· James Gibson (1904-1979) ökoloogiline tajuteooria Millised on taju omadused? Taju omadused I · Tajul on piirid · absoluutsed piirid · suhtelised piirid e eristuslävi · Tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus) · Inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega ~ 300 ms. · Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest · Püsivus e konstantsus Taju omadused II · Ruumilised vastasmõjud · Ajaline vastasmõju kohanemisvõime (adaptatsioon) maskeerimine Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusiooni puhul on tegemist ajutistest teguritest tingitud moonutatud tajuga Hallutsinatsioon taju moonutus, mille puhul puudub väline stiimul Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? · Motoorne · Emotsionaalne · Kujundiline · Sõnalis-loogiline Kestvuse alusel? Jaotus mälu kestvuse alusel I
RAUDBETOON Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamise põhjused: 1.Betoon töötab hästi survele, teras tõmbele 2. betoon nakkub hästi terase kluge 3. mõlemal peaaegu võrdse joonpaisumise tegurid 4. betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest 5. tulekahju korral kaitseb betoon terast ülekuumenemise eest Monoliitne RB valatakse objektil sinna kuhu ta lõplikult jäeb. Selleks tehakse vastav raketis mis pärast kuivamist lammutatakse. Monteeritav RB valatakse kuskil mujal ja alles pärastkivistumist monteeritakse kohale. Sarrustamine: üksikvarrastega, võrkudega, ruumilise karkassiga. Karkass seotakse traadiga või keevitatkse kokku. Sarrustamise viisid:...
tulenevad primaarstruktuurist ehk aminohapete valikust ja järjestusest polüpeptiidahelas. Sekundaarne struktuur iseloomustab ahela lokaalset korrapärastumist, tertsiaarse struktuuri mõistet kasutatakse kogu valgumolekuli kolmemõõtmelise struktuuri iseloomustamiseks. Osamolekulidest ehk subühikutest koosnevaid valke nimetatakse oligomeerseteks, tal on mitu polüpeptiidahelat. Valgumolekulide ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Valgu ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks, mille käigus katkevad või grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, peptiidsidemed aga säiluvad. Valgu denatureerumine võib vähendada tema lahustuvust ja seetõttu võib ta lahusest välja sadeneda. Valgu hüdrolüüsiks nimetatakse peptiidsideme lagunemist.
iseloomustamiseks kasutatakse tertsiaarse struktuuri mõistet. Kui valgumolekul koosneb enam kui ühest polüpeptiidahelast, st koosneb osamolekulidest e subühikutest, siis nimetatakse valku oligomeerseks ja osamolekulide omavahelist assotsieerumist iseloomustab kvaternaarne struktuur. Näiteks, hemoglobiini molekul koosneb neljast polüpeptiidahelast (osamolekulist) ja omab kvaternaarset struktuuri. Valgumolekulide ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Selle käigus grupeeruvad ümber või katkevad ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, kuid säiluvad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed. Valgu denatureerumine võib vähendada tema lahustuvust, mis omakorda põhjustab valgu väljasadenemise lahusest. Valgu peptiidsidemete lagunemist nimetatakse valgu hüdrolüüsiks.
inimeste erinevuses. 9. Milles seisneb ja millest tuleneb ühemunakaksikute diferentseerumine? Ühemunakaksikute diferentseerumine tekib tänu välistele teguritele. See tuleneb sellest, et ühemunakaksikud on sageli väliselt väga sarnased ja isegi lähikondlased kipuvad neid segi ajama, seega kooskasvanud kaksikud tekitavad endi vahele nii teadlikult kui ka alateadlikult ümbruskonnale märgatavaid erinevusi. Taju 1. Miks on taju ajalised ja ruumilised vastastoimed kasulikud? Mis on neis tajumist raskendavat? Aitavad kaasa objektide õigele kujutamisele. Raskendavad moonutused, nt. mingi koha nähtav värv ei sõltu mitte ainult koha füüsilistest omadustest, vaid ka naaberala ja kogu kujutise heledusest nng värvusest. 2. Kirjelda juhtumeid, mil teie taju on midagi õppinud. Kui kiiresti ja millise pingutusega see toimis. Trikipildid antakse ülesandeks pildilt otsida midagi mida esmapilgus ei näe ja mis sulandub tausta
Teenindussektori muutused: · Eesti NSV-s: Rahvastiku vähenemine; Teenindussektori teisejärguline roll 1990ndatel ja 2000ndatel: Kompensatsioonimajandus; Uus eksportsektor: turism; Avaliku sektori suhteline inerts; Maarahvastiku vähenemine. Maaehituse geograafilise ümberpaiknemise suunad TURISM MAAPIIRKONDADES (L7) Maaturismi tähtsuse kasvu põhjused 1. Rekreatsiooni tähtsuse kasv 2. Struktuursed ja ruumilised muutused põllumajanduses 3. Nõudluse kasv 4. Meedia poolt loodud imago 5. Edukas marketing nõudluse loomisel 6. Inimeste eelistuste muutused 7. Odavamaks muutunud turismis kasutatavad tehnoloogiad 8. Keskkonnateadlikkuse kasv 9. Geograafilise kättesaadavuse paranemine Vaba aja veetmine maal: tegevused (Butler 1998) vanad ja uued Traditsioonilised tegevused: Matkamine. Ringisõitmine
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 6. teema: Platoni õpetus olevast. Eelkäijate poolt kujundatud probleemsituatsioon. Platon (427-347) on esimene kreeka mõtleja, kelle filosoofilised huvid tõusevad partikulaarsetest küsimuseasetustest inimliku eksistentsi kogutõlgitsuseni. Tema mõtisklust ärgitanud probleemsituatsioon kujunes kahe erineva mõjutuse pingeväljas. Ühelt poolt mõjutas teda kaasaegne sotsiaalne situatsioon ja teiselt poolt senine filosoofia traditsioon. Tolleaegset sotsiaalset situatsiooni võib lühidalt iseloomustada polis`e kriisina. Nende samade ühiskondlike protsesside mõjul, millele sai osutatud juba seoses sofistidega, oli polis Platoni kaasajal lõhenenud erihuvilisteks ja üksteisega konfliktis olevateks osadeks. See tõi endaga kaasa püsiva poliitilise ebastabiilsuse. Loomulikult pidi tolle aja filosoofiline mõtlemine esitama endale küsimuse, mis on selle nähtuse põhjused ja millistel teedel ...
