Euroopa pealinnad. 1. Eesti- Tallinn 2. Läti- Riia 3. Leedu- Vilnius 4. Soome- Helsingi 5. Rootsi- Stockholm 6. Norra- Oslo 7. Island- Reykjavik 8. Iirimaa- Dublin 9. Suurbritannia- London 10. Taani- Kopenhaagen 11. Holland- Amsterdam 12. Belgia- Brüssel 13. Luksemburg- Luxembourg 14. Saksamaa- Berliin 15. Prantsusmaa- Pariis 16. Monaco- Monaco 17. Hispaania- Madrid 18. Portugal- Lissabon 19. Andorra- Andorra la Vella 20. Sveits- Bern 21. Liehtenstein-Vaduz 22. Itaalia- Rooma 23. Vatikan- Vatikan 24. San Marino- San Marino 25. Austria- Viin 26. Sloveenia- Ljubljana 27. Tsehhi- Praha 28. Poola- Varssavi 29. Valgevene- Minsk 30. Ukraina. Kiiev 31. Venemaa- Moskva 32. Moldova- Chisinau 33. Rumeenia- Bukarest 34. Bulgaaria- Sofia 35. Slovakkia- Bratislava 36. Ungari- Budapest 37. Horvaatia- Zagreb 38. Bosnia ja Hertso...
Põhimõtted · Ühtekuuluvus · Vabadus · Julgeolek · Transatlantiline ühtsus Tegevussuunad · Konsultatsioonid · Kaitse · Kriisiohjamine · Partnerlus · Tulevik Liikmesriigid · NATO 28 liikmesriiki on: Albaania, Ameerika Ühendriigid, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka, Leedu, Luxemburg, Läti, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa , Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik, Taani, Tsehhi, Türgi, Ungari Juhid ja juhtimine · Mis on konsensusel põhinev otsus? · Kuidas konsensuseni jõutakse? · Kes teeb NATO-s otsuseid? · Rahvusvaheline personal · Sõjaline komitee · NATO strateegiline ülemjuhatus Tippkohtumised · Millal tippkohtumised toimuvad? · Mida tippkohtumistel tehakse?
1. Millest on nafta tekkinud? 2. Tähtsamad leiukohad? 3. Mis on OPEC? 4. Nafta ja kriisikolded? 5. Nafta süsivesinike koostis? 6. Nafta fraktsioonid, kasutusalad? 7. Nafta Krakkimine? 8. Oktaanarv, mida see iseloomustab? ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- 1. Nafta ja maagaas on moodustanud bakterite ja vetikate biomassist. 2. Venemaa, Rumeenia ja USA. 3. OPEC - Naftat eksportivate riikide organisatsioon. 4. Nafta on põhjustanud hulgaliselt riikide vaheliseid kriisikoldeid ja isegi sõdasid: Lahesõda, Tsetseenia sõda, konflikstid Läti ja Leedu vahel. 5. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustanud saategaasi (C2-C4 süsivesinikud). 6. gaasid- kodugaasid petroleeter- bensiinid- autokütus petrooleum- lennukikütus, lambid diislikütus- katlamajad gaasid- kütted solaarõli- määrded 7
WTO - Maailma Kaubandusorganisatsioon Eesmärk: Elavdada rahvusvahelist kaubandust, vähendada sealseid tökkeid ja makse, liberaliseerida IMF - Rahvusvaheline Valuutafond Eesmärk: Tagada valuuta stabiilsus, vältida kursi kõikumist ja finantskriise. EL(EU) - Euroopa Liit Liikmesriigid(28):Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu,Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia,Taani, Tšehhi, Ungari. NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon Tagada liikmesriikide vaheline vaba kubandus Liikmesriigid: USA, Kanada, Mehhiko OPEC - Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Eesmärk: Määrata liikmetele toodang ja eksport ning sellega reguleerida nafta hinda maailmaturul. Liikmesriigid: Iraan, Iraak, Saudi Araabia, Araabia, Ühendemirandid, Katar, Kuveit,
Slovakkia Bratislava 1. mai 2004 Sloveenia Ljubljana 1. mai 2004 Tšehhi Praha 1. mai 2004 Ungari Budapest 1. mai 2004 Küpros Nikosia 1. mai 2004 Bulgaaria Sofia 1. jaanuar 2007 Rumeenia Bukarest 1. jaanuar 2007 Horvaatia Zagreb 1. juuli 2013 Koostas:Andro Ilves KV-15
merre, kuhu on moodustunud delta. Ülemjooksul on Doonau mäestikujõgi, mille laius on 20- 350 m, voolukiirus 1- 2,8 m/s. Keskjooksul on jõgi põhimõtteliselt madalikel, kus laius on kuni 1 km enne Suur- Alföldile jõudmist läbib jõgi nn. Ungari Väravad ja Visegradi kuristiku. Alamjooksu voolab laias enamasti soostunud orus ja hargneb mitu korda. Doonau suudmesse on tekkinud delta. Doonau voolab läbi Saksamaa, Austria, Slovakkia, Ungari, Horvaata, Serbia, Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina. Doonau on ka kanalite kaudu ühenduses Reini jõega. Maa- ala kust jõgi saab oma vee on 805 km². Ta on 1856. aasta Pariisi rahulepingu kohaselt rahvusvaheline jõgi, mis on kõikidele riikidele laevasõiduks vaba. Doonau on üks Euroopa peamisi kaubanduslikke veeteid, ta läbib selliseid tähtsaid linnu nagu Viin, Budapest, Bratislava ja Belgrad.
