Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 1...
Tehisradioaktiivsus Senised näited, reeglid olid seotud loodusliku radioaktivsusega, st aine iseeneselikult laguneb ehk muundub. Tehisradioaktiivsuseks nim inimese poolt tekitatud radioaktiivseid muundumisi. Lihtsaim variant on pommitada mingit tuuma osakestega. Tänapäeval kasutatakse selle jaoks kiirendeid. Ja katse tulemus sõltub väga millise energiaga on pommitav osake. Esimene reaktsioon tehti 1919a Rutherfordi poolt. Ta pommitas lämmastiku N(7 üleval, 14 all) plus He(2 üleval, 4 all) = O(8 üleval, 17 all) plus H(1 üleval, 1 all) Tehisradioaktiivsusega avastati alles neutroni olemasolu. 1932.a Irene Curie , Frederic Curie Be(4 üleval, 9 all) plus He(2 üleval, 4 all) = C(6 ül, 12 all) plus n(0 ül, 1 all) Tuumafüüsika ülesanded vihikus. Kordamine. 1. Osakeste registreerimise meetodiod. Selgita igat ühte. (4) 2. Loodusliku radioaktiivsuse avastamine...
Rutherfordi aatomi mudeli vastuolud 1) Kui elektron liigub ümber tema orbiidil, siis ta liigub kiirendusega(kesktõmbekiirendus) Kiirgab mingit kiirgust (elektronmagnetlained) st, elektroni energia peaks vähenema. Orbiidi raadius peaks vähenema. 2)Kõik aatomid kiirgavad joonspektreid ja erinevate keemiliste elektronide aatomid kiirgavad erinevaid spektreid. Joonspekter- koosneb üksikutest lainepikkustest. 2.Bohri postulaadid 1)Aatom võib püsivalt eksisteerida kindlate energiatega statsionaalses olekus 2)Statsionaalses olekus aatom ei kiirga ega neela valgust. 3.Vesiniku aatomi energia taseme põhioleku energia ja kuidas arvutada ülejäänud. Vesiniku aatomi kiirgus ja neeldumisjooned moodustavad seeriaid 4.Balmeri seeria (joonte värvid, vastavad energiamuutused, kiirgus neeldumine spektris. Neli erinevat värvi joont. Punane, roheline, sinine, violetne 5.Kuidas muutub aatomi ener...
Aatomimudelid · Demokritos 5. saj. e.Kr. andis aatomile nime jaotamatu, katkilõikamatu. · Rosinakukli mudel Thomson · Planetaarmudel · Bohri mudel · Pilve mudel Aatomimudelid · Thomsoni aatomimudel kujutas endast sfäärilise sümmeetriaga homogeenset positiivset ruumlaengut, mille väljas liigub elektron (avastati 1897). Aatomimudelid · Rutherfordi katse (1911) ja planetaarne mudel. · Rutherfordi mudeli kiire populaarsuse tegelikuks põhjuseks on tema sarnasus Päikesesüsteemiga. Rutherfordi katse Planetaarse mudeli püsivus · Elektron tiirleb aatomis ümber tuuma · Tuuma ümber tiirlev elektron liigub kiirendusega · Kiirendusega liikuvad elektronid tekitavad elektromagnetlained, millega kaasneb elektromagnetkiirgus. Mis juhtuks elektroniga? Bohri aatomimudel (1913)...
Meil on olemas informatsioon, mis tuleb osakeste ja kiirguste kaudu - mudel on ettekujutis uuritavast objektist 2. Kirjelda Rutherforfi katset. Mida sellega püüti uurida? - alfaosakesed suunati väga õhukesele kuldlehele ja jälgiti nende käitumist ja haihtumist ning ka tagasipõrkumist. - et teada saada, milline on aatomimudel - mõõdetakse osakeste hajumisnurka 3. Millised järeldused tehti Rutherfordi katsest? - Aine on osakeste jaoks seest tühi. - Aatomi keskel väike positiivselt laetud tuum, millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass. - Elektronid tiirlevad ümber tuuma nagu planeedid ümber Päikese. - Sündis uus ettekujutus aatomist aatomi planetaarmudel. 4. Miks kannab Rutherfordi aatomimudel planetaarse aatomimudeli nimetust? - Elektronid tiirlevad ümber tuuma nagu planeedid ümber Päikese. 5. Iseloomusta elektroni. Iseloomusta aatomi tuuma...