Tihti eristatakse nelja erinevat stiili, mis ei järgnenud üksteisele kindlas kronoloogilises järgnevuses, vaid eksisteerisid sageli üheaegselt. Inkrustatsioonistiili ajal kaeti sein reljeefsete stukk-kaunistustega, mis imiteerisid värvilist marmorit, stiili süvendas värviline mosaiikpõrand. Selle stiili vahetas välja arhitektuuristiil, kus arhitektuuriosad ja konstruktsioonid maaliti siledale seinale perspektiivses lühenduses. Tekkisid ruumilised silmapetted (pilt 10). Neil maalidel esines sageli maastikke ja stseene mütoloogiast, mis polnud kreeklaste kombel tõsine religioon vaid mänglev elu ehtimisvahend. Arhitektuuristiili taandudes jõuti tagasi stiili juurde, kus seinale anti taas ruumi piirav tähendus. Mallid ja ornamendid rõhutasid tasapinda. Rooma seinamaali viimasel arenguperioodil, mis jäi keisririigi aega kujutati seinapinnal avarduvaid vaateid ja rikkalikke arhitektuurivorme, mis olid sageli üsna fantastilised
tuleneb primaarsest struktuurist (aminohapete valikust ja järjestusest). Ahela lokaalset korrapärastumist iseloomustab sekundaarne struktuur. Kogu valgumolekuli kolmemõõtmelist struktuuri iseloomustab tertsiaalne struktuur. Kui valgumolekul koosneb enam kui ühest polüpeptiidahelast, siis nimetatakse seda oligomeerseks valguks. Sellisel juhul osamolekulide omavahelist assotsieerumist iseloomustab kvaternaarne struktuur. Valgumolekulide ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Nõrgad sidemed, mis fikseerimad valgumolekuli struktuuri, kas grupeeruvad ümber või katkevad. See võib vähendada valgu lahustumist, mille tulemusena see võib lahusest välja sadeneda. Valgu peptiidsideme lagunemist nimetatakse valgu hüdrolüüsiks. Valkude kindlakstegemiseks lahustes või bioloogilistes vedelikes kasutatakse järgmisi
Uudise stiil Uudis peab olema kooskõlas uudise stiiliideaalidega ja grammatiliselt korrektne. Hästikirjutatud lugu on selge ja lihtne. Ajalehestiil nõuab tihedust ja lühidust. Lugu peab olema elav ja inimkeskne. Uudise erinõuded on: uudise ideaaliks on täpsus(faktid ja keeleline täpsus); uudis on objektiivne; tekstistiil peab olema kooskõlas loo teemaga ja ühes võtmes. Hea keelekasutus nõuab alati redigeerimist. Hea keelekasutuse eeldus ja tingimus on alati hea reporteritöö. Võtted stiiliideaalide saavutamiseks: 1. Vali. Leia oluline materjal. 2. Lase faktidel rääkida. 3. Redigeeri, spontaanne tekst on ebaselge(ülearune maha, pikad laused pooleks, alusta põimlauseid pealausega). 4. Ole sõnadega ihne(tõmba täitesõnad ja puhttekstuaalsed maha). 5. Kasuta õiget sõna õiges kohas(kasuta tuntuid sõnu, otsene tähendus, väldi kujundeid, sünonüümide uputuse, klišeede ja stereotüüpide vältimine). 6. Kirjuta loomu...
Kui valgulahust kuumutada, siis soojusenergia toimel nõrgad keemilised sidemed katkevad. Selle tulemusena hakkab valk kaotama esmalt kolmandat ja seejärel teist järku struktuuri. Sellist nähtust nimetatakse denaturatsiooniks. Lisaks temperatuurile võivad vale denatureerida mehaanilised tegurid (näiteks munavalge vahustamine), happed (kontsentreeritud lämmastikhape), raskemetallid (elavhõbe), ioniseeriv ja ultraviolettkiirgus jm. Valk võib nende toimel kaotada oma ruumilised struktuurid nii katseklaasis kui ka rakkudes. Denaturatsioonil hävinevad üksnes valgu kõrgemat järku struktuurid, kuid peptiidsidemed ei katke (seetõttu jääb peptiidside püsima ja säilib valgu esmane struktuur). Organismides lagundatakse valgu molekulid aminohapeteks vastavate ensüümide toimel. Laboris saab valke lõplikult lagundada näiteks happelises või aluselises lahuses kuumutamisega. Denaturatsiooni mõju
- Lõpprühmad jäävad nimes reeglina kajastamata - Makromolekulide erinev molekulmass jääb nimes kajastamat - IUPAC-i tahtmisel on suund süstemaatiliste nimede kasutamise poole Polümeeride füüsikalised omadused Agregaatolek : vedelad ja tahke Keemistemperatuur on kõrgem kui lagunemistemperatuur (enne laguneb kui hakkab keema). Füüsikalised omadused on määratud ahela geomeetriaga: lineaarsed polümeerid lahustuvad org.lahustites ja kuumutamisel sulavad. Ruumilised ei lahustu ega sula. Hargneva ahelaga käituvad väga erinevalt - sõltuvalt kõrvalahelate hulgast. Mida vähem on kõrvalahelaid, seda rohkem on nad lineaarse ahelaga polümeeri omadustele sarnased. Omadusi määrab molekulide vaheliste sidemete iseloom ja tugevus. Intermolekulaarsed e siduvad jõud polümeerides jaotatakse: 1. primaarsed keemilised sidemed ( peamiselt kovalentsed) aatomite vahel, mis hoiavad molekule koos : O-O ( nõrgimad), C-C ( keskmised) ja C=O, kaksik-ja kolmiksidemed (
ruumilist ulatuvust. • Pikkus on vaatleja kujutlus, mis tekib kehade omavahelisel võrdlemisel piki ühte sihti ehk mõõdet. • Pikkuse kui füüsikalise suuruse üldlevinud tähis on l ning mõõtühik meeter (1m). • Pikkuse abil ei saa võrrelda ainult kehi, vaid ka kirjeldada nende asetsemist üksteise suhtes. • Ruumi, kus kehad asuvad, saab kirjeldada erinevate pikkusmõõtude abil. • Ka kehad ise võtavad enda alla mingi ruumi. Kehad ise on ruumilised. Pikkus, kiirus ja aeg • Ruumi saame ette kujutada, järelikult on ruum füüsikaline mudel. • Ruum on füüsika üldmudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel. • Olukorra kirjeldamiseks piisab ühemõõtmelisest ruumist (nt liiklusõnnetuse paiga kirjeldus), st ainult pikkusest. • Mingil kindlal pinnal paiknevate kehade ja nähtuste kirjeldamiseks kasutatakse kahemõõtmelist ruumi (sipelgas paberil), st pikkust ja laiust.
