Standardhälve 1. leitav dispersiooni ruuduga (ruutjuurega) 2. paikneb alati vahemikus 0 ... lõpmatus (kui on alternatiivne tunnus, siis saab olla kuni 0,5 see on triki küsimus, kui panid õige, siis on ÕIGE) 3. ei saa olla lineaarhälbest suurem (väiksem) 4. varieeruvas reas = 0 (st puhul rida just varieerub) 5. ei ükski Regressioonianalüüsi kõige üldisem eesmärk: 1. kirjldada korrlatiivset seost metemaatika funktsioonina Pidev juhuslik suurus... 1. võib omada ükskõik milliseid väärtusi tema võimalikke väärtusi hõlmavas arvuvahemikus. 2. juhuslikku suurust nim pidevaks juhuslikuks suurusesks, kui tema võimalike väärtuste hulk on loenduv. Lineaarne regressioonimudelil: 1. pole põhjus ega tagajärge 2. kordaja võb olla nii pos kui neg 3. vabaliikme abil saame kirjeldada seoste tugevust 4. regressiooni kordaja b abil saame kirjeldada seose tugevust Dispersioonanalüüsi...
saamiseks usaldatavusega P. k=1, kui P=68% k=2, kui P=95% k=3, kui P=99% Katteteguri kasutamine eeldab teadmist määramatuse jaotuse kohta. Toodud katteteguri väärtused on kasutatavad normaaljaotuse korral! 3 Tund: Praktiline töö – mõõtmine. Mõõtetulemuste hajuvusgraafiku kujutamine. 1) Eksperimentaalse standardhälbe : s(x)= (on võrdne ruutjuurega kõigi tulemuste erinevused keskmisest võetuna ruudus, liidetud kokku ning jagatud n-1, kus n on mõõtmiste arv) Standardhälve näitab kuidas jagunevad mõõtmistulemused arvuliselt keskmise tulemuse ümber, sama suuruse määramisel korduvate katsete korral. (Gaussi kõver) 2) Aritmeetiliste keskmiste eksperimentaalse standardhälbe (ehk ruutkeskmise vea) valem: u ( )= s( )= = Mõõteriista täpsus võib olla antud absoluutvea, suhtvea või taandatud vea kujul või arvutusvalemina : u ( )=
Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL kus: Wz ristlõike (telg-) tugevusmoment (vastupanumoment) peatelje z suhtes, [m3]; Iz ristlõike inertsimoment peatelje z suhtes, [m4]; a kaugeima punkti kaugus peateljest z (nulljoonest), [m]. Tugevusmomentide avaldistes on vastava teljega risti olev mõõde ruudus (Joon. 6.23). Erinevate kujundite (ja profiilide) tugevusmomendid peatelgede suhtes on toodud insenerikäsiraamatutes (ja tootekataloogides) Ristküliku tugevusmoment Kolmnurga tugevusmoment Ringi tugevusmoment b a = 2h/3 a = D/2 a = h/2 h
Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL kus: Wz ristlõike (telg-) tugevusmoment (vastupanumoment) peatelje z suhtes, [m3]; Iz ristlõike inertsimoment peatelje z suhtes, [m4]; a kaugeima punkti kaugus peateljest z (nulljoonest), [m]. Tugevusmomentide avaldistes on vastava teljega risti olev mõõde ruudus (Joon. 6.23). Erinevate kujundite (ja profiilide) tugevusmomendid peatelgede suhtes on toodud insenerikäsiraamatutes (ja tootekataloogides) Ristküliku tugevusmoment Kolmnurga tugevusmoment Ringi tugevusmoment b a = 2h/3 a = D/2 a = h/2 h
20-29 30-39 40-49 50-59 60 ja vanemad vanus määramata Vastajate hariduslik jaotuvus Sorteeri andmebaasis olevad andmed ametinimetuste järgi tähestikulises järjekorras. Filtreeri andmebaasis välja naissoost vastajad Ülesanne 6 Kui lahtri Number väärtus ruudus on suurem kui 45 kirjuta vastuse lahtrisse "ruut suurem kui 45", kui on suurem kui 25 kirjuta lahtrisse "suurem kui 25" ja alla 25 kirjuta "alla 25" Number Ruut 4 1 6 7 5 1 4 2 6 8 4 2 1 5 4 7 5 2 1 6 4 Ülesanne 7 Leia tabelisse vajalikud palgaandmed kasutades valemeid. Arvestada tuleb tulumaksuvaba miinimumi. Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine
Ei ole harv, kus hakkavad lagunema hambad ja juuksed välja langema. Nahk muutub kuivaks ja neil on pidevalt külm. Lõpuks muutuvad nad väga jõuetuks, tekivad õppimis- ja töötamisraskused, kontsentratsioonihäired, meeleolu langus. Arstid diagnoosivad anorexiat siis, kui kehakaal on 15 % allpool eeldavat ( kas kaalukaotuse tulemusena või ei ole seda kunagi saavutanudki). Arvutatakse Quetelet kehamassi indeksi järgi, mis on 17,5 või väiksem. (Q. indeks = kehakaal (kg) / I pikkus (m) I ruudus. Kehakaalu kaotus on esile kutsutud paksuks tegevate toitude vältimise, oksendamise esilekutsumise, lahtistite kasutamise, ülemäärase kehalise aktiivsuse, söögiisu vähendavate preparaatide kasutamisega. Kui algus on puberteedieas, siis võib kasv seiskuda, tütarlastel ei arene rinnanäärmed, tekivad menstruatsioonihäired, poistel seiskub suguelundite areng. Ravile tulemiseks peaks pöörduma psühhiaatri vastuvõtule. Tartus on see võimalus Tartu Ülikooli
modaalloogikas, kuid traditsioonilise loogika raames tähistab väljend ,,loogiline ruut" alati kategooriliste väidete loogilist ruutu. D5.8 Loogilise ruudu diagonaal kujutab väidete vasturääkivust ehk kontradiktoorsust: kui üks väide on tõene, siis teine on väär ja kui üks väide on väär, siis teine on tõene. Joonis 5.6. Vasturääkivuse ehk kontradiktoorsuse suhteid on loogilises ruudus kaks. Vasturääkivad (ik contradictories) väidetepaarid on üldjaatav ja osaeitav (A ja O) ning üldeitav ja osajaatav (E ja I). Nt: Kahekohalises kupees saab olla kuni kaks inimest. Eeldame, et inimese soo termin on selge ning maht on selgete piiridega (järsk), st iga inimese puhul saab määratleda, kas ta on nais- või meessoost. Määratleme loogilise ruudu nii, et kõikide väidete subjektiks on termin ,,kupees viibija" ja predikaadiks on termin ,,naine"
