taignaruudud, pintseldada taignatükkide servad kergelt veega ja tõsta nurgad ruudu keskele ning suruda kinni. Pritsida keskele vaniljekreemi ja panna kerkima. Küpsetada 3/4 kerkimise pealt 210ºC juures ca 18-20 min. Lasta veidi jahtuda ja kaunistada puuviljade või marjadega. Pintseldada üle Claro zheleega ja kaunistada vaniljeglasuuriga. APRIKOOSILAEVUKE Kihistatud viinitaigen rullitakse 3mm paksuseks ja tükeldatakse 10 x 10 või 11 x 11 cm ruudud. Servad pintseldatakse veega , kaks vastasnurka tõstetakse keskele kokku ja surutakse kinni. Toote keskele pritsitakse diagonaalselt pähkli - või martsipanimaitselist täidist. Täidise peale asetatakse aprikoosi tükk ja pannakse kerkima. Küpsetatakse 3/4 kerkimise pealt 210°C juures 18-20 min Jahtunult pintseldada üle Claro zheleega ja kaunistada vaniljeglasuuriga. PUUVILJALIPSUKE Kihistatud viinitaigen rullitakse 3mm paksuseks ja tükeldatakse 10 x 10 või 11 x 11 cm tükkideks.
using System; public class Kordus3{ public static void Main(string[] arg){ int tund; do{ Console.WriteLine("Sisesta tund vahemikus 0-23"); tund=int.Parse(Console.ReadLine()); } while(tund<0 || tund>23); Console.WriteLine("Tubli, sisestasid {0}.", tund); } } /* D:kodu 606opikc#>Kordus3 Sisesta tund vahemikus 0-23 32 Sisesta tund vahemikus 0-23 11 Tubli, sisestasid 11. */ Ülesandeid * Trüki arvude ruudud ühest kahekümneni * Küsi kasutajalt viis arvu ning väljasta nende summa * Ütle kasutajale "Osta elevant ära!". Senikaua korda küsimust, kuni kasutaja lõpuks ise kirjutab "elevant". Korrutustabel ... ehk näide, kuidas eelnevalt vaadatud tarkused ühe programmi sisse kokku panna ning mis selle peale ka midagi tarvilikku teeb. Algul on näha, kuidas otse programmi käivitamise juures ka mõned andmed sinna kätte anda. Et kui kirjutan
Kõrge CR4 väärtuse korral on turul eeldatavalt madal konkurentsitase. Seega mida kõrgem on CR4, seda kontsentreeritum on turg, turujõud on vähest suurte ettevõtete käes või on turul kokku vähe ettevõtteid. (Mobiiltelefonivõrgus...2007) Lisas 3 toodud CR, on 4-ettevõtte kontsentratsiooni tase, arvutades ainult 5 ettevõtte põhjal. (Vanags jt. 2006, 7) HHI arvutamiseks liidetakse turuosaliste turuosade ruudud. HHI väärtused on vahemikus 0 (kui turul on palju väikse turuosaga ettevõtjaid) kuni 10 000 punkti (monopoli korral). Samas on levinud teisendus, kus vastav vahemik on 0 kuni 1. HHI arvestab kõrgema turuosaga ettevõtjad indeksis suurema tähtsusega kui väiksema turuosaga ettevõtjad. Turg ei ole kontsentreeritud kui HHI on väiksem kui 1000 punkti 19 (0,1). Samas on turg on mõõdukalt kontsentreeritud kui HHI on vahemikus 1000 1800
nende vahelise kauguse ruuduga. F=G*(m1m2)/r 2, kus m1 ja m2 on kehade massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant=6,67 N*m 2/kg2 Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. Kolm Kepleri seadust on järgmised: 1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad. [1] 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust. Mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle muutmiseks on tarvis rakendada jõudu); Mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu.