1/100000 aatomi läbimõõdust (1cm 1km) Elektronid Aatomi ehitus Aatomi võrdlus staadiomiga Kui aatomituum oleks nööpnõel staadioni keskel , siis 1. kihi elektronid liiguks jooksurajal Ernest Rutherfordi katse (1911) Aatom on seest tühi Aatomi keskel asub positiivselt laetud tuum, milles on koondunud peaaegu kogu aatomi mass Aatomi planetaarmudel 1911 a. Aatomtuuma avastamine (E.Rutherford) 1919 a. prootoni avastamine (E.Rutherford) 1920 a. Rutherford püstitas hüpoteesi neutroni olemasolust 1932 a. Neutroni avastamine. Tähistused...
Thomsoni aatomimudel Joseph John Thomsoni välja töötatud Thomsoni aatomimudeli (1903) järgi koosneb aatom ühtlaselt jaotunud positiivsest elektrilaengust ja negatiivse elektrilaenguga elektronidest, mis selles liiguvad. Sellist käsitlust võeti kui ,,rosinapuding". Rutherfordi aatomimudel Rutherfordi aatomimudeli 1911. järgi koosneb aatom positiivselt laetud aatomituumast, mille arvel on peaaegu kogu aatomi mass, ja elektronkattest, mis sisaldab ümber tuuma tiirlevaid elektrone. Bohri aatomimudel Bohri aatomimudeli 1913. järgi koosneb aatom positiivse elektrilaenguga massiivsest tuumast ning elektronidest, mis tiirlevad ümber tuuma diskreetsetel ringjoonelistel orbiitidel....
· On üheks füüsika alussambaks koos kvantteooriaga · GPS-süsteemide täpsemaks muutmine o Osakestefüüsika · Osakeste kiirendid · Meditsiin, julgeolek, tööstus, .. · Juhtmed, kaablid 8. Aatomimudelid o Planetaarmudel - aatom on suur positiivse elektrilaenguga kera, mida ümbritsevad negatiivse elektrilaenguga elektronid o Rutherfordi aatomimudel - aatom koosneb positiivselt laetud tuumast ning elektronidest, mis tiirlevad ümber tuuma ringjoonelistel orbiitidel o Bohri aatomimudel - aatom koosneb positiivse elektrilaenguga massiivsest tuumast ning elektronidest, mis ümber tuuma ringjoonelistel orbiitidel tiirlevad....
teema aatomifüüsika, aatomimudelid Aatomifüüsika käsitleb keemiliste elementide algosakestes - aatomites toimuvaid protsesse. Aatomifüüsika kitsamas mõttes tegeleb aatomite elektronkatete uurimisega; aatomituumas toimuvaid protsesse uurib tuumafüüsika. 1. J. J. Thomson 1903. a. - esimese aatomimudel. Thomsoni aatomimudel kujutas endast sfäärilise sümmeetriaga homogeenset positiivset laengut, mille väljas liigub elektron. 2. Rutherfordi planetaarne aatomimudel 1911.a. Elektronid tiirlevad tuuma ümber, meenutab Päikesesüsteemi ehitust. Oli õige mittekiirgava aatomi suhtes. 3. Bohri aatomimudel 1913.a. Seotud Bohri postulaatitega. Selgitavad, millal aatom kiirgab, millal neelab valguskvante. Rutherfordi katse skeem A - osakeste allikas; K - märklaud (kuldleht);...
Aatomi põhiolek kui tal on madalaim võimalik energia Ergastatud olek-kui elektronid on liikunud kõrgematele orbiitidele Spekter-värvuste skaala (pidevspekter, kiirgusspekter, neeldumispekter) Bohri postulaadid: 1)Statsionaarsete olekute postulaat: aatom võib viibida ainult erilistes statsionaarsetes olekutes, millele vastavad aatomi koguenergia diskreetsed väärtused 2)Lubatud orbiitite postulaat: aatomi püsivatele olekutele vastab elektroni tiirlemine kindlatel orbiitidel 3)kiirguse posulaat: üleminek ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab (või neelab) elektrimagnetilise energiakvandi Kirchhoffi reegel aatom kiirgab ja neelab valgust samadel lainepikkustel De Broglie hüpotees-elektronidel on laineomadused Pauli keeluprintsiip-ühes aatomis ei saa olla kahte ühesuguste kvantarvudega elektroni Vanakreeka aatomimudel-aatom on äärmiselt väike, silmale nähtamatu jagamatu osake Thompsoni aatomimudel-aatom on kerakujuline osake, m...
