arutluse põhjal? M õige! Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga. N Ei ole õige Kuu teeb ringi ümber Maa ühe päevaga. Ei ole õige Õnn ei ole rahas, vaid raha hulgas. 8. Mis iseloomustab skeptikut? O ? Skeptik ei nõustu ühegi väitega P Ei ole õige Skeptik eitab näiteks asjade olemasolu siis, kui neid ei tajuta Õige! Skeptik hoidub näiteks väitmast, et asjad on olemas ka siis, kui neid ei tajuta 9. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest Q Õige! Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. R ? Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. ? Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 10. William James'i arvates S õige! On vältimatu, et inimesed jäävad reeglina midagi uskuma ilma erapooletu põhjenduseta (tõestuseta). T Ei ole õige Peaks inimene mõistusliku olendina uskuma vaid seda, mida on alust uskuda
■ “Millest me ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida”- saab rääkida tõsiasjadest, tõsiasjadest me moodustame pilte ja nendel piltidel on tegelikkusega midagi ühist ■ öelda, et miski on nii ja nii, saab ainult siis, kui see on tõene ■ maailmal ja keelel on üks ja sama loogiline struktuur, kuid me saame tunnetada maailma ainult sinnani kuhu loogika lubab, see mis jääb väljaspoole on müstiline ja mõistetamatu ■ jagab Russelli arvamust: loogikaseadused kehtivad sõltumata teadvusest ja et reaalsel maailmal on loogiline vorm ■ Wittgenstein väidab: on olemas midagi muud peale loogika maailma, midagi mis asetseb teislpool loogika piiri ■ sõnad mida me kasutame ei seostu sellega mis on nende “mõte” ja “tähendus” vaid seostega mida me neile anname (nt mäng) - võimatu on kõik erinevad tähendused üheks definitsiooniks kokku võtta,
PLANEEDID MAA TÜÜPI PLANEEDID PEAB TEADMA PÄIKESE TEMP 5500 kraadi Celsius, VANUS (5miljardit), VÄRVUS valge 25-30, 3-6, 77-79, 95-99 Merkuur, Veenus, Maa ümbermõõt ja mass, Marss (ei pea täpsemalt teadma) Hiidplaneedid ehk gaasihiiud: Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 1)Jupiter 2)Saturn 3)Uraan 4)Neptuun MÕISTED KOSMOLOOGIA - maailmaõpetus, mis uurib Universumit (ehitust ja arengut). UNIVERSUM - Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU - Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Ku...
keeletarvituse analüüsile ning sageli ka loomuliku keele ning täpsete ja rangete formaliseeritud keelte seose fikseerimine (mõlemat nimetatakse analüüsiks ehk keeleanalüüsiks). Nüüdseks ei ole keeleanalüüsil analüütilise filosoofia kõigis harudes enam keskne koht. Ta enda peahuvi filosoofias oli aga matemaatika aluste probleem. Ta püüdis näidata, et matemaatika (eelkõige aritmeetika) on taandatav loogikale (nn logitsism). Selle tõestuses ilmnes Russelli paradoks, mis pani Frege logitsismist loobuma. Ludwig Wittgenstein. Varane Wittgenstein. Loogilis-filosoofiline traktaat. Ludwig Joseph Johann Wittgenstein (26. aprill 1889 Viin 29. aprill 1951 Cambridge) oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest. Ta töötas peamiselt keelefilosoofia, loogika aluste, vaimufilosoofia ja matemaatikafilosoofia alal ning andis suure panuse loogika, keele ja vaimu filosoofilisse uurimisse
jõudmisel. Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku( mingitesse eelnevalt) mõõdetud usupügalatesse;( tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema). Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes. 9.Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide. Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse. Russell (1994). [Kas USAl on õigus rünnata enesekaitseks Iraaki?] konkreetsed probleemid asendame ühe abstraktse probleemiga, milles nende rahvaste või kogukondade nimesid, kellesse me suhtume tunnete vahendusel, asendavad tähed A ja B, siis on
maailm tegelikult on. Lk41 Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada deduktiivse arutluse põhjal? 1. Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. 1. Pooled tudengitest käivad tööl. John Locke'i arvates ("Essee inimmõistusest") pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: 1. kollase, külma ja magusa ideed Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 1. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. Ratsionalismi seisukoht on, et 1. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 1. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) on 1. mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Mis iseloomustab skeptikut?
