docstxt/122892423031285.txt
Pythagorase teoreemi põhimõte kehtib vaid täisnurkse kolmnurga juhul. Sõnastus on lihtne: hüpotenuus võrdub kaatetite ruutude summa ruutjuurega, seega hüpotenuusi ruut võrdub kaatetite ruutude summaga (a ruudus+b ruudus=c ruudus). Näiteks, kui täisnurkse kolmnurga kaatetid (kaks lühemat külge) on 3 ja 4 siis peab hüpotenuus võrduma 5-ga. 0 Vaja on vaid aluskülge ja püramiidi kõrgust. 0 Olgu aluskülg a ja kõrgus H. 0 Arvutame põhja pindala (a ruudus (näiteks 4cm ruudus võrdub 16 ruutsentimeetrit)) 0 Arvutame külgpindala Pythagorase teoreemi abiga. (Sk=m*P, P=4a), sest nurk m-i ja H vahel on täisnurkne (m on põhikülje keskpunkti kaugus püramiidi tipust). 0 Pythagorase teoreem: H ruudus+a ruudus=m ruudus. 0 Külgpindala valem on P*m, seega kui hetkel oleks a=4cm, H=3cm, siis m=5cm, sest (4*4)+(3*3)=(5*5), 16+9=25. 0 Ruutjuur 25st on 5 ja seega on külgpindala 5cm*(4a)=5cm*16cm=90 ruutsentimeetrit.
Kulufunktsioon = fikseeritud kulud + muutuvkulud: C(q)=Cf+Cvq, Tulufunktsioon=nõutav kogus*hind: R(q)=q*p, Kasumifunktsioon=tulufunktsioon-kulufunktsioon: P(q)=R(q)-C(q), Lineaarne nõudlusfunktsioon: P(qastmel d)=b+aq astmel d Lineaarne pakkumisfunktsioon: P(q astmel S)=b+aq astmel S, Tasakaalu tingimus: nõudlusf=pakkumisf, Tulufunktsioon: R=aq ruudus+p0q, Tulufunktsiooni graafiku tipp: q=-p0/2a, Kasumifunktsioon: P=aq ruudus+(p0-cv)q-Cf, Kasumi maksimum: q=cv-p0/2a Ruutvõrrand: Kaupluse hinnakujundus: Sisseostuhind Sh +soetamiskulud (trantsport+rent) Sk =Omahind(soetamishind) OH=Sh+Sk +kasum(nt 15%omahinnast) P =jaehind (netohind, hind ilma käibemaksuta) Jh=Oh+P +käibemaks (eestis 20%) Km =müügihind(lõpphind, brutohind) Mh=Jh+Km Palgaarvestus: Neto=bruto-tulumaks-pensionikindlustus-töötukindlustus NT=Bt-TM-Pk-Tk Tulumaks=(Bruto-maksuvaba-pensionikindlustus-töötuskindlustus)xTm määr TM=(Bt-Mv-Pk-T...
Tugevates tõusvates õhuvooludes saavad veepiisad hõõrdumisel elektrilaengu. Suuremate piiskade laeng on eelistatult negatiivne, väiksemate oma positiivne. Väiksemad ja kergemad piisad tõusevad kõrgemale, äikesepilve ülaosa on tavaliselt seepärast positiivne, alumine negatiivne. Suurem osa välgulöökidest toimubki äikesepilve erinevate osade vahel. 13.Kui suur jõud mõjub vesinikuaatomis prootoni ja elektroni vahel. F=q1*q2/4Pii*r ruudus*0 ühik [ c ruudus / N * m ruudus ] r= 5,3 * 10 astmel -11 m q1 = 1.6 * 10 astmel 19 C q2= -q1 C k= 9* 10 astmel 9 N* m ruudus / C ruudus F= -k [ e ruudus / r ruudus ] ( miinusmärk näitab et tegu on tõmbejõuga )
· voolutugevus: I = U : R (voolutugevus = pinge : takistus) · Pinge: U = A : q (pinge = töö : laengu suurus) põhiühik: V(volt) · Eritakistus: = RS : l (eritakistus = takistus x juhi pindala : juhi pikkus) Elektrivoolu töö · Töö: A = Uq (Töö = pinge x laengu suurus) põhiühik: J(dzaul) · Töö: A = UIt (Töö = pinge x voolutugevus x aeg) · Töö: A = U² : R x t(Töö = pinge ruudus : takistus x aeg) · Töö: A = I²Rt (Töö = voolutugevus ruudus x takistus x aeg) · Töö: A = Q (Töö = soojushulk) Elektrivoolu võimsus · Võimsus: N = A : t (Võimsus = töö : aeg) · Võimsus: N = I²R (Võimsus = voolutugevus ruudus x takistus) · Võimsus: N = U² : R (Võimsus = pinge ruudus : takistus) · Võimsus: N = UI (Võimsus = pinge x voolutugevus) · Tihedus: = m : V (tihedus = mass : ruumala) põhiühik: g/cm3 · Jõud: F = mg (jõud = mass x 10) põhiühik: N(njuuton)
7 valemit ja reeglit 1. Ruutude vahe valem (kahe üksliikme summa ja vahe ruut) (a+b)(a-b)= a²- b² Kahe üksliikme summa ja samade üksliikmete vahe korrutis võrdub nende üksliikmete ruutude vahega 2. Summa ruudu valem (kahe üksliikme summa ruut) (a+b)²= a²+2ab+b² Kahe üksliikme summa ruut võrdub esimene liige ruudus pluss kahekordne esimese ja teise liikme korrutis pluss teine liige ruudus. 3. Vahe ruudu valem (kahe üksliikme vahe ruut) (a-b)²= a²-2ab+b² Kahe üksliikme vahe ruut võrdub esimene liige ruudus miinus kahekordne esimese ja teise liikme korrutis pluss teine liige ruudus. 4. Summa kuubi valem (kahe üksliikme summa kuup) (a+b)³= a³+3a²b+3ab²+b³ Kahe üksliikme summa kuup võrdub esimene liige kuubis pluss kolmekordne esimese liikme ruudu ja teise liikme korrutis pluss kolmekordne esimese liikme ja teise liikme ruudu korrutis pluss teine liige kuubis. 5
340,36 340,33 Absoluutne viga: d=340,36 - 340,30=0,06 m Suhteline viga: 1. Kõigepealt arvutasin punkti nr. 6 joone keskmise pikkuse alguspunktist. 2. Järgmisena leidsin lõigu pikkused, lahutades järgmisest joone pikkusest eelmise. 3. Peale seda arvutasin välja I S horisontaalprojektsiooni. Kaldenurga olemasolul tegin seda järgmiselt: Korrutasin lõigu pikkuse cos kaldenurgaga. Kõrguskasvu olemasolul aga järgmiselt: Lõigu pikkus ruudus miinus kõrguskasv ruudus ning seejärel vastusest võtsin ruutjuure. 4. Nüüd leidsin kaldest tingitud parandi, mille leidsin kalde ja kõrguskasvu abil. Kalde abil leidsin järgmiselt: Lõigu pikkuse korrutasin kahega, mille omakorda korrutasin kalle jagatud kahega sin ruudus. Kõrguskasvu abil aga järgemiselt: Kõrguskasv ruudus jagasin lõigu pikkus korrutatud kahega. 5. Edasi oli vaja II S horisontaalprojektsiooni, mille sain järgmiselt: Lõigu pikkusest
Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmju uurimisega. Torsioonkaal e. vndkaal. Laetud kehade vahel mjuv jud on prdvimeline kehade vahekauguse ruuduga ( F=const/r ruudus) Erinevalt laetud kehade vahel mjuv jud on vrdeline laengute korrutisega ( F=const q ruudus) Positiivne jud-hele laetud kehale mjuv jud. negatiivne- suunatud teise keha poole. Vaakumi kuju : ( k=9 x 10 astmes 9 x N x m ruudus/c ruudus)......SI ssteemis avaldatakse ta aga sageli kujul kus suurust nim elektrikonstandiks. VAAKUM-mingis aines mjub kahe laetud keha vahel alati viksem jud kui vaakum. e= F null/ F VLI VASTASTIKMJU VHENDAJA- ju tekkimise vimalus. KAUG- LHIMJU- vahendaja liigub lpliku kiirusega, seega ta on olemas. ks vli ei sega teist. Elektromagnetvli ja gravitatsioonivli pole ruumis piiratud. Laengut Q omava keha elektrivli kui aktiivne keskond, mille tihedus muutub. Seal kus vli on tugevam, mjub teisele kehale laenguga q suurem jud. Ko...
Füüsika töö 1.Mis on ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine? Ühtlaselt muutv sirgjooneline liikumine on liikumine, mille kiirus muutb mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguse väärtuse võrra, näiteks: vabalt kukkuva kivi trajektoor on sirgjoon ja seega on sirgjooneline 2.Miks on ühtlaselt muutuv liikumine füüsikaline mudel? Looduses nii ideaalselt ühtlaselt muutuvat liikumist nii ei kohtagi. Sellist liikumist saab vaid ette kujtuada ja matemaatika meetoditega kirjeldada. Väljaselgitatud lihtsaid seaduspärasusi saab siiski suurepäraselt sarnaste reaalsete liikumiste uurimisel kasutada 3.Mida nimetatakse kiirenduseks? Füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutmist ajaühiku kohta, a=m/s ruudus 4.Mida iseloomustab kiirendus? Kiirendus iseloomustab kiiruse muutumise kiirust. See näitab, kui kiirest keha kiirus muutub. 5.? Tee joonis ja selgita, mida saab sellest graafikust leida liikumise kohta ...
Jõud ja jõuliigid. Jõud on kehade vastastikkune mehaaniline mõju mõõt. Kehad võivad teineteist mõjutada kas rõhumise, hõõrdumise või väljade tulemusel (magnetväli,-gravitatsiooniväli,-tuumaväli). Jõud on vektor , mida iseloomustab arvuline väärtus, suund ja rakendus punkt. Kui jõumõju suund on paralleelen teega siis me nimetame seda jõu mõju sirgeks. Jõuliigiid: gravitatsioonijõud,( mis avaldub kehade vastastikkuses tõmbumises). Gravitatsioonile alluvad kõik kehad olenemata massist ja keha mõõtmetest. Njuutoni poolt on sõnastatud ülemaailmne seadus ( valem): F= Gkorda m1m2 jagatud r(ruudus) Seletus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga (väärtus= ) Raskusjõud: Raskusjõud võrdub keha massi ja vabalangemise kiirenduse korrutisega mis on suunatud vertikaalselt maa keskpunkti poole.( valem) F=mg Raskusjõudu mõõdetakse dünamomeetriga ehk...
§ ¶ b. Sisesta sama tekstina L'année dernière, j'ai passé Pâques avec Cléopâtre et César sur une île déserte dans la Méditerranée, près de la côte Égyptienne. L'année dernière, j'ai passé Pâques avec Cléopâtre et César sur une île déserte dans la Méditerranée, près de la côte Égyptienne. 2. Üla-ja alaindekseid Vorming-> Font a. Kirjuta sümbolitega: Haa-kaks-o H2O iks ruudus pluss igrek ruudus võrdub kolmega x2+y2=3 gramm ruutmeetri kohta Äkki hoopis gramm kuupmeetri kohta? 3. Sisesta järgmised venekeelsed riikide nimetused: Harjutus 2.2 , , , , , , , ,, , , , , , , , , , , , , , , , , , ,
Elektrivälja potentsiaal ehk potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Kui me tähistame potentsiaali tähega siis , kus W on laengu potentsiaalne energia ja q on laengu suurus. Potentsiaal on skalaarne suurus. Kui kahe laengu poolt tekitatud elektriväljade potentsiaalid on vastavalt ja , siis võrdub nende väljade kogupotentsiaal . Pinge ehk elektriline pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. Elektrivälja kahe punkti vaheliseks pingeks, tähisega U, nimetatakse suhet, , kus q on mingi positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks ühest elektrivälja punktist teise....
TIHEDUS näitab,kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass (kg/m3, g/cm3) tihedus=mass/ruumala =m/V MEHAANILINE LIIKUMINE on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja vältel (m/s, km/h) kiirus=teepikkus/aeg v=s/t 54km/h=54*1000/3600=15m/s GRAVITATSIOON-kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. Gravitatsioonijõudu,millega keha tõmbab mingit maalähedast keha, nim RASKUSJÕUKS. HÕÕRDUMINE-teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikumõju,mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat jõudu. ELASTSUSJÕUD-jõud,mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale JÕUD=mass*10 F=mg (põhiühik N(njuuton)) RÕHK näitab keha poolt pinnale mõjuvat rõhumisjõudu (Pa-pascal) rõhk=jõud/pindala p=F/S VEDELIKUSAMBA RÕHK on võrdeline samba kõrgusega p=gh Archimedese seadus: vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud,mis sõltub selle keskk...
