopeerida. RNA koosneb riboosist, fosfor-happejäägist ja lämmastikalustest, kusjuures tümiini (T) asemel on polünukleotiidahelas uratsiil (U). Rakus esineb RNA kolme vormina: 1) transpordi RNA (tRNA) 2) matriits e informatsiooni RNA (mRNA) 3) ribosoomi-RNA (rRNA)
monomeerideks on nelja tüüpi nukleotiidid (A,T,G,C); 2) DNA polümeerse ahela diameeter on ca 2 nm; 3) ahela pöörde pikkus piki telge on 3,4 nm; 4) DNA molekul koosneb kahest polünukleotiidahelast, mille väliskihis asuvad vaheldumisi suhkur ja ortofosforhappejääk, seespool aga lämmastikalused; 5) ahelad on komplementaarsed: tümiini vastas teises ahelas asub alati adeniin (T-A) ning tütosiini vastas aga guaniin (C-G); ahelate komplementaarsus tuleneb lämmastikaluste molekulide ruumilisest struktuurist; 6) kaks polünukleotiidahelat DNA molekulis on vastassuunaliselt keerdunud (antiparalleelsed); 7) ahelate komplementaarsus võimaldab DNA molekulil end kopeerida. DNA molekul kujutab endast keerdtreppi, kus trepiastmete paariks on lämmastikaluste paarid (A-T ja G-C). Ahelate komplementaarsus seisneb selles, et nukleotiidijärjestus ühes ahelas tingib kindla nukleotiidijärjestuse ka teises ahelas. RNA Ligikaudu 90% RNA-st paikneb tsütoplasmas (põhiliselt ribosoomides) ja 10%
fragmenteeritus. Kui areaalide tihedus on suur, siis on maastiku või klassi fragmenteeritus suur ja vastupidi. Programmijärgselt vaadeldakse areaalide tihedust 100 ha (1 x 1 km) kohta Piirjoonte tihedus näitab kogu maastikus levivate segmentide piirjoonte summat 6 hektari kohta. Piirjoonte pikkusel baseeruvad parameetrid (piirjoonte tihedus, servaindeks) on mõjutatud pildi ruumilisest lahutusest. Mida suurem lahutus, seda suurem on joone pikkus ja seda käänulisemad ja tihedaminiasetsevad nad on. Seetõttu ei soovitata võrrelda omavahel parameetreid, mis on saadud erinevate ruumiliste lahutustega piltide baasil. Samuti kujutavad jooni erinevalt vektor- ja rasterpildid. Viimasel juhul on areaali ümbermõõdu ja piirjoonte pikkuse väärtused pildi nn. astmelisuse tõttu suuremad kui vektorpildilt mõõdetuna.
heledus, valjus, suurus, maitse, lõhn. 15. Millised protsessid tekitavad taju? Taju tekitavad nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompimine. 16. Mis on adaptatsioon? Apertseptsioon? Adaptsioon ärritajaga kohanemine Apertseptsioon taju sõltuvus tajuva inimese psüühilsest seisundist, emotsioonidest, isiksuse omadustest, eelnevast kogemusest. 17. Mis on disparaatsus? Miks see oluline on? Disparaatsus - tähendab silmade erinevast ruumilisest asendist tulenevaid võrkkesta kujutiste väga väikesi erinevusi vasakus ja paremas silmas. Kui disparaatsus 2 silma nägemisväljade vahel on liiga suur, tekib nt binokulaarne võistlus (nähakse eraldi/vaheldumisi mõlema silma projektsioone) 18. Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Hallutsinatsiooniga objekti ei ole olemas, illusiooniga objekt on olemas, kuid tegelikkusest moonutatud. 19
Selline algkude on näiteks vahetult epidermi all (subepidermaalselt) paiknev, esikoore põhikoest, aga ka kollenhüümist või epidermist tekkinud fellogeen ehk korgikambium, mille tegevusel tekib mitmeaastaste kaheiduleheliste taimede vartele periderm (korgikiht) ja korp. Algkudede liigitamisel lähtutakse sageli nende ruumilisest asukohast taimes (joonis). Nii eristatakse tipmisi ehk apikaalseid (varte ja juurte tippudes, pungades, neid nimetatakse ka kasvukuhikuteks), külgmisi ehk lateraalseid (kambium) ning vahe- ehk interkalaarseid (varre sõlmekohtades asuvaid) meristeeme.