: ja : . Nüüd eeldame, et sirged on antud taandatud võrrandite abil : 1 0 ja : 1 0 . Siit saame leida nende sirgete üldvõrrandid ja nendest meie sirgete normaalvektorid Valemi (2) abil saame (3) Tavaliselt antakse siin nurga , tangens. Selleks on vaja leida sin , . Tegelikult me leiame koosinuse ja siinuse ruudud ning nende abil tangensi ruudu, millest saame lõpuks tangensi. Teeme lubatud arvutused: ja Vastavalt definitsioonile nurk , on esimese veerandi nurk, siis viimases valemis sobib ainult üks lahend, selline, kus tangens on positiivne. Seega sirgete vahelise nurga arvutamiseks saame valemi Valemist (3) saame, et Saime, et ristuvate sirgete tõusude korrutis on -1. Nurgad kahe tasandi vahel.
postiljoni või miilitsaga. Ei märka neid erinevusi, vaid ütlevad, et kõik nad on onud ja vahet ei ole, mis onud nad parajasti on. See ei ole ainult taju diferentseerituse probleem. Siin tuleb ka mängu taju mõtestatus. Mõtestatus ütleb meile, millised objekti tunnused on seda objekti defineerivad tunnused ehk kõige olulisemad tunnused, mille järgi me just selle objekti ära tunneme. Nii et taju mõtestatus mängib siin oma rolli. Sama on kujunditega – kolmnurgad, rombid, ruudud – kõike neid saab nimetada nurkadega asjadeks. Nende jaoks suurt vahet pole. Isegi kui välistame kõneprobleemi sealjuures, neid katseid ei ole tehtud nii, et laps peab nimetama ruutu või rombi, vaid ta peab ütlema, kas need asjad on ühesugused või erinevad. Tunnuste eristamine tajutasandil on oluline selleks, et kõnes saaksid tekkida omadussõnad. Nt värvustest see et tegemist on oranži värvusega saab tekkida siis, kui laps eristab oranži värvi tajulisel tasandil
public class Kordus3{ public static void Main(string[] arg){ int tund; do{ Console.WriteLine("Sisesta tund vahemikus 0-23"); tund=int.Parse(Console.ReadLine()); } while(tund<0 || tund>23); Console.WriteLine("Tubli, sisestasid {0}.", tund); } } /* D:kodu 606opikc#>Kordus3 Sisesta tund vahemikus 0-23 32 Sisesta tund vahemikus 0-23 11 Tubli, sisestasid 11. */ Ülesandeid * Trüki arvude ruudud ühest kahekümneni * Küsi kasutajalt viis arvu ning väljasta nende summa * Ütle kasutajale "Osta elevant ära!". Senikaua korda küsimust, kuni kasutaja lõpuks ise kirjutab "elevant". Korrutustabel ... ehk näide, kuidas eelnevalt vaadatud tarkused ühe programmi sisse kokku panna ning mis selle peale ka midagi tarvilikku teeb. Algul on näha, kuidas otse programmi käivitamise juures ka mõned andmed sinna kätte anda. Et kui kirjutan Korrutustabel 4 5
Inimpsüühika kui kera(Platon). Ruut on sümboliseerinud keha maist ainet ja tegelikkust. Need kaks sümbolit on tavaliselt eksisteerinud koos. Trotter ütlebki seda, et on väga tähelepanu väärne, et moodsas kunstis need kaks sümbolit ei ole kas üldse seostatud või on nende seos väga habras ja suhteliselt arusaamatu. See peegeldab kaasaja inimese hingeseisundit: inimvaim on kaotanud oma juured ning on sellest lahknemisest ära hirmutatud. Sagedus, millega ruudud ja ringid aga siiski moodsas kunstis esinevad, osutab inimlikule teadvustamata tungile elu kaotatud põhitegurid taasühendada. Lynn Randolph The Laboratory/ Passion of OncoMouse. Onkohiir on geneetiliselt muundatud hiir, kelle peal üritati välja töötada rinnavähi ravi. Seega ta andis oma elu paljude naiste eest. Päästis palju elusid. Seos Kristuse kannatuslooga. (Hiire ,,inimlikud osad" viitavad valgetele Anglo-Saksi protesttantidele).
