Rumaluse vastu Subjektiivne, võimalikult tõepärane, kindlalt solvav- kõik need on sõnad, millega kirjeldan rumalust. Rumalus on intelligentsuse, loogika, mõistlikuse puudulikus. Rumaluse võib aktiveerida, käivitada leinamine või trauma. Mitte keegi ei sünni siia ilma rumalana. Kas olete näinud filmi ,,Rainman" ehk siis eesti keeles ,,Vihmamees"? Mees nimega Dustin Hoffman mängis seal filmis Raymond'it, kes omakorda oli tõsise haiguse, sündroomiga mis eristas teda ülejäänust. Aga see polnud mingi halb asi. Ta reageerimisvõime lugeda, loetleda kõike, oli midagi ennenägematut. Ainult motoorika probleemid olid. Seepärast
Rumalus Rumalus, miks on sind nii palju? Ükskõik kuhu ma oma pilgu pööran, oled sina juba seal. Isegi enda sees olen sind kohanud. Miks küll teed mulle nii? Eriti hirmuäratav on sind kohata nende inimeste peas, kes otsustavad meie saatuse ja elutee üle. Sind järgides on langetatud palju mõtlemata otsuseid, on hävitatud sadu elusid ning purustatud tuhandeid unistusi. Oled oma võimsad kombitsad ajanud laiali üle terve maa, sinu juured on tunginud nii maa pragudesse kui ka linna ebapraktilistesse kõrghoonetesse. Sinu tõttu ei ole kannatanud mitte ainult inimkond, vaid ka loomad, taimed ning kõik, mis meist sõltuv. Kuidas sind küll seljatada? Eks selle üle ole me kõik mõelnud. Ilmselt päris lahti sinust võimalik polegi saada, kusagil leidub ikka keegi, kelle sisse sa endale mõnusat pesa punud. Jääb vaid loota, et neid, kes sulle ukse avavad, on aina vähem ja vähem. ...
jpg/300px- Bundesarchiv_Bild_183-E12088,_Posen,_Amtseinf%C3%BChrung_Arthur_Greiser.jpg Mein Kampf · Sisaldab autobiograafiat ja Hitleri poliitilisi ideoloogiaid. · Saksamaa pidi saama jõukaks juutide ja demokraatia kõrvaldamine · "Viereinhalb Jahre gegen Lüge, Dummheit und Feigheit" 'Neli ja pool aastat valede, rumaluse ja arguse vastu' · 68 lk tõlgitud ka eesti keelde. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/30/Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg/643px-Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg http://www.worldcrunch.com/images/story/mein%20kampf.jpg 1932. aasta presidendivalimised · Paul von Hindeburg(53%), Adolf Hitler(37%), Ernst Thälmann(10%) · Hindeburgi kehv tervis · Hitler ei saanud presidendiks. · 1934 Hindeburg suri.
Nende mõte: Viljeti armastus ja Viljeleti tundeluulet(impressionistli ekspressionistliku k luule), mõte luua luulet luulet, võideldi oma rõõmuks kirjanduse koha eest ühiskonnas ning omakasu ja rumaluse vastu Tähtsamad väljaanded: „ARBUJAD“ Luule 1930, album 1938 Romantikud Ülistasid vaimsust Hindasid intellektuaalsust Tõrjuv hoiak naturalismi suhtes KIRJANDUSELU 20ndatel 1922- Eesti Kirjanikkude Liit 1923- ajakiri „Looming“ 1925- loodi kultuurikapital (stipendiumid soodustasid kirjaniku kutseliseks hakkamist)
CV-Polkovniku lest Tegelase nimi Kangelanna korjas autor kokku mitmetest osadest paljudelt inimestelt, ta voolis ta nagu savist, andis talle näo ja vormi. Tegelane on tehtud justkui, kelle nimeks üldiseks nimeks sai Polkovniku lesk. Haridus Väga väikene kooliharidus. Ise mainis, et ta võiks olla lausa doktor arstide rumaluse alal. (... ma tegin neile selgeks, mida võib saavutada nõrk väikese kooliharidusega naine, kui tal on intelligentsi...) Töökäik /amet Polkoviniku lesk, varem oli polkovniku naine. Polkovnik oli ta elukutse, armastus, sõda ja rahu, ta oli temale kõik. Lisaks oli ta ka mittesuitsetaja. Oskused/ võimed Oskus või võime tüüdata ning närvi ajada kõik kes ta ümber on. Võime mõelda välja millised haigused tal on. Võime väga palju loviseda. Oskus arusaada millised
JUMALAEMA KIRIK PARIISIS Pariisi kolm linnaosa: Vanalinn, Ülikoolilinn, Uuslinn Esmeralda tegelik nimi: Agnes Greve´i väljak Pariisi tuntud häbiposti paik Dom Claude Frollo kiriku ülemdiakon, lapsendas Quasimodo Imede Õu kuningaks Clopin Jumalaema kirik asub Vanalinnas Esmeralda- hispaania keeles roheline väriskivi smaragd Esmeralda kannab kaelas amuletti, mis kord tema ta vanematega kokku viib, kuid see kaotab oma võimu, kui neiu oma neitsilikkuse kaotab Esmeralda tants fandango Esmeralda iseloom tulnud rändavast eluviisist, lapsena oli käinud läbi Hispaania, Katalooni, Sitsiilia koos mustlastega. Tuli noorena läbi Ungari Prantsusmaale Raha Pariisis eküüd, sol´id Rumaluse märk nina kaugel suust Pierre näidendis peategelased Aadel, Kaubandus, Vaimulik, Põllutöö. Paaridel nelja peale kulddelfiin, mis läheb kõike kaunimale naisele Meister Jacques Coppenole sukakuduja Gentist, sõber sa...