(üldpõhimõte: Jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, vaäljaarvatud 2 erandit: tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad (nt kasutatakse varaliste suhete reguleerimisel)Kriminaal seadus, kui ta kõrvaldab teo karitatavuse või kergendab karistust. 12. Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses? 7 Triinu Hansalu TTÜ 2008 Ruumilisest asbektist kõik rigid kehtestavad oma õigusaktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigus akte, millel on lokaalne tähendus kehtib ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. 13. Milliste isikute suhtes kehtivad nende asukohariigi õigusaktid? Välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad, nad omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti. 14
paljunemise rakus. 38.DNA struktuur-Dna paikneb rakutuumas kromosoomides. (munarakkudes paikneb osa DNA- st ka tsütoplasmas). Monomeerid on A+G=T+C Biheelixi kujuline, paremale kellaosutisuunas keerduv polünukleotiidahel, üxikute molekulide vahekaugus on konstantne.DNA molekul koosneb kahest polünukleotiidahelast, mille väliskihis asuvad vaheldumisi suhkur ja ortofosfaathappejääk, seespool lämmastikalused. Ahelad on komplementaarsed(T=A C=G), see tuleneb lämmastikaluste molekulide ruumilisest struktuurist. Kaks polünukleiidahelat DNA molekulis on vastassuunaliselt keerdunud. Ahelate komplementaarsus võimaldab DNA molekulil end kopeerida-replitseeruda. Replikatsioon e. DNA kopeerumine-replikatsioonil katkevad lämmastikalustevahelised vesinikseidemed ning kaks polünukleotiidahelat eemalduvad teineteisest. Mõlema ahela kõrval sünteesitaxe uus ahe,l mis on täpne koopia eelmisest. See võimaldab säilitada nukleotiidipaaride järjestuse DNA molekulis ka pärast kahendumist
Dramaatika ja eepika suhted Mõlemas jutustatakse lugu, millega on seotud tegelased sellepärast on proosat lihtne draamaks üle kanda. Erinevused: Draamas puudub tavaliselt jutustaja, kes seletaks tegelaste käitumist ning tutvustaks nende minevikku. See roll jääb tegelaste enda kanda see tekitab suletud maailma, mis loob mulje suuremast ehtsusest, puudub vahendaja roll. Draamas on aeg ja ruum piiratud, sellepärast on näidendid ajaliselt ja ruumilisest keskendunud tegevus toimub ühes kohas ja ajas. Draamas on inimese siseelu kujutamine raskendatud, kuna puudub jutustaja. Tegelane avatakse tavaliselt kõne, käitumise (hääl, miimika, zestid) või ruumi abil. Draama keskendub inimestevahelistele suhetele suhtlemisele ja suhetele, elu teatraalsusele. Suhted tekivad inimeste vahelises dialoogis, elu teatraalsust tuuakse välja erinevate võtetega roll rollis
Pilet nr. 16 Albeedo. Ööpäevane ja aastane käik. Veeauru kondenseerumine atmosfääris hoopiski. Pilvede tekkeprotsessid. Albeedo iseloomustab pinna peegeldumise võimet, see arv näitab, kui suure osa moodustab tagasi peegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost. Väga suur albeedo on lumel, teistel pindadel on see tunduvalt väiksem. Albeedo ei olene ainult pinna liigist ja tema olukorrast, vaid ka kiirguse spektraalsest koostisest ja ruumilisest struktuurist. Taimkatte albeedo oleneb taimede liigist, tihedusest ja arenemisfaasist. Ööpäevane käik keskpäeval, mil päike asub kõige kõrgemal, on albeedo kõige väiksem, päikese kõrguse vähenedes kasvab albeedo, suurimad väärtused saavutab hO = 10° juures. Aastane käik albeedo on suurim talvel, mil maa on lumega kaetud, tugevalt muutub kevadel lume sulamise ja sügisel lume tuleku ajal.Veeauru kondenseerumine produktid, mis
staatust/protesti ja ajaloolist mälu. On leitud, et humanistlik linnageograafia ei ole piisavalt huvitunud majanduslikest ja poliitilistest süsteemidest, vaid keskenduvad indiviidi huvidele. Humanistliku linnauurimise esimene suurem laine oli 1970ndatel ja teine, metodoloogiliselt arenenum laine algas 1990.ndatel. Uusmarksistlik geograafia (lk 132-139) Linnageograafide huvi marksismi vastu tekkis 1960ndate lõpus. Peamine eesmärk oli vaadelda Marxi töid ruumilisest vaatenurgast. Ruum oli ühiskondlik toode, mis sisaldas ja vahendas ühiskonna struktuurilisi omadusi. Marksism hakkas arenema linnauurimises eelkõige tänau prantsuse sotsiaalteoreetiku Henri Lefebvre'i töödele. Marksism oli tema jaoks kõige tähtsam seletusviis ja lähenemisvõimalus kapitalistlikule ühiskonnale ja linnauurimisele. Ta leidis, et marksism on meetod sotsiaalsete praktikate uurimiseks, sõltumata sellest, et Marx ise ei suutnud ennustada tehnoloogia ja
