1. Elektrostaatiliseks väljaks nimetatakse antud taustsüsteemis seisvate laenguga kehade elektrivälja. 2. Elektrivälja antud punkti väljatugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub sellesse punkti asetatud proovilaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E=F/q , kus F-Elektrijõud (N); q-proovilaengu laeng(c); E-Elektrivälja tugevus antud väljapunktis(N/c) Kui välja tekitav punktlaeng on positiivne, siis tema elektrivälja tugevus on suunatud temast eemale. E=kq/Er(ruudus), kus q-punktlaengu laeng(c); E-punktlaengu elektrivälja tugevus kaugusel r punktlaengust(N/C) r-kaugus punktlaengust(m) 3. Kui ühes ja samas ruumi piirkonnas tekitavad elektrivälja mitu laetud keha, siis kõigi elektriväljade väljatugevused liituvad selles punktis vertikaalselt. E=E1+E2+E3 4. Elektrivälja jõujooneks nim sellist mõttelist joont, mille igasse punkti tõmmatud puutuja ühtib sellesse punkti joon...
seisab paigal, kui talle mõjuvate jõududeresultant võrdub nulliga. 7. Too kaks näidet Newtoni 1 seaduse kasutamise kohta. Vee piisk kukub vette Langevarju hüpe 8. Newtoni 2 seadus. Teine seadus – kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega : F= m x a ( f jagatud m võrdub a) 9. Arvuta keha kiirendus, kui kehale mõjuv jõud on 6N ja keha mass 4kg. 6N/4kg=1,5 meeter sekund ruudus. 10. Newtoni 3 seadus. Kolmas seadus – kaks keha mõjutavad üksteist jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. 11. Kaks poissi sikutavad nööri, kumbki jõuga 60N. Kas nöör katkeb, kui ta talub jõudu 100N? Ei katke, sest absoluutväärtused on võrdsed. 12. Mida näitab kiirus? Kiirus – füüsikaline suurus, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. 13. Väljenda kiirus 72km/h m/s. 72:3,6=20m/s. 14
arv on alati paarisarv (minimaalselt kuulub ahelasse 4 ruutu ja maksimaalselt m + n 1) . 3. Saadud kinnise murdjoone tippudele vastavatesse ruutudesse kirjutatakse mööda murdjoont liikudes kordamööda märgid "+" ja ""alustades ringikesega ümbritsetud negatiivse veokuluga ruudust, kuhu märgime "+", naaberruutu "-" jne. 4. Leiame ülekantava kaubakoguse, milleks on "" märgiga ruutudes asuvatest veokogustest vähim. Ülekantava kaubakoguse liidame "+"-märgiga tähistatud ruudus olevale kogusele ja lahutame "" märgiga tähistatud ruudus olevast kaubakogusest. 5. Leitud uues transporditabelis üks ruut (just see, mis on märgistatud "-"-märgiga ja kus oli vähim kaubakogus), langeb baasiruutude hulgast välja (kriipsutame ringikese läbi). 98. Alternatiivne lahend: 99. Alternatiivse lahendi olemasolust annab tunnistust transporditabelis sellise nullilise teisendatud veokulu olemasolu, mis ei kuulu lahendielemendile ehk nn. "vaba nulli"
Vahelduvvool Saamine Litsaim generaator koosneb magnetpooluste vahel pöörlevast raamist, mille otstele on kontaktrõngad, rõngaste vastu surutud harjade kaudu juhitakse vool tarbijani. Kui raam teeb ühe täispöörde, siis teevad vabad laengud ühe võnke. Standardne vahelduvpinge: pinge max (amplituud) väärtus Um= 311V pinge hetkväärtus u muutub pidevalt -311V....311V pinge keskväärtus Uk=0 pinge efektiivväärtus U= Um/(ruutjuur)2= 220V -311 kuni +311 siinuseliselt muutuv vahelduvpinge paneb hõõglambi sama heledalt põlema kui 220V alalispinge e. soojustoimed on võrdsed. Eelised *transformeeritav (trafode abil) *lihtsamad, odavamad, töökindlamad masinad *toodetakse 3 faasiliselt (energia parem jaotumine) Vahelduvpinge tekitab tarbijas vahelduvvoolu. Im- max väärtus i- hetkeväärtus I- efektiivväärtus Takistused vahelduvvoolu ahelates 1)Aktiivtakistus R- omavad vooluringi osad, kus el.energia muutub soojuseks, keemiliseks energiaks, meh.tööks....
mass *Kehad, millega saab maapealsetes tingimustes katseid teha, on grav. Tõmbejõud väga väiksed. Väikeste massidega kehade puhul on nende kaugust väga raske mõõta. RASKUSJÕUD JA KEHA KAAL *Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema läheduses asuvaid kehi. Raskusjõudu saab arvutada Newtoni grav.seaduse järgi. *Maa raskusjõu ja kiirenduse valem: Maa mass (Mm) ja raadius 6400km (maa kiirendus 9.6 m/s ruudus *Vaba langemise kehi nimetatakse raskus ja gravitatsioonikiirenduseks ja valem on F=m*g (9.81) *Keha kaal on jõud, millega Maa külgetõmbejõud rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kaal mõjutab teisi esemeid ja tähis on P. Kaal sõltub kiirendusest ja on elastusjõud. *Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt, on kaal võrdne raskusjõuga. Kiirenduse puhul tajume alguses ülekoormust ja lõpus alakoormust (ntks lift).
Selgub, et mehhanismi poolt lendu lastud kuuli kiirus on üllatavalt väike: umbes 13 km/h. Seega ei lennanud kuul kuigi palju kiiremini keskmisest jalakäija kiirusest (5 km/h). Ilmselt siis vedrumehhanism andiski kuulile nõnda väikese impulsi. Ka määramatus tuli oodatust suurem. Sellele aitasid kindlasti kaasa võimalik suur mõõtjast tingitud eksimus, aga ka lihtsalt sellised mõõtmised nagu R1, R2, T1 ja T2, sest kiiruse valemis esinesid nad ruudus olevatena, samuti oli valemis lahutamist, mis võis määramatuse kasvule kaasa aidata.