Millest saab alguse koolikiusamine? Öeldakse , et koolikiusamine saab alguse kodust, kuna vanemad ei pööra tähelepanu või alandavad oma lapsi. Aga kas see on põhjuseks? Samas kiusatakse tavaliselt neid kellest halvem ollakse , et end paremini tunda. Tüdrukud kiusavad tavaliselt sõnadega. Igal pool võib kohata tüdrukute hulgas riietuse mahategemist , kuigi võivad olla üliilusad rõivad. Tüsedamaid narritakse keha pärast ja palju muudki. Minu arvates on see väga totter ning solvav. Poisid eelistavad sõnade asemel vägivalda , nad üldjuhul ei kasuta sõnu , kuigi sõnad võivad vahel valusamad olla. Nad elavad oma halba tuju nõrgemate peal välja. Neile tundub naljakas , kui kellelegi ette pandud jala pärast teine valust nutma hakkab. Juhtub ka seda , et poised üritavad tüdrukutele näidata , kui kõvad mehed nad on. Kiusama hakatakse ka selliseid , kes ei sobi kampa. Kui kiusatav aru ei saa, et teda ei taheta seltskonda , käib järel ning kui s...
ihaldatakse või armastatakse, neid objekte, mida enesel veel olemas pole. See hõlmab ka praeguse seisundi säilitamist tulevikus, sest tulevane seisund ei ole kindel. Armastuses ihaldatakse ilusat ja head, mis on järelikult puudu. Algselt jõuti järeldusele, et kui ihaldatakse ilu või tarkust siis ilmtingimata peab ise olema rumal ja kole. Jõuti punktini, et kui Eros pole ei ilus ega inetu, siis on ta ilmtingimata inetu ja nurjatu, kuid tegelikult see nii ei ole. Tarkuse ja rumaluse vahel on midagi keskmist. Kõik ei ole piiritletud ,et üks on hea ja teine on halb. Oluline on mõista ja aru saada mis jääb ilusa ja koleda vahele. Sellest jõuame järeldusele, et Eros on filosoof, kuna filosoofid on millegi keskmes ja üritavad areneda veel edasi. Ilu on midagi mida me kõik ihaldame. Kuid ilu ihaldamine ei piirdu ainult ilusate kehadega ja kaunite mõtetega, vaid seda tuleb eneses edasi arendada. Kui algselt märgatakse lihtsalt ilusat
" George Herbert "Kuni sa veel üritad pole sa veel kaotanud." Mike Ditka "Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega." von Clauswitz "Kui Jumal on meiega, siis kes saab olla meie vastu..?" Kirjutatud Waweli lossi väravatele "Elu on nagu teater, sest kõige suuremad kelmid istuvad sageli kõige parematel kohtadel." Aristofanes "Ka vaenlaselt võib õppida." Aristofanes "Paljud on kopeerinud Mona Lisat, ometi seistakse järjekorras, et näha originaali." Louis Armstrong "Vägivald on rumaluse viimane võimalus." Isaac Asimov "Kõige rohkem valetatakse pärast jahiretke, sõjaajal ja enne valimisi." Otto von Bismarck "Et kurjus saaks võidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." Edmond Burke "Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel." A. Schopenhauer "Meie vaenlase arvamus meie kohta on tihti tõele lähemal kui meie endi omad." La Rochefoucauld
Peategelane Aza Aza on 16. aastane tüdruk, kes käib keskkoolis Päris tavapärane tema elu siiski pole, sest ta maadleb sundmõtetega Ta on tihti süüvinud omaenese mõtetesse ning pole harjunud palju rääkima Tüdruku parim sõbranna on Daisy Aza sundmõtted olid väsitavad ja korduvad, kuid need tundusid ainsa tõelise detailina kogu romaanis Obsessiiv-kompulsiivne häire Aza jaoks on haiglas viibimine raske tema sundmõtetest bakterite pärast Tüdruk teeb rumaluse ja nüüd kontrollib ema kogu aeg tema rohuvõtmist Üle kõige kardab neiu C. diffi nakkust Azal on komme oma sõrme küünega vigastada ning haava pidevalt puhastada Põgenemisjuhtum Daisy tuli lagedale plaaniga miljardärist mees koos Azaga üles otsida, sest Aza oli kunagi sõber tolle poja Davisega Sõbrannadel õnnestub noormehega kohtuda ning vanad sõprussidemed üles soojendada Miljardäri tabamiseni viiva vihje eest pakutakse saja tuhande dollari suurust leiutasu
„Haridus on oma rumaluse jätkuv avastamine“ - Franklin „Haridus on see, mida enamik saab, paljud annavad edasi ja vähesed omandavad.“ – Karl Kraus Haridus kui mõiste on segane ka haritud inimestele. Läbi aegade on vaieldud selle lihtsa, kuid samas nii keerulise sõna üle. Ühed ütlevad, et igal haritud inimesel peab olema kõrge eruditsioon ning teised seevastu, et elukool on see kõige suurem koolitaja. Viimast väidab oma teoses ka Karl Ristikivi öeldes, et „Koolitunnistus ei tähenda midagi – alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on.“ Selle argumendiga ei saa ma täielikult nõustuda, sest ka õppeasutuses saadud teadmised on äärmiselt tähtsad, kuid nende ellu rakendamine on keerulisem kui omandamine. Eks peaks siingi mõlemad pooled tegema kompromissi ning leppima kuldse keskteega. Inimene õpib kogu elu ning kõik meist ei sure lollina. Ajal, mil laps õpib oma esimesed tähed, kiidavad k...