38.DNA struktuur-Dna paikneb rakutuumas kromosoomides. (munarakkudes paikneb osa DNA-st ka tsütoplasmas). Monomeerid on A+G=T+C Biheelixi kujuline, paremale kellaosutisuunas keerduv polünukleotiidahel, üxikute molekulide vahekaugus on konstantne.DNA molekul koosneb kahest polünukleotiidahelast, mille väliskihis asuvad vaheldumisi suhkur ja ortofosfaathappejääk, seespool lämmastikalused. Ahelad on komplementaarsed(T=A C=G), see tuleneb lämmastikaluste molekulide ruumilisest struktuurist. Kaks polünukleiidahelat DNA molekulis on vastassuunaliselt keerdunud. Ahelate komplementaarsus võimaldab DNA molekulil end kopeerida-replitseeruda. Replikatsioon e. DNA kopeerumine-replikatsioonil katkevad lämmastikalustevahelised vesinikseidemed ning kaks polünukleotiidahelat eemalduvad teineteisest. Mõlema ahela kõrval sünteesitaxe uus ahe,l mis on täpne koopia eelmisest. See võimaldab säilitada nukleotiidipaaride järjestuse DNA molekulis ka pärast kahendumist
1. impressionism ja moodne maailma Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. 1890. aastatel jõudis impressionism ka teiste maade kunstnikeni. TUNNUSJOONED ...
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. A...
Kirikus jumalateenistuse ajal põlvitatakse palju; sellega ollakse harjunud ja isegi need, kes on varmad põlvitama, ei omista sellele liiga suurt tähtsust. Ent laskugu vaid mehe ees, kes justsama ise põlvitas kirikus, tänaval keegi tundmatu järsku põlvili ja mõju on tohutu (1:517). Kuid asendite paljutähenduslikkusest hoolimata on inimestel vaieldamatult kalduvus üksikuid asendeid fikseerida ja monumentaliseerida. Istuja või seisja mõjub ka üksinda, vallandatuna oma ajalisest või ruumilisest seosest teistega. Mälestussammastes on mõned neist positsioonidest saanud nii tühjaks ja banaalseks, et neid vaevalt enam märgatakse. Seda mõjuvamad on nad meie igapäevases elus (1:518). 1.7 Võimukas isiksus Võimukad ehk autoritaarsed liidrid on liidrid, kes erinevalt demokraatlikest liidritest toimivad võimukalt, andes käske ja suunates toiminguid ilma oma alluvate vaadete vastu huvi tundmata (3:158).
Tallinna Südalinna Kool MÄLU, MÄLUTÜÜBID JA ÕPISTRATEEGIAD Uurimistöö Meryliis Agnes Mõistlik 12A klass Juhendaja: õp Edith Asveit Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................. 3 1. MÄLUST- kes on Endel Tulving................................... 4 1.1. Mälu- mis see on?......................................................... 6...
enamasti jäidki, kuid ühtlasi rõhutasid nad, et tehnika progress ja suurlinnakultuur on kosmopoliitsed. Suhteliselt kõige rohkem innukaid mõttekaaslasi leidsid futuristid Venemaalt. Futuristid püüdsid üle saada maalikunsti ahistanud staatilisusest. Motiivide kordumine jätab mulje liikumisest ning tekitab hüpliku rütmi. Piirideta ehk kindla keskpunktita kompositsioon haarab vaataja kaasa. Joonega rõhutatakse kontuure ning jäetakse mulje ruumilisest liikumisest. Futuristliku maali olulisi omadusi on vormide ja värvide üksteise sisse suundumine. Kiirte kujul ilmuv valgus rõhutab ja suurendab liikuvust. Valgus tuleb esile toonide kõrvutamisest (suured ühtlased värvipinnad, väikesed divisionistlikud tahud) ning vibreerib koos õhukeste läbipaistvate värvikihtidega, jättes mulje liikumisest. Lisaks tehnilistele võtetele püüti liikumist edasi anda ka maali süžeega. Futurismi hilisemas perioodis kujutasid kunstnikud kõike nö
· Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). · Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 linnas 30%, 1960 linnas 33%, 2000 linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai, Sao Paulo. · Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). · Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse ...