● Maastikuteenused (ökosüsteemsed väärtused) jne Maastikuhoiu tegevused tänases Eestis ● Põllumajandusmaastik – põllumajanduskeskkonnaprogramm, maastikuelemendid ● Väärtuslikud maastikud – maastikuhoolduskava ● Kaitsealad – keskkonnakorralduskava (maastikulised aspektid) ● Mõisapargid (rekonstrueerimiskava, hoolduskava) ● Puhkealad ja nende kujundamine ● Karjääride rekultiveerimine ● Planeeringud ● Ruumilised keskkonnameetmed jne Maastikuhoolduse eesmärgid ● Väärtuste säilitamine ja taastamine ● Probleemide leevendamine ja kaotamine ● Uute väärtuste loomine (ökosüsteemsete teenuste parandamine) ● Väärtuslik elukeskkond jne Maastikuhooldus ● Maastikuhooldus põllumajandusmaastikus – maastikuelementide säilitamine, lisamine (maastikutaastamine) või eemaldamine ● Keskkonnasõbralikud tehnoloogiad
EL riikides kehtivad paralleelselt: · liikmesriigi (näiteks Eesti) siseriiklik kaubamärk · Euroopa Ühenduse kaubamärk Kaitse hakkab kehtima tagasiulatuvalt taotluse esitamise kuupäevast 10 aastat. Seda saab pikendada 10+10+... jne. 8. Kaubamärkide liigitus (kujutise järgi) Kaubamärke kujutise järgi liigitatakse: · Sõnamärgid; · Kujutismärgid; · Kombineeritud märgid; · 3D ehk ruumilised märgid; 8 · Värvimärgid; · Helimärgid; · Liikuvmärgid; · Lõhnamärgid. Kaubamärk peab olema graafiliselt kujutatav. Kaubamärgina registreeritava tähise mõistet tuleb tõlgendada selliselt, et kaubamärgiks võib olla ka niisugune tähis, mis ei ole visuaalselt tajutav, kuid mida saab graafiliselt kujutada, eelkõige erinevate kujundite,
ümberpaigutus tasandil või ruumis. Tõeväärtustabeli igale reale vastab Karnaugh’ kaardil üks ruut. 2. Millised on Karnaugh’ kaardi põhiomadused? Kaardi iga ruudu naaberruutude arv võrdub kaardi muutujate arvuga. Suvalise kahe naaberruudu argumentvektorid on teineteise lähiskoodid. 3. Milline on suurim Karnaugh’ kaart? Suurim Karnaugh’ kaart on 6-muutuja kaart ehk 64 ruutu. 4. Millise suurusega Karnaugh’ kaardid on tasandilised? Millised on ruumilised? 2-,3- ja 4-muutuja Karnaugh kaardid on tasandilised, 5- ja 6-muutuja kaardid on ruumilised. 5. Mis on Karnaugh’ kaardi kontuurid? Millised on kontuuride võimalikud suurused? Kontuurideks nimetatakse Karnaugh’ kaardil välja valitud kindlate mõõtmetega ruutude gruppe. 6. Millist küljepikkus Karnaugh’ kaardi kontuuridel kunagi ei esine? Karnaugh’ kaartidel on lubatud vaid küljepikkustega kontuure ehk kunagi ei esine kontuure, mille küljepikkus on 3. 7
Lynch`i uurimused on tõestanud, et inimene kasutab ülalnimetatud viite elementi oma mentaalse kaardi loomisel kõige sagedamini. Mentaalne kaart on aga suhteliselt objektiivne mõiste, igale inimesele on ta erinev. Samuti erinevad eri klassidest või siis erinevatest piirkonnast pärit olevate inimeste mentaalsed kaardid (Gould, White 1986). Lynch`i elemente annab jaotada kahte gruppi. Esimeses grupis on ruumilised elemendid – sõlmed, rajad ja ümbruskond. Need elemendid on nulli, ühe või kahedimensioonilised, toimides topoloogiliste asukohaankrutena. Teises grupis on aga peamiselt visuaalselt nähtavad elemendid – servad ning maamärgid (Ruth Conroy Dalton, Sonit Bafna 2003) Need on vaatlejale nähtavamad ning nende põhjal on kerge oma asukohta määrata. Seda võib teha distantsilt, ilma objektiga füüsilises kontaktsis olemata.