Emmi unistas sellest, et Juulius oleks lihtne mees. Ta kartis olla oma mehele häbiks, kui viimane ühe kõrgemale jõuab. Sellest hoolimata valis Juulius Emmi südamerahu asemel õppimise ja ülespoole püüdmise. Siiski tegi Juulius ka otsuseid, mis tegid õnnelikuks Emmi, kuid polnud meelepärased talle endale. Juulius oli valmis minema leeri ja tunnistama usku, mida ta ei uskunud, et Emmiga abielluda. Samal põhjusel andestas Juulius Emmile rumaluse ja harimatuse. Oma poja nimeks tahtis Juulius panna Aleksander, kuid Emmi ja mamma Neideri arvates pidi poja nimeks saama Karl. Ka selle ohvri oli Juulius valmis oma naise õnne nimel tooma. Nendele väikestele eneseohverdustele vaatamata, oli Juulius valmis tooma ka suuremaid. Ta oleks oma õnne pärast igavesti Emmist lahkunud ning otsustas minna Peterburgi Annat otsima, hoolimata Emmi tulevikust. Juulius oleks saanud elada õnnelikku elu koos haritud naisega ja tema pojaga
Ühel õhtul jõi Kalevipoeg end purju ja hakkas saarepiiga vägistamisest rääkima. Mõõgasepp sai selle peale kurjaks ning toimus kahe kange vahel võitlus. Suur ja tugev Kalevipoeg sai võitu, kuid mõõk neeti ära. Ta raevukust näitab ka tõsiasi, et ta tappis Tuslari, kes röövis inimese kõige kallima vara ema. Peale oma kalliks saanud hobuse surma läks kangelane endast sootuks välja ning tappis leina ja raevu käes olles kõik ettejuhtuvad metsloomad. Mees sureb tänu oma rumaluse ja mõõga läbi Kääpa jões. Teose suurim vastuolu ilmneb selles, et Kalevipoeg oli ühteaegu inimene ja jumal. Jumalad on teatavasti surematud, aga sangar suri siiski. Peale surma määrati ta karistuseks tänu oma pikale kuriteoregistrile põrguvärava valvajaks. Ta hakkas väravat valvama, et kurjad hinged ei pääseks paradiisi ja vastupidi. Kalevipojal on nii positiivseid kui ka negatiivseid iseloomujooni. Olles ühel
4. Giovanni Boccaccio 1313-1375 inspiratsiooni allikas Napolis kohatud neid Fimenta. Oma aja kohta oli avameelne. ,,Fimmeta" oli 1. autobiograafiline ja psühholoogiline romaan euroopa kirjanduses. ,,Dekameron" 100 novellist koosnev kogu, mida peategelased esitasid üksteisele 10 päeva jooksul. Novellide ümber on raamjutustus kuidas noored põgenevad linnast katku eest majast-majja ja jutustavad lugusid. Novellid räägivad kavaluse, tarkuse võimust rumaluse, lihtsameelsuse, kurjuse üle. Teos hindab ausust, loomulikkust, arukust, naeruvääristab eluvõõrust, silmakirjalikkust. Novell- lühike ühele sündmusele keskenduv üllatusliku lõpuga jutt. 5. Miguel de Cervantes 1547-1616 oli tuntumaid hispaania kirjanikke, esitab renessansi kirjandust. Õppis Madridis, astus sõjaväkke, võitles türklaste vastu ja oli 5 aastat mereröövlite käes vangis. Hiljem oli maksukoguja. ,,Teravmeelne hidalgo don quijok da
Tarbimisühiskonna diktatuur Praegust ühiskonnakorraldust nimetatakse lisaks tarbimisühiskonnale veel postmodernseks, postindustriaalseks, meedia- ja elektrooniliseks ühiskonnaks. Paljud arvavad, et see on uus ja enneolematu, kuid tegelikult on uued ainult kogemisvahendid ning enneolematud kvaliteet ja kvantiteet. Tarbimisühiskond on tegelikult ühiskond, mis on orienteeritud aina enam suurenevale tarbimisele, ületarbimisele ja seda inimeste rumaluse ning naiivsuse arvelt. Tarbimishulluses on tegelikult mitte ainult noored, vaid ka täiskasvanud. Vanema generatsiooni hulluse üle võib küll vaielda, kuid enamik Eesti vanemast generatsioonist on elanud Nõukogude Liidus ja on nüüd, kapitalismi ja tarbimisühiskonna saabudes niisamuti pimestatud kõikidest nendest hüvedest, mida neile pakutakse ja mida muudkui tarbida saab. Sageli ei olegi meile seda "jama" tegelikult vaja. Aga tootjal on vaja, et meil oleks vaja
Võlajada Jada see on üks lõputu üksteisele järgnev ahel. Selleks ahelaks võib olla näiteks loogiline sündmuste areng, kuritegude lõputu jada, õpiprotsessi jada ja palju muud. Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Jada, millest mina teile täna räägin , kannab nime võlajada. Võlajada võib saada alguse juba väga väikestest ja tühistest asjadest. Toon näite, kuidas tüdruk Juta võib oma rumaluse korral võlgadesse jääda. Ütleme, et ta otsustas pannkooke teha ja avastas, et tal pole kodus mune. Seejärel ta läks naabrilt mune küsima, lubades peagi uued asemel tuua. Aga inimesed, kel on palju toimetusi, unustavad lubatud munad tagasi viia. Loomulikult see ei ole midagi hullu, sest vaevalt, et ükski naaber jääb oma kahte muna taga igatsema. Küll aga võib sellistest pisikestest laenudest kasvada peagi üks lõputu võlgade jada.
2) On paratamatu, et ihaldatakse oma armastuse objekti, sest inimese hing leiab rahu vaid siis, kui tal kõik ihaldatav olemas on. Ihaldatakse asju millest meil puudus on, kuid puudus saab olla eelkõige asjadest, mille eksistentsis ollakse kindlad. Inimesed ihaldavad seda, mis pole neile kättesaadav või seda, milles nad pole tulevikus kindlad. Näiteks võib hea tervisega inimene sellegipoolest head tervist ihaldada, sest soovib terve ka hilisemas elueas püsida. 3) Rumaluse ja tarkuse abil pole võimalik mõista ilu ja inetuse omavahelist seost kuna rumalus ja tarkus võivad väga kergesti omavahel kohad vahetada, mis võib tunduda rumal, võib ühel hetkel vastata tegelikkusele ja olla tõene ehk väljenduda tarkusena. Põhjenduse mitteteadmine näib rumalusena, sest arvamus ilma põhjenduseta on tõestamata ja metafüüsiline. Kuid kui see arvamus vastab tegelikkusele on see arvamus
mõtestama esitades Agathonile küsimusi. Agathon pidas oma kõnes Erost kauniks. Sellega pole aga Sokrates päri. Agathon ei soovi enam Sokratesega vaielda ning nõustub Sokratesega. Seejärel annab Sokratest edasi õpetuse armastusest, mida ta kuulis ühelt naiselt, mantineialannalt Diotimalt. Sokrates asub nii õpetlase kui küsija rolli. Sokrates jõuab arusaamale, et kui Eros ei saa kaunis olla, ei pea ta tingimata olema inetu. Eros on midagi vahepealselt. Nii on ka tarku se ja rumaluse vahepeal keskmine tee. Filosoofid asuvad just seal keskel, vahepealses staatuses. Nad püüdlevad tarkuse poole. Nendel kes, on targad juba (jumalad) ei tunne vajadust tarkuse poole püüelda. Nad on rahul endaga. Kuid nagu ütleb veel Sokrates ,, Ka nõmedad ei tegele filosoofiaga ega ihalda tarkust. Just see ongi nõmeduse viletsus, et inimene, kuigi ta ei ole ilus, hea ja arukas, on endaga täiesti rahul. Kellel tema enese arvates midagi ei puudu, ei ihaldagi seda, millest ta puudust ei tunne
Novelli tunnused: 1) Vähe tegelasi novellis ,,Kevad Supilinnas" peategelene on küünik Ülo Leib, kelle ümber kogu tegevus tiirleb. Kõrvaltegelasi on väha, neid pole nimepidi mainitud ning nende tegevus on minimaalne. 2) Lühikene 3) Ootamatu lõpuga (puänt) Ülo Leib saab lõpuks ootamatu üllatuse osaliseks. Lugejale jääb mõistatada,mis oli kogu selle loo sügavam mõte. 4) Tihe sündmustik kõrvaltegelased ja stseenid vahetuvad kiiresti, tegevus toimub kogu aeg. 5) Puuduvad liigsed detailid väga lühidalt on antud ülevaade ümbritsevast, liigsed detailid on mainimata jäetud. Keskendutakse tegevusele ja loo sisule. Leian, et novelli kandev mõte ja sõnum on inimestele näidata, et lõpuks saab iga pahategu teenitud karistuse ning elu on täis ootamatusi siis kui inimese seda kõige vähem oodata oskab, juhtub midagi. Ülo Leib käitus teistega inetult ta solvas teisi ning naeris nende rumaluse...
ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma saab." Vabadusel on ka teine tahk- vabadus olla. See ei tähenda kohe kindlasti seda, et ma võin minna kuna tahan, teha mida ma tahan- kui tahan lähen magan, olgu see kas või põõsas, kuhu alla ma pikali viskan, peaasi, et saan teha seda, mis mulle meeldib kuna mulle meeldib. See ei ole vabadus, see on rumalus. Just seetõttu ei olegi rumalad vabad, nad on omaenda rumaluse ikkeis. Tarkadel on võimalus olla vaba- nad teavad, kuna mida teha, nad teavad kuidas oma aega planeerida ja seda otstarbekalt kasutada. Tänan kuulamast!
mis meie käitumist raamiksid. Kuna usulised vaated ja ideoloogiad pole veel tänapäeva maailmast kuhugi kadunud, torkab silma ikkagi see, kuidas kõrge moraaliga inimeseks peetakse kedagi, kes hoiab ja austab vanu moraalipõhimõtteid. Koolides rõhutakse aususe ja vastutustundlikkuse tähtsusele. Me peame siiski käituma teatud reeglite järgi, et ühiskond meid tunnustaks. Kool on pere kõrval üks peamine inimese isiksuse kujunemise faktor, sest rumaluse kõrvaldamisega peaksime tegelikult eemaldama endast ka halva. Või vähemalt õpetama iseennast tegema vahet heal ja halval käitumisel. On tähtis tunda ajalugu, laiendada silmaringi erinevate inimeste seisukohtade ja ideede uurimisega, et omandada oskus näha ette oma käitumise tagajärgi ning seeläbi luua oma moraali- ja eetikapõhimõtted, mille järgi käitudes suudama elada ise ilma teistele kahju tegemata.
õnnetus on asjad, mida ei saa vältida, vähemalt ei võeta nende kaotamiseks midagi ette. Kuigi tänapäeva inimesele tundub õnn asi, mille poole püüelda, siis 20. saj kirjanikud rõõmu ei idealiseeri vaadakem kasvõi "Läänerindel muutusteta", mille protagonist veetis päevad olles õnnetu ning sedasama negativismi realismi rüüsse riietades kalvadost alla kulistas. Õnnelikud on ainult pealiskaudsed inimesed, kes pigistavad silmad elu õuduse ees kinni ja hingavad rumaluse taktis sisse pealiskaudseid õnnehetki, mis on saavutatud meeleolule mõjuvate vahenditena, vähemalt sellist pilti edastab Ragtime teiste 20. sajandi tippteostega. Ainus, kes tõeliselt oskas elu nautida ning vabaneda ühiskonna kammitsaist, oli Emma Goldman. See sai selgeks erilise kirkusega lõikudes Evelyn Nesbitiga. Üks naine teist aitamas, vabastamas korsetist, mis selgelt sümboliseerib seda vormi, millesse on naine surutud
Roheline mõtteviis tarbimisühiskonnas. Ühiskond on orienteeritud aina enam suurenevale tarbimisele - ületarbimisele ja seda inimeste rumaluse ning naiivsuse arvelt. Tarbimisühiskond on ühiskond, kus inimeste vajaduste rahuldamise peamiseks võtmeks on kaupade ja teenuste ostmine ning kus tarbimise suurendamist peetakse õigeks. Kapitalismi ja tarbimisühiskonna saabudes ollakse pimestatud kõikidest nendest hüvedest, mida neile pakutakse ja mida muudkui tarbida saab. Samamoodi võib praeguse tarbimisühiskonna mõjude arvele panna ka inimeste väärtushinnangute muutumise ja mitmesuguse halva käitumise.
Mida suurem on vabadus, seda suurem on vastutus. Arvan, et ma ei eksi kui väidan, et igaüks meist ihkab vabadust. Vabadust selle kõige lihtsamas tähenduses , mitte kellestki sõltuda ja teha oma valikud ise ! Ei meeldi ju ühelegi lapsele see, kui ei lasta tal minna kuhu ta tahab. Sama kehtib ka loomade puhul. Trotsivad arvatavasti kõik noored vanemate soovitusi, käske ja etteheiteid. Pole iialgi tahtnud keegi käia mööda olemasolevaid radu , kõik me soovime rajalt kõrvale astuda ja luua oma tee. Ei kuula iialgi ükski noor vanema juttu , teiste vigadest ei õpita , kõik tahavad teha oma vigu ning seejärel nendest õppida .Kõige selle taga on soov olla vaba , kuid viga on selles, et tihtilugu ei mõisteta vabadusega kaasneb vastutus. Noored nõuavad vabadust , heidavad oma vanematele ette seda kui neile midagi keelatakse. Nad ei mõista , et nende vanemad teavad millest räägivad. Noor inimene ei taha kodus istud...