− eribetoonid ( näiteks isolatsioonimaterjalina kasutatav betoon, dekoratiivbetoon jne.); Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 6 Konstruktsioonibetoonina on mõeldav kõigi eespool loetletud betooniliikide kasutamine. Käesolevas kursuses käsitletakse peamiselt tiheda struktuuriga tavabetooni (normaal- betooni). 1.2 Betooni struktuurist Betooni struktuur on heterogeenne. See moodustub tsementkivist koosnevast ruumilisest kar- kassist, mille vahelist ruumi täidavad erineva suuruse ja kujuga täitematerjali (liiv, killustik, kruus) osad. Tsementkivis paikneb hulgaliselt kaootiliselt orienteeritud mikropoore ja kapil- laare, mis sisaldavad vaba vett, veeauru ja õhku. Tsementkivi ise on samuti ebaühtlase struk- tuuriga, koosnedes elastsest kristallvõrest ja seda täitvast viskoossest geelist. Tsementkivis toimuvad pikaajalised protsessid, mille lõplik kustumine võib nõuda aastaid. Väheneb vaba
Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muu...
me selle ajal kogesime. Ilmselt ilma semantilise mäluta poleks episoodiline mälu võimalik, kuid semantiline mälu ei eelda tingimata episoodilise mälu olemasolu. Unikaalne K.C. juhtum näitab, et inimene võib ühe hetkega kaotada kogu episoodilise mälu, ilma, et tema arukus ja ebaisikulised teadmised ümbritsevast maailmast oleksid sellega oluliselt kahjustatud. Kodeerimise spetsiifilisus Keel lausa sunnib meid mälust mõtlema kui ruumilisest mahutist, millesse midagi pannakse ja mida sealt on võimalik uuesti välja võtta, tõsi, mõnikord peale pikka otsimist. Pole päris selge, miks selline ruumiline mälu kujutamise viis on tekkinud pea kõigis maailma keeltes, samal ajal kui on teada, et mälu töö on kirjeldatav kõike muud kui mahutina, millesse midagi pannakse ja siis jälle välja võetakse. Ka kõige lihtsam meenutamise akt on koostöö
1. Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Saab rääkida looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud teadlik) ja teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitsmise. Areng Euroopas Esimesed organisatsioonid, mis looduskaitse alal tekkisid, lähtusid looduse kaitsimise esteetilistest ja eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanim kaitseala pärineb 14. sajandist (asub Poola ja Valgevene piiril). Paljud Euroopa I kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis (1537 Ahvenamaa, 1569 Kaipfstocki piirkond Sveitsis, 1836 Drachenfelseni kalju Saksama...
müügikorraldus. Turustuskanal - üksikisikute ja organisatsioonide süsteem, mis tagab kaupade liikumise tootjalt tarbijale. Turustuskanali juht - isik turustuskanalis, kes abistab, toetab ja juhendab kanali teisi lülisid ning koordineerib nende tööd. Füüsiline turustus (turustuslogistika) - kaupade toimetamine tarbija kätte. Jaotuspoliitika põhiotsused: Turustuskanali põhistruktuurid: Turustuskanali funktsioonid: D Ruumifunktsioon - tuleneb tootmise ja tarbimise ruumilisest eraldatusest. D Ajafunktsioon - tuleneb tootmise ja tarbimise ajalisest eraldatusest ning teeb vajalikuks varude loomise. D Kvantiteedifunktsioon - tuleneb tootmise ja tarbimise sortimendilisest erinevusest. D Krediidifunktsioon - tuleneb finantsabist turu osapooltele. D Kommunikatsioonifunktsioon - tuleneb turu funktsioneerimiseks vajaliku info levitamisest. Turustuskanali pikkus: D toote turustuskanal on lühike, kui: î toote hind on kõrge
tähelepanu maailma erinevate külgedele. V1 ja V2 - reageerivad kõige paremini sellele, kui mingis kindlas kohas silmapõhjas on ühe kindla orientatsioon valguspiir V4 (all) - värvitaju V3 ja V3A - registreerivad orientatsiooniga jooni, kuid ainult siis, kui nee liiguvad mingis kindlas suunas Taju eesmärk on umritsevast maailmast tervikliku pildi või mudeli loomine, et otsustada adekvaatselt esemete ja keskkonna omaduse üle. - Disparaatsus - silmade erinevast ruumilisest asendist tulenevaid võrkkestakujutiste väga väikesi erinevusi vasakus ja paremas silmas. Informatsioon - adekvaatne teave ümbritseva keskkonna kohta - võib sisalduda keemilistes ainetes, mis õhus või vees levides organismi jõuavad, mehhaanilises energias, mida tajutakse näiteks survena, puudutsena või helina. 18 - Tajukujund - keeruliste otsuste ja arvutuste lõpptulemus, kusjuures otsustamis- ja
