3) Hingamine Parim tulemus saavutamine sõltub põhielementide maksimaalsest kasutamisest. Põhinõuded igale stiilile 1) Mida sirgem on tee lähtest lõpuni , seda puhtam on stiil. Kõikumised vertikaal- ja horisontaalsuunas pikendavad maad ja suurendavad hõõrumist. 2) Kere ja jäsemete hõõrumiste pind veega olgu minimaalne. 3) Võimalikult vähe tarvitada jõudu keha vee peal hoidmiseks, aga maksimaalselt edasiliikumiseks. 4) Vee vastumõju kasvab tehtud liigutuse kiirusele ruudus. Seepärast tuleb edasiliikumist taksitavaid liihutusi teha aeglaselt, kiirsti aga neid, mis annavad edasikandvat jõudu. 5) Mida suurem on liikuva keha jäesemete ristlõige, seda suurem on veetakistus. Suuremad vead liblikujumises Tõmbed ja löögid: Liblikrabelejad kasutavad käsi tagasilükkamiseks ja edasivehkimiseks ning jalgu selleks, et puusad hõljuksid. Jõudsad liblikujujad kasutavad kogu keha hõlmavaid liigutusi.
1 kristus ja 12 jüngrit. Inimesed paigutatud kolmnurkadesse. Äraandja vasakult neljas, tema käed ainukesena laual. Maal on suhteliselt hävinenud sest ta katsetas valesi värve, uks tehti kõrgemaks ja veeaurud hävistasid, napoleoni sõdade ajal oli seal hobuse tall. muu looming.- ta joonistas muidu *ratast*tanki*lennumasinat*langevarju *helikopter* sillad* igast ülekandemehhanisme.. Igast anatoomia ja bioloogiajooniseid, koljuläbilõiked, majakas. Inimkeha proportsioonid ringis ja ruudus. On teinud ka skulptuure, mida enam alles pole. Michelangelo ,,Taavet,"marmorist- 5m ja 20 cm pikk. Alasti. Ta raius selle skulp .ümberringi.( üks esimesi, kes nii tegi.) Suured käed märgivad jõudu. Puus on väljas, kuna oli alguses liiga pikk.kontra post asend. Peetakse maailma kaunimaks skulptuuriks ,,Pieta´," (kannatusgrupp) jeesuse suremine ema käte vahel(põlvedel). Väga realistlik inimkeha. Signeeritud teos(nimi ja kodulinn kirj peale).
f=ak/a+k Pilet 13.1 Elektriväli. Coulomb'i seadus. Elektri väli on elektri laengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektri laenguid. On elektromagnet välja piirpunkt. Levimis kiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Colombi seadus Kaks punktlaengut mõjutavad teinetest jõuga, mille moodul on nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördõvrdeline nende vahelise kaugusega ruudus. Fe=k q1q2/r² Pilet 13.2 Rutherforthi aatomimudel. Borhi postulaadid. Rutherfordi aatomimudel (Ringi sees + laenguga keha.. Ringjoone peal Negatiivse laenguga keha! ) Borhi postulaadid 1) Aatom võib püsivalt viibida ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia E . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela energiat. 2) Aatom kiirgab footoni suurema energiaga Ek / J / statsionaarsest olekust
9. Kokkuvõte lk 14 10. Kasutatud kirjandus lk 15 Sissejuhatus Maailmas on 300 miljonit ülekaalulist inimest ja viimased uuringud Euroopas näitavad, et ka Euroopas on see muutunud probleemiks. Samal ajal, kui osad inimesed võitlevad ülekaaluga, tuleb teistel tegeleda toitumishäiretega. Kogu maailmas kasutatakse kaalu hindamiseks kehamassi indeksit. Seda on kerge arvutada, kui jagad oma kehakaalu pikkusega ruudus. Kui saadud number on väiksem, kui 18,5, siis oled alakaaluline. Normaalseks indeksiks peetakse 18,5 kuni 25, üle on juba tegemist ülekaaluga. Toitumishäired pole seotud toiduga, vaid on tingitud emotsionaalsetest probleemidest. Toit on pelgalt vahend, mille abil saame blokeerida ära meie sees olevad valusad tunded ning toidu abil saab end karistada. Toitumishäired Kõik me mõtleme toidust. Sellest, mida süüa ning sellest, kust ja mis hinnaga midagi saada on
Teose analüüs Kadi Koemets 12.A Ülesanne 1 1. Valisin Jan Guillou teose „Kurjus“. Žanriks on romaan. 2. Tegevus toimub pärast Teist maailmasõda, umbes 1950.aastatel Rootsis. Peategelane Erik on oma kasuisa vägivalla ohver. Samaaegselt on ta oma kooli jõugu liider, kuhu kuulusid ka Tuletorn ja Göran, kes üritasid temalt võimu ülevõtta. Kõik kartsid Erikut tema hea kaklusoskuse tõttu. Ise ta selle üle õnnelik ei olnud. Kaklused olid Eriku jaoks muutunud vastikuks ning justkui kohustuseks teiste jõugu liikmete ees – ta hakkas ohvritele kaasa tundma ilmselt seepärast, et ta isegi oli vägivalla ohver. Pärast seda kui politsei oli jõugu liikmed tabanud varguselt, nimelt varguste laine tõttu oli üle...