Kinemaatika Mehaanika põhiülesanne- Leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Punktmass- keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Suhteline liikumine- liikumist vaatleme alati mingi teise keha e. Taustkeha suhtes. Taustkeha valikust sõltub keha liikumine. Nihe- nihe on vektor, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Kiirendus- näitab kiiruse muutumise kiirust. Valem: a=(v-v0)/t Ühik: m/s^2 Kinemaatika põhivalemid ühtlaselt muutuva liikumise korral: s=v0*t+at^2 /2 v=v0+at v^2-v0^2=2as v0= v(null)- algkiirus v^2= v ruudus- lõppkiiruse ruut v0^2= v(null)ruudus- algkiiruse ruut m/s^2= meetrit sekundruudus Mehaanika põhiülesanne- Leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Punktmass- keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Suhteline liikumine- liikumist vaatleme alati mingi teise keha e. Taustkeha suhtes. Taustkeha valikust sõltub keha lii...
Järelteritus toimub peeneteraliste luiskudega või abrassiivpulbriga kaetud malmplaadil. Plankimisel kasutatavad malmkettad või -plaadid kaetakse õhukese abrassiivpastaga. Kaabitsemine koosneb kolmest läbimist. Esimene läbim - jämekaabitsemisega eemaldatakse mehaanilise töötlemise jäljed. Kasutatakse kitsa lõikeservaga kaabitsaid. Jämekaabitsemine loetakse lõppenuks, kui kogu kaabitsetav pind kattub kontrollimisel ühtlaselt värvilaikudega, mille tihedus on kuni neli laiku ruudus 25 x 25. Teine läbim - poolpuhas kaabitsemine. Kaabitsa lõikeserva laius 12...15 mm, eemaldatava laastu paksus 0,005...0,01 mm. Pärast kaabitsemist peab värvilaikude arv ruudus 25 x 25 mm olema 8...16 . Kolmas läbim - puhas kaabitsemine. Kaabitsa lõikeserva laius 5...12 mm, kaabitsa töökäigu pikkus 3...5 mm. Pärast kolmandat läbimit peab värvilaikude arv ruudus 25 x 25 mm 20...25 laiku.
Prisma Sk=P*H St=2Sp+Sk V=Sp*H Püramiid Sp=1/2*P*r Sk=1/2*P*mn St=Sp+Sk V=1/3*Sp*H Tüvipüramiid Sk=P1+P2/2*mn V=H/3(S1+S2+S1S2 St=Sk+S1+S2 1a. Nelinurkse prisma põhjaks on ristkülik on külgedega 10m ja 15m. Prisma kõrgus on 8m. Leia St ja V? Sp=10*15=150 Sk=50*8=400 St=2*150+400=700 V=150*8=1200 1b. Kolmnurkse prisma küljed on 6m, 10m, 8m. Pikemale küljele tõmmatud kõrgus on 3m. Leia prisma St ja V kui prisma kõrgus on 9m? Sp=10*3/2=15 Sk=24*9=216 St=2*15+216=246 V=15*9=135 2. Korrapärase nelinurkse püramiidi põhiserv on 20m ja püramiidi kõrgus on 8m. Leia püra St ja V? Mn=ruutjuur(10ruut+8ruut)=12,8 Sp=1/2*80*10=400 Sk=1/2*80*12,8=512 St=512+400=912 V=1/3*400*8=1066 3. Tüvipüra põhjapindalad on 9m(ruudus) ja 4 m(ruudus) ja kõrgus 9m. Leia V? V=9/3*(9+4+ruutjuur[9*4])=57
karistusega. Nõukatele ei tohtinud vastu hakata, karistuseks visatakse koolist välja. Erik sattus Nõukogu ette, kuna keeldus neljandiku saapaid puhastamast. Karistuseks määrati talle palju lau- ja pühapäevasid, kus pidi tegema kohustuslikku tööd. Hiljem sattus ta koos Pierre'iga salasuitsetamise eest Nõukogu ette. Erik ei pidanud lugu Nõukogust ja pidas nende istumisi naeruväärseks. Neljandikud kutsusid Eriku ruutu. Ruut oli plats söökla taga, kus sai arveid klaarida. Ruudus puudusid reeglid, kõiki võtteid võis kasutada. See oli üks koht, kus reaalkoolipoisid võisid neljandikele vastu hakata, neid karistamata. Sinna kutsuti alati üks reaalkoolipoiss. Üldjuhul peksti teda ruudus seni, kuni ta välja roomas. Kuid Erikuga oli teine lugu. Ta oskas kakelda ja teadis, kuidas oma vastast kartma panna. Erik andis kahele gümnasistile peksa nii, ükski teine neljandik ei julgenud teda enam ruutu kutsuda. Ta oli esimene reaalkoolipoiss, kes tegi kahele
negatiivne, kui kiirus väheneb. 4) Kuidas kiirenduse valmist tuletada keha kiirust mingil ajahetkel? – Kiirenduse arvutamiseks jagame kiirenduse muudu selle muudu tekkimiseks kulunud ajaga. Kiirendus = kiiruse muut/aeg => valem: a = V – Vo / t A = kiirendus V = lõppkiirus Vo = algkiirus t = aeg ÜHTLASELT MUUTUVA LIIKUMISE LIIKUMISVÕRRAND JA LIIKUMISGRAAFIK 1) Kuidas arvutada ühtlaselt muutuval liikumisel nihet? – s = Vot + at ruudus / 2 s = nihe v = algkiirus a = kiirendus t = liikumise aeg + = kiirenev liikumine - = aeglane 2) Kuidas näeb välja liikumisvõrrand (mehaanika põhiülesande lahend) ühtlaselt muutuval liikumisel? – Keha asukoha määramisel mis tahes ajahetkel liidame VÕI lahutame keha algasukohale(algasukohast) keha nihke. x = Xo +- s = Xo +- Vot +- at ruudus / 2
(pöörlemisolek) s1 Keha liikumisoleku muutumine pöörleval nurkkiirendus 1 radiaan sekundi ruudu kohta 1 rad/s 2 liikumisel (pöörlemisoleku muutumine) Vastastikmõju toime (jõu mõjumine) keha jõumoment M 1 njuuton korda meeter 1N.m pöörlemisele Pöörleva keha suutlikkus teisi kehi liikuma impulsi- L 1 kilogramm korda meeter ruudus 1 kg m2/s panna (pöörlemishulk) moment sekundi kohta Keha omadus säilitada oma pöörlemisolekut inertsi- I 1 kilogramm korda meeter ruudus 1 kg m2 (inertsus pöördliikumisel) moment Kehade seisundi (olukorra) muutumine ja töö A 1 dzaul 1J selleks vajalik pingutus
Njuutoni seadused. Dünaamika on mehaanika osa, milles uuritakse liikumise,liikumiskiiruse tekkimise põhjusi.Dünaamika käsitleb kolme liikumis seadust , mida avastas Njuuton.Liikumise muutumise põhjuseks on kehade vastastikmõju.Vastastikmõju mõõduks on jõud, mis iseloomustab jõu tugevust ja jõud on vektoriaalne suurus (jõu mõju suund ja arvuline suurus) I seadus määrab kindlaks tingimused, mille juures,-korral keha kas liigub või on paigal.N:niidi otsas rippuv kuul on paigal, sest teda mõjutavad võrdsete jõududega 2 keha, milleks on niit ja maa. Njuutoni I seadus! Keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni kuni talle ei mõju teised kehad.Njuutoni I seadust saab käsitleda ka kui inertsiseadust.Inerts on nähtus, kus kehad püüavad säilitada oma liikumiskiiruse. Inertsus on keha omadus, mis tuleneb inertsist ja mis kuulub keha kiiruse muutumiseks vastastikmõju tagajärjel mingi aja jooksul Joonis:...