lühike. Seega hetkkiirus on keskmine kiirus ülilühikese ajavahemiku jooksul. Kõike seda arutelu saab kirjutada üles matemaatiliselt: s v lim t 0 t . Kiirendust võib ka jagada keskmiseks kiirenduseks ja hetkkiirenduseks. Koolifüüsikas kasutatakse vaikimisi ainult keskmise kiirenduse mõistet. Kiirenduse korral tekitab raskusi selle ühiku mõistmine: m/s2. Mida tähendab sekund ruudus? Kiirendus m/s m 2 s s näitab seda kui palju kiirus muutub ajaühikus, seega . Keha liikumise kirjeldamisel kasutatakse tavaliselt punktmassi mõistet. Punktmass on keha mudel, millel pole mõõtmeid, kuid on reaalse keha massiga võrdne mass ja see asub reaalse keha massikeskmes
Geodeesia eksamiteemad kevad 2013 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinnaosade mõõtkavalisest kujutamisest digiaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Samuti ka objektide koordineerimine ja nende omavaheliste seoste kujutamine, seda just topograafiliste kaartide abiga. Objektide asukohtade väljakandmine loodusesse. TEGEVUSVALDKONNAD: Kõrgem geodeesia Maa tervikuna, kuju ja suurus; insenerigeodeesia geodeetilised tööd rajatiste projekteerimiseks, alusplaanid, ka maa-alused kommunikatsioonid, kaevandused, erine...
ühesuguste vahedega,selleks masinad b)radakülv-külvile jäetakse tehnorajad c)viirgkülv-osad reavahed on kitsamad ja osa laiemad,köögiviljadel d)ristikülv-seemned jaot ühtlasemalt,halb, et seemnete ristumiskohtadel tuleb neid kahekordselt. e)peenarkülv-taliteraviljade puhul. Haju e laialtkülv:a)radakülvb)lintkülvc)peenarkülv.Laiarealine külv:a)täppiskülv b)peenarkülvc)vagukülv-kartul.Pesitikülv:a)ruutpesiti-pesad on ruudus ja pesade vahekaugused on võrdsed.Hea teha umbrohutõrjet,nt maisb)joonpesiti-pesad on reas,ei pruugi teistpidi olla samades mõõtmetes c)vahelduvpesiti-üks pesa asub kahe teise pesa keskkohal aga teises reas d)hajupesiti-pesad on juhuslikult. Kaunviljade puhul kasut harilikku reaskülvi.Teraviljade puhul äärmiselt defits sortide puhul kasut laiend-või laiarealist külvi. 2.kuidas külvata, kui põld on ebakorrapärase kujuga.a) põhjast lõunasse.keskpäeval kui päike
kõige parem,sest seemned reas ühesuguste vahedega,selleks masinad b)radakülv- külvile jäetakse tehnorajad c)viirgkülv-osad reavahed on kitsamad ja osa laiemad,köögiviljadel d)ristikülv-seemned jaot ühtlasemalt,halb, et seemnete ristumiskohtadel tuleb neid kahekordselt. e)peenarkülv-taliteraviljade puhul. Haju e laialtkülv:a)radakülvb)lintkülvc)peenarkülv.Laiarealine külv:a)täppiskülv b)peenarkülvc)vagukülv-kartul.Pesitikülv:a)ruutpesiti-pesad on ruudus ja pesade vahekaugused on võrdsed.Hea teha umbrohutõrjet,nt maisb)joonpesiti-pesad on reas,ei pruugi teistpidi olla samades mõõtmetes c)vahelduvpesiti-üks pesa asub kahe teise pesa keskkohal aga teises reas d)hajupesiti-pesad on juhuslikult. Kaunviljade puhul kasut harilikku reaskülvi.Teraviljade puhul äärmiselt defits sortide puhul kasut laiend-või laiarealist külvi. 2.kuidas külvata, kui põld on ebakorrapärase kujuga.a) põhjast lõunasse.keskpäeval
*Õlekõrs e ektomorf poisilik, puusad ja õlad enam-vähem sama kitsad, kehas on vähe lihaseid ja rasva. 3. Kehamassi indeksi alusel: alakaal alla 18,5; normaalne kaal 18,5 24,9, ülekaal 25,0 29,9; rasvumine üle 30. Rasvumist loetakse meestel seisundit, kus rasvkude mood kehamassist 20% või üle selle, naistel aga 30% või enam. Raskematel rasvumise juhtudel võib aga rasva mass ületada isegi 55% keha kaalust. Kehamassi indeks = kehakaal (kg) jagatud pikkusega (m) ruudus. 21. Kehakaalu reguleerimise tähtsus ja meetodid erinevatel spordialadel, kehakaalu kiire langetamisega seotud terviseriskid. Kehakaal on üldine, kuid sageli väga informatiivne inimese tervisliku seisundi ja kehalise töövõime indikaator, sportlase puhul ka sportliku vormi näitaja. Pidev kehakaalu jälgimine ja vajadusel selle teadlik reguleerimine on aga paljudel spordialadel treeninguga lahutamatult kaasas käiv tegevus. Sõltuvalt kehakaalu
Füüsika I osa eksami kordamisküsimused TEST........................................................................................................................................... 1 DEFINITSIOONID...................................................................................................................13 VALEMID (SEADUSED)........................................................................................................20 TEST Loeng 1 · Arvutüübid: naturaalarv, täisarv, ratsionaalarv, reaalarv, kompleksarv. naturaalarv loendamiseks kasutatavad arvud 0, 1, 2, 3, ... (mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja); täisarv kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud; ratsionaalarv need reaalarvud, mida saab esitada kahe täisarvu m ja n (n0) m/n. Igal ratsionaalarvul on lõpmatu kümnendarendus ja se...