Keha kui terviku inertsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise (integreerimise) teel. Inertsimomendi ühikuks SI- süsteemis on üks kilogramm korda meeter ruudus (1 kg * m2). 8. JÕUD MEHAANIKAS 13 Valguslained: Raskusjõud. Gravitatsiooniseadus: Optika põhiseadused - Valgus on dualistliku loomuga: temas on nii laine kui ka korpuskulaarsed
n 1) Eksperimentaalse standardhälbe : s(x)= (x i 1 i x) 2 (on võrdne ruutjuurega kõigi n 1 tulemuste erinevused keskmisest võetuna ruudus, liidetud kokku ning jagatud n-1, kus n on mõõtmiste arv) Standardhälve näitab kuidas jagunevad mõõtmistulemused arvuliselt keskmise tulemuse ümber, sama suuruse määramisel korduvate katsete korral. (Gaussi kõver) 2) Aritmeetiliste keskmiste eksperimentaalse standardhälbe (ehk ruutkeskmise vea) valem: n u A ( x )= s( x )= s( x) = (x i 1
Tallinna Tehnikaülikool Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Toiduainete instituut Toiduteaduse õppetool Toitumisõpetus Praktikumide protokollid Juhendaja: Kaie Martverk Tallinn 2013 C vitamiin Teooria · C-vitamiin on tähtsaim vees lahustuv vitamiin. · Looduses esineb kolmes vormis: L-askorbiinhape, dehüdroaskorbiinhape, askorbigeen. · Askorbiinhappe põhiline funktsioon organismis on seotud redokstoime ja valgu metabolismiga. · C-vitamiin aitab säilitada veresoonte elastsust, soodustab kolesterooli väljaviimist organismist, glükogeeni ladestumist maksas ja lihastes ning suurendab organismi kaitsevõimet väliskeskkonna kahjulike mõjude vastu, tugevdab immuunsüsteemi. · C-vitamiini täielikul puudumisel tekib skorbuut või tänapäeval C-...
TÄIENDÕPPE KORDAMISKÜSIMUSED NB! Kontrolltöös teoreetiliste küsimuste vastustes kirjutatud valemite korral tuleb selgitada kasutatud sümbolite tähendust. Joonistele tuleb kanda peale ka füüsikaliste suuruste sümbolid. 1. Ühtlase liikumise definitsioon. Ühtlane liikumine liikumine, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike vältel võrdsed teepikkused. 2. Ühtlase liikumise kiiruse valem ja ühikud. [] = [] = =1 [] 3. Kiiruste liitmise seadus paralleelsete ja ristuvate kiiruste korral. Omavahel ristuvad kiirused liidetakse Pythagorase teoreemi kasutades: = 12 + 22 samasihilisi kiirusi liidetakse ja lahutakse nagu tavalisi arve, kusjuures märk valitakse vastavalt liidetavate kiiruste suunale: = 1 ± 2 4. Keha hetkkiiruse definitsioon tuletise kaudu. () = = = 0 5. Ühtlaselt muutuva liikumise definitsioon. Ühtlasel...
Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest, tuum prootonitest ja neutronitest, elektronkate elektronidest. Elektronide maksimumarv kihil = 2* n-ruudus Orbitaalid s,p ja d Massiarv = prootonite arv + neutronite arv. Elektronegatiivsus - Tõmbevõime keemilises sidemes. Metallid loovutavad elektrone Mittemetallid seovad elektrone. Muidu suureneb elektronegatiivsus paremalt vasakule ja ülevalt alla, aga B-rühmas alt üles. Ioon Laenguga aatom või aatomirühm Katioon positiivne. Anioon negatiivne. Oksüdatsiooniaste(o.a.) iooni laengu suurus. A-rühma metallidel on püsiv o.a. Maksimaalne o.a. On oksiidi valemis ja minimaalne on mittemetalli vesinikühendis. Molekul koosneb aatomitest Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. Mittemolekulaarsed ioonidest või aatomitest. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, eksotermiline. Sideme lõhkumisel neeldub energiat, endotermiline protsess. Mittepolaarne kovalentne side esineb ühe...
Valgamaa Kutseõppekeskus Koka eriala I kursus Aljona Kopteva Skanner Referaat Juhendaja Irja Kangsepp Valga 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................2 Skanner.......................................................2 Skannerite liigid..............................................3 Kuidas valida skannerit?.........................................5 Kokkuvõte.....................................................9 Kasutatud materjal.........................................10 Skanner Skanner (ka: skänner) on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist nagu näiteks fotot, noodikirja, trükitud teksti või füüsilist eset ja muudab saadud info digitaalseks kujutiseks.Skanner on umbes arvutiploki suurune pealt ülestõstetava kaanega seade. Kaane all on klaaspind, millele "kujut...
Joonisel olev küsimärk käib osutatud linnukese kohta. Display frequency tables annab käskluse moodustada iga pikkuse kohta sagedustabel. Küsimärk on juurde tehtud, et uurida, kas sellise tabeli koostamine on vajalik. Uue muutuja arvutamine: Transform - Compute variable - kirjutad uue lahtri nimetuse (tühikuid ei kasuta) - liidad mida vaja liita (võrdusmärki pole vaja) Kehamassiindeks=Kaal kg'des jagadtud pikkus cm'tes ruudus (Pikkus x Pikkus) Andmete eraldamine: Data - select cases - If condition is satisfied ette linnuke - klikid If...-le - valid nt ainult meeste tulemuste saamiseks vasakult Sugu, siis = ja 1 (sest 1=mees ja tahan ainult meeste tulemusi) ja continue. Kui valid samas aknas (Select cases) alumisest osast Filter Out Unselected cases, siis on naiste andmed jätkuvalt näha aga nendega ei arvestata, kui valid Delete unselected cases, siis kustutab süsteem kõikide naiste andmed ära.
meetodil värvi otsida, piisab kui RGB väärtusteks sisestada samad arvud. Tööriist pliiats on pintslile väga sarnane erindes selle poolest, et teda kasutades ei saa tekitada pehmeid jooneääri. Valides pintslile sobivad omadused saab teda kasutada pliiatsi asemel. Teine võimalus joonistusvärvi valida on kasutada paletti. Valige hüpikmenüüst Dialog -> Palette ning avanenud paletist saate hiire vasaku nupu abil valida joonistusvärvi. Valitud värv ilmub ka programmiakna vastavas ruudus Paleti akna menüüst saab valida erinevate palettide vahel. Pintsli otsad Pintsli otste dialoogi saab avalda valides hüpikmenüüst Dialogs -> Brushes Vasakult saab määrata pintsli otsa kuju, kusjuures igal otsal on oma nimi, mida näeb paremalt üleval koos suurusega (Manju's Flower 24 x 21). Modeks võiks valida esialgu Normal, siis pole üllatusi. Opacity näitab, kui läbipaistmatu pintslijoon tuleb. 100 % on täiesti läbipaistmatu ja 0 % läbipaistev.