maailm tegelikult on. Lk41 Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada deduktiivse arutluse põhjal? 1. Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. 1. Pooled tudengitest käivad tööl. John Locke'i arvates ("Essee inimmõistusest") pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: 1. kollase, külma ja magusa ideed Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 1. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. Ratsionalismi seisukoht on, et 1. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 1. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) on 1. mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Mis iseloomustab skeptikut?
mida kahtluse alla ei seata. - “Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes.” 5. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide. “Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse.” Bertrand Russell (1994) -“kui me … konkreetsed probleemid asendame ühe abstraktse probleemiga, milles nende rahvaste või kogukondade nimesid, kellesse me suhtume tunnete vahendusel, asendavad tähed A ja B, siis on palju lihtsam näha, mida oleks tarvis arvestada erapooletu lahenduse saavutamiseks
Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2003 4. MÕTLEMISE PÕHIREEGLID. Nimetades olulisemaid ja üldisemaid mõtlemise printsiipe loogika seadusteks (ka mõtlemise seadusteks), väljendatakse püüdu omistada nendele lausetele suuremat tähtsust. On tavaks, et isegi teaduslikes tekstides eelistus on antud seadusele ja reegel on sootuks teisejärguline. Selline seisukohavõtt on iseloomulik vulgaar-materialistlikule arusaamale mõtlemise ja teadvuse küsimustes, mille kohaselt viimane on deterministlikult (põhjuslikult) tingitud sellest maailmast, milles toimivad inimese formuleeritud seadused ja printsiibid. Teisalt, loogika põhiseadustest on nois raamatuis kirjutatud kõikidel aegadel, alates Aristotelesest ja, nähtavasti lugupida...
Teiseks, nimekiri algab kõige abstraktsema teadusega ja lõpeb kõige konkreetsemaga.Kolmandaks, nimekiri algab kõige vanema teadusega ja lõpeb kõige nooremaga. Astronoomia nt on väga vana teadus, st on juba ammu jõudnud positiivse staadiumini, sotsioloogia aga on täiesti uus teadus (just Comte ongi sotsioloogia kui teaduse rajaja ning talle nime andja). Analüütiline meetod filosoofias. Gottlob Frege. Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades (angloameerika filosoofias) ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ning osalt ka usutavuse taotluse poolest. Analüütilise filosoofia kujunemisel on olnud tähtis koht ka Gottlob Fregel ning Ludwig Wittgensteinil
.. ei andnud lunastust ega pääsemist .. ei nõudnud usku usupügalatesse .. suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve. .. oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist ..ei ole õpetaja, kel see tarkus on juba käes. Niisiis, filosoofia on tarkuse otsimine, iseenda kaudu uurimine ja taotlemine, mis ei anna dogmasid ja õpetussüsteeme ega nõua usku ükskõik millesse. 6. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide. Filosoofia on omamoodi vahelüli teaduse ja teoloogia vahel. Filosoofia on eikellegimaa. Filosoofia otsib vastuseid küsimustele, millele ei saa vastata laboris (teaduslikult) ja millele teoloogide poolt pakutud vastuseid võib seata kahtluse alla. Peamine ülesanne, mis võib praegu täita filosoofia neile, kes sellega tegeleb on õpetada neid, kuidas elada ilma kindluseta ning samal ajal ei jää halvatuks ostustamatuse tõttu