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka 180O < 180O ) on aga nurk
9. Raudbetoon 1. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad: betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele; betoon nakkub küllalt hästi terase külge; betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid; betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest; tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. 2. Sarruse pingestamine vähendab konstruktsioonide deformatsioone ja väldib pragude tekkimist. 3. Monteeritava raudbetooni eelised monoliitse ees: ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt; tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil; materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb; monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju; talvetingimused segavad ehitamist vähem, kuna betoneerimine ehitusplatsil jääb ära; on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike. Monteeritava raudbetooni puuduseks on: monteeritavad elemendid piira...
PROBLEEMNE KÄITUMINE Ei tohiks nimetada last probleemseks, vaid tuleb märgistada käitumist. Probleemne käitumine on käitumine, mis häirib õppeprotsessi, takistab õpilase võiklassigruppi normaalset tegevust ja selletagajärjel ei tööta õpilane ega klass efektiivselt. 5%-6% - riskirühma kuuluvad, kellel probleemid suurenevad. Kellel on probleemid laste eas, neist on pooltel probleemid noorukieas ja neist pooltel täiskasvanuaes. Üldiselt probleemse käitumisega õpilaste numbrid ei ütle midagi. Selgitada täpselt välja probleemse käitumisega õpilasi javaadata, kas probleemid arenevad edasi, on raske. * Kõige rohkem poisse, puberteedi eas. Varajased kuritegevust käitumist ennustavad faktorid. · variatiivsus · sagedus · mitmesugune ümbrus · varajane algus (nt maimik) Probleemse käitumise liigitamine sotsiaalse teo raskusaste järgi 1. Antidistsiplinaarne käitumine. (nt tunni segamine, vanematele mitteallumine) 2....
Mis on taju? Aisting? Millised on põhilised tajuteooriad? Millised on taju omadused? Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Taju - esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Aisting meelelise tunnetuse lihtsamaiks vormiks, milles antakse välismaailma esmete ja nähtuste algkvaliteet: raskus, temp jne. Tajuomadused piirid, kujunemise aeg(närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus), püsivus e konstantsus, ruumilised vastasmõjud, ajaline vastasmõju(kohanemisvõime) Tajuteooriad Psühhofüüsika, mis uurib füüsiliste suuruste tajupiire. Nt objektide värv ja kõvadus. Illusioon väär, moondunud taju. Ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Hallutsinatsioon välisärrituseta taju, subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Kestvuse alusel? Meelteinfo alusel?
Kordamisküsimused aines “Rakenduskeemia” 1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Toota saab fosforit. 1l kohta 1 gramm. Keetmise käigus destilleeris vee välja, sai pasta ja kuumutas pastat päevi, sai väikseid fosforitükikesi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Henry Cavendish lisas metalli (Zn) happele. Mullikesed hakkasid ilmuma. Kogus seda gaasi, nähtamatu, maitseta, lõhnata. Pani põlema - plahvatas. Zn + H2SO4 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Keemia isaks peatakse Antoine Lavoisier, sest ta tõestas, et on olemas erinevad keemilised elemendid, mitte õhk, vesi, maa ja tuli. Üritas isegi neid grupeerida. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. Põhiharud:...
Wonderlicki intelligentsustestid; kaheksat laadi ülesandeid: o Verbaalne mõistmine (vanasõnade täpse tähenduse mõistmise ülesanded) o Verbaalne loogika (loogikaülesanded) o Leksikaalne võimekus (võõrsõnade täpne tähendus) o Numbriline võimekus (jadade lahendused) o Aritmeetilised võimed (matemaatilised testülesanded) o Geomeetrilised võimed (kujundite võrdlemine) o Pinnalaotuslikud ruumilised võimed (esemete moodustamine) o Tähelepanelikkus (teksti- või numbriridade võrdlus) Uudikmutatsioonid o Rett´i sündroom (kõrvalekalle Mendeli lahknemisest) Dominantne X-liiteline uudikmutatsioon (ei pärandu edasi järglastele) Poistele letaalne (ei sünni või surevad paari aastaga) Tüdrukud paar aastat normaalse arenguga, siis aga kiiresti vaimne ja füüsiline alaareng
ettevalmistatud argumentatsioonile toetumist. Haldusaparaat vastutab poliitilisi otsuseid rakendava organisatsiooni majandamise, järjepidevuse ja töökorras hoidmise eest. Roll seisneb osaliselt olemasolevate juriidiliste aktide järgimises (nt kohaliku omavalitsuse kompetentsi ja vastutuspiiride kohta), osalt aga erialateadmiste ja praktilise kogemuse rakendamises. Planeerijal on ülesanne teha kindlaks püstitatud planeerimisülesande lahendamise eeldused, probleemi ajalised ja ruumilised seosed ning leida võimalikke probleemi lahendeid, tuues välja ka vajalikud argumendid erinevate lahendite poolt ja vastu, mis oleks otsustusprotsessi lähtekohaks. Kui haldusaparaadi roll on seotud peamiselt järjepidevuse hoidmisega, siis planeerija roll on seotud olemasoleva olukorra muutmisega. Samas võib ka planeerija roll olla küllaltki varieeruv, sõltudes planeerimistegevuse eesmärgist ja tööpositsioonist. Planeerimise
Kui valgu lahust kuumutada (nt juuste lokkimine, sirgendamine), siis soojusenergia toimel nõrgad keemilised sidemed katkevad- esmalt kolmandat ja siis teist järku struktuur. Seda nähtust nimetatakse denaturatsiooniks. Lisaks kuumusele võivad valku denatureerida mehaanilised tegurid (munavalge kloppimine), happed (kontsentreeritud lämmastikhape), raskmetallid (elavhõbe), ioniseeriv ja ultraviolettkiirgus jms. Valk võib nende toimel kaotada oma ruumilised struktuurid. Denaturatsiooni käigus hävivad vaid kõrgemat järku struktuurid, kuid peptiidside ei katke, peptiidahel jääb püsima ja koos sellega säilib valgu esmane struktuur. Denaturatsiooni pöördprotsessi nimetatakse renaturatsiooniks, st denatureeriva teguri mõju lakates võivad taastuda valgu sekundaar- ja tertsiaarstruktuur. Renaturatsioon toimub vaid siis, kui denatureerivate
- Millele viitab setteosakeste hea ümardatus? Et on mujalt transporditud - Missuguses keskkonnas esineb põimjaskihilisus? Viredel, luidetel - Nimeta kihipinna tekstuure o Vired o Luited o Kuivalõhed o jälgfossiilid Stratigraafia ja geokronoloogia Stratigraafia geoloogia valdkond, mis tegeleb vanuse määramisega ja kivimitüüpide eristamisega. Suhteline vanus - sündmuste/kivimikehade ruumilised suhted ja sellest tuletatud vanuseline järgnevus. Absoluutne vanus - kivimi/mineraali (kalendaarse) vanuse määramine selle omaduste kaudu . Daik on plaatjas enamasti aluselise koostisega kivimeist koosnev intrusioon Intrusioon ehk plutoon on maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim). Geokronoloogiline skaala liigestab Maa ~4,6 miljardilise aastase ajaloo erineva pikkusega üksusteks.