); Radians – radiaanid – 0.9706 r (1 radiaan: kaare pikkus võrdub tema raadiusega) ; Surveyor’s Units – maamõõtjate (topograafilised) ühikud – N 62d36’33”.3 E: (põhimuutuja AUNITS väärtused on vastavalt 0, 1, 2, 3, 4). Precision – mitu punktijärgset kümnendkohta kuvatakse nurgamõõtudes ( näites – 4 kohta; lubatud 0 ... 8 (põhimuutuja AUPREC). Clockwiese – kui ruudus pole “linnukest”, siis nurga positiivne suund on vastu kellaosuti liikumise suunda (“vaikimisi” on põhimuutuja ANGDIR = 0), Anglosaksi maade kirjapildi järgi ccw – Contra ClockWiese Märkus. Põhimuutuja ANGBASE on määratud tavaliselt kasutatava koordinaat- süsteemi X-telje suunaga Märkus. Ei ole õige kasutada väljendeid päripäeva ja vastupäeva, sest
suunatud parema käe rusikareegli kohaselt piki pöörlemistelge. Inertsimoment I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Keha element (pisike osa) massiga m , asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsimomenti I = m r 2. Keha kui terviku inertsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise (integreerimise) teel. Inertsimomendi ühikuks SI-süsteemis on üks kilogramm korda meeter ruudus (1 kg . m 2). Mass kulgliikumisel = inertsimoment pöördliikumisel. Impulsimoment (ehk pöörlemishulk) L näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele. Kui pöörleva keha osa massiga m liigub joonkiirusega v piki ringjoont kaugusel r pöörlemisteljest, siis tema impulsimoment on kauguse r ja impulsi p = m v korrutis: L = m v r . Impulss kulgliikumisel = impulsimoment pöördliikumisel. Impulsimoment kui vektor: L = r x p , kus p
suunatud parema käe rusikareegli kohaselt piki pöörlemistelge. Inertsimoment I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Keha element (pisike osa) massiga m , asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsimomenti I = m r 2. Keha kui terviku inertsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise (integreerimise) teel. Inertsimomendi ühikuks SI-süsteemis on üks kilogramm korda meeter ruudus (1 kg . m 2). Mass kulgliikumisel = inertsimoment pöördliikumisel. Impulsimoment (ehk pöörlemishulk) L näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele. Kui 10 pöörleva keha osa massiga m liigub joonkiirusega v piki ringjoont kaugusel r pöörlemisteljest, siis tema impulsimoment on kauguse r ja impulsi p = m v korrutis: L = m v r . Impulss kulgliikumisel = impulsimoment pöördliikumisel
Inertsimoment I näitab keha omadust säilitada oma pöörlemisolekut. Samas näitab ta ka pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Keha element (pisike osa) massiga m , asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsimomenti I = m r 2. Keha kui terviku inertsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise (integreerimise) teel. Inertsimomendi ühikuks SI-süsteemis on üks kilogramm korda meeter ruudus (1 kg . m 2). Mass kulgliikumisel = inertsimoment pöördliikumisel. Impulsimoment (ehk pöörlemishulk) L näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele või siis pöörleva keha suutlikkust teisi kehi liikuma panna. Kui pöörleva keha osa massiga m liigub joonkiirusega v piki ringjoont kaugusel r pöörlemisteljest, siis tema impulsimoment on kauguse r ja impulsi p = m v korrutis: L = m v r . Impulss kulgliikumisel = impulsimoment pöördliikumisel
Teaduslik revolutsioon 15431600 I One of the most important developments in the western intellectual tradition was the Scientific Revolution. The Scientific Revolution was nothing less than a revolution in the way the individual perceives [ tajub ] the world. As such, this revolution was primarily an epistemological revolution it changed man's thought process. It was an intellectual revolution a revolution in human knowledge. Even more than Renaissance scholars who discovered man and Nature, the scientific revolutionaries attempted to understand and explain man and the natural world. Thinkers such as the Polish astronomer Nicholas Copernicus(14731543), the French philosopher René Descartes(15961650) and the British mathematician Isaac Newton(16421727) overturned the...