Teadmiste puudulikkusest. 19.Eeldusest „Mõni vihmauss pole mittetark“ tuletati lause „Mõni tark on vihmauss“. Milleotsese järelduse tüüpi kasutades see tulem saadi? Väite vastandamine. 20.Kui õigusnormid tuginevad despootlikule printsiibile siis peetakse tõeseks üht järgnevatest väidetest: Kui toiming pole keelatud, siis pole veel kindel, et see on lubatud. 21.Kohustuslik ------ keelatud (vastand) 22.Aleetiliste väidete loogilises ruudus on paratamatuse operaatorite vastupidiseks operaatoriks … ? Võimatu 23.Üldjaatavast väitest saab ümberpööramisel…? Osajaatav. 24.Loomulikus tuletussüsteemis tähistab lisamisreegel (add) tehet, milles: ….? 25.Kesktermin on termin, mis esineb kategoorilise süllogismi…? Mõlemas eelduses. 26.Milline ei kuulu … intensionaalsete definitsioonide hulka? Ostensiivne. 27.Milline … ei ole kehtiv tingiv-kategooriline süllogism? Aluse eitus. 28
TÖÖ JA ENERGIA
1) MEHAANILINE TÖÖ
Mehaanilist tööd tehakse juhul kui kehale mõjub jõud ja keha liigub. Öeldakse et tööd
teeb jõud. Jõu tööd teeb jõud. Jõu tööks nimetatakse jõu teepikkuse ja nendevahelise
nurga koosinuse korrutist. A=F*s*cosalfa A=mehaaniline töö, F=jõud, s=teepikkus,
alfa=nurk. [a]=1J, [f]= 1JN, [s]=1m .
Tööd ei tehta juhtudel kui F=0, ehk jõud ei mõju; kui S=0, keha ei liigu; cosalfa=0, ehks
nurk on 90kraadi.
Mehaaniline töö võib olla positiivne a>o keha liigub jõu mõjul, a
1) G=9,8 m/s 2 st. Kehakiirus 6) I seadus: Planeedid tiirlevad kasvab igas sekundis 9,8 m ümber Päikese mööda ellipsikujulisi sekundis ruudus. trajektoore, mille ühes fookuses 2) Trajektoor on joon, mida asub Päike. mööda keha liigub. Punktmass on II seadus: Tiirlemise käigus katab keha, mille mõõtmed võib lihtsuse Planeeti ja Päikest ühendav sirglõik mõttes arvestamata jätta. võrdsetes ajavahemikes võrdse 3) Põhiühikud: pikkus(m), pindala.(st. Mida lähemal asub kaal(kg), aeg(s), temperatuur(K), planeet Päikesele seda suurem on
kohandatuds keskväärtus- 5% on välja jäätud dispersioon on protsent - standardhälve ruudus standardhälve- hälbe keskmine range- ulatus, maksimum miinus miinimum kvartiirid - 50% keskel tühidiagram tunnusetüübid: binaarne - 2 vastust nimi - katekooriad (kelle poolt hääletasid?) interval - halb-12345- hea järjestus - 1-hea, 2-suht hea, 3-keskmine, 4-suht halb, 5- halb 0-100; 101-200 s-303 pühapäeviti 10.00-15.00 arvutiklass spss programm http://www.tlu.ee/~kairio/6201/ise%206201.pdf
1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas(vt. joonist), kui varda ristlõige S= 10 mm2 ja jõud 4 625 N. Student Response Value Correct Answer Answer: 462,5 70% 463 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 Score: 10/10 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missugused protsessid toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 790 N/mm2? Varda materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 ja Rm=850 N/mm2 Student Correct Value Feedback Response Answer A. Varras ei 0% deformeeru antud jõu korral. B. Varras 0% Student Correct Value Feedback Response Answer deformeerub elastselt, siis plastselt ja seejärel puruneb. C. Var...