4. 2. 1. 3. 5. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega: Tiheduse valem: D= kus D katsekeha materjali tihedus m katsekeha mass V katsekeha ruumala Silinder: 2 Sp = kus Sp põhjapindala pii ja r2 raadius ruudus. V = Sp(h) kus V ruumala Sp pindalade vahe ja h kõrgus Kera: 3 V= kus V ruumala ja r3 raadius kuubis Nelinurk: V = a*b*h kus a külg b külg ja h kõrgus 5. Täidetud arvutus tabelid. d1(mm) d2(mm) h(mm) V(mm3) m(g) Mõõdud D( ) Tulemused 1. 23.8mm 14.28mm 26
Alalisvooluks nim. Elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Laengukandjate arvu aine ruumalaühiku kohta nim. Laengukandjate kontsentratsiooniks n. Voolutugevus l on esitatav ühe laengukandja laengu q, laengukandjate kontsentratsiooni n, triivi kiiruse v ja juhtme ristlõikepindala S korrutisena: I=q n v S. Voolutugevus l juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega U (ohmi seadus) I=U/R. Suurust R Ohmi seaduses nim. Juhi takistuseks. Juhi takistus on üks oom, kui juhi otstele rahendatud pinge (1V) tekitab juhis voolu 1 A. Juhi takistus on võrdeline tema pikkusega ja pöördvõrdeline ristlõikepindalaga. Võrdeteguriks on eritakistus. Aine eritakistus (roo) näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Eritakistuse ühikuks on üks oom korda meeter. [1 (oom)*m] Kuna ioonide soojuslikumine segab laengukandjate suunatud liikumist, sõltub juhi takistus ja ka tema ma...
30,5 D 0,00279 10933,033 D = 0,00279(g/mm³)*1000000000(mm³)/1000(g) = 2790(kg/m³) Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega: Tiheduse valem: D= kus D – katsekeha materjali tihedus m – katsekeha mass V – katsekeha ruumala Silinder: 2 Sp = kus Sp – põhjapindala pii ja r2 – raadius ruudus. V = Sp(h) kus V – ruumala Sp – pindalade vahe ja h – kõrgus Kera: 3 V= kus V – ruumala ja r3 – raadius kuubis Nelinurk: V = a*b*h kus a – külg b – külg ja h – kõrgus 6. Järeldused: Töö tulemus: Alumiinium- 2789,7 kg/m³ Vask- 8978,1 kg/m³ Teras- 7825,9 kg/m³ Messing- 8436,8 kg/m³ Vōrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses toodutega.
------------------ Leida △q = ? V : Kondensaatorisse koguneb laeng 48 000 000 C 13. Milleks kasutatakse a Induktiivpoole? Kasutatakse võnkeringide ja filtrite induktiivelemendina b Kondensaatoreid? Kasutatakse elektrilaengu ning energia mahutamiseks ja säilitamiseks 14. Arvuta energia poolis, mille induktiivsus on 450 mH ja mida läbi vool 1,2 A Andmed L = 450 x mH = | 1) Leian poolis oleva energia = 450 x 10astmes-3 = | Em = LI ruudus / 2 = 0,45 H | Em = 0,45 x 1,2ruudus / 2 = 0,45 x 1,44 / 2 = I = 1,2 A | = 0,324 J ------------------------------------ Leida Em = ? V : Energia poolis on 0,324 J
-I = qnvs -Takistuse temperatuuritegur näitab, kui suur on takistuse või eritakistuse suhtleine muutus 0 kraadi C juures temp. Tõusmisel ühe kraadi võrra. Alalisvoolu töö ja võimsus. -võimsus ehk ajaühikus vabanev energia -Pinge mis areneb niisugusest võimsusest ehk nimivõimsusest kutsutakse nimipingeks. -Joulei Lenzi seadus väidab et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t. ( Q= I ruudus R t ) Elektriseadme võimsus. -ajaühikus tehtavat tööd nim võimsuseks N. N=A:t=Ut Elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis. ( 1 Vatt / W ) Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Kõrvaljõud -Vooluallikaks nim seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. -Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. -Elektromotoorjõud näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi
Vedelike omadused-Vedelike molekulid asuvad tihedalt üksteise kõrval,kuid nad võivad oma asukohta muuta. See põhjustab vedelike voolavuse. Neil on ruumala, kuidpuudub kuju. Vedelike ei saa kokku suruda.(auto pidurid) Pindpinevus-...seiseneb vedeliku omaduses kokku tõmbuda ja omada võimalikult väikest pindala. Vedelike pinnakihi molekule tõmmatakse resultantjõuga R. Seega vedeliku vabapind toimib justkui pingule tõmmatud kile. Jõudu, mis mõjub risti vedeliku pinda vähendada nim. pindpinevus jõuks. Fp = (sigma) * l (Sigma) - pindpinevustegur(N/m) Fp -pindpinevus jõud (N) l= pinna piirjoone pikkus (m) l = d m= l /g Märgamine- Kui vedelik toetub vastu tahkekeha pinda ja tekinud nurk on väikem kui 90 kraadi, siis öeldakse vedelik märgab. Põhjus on selles, et tahke keha ja vedeliku molekulide külgetõmbe on suurem kui vedeliku siseste molekulide siseste molekulide külgetõmme. nt. vesi märgab klaasi. Kui nurk delta on s...
Füüsika kontrolltöö nr 3. Alalisvool 26.11.2014 Alalisvool-elektrilaenguga osakesed liiguvad pidevalt ühes suunas. Elektrivoolu kandjateks on positiivsed/negatiivsed ioonid. Alalisvoolu tekkimise tingimused: Peab olema vabasid laengukandjaid piisavalt Laenguga osakestele peal mõjuma kindla suunaline jõud. Elektrovoolu tugevus näitab kui suure elektritugevus läbib elektrijuhi ristlõiget aja jooksul. J=Q/t (1A) 1 kulon on elektrilaeng,mis läbib juhi ristlõiget 1s. jooksul kui voolutugevus on 1 A Elektrivoolu suund-Elektrivoolu kokkuleppeline suund on positiivse elektrilaenguga osakeste liikumise suund. Vooluring, Ohmi seadus Ohmi seadus-Voolutugevus vooluringi mingis lõigus on võrdeline pingega selle lõigu otstes ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega.J=U/R Pinge olemasolul tekib elektrovool. Vooluring- Osad: vooluallikas, juht,lüliti, voltmeeter(ühendatud vooluringi paralleelselt ehk rööbiti.) Vooluring koosneb...