Kui puudub võimalus viidata kogemuse faktilisusele, siis ei saa rääkida tõelisest tunnetusest. Empiirilise filosoofia esindajad (John Locke, George Berkeley jt.) väitsid, et kogu teadmine tuleneb stiimulitest, mis tekitavad meeleorganite ärrituse. Sündides on inimene "valge leht? (tabula rasa) ja oma teadmised saadakse meelte kaudu (läbi kogemuste). ANALÜÜTILINE MEETOD. GOTTLOB FREGGE. Analüütiline filosoofia on 20. sajandi alguses George Edward Moore'i ja Bertrand Russelli poolt Cambridge'is vastukaaluks briti idealismile algatatud filosoofiasuund, mis on praegu domineeriv ingliskeelsetes maades ja Põhjamaades ning mida vastandatakse kontinentaalfilosoofiale, millest ta erineb selguse, ranguse ning osalt ka usutavuse taotluse poolest. Analüütilise filosoofia kujunemisel on olnud tähtis koht ka Gottlob Fregel ning Ludwig Wittgensteinil. Analüütilisele filosoofiale on algselt iseloomulik olnud
(kirjeldused) Morris designaatorid denotaatorid (kokku mõlemad -- semantiline mõõde) Peirce sümboolsus indeksaalsus Nimi ja deskriptsioon Bertrand Russell püüdis vabaneda loogilistest "ebamugavustest", mida tekitab nimeliste väljendite semantiline dualism, jagades need pärisnimedeks ja deskriptsioonideks. D. on Russelli järgi võimelised tähendama (suhtuma objektidesse) tänu oma vormile (keelelisele tähendusele). Kui Frege arvas, et igale keelemärgile vastab mingi konkreetne v. abstraktne ese, siis Russelli semantika ei võimalda ideaalseid objekte samas mõttes, nagu reaalseid konkreetseid objekte. Russell loobus mitte ainult mõttest, et denotatsioon ammendab märgi ja tähistatava semantilised suhted, vaid ka seisukohast, et kõik keeleväljendid on nimed.
Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi püsivaid õpetuslauseid, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes. 6. Mida õpetab filosoofia Russelli (loogilise analüüsi filosoofia rajaja) arvates? Konstrueerige näide! (VT ABSTRAKTSUSE NÄIDE) 7. Selgitage milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod? Konstrueerige näide! Millised on printsessiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? •“naissus” on printsessiks olemiseks tarvilik, ent mitte piisav tingimus – leidub naisi, kes pole printsessid. Lisada “kuninglik päritolu”? •Seega,
see toimub teaduses, vaid maailmaskeem ehitatakse puhtmõistuslikult, refleksiivse mõtiskluse tulemusena. Selleks kasutatakse üldisi mõisteid ehk kategooriaid: olemine, ruum ja aeg, põhjus ja tagajärg, osa ja tervik, pidevus ja diskreetsus, võimalikkus ja tegelikkus jms. Mis olemine üldse on? Kuidas see on seotud mitteolemisega? Kas olemine on piiratud või piiramatu? Kas olemisel on eri tasemeid? Kas maailma tuleks kujutada pigem pideva või pisikestest osakestest koosnevana? Bertrand Russelli kujundlikus sõnastuses: ,,Kas maailm on pigem kausitäis tarretist või ämbritäis haavleid"? Üht või teist lähtepositsiooni omavad inimesed mõtlevad maailmast väga erinevalt. Jne. Kas osad määravad nendest moodustuva terviku iseloomu või, vastupidi, tervik annab seda kujundavatele osadele nende olemisviisi? Esimest lähenemisviisi, mis viimases lauses kirjeldatud, nimetatakse atomismiks, teist holismiks
"Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes."EsaSaarinen(2004: 20) 10. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Tooge näide! Bertrand Russell on öelnud, et "filosoofia" definitsioon varieerub vastavalt sellele, mis filosoofiat me omaks võtame; kõik, mida me võime alustuseks öelda, on see et eksisteerivad teatud probleemid, mis teatud inimesi huvitavad, ja mis vähemasti praegu, ei kuulu ühelegi eriteadusele. 11. Mida tähendab et filosoofia argumentatiivne! Filosoof argumenteerib, ehk esitab poolt ja vastu kaalutlusi, mitte ei jutlusta. 12