monomeerideks on nelja tuupi nukleotiidid (A,T,G,C); 2) DNA polumeerse ahela diameeter on ca 2 nm; 3) ahela poorde pikkus piki telge on 3,4 nm; 4) DNA molekul koosneb kahest polunukleotiidahelast, mille valiskihis asuvad vaheldumisi suhkur ja ortofosforhappejaak, seespool aga lammastikalused; ahelad on komplementaarsed: tumiini vastas teises ahelas asub alati adeniin (T-A) ning tsutosiini vastas aga guaniin (C-G); 5) ahelate komplementaarsus tuleneb lammastikaluste molekulide ruumilisest struktuurist; 6) kaks polunukleotiidahelat DNA molekulis on vastassuunaliselt keerdunud (antiparalleelsed); 7) ahelate komplementaarsus voimaldab DNA molekulil end kopeerida. RNA ehitus Ligikaudu 90% RNA-st paikneb tsutoplasmas (pohiliselt ribosoomides) ja 10% rakutuumas. RNA osaleb geneetilise informatsiooni realiseerumises. RNA struktuur sarnaneb DNA omale, kuid ta molekul koosneb uhest polunukleotiidahelast. RNA koosneb riboosist, fosforhappejaagist
vaatlejad pööravad tähelepanu maailma erinevatele külgedele. 6.1. Taju eesmärk ja tajukujundite loomine Taju eesmärk on ümbritsevast maailmast tervikliku pildi või mudeli loomine, et otsustada adekvaatselt esemete ja keskkonna omaduste üle. Tajus tuleb pidevalt võidelda määramatusega, reaalsete tajukujundeid tekitanud tingimuste avastamiseks tuleb kasutada abivahendeid. Sügavuse hindamisel on üheks abivahendiks disparaatsus. Disparaatsus tähendab silmade erinevast ruumilisest asendist tulenevaid võrkkestakujutiste väga väikesi erinevusi vasakus ja paremas silmas. Informatsioon võib sisalduda keemilistes ainetes, mehhaanilises energias või valgusenergias. Kõige laiemalt võib taju seletused jagada kahte mõjukasse rühma: 1) Teadvustamata otsuste tajuteooria. Selle kohaselt on taju põhimõtteliselt sarnane mõtlemisega. Meelte registreeritut tuleb kuidagi tõlgendada ning sobivad interpreteerimisviisid omandatakse
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse termini alla mõistetakse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka (ka alamliigid, rassid, vormid, sordid, tõud). Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta. 3. Liikide arvu varieerumine ...
seaduste ja valitsuste määruste ja korralduste alusel täitmiseks määrusi ja käskkirju. Ministrite määrused on normatiivse sisuga, käskkirjadel on mittenormatiivne sisu. Kohaliku omavalitsus organid võivad anda otsuseid ja korraldusi. Nt annab välja koerte ja kassid epidamise eeskirju. Normatiivaktide kehtivus Õigusnormi kehtivust vaadeldakse: · Ajalisest asbektist piiritletud tema kehtima hakkamiseja kehtivuse lõppemisega. · Ruumilisest asbektist kõik rigid kehtestavad oma õigusaktid reeglina kogu oma riigi territooriumile. Ainult teatavatel juhtudel võib riik kehtestada üksikuid õigus akte, millel on lokaalne tähendus kehtib ainult riigi territooriumi teatud osa ulatuses. · Personaalsets asbektist ettenähtud teatavate isikute ringile. Reeglina kehtivad riigiseadused ja mud normatiivsed aktid kõigi selel riigi territooriumil asuvate
autonoomsust eitavad funktsionaalsed keeleteooriad ja suunad, esimeste seas sotsiolingvistika. Funktsionaalsele keeleteooriale on iseloomulik keele uurimine selle funktsioonidest lähtudes, arvestades kasutust, konteksti ja keelekasutaja omadusi. Paljud 1980. aastatel tekkinud kognitiivse keeleteaduse voolud rõhutavad keele sõltuvust inimese teistest kognitiivsetest võimetest ja isegi motoorsetest tegevustest nt tähelepanust, kategoriseerimisest ja ruumilisest orienteerumisest. Funktsionalistlikud on oma lähenemisviisilt ka järgmised paaril-kolmel viimasel aastakümnel tekkinud keeleteaduse suunad: tekstilingvistika, vestlusanalüüs, pragmaatika. Veelgi uuematest suundadest on kriitiline lingvistika haru, mis püüab seletada keele ja ideoloogiate ning keelekasutuse ja võimukasutuse seoseid.Autonoomsest keeleteadusest
SISSE- JA VÄLJAJUHATUS Mis on psüühika? Psüühika võimaldab objektiivse tegelikkuse tunnetamist ja sellele vastavat käitumist. Miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad? Sest neil on just selline aju, nagu neil on. Miks on aju just selline ja mitte teistsugune? Sest seda on kujundanud looduslik valik. LOODUSLIK VALIK: mutatsioon loob variatsiooni; kahjulikud mutatsioonid langevad ebasoodsa valiku alla; paljunemine ja mutatsioonid leiavad aset; kasulikud mutatsioonid püsivad tõenäolisemalt ja paljunevad. MILLISED INIMESE MUTATSIOONID ON VALITUKS OSUTUNUD? Need, mis aitasid kütil-korilasel toime tulla kohastumuslike probleemidega 1,6 miljoni aasta jooksul. INFO TÖÖTLEMINE -> EESMÄRGILE SUUNATUD KÄITUMINE: ootamisprogramm, toitumisprogramm, liikumisprogramm. KÕRGEMAD PSÜÜHILISED PROTSESSID EELDAVAD REPRESENTEERIMIST - ehk info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutl...