Kehakaal on füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon. Kui keha kiirendus on võrdne raskuskiirendusega, siis on selle kaal 0. 13. Kirjuta gravitatsiooniseadus ja seda väljendav valem Gravitatsiooniseadus-kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis onvõrdeline nende masside korrutisega ning pöördvõrdeline nendevahelisekauguse suurusega. p on ruudus 14. Kirjuta impulsi jäävuse seadus Impulsi jäävuse seadus väidab, et igasuguste kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju välised jõude. 15. Mis vahe on inertsel massil ja raskel massil? Inertse massi ja raske massi samaväärsus on klassikalises mehhaanikas mõõtmistele tuginev kogemuslik tõsiasi, millel puudub teoreetiline põhjendus.
nii alust - Pb(OH)2 kui hapet.H2PbO3 14 Uuri graafikuid ja täida lüngad Graafikul nr 7 on kujutatud 3.rühma elementide aatomiraadiuste muutust. Samas rühmas ülevalt alla aatomiraadiused suurenevad sest elektronkihtide arv suureneb(kasvab).Seetõttu tuuma ja väliskihi elektronide vaheline kaugus suurem, nende vaheline vastastikmõju nõrgeneb ning väliskihi elektrone on kergem loovutada. 1 Antud on järgmine elektronvalem: .....5s ruudus 4d astmes kümme 5p kuubis Leia element ja vasta element Sb a) kui aatom loovutab kõik väliskihi elektronid, on oksüdatsiooniaste+5 b) Oksiidi valem Sb2O5 c) Kui aatom loovutav ainult p-alakihi elektronid on oksüdatsiooniaste-3 d)Oksiidi valemSb2O3 e)kui aatom liidab puuduvad p elektronid, siis oksüdatsiooniaste on-3. f) Vesinikuühendi valem on SbH3 2 Leia 5.perioodi element, mis ei liida ega loovita elektrone Xe. Kirjuta talle lähima aniooni I-1
tasakaalu asendist ühele ja teisele poole. Avatud ja suletud süsteem Kehade süsteemid võivad olla suletud või avatud. Suletud süsteemiga on tegemist siis, kui puuduvad mõjud süsteemi mittekuuluvate kehade poolt ning pole ka aine- ning energiavahetust väljapoole. Kui aga süsteemi mõjutatakse väliste kehade poolt või antakse/saadakse väljast energiat või ainet, on tegemist avatud süsteemiga. Kiirendus Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Tähis: a ühik: m/s ruudus valem: a=delta v/delta t delta v: kiiruse muut(m/s), delta t: aja muut(s) Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine Ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiirus kasvab mistahes võrdsetes ajavahemikes ühepalju ja trajektooriks on sirgjoon. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine on füüsikaline mudel.
Muusika mida ma kuulan. Muusika, mida enamjaolt kuulan hakkas arenema vlja Ameerika hendriikides mustade rajoonis. Tnaseks on see juba le maailma laialt levinud ja see pole vaid mustade prusmaa. Hih-hop on elustiil, mille ks elementidest on rppmuusika, tnapeval aga pasundatakse igal pool hiphopist kui muusikastiilist, tegelikult aga nii ei ole. Inimestel on tekkinud vrarusaam, justkui oleks hip-hop selline lahjem versioon rppmuusikast. Lugesin Eesti foorumist Saksamaa hip-hop kultuuri kohta ja see hakkas mind huvitama, kuna seal on see laiemalt levinud kui meil Eestis. Mned asjad sealse hiphop kultuuri juures ajas mind tihti marru ja tundus, et asi ei ole ige. Mne inimeste arusaam on rppmuusika kohta selline, et kaelas peab olema paks kuldkett ja hsti laiad riided, vott siis olen kva rpimees vga paljud arvavad ka Eestis nnda. See arusaam on aga vga vale. Toon he nite Saksamaalt. Kige kvemal vennal on seljas nahktagi. Tal on...
3) võnkeamplituud on 0,04m 4) periood on 2s 5) sagedus f=1/T=1/2=0,2Hz V RÜHM 1. mass 1l puhta vee mass 4kraadi juures. 2. Sagedus . võngete arv ajaühikus. Tähis f. 3. keha omab energiat millal? 4. Newtoni III seadus: vastastikmõjus osalevad kehad paarikaupa; suuruselt, vastassuunas. 5. Tahkise ehitus MKT 6. Si jõuühik !N=1kg*1m/s ruudus. !N on F, mis annab 1kg massiga kehale a 1 (m/s ruudus). IV RÜHM 1. Teepikkus 2. Kaal Kaal- kaal on jõud, millega keha rõhub alusele või pingutab riputusvahendit. Kaal tekib, sis maa tõmbab kehi enda poole, aga alus või riputusvahend ei lase kehal langeda. Kaal on olemuselt elastsusjõud. Keha kaal sõltub
4. Alfa lagunemisel kaotab tuum laengu 2e ja tema mass väheneb ligikaudu nelja aatomi massiühiku võrra. Selle tulemusena nihkub element perioodilisuse tabelis kaha ruudu võrra ette poole. 5. Peale beeta lagunemist nihkub element ühe ruudu võrra perioodiliduse süsteemi lõpu poole. 6. Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus. Poolestusaeg =T 7. Mendelejevi tabelis on ühes ja samas ruudus, ühegi keemilise võttega eraldada ei õnnestu. Tuumades on ühesugune arv prootoneid ja erinev arv neutroneid. Massiarvud on erinevad. 8. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 1 ja 2. Vesinikul on ka radioaktiivne isotoop massiarvuga 3 ja poolestusajaga 12,3 aastat. Selle nimetus on triitium ja sümbol 3H. 9. Aatomituum koosneb nukleonidest positiivse laenguga prootonitest ja neutraalse laenguga neutronitest
NÕUDED KIRJATÖÖDELE 1. Käekiri NÕUDED KUIDAS TEEN Times New Roman 2. Kirja suurus NÕUDED KUIDAS TEEN 12 punkti 3. Võõrkeelsed sõnad tekstis NÕUDED KUIDAS TEEN kaldkirja 4. Veerised NÕUDED KUIDAS TEEN a) Küljendus-lehe häälestus Vasak: 4 cm b) Klõpsan vahelehel veerised Parem: 2 cm c) Sätin paika õiged arvud Ülal: 3 cm All: 3 cm 5. Joondus NÕUDED KUIDAS TEEN rööpjoondus 6. TAANDREAD Taandridu ei tohi olla 7. Reavahed NÕUDED KUIDAS TEEN a) Märgistan teksti b) Valin avaleht-lõik 1,5 rida c) Väljalt reasamm valin 1,5 8. Pealkirjad Esimese taseme pealkiri NÕUDED KUIDAS TEEN Algab ala...