lahendusena leidis, et tuleb luua keel, mille grammatikareeglid ei lase valetada. J See on utoopiline, sest naturaalarvude jadast keerulisem süsteem sisaldab paratamatult vastuolusid (Kurt Göedel tõestas 1948). Põhimõtteliselt, kui matemaatikat mõista kui keelt, siis selles on Leibnitzi ideaal tagatud. Paradoksi lõksude eest see aga kaitstud ei ole. Mõistuse ajalugu on ennekõike mõistuse enesehävitamise ajalugu. 20. saj kerkisid paradoksid esile seoses hulgateooria arenguga. Russelli hulk on kõikide hulkade hulk, mis ei sisalda iseennast. Tõestamisel selgub, et see sisaldab iseennast kui ta ei sisalda iseennast ning ei sisalda iseennast kui ta sisaldab iseennast. Või veel näiteks - 'ühes külas elab habemeajaja, kes ajab habemeid kõikidel, kes ei aja neid endal ise.' Kes ajab habet habemeajajal? Eriti ettevaatlikud paradokside vältimisel olid konstruktivistid, kes väitsid, et tegemist on konstruktsioonidega
lahendusena leidis, et tuleb luua keel, mille grammatikareeglid ei lase valetada. J See on utoopiline, sest naturaalarvude jadast keerulisem süsteem sisaldab paratamatult vastuolusid (Kurt Göedel tõestas 1948). Põhimõtteliselt, kui matemaatikat mõista kui keelt, siis selles on Leibnitzi ideaal tagatud. Paradoksi lõksude eest see aga kaitstud ei ole. Mõistuse ajalugu on ennekõike mõistuse enesehävitamise ajalugu. 20. saj kerkisid paradoksid esile seoses hulgateooria arenguga. Russelli hulk on kõikide hulkade hulk, mis ei sisalda iseennast. Tõestamisel selgub, et see sisaldab iseennast kui ta ei sisalda iseennast ning ei sisalda iseennast kui ta sisaldab iseennast. Või veel näiteks - 'ühes külas elab habemeajaja, kes ajab habemeid kõikidel, kes ei aja neid endal ise.' Kes ajab habet habemeajajal? Eriti ettevaatlikud paradokside vältimisel olid konstruktivistid, kes väitsid, et tegemist on konstruktsioonidega
Viljandi Gümnaasium Sarnased karakterid ja läbivad teemad J.Austeni romaanides “Uhkus ja eelarvamus” ning “Veenmine” Uurimistöö Autor Annabrita Kalda, II HK Juhendaja õp Vilma Härmik Viljandi 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. JANE AUSTENI BIOGRAAFIA 4 1.1 Päritolu ja perekond 4 1.2 Tom Lefroy 5 1.3 “Esmamuljed’’ 5 1.4 Hüvasti Steventon 6 1.5 Abieluett...
Sabatöö meelevaldsus koertel, kassidel ja hobustel. Lihasööjad putukad, kus isane pakub emasele enne paaritumist tühja õhupalli lootuses ise terveks jääda. Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksaalsed märgid (indeksid) võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm. ,,Foundation of the Theory of Signs" , ,,Signs, Language and Behaviour". Bertrand Russell- oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik Matemaatilises loogikas sõnastas Russell Russelli paradoksi, mis tõi ilmsiks naiivse hulgateooria vastuolulisuse: Hulk võib olla ükskõik misasjade hulk: kõikide hulkade hulk, mis sisaldab iseennast või hulgad mis ei sisalda iseennast. Charles Morris- Peirce'i üks tähtsamaid järglasi.Võttis kasutusele termini semioos ja pragmaatika kui ühena semiootika kolmest harust süntaktika ja semantika kõrval. Foundations of the Theory of Signs (1938). Semioosi dimensioonid ehk semiootika 3 haru pakkus juba Peirce
KONTROLLTÖÖ 1)MIDA TÄHENDAB KOSMOLOOGIA Kosmoloogia tähendab maailmaõpetust või korraõpetust. Kosmoloogia ülesandeks on luua olemasolevate teadmiste baasil võimalikult terviklik pilt maailma ehitusest ja arengust. Eelajalooline kosmoloogia kirjeldas inimese enda toonast eluolu, mis lihtsalt oli laiendatud kosmilistesse mastaapidesse. Küll peeti maailma ristküliku kujuliseks ja taevast sellele toetuvaks ümmarguseks taevaks, mis paigutas Maa itta ja Taeva läände – see olevat põhjus miks kõik jõed itta voolavad (Hiina) või kujutati Maad hiiglasliku kettana, mille servadele toetub Taevas, kus liiguvad pilved, Päike, Kuu, planeedid; taevas on täis peenikesi augukesi, kust paistavad läbi tähed ja pritsib aeg-ajalt taevast vett – vihma, kõige üle – Taevaste Taevas on aga Jumal Jahve (Heebrea). Geotsentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Maa, mille ümber tiirlesid Kuu, viis planeeti ja Päike. Tiirlevaid taevakehi ümbritses n...