Lahenduse andis Tolstoi ,,Sevastoopoli jutustustes", Hemingway romaanis ,,Kellele lüüakse hingekella", G. Vladimov ,,Rikkas maagis" jm. korduvad eksperimendid on näidanud, et lindi suurte lõikude filmimine kangelase positsioonilt ei too endaga kaasa subjektiivsuse suurenemist, vaid, vastupidi, viib tema kaole vaataja hakkab kaadreid tajuma tavalise panoraamvõttena. Et esitada kinotekst kangelase vaatepunkti realisatsioonina, on tarvis tema subjektiivsest ruumilisest vaatekohast filmitud kaadrid anda vaheldumisi (monteerida) kaadritega, mis fikseerivad kangelast väljastpoolt, vaatajate ruumilisest vaatepunktist (,,mitte kellegi" vaatepunktist) või teiste tegelaste vaatepunktist. Vaatepunkti küsimus lülitab teksti dünaamilise elemendi: iga tekstis esinev vaatepunkt pretendeerib tõesusele ja püüab end kinnitada võitluses vastandlike vaatepunktidega. Kuid viinud selle võitluse hävitava võiduni vastandsüsteemi üle,
2) tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest; 3) tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; 4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest; 5) käesoleva lõike punktides 14 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. §7. Tegevusluba Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba; 2) keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents või kiirgustegevusluba; 3) maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba;
enamasti jäidki, kuid ühtlasi rõhutasid nad, et tehnika progress ja suurlinnakultuur on kosmopoliitsed. Suhteliselt kõige rohkem innukaid mõttekaaslasi leidsid futuristid Venemaalt. Futuristid püüdsid üle saada maalikunsti ahistanud staatilisusest. Motiivide kordumine jätab mulje liikumisest ning tekitab hüpliku rütmi. Piirideta ehk kindla keskpunktita kompositsioon haarab vaataja kaasa. Joonega rõhutatakse kontuure ning jäetakse mulje ruumilisest liikumisest. Futuristliku maali olulisi omadusi on vormide ja värvide üksteise sisse suundumine. Kiirte kujul ilmuv valgus rõhutab ja suurendab liikuvust. Valgus tuleb esile toonide kõrvutamisest (suured ühtlased värvipinnad, väikesed divisionistlikud tahud) ning vibreerib koos õhukeste läbipaistvate värvikihtidega, jättes mulje liikumisest. Lisaks tehnilistele võtetele püüti liikumist edasi anda ka maali süzeega. Futurismi hilisemas perioodis kujutasid kunstnikud kõike nö
1.2. paralingvistilised intonatsioon ja mitmesugused häälitsused nagu nutt, naer, köha, ohkamine 2. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid- info saatja seisukohalt motoorsed ning vastuvõtja seisukohalt visuaalsed suhtlemisvahendid · Silmad · Näoväljendused · Pealiigutused · Kehaliigutused ja poos · Prokseemika (ruumi kasutamine) E.Hall võttis 60.-ndate alguses kasutusele termini "prokseemika" (sõnast proximity - tähendus i.k.). Prokseemika on teadus inimese ruumilisest käitumisest. Inimesi ümbritseb ruumivöönd ehk ruumimull, mida nad peavad oma isiklikuks territooriumiks. Ruumimulli suurus ja kuju sõltub psühholoogilistest tingimustest. Inimesed ei saa omada identseid ruumimulle. RUUMIVÖÖNDID. Edward Hall on vaatluste põhjal väitnud, et lääne kultuuris on 4 põhilist suhtlusdistantsi: 1. Intiimne vöönd (15 - 46 cm). Lubatud pidev füüsiline kontakt (füüsiline kontakt teebki selle distantsi intiimseks)
2) tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest; 3) tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; 4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest; 5) käesoleva lõike punktides 14 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega . §7. Tegevusluba Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba; 2) keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete
4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest; 41) kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 5) käesoleva lõike punktides 141 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega . § 7. Tegevusluba