Motiiv on tegevuse alustamiseks ajend. (vajadus motiiv tegevus) INTELLIGENTSUSE MÕISTE Intelligentsuse all mõistetakse üldist vaimset võimekust. Erinevad vaated intelligentsusele: · kiire ja adekvaatne kohanemine uute situatsioonidega · maksimaalne õppimine kogemusest · abstraktse mõtlemise ja sümbolite kasutamise oskus Intelligentsuse paljususe suund: Võimed jagunevad (Sternbergi ja Gardneri järgi): · lingvistilised · loogilis-matemaatilised · ruumilised · kehalised · muusikalised · interpersonaalsed (teiste mõistmine) · intrapersonaalsed (iseenese mõistmine) [Mis on intelligentsus? Intelligentsus on vaimne võime lahendada uusi või keerulisi olukordi; võime õppida oma kogemustest; võime kohaneda; võime õigesti tajuda iseloomulikke seoseid ja suhteid, mis aitab meil lahendada uusi probleeme ja orienteeruda tekkinud olukordades. See on ilmselt kõige olulisem ja kindlasti kõige enam
Populatsioon on isereguleeruv süsteem. *Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse muutused periooditi (ajas). Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses (saaklooma arvukuse suurenedes kasvab mõne aja pärast toidu külluse tõttu ka kiskja arvukus). *Ökosüsteem on pidevalt muutuv isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seotud organismid ning eluta keskkond. Ökosüsteemil on kindlad ruumilised mõõtmed, ta reageerib välismõjutustele kui üks tervik ning nende vahel on eristatavad üleminekud. Kõik ökosüsteemid saavad eksisteerida tänu energiaallikale (Päikesele). *Ökosüsteemi iseloomustavad Liigiline koosseis, liigirikkus, dominant (sageli üks olulisim tegur toiduahelas), biomass ning produktsioon (kogu orgaanilise aine juurdekasv aastas). Jaguneb elukoosluseks (taimed, loomad, seened, mikroorganismid) ja ökotoobiks (eluta osa; vee-, muld- ja õhkkeskond).
Psühholoogia mõiste Psühholoogia on teadusharu, mille sisu ei ole üheselt defineeritud. On mitu laialt levinud määratlust: 1) psühholoogia on teadus, mis uurib psüühikat; 2) psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse; 3) psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka: 1) Mitmesuguseid arvamusi psüühika kohta, sõltumata nende teaduslikkusest; 2) Kõike psühholoogide tegevusega seonduvat; 3) Mingi teatud inimese või raamatutegelase psüühika eripärasid. Teoreetilised suunad 1)Psühhodünaamiline psühholoogia- esindajad rõhutavad eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Selle lähenemissuuna algatas Sigmund Freud kasutas võtet - vabade assotsiatsioonide meetodit - st patsient ütles, mis tal pähe tuli(ka mõttetusi), Freud aga kuulas teda ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. T...