vaid piisab juhusliku suuruse põhiomaduste teadmisest, võib neid juhusliku suuruse põhiomadusi kirjeldada juhusliku suuruse arvkarakteristikute abil: 1) Keskväärtus: enim kasutatav asendikarakteristik. Selle abil iseloomustatakse juhusliku suuruse jaotuse keskkoha/tsentri asukohta 2) Dispersioon ja standardhälve: on enimkasutatavad arvkarakteristikud juhusliku suuruse hajuvuse iseloomustamiseks (keskväärtuse suhtes). Dispersioon on standardhälve ruudus ja standardhälve on vastavalt dispersiooni ruutjuur. 3) Kvantiilid: Juhusliku suuruse p-kvantiil xp on selline juhusliku suuruse väärtus, millest vasakule jäävale jaotuse osale vastab tõenäosus p (seejuures 0p1): P(X < xp) = F(xp) = p 4) Mediaan: oluliseim kvantiil, mediaan on jaotuse keskpunktiks tõenäosuse järgi: mediaanist nii vasakule kui paremale sattumise tõenaosus on võrdselt 0.5. Sümmeetrilise jaotuse korral on mediaan võrdne keskväärtusega.
elemendi aktiivsus väheneb kaks korda. Poolestusaeg T on ajavahemik, mille jooksul laguneb pool olemasolevatest radioaktiivsetest aatomitest.Iga elemendi poolestusaeg on erinev, see võib ulatuda sekundi murdosast miljardite aastateni.Radioaktiivse lagunemise matemaatiline avaldis. Olgu algmomendil (t=0) radioaktiivsete aatomite arv Nnull. Poolestusaja möödudes on nende aatomite arv Nnull /2. Järgmise poolestusaja möödudes on radioaktiivsete aatomite arv 1/2*Nnull/2=Nnull/4=Nnull/2 ruudus. Aja t=nT möödudes see tähendab n poolestusaja ja T möödudes, on allesjäänud radioaktiivsete aatomite arv N=Nnull*1/2, sest n=t/T, siis N=Nnull 2-t/T. See ongi radioaktiivse lagunemise põhiseadus. Valemi järgi leitakse lagunemata aatomite arv mis tahes ajahetkel. Poolestusaeg on põhiline suurus, mis iseloomustab radioaktiivse lagunemise kiirust. Mida lühem on poolestusaeg, seda lühem on aatomite eluiga ja seda kiiremini lagunemine toimub
pöörlemistelge. 23 Inertsimoment I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Keha element (pisike osa) massiga m , asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsimomenti I = m r2. Keha kui terviku inertsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise (integreerimise) teel. Inertsimomendi ühikuks SI- süsteemis on üks kilogramm korda meeter ruudus (1 kg . m2). Impulsimoment L näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele. Kui pöörleva keha osa massiga m liigub joonkiirusega v piki ringjoont kaugusel r pöörlemisteljest, siis tema impulsimoment on kauguse r ja impulsi p = m v korrutis: L = m v r . Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemi impulsimoment on jääv suurus. Impulsimoment on inertsimomendi ja nurkkiiruse korrutis. L = m v r = ( m r2) . (v / r) ja seega L = I .
TEST Loeng 1 - Naturaalarv loendamiseks ja järjestamiseks kasutatavad arvud (0), 1, 2, 3, .... Mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja. - Täisarv kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud. - Ratsionaalarv reaalarvud, mida saab kasutada kahe täisarvu m ja n jagatisena m/n. Igal ratsionaalarvul on ka lõpmatu kümnendarendus ja see on alati perioodiline. - Reaalarv kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud (mitteperioodilised lõppmatud kümnendmurrud) kokku. Täidavad lünkadeta kogu arvsirge. - Kompleksarv arv kujul a + ib, kus a ja b on reaalarvud ning i imaginaarühik. Reaalarvu a nimetatakse kompleksarvu a + ib reaalosaks ja reaalarvu b selle kompleksarvu imaginaarosaks. Iga kompleksarv z = a + ib on määratud oma reaal- ja imaginaarosaga, st. reaalarvude järjestatud paariga (a;b). Sellise paariga on määratud ka tasandi punkt. Seega on vastav...
1.1.elektriväli; elektrilaengud; coloumbi seadus Elektriväli- on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. (tekib liikumatu elektrilaengu ümber) Elektrilaengud- positiivne laeng ja negatiivne laeng. Samanimelised laetud kehad tõukuvad, erinimelised kehad tõmbuvad. Coulombi seadus- kahe punktlaengu vaheline jõud mistahes isoleerivas keskkonnas on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline keskkonna absoluutse dielektrilise läbitavusega ning laengutevahelise kauguse ruuduga. F=Q1 *Q2 /r² *K 2.Magnetvoog On füüsikaline suurus, mis näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda. Tähis on Fii Magnetvooks läbi väljaga ristioleva pinna nim. Vootiheduse B ja pindala S korrutist. =B*S Kui väli on pinna suhtes kaldu, siis leitakse vootiheduse vektori B normaalkomponent =B*S järgi magnetvoog =B*S=BS*cos 3.Generaatormähiste ja tarvitite kolmnurkühendus Esimese...
TEST Loeng 1 - Naturaalarv loendamiseks ja järjestamiseks kasutatavad arvud (0), 1, 2, 3, .... Mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja. - Täisarv kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud. - Ratsionaalarv reaalarvud, mida saab kasutada kahe täisarvu m ja n jagatisena m/n. Igal ratsionaalarvul on ka lõpmatu kümnendarendus ja see on alati perioodiline. - Reaalarv kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud (mitteperioodilised lõppmatud kümnendmurrud) kokku. Täidavad lünkadeta kogu arvsirge. - Kompleksarv arv kujul a + ib, kus a ja b on reaalarvud ning i imaginaarühik. Reaalarvu a nimetatakse kompleksarvu a + ib reaalosaks ja reaalarvu b selle kompleksarvu imaginaarosaks. Iga kompleksarv z = a + ib on määratud oma reaal- ja imaginaarosaga, st. reaalarvude järjestatud paariga (a;b). Sellise paariga on määratud ka tasandi punkt. Seega on vastavus tasandi punktide...