ekspressionism). Selle põhiline väljendusvahend on värv. Valitse ma sai peale Teist maail masõda. Vene maalija Kazimir Malevits. Te ma kasutas ge o m e etrilisi kujundeid. 1913 l õi kuulsa maali ,,Must ruut valgel pinnal." Malevits ni metas ise o ma kunsti suprematismiks. Hollandlane Piet Mondrian. Te ma töödes on ruudud ja ristkülikud eraldatud jämedate mustade joontega, nelinurgad on värvitud erksate värvidega. Mondriani maalid on väga de koratiivsed. Malevitsist ja Mondrianist lähtub abstraktsionis mi suund ni me ga konstruktiivne abstraktsionism ehk geomeetriline abstraktsionism. Selle tunnus on ge o m e etriliste kujundite kasutamine ja ta oli olulise m abstraktsionis mi varase mal etapil. FUTURISM Ni metus tuleb ladinakeelsest s õnast futurum tulevik. Futurism on 20
1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade mõõtkavalisest kujutamisest digitaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjandusess ja mujal. Geodeetilised mõõtmised ja topograafilised kaardid on vajalikud nimetatud aladel mitmesuguste projektide koostamiseks ja realiseerimiseks. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed Täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid (geoid on kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoont...
.........................................................................................54 LÕPETAMATA LAUSED......................................................................58 PEALE PANGAST VÄLJUMIST...........................................................59 POLAARÖÖ............................................................................................62 PÄÄSTMINE............................................................................................66 RUUDUD.................................................................................................70 SUHTUMINE KAASINIMESTESSE.....................................................71 SUUR KUUSNURK................................................................................73 SWOTANALÜÜS..................................................................................78 TIKUD.......................................................................................................79 VAPP.
7.1.3. Kvantitatiivsete tunnuste puhul on otstarbekas OTUde erinevust väljendada kaugusena üksteisest hüpoteetilises hulgamõõtmelises ehk hüper- ruumis (tunnusruumis), mille üksteisega mudelis risti olevateks vektoriteks on eri tunnused. Nagu juba märkisime, moodustavad OTUd selles punktide parvi. 7.1.3.1. Eukleidiline kaugus arvutatakse Pythagorase teoreemi alusel: liidetakse iga tunnuse kohta käiva kahe OTU erinevuse ruudud: Σ (xki - xkj)2 (kus k tähistab mistahes tunnust, x selle mõõtmistulemust, i ja j aga võr- reldavaid taksoneid), ja võetakse saadud summast ruutjuur. See algoritm on sama nii kahe tunnuse kui ka kuitahes paljude tunnuste puhul. Kasutatakse ka eukleidilise kauguse asemel selle ruutu. 7.1.3.2. Kui enne juurimist jagame summa kasutatud tunnuste arvuga n, saame keskmise taksonoomilise kauguse. 7.1.3.3. Manhattani kvartalikaugus arvutatakse valemiga Mij = Σ │xki - xkj│ / n
EUROOPA MUINASKULTUURID Euroopa ja Eesti esiajalugu. Eelkõige arheoloogiline kultuur. Arheoloogia mõiste: archaios – vana, muistne, logos - sõna, kõne, mõiste, käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi (eriti vanemat ajalugu), kuid nüüd taheti teada, kuidas rahvas tegelikult elas. Hakati kaevama vanu linnuseid ja haudu. Sõna arheoloogia omandas tänapäevase tähenduse juba 19. saj. 19. saj oli suurem rõhk kirjeldustel. Hakati lahti mõtestama. Kuni 20. saj keskpaigani oli arheoloogia kui teaduse väärtus madalam, seda vaadati kui ajaloo abiteadust. Arheoloogia jaoks võib potikillul olla palju suurem väärtus kui väärismetallil. Tänapäev...