kohtunud Bulgaaria koondisega. 3 Bulgaaria statistilised andmed Täisnimi: Bulgaaria Vabariik Pealinn : Sofia(1,09 milj. elanikku). Suuremad linnad: Suuremad linnad Plovdiv (379 000) ja Varna (181 000) Iseseisvus: 3. märts 1878 Pindala : Kogu: 110,910 km2 Maismaad: 110,550km2 Vett: 360km2 Rannajoon : 354 km Piirid teiste riikidega : Kreeka 494 km; Makedoonia 148 km; Rumeenia 608 km; Serbia ja Monternegro 318 km; Türgi 240 km Rahvastik : 7,517,973 (juuli 2004) Vanuse struktuur: 15-64 aastased : 68.5% (mehi 2,533,784; naisi 2,615,968) 65aasased: 17.1% (mehed 535,954; naised 751,610) 0-14 aastased: 14.4% (mehi 553,801; naisi 526,856) Iive: -0.92% Keskmine eluiga : kokku : 40.5 , naised: 42.4, mehed: 38.4 Rahvastiku tihedus: 68 in/km² Maakood: 359 Rahaühik: lev (BGL) 4 Bulgaaria Loodus
Juuli 1940 andis Hitler käsu SB õhujõud purustada. Kuigi mõnel hetkel olid sakslased edule väga lähedal, õnnestus Inglise õhujõududel siiski peale jääda. Hitler oli saanud II maailmasõjas esimese tõsisema tagasilöögi. Saksamaa vallutab Balkani poolsaare Okt 1940 oli Itaalia alustanud sõjakäiku Kreeka vastu, kuid saanud lüüa. Liitlaste päästmiseks oli Hitler sunnitud sekkuma. Saksamaa meelitas/sundis endaga liituma Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Aprillis 1940 ründas Hitler Jugoslaaviat ja purustas selle. Aprilli lõpuks oli ka Kreeka vallutatud. Sõjategevus teistel rinnetel 1940 sõjategevus ka Aafrikasse. Itaalia alustas sept 1940 Liibüast rünnakut Egiptuse vastu. Briti väed lõid Itaalia üksused puruks, vallutades suure osa Liibüast. Inglased ründasid teisigi Aafrika kolooniaid ning vallutasid need. Hitler saatis Aafrikasse eraldi Aafrika korpuse. Selle eesotsas Rommel. 1941 Rommeli
NL lootis kiiresti kehtestada Soomes punavõim, kuid nende visa vastupanu tegi selle võimatuks.1940 kehtestari Moskvas rahu. Soomlased loovutasid küll Karjala, kuid säilitasid tähtsaima-iseseisvuse. 1940. aasta lõpus kinnitas Adolf Hitler NSV Liidu vastase välksõja salajase kava ehk Barbarossa Plaani, mille kohaselt pidi Wehrmaht ületama Nõukogude piiri 1941. aasta kevadel. 22. juunil 1941. aastal, st veidi hiljem, kui oli planeeritud, alustas Saksamaa koos Rumeenia ja Itaaliaga plaani elluviimist. Järgimstel päevadel astusid sakslaste poolel sõtta Slovakkia, Ungari ja Soome. Ei suutnud plaani teostada. Atlandi harta-Dokument milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Osalejad olid USA(Roosevelt), Inglismaa(churchill) Lepiti kokku vastastikuse sõjalise abi osutamine NL-iga. Merilõvi- nii nimetasid sakslased innovatsiooni Inglismaale.Lahin Inglismaa pärast-!940.aasta sügise õhulahingud. Totaalne sõda- 2ms oli
Millal algas esimene maailmasõda? 1914.28.juuni. Algas Franz Ferdinandi tapmisega Serbia poolt. Serbia tahtis endale saada Austria-Ungari maid. See aga nõudis Austria-Ungari nõrgestamist. Millal lõppesid esimese maailmasõja lahingud ja kuidas seda rahu nimetati? Compiegne vaherahu 11.nov.1918. . I ms lõppes Pariisi rahukonv. 1919-1920 . Versaille rahu. Kõige raskem oli see Saksamaale, sest ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Millised 3 impeeriumi lagunesid? Saksa,Vene , Austria-Ungari - uued: Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola,Rumeenia,Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Saksamaa. Rahvasteliit - Loodi selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisi tülisid ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Loodi Pariisi rahukonverentsil osalenute poolt. Sinna võisid kuuluda kõik maailma riigid omal tahtel. Rahvasteliidu peakontor asus Sveitsi linnas Genfis. Alguses ei kuulunud sinna Saksamaa ja tem...