Valgus on samaaegselt osake ja laine, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguse dualistlik käsitlus - Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. Atomistlik printsiip - et loodus ei ole lõputult ühel ja samal viisil osadeks jagatav. Dualistliku käsitlusega nii seotud, et kuna tänaseks kätte saadavad osakesed, millest on moodustunud aatomid, on prooton, neutron ja elektron. Kuid arvestades energia ja massi jäävuse seadust võib piisava koguse energia koondamisel väga väikesesse ruumi piirkonda tekitada uusi massiga osakesi - mesoneid, neutriinosid. Seega ei ole see lõputult osadeks jaotamine üheselt mõistetav. Elektrivälja ja magnetvälja muutumine valguslaine korral- muutuvad sinusoidselt. Neid vaadeltakse koos, sest elektrivälja muutumine põhjustab magnetvälja ...
5. 2 Kasutatud järgnevaid valemeid: m 1. Tiheduse valem D= V Kus D on katsekeha materjali tihedus Kus m on katsekeha mass Kus V on katsekeha ruumala 2. Silindri valemid Sp=πr2 ; V=SpH Kus Sp on silindri põhja pindala Kus π on pii Kus r2 on raadius ruudus Kus V on ruumala Kus H on silindri kõrgus 4 3. Kera valemid V= 3 π r3 ; Kus V on ruumala Kus π on pii Kus r3 on raadius kuubis 4. Nelinurga valemid V=abh Kus V on ruumala Kus a on külje pikkus Kus b on külje laius Kus h on külje kõrgus TABELI TÄITMINE Mõõdud d 1 (mm) d 2 (mm) h (mm) V (mm3) m (g) kg D( m3 ) Tulemused 1
7.1. Korrutamise abivalem (a+b)(a-b)=a2-b2 1) Ühes sulus +, teises -. 2) Sulgudes võrdsed liikmed. 3) Vastuse liikmete järjekord – sulu põhjal. 4) Vastuses liikmete vahel -. 5) Vastuses liikmete ruudud. 8. Kaksliikme ruut 8.1. Korrutamise abivalemid (a±b)2= 2 2 =a +2ab+b =a2-2ab+b2 1) Esimene liige ruudus. 2) Vastuse teiseks liikmeks on antud kaksliikmete liikmete kahekordne korrutis. 3) Vastuse viimane liige on antud kaksliikme teise liikme ruut. 4) Esimese ja kolmanda liikme märk on alati + ja teise liikme märk sõltub kaksliikme märgist. Üksliige ja hulkliige Horisontaalselt: 4. Kõige viimaseks kirjutatakse alati ... . 7. Kui jagamine on antud hariliku murru kujul, siis kasutan ... . 11. Üksliige on avaldis, milles on kasutatud ainult ... 13. ..
energiaks. Energia näitab, kui suurt tööd keha või vastastikmõjus olevad kehad saavad sooritada. Energia muundumise mõõduks on töö. Potentsiaalne energia on energia, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu (maa ja keha). Keha potentsiaalne energia suureneb liikumisel üles, väheneb aga liikumisel alla. Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mida keha omab liikumise tõttu (visatud pall). Kiiruse muutumisel mingi arv korda muutub keha kineetiline energia sama arv ruudus korda. Keha massi muutmisel mingi arv korda muutub keha kineetiline energia sama arv korda. Energia jäävuse seadus: Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Keha tõstmisel tehtav töö võrdub tõusu kõrgus h korda jõu mass h korda võrdetegur g (A=mgh). Liikuva keha energia sõltub keha kiirusest ja massist. I teepikkus F jõud (N) A töö (J) s nihke pikkus (m) N võimsus (W) t aeg E energia (J) Ek kineetiline energia
FÜÜSIKA ÜLDMUDELID füüsikaline objekt õun/kivi füüsikaline suurus- kiirus, kiirendus füüsikaline nähtus- jää sulamine, kivi kukkumine Skalaarne suurus- arvuline väärtus, kuid neil pole suunda(nt. Aeg, pikkus mass) Vektoriaalne suurus- üldjuhul esitatav 3 arvuga. Need on vektori koordinaadid. On olemas ka sound. (nt. Kiirus, kiirendus) Füüsika valemites esinev miinusmärk näitab suuna muutumist esialgsest vastupidiseks. Erinevused matemaatika ja füüsika vahel: Matemaatika on kõigi kvantitatiivkirjelduste universaalne keel. Füüsika peab aga alati säilitama teose loodusega. Füüsikalised suurused pikkus (ka teepikkus), ajavahemik(delta t) ja ajahetk (t) põhinevad kehade ja nende liikumise(protsesside) omavahelisel võrdlemisel. Keha liikumisolekut iseloomustab KIIRUS. Näide liikumise suhtelisuse kohta makromaailmas: Maja seisab ning auto tiirutab ümber seda. Auto liigub maja suhtes. Looduse kaks oluliselt erinevate omadustega põhivorm...