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
Valitud aegade absoluutväärtuste suurused arvestati olevat vähem olulised, kui nende suurusjärk, kuid mudeli kvantitatiivseks arvutluseks oli vaja esitada konkreetsed arvulised väärtused. Lisaks arvestati 15 minuti pikkust hilinemise esinemistõenäosust suuremaks kui 65 minutilist hilinemist. /1, lk 111/ Joonis 3.2. on aluseks väravast väravasse kulude kalkuleerimisel. Vertikaalses reas on toodud erinevad lennufaasid ning horisontaalses reas kuluelemendid. Halliga värvitud ruudud tähendavad seda, et antud lennufaasi ning kuluelemendi puhul kulud ei akumuleeru. Ka on selge, et lennuki õhkutõusmisel ning maandumisel hilinemisi ei toimu. Ruutudes, kuhu on märgitud „---„ on arvestatud, et antud elemendile kulusid pole määratud. Seda seepärast, et: hilinemiskulu on umbes 0, või mudelis pole hilinemisi arvestatud, või pole võimalik omistada kulusid ainult väravast-väravasse tasemel
5 2. Kasvavad numbrid - loo tsükli abil viis rida numbreid, kusjuures iga rida on ühe numbri võrra suurem ? 1 1 2 12 3 123 4 1234 12345 5 3. Nimi ja vanus - loo kaks massiivi, kus ühes on nimed ja teises vanused. Väljasta nimekiri nime ja vanusega. N: Juhan, 18 4. Ruutude, kuupide ja ruutjuurte tabel - loo tsükkel, mis kuvab arvu ning leiab vastavalt nendele ruudud pow(arv,2), kuubid pow(arv,3) ja ruutjuuredsqrt(arv)arvudele ? 1 Arv Ruut Kuup Juur 1 1 1 1.000 2 3 2 4 8 1.??? 3 9 27 1.??? 4 4 16 ?? 2.000 5 jne. 6 5. Paaris ja paaritu - väljasta arvud 1-10 ning väljasta pärast iga numbrit, kas tegemist on paaris või paaritu arvuga. ? 1 2 Paaritu: 1 Paaris: 2
mida koristad ja koristad, aga mis ikka jälle mustaks saab. Nii ehitab iga matemaa- tika õppija oma teadmistele kindlat vundamenti. Üksluine vundamendi ladumine tüütaks aga kindlasti ära. Vaja on ka ootamatusi ja üllatusi. Matemaatikas selle koha pealt kokku ei hoita – näiteks selgub, et lisaks meile juba tuntud kujunditele, nagu ruudud, ringid, kolmnurgad, leidub ka kujun- deid, mille ümbermõõt on lõpmatu, aga pindala lõplik [lk 377]. Või näiteks tuleb välja, et kui ruumis on rohkem kui 23 inimest, siis on rohkem kui 50% tõenäosus, et kahel on täpselt samal päe- val sünnipäev [lk 407]. Või et naturaalarve 1, 2, 3, ... on täpselt
Uhikute mitteeks- poneerimine on heas koosk~olas t¨ ahistusega I = 1. 4.3 M¨ arkus: imaginaaru ¨ hiku m~ oistest Seost i2 = -1 loetakse sageli imaginaar¨ uhiku definitsiooniks ja kirjutatakse i := -1. Imaginaar¨ uhik -1 ei ole t~ olgendatav 6 V. Kompleksarvud reaalarvuna (sest reaalarvude ruudud on mittenegatiivsed), k¨ ull aga spetsiifilise teist j¨ arku ruutmaatriksina, nagu eespool veen- dusime. Korrektne on n¨ aiteks kirjutada -1 := 10 -1 0 . Leidub ka teisi t~olgendusi (esitusi). 4.4 N¨ aide: imaginaaru ¨ hiku p¨ o¨ ordaarv
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõpli...