Valmisoleku kiireks reageerimiseks ning konfliktide lahendamiseks saavutab allianss pideva tõhusa väljaõppe abil investeerides samal ajal teadusesse ja kaitseuuringutesse. 3 · Liikmesriigid NATO 28 liikmesriiki on: Albaania, Ameerika Ühendriigid, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka, Leedu, Luxemburg, Läti, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa , Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik, Taani, Tsehhi, Türgi, Ungari NATO riigid liitumise järjekorras 1949 Belgia, Holland, Prantsusmaa, Luksemburg, Ühendkuningriik, USA, Kanada, Portugal, Itaalia, Norra, Taani, Island 1952 Kreeka, Türgi 1955 Saksamaa (ühinemisel Lääne-Saksamaa) 1982 Hispaania 1999 Tsehhi, Ungari, Poola
Saksa rünnak, Gorlice Türgi sõttaastumine Ypresi lahingus kasutasid sakslased operatsioon kolmikliidu poolel mürkgaasi Saksa taotlus kaotada sõda kahel rindel 1916 Eesmärk lõpetada positsioonisõda Vene pealetund Galiitsias Verduni lahing Rumeenia asuts Antanti Somme'i lahing poolele, keskriigid purustasid Võeti kasutusele tankid Saksale Rumeenia nafta Jüüti merelahing Venemaa on sõjaliselt väljakurnatud 1917 Nivelle'i tapatalgud Suvel korraldati vene Caporello all alanud
Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu rahvastik ja keeled 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli... 2011. aasta algul 502,5 miljonit 2010. aasta algul 501,1 miljonit 2009. aasta algul 499,7 miljonit Euroopa Liidus on 24 ametlikku ja töökeelt Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, Liikmed 1952 – Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luxemburg, Holland 1973 – Taani, Iirimaa, Suurbritannia 1981 – Kreeka 1986 – Hispaania, Portugal 1995 – Austria, Soome, Rootsi 2005 – Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Slovakkia, Tšehhi, Sloveenia, Malta, Küpros 2006 Rumeenia, Bulgaaria Eestil on kuus esindajat Euroopa Parlamendis Tunne Kelam Kristiina Ojuland Siiri Oviir Ivari Padar Indrek Tarand
Teiste sõnadega ühiskonna mõistus, arengutase, elulaad ja suhtumine ümbritseva maailmasse jäi paljudes valdkondades pigem XIX sajandisse. Näiteks julgeoleku garantiks oli potentsaali suurendamisel põhinev jõudude tasakaal, mis hiljem mängis tähtsa rolli tulevase sõja puhkamisel või siis inimeste teadmatus, kuhu jõudis elu tehniline pool. Sõja eel Euroopa jaganes suurteks blokkideks Antant (Inglismaa, Prantsusmaa, Vene Impeerium, Serbia, Jaapan, hiljem Itaalia, Rumeenia, USA, Kanada, Austraalia), Keskriigid (Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi) ja neutraalsed riigid (võiks ka neid käsitleda eraldi blokkina). Kaks esimest olidki loodud võimu suurendamiseks ja laiendamiseks (Keskriigid) ja nendele tasakaaluks (Antant). Peale julgeoleku see tähendas ka ohtu lokaalse kriisikolde tekkel nägid lepingud ette blokke tervikuna ``mängu`` astumist. Peale sõda lõppu kaotaja oli küll terve blokk, aga võitjate puhul oleks korrektsem
märts NSVL-Soome rahu 27.09Kolmikpaktlõplik Saksa- Märts-aprill 19.11.1942-2.02.1943 Stalingradi Itaalia-Jaapani liit Saksa ja Itaalia väed Egiptuse piiril lahing NSV ja Saksamaa vahel 3.09. Suurbritannia ja (NSVL saab Karjala Prantsusmaa kuulutavad liituvad Ungari, Rumeenia, Aprillis Saksamaa viis oma väed November El-Alameini lahing kannase+Viiburi) Saksamaale sõja Slovakkia, Bulgaaria, Horvaatia Kreekasse ja Jugoslaaviasse Itaaliale appi ning vallutas need aprilli lõpuks 17.09 NSVL tungib 28
kihistunud, kogukonda juhtis ülik koos sõjalise kaaskonnaga. · Druziina ( e sõpruskond) sõjaline kaaskond. · Iseloomustav on sõjakus ja ekspansiivus (uusi maid haarata). · Slaavlased panid liikuma hunnid. 1) idaslaavlased (esivanemad andid)venelaste esivanemad(valgevene, ukraina) 2) lääneslaavlased (esivanemad veneedid)-Saksamaa idaossa. 3) lõunaslaavlased (esivanemad sklaviinid)Balkani ps, Bütsants(osad). Tänapäeva Rumeenia, Bulgaaria, Sloveenia, Horvaatia. Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene Tekketeooria e Normanni teooria( slaavlased kutsusid neid varjaagideks): Slaavlased kutsusid Rjuriki, Trevori ja Sineuse endale valitsejaks(normanni soost valitsejad). Novgorodi valitseja, Rjurik, vürst 862. a. Tema hõimlane Oleg vallitab 882. a Kiievi, seda aastat loetakse Vana-Vene riigi tekkeajaks. Slaavlased paganausulised. 988. a Kiievi vürst Vladimir võtab Bütsantsist vastu ristiusu õigeusuna
· Iirimaa, Dublin · Portugal, Lissabon · Hispaania, Madrid · Prantsusmaa, Pariis · Belgia, Brüssel · Holland, Amsterdam · Saksamaa, Berliin · Sveits, Bern · Itaalia, Rooma · Austria, Viin · Tsehhi, Praha · Poola, Varssavi · Slovakkia, Bratislava · Ungari, Budapest · Sloveenia, Ljubljana · Horvaatia, Zagreb · Bosnia-Hertsogov, Sarajevo · Serbia, Belgrad · Rumeenia, Bukarest · Bulgaaria, Sofia · Makedoonia, Skopie · Albaania, Tirana · Montenegro, Podgorica · Andorra, Andorra la Vella · Kreeka, Ateena · Ukarina, Kiiev · Moldova, Cisinâu · Valgevene, Minsk · Leedu, Vilnius · Vatikan, Vatikan City · Läti, Riia · Eesti, Tallinn · Soome, Helsinki · Rootsi, Stockholm · Norra, Oslo · Taani, Kopenhaagen · Monaco, Monaco · Luksemburg, Luxembourg