s BS Keskmine loomade arv rühmas arvutatakse valemiga: 1 (ni2 ) ni = ni - i k -1 i i ni k - isade arv ni - vaatluste arv i-ndal isal; (ni2 ) - isa järglaste arv ruudus i i Päritavuse arvutamisel dispersioonanalüüsiga tuleb, nagu vanemate ja järglaste sarnasuse määramiselgi, püüda nii täielikult kui võimalik elimineerida kõik mittegeneetilise erinevuse põhjused sugulasrühmade vahel s.t., et kõik loomad tuleb viia mittegeneetiliste tegurite suhtes ühele tasemele. Tavaliselt saavutatakse see loomade juhusliku valimi moodustamisega arvestades keskkonnatingimusi
.......................................................... Millised ained tekivad pärmseene hingamisel? ..................................................................................................................................................... Miks kasutatakse pärmi küpsetamisel? ..................................................................................................................................................... Leidke kõige õigem vastus ja tähistage see vastavas ruudus X-ga. 1 punkt 4.9. Joonisel on kujutatud keskkonnatemperatuuri ja ühe organismi kehatemperatuuri. See organism on: A kala B konn C roomaja D imetaja E putukas 22
.............................................................. Millised ained tekivad pärmseene hingamisel? .................................................................................................................................................... Miks kasutatakse pärmi küpsetamisel? .................................................................................................................................................... Leidke kõige õigem vastus ja tähistage see vastavas ruudus X-ga. 1 punkt 4.9. Joonisel on kujutatud keskkonnatemperatuuri ja ühe organismi kehatemperatuuri. See organism on: A kala B konn C roomaja D imetaja E putukas 23 5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG 5.1. Kirjutage organismide paljunemisviise kujutavale skeemile puuduvad nimetused. Punktiirile kirjutage üks näide organismidest, kes sel moel paljunevad. 3 punkti Näited: ........................ ............................ ........................... 5.2
Eksponentkeskmist kasutatakse, kui on tegemist: 1. Keskmise taseme leidmisega väga pikkades aegridades 2. Keskmise taseme leidmisega momentreas ja ajavahemikud on võrdsed 3. Keskmise taseme leidmisega perioodreas ja perioodid ei ole võrdsed 4. Aegreaga ja väärtuste standardhälbe arvutamise juures 5. Aegreaga ja selle tasandamise juures Valimivaatluse korral 1. Usalduspiiride laius sõltub väärtuste varieerumisest 2. Suurema valimi kasutamisel usalduspiirid laienevad 3. Valitud usaldatavus ei avalda mõju moodustatava valimi suurusele 4. Keskmine esindusviga ei sõltu valimi suurusest 5. Suurem valimi kasutamine vähendab väärtuste varieerumist üldkogumis Esindusviga on oma sisult: 1. Viga mis tekib aritmeetilise keskmise ebatäpsuse tulemusena 2. Kõikide võimalike esindusvigade harmooniline keskmine 3. Väljavõtukogumi ja üldkogumi struktuurid erinevuse tulemusel tekkinud ebatäpsus ...
Kunstiajalugu esiaeg - ka ürgaeg algab esimeste eellaste ilmumisega, veidi arenenud kolju ehitus. u. 7 milj aastat tagasi aafrikas vanimad leiud on tsaadist(6-7 milj. aastat tagasi) ja etioopiast tööriistu on eellaste juurest leitud 2 milj. aastat vanu, Tansaaniast ja Keeniast (olduvai nõost) imeste kivist tööriistadega algab paleoliitikum e. kiviaeg. see kestab kuni esimese suure jääajani (Euroopas 10 000 eKr) eestia aladele jõutakse _ _ _ , siis algab mesoliitikum, ek keskmine kiviaeg. see lõppeb viimase jääkilbi sulamisega põhja euroopas. regulaarselt on viimase poole miljoni aasta jooksul toimunud järske külmumisi. (põhja euroopas). selle teooriaga peaks tulema varsti meile jääaeg. mesoliitikumi käsitletakse neoliitikumiga (uuem kiviaeg). tihti on neid raske üksteisest eristada. neoliitikum lõppeb raskemetalli kasutusele võtmisega, kui tuleb pronks. esiaja kunst paleoliitikumi kunst kujutav kunst tekib paleoliitikumi lõpus, siis on...
( xi xt ) i 1 Dx , n kus xt on mõõdetava suuruse tõeline väärtus. Selle parameetri puuduseks on tema dimensioon suuruse dispersiooni dimensiooniks on suuruse enda dimensioon ruudus. Näeme, et suurust ja tema dispersiooni on väga ebamugav võrrelda. Seetõttu kasutatakse mõõtmisteoorias mõõdiste hajumise iseloomustajana positiivset ruutjuurt dispersioonist standardhälvet. Mõõtmiste suure arvu korral saab suuruse x ehk standardhälbe (ruutkeskmine hälve vanemas kirjanduses) leida valemist n ( xi xt ) 2
ole võimeline üle maailma käia, et kõik leiukohad üles märgistada, kui on tegemist väga levinud liigiga. · Võrgustikud mingisugune maa-ala on jagatud ruudustiteks (pikkus ja laiuskraadide järgi ruutude tegelik suurus varieerub, sest Maa on kõver). Igas ruudustikus proovitakse kohal käia ja liigid kirja panna (must täpp olemas, tühi täpp kunagi oli enam mitte; tühjas ruudus pole). Võib esineda vigu, kus liiki ei märgata, kui ta tegelikult on olemas. Harva juhtub, et liik määratakse valesti. Keeruline teha palju ruute, suur pindala. Väga mahukas töö. · Areaal (haritud arvamus) enamasti kasutatakse võetakse arvesse leiukohad, liigi ökoloogia, teadmised tema kohta, kus võiks esineda. Kõrgema taksoni areaalid perekonna areaali leiab, kui panna üksteise peale areaalid. Areaali suurus
· Liigutusaeg (nõrk või olematu seos IQ-ga) · Semantilise töötluse kiirus Kas tähepaarid on füüsiliselt või tähenduse poolest identsed? Aa aa ab Ab · Lühiajalisest mälust ammutamise kiirus (jada pikkuse seos reaktsiooniajaga Töömälu · Töömälu mahu ülesanded Nt "Reading span": lugege lauseid, jättes meelde iga lause viimase sõna. Kui pika teksti puhul on meeldejätmine perfektne? (Daneman & Carpenter 1980) "Counting span": lugege kokku täpid igas ruudus, pidades meeles täppide arvu kõigis eelnevates ruutudes · Töömälu maht on seotud paljude teiste ülesannetega (nt tähelepanu; teksti mõistmine) ja intelligentsusülesannete lahendamisega. Vahemärkus: millest tuleb ülesannete vaheline korrelatsioon?Van der Maas jt (2006): mutualism mudel, mis ei vaja üldise g-faktori oletamist Aju suurus · Sotsiaalne keerukus ja aju suurus · Kas IQ-le ja aju suurusele toimib looduslik valik?