Kui oled pildi avanud, siis toome joonlaua peidust välja Ctrl+R abil Seejärel haarame kinni vertikaalsest joonlauast (vasakult) ja sikutame selle pildi keskele. See peaks haakuma automaatselt. Horisontaalselt joonlaualt sikutame kaks joont, mis jagavad pildi kolmeks. Järgmiseks tee uus kiht, selekteeri tekkinud ruut ja värvi lineaarse üleminekuvärviga mustast-valgeks Märgista ja värvi ka teised ruudud. Proovi üleminekuvärvidega erinevaid suundasid Peidame abijooned Ctrl+H abil Seame kihi läbipaistvuseks Soft Light Nüüd peaks voltimiskohad näha olema. Suurendame efekti veelgi, lisades Filter>Filter Gallery>Artistic>Plastic Warp Selle tulemusena peaks efekt olema tuntavam Kuna tegemist on meie lemmikpostriga, siis korduvast kokkuvoltimisest hakkavad liitekohad juba kuluma. Tee uus kiht! Vali esivärv valge ning Brush Tool tööriist.
See ei ole ainult taju diferentseerituse probleem. Siin tuleb ka mängu taju mõtestatus. Mõtestatus oli siis see, mis ütles meile, millised objekti tunnused on seda objekti defineerivad tunnused ehk kõige olulisemad tunnused, mille järgi me just selle objekti ära tunneme. Nii et see taju mõtestatus mängib siin ka oma rolli. Lapsed ei taju neid olulisi aspekte, mille põhjal otsustada, mis laadi see onu pildil parajasti on. Sama on kujunditega – kolmnurgad, rombid, ruudud – kõike neid saab nimetada nurkadega asjadeks. Nende jaoks suurt vahet pole. Isegi kui välistame kõneprobleemi sealjuures, neid katseid ei ole tehtud nii, et laps peab nimetama ruutu või rombi, vaid ta peab ütlema, kas need asjad on ühesugused või erinevad. Tunnuste eristamine tajutasandil on oluline selleks et kõnes saaksid tekkida omadussõnad. Nt värvustest see et tegemist on oranži värvusega saab tekkida siis, kui laps eristab oranži värvi tajulisel tasandil.
Peale eelpoolnimetatu kasutatakse makarontoodete valmistamisel veel pehmest nisust jahu, teisi jahusid, vett, munasaadusi, piima ja piimapulbrit, puu- ja köögivilja lisandit, vitamiine ja mineraalaineid, värvaineid, täidisena liha- ja kalasaadusi jt. Liigid. Torukujulised makaronid, sarvekesed, torukesed, suled, niidikujulised niitnuudlid, spagetid (pikad nuudlid), lindikujulised lintnuudlid, laastud, muukujulised spiraalid, teokarbid, rattad, riis, ruudud, ringid, plaadid, karbid, lisanditega tooted makaroniroad, kiirmakaronid (termiliselt töödeldud, poorse struktuuriga). 9.2. Pagaritooted Leivad, saiad, sepikud sisaldavad 40...50% süsivesikuid, peamiselt tärklisena, 4... 10% valku, rasvu, mineraalaineid, B-rühma vitamiine, tselluloosi, vett jt. aineid. Leivad liigitatakse olenevalt jahu osatähtsusest rukkileibadeks (rukkijahu vähemalt 90%) ja rukkisegaleibadeks (rukkijahu 51...89%). Olenevalt retseptist jaotatakse
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hin...