ütle, missuguste keemiliste elementide aatomid ta koostisesse kuuluvad ja palju neid arvuliselt on ? Võtame aineks süsinikdioksiid (CO2), selle selle aine molekulid koosnevad ühest süsiniku molekulist (C) ja kahest hapniku molekulist (O2). 17. Millal avastati elektron ja kelle poolt ? 1891. a Johnstone Stoney. 18. Kirjelda Thomsoni aatomimudelit. Thompsoni aatomimudeli kirjelduse leiad (http://web.zone.ee/karle/thompson.htm). 19. Rutherfordi planetaarse aatomimudeli kirjeldus. 20. Kui suur on aatomi tuum ? aatomituumal pole kindlat suurust, või kui on siis see oleneb prootonite ja neutronite arvust aatomituumas. 21. Formuleeri Bohri postulaadid. 22. Millal aatom kiirgab kvandi ? ui kõik aatomi elektronid asuvad madalaimates (vähima energiaga) lubatud kvantolekutes, siis on aatom põhiolekus. Kui mõni elektron neelab footoni (saab endale footoni energia), siis...
Aatomi ehitus · Sten · 9kl *Üliväike aineosake *Neutraalne *Aatom Joseph John Thomsoni välja töötatud Thomsoni aatomimudeli (1903) järgi koosneb aatom ühtlaselt jaotunud positiivsest elektrilaengust ja negatiivse elektrilaenguga elektronidest, mis selles liiguvad *Thomsoni aatomimudel Bohri aatomimudeli (Niels Bohr, 1913) järgi koosneb aatom positiivse elektrilaenguga massiivsest tuumast ning elektronidest, mis tiirlevad ümber tuuma diskreetsetel ringjoonelistel orbiitidel *Bohri aatomimudel Rutherfordi aatomimudeli (Ernest Rutherford, 1911) järgi koosneb aatom positiivselt laetud aatomituumast, mille arvel on peaaegu kogu aatomi mass, ja elektronkattest, mis sisaldab ümber tuuma tiirlevaid elektrone *Rutherfordi aatomimudel Tuum : Prootoni...
Magnetilise induktsiooni jooned on alati kinnised jooned. 27. Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mis seisneb selles, et magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. 28. Valguse interferentsiks nimetatakse nii lainete tugevnemist ja nõrgenemist lainete kohtumisel. 29. Valguse difraktsiooniks nimetatakse valguse sattumist varju piirkonda. 30. Valguslained on koherentsed, kui nende faasivahe ei muutu aja jooksul. 31. Kirjeldage Rutherfordi katset kuldplaatidega, sõnastage 2 järeldust. Rutherford pommitas väga õhukest (kilelaadset) kuldplaati alfaosakestega ja avastas, et enamus alfaosakesi läks läbi, vaid 1 8000-st põrkus tagasi see näitab, et · positiivne laeng on aatomis olemas, aga see on koondunud aatomi tuumas · aatomis peab olema väga palju vaba ruumi, kuna enamik osakesi läbis plaadi liikumissuunda muutmata 32. Vesiniku planetaarne aatomimudel 33. Bohri postulaadid....
Kreeka keeles tähendab sõna elektron merevaiku ja seepärast hakatigi nim nähtusi, mis ilmesid teineteisega kokkupuutuvale kehade hõõrumiseks elektrilisteks. Elektriseeritud kehaks nim keha, millel on elektrilaeng. Elektriseerida võib erinevast ainest valmistatud kehasid. Elektrilaeng on füüsikalien suurus. Elektrilaengul on mõõtühik ning arvuilne väärtus, mida saab mõõta. Keha elektrilaeng võib olla erineva suurusega. Tavaliselt on kehad laadimata olekus (nad ei ole elektriliselt laetud) Kehade elektriseerimiseks on kaks võimalust vastastikune hõõrumine, teda tehakse selleks, et suurendada kehade kokkupuute pindala ja vastastikuse kokkupuude ja sellele järgneva lahtuamine Elektriseerimisest võtab alati osa 2 keha, kusjuures mõlemad eleketriseeruvad. N: kui hõõruda villase r...