Title: Test nr.1 Materjalide mehaanilised omadused Started: Thursday 23 September 2010 13:15 Submitted: Thursday 23 September 2010 13:30 Time spent: 00:14:53 Total score: 92/100 = 92% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas (vt. joonist), kui v mm2 ja jõud on 6 203 N. Varda kõvadus on 35 HRC ning Student Response Value Answer: 620,3 70% 620 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 Score: 10/10 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. M toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 450 materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 Student Correct Value ...
katteklaas, kusjuures viimast ei tohi kambrile tugevasti suruda. Katseklaasist võetakse ümmarguse otsaga klaaspulga abil lahjendatud verd ja täidetakse kamber nii, et kogu võrgustik oleks kaetud vedelikuga. Kamber jäetakse 1 minutiks seisma, mille jooksul erütrotsüüdid sadestuvad. Kamber asetatakse mikroskoobi esemelauale ja vaadeldakse väikese suurendusega (objektiiv 10x, okulaar 15x) veidi pimendatud vaateväljas. Erütrotsüüte loetakse tavaliselt 80 väikeses ruudus, s.o. 5 suures ruudus. Igas ruudus loetakse ruudus olevad erütrotsüüdid ja ka need, mis paiknevad ruudu kahel serval, näiteks ülemisel ja paremal serval. Ruudu alumisel ja vasemal serval olevaid erütrotsüüte ei loeta. Arvutamine. Erütrotsüütide hulk 1 mm3-s (l-s) X leitakse valemiga X = A · 4000 · 200 / 80, kus A erütrotsüütide hulk 80 väikeses ruudus; 80 ruutude arv;
14 1 Kuidas nimetatakse 180 kraadist nurka? VASTUS: 2 Rooma nr. 50 3 Eriline ruut 4 põhjapindala valem on:...... vastus selgub ülevalt alla hallidest ruutudest 5 täht LISAVASTUS: 6 90 kraadist väiksemat nurka nimetatakse....... lisavastus selgub üksikutes tähtedes ja see on ruudu ümbermõõdu valem 7 v=abc,Sh ja a ruudus on............ 8 täht Koostajad: Lahendajad: 9 vähendatav-..............-vahe 10 mis ühikuga mõõdetakse piima ja vett? 11 täht 12 Suurim pindala ühik on..... 13 kujundite õpetus ehk..................... 14 täht
katused. Seal olid hoopis klaasmaalid, vitraazid. Vitraaz on ise ka nagu sümbol. Öösel pole teda näha, aga kui päike tõuseb, hakkab maal aknal särama. Vanasti oskasid inimesed neid lugeda. Kuidas aknaid loeti? Kirikuaknaid loeti vasakult paremale, nagu raamatut, kuid ka alt üles. Kõige tähtsam pilt oligi kõige kõrgemal. Väljast ei saa kirikuaknaid hästi lugeda. Jeesuse õpetus on arusaadav sellele, kes on Tema riigis ja tahab Tema järel käia. Kui kolmeosalise akna vasakus ruudus oli prohvetlik pilt Vanast Testamendist, näidati keskmises ruudus, kuidas Jumala plaan Jeesuse elus teoks sai ja paremas ruudus, mida see kaasajal tähendas. Kui vasakul oleks näiteks Mooses vaskmaoga, võiks keskel olla Kristuse ristikuju (Jeesus ju ise võrdles end vaskmaoga) ja paremale sobiks mõni Oleviste pühapäevakoolilaps, kes tahab Jumala lapseks saada. Või kui vasakul on Mooses põleva põõsaga ja keskel Jeesus Samaaria
Austria-Taani võrdlus Valtu Põhikool Autor: Ranno Laup Juhendaja: Luule Linamäe 2014 Austriast üldiselt Pealinn: Viin Pindala: 83858 kilomeetrit ruudus Suuremad linnad: Viin (1,371milj), Graz (265 tuh.), Linz (191 tuh.), Salzburg (149 tuh.) Rahvaarv: 8402900 inimest Rahaühik: Euro (€) Kõneldav keel: saksa Asend ● Austria asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos ● Kesk-Euroopas ● Alpi mäestiku idaosas ● Puuduvad merepiirid Naaberriigid ● Läänes Liechtenstein ja Šveits
Mis on seoseenergia? Energia,mis peitub tuuma sees. Miks termotuumal on vaja kõrget temperatuuri? Kergemate aatomituumade tuumaühinemisel, kõrge temperatuuri tulemusena tekivad raskemad aatomid. Tuumajõu iseloomustus. Tugev vastastikmõju.Tuumajõud on aatomituuma sees elektrilaenguvahelistest jõududest tunduvalt tugevamad. Mõjuraadius on väga väike. Ei olene osakeste elektrilaengust, nad mõjuvad ühetugevuselt kõigi nukleonide vahel. Tuumareaktsiooni mõiste ja liigid(2).Jäävusseadus tuumareaktsioonis. Tuumareaktsioonis tekivad uued keemilised elemendid, isotoobid. Liigid on Raskete, näiteks uraani tuumade lõhustamine, Kergete tuumade ühinemisreaktsiooni juhtimine. Massidefekt. Massidefekt vabanemine esineb, kui ühe elemendi aatomitest moodustub teise elemendi aatom. Elektron=0.00055 Prooton=1.00728 Neotron=1.00867 (kolmnurk) E=(kolmnurk) m*c(ruudus) E1=(kolmnurk) E / neiukonide arv (kolmnurk) m= (m(p)+m(n))
Raskusjõud Raskusjõud võrdub keha massi ja vabalangemise kiirenduse korrutisega mis on suunatud vertikaalselt maa keskpunkti poole, ning selle valem on : F=m m-mass F-jõud Raskusjõudu mõõdetakse dünamomeetriga ehk vedrukaaluga. Maast kaugenedes raskusjõud väheneb. Raskusjõud on kehakaalu põhjustajaks. Kaal on jõud, millega keha rõhub alust või riputus vahendit. Kehakaal mõjub alusele, raskusjõud, kehale endale. Keha mis liigub maagravitatsiooni väljas ühtlaselt kiirenevalt ülespoole, tekib tõusmisel ülekoormus ehk kehakaal suureneb F=m - raskusjõud F=m - raskusjõud mis kuulub liftile kiirenduse tekitamiseks Keha mis liigub gravitatsiooni väljas ühtlaselt kiirenevalt, tekib langemisel alakoormus ehk kehakaal väheneb. Allalangemisel on kiirendus positiivne. Raskuskiirendus maal on 9,8 m/s(ruudus) Keha vabal langemisel tekib kaalutus eh...