7 1 1 0 1 8 1 1 1 1 __ _ _ _ _ z = a*b*c + a*b*c + a*b*c + a*b*c + a*b*c . Saadud loogikafunktsiooni algebralise avaldise minimeerimiseks on otstarbekas koostada Karnaugh´kaart kujul Nüüd saab asuda loogikafuktsiooni minimeerimisele, haarates Karnaugh´kaardil teineteisega külgnevad ruudud ühe-, kahe-, nelja- jne kaupa (joonis 2.2). Joonis 2.2 Nüüd saame kirjutada minimeeritud loogikafunktsiooni algebralise avaldise kujul ___ ___ z = a*b*c + a*b + a*c + b*c = a*b*c + a*(b + c) + b*c . Nüüd on olemas kõik vajalik selleks, et hakata koostama kontaktivabat loogika- skeemi, kasutades selleks loogikaelemente NING, VÕI ja EI. Koostatud skeem on toodud joonisel 2.3.
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb ...
Tühikuga eraldatud sisu tükeldamine A 1 Siim Abba 2 Maarit Dekker 3 Laine Jakobson 4 Diana Margpuu 1. Valige teisendatav lahtrivahemik. 2. Klõpsake menüü Andmed jaotise Andmeriistad nuppu Tekst veergudesse. 3. Teksti veergudesse teisendamise viisardi juhises 1 klõpsake raadionuppu Eraldajatega ning klõpsake seejärel nuppu Järgmine. 4. Juhises 2 märkige ruut Tühik ning seejärel tühjendage teised ruudud jaotises Eraldajatega. Boksis Andmete eelvaade kuvatakse ees- ja perekonnanimed eraldi veergudes. 5. Klõpsake nuppu Järgmine. 62 6. Klõpsake 3. juhises väljal Andmete eelvaade veergu ning klõpsake seejärel jaotises Veeru andmevorming väärtust Tekst. Korrake seda iga väljal Andmete eelvaade oleva veeru puhul. 7
lahenduse saamist. Loogikalülituse minimeerimiseks on otstarbekas kasutada Karnaugh kaarti (joonis 1.7), millele vastab olekutabel 1.6, kus on toodud kõigile võimalikele sisendsignaalide kombinatsioonidele vastavad väljundsignaali(de) väärtused. Karnaugh 27 kaardil moodustatakse ühtedega täidetud ruutudest ristkülikukujulised lahtrid suurusega 1, 2, 4, 8, ... ruutu, taotledes et ruudud oleksid nii suured kui võimalik. Kontuurid võivad üksteisega ka kattuda. Seejärel kirjutatakse loogikafunktsiooni avaldis disjunktiivsel normaalkujul, milles igale kontuurile vastab elementaarkonjunktsioon muutujatest, mis terve kontuuri jaoks on kas inverteerimata või inverteeritud. Tabel 1.6 Funktsiooni 1.23 olekutabel
Lille- ja rohuaed võis sisaldada ka köögivilju; põhiliselt aga vürts- ja ravimtaimi nagu: rosmariin, majoraan, tüümian, iisop, lavendel, koirohi, Artemisia abrotanum, oregaano, münt, salvei. Kannike, nurmenukk, rukkilill, Aquilegia, alpikann, tokkroos, saialill, malva, kukekannus, roosid, liiliad, iiris, hüatsint, tulbid, nartsissid, ülane, maikelluke, moonid, krookus. Orto variandid: Pratelli, prati, orticini: korrapärase kujuga ruudud, täidetud aromaatsete rohttaimede ja lilledega, nagu aas. Ruutude nurki või keskpunkte võisid rõhutada viljapuud (villa Farnesiani). Prato: suurem ala kaetud muru või niidutaimedega. Viljapuuaeda ja "metsa" defineerisid neis kasvavad taimed, mitte nende kuju või paigutus hoonete või reljeefi suhtes. Metsas kasvasid metsapuud, viljapuuaias viljapuud. Puud olid tihti istutatud sirgetesse ridadesse või quicunx- mustris: neli puud ruudu nurkades ja üks keskel.