Kui pöörleva keha osa massiga m liigub joonkiirusega v piki ringjoont kaugusel r pöörlemisteljest, siis tema impulsimoment on kauguse r ja impulsi p = m v korrutis: L = m v r . Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemi impulsimoment on jääv suurus. Impulsimoment on inertsimomendi ja nurkkiiruse korrutis. L = m v r = ( m r2) . (v / r) ja seega L = I . . See kehtib ka pöörleva keha kui terviku kohta. Impulsimomendi SI-ühikuks on kilogramm korda meeter ruudus sekundi kohta (1 kg. m2/s). Impulsimoment kui vektor on suunatud kruvireegli kohaselt piki pöörlemistelge. 16. Steineri lause. Steineri lause: Inertsmoment ( I ) mingi suvaliselt valitud telje suhtes võrdub summaga , milles üheks liidetavaks on inertsimoment ( I ) telje suhtes, mis on paralleelne antud teljega ning läbib keha inertsikeset (raskuskeset ) ja teiseks liidetavaks on keha massi ( m ) korrutis telgede vahelise kauguse ( l ) ruuduga. I = I + ml2
joonejämedusi: 0.00, 0.05, 0.09, 0.13. 0.15, 0.18, 0.20, 0.25, 0.30, 0.35, 0.40, 0.50, 0.53, 0.60, 0.70, 0.80, 0.90, 1.00, 1.06, 1.20, 1.40, 1.58, 2.00, 2.11 mm. Lineweight = 0 tähendab, et kasutataks antud seadme jaoks kõigist võimalikest kõige peenema joone kujutamist: kuvaril üks piksel, välisseadmel – üks tindipiisk (tindiprinter) või tahmaosake (laserprinter). Display Lineweight – kui ruudus on "linnuke", siis kuvatakse joonejämedus; Current Lineweight – kuvab kasutatava joonejämeduse, nõustumise korral klõps [ OK ]; Töö 3 Klamber 72 Adjust Display Scale – kontrollitakse joonejämeduse kuvamist mudel-mooduse kasutamisel, joonejämedus tuuakse siin pikslites. Soovitatav on kasutada kõrge eraldusvõimega
Kui üks neist on tõene, siis teine peab olema väär. Kui üks neist on väär, siis teine võib olla nii tõene kui väär. Osajaatav otsustus ja osaeitav otsustus on osavastupidised ehk subkontraarsed (subcontraries): nad mõlemad võivad olla tõesed, kuid ei saa olla koos väärad. Kui üks neist on väär, siis teine peab olema tõene. Kui üks neist on tõene, siis teine võib olla nii tõene kui väär. Alluvus ehk subordinatsioon (subalternation) loogilises ruudus: Osajaatav otsustsus on üIdjaatava otsustuse suhtes alluv (subaltern) ehk subordinaarne: kui üldotsustus on tõene, siis on tõene ka vastav osaotsustus, ning kui osaotsustus on väär, siis on väär ka vastav üldotsustus. Üldjaatav otsustus on osajaatava suhtes allutav (superaltern). Samasugune vahekord on osaeitava otsustuse (alluv) ja üldeitava otsustuse (allutav) vahel. SUHTEOTSUSTUSED Suhteotsustused on väited suhete kohta mingite objektide vahel, nt Tartu asub
uudiseid, kutsusid rahvast kaupa ostma ja karjusid kaupade hindu. Linnahõikajatest saidki hiljem esimesed avalike teadete edastajad, kelle teenuseid kasutati mitmel pool Euroopas paljude sajandite jooksul. 6. Milliseid põhilisi Eesti tegutsevaid reklaamiagentuure te teate? Kuidas on nende töö korraldatud? Kontuur Leo Burnett, Kolm Karu, Idea AD, Inorek &Grey, Tank Grupi AS, Zoom, Zavod, Vatson & Vatson, Guvatrak, Kala Ruudus, Indigo Reklaam. Kliendile esitatakse arveid kulutatud töötundide eest. Kallimad on strateegilised tööd (uute toodete turule toomine, kaubamärkide väljatöötamine jne). Samuti saab tasuda protsendina kampaania mahust.. Kïge rohkem jahitakse superkliente (ôlletehased, poeketid, telefonifirmad jne), kes annavad tulu mitu miljonit aastas.Kunded ülemeelitamine käib kogu aeg. Eriti soodne vïmalus saada uut klienti tekib siis, kui mônel firmal vahetub juhataja vôi turundusdirektor. 7
kg/kuupmeeter, mänd 510 kg/kuupmeeter, kuusk 450 kg/ kuupmeeter, saar 690 kg/kuupmeeter, haab 500 kg/ kpmtr, kask 640 kg/kpmtr. 10)Tugevus-on erisuundades erinev. Tugevust kontrollitakse koormisliikidele: surve pikikiudu, surve ristikiudu radiaalsuunas, surve ristikiudu tangensiaalsuunas, tõmme pikikiudu, paine, nihe pikikiudu. Puidu tugevus sõltub tema niiskusest, siis antakse puidu tugevusnäitajad 12% niiskuse juures. 1)Tõmbetugevus-110...130 N/mm ruudus. 2)Paindetugevus-70...100 N/mm rds. 3)Survetugevus pikikiudu 30...55 N/mm rds. 4)Survetugevus ristikiudu 5...10 N/mm rds. 5)Nihketugevus 5...10 N/mm rds. 11)Soojajuhtivus-sõltub soojavoolu suunast puidukiudude suhtes, tema niiskusesisaldusest, tihedusest, puiduliigist ja temperatuurist. Soojajuhtivus on puidus pikikiudu suurem kui ristikiudu. 5.Puidu vead-lõhed, oksad, mädanemine 1)Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad puidu tugevust, rikuvad struktuuri ja