Elektritöö ja võimsus. Elektrivool elektrolüütides. ELEKTRIVOOLU TÖÖ: füüsikalinesuurus, mis iseloomustab elektrivälja energia teisteks energialiikideks muundumise mõõtu. tähis: A ühik: 1 J A = Uq A= Iut A= U2/ R * t A= I2 R t JOULE- LENZI SEADUS: elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdne voolutugevusega ruudus, juhi takistuse ja aja korrutisega. A = Q = I2 R t ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS: füüsikalinesuurus, mis näitab kui suure töö teeb elektrivool ühes ajaühikus. tähis: N ühik: 1 W N = A/t N = IU N = U2 / R N = I2 R ELEKTROLÜÜS keemilise ühendi molekulide lagunemine, mille käigus saavad tekkida erimärgliste laengutega ioonid. FARADAY ELEKTROLÜÜSI SEADUS: elektrolüüsil eraldanud aine mass on
Tähis on l Valem on L= delta f / delta I ;mõõdetakse henrides. Nt 5 H= 5Wb/A 5 henrit= 5veebrit/ ampri kohta. Ül. Leia pooli induktiivsus, kui 7-me amprine voolutugevus tekitas magnetvoo muutuse 14 veebrit. L= 14/7=2 Vastus: 2 henrit. 26. Millest sõltuvad elektri-ja magnetvälja energiad. Valemid. Magnetvälja energia sõltub induktiivsusest ja magnetvälja ruudust. Magnetvälja energia= induktiivsus*voolutugevus ruudus. Nt. Leia magnetvälja energia, kui induktiivsus on 3 milli henrit ja voolutugevus on 4 amprit. L= 3h=0,003H I= 4A Wm= L*I(ruudus)/2 Wm= 0,003*4ruudus/2 = 0,024J Elektrivälja energia sõltub mahtuvusest ja pinge ruudust/ 2-ga Valem= W2= CU(ruudus)/kahega. Nt. Leia elektrivälja energia, kui kondensaatori mahtuvus on 2 mikrofaradit ja pinge on 200W. C= q/u W2= Curuudus/2 C= 2mikrofaradit= 2*10-6 u= 200W. W2= 2*200ruudus/2=0,04. 27. Elektromagnetlainete skaala.
ksklustest. Erik pidi minema Nukogu ette selle eest, et ta ei tahtnud he neljandiku saapaid puhastada. Ta hakkas ka veel seal vastu ja talle mrati pris palju laupev-phapevasid. Siis sattusid nad ka Pierre'iga koos Nukogu ette, sest olid vahele jnud salasuitsetamisega. Eriku arvates oli Nukogu eriti naeruvrne ja nende "istumised" veel naeruvrsemad. Siis kutsuti Erik ruutu. Ruut oli plats skla taga, kus sai arveid klaarida. Sinna kutsuti alati ks reaalkoolipoiss. Tavaliselt peksti teda ruudus nii kaua, kuni ta lihtsalt vlja roomas. Aga Erikuga oli teine lugu. Ta oskas kakelda ja teadis, mida see thendab. Erik andis kahele gmnasistile peksa nii, et nad olid pris hullus seisundis. Ta oli esimene reaalkoolipoiss, kes tegi kahele gmnasistile ruudus ra, st. rotiks teda nimetama ei hakatud. Stjrnsbergi koolil olid omad reeglid. Huvitav oli asjaolu, et petajad asjasse ei sekkunud, pilastel olid nagu omad reeglid. Direktor sekkus asjasse vaid siis, kui olukord lks pris hulluks, nt
Tavaline Sudoku Lahendus 3. AJALUGU Numbrimõistatusi võis leida ajalehtedest 19. sajandi lõpul, kui prantsuse targad eksperimenteerisid matemaatiliste võluruutudega. Le Siècle, Pariisi päevaleht, avaldas osaliselt täidetud 3x3 võluruudu, mis oli omakorda üheksaks jaotatud. See ei olnud sudoku, sest see sisaldas kahekordseid numbreid ja selle lahenduskäik oli pigem aritmeetiline kui loogiline, ent põhireeglid olid siiski samad: igas reas, veerus ja 3x3 ruudus olevad numbrid pidid kokku andma sama numbri. 1895. aasta juulis avaldas Le Siècle'i rivaal La France sellesama mõistatuse täiustatud versiooni, peaaegu taolise, mida me tänapäeval sudoku nime all tunneme, ainult selle vahega, et ruut ei olnud omakorda üheksaks jaotatud. Kuigi numbrid 1-9 paiknesid sellegipoolest nii, nagu nad paikneksid, kui ruut oleks üheksaks jaotatud. Sellised mõistatused esinesid prantsuse ajalehtedes vaid kümnendi vältel.
Kordamine 1. Mõisted: Vahelduvvool- elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Reeglina muutub selle juures ka voolu suund Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Voolutugevuse ja pinge hetkväärtus voolutugevuse või pinge väärtus antud ajahetkel. Voolutugevuse ja pinge amplituud väärtus- voolutugevuse või pinge maksimaalne väärtus. Sagedus- võrdsete ajavahemike tagant korduvate võngete või impulsside arv ajaühikus. Periood- aeg, mis kuulub ühe võnke tegemiseks. Faasijuhe- juhe, millel on olemas perioodiliselt muutuv pinge. Nulljuhe- juhe, millel pinge maa suhtes puudub. Maandus- Induktiivtakistus- elektritakistus, mis esineb vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti. induktiivsus- vooluringi omadus tekitada magnetvälja. Mahtuvustakistus- elektritakistus, mis esineb siinuselise vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti mahtuvus. Liinipinge- kahe faas...
N= 500w- st ühe sekundi jooksul tehakse 500J tööd. Energia- f.s, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Tähis: E Ühik: J Energia liigid: 1) Kineetiline energia - liikuva keha energia. Sõltub: 1) Massist 2) Kiirusest Tähis: Ek Ühik: J Ek= Kui mass suureneb mingi arv korda siis suureneb ka kineetiline energia sama palju. Kui kiirus muutub mingi arv korda siis muutub kineetiline energia sama arv korda ruudus. 2) Potentsiaalne energia - vastastikmõju energia Tähis: Ep Ühik: J Ep= Energia jäävuse seadus: Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele.