Ka on anuma mass palju suurem molekuli massist, seega põrkel seinaga muutub molekuli kiirus vähe. Molekulid liiguvad väga erinevate kiirustega (kuidas me seda teame?). Molekulide keskmine kiirus on võrdne ainekoguses olevate kõikide molekulide kiiruste absoluutväärtuste summaga, mis on jagatud molekulide arvuga. Tihti kasutatakse ka ruutkeskmise kiiruse mõistet: liidetakse kokku kõikide molekulide kiiruste ruudud, jagatakse saadud summa molekulide arvuga ning leitakse tulemusest ruutjuur. Kuigi ruutkeskmine kiirus erineb keskmisest kiirusest (on sellest ca 9% suurem), ei hakka me nende vahel vahet tegema. Ideaalse gaasi omadusi saab kirjeldada, kasutades molrkulide masse, impulsse, keskmist kiirust jne. Neid suurusi nimetatakse mikroparameetriteks (kirjeldavad mikroosakesi). Mikroparameetreid on keeruline määrata, sellepärast kasutatakse nende asemel
public class Kordus3{ public static void Main(string[] arg){ int tund; do{ Console.WriteLine("Sisesta tund vahemikus 0-23"); tund=int.Parse(Console.ReadLine()); } while(tund<0 || tund>23); Console.WriteLine("Tubli, sisestasid {0}.", tund); } } /* D:kodu 606opikc#>Kordus3 Sisesta tund vahemikus 0-23 32 Sisesta tund vahemikus 0-23 11 Tubli, sisestasid 11. */ Ülesandeid * Trüki arvude ruudud ühest kahekümneni * Küsi kasutajalt viis arvu ning väljasta nende summa * Ütle kasutajale "Osta elevant ära!". Senikaua korda küsimust, kuni kasutaja lõpuks ise kirjutab "elevant". Korrutustabel ... ehk näide, kuidas eelnevalt vaadatud tarkused ühe programmi sisse kokku panna ning mis selle peale ka midagi tarvilikku teeb. Algul on näha, kuidas otse programmi käivitamise juures ka mõned andmed sinna kätte anda. Et kui kirjutan Korrutustabel 4 5
Igatahes mitte aeg. Ja kes on vana gooti altari asemele, mis oli täis toredaid säilmekirste ja pühaduselaekaid, pannud selle raske marmorsarkofaagi inglipeade ja pilvedega, mis Val-de-Gräce'i või Invaliidide hoonest siia näib eksinud olevat? Kes on nii totralt selle kohmaka kivik anakronismi kiilunud Hercanduse meisterdatud karolingliku põranda kivitahvlite vahele? Kas polnud see Louis XIV, kes Louis XIII soovi täitis? Ja kes on pannud külmad valged ruudud aknaraamidesse, kus varem peaportaali roseti ja apsiidi teravkaarte mitmevärvilised klaasid meie isade imetlevaid silmi küt-kestasid? Ja mis ütleks kuueteistkümnenda sajandi koorilaulja selle kollase vaaba kohta, millega meie barbaritest ülempiiskopid oma katedraali üle on määrinud? Tal oleks meelde tulnud, et kollase värviga märkis timukas ara hukkamoistetute maju, ta oleks meelde tuletanud Peht-
Igiliikur on tänapäevaste teadmiste järgi füüsiliselt võimatu, ent loogiliselt võimalik. Me võime tühimõiste luua liitmõis-tena, nt „ümmargune ruut“. Ümmargune ruut aga pole ei loogiliselt ega füüsiliselt võimalik. Liitmõiste sisus on kaks kokkusobimatut tunnust: ruudukujulisus ja ümmargusus, üks välistab teise, ent ikkagi on ,,ümmargune ruut" samas üldmõiste, sest kui sellised objektid eksisteeriksid, võiks neid olla mitu, nt erinevate ümbermõõtudega ümmargused ruudud. Tühi üksiktermin võib viidata tühjale üksikmõistele, nt ,,vähim reaalarv“. Terminipõhise käsitlusviisi korral võime loobuda vastamast küsimusele, kuidas mitteolev kellelgi mõtlemises või kokkuleppelises mõtlemises olemas on, tühitermini puhul saab lihtsalt öelda, et tühitermin pole rakendatav ühelegi objektile. Tühitermin, mida põhimõtteliselt saab rakendada mitmele objektile, võib muutuda mittetühjaks üldterminiks, kui vastavad objektid tekivad