suus liikunud õpetliku sisuga naljalood, milles sarjatakse naiste truudusetust ja kirikumeeste liiderlikkust ning rahaahnust. Sageli koonduvad anekdoodid ja seiklused mõne populaarse tegelase ümber, näiteks saksa rändlauliku Strickeri švankidekogu “Papp Amis”. Paljud Amise seiklused omistatakse järgmistel sajanditel Alam-Saksa ja Flandria maailmakuulsale vembumehele Thyl Eulenspiegelile. Keskaja lõppu tähistab mitmekesine “narrikirjandus”, milles naerdakse mineviku rumaluse üle. Seda žanri ei põlanud õpetlasedki, nagu näitab Madalmaade suure humanisti Rotterdami Erasmuse ladinakeelne “Narruse kiitus” (1509) Keskaegse prantsuse linnakirjanduse kaks suurteost on “Roosiromaan” ja “Rebaseromaan”. “Rebaseromaani” nime all on tuntuks saanud Põhja-Prantsusmaa linnades XII-XIII saj tekkinud tsükliline loomaeepos. “Rebaseromaani” allegoorilised tegelased esindavad erinevaid ühiskonnakihte ja nende suhteid
Voltaire´i ,,Mikromegas" on irooniline lugu inimesest planeedil Maa Voltaire arutleb oma nii muinasjutulises kui ka filosoofilises teoses inimese ja ühiskonna pahede ning käitumise üle. Teose autor heidab inimestele ette rumalust, vihjates neile kui hullude, kurjategijate ja õnnetute karjale. Rumaluse näiteks on teoses kirjeldus lahingute pidamisest paari külakese pärast, mis tuleb kohe jälle vaenlasele loovutada. Inimesed ehk ei teagi, kelle või mille pärast nad sõdivad ning barbaarsed käsuandjad ei pruugi eales näha maa-ala, mille pärast annavad sõjameestele käsu minna lahingusse tapma ja oma eluga riskima. Teoses on näide Türgi-Vene sõjast, kus sultan ja keiser jagavad käske, ise sõjakoledustest eemal olles, kuid näiteid võib tuua ka tänapäevast
Tema hinded sageli langevad ja ta puudub tihti koolist. Neil on tihtipeale stress ja nende tervis on halb. Nad on pidevalt üleväsinud ja ei suuda enam edasi elada. Väga halbadel juhtudel ka kiusatav tapab, et saada vabaks sellest piinast, mis on teda tabanud. Kiusatav ei suhtle ega sõbrune kellegagi, sest ta kardab saada taaskord haiget. Kiusatav olla on väga halb ja talumatu. Kiusajaks võib saada meist igaüks, kes tahab. Nagu Isaac Asimov on öelnud, et ,,vägivald on rumaluse viimane võimalus." Tuleb olla tark ja mitte kiusata ning elada vägivallavaba elu. Tanel Sujev Tanel Sujev
A. P. Tsehhov Anton Tsehhov väljendab oma novelle ja jutustusi läbi naeru ja pisarate minnes oma loominguga äärmustesse. Talle on omane naerda inimesi välja nende rumaluse ning liigse aupakklikuse põhjal. Autori arvates saab naerda ka kõige hullema õnnetuse üle. Minule jääb selline ellu suhtumine veidi võõraks ja arusaamatuks. Tsehhovi jutustuses "Rõõm" paneb autor oma tegelase olukorda, milles ebakaines olekus voorimehe hobuse jalge alla kukkumise pärast ei pea mitte häbi ja piinlikust tundma. Hoopis vastupidi, jutu peategelase arvates on see talle justkui süllekukkunud
Pecuchet" mis pilab kodanlikku rumalust ja keskpärasust ning mida Flaubert ise pidas oma tähtsaimaks teoseks. Kirjutas ka ,,Käibetõdede leksikon ,,Tundekasvatus", mida on nimetatud üheks 19. sajandi mõjusamaks romaaniks, avab lugejale panoraamse vaate 1848. aasta revolutsiooni ning teise Teise keisririigi algusaastate aegsele Prantsusmaale. Romaani peategelane, provintsist pärit noormees Frederic Moreau läheb Pariisi õppima. Teel õpib ta tundma vankumatut sõprust ja rumaluse jõudu, kunsti, poliitikat ning omalaadset peataolekut ühiskonnas, mis kõhkleb monarhia, vabariikluse ja impearalismi vahel.noormehe teele satub mitu naist, kellest ühte ta lootusetult armub. Nõnda, selle kasutu kire paistel toimubki tema ,,tundekasvatus", mis päädib noorusea illusioonide läbipõlemisega.Ühes kirjas on Flaubert tunnistanud et ,,Tundekasvatuses" tahtis ta kujutada noorte meeste moraalilugu. Olemuselt ongi ,,Tundekasvatus"autobiograafiliste sugemetega
12. Linnakirjandus tekkis 13. sajandil. Väljendas kaupmeeste, käsitööliste jt linnakodanike huve. Kirjutasid peamiselt kirjanikud, kuid ka tavakodanikud. Mõned zanrid: · Fabiloo rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsialse suunitlusega lõhike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. · Svank põhinevad rahvapärimustel ning nende tegelasteks on koomilised tüübid, kelle inimliku rumaluse, ahnuse ja silmakirjalikkuse üle naerdakse. · Allegooria mõistukõne, õpetlikud lood elust enesest, mis antakse edasi lihtsas vormis. 13. P. truväär, trubaduur, zonglöör. S. minnesinger, spliimann H. huglaar K. aoid, rapsood R. riim 14. Keskajal toimusid draamas järgmised muutused: · Keerulisemad lavastused. · Lavaseadmed muutusid keerukamaks(võimaldasid isegi edasi anda maavärinaid, üleujutusi ja tulekahjusid).