Täiuslik vesternikangelane vastandub ühiskonnale ja kurjategijatele. Outlaw, kes liigub oma teid. Teda ei saa sotsiaalsel viisil taltsutada. See on jõudnud ka eesti kultuuri muusika kaudu. Viimne reliikvia „Põgene vaba laps“. Laul sobiks vesterni mentaliteedi kandjaks. Easy Rider film. Kaks noormeest lähevad mootorratastega kihutama. Teekond on lõputu ja igikestev ilma pidurduseta kuni tuleb sein vastu. Traagiline lõpp. Ameerika kultuuris kiired muutused. Easy rider on näide ruumilisest ahistamisest. Tohutu suur ameerika ja ühel hetkel see justkui tõmbub kokku ja mehed saavad surma. Ameerika sümboliseerib meie jaoks moodsat tsivilisatsiooni, mis rajati tööstusliku jõuga masinate jõul. Ameerika majandusliku ülemvõimu müüdi loogika. Tühi territoorium ja sinna rajati selline koht. Ameerika rajas tsivilisatsiooni eimillessegi. Tohutu suur vaba ruum, millega tekkis side. Tuleme maale, mis on meie üles ehitada, siiani ilmutab end ameerika välispoliitikas. Tühja
Näiteks kõrgemal positsioonil olevate inimeste pikkust hinnataks välisel vaatlusel pikemaks kui nad tegelikult on. Eristakse: Ajutine apertseptsioon tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil (meeleolust, aktiviseeritusest, ootustest) ja on vahelduv. Püsiv apertseptsioon püsiv mõju, mida ei mõjuta hetketaju. · Mis on disparaatsus? Miks ta oluline on? Disparaatsus tähendab silmade erinevast ruumilisest asendist tulenevaid võrkkestakujutiste väga väikesi erunevusi vasakus ja paremas silmas. See mehhanism toimib asjaolu tõttu, et kaks silma asuvad teineteisest 6-6,5 cm kaugusel, kuid samal ajal jälgivad enam-vähem üht ja sama ruumiosa. Võrkkestakujutiste erinevus on seda suurem, mida lähemal vaadeldav objekt on. Disparaatsus toimib automaatselt ja on üks efektiivsemaid sügavustaju mehhanisme. Aitab tajuda esemete kaugust ning võimaldab adekvaatse ruumitaju
Päritavus- kõigi isiksuseom päritavus 0,4...0,6, jagatud keskkonna mõju üldiselt puudub/väike. Väheneb vanusega- tingitud keskk mõjude kuhjumisest. Isiksuse stab tuleneb gen stabiilsusest, keskkondlik stabiilsus on väiksem - isiksuse erinevuste ei ole adaptiivset tähendust, need on juhuslik kõrvalprodukt - isiksuse erinevused võivad olla 1. Päritavad kohanemisstrat 2. Päritavad "psh mehhanismide kalibratsioonid", tekivad strateegiate optimaalsuse ajalisest ja ruumilisest fluktuatsioonist 3. Tingitud situatsioonispetsif kohanemisstrat 4. Tingitud lävede kalibreerimisest ontogeneesis - ekstrav seostub isiku positsiooniga hierrhias, sots tema koostöövalmidusega figueredo- keerulised sots suhted soodustavad isiksuseomaduste mitmekesisust Temperament- bioloogiast tulenevad erinevused käitumiskald, avalduvad varases eas, stabiilsed. Käitumise vaatlus, vanemate/õpetajate hinnangud
vapustused. Pollock rajas nn. ühtlaselt katva stiili (all-over painting), mis hülgas senise maalikunsti kompositsiooni, mis seisneb suhteliselt autonoomsete ja eraldatavate osade suhtestamises. Pollock ei loobunud täielikult pildi teadlikust komponeerimisest, näiteks lisas ta tilgutatud-pritsitud arabeskile mõningaid aktsent või sobitas täismaalitud lõuendi alusraamile kujundit valides. Samuti pole ta teosed ilma ruumilisest dimensioonist, vaid peaaegu mõistatuslike võtetega on ta loonud põneva illusiooni, nagu asuksid värvinired pisut tagapool pildi pinda, kuid hõljuksid või pulseeriksid mitte pildi sügavuses, vaid keskpunkti suunas. Nõnda on Pollock ka nn. embleemitaolise kompositsioon looja, mis on saanud tüüpiliseks USA kunstis. Pollock hukkus 1956. aastal autoõnnetuses, just siis kui kunstniku menu tormiliselt tõusujoones arenes
enamasti jäidki, kuid ühtlasi rõhutasid nad, et tehnika progress ja suurlinnakultuur on kosmopoliitsed. Suhteliselt kõige rohkem innukaid mõttekaaslasi leidsid futuristid Venemaalt. Futuristid püüdsid üle saada maalikunsti ahistanud staatilisusest. Motiivide kordumine jätab mulje liikumisest ning tekitab hüpliku rütmi. Piirideta ehk kindla keskpunktita kompositsioon haarab vaataja kaasa. Joonega rõhutatakse kontuure ning jäetakse mulje ruumilisest liikumisest. Futuristliku maali olulisi omadusi on vormide ja värvide üksteise sisse suundumine. Kiirte kujul ilmuv valgus rõhutab ja suurendab liikuvust. Valgus tuleb esile toonide kõrvutamisest (suured ühtlased värvipinnad, väikesed divisionistlikud tahud) ning vibreerib koos õhukeste läbipaistvate värvikihtidega, jättes mulje liikumisest. Lisaks tehnilistele võtetele püüti liikumist edasi anda ka maali süzeega. Futurismi hilisemas perioodis kujutasid kunstnikud kõike nö