Igiliikur on tänapäevaste teadmiste järgi füüsiliselt võimatu, ent loogiliselt võimalik. Me võime tühimõiste luua liitmõis-tena, nt ,,ümmargune ruut". Ümmargune ruut aga pole ei loogiliselt ega füüsiliselt võimalik. Liitmõiste sisus on kaks kokkusobimatut tunnust: ruudukujulisus ja ümmargusus, üks välistab teise, ent ikkagi on ,,ümmargune ruut" samas üldmõiste, sest kui sellised objektid eksisteeriksid, võiks neid olla mitu, nt erinevate ümbermõõtudega ümmargused ruudud. Tühi üksiktermin võib viidata tühjale üksikmõistele, nt ,,vähim reaalarv". Terminipõhise käsitlusviisi korral võime loobuda vastamast küsimusele, kuidas mitteolev kellelgi mõtlemises või kokkuleppelises mõtlemises olemas on, tühitermini puhul saab lihtsalt öelda, et tühitermin pole rakendatav ühelegi objektile. Tühitermin, mida põhimõtteliselt saab rakendada mitmele objektile, võib muutuda mittetühjaks üldterminiks, kui vastavad objektid tekivad
Osakese lainefunktsioon peab olema ühene, lõplik ja pidev funktsioon. Ka selle tuletis peab olema pidev. Lainefunktsioon peab olema normeeritud mis tähendab seda, et osakest on võimalik kusagil ruumis leida. Osake või kvantsüsteem võib olla kahes erinevas olekus, mida kirjeldavad vastavalt lainefunktsioonid 1 ja 2. Sellisel juhul võib osake olla ka olekutes, mida kirjeldatakse olekute 1 ja 2 lineaarse kombinatsioonina Koefitsentide c1 ja c2 mooduli ruudud annavad vastavate olekute esinemise tõenäosused. Seda nimetatakse superpositsiooni printsiibiks. Kvantmehaanika sellist teleportmehaanilist formalismi ( kvantmehaanika on tegelikult teleportmehaanika ) on võimalik katseliselt ka tõestada. See seisneb järgnevas. Eksperimentaalsel ajas rändamisel pannakse inimene ruumis teleportreeruma. See tähendab seda, et inimene teleportreerub ruumipunktist A ruumipunkti B. Ruumipunktide A ja B vahel võib eksisteerida mingi
lainefunktsioonid ψ1(1) ja ψ1(2). Sellisel juhul võib osake olla ka olekutes, mida kirjeldatakse olekute ψ1(1) ja ψ1(2) lineaarse kombinatsioonina: Ψ = c1 ψ1(1) + c2 ψ1(2) . Kui aga ψ1(1) ja ψ1(2) ei ole ortogonaalsed, siis saab neist moodustada 2 lineaarset kombinatsiooni, mis on omavahel ortogonaalsed: Ĺ Ψ = c1 Ĺ ψ1(1) + c2 Ĺ ψ1(2) = c1 λ1 ψ1(1) + c2 λ1 ψ1(2) = λ1 Ψ. Koefitsentide c1 ja c2 mooduli ruudud annavad vastavate olekute esinemise tõenäosused. Seda nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks. Superpositsiooniprintsiibi korral liituvad osakeste olekufunktsioonid, mitte tõenäosused. Kvantmehaanika sellist teleportmehaanilist formalismi ( kvantmehaanika on tegelikult teleportmehaanika ) on võimalik katseliselt ka tõestada. See seisneb järgnevas. Eksperimentaalsel ajas rändamisel pannakse inimene ruumis teleportreeruma ( inimest teleportreeruda ajas ja ruumis korraga ei saa )
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