26. Lorentzi teisendused. mis asendavad galilei. Lorentzi teisendus on aegruumi teisendus erirelatiivsusteoorias, millega seotakse kahe erineva inertsiaalses taustsüsteemis paikneva vaatleja mõõtmistulemused. Fundamentaalne erinevus Galilei ja Lorentzi teisenduste vahel seisneb selles, kuidas viimastes teineteise suhtes erineva kiirusega liikuvaid vaatlejaid kirjeldatakse: relatiivsusteoorias on ajaühikud, ruumilised pikkused ning sündmuste ajaline järjestuski erinevate kiirustega liikuvate vaatlejate jaoks erinevad. Viimane tuleb sellest, et valguse kiirus on kõigi vaatlejate jaoks alati ühesugune. y’=y z’=z β=v/c √ √ 27. Relativistlik energia. (kineetiline energia) valemid 2 Kogu relativistlik energia E mc
l- keha pikkus liikuvas süsteemis, l0 -seisvas süsteemis. 25.Lorentzi teisendused. Lorentzi teisendus on aegruumi teisendus erirelatiivsusteoorias, millega seotakse kahe erineva inertsiaalses taustsüsteemis paikneva vaatleja mõõtmistulemused. Fundamentaalne erinevus Galilei ja Lorentzi teisenduste vahel seisneb selles, kuidas Lorentz teineteise suhtes erineva kiirusega liikuvaid vaatlejaid kirjeldab: relatiivsusteoorias on ajaühikud, ruumilised pikkused ning sündmuste ajaline järjestus erinevate kiirustega liikuvate vaatlejate jaoks erinevad. Viimane tuleneb asjaolust, et valguse kiirus on kõigi vaatlejate jaoks alati ühesugune. x −vt t −βx /c x'= t' = y’=y z’=z β=v/c √ 1−β 2 √1−β 2 26.Relativistlik energia
saadud spetsiaalse testiga. Wanderlici ülesanded: Kaheksat laadi ülesandeid Verbaalne mõistmine (vanasõnade täpse tähenduse mõistmise ülesanded) Verbaalne loogika (loogikaülesanded) Leksikaalne võimekus (võõrsõnade täpne tähendus) Numbriline võimekus (jadade lahendused) Aritmeetilised võimed (matemaatilised testülesanded) Geomeetrilised võimed (kujundite võrdlemine) Pinnalaotuslikud ruumilised võimed (esemete moodustamine) Tähelepanelikkus (teksti- või numbriridade võrdlus) 3. Käitumisgeenide mutatsioonid IQ 20 Pole võimelised rääkima 25-35 Tugev vaimne alaareng 35-50 Mõõdukas vaimne alaareng 50-70 Nõrk vaimne alaareng (perekondlik pärandumine) 75-130 Populatsiooni keskmine (95% populatsioonist) > 130 Vaimselt väga andekad PÕHJUSED Geenid Lugemis-, kirjutamis-, kõnevõime. Dementsus Uudikmutatsioonbid "Päritavuse puudumine"
TARMO KORDAMINE ELEKTROMAGNETVÄLJAD: 1.Kuidas tekib elektriväli- ja magnetväli? Kuidas on nendega seotud elektromagnetväli? Elektriväli tekib, kui seadmes on pinge, nt lamp on pistikusse ühendatud. Magnetväli tekitatakse, kui juurde lisandub voolu liikumine. Elektromagnetväli on väli, mida tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed jms, mis on lülitatud vooluvõrku. Kus iganes liigub elekter, tekivad mõlemad – nii elektri- kui magnetväli. 2. Kuidas mõjuvad inimesele elektromagnetväljade otsesed mõjud ja kuidas kaudsed mõjud? Otsene mõju - peapööritus, meelelundite, närvide ja lihaste stimulatsioon, keha või teatud kehapiirkonna kudede kuumenemine, pindmiste kudede kuumenemine Kaudne mõju - tugevad elektromv võivad rikkeid põhjustada elektrilistes meditsiiniseadmetes sh südamestimulaatorid jm siirdatud või kehal kantavates meditsiiniseadmetes. Ferromagnetiliste objektide lendamine(Koobalt, nikkel, raud) (MRT mis on pm hiiglaslik magn...
TARMO KORDAMINE ELEKTROMAGNETVÄLJAD: 1.Kuidas tekib elektriväli- ja magnetväli? Kuidas on nendega seotud elektromagnetväli? Elektriväli tekib, kui seadmes on pinge, nt lamp on pistikusse ühendatud. Magnetväli tekitatakse, kui juurde lisandub voolu liikumine. Elektromagnetväli on väli, mida tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed jms, mis on lülitatud vooluvõrku. Kus iganes liigub elekter, tekivad mõlemad nii elektri- kui magnetväli. 2. Kuidas mõjuvad inimesele elektromagnetväljade otsesed mõjud ja kuidas kaudsed mõjud? Otsene mõju - peapööritus, meelelundite, närvide ja lihaste stimulatsioon, keha või teatud kehapiirkonna kudede kuumenemine, pindmiste kudede kuumenemine Kaudne mõju - tugevad elektromv võivad rikkeid põhjustada elektrilistes meditsiiniseadmetes sh südamestimulaatorid jm siirdatud või kehal kantavates meditsiiniseadmetes. Ferromagnetiliste objektide lendamine(Koobalt, nikkel, raud) (MRT mis on pm hiiglaslik magn...
LAUSEARVUTUS Diskreetne matemaatika ei tegele reaalarvudega ega pidevate funktsioonidega. Verbaalne esitus on mistahes info esitamine lingvistilise keele abil. Formaalne esitus on mistahes info esitamine ilma lingvistilise keele abita ehk esitus kokkulepitud sümbolite abil. Formaalne esitus peab olema üheselt tõlgendatav. Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. Lausearvutuse lause võib olla iga verbaalne väide, millele saame omistada tõeväärtuse – tõene või vale. Lihtlause on lihtsaim võimalik lausearvutuslause. Lausearvutuslauseid tähistatakse formaalselt suurtähtedega: A, B, P, Q … Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesõnade ja loog konstruktsioonide abil liitlauseid. Lausearvutuse lihtlauseid seotakse liitlauseteks 5 loogilise konstruktsiooni ehk loogikatehte abil. Binaarsed loogikatehted seovad kahte lauset (4 tk), unaarne loogikatehe on rakendatav üksikule lausele (1 tk – eitus). Loogiline korrutamine ehk konjun...
..18%. Puidu kuivamisel ja kahanemisel käivad kaasas ka mitmesugused pahed, nagu pakatamine, kõmmeldumine, kaardumine jne. Ettevaatamatu ja kiire kuivatamisega võivad laudade/plankude otsad niiskuse intensiivse eemaldumise tõttu lõheneda ja see vähendab tunduvalt puidu väärtust. Otstarbekas on pärast palgi lahtisaagimist katta saematerjali otsapinnad värviga, et vältida nende liiga kiiret kuivamist. Kahanemisel või paisumisel tekkivate sisepingete tagajärjel toimuvad puidus ruumilised muutused. Öeldakse, et ,,puit töötab", mis tähendab, et puutükk kahandab oma ruumala vastavalt niiskuse muutumisele. Selline muutus toimub erinevates puiduliikides isemoodi. Suuremad muutused toimuvad tavaliselt tihedamatel puuliikidel (tugevalt töötavad pöök, pärn; keskmiselt saar, tamm, vaher; vähem mänd, lehis, kuusk). 5 Peamised puidu kuivatamise meetodid on õhkkuivatamine, kamberkuivatamine ja elektriline kuivatamine.
Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. · Ökosüsteemil on kindlad ruumilised mõõtmed. · Ökosüsteemide vahel n järsud üleminekud. · Ökosüsteem reageerib välismõjutustele kui üks tervik. · Ökosüsteem on pidevalt muutuv süsteem. · Kõik ökosüsteemid saavad eksisteerida tänu energiaallikale- päikesele. · Ökoloogiline amplituud: Ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele. Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, mille toime on organismi
Kas need testid mis on lisatud on lihtsalt harjtamiseks ? Ning milline on kodutöö ja millal seda peab tegema? Õppeaine läbinud üliõpilane: 1. Saab aru turunduse spetsiifikast 2. Oskab kasutada turundusmeetmestiku ehk 4P kõiki elemente eraldi ja leida võimalusi nende integreerimiseks 3. Teab oma tarbijate sihtrühma segmenteerimise, oma toodete positsioneerimise ja brändimise, turustuse ning turunduskommunikatsiooni põhireegleid 4. Omandab põhiteadmised turundusuuringutest 5. Mõistab müügi protsessi ja erinevaid kliendikäitumisi 6. oskab toote/teenuse müügihinda kujundada ja kaitsta 7. oskab kasutada erinevaid müügi lõpetamise tehnikaid Kursuse sisu: 1.Turunduse juhtimine ettevõttes. Turundusliku idee hindamine, eesmärgi saavutamine lähtudes turu trendidest ja vajadustest. Toote ja teenuse sarnasus-erinevus. Turundusmeetmestik(McCarthy 4P-d).. Toode ja teenus, tootearendus. Unikaalse müügiargumendi väljaselgitamine - USP. Hin...
ümar-, ovaal-, pikk- ja tiiboksa? Ümaroksa suurima ja vähima läbimõõdu suhe on <1,5 mm; Ovaaloksa suurima ja vähima läbimõõdu suhe on 1,5...4 mm; Pikkoksa suurima ja vähima läbimõõdu suhe on >4 mm; tiiboksa suurima ja vähima läbimõõdu suhe on > 4 mm. 27. Kirjeldage saematerjali kuivatamisel ja säilitamisel tekkivaid kaardumise tüüpe. Kahanemisel või paisumisel tekkivate sisepingete tagajärjel toimuvad puidus ruumilised muutused. Öeldakse, et ,,puit töötab", mis tähendab, et puutükk kahandab oma ruumala vastavalt niiskuse muutumisele. Selline muutus toimub erinevates puiduliikides isemoodi. Suuremad muutused toimuvad tavaliselt tihedamatel puuliikidel (tugevalt töötavad: pöök, pärn, keskmiselt saar, tamm, vaher; vähem mänd, lehis, kuusk). Kaardumine on pikisuunaline kuju muutumine, mis on põhjustatud puidu
Üldine kunstiajalugu II Tõestisündinud lugu, baseerub Voldemar Vaga teosel ,,Üldine kunstiajalugu" 1. Varakristlus: a) enne Milaano edikti; b) pärast. · Arhitektuur al 4. sajandist o Katakombid Lähis-Idas, Itaalias (Rooma linna all) ja mujal Tuffi uuristatud · Seina- ja laemaalid o Võrreldes roomaga, on kõrvale jäetud erootilised motiivid ning paganlike jumalate kummardamisega seonduv o Motiivid kui salajased tingmärgid, mille tähendust teadsid vaid kristlased või inimesed, kes need maalisid. Kristliku sümboolika algus · Kristus kala · Lambatallega mees hea karjane · Ankur - lootus · Paabulind surematus Stseenid vanast testamendist 2. Bütsants: · Hellenist...
DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL 3.1. Varda arvutusskeem väändel Väände puhul on tihtipeale koormusteks detaili otseselt väänavad pöördemomendid või jõupaarid (Joon. 3.1): · koormust ülekandvad võllid; · keermesliited pingutamisel, jne.; või siis detaili telje ristsihis ekstsentriliselt mõjuvad koormused või nende komponendid: · keerdvedrud; · ruumilised raamid, jne. Väänav pöördemoment = varda ristlõikeid ümber telje (telje suhtes) pöörav koormus M Arvutusskeemi koostamine väändel Arvutusskeem Tegelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem
8. RAUDBETOON 8.1. PÕHIMÕISTEID RAUDBETOONIST Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. JOONIS 8.1.1. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad järgmised asjaolud: *betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele, *betoon nakkub küllalt hästi terase külge, *betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid, *betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest, *tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbe...