Elektrienergia tootmine ja ülekanne Elektrienergia genereerimine Vahelduvvoolul on alalisvoolu ees see eelis, et tema pinget ja voolutugevust saab peaaegu energiakadudeta muuta väga suurtes piirides(transformeerida). See on vajalik elektrienergia ülekandmisel suurtele kaugustele. Elektrienergiat toodetakse generaatoritega, mis muudavad mingit teist liiki energiat elektrienergiaks. Vahelduvvoolu generaatori lihtsaimat mudelit vaatlesime eespool, kus püsimagneti pooluste vahel oli traatraam. Kui raami asemel kasutada järjestikku ühendatud juhtmekeerdusid, siis nende indutseeritud elektromotoorjõud liituvad. Püsimagneti asemel võib kasutada elektromagnetit. Tugeva magnetvoo saamiseks kasutatakse generaatorites erilisest elektrotehnilisest terasest südamikke. Magnetvälja tekitavad mähised on paigutatud ühe südamiku uuretesse. Mähised, milles in...
Interferents- füüsikaline nähtus, kus kahe(või mitme) ühesuguse lainepikkuse ja konstantse faasinihkega laine liitumisel tekib uus lainemuster. (kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruuumipunktides võnkumised tugedavad või nõrgendavad üksteist).Avaldumine: Newtoni rõngad ja värviline õlikile veepinnal; jääkiht veepinnal, kuhu paistab päike peale. Rakendused: kauguste mõõtmine interferomeetritega; optikatööstuses valgusfiltrite valmistamine(optika selgendamine) Interferentsi miinimum- vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. (Samas punktis kohtuvad ühe laine maksimum ja teise laine miinimum.) Interferentsi miinimumi tingimus:lained liitumisel nõrgendavad üksteist, kui lainete käiguvahe on paaritu arv pool lainepikkust. =(2k+1)*/2 (enda konspektis on mul sulgudes 2k-1, kuid netis oli 2k+1, niiet ma ei tea kuidas õige on:D) Interferentsi maksimum- samas faasis olevad lained tugevdavad liitumis...
arvude jada, niisuguse jada aga moodustavadki arvu kümnendkohad. Näiteks ka noorte arvutajate ettevalmistusel on arvu leidmiseks koostatud programmid kasulikeks õppevahenditeks jne. Teatavasti tõestas saksa matemaatik J. H. Lambert 1767. aastal, et on irratsionaalarv, kuid tema tõestus ei olnud päris korrektne. Prantsuse matemaatik A. M. Legendre tõestas 1794. aastal lõplikult arvu irratsionaalsuse ja ühtlasi ka arvu ruudus irratsionaalsuse. Ent ikkagi jätkusid otsingud ringjoone sirgestumise probleemi lahendamiseks. Nimelt polnud teada, kas irratsionaalarvude hulk piirdub algebraliste arvudega, s.t. arvudega, mis on ratsionaalarvuliste kordajatega algebraliste võrrandite lahenditeks, või on olemas veel teisi, mittealgebralisi irratsionaalarve. Viimase puhul võiks oletada, et kui on irratsionaalne algebraline arv, siis võiksid esined algebralised võrrandid irratsionaalarvuliste kordajatega. See omakorda
st 2009-nda aastani. Mahukam andmete hulk oli saadaval Põhja Atlandi ja Vaikse Ookeani piirkondade kohta. Joonisel 1. on kujutatud in situ ja läbipaistvus meetodil mõõdetud klorofülli seiramiste hulk. Joonis 1. (b) in situ ja (c) läbipaistvus meetodil seiramiste hulk. Joonis 2. Keskmine klorofülli kontsentratsioon raku kohta in situ ja läbipaistvus meetodil kokkupanduna. Joonis 3. Klorofülli muutus 10° X 10° ruudus (n=364). Kollased ja punased ruudud tähistavad klorofülli suurenemist ja sinised vähenemist. Mustade äärtega ruudud omavad statistiliselt olulist muutuste määra (P<0.05) ja valged ebapiisavat määra (P>0.05). Klorofülli trendide tuletamiseks ookeanides jaotati andmed 10° X 10° kraadisteks ruutudeks ja mudelite abil tehti muutuste analüüs. Analüüsi tulemused näitasid, et fütoplankton on 59 protsendis ruutudega kaetud alas vähenenud
8. caesari võitu sümboliseeriv 9 pildiga pildiseeria valmis aastavahemikus 1484 -1492. Nad kujutavad võidukat sõjaväeparaadi Julius Caesari auks pärast Gallia sõda. Seal kujutatakse rongkäiku, kus oli kõike kullatud vaasidest, kuni sõjasaagini.See oli Mantegna aja suurim kunstiline saavutus. Pildid olid kõige täiuslikumad kujutlused rooma võitudest ja kui kõik need 9 kokku panna, oli maal väljaspool Itaaliat maailma suurim. Kokku katavad nad rohkem kui 70 meetrit ruudus. See on värvitud tempera värvidega, kasutades munakollast ja liimi, et siduda pigmenti.