See on nimetuletis. Õige on kirjutada riigisekretär (väikese algustähega). Võib kirjutada nii Aleksandri kook kui ka aleksandrikook. Õige on kirjutada Kuressaare raekoda. Sõna maailmameistrivõistlused on kokku ja väikese algustähega. Õige on kirjutada Margarita kokteil. Õige on kirjutada noorte laulu- ja tantsupidu (kõik sõnad väikese tähega). Õige on kirjutada Harju XII maakaitsepäev (viimane sõna väikese algustähega). Tõunimetus on Jack Russelli terjer. Kirjutage kõrgemad riigikaitsekursused (väiketähega). Õige on kirjutada kaevurite päev (väikeste tähtedega). Õige on kirjutada Eesti kapital. Õige on Berliini sinine. Õige on kirjutada VIII rahvusvaheline konverents (väikeste tähtedega). Sõna põhiseadus on väikese tähega. Sõna maakond kui liigisõna on väikese algustähega: Pärnu maakond. Õige on kirjutada Siiditee (tee, mida mööda veeti kaupu Hiinast Euroopasse).
52. Analüütiline filosoofia (loogilise analüüsi filosoofia ja lingvistilise analüüsi filosoofia) ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA Kui antiik ja keskaja F. tegelesid eelkõige olemise ja uusaja F. -- tunnetuse probleemiga, siis kaasaegses F saab põhiprobleemiks tähendus. Tunnetusele lähenetakse läbi keele. F. põhiülesanne on teaduse keele analüüs ja seletamine. Parim meetod -- ideaalsete keelte loomine ja tõlgitsemine. Aluseks -- Russelli ja George Moore varased tööd. Russell väidab, et aluse pani Frege. Võib jagada 4 põhitüübiks: 1.f enomenalistlik analüüs algul peaaegu kõik Viini ringi liikmed (M.Schlick, varane Wittg.). Baaslausetena vaadeldakse meelelist kogemust väljendavaid. 2. füsikalistlik Berliini grupp, hiljem ka Viini ring (Carnap). Baaslause väljendab füüsiliste objektide vaatluse tulemusi. 3. pragmaatiline USA (Ramsey, W. Quine). Tähenduse
Teoreetiline informaatika Kordamisküsimuste vastused Eero Ringmäe 1. Hulkade spetsifitseerimine, tehted hulkadega, hulgateooria paradoksid. Hulk: Korteezh järjestatud lõplik hulk. Hulk mingi arv elemente, mille vahel on leitav seos klassifitseeritud elementide kogum. Hulk samalaadsete objektide järjestamata kogum. Hulga esitamine: elementide loeteluna A = {2;3;4} predikaadi abil A = {x | P(x)} Tühihulk on iga hulga osahulk. Iga hulk on iseenda osahulk. Hulga boleaan kõigi osahulkade hulk. H boleaan on 2H. 2H = {x | x on osahulgaks H-le}. Boleaani võimsus |2H| = 2|H| Tühja hulga boleaani võimsus on 1. Tehted: Hulkade võrdsus = A on B osahulk AND B on A osahulk. Ekvivalentsiseose definitsioon ((A => B) && (B => A)) hulgas sisaldavad samu elemente. Hulga osahulk võib võrduda hulgaga. Hulga pärisosahulk ei või võrduda. Hulkade ühend ...