Kontrollmärgike topsi all, nii et lapsel on võimalik pärast õnnestumist kontrollida. Kellukesed õpetavad lapsi eristama kaheksat tooni do-st do-ni esialgu täistoone, hiljem ka viit pooltooni. Kellukesi on kaks komplekti. Lapsed õpivad toone eristama (kõrgem-madalam), reastama heliredeli järjekorras, leidma paarilisi ja mängima mitmesuguseid mälumänge. Lõpuks ka musitseerima. Geomeetrilised kujundid Geomeetrilised kaardid ja ruumilised geomeetrilised kujundid. Binoomiline kuup - on lapsepärane, värviliste külgedega õppevahend, mida väiksemateks kuupideks lahti võttes tegeleb laps algebravalemiga a³ + 3²b + 3² + ³. Kuupide punased, sinised ja mustad küljed jätavad ladumisel lapse mällu jälje, millele toetudes on 8-9 aastaselt valemit kerge mõista. Samasuguse kergusega omandab laps eelkoolieas ka trinoomilise kuubi ladumise. Klotside küljed on nüüd sinised, punased, mustad ja kollased ning neid õiges
Sünteesitava polüpeptiidi C-terminus on kovalnetselt seotud lahustamatule vaigule. Liidetava aminohappe aminorühm kaitstakse blokeeriva rühmaga, mis pärast aminohappejäägi liitmist kasvavale peptiidahelale eemaldatakse. Liidetava aminohappe karboksüülrühm aktiveeritakse karbodimiidiga. Iga tsükli järel tahke faas filtritakse välja. V VALKUDE RUUMILISED STRUKTUURID 1. Sekundaarstruktuur on polüpeptiidahela mingi osa lokaalne konformatsioon, mis on stabiliseeritud vesiniksidemetega amiidrühma vesiniku ja karbonüülrühma hapniku vahel. -heeliks üldlevinud valkude sekundaarstruktuurielement; stabiliseeritud lähestikku asuvate aminohappejääkide peptiidsideme amiidrühma vesiniku ja karbonüülrühma hapniku vaheliste vesiniksidemete poolt. 3,6 jääki pöörde kohta; tõus jäägi kohta: 1,5 Å
4 GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad 9. Kaardi objektid, tingmärkide jaotus. Kaardiobjektide jagunemine geomeetria alusel: 1. punktobjektid (0-dimensionaalsed) 2. joonobjektid (1-dimensionaalsed) 3. pindobjektid (2-dimensionaalsed)’ 4. ruumilised objektid (3 või enam dimensionaalsed) Kaardiobjektide jagamine kujutamisviisi alusel: 1. Punktobjektid: a) dimensioonilised (mõõtkava arvestavad) b) dimensioonitud (mõõtkava mittearvestavad) 2. Joonobjektid: dimensioonilised ja dimensioonitud (tähistatakse: piire, kommunikatsioone, mingi objekti või nähtuse jaotus ruumis) Piirid (kahte asja eristav joon) saavad olla: a) pidevad - nähtus või objekt on ruumis pidevas muutuses
funktsionaalsed (determineeritud) stohhastilised (juhuslikkust arvestavad) lineaarsed mittelineaarsed 4. Aja arvestamise järgi staatilised 5 dünaamilised 5. Kasutatavate mõõtühikute järgi naturaalsed väärtuselised sega standardiseeritud protsentuaalsed 6. Lihtsustatuse aste agreeritud detailiseeritud punktmudelid ruumilised mudelid Determineeritud ja stohhastilised mudelid. Mudelid jagunevad determineeritud ja stohhastilisteks mudeliteks. Stohhastilisteks nimetatakse mudelit, mille konstruktsioonis ja funktsioneerimisel on oluline osa juhuslikkusel ja mida kirjeldatakse selliste mõistete abil nagu juhuslik sündmus, juhuslik suurus, juhuslik protsess, tõenäosuse jaotus ja tõenäosustihedus. Determineeritud mudeli konstruktsioonis ja funktsioneerimisel ei ole juhuslikkusel olulist osa.
Karnaugh' kaart Karnaugh' kaart Karnaugh' kaart A Karnaugh' kaardil on 2 põhiomadust. 1. põhiomadus 2 3 ja 4muutuja kaardid on 2mõõtmelised ehk tasandilised. t 5 ja 6muutuja kaardid on 3mõõtmelised ehk ruumilised. kaardi iga ruudu naaberruutude arv võrdub kaardi muutujate arvuga u u 2 4 4 = 32 ruutu ; Seega: t 5muutuja Karnaugh' kaart on tabel mõõtmetega i 2muutuja Karnaugh' kaardi igal ruudul on 2 naaberruutu ; s t
Inimgeograafia raamatu esimese osa kokkuvõte Loodusgeo ja inimgeo on omavahel tugevas seoses. Mõlemad teadused on ruumilised teadused. Kui teadusi kirjeldatakse pole erinevus oluline, kui aga seletatakse on erinevus suur, sest ühte nähtus juhivad loodusseadused, teist aga ühiskonnareeglid. Erinevus põhihuvides: Inimgeograafia põhihuvi on ühe kindla nähtuse korraldus ruumis. Loodusgeograafia põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju nende ruumilise koospaiknemise alusel. Inimgeograafia on teemateadus. Tegeleb inimtegevusega. Loodusgeograafia on objektiteadus. Tegeleb loodusnähtusega.
79. Polümeeride omadused. Saamine. Kasutamine. Polümeeride omadus: Sünteetilise polümeeri ahelad on erineva pikkusega ja seetõttu pole neil ühest molaarmassi ega sulamistemperatuuri Defineerida saab aga keskmise molaarmassija ahela pikkuse Polümeeri tugevus ja ka viskoossus on seotud ahelate kuju ja pikkusega. Polümeeride füüsikalised omadused: ahela geomeetriaga: lineaarsed polümeerid lahustuvad org.lahustites ja kuumutamisel sulavad ruumilised ei lahustu ega sula hargneva ahelaga käituvad väga erinevalt–sõltuvalt kõrvalahelate hulgast molekulide vaheliste sidemete iseloom ja tugevus. Intermolekulaarsede siduvad jõud polümeerides jaotatakse: 1. primaarsed keemilised sidemed( peamiselt kovalentsed) aatomitevahel, mis hoiavad molekule koos: O-O ( nõrgimad), C-C ( keskmised) jaC=O, kaksik- ja kolmiksidemed(tugevad). 2. sekundaarsed(nõrgad) sidemed molekulide vahel, mis mõjutavad polümeeri kui
Sinul pole selle faili üle õigusi! Ära levita edasi! BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS 2 VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED 6 AMINOHAPPED. PEPTIIDID 9 PRIMAARSTRUKTUUR. VALKUDE ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL 14 VALKUDE RUUMILISED STRUKTUURID 16 SISSEJUHATUS ENSÜMOLOOGIASSE 21 ENSÜÜMIKINEETIKA 25 ENSÜÜMIKATALÜÜSI KEEMILISED MEHHANISMID 30 KATALÜÜSI REGULATSIOON 34
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