Aineehitus Aine koosneb molekulidest, Molekulid koosnevad aatomitest. Aatomid koosnevad tuumast ja elektronkattest. Tuum koosneb nukleonidest ja elektronkatte elektronidest. Nukleonid jagunevad kaheks: -Prootonid (+) -Neutronid (0) Igal keemilisel elemendil on kindel tuumalaeng. Tuumalaeng (Z) = Aatomi number = Prootonite arv Massiarv (A) = Prootonite ja neutronite arv (nukleonite arv) A = Z + N Looduses on erinevaid isotoope. Elementide aatomid, millel on erinev arv neutroneid, kuid ühesugune prootoneid on isotoobid. (Eelneva tõttu on ka erinev aatommass). Prootium 1 prooton, 1 elektron Deuteerium 1 prooton, 1 neutron, 1 elektron Triitium 1 prooton, 2 neutroni, 1 elektron Elektronide arvu elektronkihil saab leida 2n(ruudus) Väliskiht mahutab KUNI 8 elektroni: 1kuni 2 elektroni 2kuni 8 elektroni 3kuni 18 elektroni 4kuni 32 elektroni IB väliskihil on 1 elektron. Elektronkihtide arvu näitab perioodinumber (Mendelejei tabeli...
Austraalia Koostaja Liisi Koppel Kehtna Mtk 2012 TT-12 Majandus Pealinn: Canberra Iseseisvus:01,01,1901a Pindala:7704366km Keel :Inglise keel ruudus Segamajandus Rahvaarv:22106112 miljonit Rahaühik:Dollar Kuninganna: Elizabeth teine Vaatamisväärsused Sinimäed kauni loodusega piirkond Austraalias Sydney lähistel Tasmaania saar omapärane loodus ning haruldased taime- ja loomaliigid Fox ja Franz Josef liustikud uus-Meremaa Lõunasaare läänerannikul Otago poolsaar Uus-Meremaa Lõunasaare idarannikul, kus elavad pingviinid
Kolmnurk: S = a x h : 2 (pindala = alus x kõrgus : 2) P=a+b+c Trapets: S = (a + b) : 2 x h (pindala = alus1; + alus2 : 2 x kõrgus) P=a+b+c+d Rööpkülik: S = a x h (pindala = alus x kõrgus) P = 2(a + b) Romb: S = a x h (pindala = alus x kõrgus) P = 2(a + b) Ring: C = 2r ( ringi pikkus = 2 x 3,14 x raadius) S = r² ( pindala = 3, 14 x raadius ruudus) Kera: S = 4 r² V = 4 : 3 r³ Silinder: Sp = r² Sk = rm St = 2Sp + Sk V = 1/3 r²h Koonus: Sp = r² Sk = rm St = Sp + Sk V = 1/3 r²h Kuup: S = 6 x a² V = a³ Risttahukas: S = 2(ab + ac + bc) V = abc Pythagorase teoreem: a² + b² = c² c=c² (täisnurkses kolmnurgas hüpotenuusi (c) ruut võrdub kaatetite (a ja b) ruutude summaga.) Eukleidese teoreem: a² = f x c (kaateti a ruut võrdub tema projektsiooni (f) ja hüpotenuusi korrutisega) b² = g x c (kaateti b ruut võrdub tema projektsiooni (g) ja hüpotenuusi korrutisega) Teoreem kõrgusest: h² = h x g (kõrgus võrdub kaatetite projektsioonide korruti...
Jah, me magasime koos. Surnuaia garaazis. Basseini riietusruumis. Määndunud, mööndunud majas leinas, piinas ja lootuses toetades teineteist, hoides ja trotsides. Millised uned..! Muuseas: ma armastan sind mu akna all laiub kunklik maastik maakera suurima männimetsaga tihti nähtakse seal sind paljasjalgsena läbi lume tuskamas sume naeratus näol põsed õhetamas Ja siis veel see kirju sitsikleit mis laseb aimata su kauneid rindu muuseas: ma armastan sind Mu truudus on ruudus, kvardraadis Kui sa saja kilomeetri kaugusel hullupööra jooksed lumist künkast alla paljaste päkkade patsudes aga võib-olla armastan hoopis kedagi teist üle kõige armastan su puhaste rikkumata pöidade jälgi lumel Kas oled täna juba armastust sa teeninud? Kas oled armastuse ära teeninud?
Kollane meri Korea väin Jaapani saared IVaikne ookean Ida-Hiina meri Joonis1. Kollane meri MERE NIMI Kollasele merele on nime andnud jõgede poolt hõljumina merre kantav löss, mis värvib merevee kollakaks. ÄÄREMERI Kollane meri ei ole otse ühenduses ookeaniga, et ookeanisse jõuda, peab kollane meri läbima Ida-Hiina mere. Kollase mere kirde osas on Bo Hai laht. Kollase mere ida osas on aga Korea väin. Kollase mere kagu osas aseteseb väike osa Jaapani saartest. SUURUS S=416000KM RUUDUS SUURIM SÜGAVUS Kollane meri on madal, sügavus mere keskosas on 60-80 m. Suurim sügavus Kollases meres on 106 meetrit. VEE SOOLSUS Kollase mere vesi on magedam kui ookeani vesi, keskmiselt 32 promilli. VEE TEMPERATUUR JA JÄÄTUMINE VEE LIIKUMINE Kollase mere idarannikul on tugevad looded, kõrgusega üle 8 meetri. RANNIKUD RANNIKU RIIGID Kollase mere läänerannikul asub Hiina. Selle kirde rannikul asub aga Korea. KESKKONNA PROBLEEMID
Füüsikaline Suurus Dedinitsioon- Tähis Mõõtühik Ühiku Tähis valem Pikkus l,s meeter m - Aeg t sekund s - Mass m kilogramm kg - Temperatuur t Celsiuse kraad ´C - Elektrivoolu tugevus l amper A - Fookuskaugus f meeter m - Optiline tugevus D diopria dptr D=1/f Pindala S ruutmeeter m2 S=l ruudus(2) Ruumala Suur V kuupmeeter m3 V=l kuubis(3) Tihedus roo kilogramm kuup- kg / m 3 Roo=m/v ...