B-panga bilanss: VARAD KOHUSTUSED reserv 9 hoius 90 laen 81 Väljalaenatud 81 eurot võib pank B omakorda üle kanda järgmisesse panka, kes jällegi osa sellest välja laenab. Kui selline protsess tõrgeteta jätkub, ja raha alati taashoiustatakse, siis võib esialgsest 100 eurosest hoiusest saada 100+90+81+...=1000 eurot ehk üldkujul: RP=D+D(1-r)+D(1-r) ruudus +...+D(1-r)astmes n=ZD(1-r) astmes n, n=0 D on esialgne hoius r-kohustuslik reservi määr n-hoiustamiste arv 15.Rahvusvahelise valuutaturu olemus ja turuosalised. Rahvusvaheline valuutaturg on kõige likviidsem ja kõige suurema mahuga finantsturg maailmas. Rahvusvaheline valuutaturg toimib 24 tundi ööpäevas, esmaspäevast reedeni. Sõltuvalt maakera ajavöönditest toimub kauplemine maailma põhiliste finantskeskuste vahel, nagu London, New York, Tokio, Pariis, Zürich, Frankfurt,
Kokku 150 6442 5 HAJUVUSKARAKTERISTIKUTE ARVUTAMINE 2.1. Tabuleerimata(grupeerimata) diskreetsed andmed Dispersioon s2-valem. Kasutatakse varem vaadeldud keskväärtust. Standardhälve s-valem Keskmine lineaarhälve- d-valem Algul on mõistlik teha abitabel, kuhu panna fx(nt toodete arv*vigade arv), (x-x),see ruudus...mida kõike valemites vaja läheb. 2.2. Tabuleeritud(grupeeritud) pidevad andmed(jälle piirkond,kasutame keskpunkte, valemid samad) Esimese asjana teha abitabel! Dispersioon, Standardhälve, Keskmine lineaarhälve- valemid Alg- Piirid Kesk- Tööta- Fx Kumul. (x-x) (x-x)2 f(x-x)2 andmed punkt jate Sag. arv(f) (x) ..
Vajalik on ta selleks, et ühte tüüpi arvutiga tehtud pildid paistaks samasugused ka teist tüüpi arvutite ekraanidel. Nii on see omadus abiks WWW põhiidee rakendamisel, milleks on info peegeldamise sõltumatus riistvarast. PNG-faile saab luua enamik graafikaprogramme. JPEG (Joint Photographic Experts Group) Tegelikult ei ole JPEG formaat, vaid pakkimise algoritm, mis ei põhine ühesuguste elementide otsimisel, nagu RLE ja LZW, vaid pikslite erinevusel. JPEG otsib sujuvaid värvimuutusi ruudus 9x9 pikslit. Tegelike väärtuste asemel salvestab JPEG pikselist pikselisse muutuse kiirust. Algoritmi seisukohalt üleliigne värviinfo jäetakse välja, asendades mõned väärtused keskmistega. Mida suurem on pakkimise tihedus, seda rohkem andmeid jääb välja ja seda madalam on kvaliteet. Kasutades JPEGd võib saada 10–500 korda väiksema faili kui BMP! Formaat riistvarast ei sõltu, PC ja Macintosh toetatavad seda täielikult.
intervallskaala korral ja positiivsetest arvudest. Valem: Kaalutud geomeetriline keskmine valem – 3. VARIATSIOON - NÄITARVUD JA JAOTUSE KUJU NÄITARVUD Variatsioonamplituud ehk haare on rea kõige suurema liikme ja kõige väiksema liikme arvväärtuste vahe. Ei anna varieerumisest täielikku pilti, sest sõltub ainult kahest äärmisest väärtusest Keskmine absoluuthälve - Dispersioon - Hälvete ruutude aritmeetiline keskmine on dispersion. Puudus - ühikuks on tunnuse X ühik ruudus. Standardhälve - ruutjuur dispersioonist. Standardhälbe ühik on sama, mis tunnusel X Variatsioonikordaja on standardhälbe ja aritmeetilise keskmise suhe: Esitatakse tavaliselt protsentides. Näitab, mitu protsenti moodustab standardhälve aritmeetilisest keskmisest. Standardiseeritud väärtus näitab, mitmekordse standardhälbe σ kaugusel aritmeetilisest keskmisest asub vaadeldav väärtus xi Assümeetria - Asümmeetria on jaotuskõvera maksimumi kõrvalekaldumine sümmeetriateljest. Kui
arvkarakteristikuid võib jagada: moment ja mittemomentkarakteristikud, asendi-,hajuvus- ja kujukarakteristikud, kvantiilkarakteristikud. Keskväärtus(asendikarakteristik) iseloomustab juhusliku suuruse jaotuse keskkoha asukohta. Keskväärtuse geomeetriline tõlgendus: jaotus raskuskeskme projektsioon x-teljele Dispersioon ja standardhälve on arvkarakteristikud juhusliku suuruse hajuvuse iseloomustamiseks keskväärtuse suhtes. dispersioon on standardhälve ruudus ja standardhälve on vastavalt dispersiooni ruutjuur. Juhusliku suuruse p-kvantiil xp on selline juhusliku suuruse väärtus, millest vasakule jäävale jaotuse osale vastab tõenäosus p. Kvantiile nim ka protsentiilideks, siis tõenäosus p väljendatakse protsentides. 10% kordseid protsentiile nim detsiilideks, 25%kordseid protsentiile nim kvartiilideks, 50% korral mediaaniks. Mediaan on jaotuse keskpunktiks tõenäosuse järgi: mediaanist nii vasakule kui paremale sattumise tõenäosus on
seinu bakterite, toksiinide, antigeen-antikeha komplekside suunas (kemotaksis). 2.8.1. Leukotsüütide hulk eri loomaliikide veres ja selle määramine. Sisaldus 1 mikroliitris veres (korda 1000) Inimene Siga Hobune, koer Veis Kass 4-11 15 9 8 18 Tehakse verest lahjendus. Lahjendusvedelikus äädikhape lahustab punalibled ja värv muudab valgeliblede tuumad siniseks. Loetakse 50-s suures ruudus (16 väikeruutu). L = S(50) * 100. /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 6 S(50) – leukotsüütide koguarv 50-s suures ruudus. Leukotsütoos – leukotsüütide arvu suurenemine võib olla füsioloogiline (pärast söömist), patoloogline (nakkushaigused, mürgitus), medikamentoosne. Suhteline leukotsütoos – muutunud üksikute valgeliblede vahekord. Absoluutne – suurenenud üldhulk. Leukopeenia –