Argentina Buenos Aires Luksemburg Luxemburg Brasiilia Brasilia Läti Riia Uruguay Montevideo Malta Valletta Paraguay Asunción Poola Varssavi Portugal Lissabon Prantsusmaa Pariis Rootsi Stockholm G7 Rumeenia Bukarest Am. Üh. Washington Saksamaa Berliin Kanada Ottawa Slovakkia Bratislava Itaalia Rooma Sloveenia Ljubljana Jaapan Tôkyô Soome Helsinki Prantsusmaa Pariis Suurbritannia London Saksamaa Berliin
EL Liikmesriigid koos pealinnadega Linn tähis aasta pealinn Belgia BE 1. jaanuar 1958 Brüssel Saksamaa DE 1. jaanuar 1958/3. oktoober 1990 Berliin Prantsusmaa FR 1. jaanuar 1958 Pariis Itaalia IT 1. jaanuar 1958 Rooma Luksemburg LU 1. jaanuar 1958 Luxembourg Holland NL 1. jaanuar 1958 Amsterdam Taani DK 1. jaanuar 1973 Kopenhaagen Iirimaa IE 1. jaanuar 1973 Dublin SuurbritanniaUK 1. jaanuar 1973 London Kreeka EL 1. jaanuar 1981 Ateena Portugal PT 1. jaanuar 1986 Lissabon Hispaania ES 1. jaanuar 1986 Madrid Soome FI 1. jaanuar 1995 Helsingi Austria AT 1. jaanuar 1995 ...
2004: kümme uut riiki ühinevad ELiga 2. Liikmes riigid 2.1. Asutajaliikmed · Belgia · Holland · Luksemburg · Itaalia · Prantsusmaa · Saksamaa o 2.2. Laienemine ja tänased liikmed · 1973 Iirimaa, Suurbritannia, Taani · 1981 Kreeka · 1986 Hispaania, Portugal · 1995 Austria, Soome, Rootsi · 2004 Eesti, Läti, Leedu, Poole, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta, Küpros · 2007 Rumeenia, Bulgaaria · 2.3. Eurotsooni liikmed 2010 · Soome · Saksamaa · Holland · Belgia · Luksemburg · Iirimaa · Prantsusmaa · Portugal · Hispaania · Austria · Slovakkia · Sloveenia · Kreeka · Itaalia · Küpros · Malta 2.4. Schengeni viisaruumi riigid · Belgia · Holland · Luksemburg · Saksamaa · Prantsusmaa · Itaalia · Hispaania · Portugal · Kreeka · Austria · Island · Norra · Rootsi · Soome · Taani · Iirimaa
Trumani doktriin 1947 USA presidendi poolt välja käidud. USA lubas majanduslikku abi kõigile riikidele, kes ei ühinenud kommunistliku liikumisega. Nii said abi paljud Lääne-Euroopa riigid, eelkõige Lääne-Sksm. Marshalli plaan 1948-49 välja töötatud plaan, see oli Trumani doktriini praktiline elluviimine. Selle peale lõi NSVL omapoolse maj.abi organisatsiooni ehj VMN 1949 (s.t Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, kuhu kuulusid enamik sots.riike Poola, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Saksa DV, Tsehhosl.) NATO 1949 aastal USA initsiatiivil loodud sõjaline organisatsioon NSVL vastu, sest Stalin oli teatanud tuumapommi olemasolust. VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsioon, oli sots. riikide poolt loodud sõjaline org. Põhjuseks oli eelkõige Saksa LV vastuvõtt NATO-sse. Demokraatia arend peale II MS: USAs- demobiliseeriti armee, loodi liite riikidega, püüti pidurdada kommunismi levikut,välditi nende ametisse määramist (makartism)
kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid Schlieffeni plaan) Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõdivad pooled Keskriigid: Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Sõjas kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu
Idarinne Mai alguses 1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi. Suurte kaotuse hinnaga õnnestus Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia-Daugapilsi- Pinski joonel stabiliseerida. Idarindel üritas vasturünnakut Venemaa. Uueks rindejuhatajaks sai Brussilov. 1916.a. juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi, kuid rünnak peagi pidurdus. Antandi poolel astus sõtta Rumeenia. Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee. Sõjategevus merel 1915.a. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania. 1916.a. 31. mail toimus Jüüti merelahing, milles nii sakslased kui inglased kandsid raskeid kaotusi. Suurim merelahing, osales 250 alust Lahingu tegelik või kuulus aga inglastele. Sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda. Teistel rinnetel Kolmikliidu poolel astus sõtta Türgi
Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatia maadeks,1950 võeti kasutusele nimetus sotsialismimaad.1948 tekkis Moskval konflikt Jugoslaavia liidri Josip Broz Titoga.See konflikt lõppes Stalini surmaga.1969 tekkis relvastatudpiirikonflikt Hiina ja NSV liidu vahel.Riigid kes jäid NSVle ustavaks nimetati sotsialistlikuks sõprusühenduseks(selles oli 10 riiki:NSV, Vietnam,Poola,Rumeenia,Saksadv,Tsehosslovakkia,Ungari, Bulgaaria,Kuuba,Mongoolia.Riigid,mida NSV toetas rahaliselt ja majanduslikult nim. sotsialistliku orientatsiooniga riikideks. Plaanimajandus-tootmine erinevates ametkondades plaanide alusel.Pearõhk oli sõjatööstusel.Varssavi pakt(vlo).Stalin suri 1953.Tema kohta tahtsid valitsusjuht Malenko,siseminister Beria ja partei keskkomitee sekretär Hrustov.Beria eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaaviaga ja lääneriikidega. Beria vastu organiseeriti vandenõu 1953 aasta juunis,sest ta mõju kasv hakka...