lükata. 2. Mis on füüsikaline suurus ja mille poolest erineb tavalisest arvust. Füüs suurus koosneb arvukordajast, piirveast ja mõõtühikust, tavaline arv ainult arvkordajast. N: 167,3 ∓ 0,1 J. 3. Kuidas muutub pindala ja ruumala suhe mastabeerimisel? Kui ma tähistan lineaarmõõtme l-iga, siis saan näidata, et pindala ja ruumala suhe on 𝑙2/𝑙3 . sellest on näha, et pindala kasvab ruudus ja ruumala kuubis. Nt ei ole arhitektuuriliselt mõtekas ehitada väikesest majast suuremat hoonet, sest ruumala suurem suurenemine võrreldes pindalaga võib põhjustada selle kokku vajumise. 4. Nim kolm mehaanilise tasakaalu seisundit. Mille poolest nad erinevad? 1) ükskõikne, tasakaaluasendi kõrval on samaväärne potentsiaaliga ala. 2) stabiilne, tasakaaluasend on potentsiaalaugus. 3) ebastabiilne, mõlemal pool tasakaaluasendit on madalama potentsiaaliga alad. 5
Kuna minimaalselt saab sõltumatul muutujal olla 2 tasandit, siis sageli võibki üht neist käsitleda baastasandina. 7 [Algoritm 1. rea jaoks (kusjuures n=`tingimuste arv'): 1, 2, n, 3, n-1, 4, n-2, jne. Iga järgmise rea puhul liidetakse igale arvule 1 juurde (erandiga, et kui arv tuleb suurem kui n, siis tuleb saadud arvust n lahutada). Kui tingimuste arv on paaritu arv, siis tuleb kasutada kahte ruutu, kusjuures teises ruudus on katsetingimused ridades vastupidises järjestuses.] · Oluline on siin baastasandiks õige käitumisviisi valimine. Kuigi paljudel juhtudel sobib baastasandiks mõjustuse puudumise tingimus, ei saa nii alati teha. Näiteks katses retroaktiivse interferentsi uurimisega: siin ei saa kontr. gruppi jätta lihtsalt ootama, kuni E-grupp on vahepeal teist nimekirja õppinud, kuna kontr. grupil oleks võimalik seni õpitut mõttes korrata:
Reegel tuleneb loogika interpretatsioonist Boole'i eeskujul. Selle järgi ei postuleeri üldine väide subjekti tegelikku olemasolu, kusjuures osaline väide nõuab, et peab eksisteerima vähemalt üks element, millest räägitakse. Reegel on tänapäeval valdavalt tunnustatud ning esitatud paljudes õpikutes, kuid seda ei tuntud loogika varasemas interpretatsioonis. Muuhulgas eksib selle reegli vastu ka alluvussuhe loogilises ruudus. Probleemi saab vältida, kui postuleerime, et väite subjekt ei tohi olla tühja mahuga mõiste. Üldiselt saab klassikalist loogikat niiviisi käsitleda, kuid see toob kaasa omakorda uusi probleeme, mis jäävad meie kursuse raamidest väljapoole. Meie järgime oma kursusel võimaluste piires vana klassikalist loogikat (vähemalt loogilise ruudu ja lihtsa kategoorilise süllogismi osas) ning seetõttu võime eeldada, et subjekt ei ole tühi mõiste
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku s...
7 palli (28-33 sõlme) - 26 miili ööpäevas Peab arvestama, et tuulehoovus on põhjapoolkeralt suunatud tuule suunast paremale, lõunapoolkeral aga tuule suunast vasakule ja hoovus hakkab praktiliselt tegutsema alles 6- 12 tundi pärast tuule püsivat ühesuunalist puhumist. Arvesse tuleb võtta ka tõusu-mõõna hoovuste ja püsihoovuste tegevust ning tuuletriivi. Lähtudes eelpoolmainitust saab määrata otsingurajooni ruudus, mille servad on puutujateks ringjoonele raadiusega 10 miili. Otsingu kordamine (mitte vähem kui 3 korda) ja järkjärguline laiendamine raadiuste suurendamisega esmase suhtes, 1,1; 1,3; 1,6; 2,0 ja 2,5 korda. Otsingupiirkonna laiendamisega kaasneb objekti avastamise tõe- näosus. Otsingu radadevahelise kauguse ja otsinguskeemi määrab otsingut teostavate laevade tüüp ja nende hulk. See valitakse tulenevalt konkreetsetest oludest ja nähtavuse tingimustest.