püütakse selgitada teatud meetoditega. Levinud on 'tarvilike ja piisavate tingimuste' meetod. 8. Mida tähendab et filosoofia on kriitiline? Filosoofias puuduvad valmiskujul tõde, taevalikud ilmutused, filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reegline kahtluse ja kriitikaga. Reegline on kriitiline argimõtte nn''tava-arusaamade, iseenesest-mõistetavuse suhtes ja teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, eelduste suhtes. 10. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Tooge näide! B.Russell’i sõnul on filosoofia Eikellegimaa teaduse ja teoloogia vahel.Õpetab kõikide probleemide teisendamist konkreetsest vormist abstraktsesse. Nt.Kas USA-l on õigus rünnata Iraaki? Asendame riikide nimed tähtedega ja nõnda saame erapooletu lahenduse probleemile. 11. Mida tähendab et filosoofia argumentatiivne! Filosoofia ei paku meile taevalikke ilmutusi, valmiskujul, tõdesid mida kahtluse alla ei seata. Ehk tõestusvahendite esitamine mitte jutlustamine.
James: Mõte on tõene sedavõrd, kuivõrd uskumine sellesse on kasulik. Kriitikat: - „Töötama“ kahemõttelisus: 1)mingi uskumus prognoosis juhtuvat, 2)mingi uskumus varustas meid energiaga. Uskumus „homme ma armun“ võib töötada tähenduses 2), aga mitte 1). - Kasulik väär/kasutu tõde: võib olla kasulik uskuda midagi, mis on väär, nt hauatagune elu. Tõde võib olla väga kahjulik. Tõde võib olla kasutu. - Tõe otsimise mõte: Russelli järgi mõistab pragmatist tõe otsimist vääriti. Kui tahame teada, kas on tõsi, et lumi on valge, ei pea me silmas, kas on kasulik uskuda, et see on valge. V Deflatsionismi tõeteooriad *Ramsey, Ayer, Strawson, Quine a) Tõe mõiste pole midagi metafüüsiliselt sügavat ja tähtsat, nagu eeldavad teised teooriad. b) Tõde ei oma deepi olemust – pole mingit kõigi tõdede ühist omadust. c) Tõeprobleem masendab filosoofe, sest nad otsivad seda, mida pole olemas.
Võttis kasutusele termini „loogikalised pärisnimed“: näitavad asesõnad (see, too, nood) ja pärisnimed, mis ainult näitavad, aga ei ütle objekti kohta midagi. Gardiner jaotab nimed 2-ks: kehastunud ja kehastumata. Algselt on olnud kehastunud nimed. Kui räägime Mariast, siis kunagi on olnud keegi Maria. Kui tänapäeval uurima Maria nime, siis mitte algset nimekandjat, vaid abstraktsiooni tuhandetest Mariadest, kellel see nimi on. Gardiner oli Russelli suhtes kriitiline: kui sõna pelgalt näitamise asemel ka tegelikult tähendab midagi, pole see enam nimi (nt sepp kui amet vs Sepp). Filosoof/lingvist Saul Kripke rajas uusosutusteooria, mille kohaselt on nimi jäik tähistaja. Tema jaoks pole tähendus nime tähenduses keskne. Vahet pole, kas on tähendus või mitte. Oluline on see, kuidas nimi kasutusse tuleb. Ta peab oluliseks protsessi, mida kutsub nimepanekuks ehk ristimiseks. Selle teooria põhimoraal on see, et
Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes. Filosoofia on valdkond, mis paneb mõtlema, arutlema. Siin ei ole absoluutset tõde. Uute vastusteni jõutakse omades ülevaadet maailmast - teadvusest, objektidest, eksistentsist ja tõest, maailmast tervikuna ja meie suhtest sellesse tervikusse. Iga filosoof läheneb asjadele oma vaatenurgast annavad uusi definitsioone/seletusi. 9. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide! Bertrand Russell on öelnud, et “filosoofia” definitsioon varieerub vastavalt sellele, mis filosoofiat me omaks võtame; kõik, mida me võime alustuseks öelda, on see et eksisteerivad teatud probleemid, mis teatud inimesi huvitavad, ja mis vähemasti praegu, ei kuulu ühelegi eriteadusele. Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse. Kas Jaanika võib rünnata Tiinat