nende omasüülisest alaealisusest eelkõige religiooniajastul. Põhiprobleemiks on Kant'i arvates sõltuvus teistest (riigivõimust, üldisest arvamusest, kirikuvõimust jne) ning oskuse puudumine oma mõistuse kasutamisel. Autori arvates on ühiskonnas liiga palju passiivseid liikmeid kel puudub tahtmine või huvi oma arvamuse avaldamisel, kuid kes on siiski pandud tegutsema eesmärkide täitmisel ilma, et nad seda ise teaksid. Artiklis seostab autor valgustamata inimest argsuse, rumaluse ja laiskusega, kuna ta on defineerinud ,,alaealist" kui mugavat inimest, kes on laisk mõtlemises ning kardab ise otsustada. Kant'i arvates lasevad inimesed meelsasti enda üle valitseda ja juhtida ennast nii, nagu teised seda tahavad. Eks see muidugi õige olegi, et inimestel on kalduvus mugavusele ja vähem mõelda on tõepoolest mugav, kuid siit ei saa tormata järeldusteni. Väga raske on ühtselt vastata küsimusele: ,,Mil määral peab
oma naisest Allist ning kasupojast eemale tõukab. ,,Kartulimoosi ehk Chelsea win" lavastajaks on Jaak Allik, kes on teinud taaskord väga head tööd, sest ta on leidnud minu arvates oma rollidesse ideaalselt sobivad näitlejad, kellele tekst on kohane. Siiski oli Alliku "Tapatöö jumal" kindlasti edukam, sest ei olnud nii lihtsameelne. Tänu väärt näitlejatele tõi Alliku lavastatud etendus õnnestunult ja iroonitsevalt välja tavaliste inimeste rumaluse ning vead. Lavastaja oli seadnud põhirõhu näitlejamängule, mis muutis selle vaatemängu veelgi nauditavamaks. Samuti oli rõhk ka materiaalsel osal. Kasutatud oli näiteks jalgpallivõrku ja mitmeid teisi sümboleid, mis andis näidendile kindlasti palju juurde. Imestama pani mind tohutu kartulite hulk ja see, et neid pidevalt juurde kooriti. Huvitav, mis nendega pärast tehti? Näidend oli kiire tempoga, arusaadav ja polnud masendav, pigem isegi naljakas
· I osa 1867 · II osa 1871 · III osa 1876 "Helmed" (1880) "Veikene Geograafia" (1868) "Saksakeele õppimise raamat koolidele" (1878) Noodikogu "Wanemuine Kandle healed" (1869 ja 1871) Noodikogu "Rõõmus laulja" (1872) Luulekogu "Lauliku C. R. Linnutaja laulud" (1870) näidend "Arthur ja Anna eha Vana ja uue aea inimesed" ( 1872, võitles seisusliku kõrkuse, eelarvamuste ja rumaluse vastu) 9. Perekond o Naine: Julie Emilie Thal (1851 - 26.02.1940) o Lapsed: Linda (sündinud 1879) Ida (sündinud 1880) Elsa (sündinud 1881) 10. Surm o Surmapõhjus: kopsupõletik o Aeg: Pühapäeval 7. märtsil kell 2.30 hommikul 1882 o Matmispaik: Perekonnakalmistul Kurgjal Kasutatud allikad o http://www.miksike.net/documents/main/referaadid/jakobson2.htm o http://www.hot.ee/urtz/jakob.htm o http://www.virumaa
Küberrünnakud ja Küberkaitse Tara Mis on Küberrünnak? Küberrünnak on katse õõnestada või kahjustada funktsiooni arvutipõhilist süsteemi, või üritada jälgida online isikute liikumist ilma nende nõusolekuta. Reageerib märkamatut lõppkasutajat või võrguadministraatorit ning võib viia selliselt kogu võrgu häirele, et ükski kasutaja ei saaks sooritada ka kõige algelisemaid ülesandeid. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level BOTNET(RoBotVõrgustik): Koosneb suurest hulgast hõivatud arvutitest, mida kasutatakse rünnete korraldamiseks või rämpsposti levitamiseks. Arvutite hõivamiseks kasutatakse sageli nn. trooja hobuseid, mis avavad arvutis interneti jututoakanali ning ootavad käsku robotivõrku kontrollivalt isikult. Botnet`de ehk robotvõrk...
Ahvi polnud ju keegi keelamas, ütlemas, mis on õige ja mis vale, seega ta tegi kõike, mida hing ihaldas, milles väljendus ka tema rumalus. Ka näiteks tänapäeva noored, kes ei taha endast targemaid inimesi kuulata, kipuvad tegema asju, mis esimesena pähe kargavad, tagajärgedele mõtlemata, kuid tagajärjed võivad teine kord olla ka üpriski ebameeldivad. Kuid selle asemel, et enne paar korda üle mõelda, muututakse hoopis ise liiderlikeks, kuid mitte tarkade algetega, vaid oma rumaluse poolest ning viiakse sellega ka paljud teised halvale teele. Ühiskonna suhtes võib öelda, et Popi esindab saamatut rahvast, Isand hea valitsemisviisisiga juhti ning Huhuu aga uut ning egoistlikku. Näiteks sõdade korral on liikunud erinevad rahvad mitmete erinevate valitsejate kätte, kelle korra ja nõudmistega peab leppima. Ka Popi leppis, sest teine Isand oli läinud ning ei plaaninud enam kunagi tagasi tulla. Orjameelne koer leidis, et kuna ta ise ei oskaks midagi peale hakata,
kutsuva objekti omadused. Obejektid, mis kutusuvad esile ihalduse ja armastuse on seda laadi: a) mis pole inimelsele kättesaadavad ja mida tal pole b) mis ta ise pole ja millest puudust tunneb. 3) Rumalus ja tarkus ei võimalda mõista ilu ja inetuse vahelist seost, sest mõlema puhul jääb asjade mõistmine liiga kitsaks ja ühesuunaliseks. Et mõista ilu ja inetuse omavahelist seost on vaja midagi tarkuse ja rumaluse vahepealset. Põhjuse mitteteadmine tähendab, et puuduvad teadmised ja oma arvamus. Tarkuse puhul tunnetab inimene asja täpsemalt ja laiemalt ning suuda edasi anda arvamuse mis on võrdväärne tegelikkusega. 4) Kui väita, et jumalad on ilma jäetud ilust ja headusest, siis väidame ka seda, et nad pole jumalad, sest kõik jumalad on ilusad ja head. Nad on ilusad ja head seetõttu, et nad on üliõnnelikud ja võimsad
Essee Kas seadusega peaks kaitsma rumalust? Öeldakse, et tuleb kaitsta endast nõrgemaid. Kas võime öelda, et meist rumalamad, on meist ka nõrgemad? Kas peaksime kaitsma rumalust? Kust maalt läheb piir ja saame pidada inimese teadmatust rumaluseks? Inimeste teadmatus toob kaasa tihti õnnetuid tagajärgi. Süüdistatakse teisi selles, et neid ei ole piisavalt informeeritud. Lihtne näide elust enesest, mida oleme tihti kõik kuulnud, on isikule ebameeldivate tagajärgede tekkimine lepingutingimustest, millega isik väidetavalt kursis ei olnud. Isiku poolt tulevad süüdistused teisele lepingu osapoolele, et teda on nö tüssatud. Siin tekib küsimus, kas tõepoolest saab öelda, et isikut, kes pole kõikide lepingutingimustega kursis, on petetud või seisneb probleem siiski selles, et isik ei ole tähelepanelikult kõiki tingimusi läbi lugenud. Usun, et iga üks, kes on elus m...
eri maade loodusest, geograafiast, kodu- ja ajaloost ning poliitikast. Ühiskondlikust tegevusest lahutamatud on Jakobsoni luulekogu "Lauliku C. R. Linnutaja laulud", mis sisaldas isamaalisi luuletusi, loodus- ja armastuslüürikat ning lastelaule (sisaldas ka tõlkeid - peamiselt saksa luuleklassikast, ilmus aastal 1870) ja paljumängitud näidend "Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aja inimesed" , mis võitles seisusliku kõrkuse, eelarvamuste ja rumaluse vastu. Jakobsoni kõik teosed olid uues kirjaviisis ja aitasid sellel võidule pääseda. Jakobson on ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Tema tegevus tõi kõige rohkem uuendusi ja teadmisi selle aja Eesti inimesele. Temal oli julgust ja pealehakkamist rohkem, kui kellegil teisel selle aja ärkamisaja tegelastest. Tema nimi on antud Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasiumile.