Kolmnurk: S = a x h : 2 (pindala = alus x kõrgus : 2) P=a+b+c Trapets: S = (a + b) : 2 x h (pindala = alus1; + alus2 : 2 x kõrgus) P=a+b+c+d Rööpkülik: S = a x h (pindala = alus x kõrgus) P = 2(a + b) Romb: S = a x h (pindala = alus x kõrgus) P = 2(a + b) Ring: C = 2πr ( ringi pikkus = 2 x 3,14 x raadius) S = πr² ( pindala = 3, 14 x raadius ruudus) Kera: S = 4 π r² V = 4 : 3 π r³ Silinder: Sp = π r² Sk = π rm St = 2Sp + Sk V = 1/3 π r²h Koonus: Sp = π r² Sk = π rm St = Sp + Sk V = 1/3 π r²h Kuup: S = 6 x a² V = a³ Risttahukas: S = 2(ab + ac + bc) V = abc Pythagorase teoreem: a² + b² = c² c=√c² (täisnurkses kolmnurgas hüpotenuusi (c) ruut võrdub kaatetite (a ja b) ruutude summaga.) Eukleidese teoreem: a² = f x c (kaateti a ruut võrdub tema projektsiooni (f) ja hüpotenuusi korrutisega) b² = g x c (kaateti b ruut võrdub tema projektsiooni (g) ja hüpotenuusi korrutisega) Teoreem kõrgusest: h² = h x g (kõrgus võrdub kaatetite projektsioon...
rasvkude · Haigel on külm, tekivad nõrkus, uimasus, pearinglus, minestamised, kõhukinnisus, muutused veres, mälu töötab halvasti, süda hakkab aeglasemalt lööma jne. · Ravil kasutatakse peamiselt psühhoteraapiat · Võiks nõustada ka koolitundides · Tuleks õpetada õiget toitumist · Tuleb läbi mõelda, mis tagajärgi võib tuua keha kohta tehtud märkus Kehamassiindeksi arvutamine · Kehamassiindeks = kehakaal kilogrammides jagatud pikkus meetrites ruudus Nt. 60kg / 1,70m x 1,70m = 20,76. · Normaalkaaluks loetakse 19-25 · Söömishäirete puhul saab abi : Tallinna Psühhiaatriakliinikus Tallinna Ülikooli terviseuuringute laboris Tartu Psühhiaatriakliinikus AITÄH KUULAMAST !
Aine ja väli on põhimõtteliselt erinevad reaalsuse vormid. Milles see seisneb? Pikkuse ja aja mõisteid ei ole välja jaoks olemas. Relatiivsusteooria kõige tähtsam praktiline järeldus on: Massi ja energia samaväärsusseose põhimõte E= m x C2 Paigaloleva keha korral esineb samaväärsusseoses seisumass m indeksiga null (m0) ning vastavat energiat nimetatakse seisuenergiaks. Seisuenergia on energia, mis on kehal üksnes oma olemasolu tõttu. E ... = 50kg x (3 x 10 8 m/s) ruudus = kwh = 1000W x 3600m = 150 x 10 astmes16 J = 3 600 000 = 42 x 10 astmes10 kw x h Liikuva keha energia on seisuenergiast kineetilise enrgia võrra suurem. Samaväärsusseose alusel on võimalik mingi osa seisumassist energiana ,,välja võtta" või siis muundada ainet väljaks ja vastupidi. Erirelatiivsusteooria formuleeris Albert Einstein aastal 1905 ja üldrelatiivsusteooria aastal 1916. Relatiivsusteoorias väljendub põhiideed arusaam, et olemas ainult see, mille mõju on kohale jõudnud.
1) Liikumine on keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul. 2) Liikumise liigid on: sirgjooneline, kõverjooneline, võnkuv, kulgev, pöörlev ja ringjooneline? 3) Liikumine on pidev tähendab seda, et keha läbib kõik punktid oma teel; liikumine on suhteline tähendab seda, et ühe keha liikumist saab vaadelda vaid mingi teise keha suhtes ning see on suhteline, kuna keha liigub. 4) Punktmass on keha, mille mõõtmed võib jätta antud kontekstis arvestamata. 5) Taustsüsteem koosneb taustkehast, ristkoordinaatidest, ja kellast. See moodustub tavaliselt kahest kehast, ruumist ja ajast. 6)Ühtlane liikumine on, kui keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Hetkkiirus on kiirus vaadeldaval hetkel või kiirus vaadeldavas trajektoori punktis. Keskmine kiirus on keskmine kiirus v on läbitud teepikkuse s ja selle läbimiseks kulunud aja t vaheline suhe. 7) Ühtlase liikumise võrrand: v = s/t (ehk v võrdub s jagatud t-ga) 8)Teepikkus on tr...
Mehhaanilist energiat on 2 liiki: Potentsiaalne energia · on energia, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu (nt: maa ja keha). Keha potentsiaalne energia suureneb liikumisel üles, väheneb aga liikumisel alla. Kineetiliseks energiaks · nimetatakse energiat, mida keha omab liikumise tõttu (nt: visatud pall). Kiiruse muutumisel mingi arv korda muutub keha kineetiline energia sama arv ruudus korda. Keha massi muutmisel mingi arv korda muutub keha kineetiline energia sama arv korda. Energia näitab kui suurt tööd saavad kehad teha. Energia võib muutuda ühest liigist teise. Energia on jääv (suletud süsteemis) ja kandub ühelt kehalt teisele. Potentsiaalne energia -energiat omavad liikumatud kehad E=mgh Kus m on keha mass (km) H on keha kõrgus maapinnast (m). Kineetiline energia energiat omavad liikuvad kehad Liikuva keha energia Kus m on keha mass (kg)
IMPULSIKS nim keha massi ja kiiruse korrutist. REAKTIIVLIIKUMINE on keha ühe osa liikumine, mis on põhjust tema mingi teiste osa liikumisest. JÕUMOMENT on jõu ja tema õla korrutis. IMPULSIMOMENT on suurus, mis mõõdab pöörleva keha pöörlemishulka, kusjuures mida suurem mass, mida kaugemal pöörlemisteljest ning mida kiiremini pöörleb seda suurem impulsimoment. IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS- kui kehade süsteemile ei mõj u väliseid jõude või see mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi koguimpulss on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv . IMPULSIMOMENDI JÄÄVUSE SEADUS- välise jõumomendi puudumisel on keha impulsimoment jääv. MEHAANILINE TÖÖ on võrdne kehale mõjuva jõu, nihke ja jõu ning nihkevahelise nurga koosinuse korrutisega. TÖÖ ARVUTAMISE ÜLDVALEM A= Fs. TÖÖ ÜHIK on 1J (dzaul) - töö, mida teen 1N suurune jõud, nihutades keha 1 m võrra. ELASTSUSJÕU TÖÖ VALEM- F= k(delta)l. VÕIMSUS on arvuliselt võrdne ajaühik us tehtud tööga (N= A/t, A=Fs...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