elevandile ja elevant kilpkonnale? · Mõlemad on ajast ja arust, sest tuginevad müütidele. · Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et Jumal on algpõhjus, kuid Jumal on ju vaid mõtteline objekt, mis ei saa midagi põhjustada. · Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et kõigel peab olema põhjus, kuid Jumalal ikkagi polevat põhjust. Millised tunnusjooned sobivad Russelli arvates iseloomustama filosoofiat, teadust, teoloogiat? · Spekulatiivsus teoloogia ning filosoofia · tugineb mõistusele, mitte autoriteedile teadus ja filosoofia · sisaldab kõiki täpseid teadmisi teadus · dogmaatilisus teoloogia Bacon arvas, et teadmised ei ole eesmärk omaette, vaid teadmised on jõud. See tähendab, et · miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega ning oskab neid ka
Christian Wolff (1679-1754) Kosmoloogilise argumendi kriitika Jumala põhjus? - Kui igal asjal ja nähtusel on põhjus, siis peab põhjus olema ka Jumalal. Jumal on ju argumendis mittepõhjustatud. Tekib õigustatud küsimus: mis põhjustas Jumala? Kui sellele vastatakse, et kõik v.a. Jumal on põhjustatud, siis miks see põhjuste ahel peaks just Jumala juures katkema? Miks ei peatu see regressioon nt universumi tekke juures? Bertrand Russelli sõnastuses:"Tõepoolest, kui igal asjal peab olema põhjus, siis peab põhjus olema ka Jumalal. Kui võib olla olemas miski, millel ei ole põhjust, siis selleks millekski võib olla maailm niisama hästi kui Jumal, nii et argument algpõhjusest on täiesti paikapidamatu." Lõpmatu põhjuste ahel - Kosmoloogilise argumendi järgi ei ole võimalik mõelda, et põhjuste ahel läheb tagasi lõpmatuseni. Aga miks mitte?
2500. a. tagasi. Uurimise ja õpetamise vajadusel on f. liigendunud: *ontoloogia, *metafüüsika, *tunnetusteooria, *loogika, *eetika, f. ajalugu, kultuurif., teadusf., tehnikaf. jms. osised ja harud. filosoofia põhiküsimus, mateeria (looduse, olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Sageli ei esine f. p. nö. puhtal kujul. F.p. lahenduse alusel jaguneb filosoofia *idealismiks ja *materialismiks.Filosoofia (kr philosophia) tähendab sõnasõnalt tarkusearmastus. Bertrand Russelli sõnul on filosoofia Eikellegimaa teaduse ja teoloogia vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne (vt spekulatsioon), käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata, Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Paljud küsimused, mida kunagi peeti filosoofilisteks, on tänapäevaks läinud teaduse valdkonda ning leidnud ka täpse vastuse. Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada teoreetiliselt aru maailmast mitte aga
nia 40 , laialdaselt kasutati alteratsioone, lemmikintervalliks kujunes vähendatud kvint; seda isegi sel määral, et madaldatud viies aste muutus mõne aja pärast täieõiguslikuks blue- noodiks. Iseenesest ei ole see veel midagi enneolematut – vähendatud kvint vastab ju tritoonile, millel ka akadeemilises muusikas (nt Hindemithi, Bartoki, Stravinski jt loomingus) on tähtis roll olnud. Esimeseks suuremaks eraldumiseks euroopaliku harmoonia “diktatuurist” loetakse George Russelli süsteemist välja kasvanud modaalse mängulaadi mõjulepääsu 1950. aastatel. Selle termini all mõistetakse mängulaadi, kus mängija ei määratle oma improvisatsioonides harmooniat mitte enam harmooniastruktuuri pidevalt muutuvate akordide abil, vaid neile sobib iga akord, mis vastab antud helireale. Selline helireast lähtuv ehk lineaarne mõtlemine on džässmuusikute seas küllaltki levinud, on ju ühehäälsetel viisipillidel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