Dzainism Dzainism Dzainism nimetus on tuletatud sankriti sõnast jina "võitja" Põhineb dzina´de ehk "vaimsete võitjate" elul ja õpetusel. Dzina`d on õpetajad, kes on omandanud kõrgema mõistmise ja on koos oma järgijatega teel moksa poole, mis vabastab nad ümbersündidest rumaluse ja kannatuste maailmas. Dzina`sid nimetatakse ka "koolme rajajateks" tirthankara`teks. Üle selle koolme pääseb hing ümbersündidest ehk sansaarast vaimsesse vabadusse. Dzainistid usuvad, et igas pooles ajatsüklis ilmuvad maailma 24 tirthankara`t. Praeguse pooltsükli 24 tirthankara`st tuntakse vaid kahte viimast, Parsvat ja Mahavirat, ning needki on mitte ajaloolised, vaid legendaarsed kujud. Mahavira oli see, kes tõi õpetuse inimeste sekka.
et.oli isegi vaimukas. Samas sokeeris peategelane mind, sest mõistsin, et maailmas on päriselt ka sellised inimesed olemas, kes peavad end maailma nabadeks ning on samal ajal nii rumalad, et nad ei saa ise ka aru, mida nad teevad. Meenusid ka mõned tänapäeva noored inimesed, kuigi viimased pole õnneks nii naiivsed ning enda kesksed. Sellele näidendile sobib ideaalselt tsitaat Einsteinilt: ,,Tarkuse ja rumaluse vaje seisneb selles, et rumalusel pole piire." Olen veendunud, et see vastab tõele.
2. Voltaire (Prantsuse) oli filosoof, ajaloolane, poliitika tegelane, kõnemees, kirjutas ka filosoofilisi romaane ja jutustusi. Teostes püüdis vaadelda ühiskonda kõrvaltvaatleja seiskohalt, et näidata, kui tobedad on mõned ühiskonna reeglid. ,,Zadig" tegevus toimub Babülonis, kus õilis, heatahtlik, arukas peategelane saab pidevalt kannatada kurja, julma ühiskonna tõttu. Jutustus näitab, kui ohtlik on rumaluse ja omakasupüüdlikkuse võidukäik. 3. Rousseau (Prantsuse) oli pärit prantsuse perest, kuid sündis Genfis. Elas tädi ja onu juure, õppis graveerijaks. Teda mõjutas suhe vanemaharitud daamiga, kas pani ta huvituma filosoofiast, kirjandusest. Kuulsaks sai filosoofiliste traktaatidega. ,,Julie ehk uus Eloise" on kiriromaan noore neiu ja tema koduõpetaja suhtest. Neiu isa saab suhtest teada, tõukab Julied ja neiu kaotab lapse, abiellub rikka aadlikuga, kes isale meeldis
jõudes. Hamlet aga luges seda kirja, hävitas selle ja kirjutas uue, milles seisis, et tuleb tappa hoopis tema koolikaaslased Rosencrantz ja Guildenstern. Hamlet soovis, et neid tapetakse, kuna nad olid reeturid. Nad kandsid kõik Hamleti poolt neile räägitud jutud edasi kuningale. Ka see Claudiuse soov Hamletit tappa võis ajendada printsi veelgi enam hoopis Claudiust tapma. Hamleti surm saabus tegelikult läbi tema enda käte ja läbi tema enda rumaluse. Kuningas ja surnud kantsler Poloniuse poeg Laertes tegid kihlveo, et Laertes seljatab Hamleti rapiiri ja pistoda võitluses. Nimelt on Laertes prints Hamleti peale vihane kuna too tappis ta isa. Hamletil polnud see aga plaanitud. Emaga tema magamistoas juttu rääkides kuulis prints kardina taga mingisugust sahmerdamist ja arvates, et seal on hiir, suskas ta mõõga läbi kardina, kogemata tappes kantsleri. Kuningal ja Laertes'il oli aga terve võitlus juba ette ära planeeritud.
nõustamissituatsioonist, sest tegemist pole valmisretseptidega või valemitega. Selleks, et strateegiad annaksid juhtnööre ning ergutaksid nõustaja loomingulisust ning leidlikkust, lähtutakse järgmistest eeldustest: inimesed on iseend loovad ja kõik abistamise vormid, nõustamine kaasa arvatud, on kultuuriliselt lahti mõtestavad. Püüe olla abivalmis, mis on mõistetav ühes kultuurikontekstis, võib tunduda rumaluse või ebaviisakusena teises, seetõttu peab nõustamine olema kohandatud kultuurilisele kontekstile. Kaksteist sotsiodünaamilise nõustamise strateegiat on järgmised: 1. Üldine sotsiodünaamiline abistamisstrateegia 2. Sotsiodünaamiline abistamisstrateegia: dialoogiline kuulamine 3. Sotsiodünaamiline abistamisstrateegia: konstruktiivne probleemide lahendamine 4. Sotsiodünaamiline abistamisstrateegia: arukas vestlus 5
kunstipärasemaks. Pealegi pidas ta oma loometöös silmas valdavalt ilmalikke eesmärke. Eesti keelt tundis ta hästi. Ilukirjandusliku tegevusekõrval tõlkis ta eesti keelede tervishoiualaseid brosüüre ning talurahvaseaduste ja kohtudokumentide tekste, mis on temast teinud eestikeelse juriidilise ja arstiteadusliku sõnavara rajaja. Üks tema tõlgitud seadustekste on eestimaa talupoegade regulatiiv ,,Igaüks..." Valgustusideede veendunud esindajana hindas Holtz mõistust kui maailma rumaluse hävitajat: ,,Kange rammgi ei woida tarkust ärra, ja kuidas tallitseks Loja ma-ilma, kui rummaluse kätte voit jääks." Johann Heinrich Rosenplänter Ajakiri ,,Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" oli pühendatud mitmesugustele keeleõpetuse, kirjanduse ja folkloori probeleemidele. Rosenplänteri suhtumine eesti keelde oli sügavalt lugupidav. Sellega ühenduses väärib märkimist