c) nööbid on eri värvi d) üks nööp on roheline e) nööbid on ühte värvi Vastus. a) 0,58(3) b) 0,02(7) c) 0,3(8) d) 0 c) 0,6(1) 8. Leia tõenäosus, et 1 lasuga tabatakse märklaua viirutatud pinda, kui iga punkti tabamine on võrdtõenäone teise punkti tabamisega ning tabamine on kindel sündmus.a) Ruudus on ring b) Korrapärases kuusnurgas on kolmnurk - 10 - - 4 Vastus. a) 4 0,215 b) 0,(3) 9. Juhulikult võetud vihikul on köitmisviga tõenäosusega 0,4. Kumb on tõenäosem, kas kolmest koolivihikust on kaks köitmisveaga või kahest vihikust mõlemad on köitmisveaga. Vastus
nende vaba valik. B. Õige! Kuigi kuritegijaks saamine polnud kurjategija vaba valik, on ühiskonnal õigus kurjategijate karistamise teel ennast kaitsta C. ? Ühiskonnal ei ole õigust kurjategijaid karistada, sest kurjategijaks saamine polnud kurjategija vaba valik 1. Milline järgmistest seletustest on empiiriline (kogemuslik)? A. Ei ole õige Ruutjuur 25-st on 5 seetõttu, et 5 ruudus on 25 B. Ei ole õige Ükski vallaline pole abielus seetõttu, et sõna vallaline tähendabki `mitte abielus' C. ? Ta võpatas seetõttu, et ootamatult hüppas põõsast välja koer 2. David Hume'i arvates saab kogeda A. Õige! kahe sündmuse ajalist järgnemist B. Ei ole õige põhjuse ja tagajärje paratamatut seost C. ? põhjuse ja tagajärje paratamatut seost juhul, kui nad on ajaliselt ja ruumiliselt teineteise lähedal
I Kinemaatika osa nõutavad teoreetilised teadmised. 1. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. 2. Kehi käsitletakse punktmassina, kui ülesande tingimustes võib nende mõõtmeid mitte arvestada. Näiteks juhul, kui keha liigub kulgevalt (kõik keha punktid sooritavad ühesuguseid nihkeid) või keha liikumise ulatus on palju kordi suurem selle mõõtmetest ( näiteks rong sõidab Tallinnast Tartusse mitte ei manööverda depoos ühelt rajalt teisele). 3. Liikumine on alati pidev, see tähendab, et ühest ruumipunktist teise jõudmiseks peab läbima vahepealsed järjestikused punktid mööda mistahes trajektoori. 4. Liikumisi liigitatakse trajektoori kuju järgi, sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks (auto sirgel teel või sama auto kurvis) ning kiiruse järgi ühtlasteks ja mitteühtlasteks (autol sõite spidomeeter näitab pidevalt sama kiirust või liinibuss, mille kiirus muutub peatustes ja ka kukkuva keha kiirus suurene...
c) nööbid on eri värvi d) üks nööp on roheline e) nööbid on ühte värvi Vastus. a) 0,58(3) b) 0,02(7) c) 0,3(8) d) 0 c) 0,6(1) l) Leia tõenäosus, et 1 lasuga tabatakse märklaua viirutatud pinda, kui iga punkti tabamine on võrdtõenäone teise punkti tabamisega ning tabamine on kindel sündmus. a) Ruudus on ring b) Korrapärases kuusnurgas on kolmnurk 4 4 0,215 Vastus. a) b) 0,(3) m) Juhulikult võetud vihikul on köitmisviga tõenäosusega 0,4. Kumb on tõenäosem, kas kolmest koolivihikust on kaks köitmisveaga või kahest vihikust mõlemad on köitmisveaga. Vastus. P3(2) >P2(2)
Järelteritus toimub peeneteraliste luiskudega või abrassiivpulbriga kaetud malmplaadil. Plankimisel kasutatavad malmkettad või -plaadid kaetakse õhukese abrassiivpastaga. Kaabitsemine koosneb kolmest läbimist. Esimene läbim - jämekaabitsemisega eemaldatakse mehaanilise töötlemise jäljed. Kasutatakse kitsa lõikeservaga kaabitsaid. Jämekaabitsemine loetakse lõppenuks, kui kogu kaabitsetav pind kattub kontrollimisel ühtlaselt värvilaikudega, mille tihedus on kuni neli laiku ruudus 25 x 25. Teine läbim - poolpuhas kaabitsemine. Kaabitsa lõikeserva laius 12...15 mm, eemaldatava laastu paksus 0,005...0,01 mm. Pärast kaabitsemist peab värvilaikude arv ruudus 25 x 25 mm olema 8...16 . Kolmas läbim - puhas kaabitsemine. Kaabitsa lõikeserva laius 5...12 mm, kaabitsa töökäigu pikkus 3...5 mm. Pärast kolmandat läbimit peab värvilaikude arv ruudus 25 x 25 mm 20...25 laiku. Iga kord pärast värvilaikude mahakaabitsemist tuleb detaili pinda puhastada harjaga ja
Veel on (koorelähedane osa) ja surnud tsoone (mida majakoorik, kährik, suur sarvik. Haiguse sissepoole). Maltspuit on aktiivne elav, areng: Nakkuse allikas (seeneeosed)- lülipuit surnud. Primaarne lagundaja on levimise (tuulega)- sissetung- sunnitud tungima läbi elava tsooni, kus on koloniseerimine- ssümptomid- tagajärjed. kaitsemehhanismid nt korp (koore Eoste hulk kauguse kasvuga ruudus väheneb eemaldamisega vabanetakse kuubis. 3m kaugusel on eoste arv x. 9m haigustekitajast). Kambiumist lähevad läbi kaugusel on 27 korda vähem eoseid. Puit üksikud seened. Suurimaid kahjustusi võib aktiivselt takistada haiguse sissetungi puidutoodangule tekitavad saprotroopsed nt surmab oma koed, et patogeenid ei saaks seened mitte parasiitsed seened. elusaid kudesid asustada, aga sissetung ei
Elliko Kõiv LÜHIÜLEVAADE ARHITEKTUURI AJALOOST Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 51 Juhendaja: P. Multer Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1.ÜRGAEG................................................................................................................................................4 2.ANTIIK JA VARAKRISTLIK AEG 2900 eKr-540pKr.........................................................