Norra Oslo Kuningriik (konstitut. monarhia) Poola Varssavi Vabariik Portugal Lissabon Vabariik Prantsusmaa Pariis Vabariik Rootsi Stockholm Kuningriik (konstitut. monarhia) Rumeenia Bukarest Vabariik Saksamaa Berliin Liitvabariik (föderaalne. Vbr) San Marino San Marino Vabariik Serbia Belgrad Vabariik Slovakkia Bratislava Vabariik Sloveenia Ljubljana Vabariik
Euroopa riigid rahvusvahelistes organisatsioonides ISLAND NATO Schengen (2001) NORRA NATO Schengen (2001) ROOTSI EL Schengen (2001) SOOME EL Eurotsoon Schengen (2001) VENEMAA SRÜ (Sõltumatute rahvaste organisatsioon) EESTI EL NATO Schengen (2007) LÄTI EL NATO Schengen (2007) LEEDU EL NATO Schengen (2007) VALGEVENE SRÜ UKRAINA SRÜ INGLISMAA EL NATO Schengen --> piiratud liikmesolek IIRIMAA EL Eurotsoon Schengen --> piiratud liikmesolek PRANTSUSMAA EL Eurotsoon NATO Schengen (1995) HISPA...
Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania,Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpr os, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola,Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia , Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia,Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroopa Liidu ühiskondlikeks prioriteetideks on majanduskasv ja tööhõive. Vastuseks globaliseerumisele kavatseb Euroopa Liit muuta Euroopa majanduse konkurentsivõimelisemaks (side-, teenuste- ja energeetikasektori liberaliseerimine). Samuti toetab Euroopa Liit liikmesriikide reformikavasid, lihtsustades ,,parimate tavade" levitamist, soovib saavutada kooskõla majanduskasvu ja konkurentsivõime
UNGARI VABARIIK ASEND Asukoht Euroopas: Vahe-Euroopa (Kesk-Euroopa) Riigi suurus ja naaberriigid Pindala: 93 000 km² Naaberriigid: Slovakkia, Ukraina, Rumeenia, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ja Austria SÜMBOOLIKA VAPP LIPP PEALINN BUDAPEST Pealinn Budapest oli algselt jagatud kaheks linnaks: Buda ja Pest. Doonau (Duna) jõe ääres asuvas linnas on palju ajaloo- ja kultuurismälestisi ning see on kuulus oma terviseallikate poolest. LOODUS Ungaris on ilus loodus, mis koosneb valdavalt tasandikest, esinevad üksikud küngaste ahelikud
Dadaism Mis on dadaism? · Modernistlik kunsti-ja kirjandusvool · 1916-1922 Kus dadaism alguse sai? · 1916 Zürichi kabarees Voltaire · New York Dadaismi nimi · Rühmituse nimi " dada " leiti juhuslikult. Nime päritolu on senini pisut segane - ühed arvavad et see pärineb lapselalinast, teised viitavad rühmituse alustalade, rumeenia poeetide Tristan Tzara ja Marcel Janco omavahelises kõnes kordunud sõnale da (jah), kolmandate arvates tuleneb see ühe aafrika hõimu keelest. Dadaismi olemus · Dadaismi programmiks oli eitada senist kunsti. Esimene maailmasõda (1914-1918) vapustas vaimuinimesi tõsiselt. Moodsa sõja õudused panid paljusid tõsiselt mõtlema kehtiva ühiskonnakorra mõistuspärasuse üle. Dadaistid leiavad, et kogu läänekultuur on suremas.
