Isegi seekord, kuigi võitlus ebaõnnestus, tegi ordumeister Dreylöwen saarlastega 1345. a. veel rahulepingu. Et see võitlus mitte harilik talupoegade mäss vaid puhtsotsiaalses mõttes ei olnud, nagu hilisemad kroonikud seda kujutavad, vaid ühtlasi poliitiline-rahvusline vabadusvõitlus, selgub vanemaist, enam-vähem kaasaegseist kirjutusist. Võitlejaid ei nimeta vanemad allikad mitte ühtlase seisusliku nimetusega ,,talupojad (buren)", nagu Russow ja osalt ka Renner (kus ta oma keelt räägib, nagu sissejuhatuses (lk. 5) ja harukorral ka kirjelduses), vaid rahvusliku nimega: ,,de Eesten", ,,de Harrieschen", ,,de Wikischen", ,,de prinzipal Eesten" (Bartholomäus Hoeneke, Livländische Reimchronik 1315-1348, välja annud K. Höhlbaum, 1872, lk. 19-27). Renner'il esineb ,,buren" lk. 29-31 (järjekindlalt) ja tuleb vist Renner'i oma arvele panna, nagu need kohad ka muidu mõnes suhtes vist ei vasta algredaktsioonile, näit
teistsuguse hariduse, näinud Lääne-Euroopat, eelkõige Saksamaad. Ka teistsugused eesmärgid. Esimeseks baltisaksa ajakirjanduse näiteks 1859. aastal Riia liberaalide asutatud kuukiri on Baltische Monatschrift. Hiljem seotud hoopis Tallinnaga. Lisaks hakkab tulema ka lehti, esialgu nädalalehti, õige pea minnakse ka päevalehe-formaadi juurde. 1860. aastal asutatakse Tallinnas ajaleht Revalsche Zeitung. Seda annavad välja kaks meest: W. Greifenhagen ja Friedrich Nikolai Russow. Seda on iseloomustatud väga liberaalse ajalehena, mis võtab julguse ka kritiseerida kohalikke olusid. RZ on ka üks talupojasõbralikumaid ajalehti.1862. aastal on selle veergudel üleskutse, et Baltimaades võiks olla kõikide seisuste esindus ja kaasa saaksid rääkida siinse piirkonna tegemistes ja reformimisel. Siia tegid kaastööd ka mitmed toonased ühiskonna arvamusliidrid. Üheks selliseks oodatud kaastööde autoriks oli ka Kreutzwald, kes oma lugusid ka sinna saatis
Ordumeister Kettler sai Kuuramaa hertsogiks. Põhja-eestis lõid Rootslased Venemaa tagasi. Saared jäid Taanile. 1563 Magnus andis Kuressaarele linna õigused. 1570 Magnus, kes abistas Venevägesid piiras Tallinnat 7 kuud. Piiramine lõppes tulemusteta 7.märts 1571. Ivo Senkenberg - "Liivimaa Hannibal" - Võitles Rootsi poolel eestlastest koosnevat lippkonda juhtides venelaste vastu. Ohtra Jürgen - Talupoegade salga juht, mis sõdis samuti Rootsi poolel venelaste vastu. Balthasar Russow - Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas liivi sõja ajast kroonikat: "Liivimaa provintsi kroonika." 1577 Venelased piirasid Magnuse abiga 7 nädalat Tallinnat. Ebaõnnestus. 1570ndate aastate lõppus tuli sõja kulgu pööre. Lõuna-eestis tugevnesid Poola armeed, mis laiendasid oma valdusi Venemaa omade arvelt. Rootsis toimus võimuvahetus - Gustav Wasa poeg Eric XIV pidi trooni loovutama Poolameelsele Johanile. Poola lõi Leeduga liitriigi Rzeczpospolita, mis ulatus peaaegu musta mereni
toimumise järjekorras. Kroonika on arenenud antiikaja aastaraamatutest (annaalidest). Keskajal olid kroonikad peamised ajalooteosed. Enamasti kirjutati kroonikaid proosas, kuid on ka riimkroonikaid. Euroopas olid kroonikuteks peamiselt mungad. Hiljem on kirjutatud ka kuninglikke ja linnade kroonikaid. Näiteks Balti kroonikaid 13.-18. sajandini: Henrik. Liivimaa kroonika (kirjutatud 13. sajandil); Liivimaa vanem riimkroonika (13. saj.); Liivimaa noorem riimkroonika (14. saj.); B. Russow. Liivimaa provintsi kroonika (16. saj.); J. Renner. Liivimaa ajalugu üheksas raamatus (16. saj.); T. Hjärne. Eesti-, Liivi- ja Lätimaa ajalugu (17. saj.); Ch. Kelch. Liivimaa kroonika (17. saj.); J. G. Arndt. Liivimaa kroonika (18. saj.). konklusioon vt süzee. koturnid näitlejate kõrgete taldadega jalatsid Antiik-Kreekas. kubism kunsti- ja kirjandusmeetod, millele on omane nähtuste kujutamine geomeetriliste põhivormide kaudu. Kubism tekkis 20. sajandi alguse