3.4 GAASIDE DIELEKTRILINE LÄBITAVUS Väga väikese tiheduse tõttu on polariseerumus nõrk ja dielektriline läbitavus erineb väga vähe ühest. Polarisatsiooniliigid gaasis: lektronpolarisatsioon,ipoolpolarisatsioon 3.5 VEDELIKE DIELEKTRILINE LÄBITAVUS Vedeldielektrikud on mittepolaarsed ja polaarsed Mittepolaarsete vedelike dielektriline läbitavus ei ole suur ja võrdub ligikaudselt vedeliku valguse murdumisnäitajale ruudus: n2 väärtus ei ületa tavaliselt 2,5.Praktiliselt puudub dielektrilise läbitavuse sõltuvus sagedusest Joonis tkeem t Mittepolaarse vedeliku dielektrilise läbitavuse sõltuvus temperatuurist Polaarsed vedelikud 1 2 3
EX= ∑ x i p (x i) ooteväärtuseks ehk arvu x ∈X i 30. Keskväärtuse omadused. Ec=c; E(cX)=cEX; E(X+Y)=EX+EY; E(X-Y)=EX-EY; sõltumatute juhuslike suuruste korral ka E(XY)=EXEY 31. Mis on dispersioon? Diskreetse juhusliku suuruse dispersiooniks DX nimetatakse hälbe ruudu keskväärtust keskväärtuse suhtes ehk arvu DX=E(X-EX)2. Puuduseks on see, et hälbd mõõtmiseks kasutatav ühik on seega ruudus. Selle vältimiseks kasutatakse standardhälvet σ =√ DX . 32. Dispersiooni omadused koos tõestustega. Dc=0; D(cX)=E(E(cX)-cX2)=c2E(EX-X)2=c2DX; DX=E(X-EX)2=EX2-(EX)2; D(X+Y)=E(X+Y)2=EX2-(EX)2+EY2-(EY)2=DX+DY; D(X-Y)=DX+DY DISKREETNE ÜHTLANE JAOTUS 33. Defineerida diskreetse juhusliku suuruse ühtlane jaotus Diskreetne juhuslik suurus on ühtlase jaotusega, kui kõikide väärtuste esinemistõenäosused on võrdsed. 34
(dihapnik), O3 (trihapnik ehk osoon) ja O4 (tetrahapnik ehk punane hapnik). 6.7.8.9 !!!!!!! 5.01875 X 10^22 atoms 5) 1. Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber. Inertsimoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes. Selle roll pöörlemise dünaamika kirjeldamisel on sama, mis tavalisel massil kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel.Inertsimomendi mõõtühik on kilogramm korda meeter ruudus (kg·m²). 2. 3. Seisulaine ehk seisev laine ehk seisevlaine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine tekib juhul, kui laineid juhtiva keha otsale lähenev laine ning otsalt tagasi peegeldunud laine tugevdavad teineteist interferentsil. Seisulaine iga punkt võngub kindla amplituudiga. Punkte, kus amplituud on maksimaalne, nimetatakse seisulaine paisudeks. Punkte, mis ei võngu (amplituud = 0) nimetatakse seisulaine sõlmedeks 4
ruuduks. Loogilise ruudu ideestikku ja nimetust on kasutatud ka teistes loogikaharudes, nt 15 modaalloogikas, kuid traditsioonilise loogika raames tähistab väljend „loogiline ruut“ alati kategooriliste väidete loogilist ruutu. D5.8 Loogilise ruudu diagonaal kujutab väidete vasturääkivust ehk kontradiktoorsust: kui üks väide on tõene, siis teine on väär ja kui üks väide on väär, siis teine on tõene. Joonis 5.6. Vasturääkivuse ehk kontradiktoorsuse suhteid on loogilises ruudus kaks. Vasturääkivad (ik contradictories) väidetepaarid on üldjaatav ja osaeitav (A ja O) ning üldeitav ja osajaatav (E ja I). Nt: Kahekohalises kupees saab olla kuni kaks inimest. Eeldame, et inimese soo termin on selge ning maht on selgete piiridega (järsk), st iga inimese puhul saab määratleda, kas ta on nais- või meessoost. Määratleme loogilise ruudu nii, et kõikide väidete subjektiks on termin „kupees viibija“ ja predikaadiks on termin „naine“
Selgitused akna Drafting Settings kaardile Object Snap: Object Snap on [F3] – “linnuke ruudus” tähendab, et punkti asukoha täppismääramine joonise geomeetria järgi on sisse lülitatud. Kiire ümberlülitamine sõrmistikult [F3] abil Object Snap Modes: – automaatse täppismääramise erimite sisse- või väljalülitamine klõpsamisega vastaval ruudukesel. Kui “linnuke” on ruudus, siis on vastav automaatne tegevus sisse lülitatud ja kui joonestamisel nihutada hiirega kursorit nii, et saavutatakse ligikaudu antud alamkäsuga määratud olukord, mis tähendab, et sellise tingimusega joonise osa – ringi keskpunkt, joone lõpp, joonte lõikumine jne. – on haa- ramiskaugusel, siis kuvatakse ruudukese ees olev kujutis – lõpp-punkti korral värviline ruuduke, lõikumisel – ristike jne., mis nagu magnetiga tõmmatakse täpsesse kohta
m< k, väite kehtivus P(k) j aoks , s iis väide P(n) kehtib iga naturaalarvu n korral. N äide: Sokolaadit ahvel mõõtmet ega a ×b ruutu murtaks e mööd a j ooni tükkideks , kuni enam murda ei s aa. Tões tada, et murdmis t e arv on a*b- 1. a) induks tiooni baas n= 1: s iis a= 1; b= 1 ja murd mi s te arv on 1*1-1= 0. b) Eeldame, et antud s eos kehtib iga sokolooditahv li korral mil le ruutude arv on väiks em kui k. c) Tões tame, et kehtib ka k ruuduga tahvli korral. Murra me k ruudus t koos neva tahvli kaheks tükiks s uurus tega c ja d ruutu. S iis c< k, d< k j a c+ d= k Es imes e tahvli edas ine ühiktükkideks jagamine s is aldab c-1 murd mis t j a teis e tüki j agamin e d-1 murd mis t Koos es ialgs e kaheks mur mis eg a s aame s eega 1+ c-1+ d-1= c+ d-1= k-1 murd mis t. 5. Elementaarne arvuteooria ja matemaatilised tõestused Ena mus ees poollahendatud üles andeid kuubuv arvuteooria valdkonda, lis a me veel mõned näited j a mõis ted.