NATO Asutajariigid 1949 Ameerika Ühendriigid, Kanada, Belgia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island Hiljem liitunud riigid 1952: Kreeka, Türgi 1955: Saksa LV 1982: Hispaania 1999: Poola, Tsehhi Vabariik, Ungari 2004: Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia 2009: Albaania, Horvaatia KOKKU 28 RIIKI (2011) NATO asutamisleping Sätestab NATO tegevuse peaeesmärgi poliitiliste ja sõjaliste vahenditega kindlustada ja kaitsta liikmesriikide vabadust ja julgeolekut. Lepingu artikkel 5: relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on kui relvastatud rünnak kõikide liitlaste vastu (kohustus tugineb ÜRO harta artiklile 51). NATO relvajõud Kiirreageerimisjõud: maavägi, merevägi, õhuvägi
WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon; reguleerib riikide omavahelist kaubandust (157 riiki). IMF – Rahvusvaheline Valuutafond; tagab stabiilse rahvusvahelise rahasüsteemi (188 riiki). EL – Euroopa Liit; majandus- ja poliitilineorg. Mis ühendab liikmesriike. ( Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, L eedu,Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slova kkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani,Tšehhi, Ungari). NAFTA- Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Organisatsioon; eesmärk on kaotada riikidevahelised tollimaksud ja kvoodid. (Põhja-Ameerika) OPEC- Naftat Ekspordtivate Riikide Organisatsioon; rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on koordineerida ja ühtlustada naftapoliitikat liikmesriikides ja tagada stabiilne naftaturg
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE KOOSTAJA ....NIMI.... EUROOPALIIDU KUJUNEMINE Referaat Juhendaja: ................ Pärnu 2013 Euroopa Liidu "vanad" liikmesriigid: - 1951.a. Belgia- Brüssel- kasutusel euro Itaalia- Rooma- kasutusel euro Luksemburg- Luxembourg- kasutusel euro Holland- Amsterdam- kasutusel euro Prantsusmaa- Pariis- kasutusel euro Saksa Föderaalne vabariik- Berliin- kasutusel euro - 1973.a. Suurbritannia Ühendatud Kuningriik- London- euro ei ole kasutusel Iirimaa- Dublin- kasutusel euro Taani- Kopenhaagen- euro ei ole kasutusel - 1981.a. Kreeka- Ateena- kasutusel euro - 1986.a. Portugal- Lissabon- kasutusel euro Hispaania- Madriid- kasutusel euro - 1995.a. Austria- Viin- kasutusel euro Soome- Helsingi- kasutusel euro Rootsi-Stockholm- euro ei ole kasutusel Liitus 10 riiki: 1. mail 2004.a liitunud...
• Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni koostamine aastal 1950. Liikmesriigid • Albaania, Andorra, Armeenia, Austria, Aserbaidžaan, Belgia, Bosnia ja Hertsogoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Malta, Moldova, Monaco, Montenegro, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Venemaa, San Marino, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Makedoonia, Türgi, Ukraina ja Ühendkuningriik. Juhtorganid • Ministrite komitee ja parlamentaarne assamblee • Tööd korraldab sekretariaat • Thorbjørn Jagland • Ametlikud keeled on inglise ja prantsuse. Thorbjørn Jagland Ministrite komitee • Toimub kord aastas • Peamised ülesanded on poliitiliste arutelude pidamine, suhtlemine
Ühendusteks. 1.2 Üldinfo Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi ja Ungari. 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli 2011. aasta algul 502,5 miljonit, 2010. aasta algul 501,1 miljonit ja 2009. aasta algul 499,7 miljonit. Euroopa Liidus on 24 ametlikku ja töökeelt. Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki,
Antud töös kirjutan Musta mere paiknemisest, selle vee omadustest ning vee elustikust. Teemaks valisin Musta mere, sest mulle pakub huvi selle uurimine, kuna ma sain oma eelnevaid teadmisi kinnistada ning sain ka omandada palju uusi ning huvitavaid fakte ja aspekte antud mere kohta. Kindlasti oleks üheks põhjuseks - soov oma saadud teadmisi tutvustada kaasüliõpilastele. Paiknemine Must meri (vene keeles , ukraina keeles , bulgaaria keeles , vene keeles rumeenia keeles Marea Neagr, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles [savi zgva]) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike- Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar. [4] Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertsi väin
Keskriikide poolel astusid peale Saksamaa ja Austria-Ungari välja, vaid Türgi, liitus 1914.a novembris, ja Bulgaaria. 23. augustil 1914 astus Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas. Veel suurem mõju maailmasõja käigule oli Türgi. See avas maailmasõjas uued rinded: Inglismaal tuli hakata sõdima ka Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias. 27. augustil 1916. aastal tuli Antandile appi Rumeenia ning 6. aprillil 1917 kuulutaas Saksamaale sõja USA. Aastatel 1917-1918 kuulutasid Saksamaale sõja ka teised riigid, kuid sõja lõpptulemusele ei avaldunud see enam mõju. Sõdivate koalitsioonide lõplik koosseis: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria versus Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Tsernogooria, Itaalia ja Rumeenia. Kahjuks kõikikide neutraalsete riikide valitsustel ja rahvastel oli vale
Stalin alahindas Hitlerit. · 14. Mis riigid olid Nõukogude Liidu peamised liitlased sõjas? Kes olid nende riikide juhid? · Inglismaa- Winston Churchill · Prantsusmaa- · USA- Franklin Delano Roosevelt · 15. Millal ja kus toimusid liitlasriikide tippkohtumised? · 1943 - Teherani konverents, toimus Teheranis · 1945 Jalta konverents, toimus Jaltas · 1945 Potsdami konverents, toimus Potsdamis · 16. Nimeta 6 Saksamaa liitlasriiki? · Itaalia · Bulgaaria · Rumeenia · Jaapan · Slovakkia · Soome · 17. Millal ja kus avati II rinne? · Teine rinne avati Aafrikas 1940. aastal · 18. Mis Saksa-Vene sõja tähtsamad lahingud toimusid: · 1941. detsember Moskva lahing · 1942/43 sügis ja talv Stalingradi lahing · 1943 juuli/august Kurski lahing · 1945 aprill/mai Berliini vallutamine · 19. Mis olulised sündmused II maailmasõjas leidsid aset? · 1. sept 1939 algas II maailmasõda · 22
1936. a. okt. – Berliin-Rooma telg (Saksamaa liit Itaaliaga) – pani aluse agressorite bloki kujunemisele; vastastikune tunnustus, suhtumine Hisp kodusõtta, doonaumaade jagamine mõjusfäärideks. 1936.a. nov. – Saksamaa-Jaapani antikominterni pakt võitluseks kommunismiga ja Kominterniga 1937. a. – Itaalia ühines antikominterni paktiga 1939. a. – Teraspakt – Itaalia ja Saksamaa vaheline sõpruse ja liitusepakt 1940. a. – Jaapan, Saksa, Itaalia; hiljem liitusid Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia. 8. Eesti 1930ndatel. Eesti valitsemine 1930ndatel. II ja III põhiseadus.