satelliitnavigatsiooni süsteemist. Laeva poolt edastatava teabe saavad kõik AIS saatejaama tegevuse ulatuses olevad laevad ja VTS jaamad. Vastuvõetav teave võib olla kuvatud mitmel viisil. See võib olla kuvatud täiendava teabena radari kuvaril või elektronkaardil laeva sümbolina, mille juures on AIS koordinaadid, kurss ja kiirus. Laeva identifitseerimiseks võib sümboli juures olla tema nimi. Valides laeva nime kuvatakse teksti ruudus muud laeva andmed. Teave edastatakse lühikeste impulsside kaupa automaatselt määratavas ajalises järjekorras. See tähendab, et jaamad ei saa ühel ja samal ajal töötada ja on võimalik kasutada teabe edastamiseks üht kanalit. Intensiivse laevaliiklusega rajoonides võib esineda kanali ülekoormatus, mille vältimiseks on kasutusel kaks kanalit 87B (162,025 MHz) ja 88B (161,975MHz). Teabe edastamiseks kasutatavat operatsioonimeetodit nimetatakse ajaline jaotus
Verrucomicrobiom spinosum- soolatüükataoliste jätketega bakter. Leitud veest ja (eriti arvukalt) mullast, aga ka inimese soolest. Prosthecobacter fusiformis (prostecho- jätkega-). Jätkesse ulatub ka tsütoplasma. Perekonna mitmel liigil on tubuliini (eukarüoodi luustruktuuri valk) geen genoomis. Gallionella. Levinuim rauabakter. Rakk eritab rauda oksüdeerides limasaba, millesse sadenevad oksüdeeritud rauaühendid. Muu kujuga bakterid Haloarcula. Õhukesed lamedad ruudus, väga suur eripind Aktinomütseedid (aktinobakterid) On olemas mütseel. Seentega sarnane roll looduses: orgaanilise aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne.). Ilmselt lagundavad ka ligniini. Elukeskkond on muld- sobiv elukeskkond, sest et hüüfid tungivad kasvades mullaosakeste vahele, kus lagundavad orgaanikat. Taluvad hästi muutlikke tingimusi (moodustavad paljunemisrakke e. koniite). Hüüfid eritavad eksoensüüme orgaanika lagundamiseks
lihtsustatud valemiga: K = avn (3) 3 kus K - kulumise intensiivsus, mg/kg vôi mm /kg, a - koeffitsent, mis määratakse katseliselt ja sôltub materjali ning abrasiivi omadustest, kohtamisnurgast jne . v - abrasiivosakeste kiirus, m/s, n - astmenäitaja (n=1,5..3). Nagu valemist nähtub, abrasiivosakeste kiiruse kasvades kulumise intensiivsus kasvab ligikaudu ruudus. Kermiste puhul ei ole astmenäitaja n püsiv suurus. Abrasiivosakeste kiiruse suurenedes astmenäitaja n väheneb. Sama tendentsi täheldatakse ka TiC-NiMo ja Cr3 C2 Ni kermiste juures. Näiteks, kermiste BK3M puhul kiiruse suurenedes 75 330 m/s väheneb astmenäitaja n 1,4 0,3. Seepärast on kermised eriti suure suhtelise kulumiskindlusega abrasiivosakeste suurema ( >200 m/s) kiiruse puhul. Kohtumisnurk () avaldab samuti olulist osa materjalide erosioonikiirusele. Suurim
2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus Punktis 2.1 käsitlesime ühtlase pöördliikumise erijuhtu, kui keha pöörleb konstantse nurkkiirusega. Mitteühtlasel pöördliikumisel lisandub nurkkiirusele nurkkiirenduse mõiste. Pöörleva keha nurkkiirenduseks nimetatakse nurkkiiruse tuletist aja järgi: dω ε (t ) = = ω& (t ) . (2.16) dt Nurkkiirenduse ühikuks on radiaan sekund ruudus: [ε ] = 1 rad2 . s Koos võrrandiga (2.5) moodustab (2.16) see pöördliikumise võrrandite süsteemi: ω (t ) = ϕ& (t ) . (2.17) ε (t ) = ω& (t ) Erijuhuna käsitleme veel ühtlaselt muutuvat pöördliikumist, kus ε = const . Siis liikumisvõrrandis, mis võimaldavad esialgset pöördenurka ϕ 0 , esialgset nurkkiirust ω 0 ja
liitmine | täisarv,reaalarv | sama, mis operandil | 2 lahutamine | täisarv,reaalarv | sama, mis operandil | 2 Kui operatsioonist võtavad osa nii täisarvud kui ka reaalarvud, siis harilikult on tulemuseks reaalarv. Aritmeetilised operaatorid keeles Pascal Operatsiooni nimetus | operandi tähis ------------------------+--------------- märgi muutmine | - astendamine | puudub, kasutatakse funktsioone: sqr(x)=>x ruudus korrutamine | * jagamine | / täisarvuline jagamine | DIV jagamise jäägi leidmine | MOD nihutamine paremale | SHR ; (5 SHR 1) on sama, kui (5 DIV 2) nihutamine vasakule | SHL ; (5 SHL 1) on sama, kui (5 * 2) liitmine | + lahutamine | - Aritmeetilised operaatorid keeles C Operatsiooni nimetus | operandi tähis ------------------------+---------------
liitmine | täisarv,reaalarv | sama, mis operandil | 2 lahutamine | täisarv,reaalarv | sama, mis operandil | 2 Kui operatsioonist võtavad osa nii täisarvud kui ka reaalarvud, siis harilikult on tulemuseks reaalarv. Aritmeetilised operaatorid keeles Pascal Operatsiooni nimetus | operandi tähis ------------------------+--------------- märgi muutmine | - astendamine | puudub, kasutatakse funktsioone: sqr(x)=>x ruudus korrutamine | * jagamine | / täisarvuline jagamine | DIV ; nt ((5 div 2) = 2), ((4 div 2) = 2) jagamise jäägi leidmine | MOD nihutamine paremale | SHR ; (5 SHR 1) on sama, kui (5 DIV 2) nihutamine vasakule | SHL ; (5 SHL 1) on sama, kui (5 * 2) liitmine | + lahutamine | - Aritmeetilised operaatorid keeles C Operatsiooni nimetus | operandi tähis
Tähistades seda diagonaali -ga, teame näiteks Pythagorase teoreemist, et . Loomulik küsimus on: kas on ikka ratsionaalarv? Oletame, et on tõesti ratsionaalarv: sel juhul võime kirjutada taandatud kujus , kus ja on täisarvud ning neil ei ole ühiseid tegureid. Saame, et Aga nüüd on ju võrdusmärgist paremal pool paarisarv, seega peab ka vasemal olema paarisarv. Kui on paarisarv, siis ei saa paaritu olla, sest paaritu arv ruudus annab paaritu arvu. Järelikult ka on paarisarv ja võime kirjutada kujul . Seega võime kirjutada kui . Asendades selle esialgsesse valemisse saame . Jagades kahega läbi, jääb alles . Nüüd on aga vasem pool paaris ning seega peab ka jaguma kahega. See on aga vastuolus meie eeldusega, et oli taandatud murd. Seega ei saa kuidagi olla rat- sionaalarv, sest muidu jõuame loogilise vastuoluni. Seega on ta hoopis niinimeta- tud irratsionaalarv!