- Sageli seotud ülesande või inimlike eesmärkidega: koordineerimine (nt. osakonnajuhtide igakuised nõupidamised), probleemi lahendamine (nt. ühine ajurünnak), konflikti lahendamine (kas osakonna sees või osakondade vahel), info jagamine (nt. üks osakond annab teisele uusi andmeid). Horisontaalse kommunikatsiooni sagedust takistavad tegurid: 1) konkurents, rivaalitsemine 2) spetsialiseerumine 3) motivatsiooni puudumine (tasude puudumine) Mitteametlik suhtlemine - Sõltub ruumilisest korraldusest , isiksustest ja isikute võimetest. Uuringud on näidanud, et mitteametlik suhtlusvõrk on kiire (kiireim kanal) ja üllatuslikult ka täpne (80%) ja kannab palju infot. Mitteametlik suhtlemine on oluline kontaktide loomiseks, annab tagasisidet töötajate tunnetest, aitab direktiive tõlkida arusaadavasse keelde. Kõige negatiivsem külg - kuulujuttude levik. Levivad seda rohkem, mida tähtsam on teema ja mida vähem infot. 33
3) tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; 4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest; 4^1) kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 5) käesoleva lõike punktides 14^1 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 7. Tegevusluba Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba;
Kasvupinnase ruumiline ehitus kujutab endast sõmerateks liitunud mineraalsete ja orgaaniliste osakeste ja pinnases leiduvate tühimike ehk pooride omavahelist paiknemise korda. Pinnase ruumiline ehitus oleneb teda moodustavate komponentide terakoostisest ning orgaanilise aine sisaldusest ja liigist. Teiselt poolt oleneb pinnase ruumiline ehitus ka välismõjudest: tallamisest, vibratsioonist, sademetest jm. Ruumilisest ehitusest tulenevateks, taimede kasvu ja arengu seisukohalt kõige olulisemateks karakteristikuteks on kasvupinnase poorsus, mahumass ning eripindala. Pinnase ruumilisest ehitusest oleneb ka tema veerežiim, mida kirjeldatakse punktis 1.3. 1.2.1. Struktuursus ja poorsus Viisi, kuidas kasvupinnas on oma koostisosadest üles ehitatud, nimetatakse tema struktuuriks. Kasvupinnasemassi tahked osakesed võivad olla üksteisest eraldatud, moodustades üksikteralise
3) tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn; 4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest; 41) kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile; [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] 5) käesoleva lõike punktides 141 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 7. Tegevusluba Tegevusluba käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba;
kogus ja koostis erineb nii piki juurt kui ka juurest kaugenedes, mistttu ka risosfri mikroorganismid on juurestiku eri piirkondades erineva mju all. Enamasti kasutatakse risosfri mikroorganismide uurimisel mikroorganismide arvukuse ja ensmaatilise aktiivsuse nitajaid. Tihti rakendatakse juurestiku mju hindamisel juurestiku/mulla mikroorganismide suhet, mis vrdleb juurestiku mikroorganismide arvu juurtest vabas mullas olevate mikroorganismide arvuga. See suhe sltub nii taime liigist kui ka juure ruumilisest paiknemisest ja on vahemikus 5-100, kuid enamasti 10-20 piires. Lisaks bakteritele on juurte lheduses suurem ka algloomade arvukus. Kirjanduse andmetel on risosfri mikroobikoosluse struktuur sltuv taime liigist. Oletatakse, et erinevad puu-ja rohttaimede liigid erinevad juurte kaudu eritatavate hendite Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz koostise osas ning see omakorda phjustab erinevusi juurestiku mikroobikoosluse struktuuris ja arvukuses.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