sept 1939 – algas II maailmasõda laevastiku 22. juuni 1940 – sõlmiti taas Compiegne’i rahu Saksamaa ja Prantsusmaa 12. Loetle 6 Euroopa riiki, mille Nõukogude Liit hõivas aastail vahel 1944-1945? 22. juuni 1941 – Saksamaa tungis kallale NSV Liidule Karjala, Eesti, Läti, Leedu, Ida-Poola, Rumeenia 7. dets 1941 – Jaapan ründas USA sõjaväebaasi Pearl Harbori Havai 13. Mis olid sakslaste edu peamised põhjused sõja algul Nõukogude saarestikus Liiduga? 6. juuni 1944 – (Normandia dessant) avati liitlaste dessandiga Põhja- Head õhujõud koos väljaõppinud pilootidega Prantsusmaal teine rinne Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku sõtta
plaani raames ja ka Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika suurendas veelgi konflikti Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistliku riiki Teistes idabloki riietes samuti ei lepitud päriselt Moskva mudeli juurutamisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoga sotsialism Neid riike aga, kes jäid NSVLle kuulekaks, hakkas Moskva 1960 aastatel nimetama sotsialistlikuks sõprusühenduseks Sinna kuulus kokku 10 riiki Nõukogude Liit, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia SOTSIALISTLIK ORIENTATSIOON Nõukogude Liit oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust 1960- 1970 aastatel tugevneski Moskva kohalolek mitmes Aafrika ja Aasia arenguriigis, kus aidati võimule Moskvameelsed poliitilised jõud Vaesemad ning mahajäänud arengumaad ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse Tegemist oli nn sotsialistliku orientatsiooniga riikidega, mida NSVL toetas rahaliselt ja
1) Sotsialistliku maailmasüsteemi kujunemine. Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine, mida võib ka idablokiks nimetada. Idablokk kujunes pärast Teise maailmasõja lõppu, kui Nõukogude Liit mõne aasta jooksul kehtestas oma mõjuvõimu Punaarmee kontrolli all olnud Ida-Euroopa maades. 1950. aastate alguses oli kommunistide võimu all 13 riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik need riigid allusid Moskva diktaadile v.a. Jugoslaavia, kes ühines Marshalli plaaniga. Esialgu nimetati neid riike rahvademokraatiariikideks, 1950. aastail võeti kasutusele mõiste sotsialistlikud riigid. Sotsialistlik sõprusühendus – termin, mida Moskva kasutas eristamaks oma ustavaid liitlasi teistest kommunistlikest maadest
alla, 3) esitati Jaapanile ultimaatum tingimusteta kapituleerumise nõudega. II Maailmasõja tagajärjed Eesti riigile ja rahvale? NSV Liit okupeerib Eesti esmakordselt 1940.aastal. Teist korda 1944.aastal. Siis jääme okupatsiooni alla 60 aastaks. Küüditamine. Eestis levis kommunism. Pariisi rahukonverents (Milliste riikidega sõlmiti rahulepingud? Mis sai Saksamaast)? Pariisi rahukonverents toimus 1946.aastal. Rahulepingud sõlmiti Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Saksamaa jagati okupatsioonitsoonideks. Seleta mõisted ja nimed ,,Kummaline sõda" sügisest 1939 kuni kevadeni 1940 kestnud sõda Prantsusmaa ja Suurbritannia vs Saksamaa vahel. Sõda, kus osapooled jäid passiivseks. Operatsioon ,,Overlord" lääne liitlased avasid 6.juunil 1944 Prantsusmaal Normandias teise rinde. Jätkusõda - oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25.06.1941 kuni 19.09.1944. Soome ajaloos käsitletakse seda Talvesõja jätkusõjana.