a=F/m Jõud 1 N annab 1 kg massiga kehale kiirenduse 1 m/s2, kui hõõrdumist ei arvestata. Kiirendus a=400/100=4 m/s2 Vastus: Kiirenduse suurus on 4 m/s2 6. Kui suur impulss on 1,2 tonnise massiga autol, mis sõitis kiirusega 72 km/h. Keha mass m=1200 kg Keha kiirus v=72 km/h = 72000m/3600s = 20m/s Impulss p = 1200 kg x 20 m/s = 24000 kg·m/s Vastus: Impulss on 24000 kg·m/s 7. Arvuta enda raskusjõud. Arvuta enda kaal liftis, mis liigub alla kiirendusega 0,5 meeter sekund ruudus. 1) F = m * g Mass m=125 kg Vaba langemise kiirenduse väärtus g=9,8 m/s2 Raskusjõud F = 125 x 9,8 m/s2 = 1225 N Vastus: minu raskusjõud on 1225 N 2) Kiirendus a=0,5 m/s2 Mass m=125 kg Vaba langemise kiirenduse väärtus g=9,8 m/s2 Kaal P = 125 kg x (9,8 m/s2 0,5 m/s2) = 1162,5 N Vastus: Minu kaal on 1162,5 N 8. Arvuta, millise rõhu tekitab elevant maapinnale, kui tema mass on 5 tonni ja tema jalataldade pindala on 0,2 ruutmeetrit. Mass m= 5 tonni = 5000 kg
Füüsika 8. Klass Spektri värvid: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, violett Tihedus: Füüsikaline suurus. Tähis: ρ (roo) Ühik: kg/m3 Mõõtühik: areomeeter. Tihedus: ainemassi ja ruumala jagatis. Üleslükke jõud: Tähis: Fü. Mõõteriist: Dünamomeeter. On jõud, mis tõukab kehasid vedelikus või gaasis ülespoole. Fü = ρ* V(tihedus)*g(gravitatsioonijõud 10). Fü sõltub vedeliku v gaasi tihedusest, mida tihedam on vedelik, seda suurem on Fü. Vedelikus oleva keha ruumalast ja mida suurem on ruumala, seda suurem on fü. (Tõus vedeliku pinnale lõpeb, kui raskusjõud (Fr = mg) = üleslükke jõuga (Fü) Mg=Fü – Ujumise tingimus. Kui Fü = Mg, r=r, siis keha on vees seal, kus ta pannakse. Mehhaaniline töö,energia ja võimsus. Füüsikalised suurused. Mehhaaniline töö:nimetatakse kehale mõjuva jõu ja selle jõul läbinud nihke korrutist. A = Fs. F=1N. S=1m. Mehhaaniline energia: E=J(džaul). Kui kehal on energiat, siis saab te...
ringikesega ümbritsetud negatiivse veokuluga ruudust, kuhu märgime “+”, naaberruutu “-“ jne. 4. Leiame nn. ülekantava kaubakoguse, milleks on “” märgiga ruutudes asuvatest lahendielementidest ehk veokogustest xij vähim. Ülekantava kaubakoguse liidame 8 “+”-märgiga tähistatud ruudus olevale kogusele ja lahutame “” märgiga tähistatud ruudus olevast kaubakogusest. 5. Leitud uues transporditabelis üks ruut (just see, mis on märgistatud “-“-märgiga ja kus oli vähim kaubakogus), langeb baasiruutude (koormatud ruutude) hulgast välja (kriipsutame ringikese läbi). 6. Kirjutame välja uue lahendi ning kontrollime selle optimaalsust. Alternatiivne lahend- leidub, kui ka väljaspool baasruute (ringikesega) on 0-lisi elemente (cij). Alternatiivse lahendi leidmiseks moodustatakse ahel
· Õppevahenditest Loendamine Eesmärgid: · Kujundada õiget loendamisoskus · Loendamise kaudu luua baas arvu ja arvude rea tähenduse mõtestamiseks Kujundid Eesmärgid: · Täpsustadakundimõistete tundmist · Kasutada kujundite nimetusi ümbruse kirjeldamisel · Arendada ruumikujutlust ning vaatlusoskust · Kujundi elementide arvu kindlaks tehes arendada loendamisoskust · Numbrite kirjutamise eelharjutused Eesmärgid: · Õpetada orienteerumist ruudus ja ruudustikus · Valmistada lapse kätt ette numbrite kirjutamiseks · Treenida numbrite elemendite joonistamise oskust Rühmitamine Eesmärgid: · Esemete ühiste tunnuste otsimise kaudu arendada tähelepannu, vaatlus- ja võrdlemisoskust · Ühtlustada ja täpsustada suuruse-, asendi- ja ajatunnustel põhinevate ekvivalentsiseoste ja kasutamist · Arendada ruumikujutlust ja ajatunnetust · Õpetada esemete hulka jaotama kuni kolme eristava tunnuse alusel
Piimakari Koosneb veistes, kes on aretatud piima tootmiseks ehk piimaveised(piimatõud). Lihakari koosneb lihatootmiseks aretatud tõud(lihatõud). Veis-(liigi nimetus) liik, kes kuulub imetajate klassi, rohusööjate hulka(mäletseja), sõraline,veislaste perekonda.Veise esivanem on Tarvas Lehm- emane veis alates esimesest poegimisest. Ammlehm+sugupull -ainult imetab järglasi- põhikari Lüpsilehm moodustab lüpsikarja - põhikari Vasikas - esimesel pool aastal, kuni 6 kuud noorveis kes tarbib piimatooteid(piim, piimapulber) Mullikas - 6-ndast elukuust kuni esimese poegimiseni Lehmik - emane noorveis Pullik - isane noorveis Pull: Muupull - lihapull testpoll - pull keda testitakse, noor pull kellele ei ole hinnangut antud. aretuspull - on antud hinnang Härg - kastreeritud isas loom Eesti piimatõugude jõudlus 2013 15.09.2014. Tõug Piima kg ...
Orienteerumise järgi ajas, kohas, enda isikus ning situatsioonis x Säilinud ajutüve reflekside järgi Pulsi palpeerimisel hinnatakse järgnevat, välja arvatud... valige üks või mitu lk 5 x Täituvust hinnatakse täituMust, kas siin on trükiviga või mis? Kes teab... x Pingsust x Rütmi x Sagedust Lõtvust Kehamassi indeks BMI... Valige üks või mitu x Aitab hinnata rasvumise astet x Arvutatakse järgmise valemi abil kaal jagatud pikkus ruudus, kusjuures kaal on kg ja pikkus m On õe jaoks ebaolulise tähtsusega näitaja x Aitab prognoosida rasvumise astet tulevikus Arvutatakse järgmise valemi abil kaal jagatud pikkus ruudus, kusjuures kaal on kg ja pikkus cm Soopori ja stuupori korral: valige üks või mitu lk 17 x Patsient sfinktereid ei kontrolli x Patsient neelab reflektoorselt Esineb patsiendil koordineeritud vastus valule x Patsient on lühiajaliselt äratatav väga tugeva valuärritusega
. Enamikel mägistel saartel on troopilised vihmametsad, ja aktiivsed vulkaanid (18tükki) . iga aasta tuleb u 19 taifuuni, mis on hävitavad . Kõige pikeim jõgi on cagayan'i jõgi lusonist põhjas. Filipiinidel on paljudel aladel metsandus ,põllundus ja mineraal ainete tootmine. Filipiinid on mineraali rikkad saarstik kus rannikualased kohad on kallid. Maavarad : kuld, hõbe , koobalt, sool, vask ja nikkel, merest pärlid , seal on ka palju mitte medallseid maavaru, ntx : silikooni tootmiseks vajalik. On ka palju koski , leidub veel 2 hõimu : ifugao ja T' boli hõim . Loomad : üle 2400 kalaliigi , korallid, vähid, krabid ja muud meremolluskid, vihmametsades üle 530 linnuliigi, 25000 putuka sorti , Loomadenimed : oranz klounkala, tontkandlane, filipiinide kotkas, vaalhai, varaan, toko sisalik, carabao, merikilpkonn, lendkoer, lemur, vesi pühvel, murene kala , filipiinide kakaduu , Taimed : 800 erinevat orhidee liiki ja 8500 muud erine...