Steve Mägi A-08 13.03.2014 PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus A-08 Steve Mägi Javascript (Objektid, Sisseehitatud objektid, Html dom objektid, sündmused, näited) Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2009 1 Steve Mägi A-08 13.03.2014 Sisukord Javascripti keele objektid.....................................................................................................6 Objekt MATH...........................................................................................
b) Hesse'i maatriks H2x2= w yx w yy w xx wxy c) Peadeterminant H1=wxx=?, H2= =? w yx w yy d) vaatan tabelit: H2 > 0 H2 < 0 H2 = 0 H1 > 0 H1 < 0 Lok MIN Lok MAX - f = f ( P) - f ( A) = ± ? Fmin = f(A) Fmax = f(A) 3)Ekstremaalne väärtus? wmin/max=w(A) 4)Geom tõlgendus graafik muutujad ruudus II j alge.pind lõigete meetod Vähimruutude meetod Empiiriline valem: valem y = f(x), mis väljendab mingi katse tulemusena saadud kahe suuruse x ja y vahelist ligikaudset sõltuvust. Vähimruutude meetod: see on üks võimalus, mille kaudu saab leida võimalikult head empiirilist valemit y = f(x). Põhiideeks on leida valemis esinevad arvkordajad nii, et valemi põhjal arvutatud suuruste f(xi) ja katseandmete yi vahede ruutude summa oleks minimaalne. Erinevaid lähendfunktsioone:
Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. allikas A-D muundur - juhul kui on analoogandmed, muudet need digit allika kodeerimine - võtab ära kõik ülearuse kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Prot...
m< k, väite kehtivus P(k) j aoks , s iis väide P(n) kehtib iga naturaalarvu n korral. N äide: Sokolaadit ahvel mõõtmet ega a b ruutu murt aks e mööda jooni tükkideks , kuni enam murda ei s aa. Tões tada, et murdmis te arv on a*b-1. a) induks tiooni baas n= 1: s iis a= 1; b= 1 j a murdmis te arv on 1*1-1= 0. b) Eeldame, et antud s eos kehtib iga sokolooditahv li korral mil le ruutude arv on väiks em kui k. c) Tões tame, et kehtib ka k ruuduga tahvli korral. Murra me k ruudus t koos neva tahvli kaheks tükiks s uurus tega c ja d ruutu. S iis c< k, d< k j a c+ d= k Es imes e tahvli edas ine ühiktükkideks jagamine s is aldab c-1 murd mis t j a teis e tüki j agamine d-1 murd mis t Koos es ialgs e kaheks mur mis eg a s aame s eega 1+ c-1+ d-1= c+ d-1= k-1 murd mis t. 5. Elementaarne arvuteooria ja matemaatilised tõestused Ena mus ees poollahendatud üles andeid kuubuv arvuteooria valdkonda, lis a me veel mõned näited j a mõis ted.
Pöörlemissagedus n on proportsionaalne nurkkiirusele ω ja muundatakse vihtidega tsentrifugaalseks jõuks Fts, mis rakendatakse võrdleval elemendil (muhvil) 3 väärtusega Fts´ ja võrdsustatakse silindrilise seadevedru 2 jõuga Fv. 25/27 jklng3.sxw Anduri staatiline karakteristik on mittelineaarne (joonis 0.2.27b kõver II). Staatilise karakteristiku kõverus seletub muhvi umberpaigutuse suuruse Δz sõltuvusest ruudus pöörlemissageduse muutusest Δn, samuti vihtide pöörlemisraadiuse muutusest Δr sõltuvalt pöörlemissageduse muutumisest. Staatilist karakteristikut saab lineaarsele I tuua lähemale kui asendada silindriline (püsiva jäikusega) seadevedru 2 koonilise (muutuva jäikusega) vedruga 6. Kasutatakse ka moodust, et vedrusid on erineva jäikusega pakett. Väljundsignaaliks on selle anduri puhul muhvi 3 lineaarne liikumine.
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müüritööde...