" (Euripides) · "Sõja ajal seadused vaikivad." (Cicero) · "Suur leek süttib pisikesest sädemest." (Dante) · "Ta liigub siiski." (Galileo Galilei) · "Tähtis pole võit, vaid osavõtt." (Pierre de Coubertin) · "Tark armastab õppida, aga loll õpetada." (Anton Tsehhov) · "Tõelist sõpra tuntakse hädas" (Cicero) · "Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sügavamale." (George Herbert) · "Vägivald on rumaluse viimane võimalus." (Isaac Asimov) · "Vaimukus on haritud ülbus." (Aristoteles) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Ära laena raamatuid, sa ei saa neid kunagi tagasi.Minu raamatukogu on täis raamatuid mida inimesed on mulle laenanud." (Anon Frenchman) · "Ära püüa saada edukaks meheks, püüa saada väärtuslikuks meheks." ( Albert Einstein) · "Ära tee endale häbi. Sa oled kõik, mis sul on." (Janis Joplin) · "Armastada tähendab tegutseda
saada,sest ta hoidis kõik endale. 20-aastat oli preestril eesel,kes suri vanadusse,ning ta maeti surnuaeda,mitte ei viidud nülgijale. Tema juures oli ükskord suur seltskond,kes rääkisid omavahel jutte, mis on preestri kohta kuulnud. 4.Svangi mõiste ja iseloomulikud jooned. Millest räägib svank "Papp Amis"? Vastus:Saksamaal levis fabliooga sarnane ja sellest mõjutatud svank. Svankid põhinevad peamiselt rahvapärimustel ning nende tegelasteks on koomilised tüübid,kelle inimliku rumaluse,ahnuse ja silmakirjalikkuse üle naerdakse.Kuulsaim svank on 13.sajandi rändlauliku Strickeri "Papp Amis". Papp esitleb end kuntnikuna, lubades Prantsuse kuningale, et teeb sellise "imemaali" , mida näevad ainult seaduslikust abielust sündinud, mitte aga sohilapsed. Kui "maal" valmis, ei julge ei kuningas ega õukondlased tunnistada, et nad seda ei näe. 5."Rebaseromaan" iseloomustus Vastus:Üheks keskaja kirjanduse iseloomulikuks jooneks võib pidada allegoorilisust.
Kollane on värvus, mille lainepikkus on ~570580 nm. Ta mõjub optiliselt heledana, lähedasena või säravana, tekitab aistinguid soojast, kohevast, kergest ja kuivast, aga pikaajalisel vaatamisel väsitab silmi. Kollane on energia, kulla, rõõmu, optimismi, suve, idealismi ja lootuse värv, mis sümboliseerib vaimsust, tarkuse voolu ja filosoofiat ning kollasega märgitakse riski. Näiteks tähendab kollane lipp rannas, et ujumine on ohutu vaid kogenutele. Kollane on ka rumaluse, arguse, saamahimu, pettuse, armukadeduse ja haiguse värv. Näiteks tähendab kollase lipu heiskamine laeval, et seal on puhkenud epideemia. Kollase lindiga eraldatakse ala, kus on toimunud avarii. Kollane kehastab mõistust ja sündmuste mõistuspärast mõjutamist. Päikesepõimiku chakra on kollast värvi, see annab võime saavutada oma eesmärk ning tagab kõrge enesehinnangu. Kollane suunab ka teadlaste tööd talle on iseloomulik teadmishimu. Ta toob esile sündmuste
patuelu ja rikaste ahnust. Tegelased pärit folkloorist. Kõigepealt jõudis see realistlikum lähenemine lühi zanritesse-naljanitesse, juttu, anekdooti. Värsivorm taandus aeglaselt. Fiblioo - Prantsusmaal, rahva lõbustamiseks loodud lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. Elurõõmus, stiilne, jõuline, mahalakas. Svank - Saksamaal. Fiblooga sarnane ja sellest mõjutatud. Põhineb rahvapärimustel, tegelasteks koomilised tüübid, kelle rumaluse, ahnuse ja silmakirjalikkuse üle naerdakse. Kuulsaim svank Strickeri " Papp Amis". Üheks keskaja kirjanduse iseloomulikuks jooneks on allegoorlisus (mõistukeelsus, sümbolism). Esindavad "Reinuvader rebase seiklused". Loomeepos jutustab allegoorlises vormis kavalast rebasest kelle pärast kannatavad kõik loomad. Ta röövib, tüssab, petab, vägistab. Seal jutustuses võib lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused. "Rebaseromaan" on olnud hiljem kirjutatud loomalugude allikaks
" Dante "Meie vaenlase arvamus meie kohta on tihti tõele lähemal kui meie endi omad." La Rochefoucauld "Elu eesmärk on enesearendamine." Oscar Wilde "Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel." A. Schopenhauer "Et kurjus saaks võidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." Edmond Burke "Kõige rohkem valetatakse pärast jahiretke, sõjaajal ja enne valimisi." Otto von Bismarck "Vägivald on rumaluse viimane võimalus." Isaac Asimov "Paljud on kopeerinud Mona Lisat, ometi seistakse järjekorras, et näha originaali." Louis Armstrong "Ka vaenlaselt võib õppida." Aristofanes "Elu on nagu teater, sest kõige suuremad kelmid istuvad sageli kõige parematel kohtadel." Aristofanes "Kui Jumal on meiega, siis kes saab olla meie vastu...?" Kirjutatud Waweli lossi väravatele "Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega." von Clauswitz "Kuni sa veel üritad pole sa veel kaotanud
Just hääle, aga kindlasti ka hämaruse ja pimedusega seotud elustiili pärast on kakkusid alati seostatud maagiaga. Vanas Kreekas oli öökull tarkuse- ja kaunite kunstide jumalanna Athena sümbol, tarkuse ja abivalmidusega on teda ühendatud ka iidses Indias ning hiinlastel kaitses linnu kujuke maja välgu eest. Kahjuks mitte igal ajal ega igal pool ole kakud olnud heas kirjas. Eriti halvasti suhtuti neisse keskaegses Euroopas, kus arvati nad olevat nõialinnud. Öökulli on peetud aga ka rumaluse etaloniks. Silmi pilgutades otsa vahtiv öökull võib esimese hooga küll kohtlase mulje jätta, ent kui teda natuke aega jälgida, hakkab tunduma, et temas on tõepoolest midagi ebamaist peidus. Pole isegi vaja kuulda tema võlumaailmast pärit huikamist. Ka vaikusest piisab vahel, et muinasjuttu lennata. Vähemalt öökullil küll: ta lehvitab tiibu nii hääletult, nagu oleks tegemist haldja või hingega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