.........9lk Kasutatud kirjandus........................................10lk Sissejuhatus See referaat on taimestikust või loomastikust. Me teame, et Läänemeri on meri.Kuid kui suur ta on ja mis loomad ja taimed seal on, seda saadki lugeda siit referaadist. Läänemeri Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mida ühendavad ookeanigaTaani väinad. Läänemere ääres asub üheksa riiki. Läänemere pindala on 373 000 km ruudus. Läänemere kuju ja rannik on tuhandete aastadega väga palju muutunud.Läänemere keskmine sügavus on vaid 60 meetrit. See on Läänemeri ja selle kaldal asuvad maad. http://lemill.net/lemill-server/content/pieces/uppiece.2009-08-18.1946615558 (29.04.13) Läänemere taimestik Läänemere taimsetik on liigivaene. Läänemeres kasvavad põhiliselt vetikad kuid ka muud meretaimed .Kuid lisaks veel neile kasvab seal ka mageveele iseloomuliki taimi. Taimed
5. Muutke tabeli veergude laiuseid järgmiselt: 1. veerg 1,2 cm 2. veerg 3 cm 3., 4., 5., 6., 7. veerg 2 cm 8. veerg 3 cm Klõpsake esimesel veerul. Klõpsake menüü Tabeliriistad menüüs Paigutus nuppu. Klõpsake jaotise Lahtri suurus paremal pool allnurgas käivitusnuppu dialoogikasti avamiseks. Kuvatakse tabeliatribuutide dialoogikast. Klõpsake kaardi Veerg nimesakil. 4 Klõpsake ruudus tingimusel Eelistatav laius ja sisestage sellest paremal asuvasse lahtrisse soovitud laius klaviatuurilt või reguleerige see sinna lahtri paremas otsas paiknevate noolega nuppude abil. Järgmise veeru muutmiseks klõpsake nupul Järgmine veerg ja sisestage sellest paremal asuvasse lahtrisse soovitud laius klaviatuurilt või reguleerige see sinna lahtri paremas otsas paiknevate noolega nuppude abil. Analoogselt sisestage kõikide veergude laiused.
m6jud kompenseeruvad. ja ss on veel kirjas et kui on olemas yks selline systeem ss see seadus kehtib k6ikides systeemides mis liiguvad esimese systeemi suhtes yhtlaselt ja sirgjooneliselt. ja ss on 6eldud et k6iki neid systeeme nimetatakse inertsiaalsysteemideks.NIIseadus:Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga pöördvõrdeline keha massiga.1N on jõud,mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s ruudus 1s jooksul.Hooke'i seadus: elastsusjõud on võrdeline pikenemisega(lühenemisega).Toereaktsioon on kehale mõjuv toetuspinna elastsusjõud(tr on elektromagnetilise olemusega jõud,tr mõjub alati kehale mitte alusele,tr on alati risti kokkupuutuvate kehade pindadega). Pingeks nim kehale mõjuvat riputusvahendi elastsusjõudu.Gravitatsiooniseadus:2 keha tõmbuvad teineteise poole jõuga,mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga
Praegu on viimane aeg asjaga võidelda ja leida lahendusi. Sellepärast ka siin referaadis tooksin välja mõningad takistused seoses tervisekäitumisega, et mõista paremini ülekaalulisust kui meditsiinilist seisundit. Laste ülekaalulisuse mõju on raske ülehinnata. See puudutab väga mitmeid valdkondi, alates vaimsest tervisest kuni majanduseni välja. Ülekaalulisust mõõdetakse kokkuleppeliselt kehamassiindeksi (KMI) järgi. KMI = kehakaal (kg) jagatud pikkus (m) ruudus. Tulemus alla 18,5 tähendab alakaalu, 25-27 kerget ülekaalu, 28-29 mõõdukat ülekaalu ja üle 30 on tegemist rasvtõvega. 1 OECD 2010, WHO, EUROSTAT 2 Riskifaktorid ja takistused T.E.E.N.S. programmis osalenutel USA's T.E.E.N.S. 2 programmi raames läbiviidud uurimise põhjal, kus osalisteks olid 11-18 aastased ülekaalulised noorukid, tulid välja mitmed huvitavad faktid
ettevõtetes juba enne, kui teoreetikud oma postulaatidega välja tulid. (1: lk 188). Integreeritud turunduskommunikatsioon erineb traditsioonilisest 1. integreeritud lähenemise, 2. kliendikesksuse, 3. firma ja kliendi suhete pikaajalise arendamise, 4. turunduskommunikatsiooni promotsioonist laiema tähenduse mõistmise ja 5. turunduskommunikatsiooni planeerijate tiheda koostöö poolest. (H. E. Spotts, D. R. Lambert, S. E. Moriarty). Reklaamiagentuuri Kala Ruudus loovjuht Kent Raju ütleb, et aina enam firmasid mõistab, et kommunikatsioon ei saa olla ühepoolne sõnumi tampimine, vaid eeldab, et tarbijagi sõna sekka saaks öelda. Selleks on Raju sõnul väga head võimalused loonud Internet, mida Kala Ruudus soovitab oma klientidele just integreeritud turunduskommunikatsiooni osana. (6). INTEGREERITUD TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI KASU Integreeritud turunduskommunikatsiooni kasu seisneb kanalites olevate sõnumite ühtsuses,
1. Defineerige suurus 1N 1 njuuton on niisugune jõud, mis annab kehale massiga 1 kilogramm kiirenduse 1 meeter sekund ruudus. 2. Kui suur on muutuvkoormuse osavarutegur kandepiirseisundis alalises arvutusolukorras? 1,5 3. Defineerige mõiste dünaamiline koormus Koormus, annab konstruktsioonile või tema osadele märgatava kiirenduse. 4. Defineerige mõiste staatiline koormus Koormus, mis ei põhjusta konstruktsioonis arvestatavaid kiirendusi. 5. Kuidas on tagatud eestis projekteerimisstandardite eeldus: ehitustöid teostavatel isikutel on küllaldased ametioskused ja töökogemus? Tuleks järgida sobivaid kvaliteedijuhtimise abinõusid: töökindlusnõuete määratlused; organisatoorseid abinõud; kontroll projekteerimise, valmistamise, kasutamise ja hooldamise ajal. 6. Mida tähistatakse ehitusprojektis tähisega G? Alalise koormuse osavarutegur. 7. Mis on koormuse arvutusväärtus ja kuidas see leitakse? See on, suurus, mis on saadud normkoormuse korru...