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
Micheli silla lähedal ühe ohvitseriga kõndimas; kuid see mees, kes oli laulatatud mustlaste kombe järgi, oli uskmatu filosoof, ja pealegi teadis ta teistest paremini, mil määral ta naine neitsi oli. Ta teadis ju, milline ülesaamatu häbelikkus tekkis amuleti võimu ja mustlastüdruku vooruse kahekordsest toimest, ja matemaatilise täpsusega arvutas ta välja, kui palju suudab vastu panna see neitsilikkus ruudus. Ses suhtes oli ta niisiis rahulik. Tähendab, ka tema ei osanud enesele Esmeralda kadumist seletada. Ta oli sügavalt kurb. Ta oleks jäänud kõhnemakski, kui see üldse võimalik oleks olnud. Ta oli kõik unarusse jätnud, isegi oma kirjandusliku tegevuse, isegi oma suure teose «De figuris regularibus et irregularibus» ', mida ta kavatses trükkida, niipea kui ta raha saab (ta sonis aina trükkimisest
Niimoodi on võimalik kasutada Minkowski maailma joonelementi: 34 kus t, r, , on aja, mõõdupuu, nurgamõõtja jne mõõdetavad suurused. Kuid peame arvestama seda, et füüsikalise mõõdu saame alles siis, kui avaldame nende kaudu ds2 põhitensori gik. Kuid viimase valemi asemel on võimalik võtta ka selline kuju: kus V2, F2 ja 2 on koordinaadi r funktsioonid. Ruudus olevad arvud on alati positiivsed. Neid funktsioone tuleb leida järgmisel A. Einsteini gravitatsiooniseadusel: kuid peab arvestama seda, et Tik= 0 ja gravitatsioonivälja tsentrist lõpmata kaugel saadakse sama tulemus, mida näitab meile eespool olev Minkowski maailma joonelement. Rik = Gik = 0 ja R = 0. Rik on vaja avaldada kordajate V2, F2, 2 ja nende teise järguliste tuletiste kaudu. Avaldised, mis
muutumatuks, vaid peab kogu aeg täiustuma. Niisuguse töö vajalikkus tuleneb nendest suurtest ja väikestest muutustest, mis ettevõtte sise- ja väliskeskkonnas pidevalt toimuvad, seda dikteerivad konkurentsivõime ja efektiivsuse tõstmise vajadus. See peab igale juhile hästi selge olema. Organisatsiooni skeem kui töövahend peegeldab alati ainult tegelikku tööjaotust. Seepärast on tähtis: 1) õppida skeemi igas ruudus nägema neid reaalseid protsesse, seadmeid ja inimestevahelisi suhteid, mis ettevõttes välja kujunevad ja toimivad; 2) õppida mõistma, kuidas panna need mõjurid omavahel efektiivselt toimima. Organisatsiooni struktuuri üheks osaks on ettevõtte juhtimisaparaadi struktuur. Selles on üksikasjalikumalt näha juhtimistalitluse kõik funktsionaalsed allüksused ja ka üksikute spetsialistide osa. 165 164 Thommen, J.-P. Management und Organization. Konzepte. Instrumente. Umsetzung
Niimoodi on võimalik kasutada Minkowski maailma joonelementi: kus t, r, , on aja, mõõdupuu, nurgamõõtja jne mõõdetavad suurused. Kuid peame arvestama seda, et füüsikalise mõõdu saame alles siis, kui avaldame nende kaudu ds2 põhitensori gik. Kuid viimase valemi asemel on võimalik võtta ka selline kuju: 78 kus V2, F2 ja 2 on koordinaadi r funktsioonid. Ruudus olevad arvud on alati positiivsed. Neid funktsioone tuleb leida järgmisel A. Einsteini gravitatsiooniseadusel: kuid peab arvestama seda, et Tik= 0 ja gravitatsioonivälja tsentrist lõpmata kaugel saadakse sama tulemus, mida näitab meile eespool olev Minkowski maailma joonelement. Rik = Gik = 0 ja R = 0. Rik on vaja avaldada kordajate V2, F2, 2 ja nende teise järguliste tuletiste kaudu. Avaldised, mis
Sellisel juhul peame kasutama taas sfäärilisi koordinaate. Niimoodi on võimalik kasutada Minkowski maailma joonelementi: kus t, r, θ, φ on aja, mõõdupuu, nurgamõõtja jne mõõdetavad suurused. Kuid peame arvestama seda, et füüsikalise mõõdu saame alles siis, kui avaldame nende kaudu ds2 põhitensori gik. Kuid viimase valemi asemel on võimalik võtta ka selline kuju: kus V2, F2 ja σ2 on koordinaadi r funktsioonid. Ruudus olevad arvud on alati positiivsed. Neid funktsioone tuleb leida järgmisel A. Einsteini gravitatsiooniseadusel: kuid peab arvestama seda, et Tik= 0 ja gravitatsioonivälja tsentrist lõpmata kaugel saadakse sama tulemus, mida näitab meile eespool olev Minkowski maailma joonelement. Rik = Gik = 0 ja R = 0. Rik on vaja avaldada kordajate V2, F2, σ2 ja nende teise järguliste tuletiste kaudu. Avaldised, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