sõltumata ristamise suunast. 2. Segregeerumise printsiip e. lahknemise seadus: Heterosügootsete isendite järglaskonnas toimub lahknemine. Kindlates sagedussuhetes (3:1) tekivad nii heterosügootsed kui ka homosügootsed isendid. 3. Sõltumatu lahknemise printsiip e. vaba kombineerumise seadus: Erinevad alleelipaarid segregeeruvad ja kombineeruvad järglastes üksteisest sõltumatult. 19. sajandi viimasel kolmandikul avastati kromosoomid (tartlane E. Russow üks kromosoomide kirjeldamise ja mõistmise asjaosalisi 1872. a). 1885. a näeb August Weismann (1834-1914) kromosoomides pärilikkuse kandjaid. Hakkas rääkima geno- ja fenotüübist (idu- ja somatoplasma). 57 1900 taasavastatakse Mendel (geneetika=mendelism), alates 1906. aastast tekib nimetus geneetika. Vaidlus toona käis meetriliste ja mittemeetriliste tunnuste pinnal (kvantitatiivne pärilik muutlikkus)
võõrasisa, tsunftimees. "Kolmandad mäed": peategelasex Köler, sümboliseerivad ettetulevaid takistusi. K maalib Tln.sse Kaarli kirikusse Jeesusega altarimaali, modellix tlp, kes on sadistlik edasipürgija. K.le osutud see probleemix ja asja leevendamisex paneb sisse oma armastuse ja usu sellesse, hakkab juhtima rahvaliikumist, lõpux naine rahustab maha, et kunsti seisukohalt pole probleemi; "Kolme katku vahel": tegevus 16.saj, ajendix "Liivimaa kroonika". Russow on trügija (voorimehe pojast vaimulikux). Tegevuskoht peamiselt Tln, aegajalt teeb ka reise, ei tunne sidet sugulastega, 3x abielus. "Keisri hull": siin peateg., algselt pidasid kriitkid p äevikut autentsex. "Rakvere romaan": linn sai Põhjasõjas kannatada, vastuolu linna ja Tiesenhausenite mõisa vahel (paremal järjel ja hakkab olukorda ärakasutama), linn kaotab. "Professor Martensi ärasõit": palju monolooge, mõtisklusi. M Audru
1970 ilmub esimene proosateos, ,,4 monoloogi püha Jüri asjus" Sittow pürgib kõrgemasse seltskonda, kuida takistauseks saab tsunftisüsteem, teiste üle, kuid pruudi nimel soostub tegema selliaasta ning pühast Jürist skulptuuri, mis kujutaks teda ennast. Monolooge peavad Sittow, pruut, võõrasisa ja tsunftimees. Kirjutab suure romaani ,,Kolme katku vahel" esimene köide. Ajendiks on ,,Liiwimaa kroonika." Kõrgemale trügijaks on Russow, kes voorimehe pojast vaimulikuks. Tegevuskoht peamiselt Tallinn, aeg-ajalt ka reisib. 4 monoloogi saab kohe Tuglase novelliauhinna. Paraleelselt romaanidega kirjutabki kogu elu novelle, ,,Klio silma all", 1975 romaan ,,Taevakivi", samal aastal ,,Kolmandad mäed", kus peategelaseks Köler, sümboliseerivad ettetulevaid takistusi. Köler maalib Tallinnasse Kaarli kirikusse Jeesusega altarimaali, modelliks talupoeeg, kes on sadistlik edasipürgija
1970 ilmub esimene proosateos, ,,4 monoloogi püha Jüri asjus" Sittow pürgib kõrgemasse seltskonda, kuida takistauseks saab tsunftisüsteem, teiste üle, kuid pruudi nimel soostub tegema selliaasta ning pühast Jürist skulptuuri, mis kujutaks teda ennast. Monolooge peavad Sittow, pruut, võõrasisa ja tsunftimees. Kirjutab suure romaani ,,Kolme katku vahel" esimene köide. Ajendiks on ,,Liiwimaa kroonika." Kõrgemale trügijaks on Russow, kes voorimehe pojast vaimulikuks. Tegevuskoht peamiselt Tallinn, aeg-ajalt ka reisib. 4 monoloogi saab kohe Tuglase novelliauhinna. Paraleelselt romaanidega kirjutabki kogu elu novelle, ,,Klio silma all", 1975 romaan ,,Taevakivi", samal aastal ,,Kolmandad mäed", kus peategelaseks Köler, sümboliseerivad ettetulevaid takistusi. Köler maalib Tallinnasse Kaarli kirikusse Jeesusega altarimaali, modelliks talupoeeg, kes on sadistlik edasipürgija. Kölerile osutub see probleemiks ja
dissident. As for prose, Arvo Valton’s fantastic world vision had matured, denying causality and logic, often moving on the subconscious levels: Õukondlik mäng (Court Party, 1972). Jaan Kross became the outstanding prosaic historian with Chronicler of Mary’s Land, depicting the paths of Estonia and its people. His topics are connected with national-political problems. The tetralogy Kolme katku vahel (Between Three Plagues, 1970-1980) depicts the life of Balthasar Russow, pastor and chronicler in Tallinn in the Sixteenth century. Lennart Meri (1929-2006) discussed the role and place of Estonians, a small nation of coast dwellers, in world history, surprising with his erudition in the memories of the past enjoining them with the problems of today: Hõbevalge (Silver White). Looking at the statistics for the year 1974, translations from 72 languages into Estonian had been made (literature of 90 nations); the greatest number from Russian.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