1. Mis on deformatsioon? Student Response Feedback A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. C. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla. D. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alat...
võimaldab. Data- Data Analysis- Descriptive Statistical Mean - Aritmeetiline keskmine Standard Error - Standardviga iseloomustab aritmeetilise keskmise varieeruvust. Kasutatakse erinevate valimite võrdlemiseks. Median - Mediaan - väärtused, millest pooled on suuremad ja pooled väiksemad e 50% punkt. Mode - Mood - väärtus, mida esineb kõige rohkem. Standard Deviation - Standardhälve - iseloomustab tunnuse väärtuste hajumist. Sample Variance - Dispersioon - standardhälve ruudus e s2. Rohkem teoreetilise statistika abivahend. Kurtosis - Ekstsess e järsakuskordaja (e) - iseloomustab jaotuse kuju võrreldes normaaljaotusega. Kui e=0 , siis on tegemist normaaljaotusega; e>0, siis on jaotus kõrge tipuga; e<0, sel juhul jaotuvad vaatlused ühtlaselt kogu jaotuse ulatuses ja jaotus on platookujuline. Jaotuse märkimisväärsest erinevusest normaaljaotusest on mõtet rääkida siis, kui kordaja on absoluutväärtuselt 1-st suurem. Praks 4 Keskmise võrdlemine konstandiga
Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. Newtoni I seadus (inertsiseadus). Kui mingile kehale ei avalda mõju teised kehad või need mõjud tasakaalustuvad, siis see keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Inerts keha võime säilitada oma liikumist või paigalseisu. Ilma teiste kehade mõjuta pole võimalik muuta vaadeldava keha kiirusvektori moodulit ega suunda. Mõnede kehade liikumiskiiruse muutmiseks on vaja intensiivsemat mõju kui teistel. Näiteks täislastis kaubarongi kiirendamine on tunduvalt raskem kui tühja rongi kiirendamine, samamoodi on ka täislastis rongi pidurdamine raskem kui tühja rongi pidurdamine. See tähendab, mõned kehad on inertsemad kui teised. Kui keha on inertsem, s.t. tema vastupanu katsetele tema kiirust muuta on suurem, siis öeldakse, et sellel kehal on suurem mass. Mass on keha inertsi mõõt. Märkus. Keha massi ei tohi ajada segamini keha kaaluga. ...
17.Kumma väitega nõustute: Õige käitumine on see, mis suurendab inimeste õnne (heaolu) või Õige käitumine on see, mis teeb meid õnne (heaolu) vääriliseks. Põhjendage oma eelistust. Nõustun teise väitega, sest õnne võib põhjustada kõik, mis meeldib, selleks võivad olla ka sellised asjad, mis on illegaalsed, aga kui see inimest õnnelikuks teeb, siis see on tema otsus. 18.Kogu selle filosoofia kursuse lõpetuseks üks loogika ülesanne: Mis täht peaks olema tabelis tühjas ruudus? Palun põhjendage oma tähe valikut. (Antud küsimus on aastaid kasutusel olnud ka paljudes mälumängudes) J V M A M J J A S O N J, sest teistes ridades on see ka ja esimeses ja kolmandas on J esimene, siis on teises ja neljandas ka. 3
Küsimus 1 (5 points) Mis on deformatsioon? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. b. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. c. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. d. Materjali kuju ja mõõtmete muutus ...
Laboritöö nr1 Kasutaja ID: lrummel Katse: 2 / 3 Hulgast 100 Alustatud: oktoober 1, 2006 Lõpetatud: oktoober 1, 2006 Kulutatud aeg: 23 min. 41 22:05 22:29 sek. Küsimus 1 (5 points) Mis on deformatsioon? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. b. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. c. Materjali kuju ja mõõtmete muutus ...
r pöörlemisteljest, siis tema impulsimoment on kauguse r ja impulsi p = m v korrutis: L = m v r . L-impulsimoment Impulsimomendi jäävuse seadus - Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemi impulsimoment on jääv suurus. Impulsimoment on inertsimomendi ja nurkkiiruse korrutis. L = m v r = ( m r2) . (v / r) ja seega L = I . . See kehtib ka pöörleva keha kui terviku kohta. Impulsimomendi SI-ühikuks on kilogramm korda meeter ruudus sekundi kohta (1 kg. m2/s). Impulsimoment kui vektor on suunatud kruvireegli kohaselt piki pöörlemistelge. ||def: dLi/dt=Mis+Miv Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand M=dL/dt Võnkumised Harmooniline võnkumine võnkumised on protsessid, milledele on isel teatud ajaline korduvus. Harmooniliseks nim protsesse, milledele on muutuva suuruse sõltuvuse ajast määrab sin või cos funktsioon. Harmooniliseid võnkumised tekivad hälbega võrdelise ja tasakaaluasendisse suunatud jõu mõjul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