1. Suurus - on nähtuse, keha või aine oluline omadus, mida saab kvaliteetselt eristada ja kvantitatiivselt määrata. Esitatud mõiste suurus võib tähendada suurust üldiselt, nagu pikkus, mass, aeg, temp, takistus, ainehulga kontsentratsioon jne. või mingit konkreetset suurust, nagu teatud varda pikkus, antud traadi elektriline takistus, etanooli ainehulga kontsentratsioon mingis veinis. Mõiste suurus kasutatakse uurivate materjaalsete süsteemide, objektide, nähtuste, protsesside, jne. kirjeldamisel teaduse kõikides valdkondades (füüsika, keemia, jt,) Mõistet suurus ei ole õige rakendada vaadeldava nähtuse, keha või aine omaduse puht kogulises (kvalitatiivse) külje väljendamiseks, nagu mass, suurus, pikkuse suurus, radionukliidi aktiivsuse suurus, pinge suurus, jne., sest kõnealused nähtuse, keha või aine omaduse - mass, pikkus, jne. on ise suurused. Sellistel juhtudel tuleb kasutada mõisteid suuruse väärtust (massi väärtus, jne.) 2. Suuru...
tähtsal kohal kui muude erivajadustega lapsed. 40 Vajadus andekate laste arengumeetmeid ka seadusandlikult fikseerida on praegu väga terav. Eriti seetõttu, et andekad lapsed muutuvad meil ikka enam riskirühmaks. Pole vast vaja pikemalt kirjutada, kuidas halbades majanduslikes, sotsiaalsetes ja kasvatusoludes kasvavate laste võimalused head haridust saada järjest vähenevad. Majanduslikult vaesed andekad maalapsed on riskirühm ruudus. Seda teavad kõik, aga ette ei võeta sama hästi kui midagi. Veel enam, vahel jääb mulje, et ongi parem, kui lapsed jätkavad nagu feodaalajal samas ametis, mida peavad nende vanemad. Mida väiksem on rahvas, seda vähem on tal puhtloodusseaduslikel põhjustel potentsiaalselt andekaid lapsi. Ent ka väike rahvas vajab neid oma riigi olulistele kultuuri ja halduse aladele. Seega on just väiksel rahval eriti tähtis luua tingimused,
arvutada jõumomenti ka juhul kui vektorid r_ ja F_ ei ole risti M _= r_´ F_ c) Lühidalt: Inertsimoment I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Keha element (pisike osa) massiga m , asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsimomenti I = m r2. Keha kui terviku inertsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise (integreerimise) teel. Inertsimomendi ühikuks SI-süsteemis on üks kilogramm korda meeter ruudus (1 kg . m2). Pikemalt: kus r on jõuõlg Keeruka kujuga keha inertsimomenti määratakse eksperimentaalselt. Uuritav keha paigutatakse spetsiaalsele pöörlevale alusele pöördpendlile (e. torsioonpendlile)ning mõõdetakse sellise pöördpendli võnkeperiood koos kehaga ja ilma kehata. Korrapäraste kehade inertsimomendid on arvutatavad teoreetiliselt: 1) masspunkt m kaugusel R pöörlemisteljest I = m R2 2) massiga m ja raadiusega R õhuke rõngas (võru) Io = m R2
24) Seega on ioonne jõud summa, mis arvestab kõikide väikeste ioonide kontsentratsioone ja laenguid. 1:1 elektrolüüdi nagu NaCl puhul on ZNa+ = +1 ja ZCl- = -1 ja kuna MNa+ = MCl- = MNaCl , siis on NaCl lahuse ioonne jõud arvuliselt võrdne tema molaarse kontsentratsiooniga. See kehtib kõikide 1:1 elektrolüütide puhul kuid ei pea paika multivalentsete ioonide (Mg2+ või SO42-) esinemise korral. Kuna ioonse jõu avaldises (3.24) on iooni laeng ruudus, siis omavad multivalentsed ioonid ioonatmosfääris suuremat individuaalset mõju kui monovalentsed ioonid. Selliste elektrolüütide puhul on ioonne jõud suurem nende molaarsest kontsentratsioonist. Keskkonna ioonse jõu mõju makroioonide vahelisele interaktsioonile võib lihtsustatult kokku võtta vastavalt joonisele 3.11b. Madala ioonse jõu korral on vastasioonidest koosnev ioonatmosfäär hõre ning hajus. Ioonatmosfääri varjestav efekt on väike ja makroioonide vahel
m, cm h, cm r,cm Sk, cm^2 Sp, cm^2 6.0 5.0 3.0 56.548668 28.2743339 31.3 30.5 7.0 688.32295 153.93804 10.0 8.7 5.0 157.07963 78.5398163 300.0 293.9 60.0 56548.668 11309.7336 Summa: 57450.6 11570.5 Keskmine: 14362.7 2892.6 m - koonuse moodustaja H - koonuse kõrgus r - põhja raadius 1. Arvuta välja koonuse küljepindala, põhjapindala, täispindala ja ruum 2. Anna piirkondadele F3-F6, G3-G6, H3-H6 ja I3-I6 nimed 3. Leia pindalade ja ruumalade kogusumma ja keskmine väärtus kasuta 4. Vastused anna kümnendik täpsusega 5. Leia mitu % moodustab iga koonuse ruumala nende ruumalade summ 6. Anna J veerule % vorming ja näita vastuses kahte komakohta 7....
KEEMIA ALUSTE EKSAM 2017 PÕHIALUSED Mõisted Mateeria – filosoofia põhimõiste: kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb aineks ja väljaks Aine – kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi Mõõtmine – mõõdetava suuruse võrdlemine etaloniga (mõõtühikuga) Jõud (F) – mõju, mis muudab objekti liikumist. Newtoni teine seadus: F=m*a (mass*kiirendus). Tuum – asub aatomi keskel, koosneb prootonitest ja neutronitest Elektronpilv – ümbritseb tuuma, koosneb elektronidest Energia – keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Mõõdetakse džaulides (J). Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv (energia jäävuse seadus). Prootonite arv tuumas on aatomi järjenumber e aatomnumber. Neutronite arv tuumas võib sama elemeni eri aatomites erineda. Prootonite ja neutronite koguarv tuumas on massiarv. Isotoobid - sama järjenumbri, kuid erineva massiarvuga aatomid Aatomid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