Need kiired, mis kalduvad vastassuunas, nimetati beetakiirteks. Need kiired, mis ei kaldu üldse, nimetati gammakiirteks. Tehti kindlaks, et kõik elemendid, mille järjenumber on suurem kui 83, on radioktiivsed. Radioaktiivsuse sisemised põhjused ja olemus jäid veel ebaselgeks. Radioaktiivsuse liigid: alfa, beeta ja grammakiirgus. Neutroni avastamine Kui 1911.aastal E. Rutherfordi katsetes avastati aatomituum, siis seostati radioaktiivsus tuumadega. 1932.aastal leidis inglise füüsik J.Chadwick, et berülliumi kiiritamisel alfa osakestega kiirguvad sealt suure läbitungimisvõimega umbes prootoni massiga neutraalsed osakesed. Uus osake sai nimeks neutron. Kvantfüüsika See avastus võimaldas püstitada tuuma prootonneutronmudeli. Kuna selleks ajaks kujunes põhijoontes välja ka kvantfüüsika,...
Loeng 21 o Põhimõisted: aatomituum, tuuma koostisosad, , seoseenergia, massidefekt. Tuumajõud. Et tuuma koos hoida. oli vaja veel tugevamaid jõude, kui seda on tuumaosakeste vahelised elektrilised tõukejõud. Ainult, et need ei tohtinud ulatuda tuumast kaugemale - muidu oleks tiirlevad elektronid otsekohe "alla neelatud". Rääkimata Rutherfordi katses tagasi peegeldatud - osakestest, mis üsna tuuma juures ära käisid ja ikkagi taganema sunniti. Universaalne, Newtoni ajast pärit -seadus siin ei aita - tuli midagi sootuks uut välja mõtelda. Ja nüüd tuli füüsikas esimest korda areenile mitte-euroopa kultuuri esindaja - Jaapani füüsik Hideaki Yukawa. o Tuuma valem: massiarv, laenguarv, nende seos prootonite ja neutronite arvudega o Tuumaenergeetika: selle olemus, ahelreaktsioon, termotuumareaktsioon. Kiirguskaitse...
mispoolest eristub luminesents teistest valgustekke ilminguist? luminesentsi valgustekke põhjuseks ei ole keha hõõgveli kuumutamine . milles seisneb laseri kui valgusallika eripära? laseris sunnitakse aatomeid sähvatama kooskõlastatult, koherentselt. Seeläbi on laseri kiirgusvihus valgus koherentne, monokromaatne ning suunatud kitsasse vihku. kus kasutatakse lasereid? meditsiin(silma operatsioonid), holograafia, laserprinterid, laserplaadid, laserplaadi mängijad. kas statsionaarsetel orbiitidel tiirlevad elektronid kiirgavad elektromagnetlaineid? mida uuriti Rutherfordi katses?- Ei kiirga, uuriti aatomi ehitust, ruumikasutust elektronide ja tuuma paiknemist. Kirjelda Bohri aatomimudelit.- aatomi planetaarmudel, mida on täiendatud Bohri postulaatidega: 1. Elektron võib aatomis liikuda ainult kindlatel st...
Valguskiir-joon,mille sihis valgus levib. Op. ühetaolises keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Vari-piirk. Kuhu valgus ei satu.Vari tekib läbipaistmatu keha taha,valguse sirgjoonelise levimise tõttu. Peegeldumisseadus-peegeldumisn. On võrdeline langemisn. Keskkonna optiline tihedus-selle määrab valguse kiirus keskkonnas. 300000 km/s. Murdumise seaduspärasus-üleminekul op. hõredamast keskk. op. tihedamasse keskk. murdub valgus ristsirge poole. Läätsed-jaotuvad nõgus-ja kumerläätseks.Läbipaistev keha,mis on ettenähtud valguse koondamiseks v hajutamiseks. Fookuskaugus-kaugus läätse op. keskpunktist fookuseni. F=1/D. Läätse fookus-punkt op. peateljel,mida läbivad peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist läätses. Läätse op. tugevus-fookuskauguse pöördväärtus.mida tugevam/suurem op. tugevus,seda tugevamini lääts koondab v hajutab. D=1/f ühik-1dpt. Valge valgus on liitvalgus. Mõõtmine-füüsikalis...
Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 1...
MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12...