a. 11,1 % b. 10,1 % c. 9,1 % d. 9,6 % 11. Koduperenaine, kes kasvatab ka oma kahte alaealist last, kuulub a. Heitunud isikute kategooriasse b. Tööjõu kooseisu c. Töötute hulka d. Väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka e. ,,põrandaaluste" töötajate ridadesse 12. Kõige madalama elukestva õppe %-ga rahvas EL-s on: a. Bulgaaria b. Taani c. Island d. Rumeenia 13. Elanikkonna faktortuludena ei käsitleta: a. saadud pangaintresse b. renditulu c. tulu ettevõtlusest d. töötasu e. pension 14. Vahetusesisesed ajakaod moodustasid baasaastal 10% tööajafondist. Organisatsiooniliste uuenduste tulemusena õnnestus ajakadusid vähendada tasemele 5% ajafondist. Töö tootlikkus võiks suureneda a. 6,5% b. 4,5% c. 5,5% d. 7,5% 15. Gini koefitsiendi lähenemine 1-le näitab
Euroopa liidu peamised institutsioonid- ministrite nõukogu. Seadusandlik; 27 liiget; välisministrid arutavad välis- ja EL sisepoliitikat; määrus= seadus; direktiiv= kohandamine; arvamus-soovituslik; otsus- ühele liikmesriigile, isikule, ettevõttele. Euroopa komisjon: sisuliselt EL valitsus; tegev 5 aastat; alaline organisatsioon tegutseb Brüsselis; komisjoni juhib Jose Manuel Baroso; tähtsamad allüksused 29 peadirektoraati. Komisjoni ül.: algatab seaduseelnõusid, valmistab ette istungid, jälgib ministrite nõuk. Otsuste täitmist liikmesriikide poolt, esindab EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides(nt:WTO) , haldab EL eelarvet. Euroopa parlament: valitakse iga 5 aasta järel; 784 saadikut; vetoõigus, komisjoni umbusalduse võimalus; ei tegele liidulepingute, välis-ja julgeoleku- poliitikaga; 375 miljonit valijat. Asutajaliikmed: belgia, itaalia, hollandi, saksa, prantsusmaa, luksenburg. Nad lõid ka 1950.a. söe- ja terasühenduse. 1955- ne...
Octavianusest sai kogu Rooma riigi ainuvalitseja. Senat andis Octavianusele aunime Augustus. Traianuse ja Rooma välise võimsuse tipp Pärast Augustuse surma valitsesid keisritena järgemööda mitu tema sugulast. Suurima ulatuse saavutas Rooma impeeriumi keiser Traianuse valitsemisajal aastail 98-117 pKr. See tark valitseja ja osav väejuhtoli viimane suur vallutaja roomlaste seas. Tema leegion tungisid üle Doonau jõe ja purustasid raskes võitluses praeguse rumeenia piirides paiknenud Daakia riigi kuninga väe. Daakiast sai Rooma provints. Võidu tähistamiseks laskis Traianus püstitada Rooma kõrge samba, mis on säilinud tnapäevani. Seda kaunistavad kujutised Traianuse võitudest daaklaste üle. Idamaades sõdis Traianus edukalt roomlaste vana vaenlase, Partia riigiga, ja vallutas Mesopotaamia. Pärast vallutussõdade lõppu Pärast Traianust vallutussõjad lõppesid. Selleks ajaks kuulusid Rooma riigi koosseisu kõik Vahemere-äärsed maad.
Ukraina Denis Lavrov Ukraina on riik IdaEuroopas, Mustast merest ja Aasovi merest põhja pool. Ukraina piirneb Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes,Poolaga l oodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Ukraina kultuur Ukraina kultuur on kujunenud Ida ja Lääne vastasmõjus. Paljugi sellest on ühine teiste slaavi rahvastega, eelkõige venelastega. Lisaks keelelisele sarnasusele tugevdas sidemeid ka Ukraina pikaajaline kuulumine Vene võimu alla, mistõttu ukrainakeelse kultuuri areng oli pikka aega pärsitud. Ukraina arhitektuurile
UK, Iirimaa, Prantsusmaa, Andorra, Hispaania, Portugal, Luksemburg, Tsehhi, Austria, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Kreeka, Küpros, Itaalia, Sloveenia, Malta;
Liige 18 Uus ELi 2004 Leedu Vilnius Liige 19 Uus ELi 2004 Poola Varssavi Liige 20 Uus ELi 2004 Tšehhi Praha Liige 21 Uus ELi 2004 Slovakia Bratislava Liige 22 Uus ELi 2004 Sloveenia Ljubljana Liige 23 Uus ELi 2004 Ungari Budapest Liige 24 Uus ELi 2004 Malta Valletta Liige 25 Uus ELi 2004 Küpros Nikosia Liige 26 Uus ELi 2007 Rumeenia Bukarest Liige 27 Uus ELi 2007 Bulgaaria Sofia Liige 28 Uus ELi 2011 Horvaatia Zagreb Liige
Geograafia BULGAARIA Referaat SISSEJUHATUS Minu referaadi teema on Bulgaaria. Ma ei tea Bulgaariast eriti palju ning seega arvan, et töö tuleb minu jaoks küllaltki huvitav. Bulgaaria asub Euroopa kaguosas Musta mere läänerannikul. Põhjas on Bulgaaria naabriks Rumeenia, lõunanaabrid on Türgi ja Kreeka, läänenaabrid aga Serbia ja Makedoonia. Bulgaaria pealinn on Sofia. Majanduslikult on Bulgaaria suhteliselt nõrk riik ja suur osatähtsus riigi majanduses on töötleval ja hankival majandusel. Töö käigus tahaksin rohkem teada saada Bulgaaria pinnamoest ja kliimast, Bulgaaria majandusest ning sealsete elanike eripäradest ja kommetest. BULGAARIA
Eesti liitus 1991 ühiselt. Paarlamentaarne Assamblee Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Ita alia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poo la, Portugal,Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Euroopa Liit 1992 Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Maastrichti lepinguga loodi Euroopa Liit Osalevate riikide tööstustoodang suurenes nelja aastaga 35% võrra ning ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
