Ja kõrgklassi kuuluvad inimesi austati. Tihti tehti alamate ja teenrite üle nalja või pilgati neid. Teravaks teemaks oli ka meeste ja naiste omavahelised suhted, millega kaasnes tihti ka petmine ja abielude rikkumine. Ei puudunud ka flirtimine, kuid ka häbi ja ebaviisakus. 3. Kõik 10 novelli on tõepoolest omamoodi sarnased. Põhiline sarnasus seisneb selles, et oma nutikuse või tarkusega hiilgavad need, keda peetakse rumalaks või harimatuks. Tihti saavad just rikkad, ülbed või upsakad kõik tagasi ja jäävad hoopis ise rumalaks. Samuti tõstetakse esile pahesid nagu joomine ja petmine. Isikute puhul on tähendatud kõrksust, kättemaksu ja armukadedust. 4. Nii mõneski novellis on nii mõndagi õpetlikku ja sarnast tänapäeva ühiskonnaga. Võiks välja tuua, et ei tohi mitte kunagi arvata et oled kelleski parem ja teha teisi
INTERNET ON TÄHTIS! KUI TÄHTIS ON INTERNET MINU VANUSTELE INIMESTELE? VÄIDE SELGITUS TÕESTUS JÄRELDUS Mina kui kaasaegne inimene kasutan internetti, ehk netti iga päev. Juba hommikul vara abikaasa klõbistab arvuti taga, et uudiseid lugeda ja vaadata. mis ilma päevaks lubatakse, et siis teab, kui pikalt tööl läheb. Neil on tööjuures kombeks võetud hommikul lahata uudiseid, et keegi ei jää rumalaks, kuigi kuuldu järgi seda ikka juhtub. Tänapäeva inimest ümbritsevad igal pool arvutiteenindus, nutitelefonid, televisioon ja kauplused. Tänapäeval meie ühiskonnas elu ilma internetita ei kujutaks ette, sest kõik kauplused ja pangad, isegi transport ja põllumajandus, kasutavad interneti tehnoloogiat. Tähtis on juba sellepärast, et kõik värsked uudised on kodus tasuta, ei pea poest ostma igasuguseid retseptiraamatuid, iga
Salapärane härra Uus-Maailma tänavatel Eile, esmaspäeval, kell 20:14 helistas meie kontorisse naine ja rääkis mureliku häälega meile oma põnevusloo. Nimelt juba neli päeva järjest käib Uue-Maailma vaiksetel tänavatel trall. Üleni musta riietatud mees alustab oma ringkäiku Koidu tänavalt koputades punasele kolmekorruselise maja uksele viis korda. Peale kopsimist astub ta aga eemale ja teatab: `'Mardipäeval astun ikkagi teie kodudesse ja ärge pidage seda rumalaks naljaks. Oodata on palju nalja ja tantsu. Mu nimi on Must Kloun!'' Musta Klouni teekond jätkub mööda Koidu tänavat kuni Videviku tänavani välja ning sama etendust koputamist ja lause teatamist teeb ta iga kolmekorruselise maja ees. Juhtumit lähemalt uurides saime teada, et salapärast meest on näinud ka teised Uue- Maailma elanikud, kuid nad ütlevad, et meest pole vaja karta, sest klounipoolne üritus leiab aset juba teist aastat järjest Mardipäeva paiku.
Tasuja 1.Et see on mõisnikke paradiis ja talupoegade põrgu 2.Piiskopi pakkumise peale,et ta annab maad ja metsa Vahurile ,nõustus Vahur tapma Karu ja seejärel saigi vabaks meheks ja rajas metsa. 3.Tambet armastas liikumist ja ei hoolinud isamaa õnnetusest 4.Nad kohtusid esimest korda lossi hoovis Lodijärvel ja Oodo nõudis Jaanusega võitlemist ,sest Jaanus pidas teda rumalaks 5.Oodost sai Jaanuse vaenlane sets Jaanus laenas kord Oodole oma tugevat täkku ja kui Oodo oli täkku piitsaga löönud viskas hobune ta maha. Oodo vihastas ta peale ning hakkas Jaanust sõimama ja ütles ,et Jaanuse hobune on rumal . Jaanusele öeldu ei meeldinud ja ta lõi Oodod. 6.Jaanus luges raamatut Messeenia sõdadest. 7.Konrad Raupen sai surma jahil kui ta hobune ehmatas ning mees kukus hobuse seljast peaga vastu puud 8.Oodo tungis metsa tallu sõprade ässitusel Sest kubjas
Tasuja 1.Et see on mõisnikke paradiis ja talupoegade põrgu 2.Piiskopi pakkumise peale,et ta annab maad ja metsa Vahurile ,nõustus Vahur tapma Karu ja seejärel saigi vabaks meheks ja rajas metsa. 3.Tambet armastas liikumist ja ei hoolinud isamaa õnnetusest 4.Nad kohtusid esimest korda lossi hoovis Lodijärvel ja Oodo nõudis Jaanusega võitlemist ,sest Jaanus pidas teda rumalaks 5.Oodost sai Jaanuse vaenlane sets Jaanus laenas kord Oodole oma tugevat täkku ja kui Oodo oli täkku piitsaga löönud viskas hobune ta maha. Oodo vihastas ta peale ning hakkas Jaanust sõimama ja ütles ,et Jaanuse hobune on rumal . Jaanusele öeldu ei meeldinud ja ta lõi Oodod. 6.Jaanus luges raamatut Messeenia sõdadest. 7.Konrad Raupen sai surma jahil kui ta hobune ehmatas ning mees kukus hobuse seljast peaga vastu puud 8.Oodo tungis metsa tallu sõprade ässitusel Sest kubjas
tähelepanelikku vaikimist · Peegeldamis oskus Kehtestamisoskusest konfliktilahendusoskusest koostööl põhineva probleemilahendusoskusest suhtlemisoskuste valimisoskustest küsimuste liigid : suletud küsimused - vastus jah/ei üldküsimused kas sa lähed koju? Alternatiivküsimused- tahad sa teed või kohvi suunavad küsimused on ju hea film avatud küsimused - mis sa sellest arvad retoorilised küsimused millal ometi lõppeb valijate rumalaks pidamine? jätelemõtlemisele suunavad küsimused
tuberkuloosi ravimas. Novell jutustab selle ajastu korraldatud abieludest, armastuse leidmisest, petmisest ja õnne otsimisest. Sellest novellist tulevad väga selgesti välja probleemid mida tekitasid vanemate korraldatud abielud. Abielu oli kui äritehing ja paari pandi vastavalt seisusele. Meespeategelane Dmitri Dmitrits Gurov on igavlev pangaametnik kes puhkab Jaltas ilma oma perekonnata. Gurov abiellus väga noorelt ja tema abielust puudub armastus. Oma naist ta põlgab, peab teda rumalaks ja kitsarinnaliseks. Üleüldse suhtub Gurov naistesse väga halvasti, ta peab naisi "alamaks rassiks". Kuna ta on oma naist pidevalt erinevate naistega petnud ja ükski nendest naistest pole temas kunagi mingit sügavamat tunnet tekitanud arvabki ta naistest äärmiselt halvasti. Gurovi elu muutub täielikult kui ta märkab oma puhkuse ajal noort daami keda keegi ei tunne. Naispeategelane Anna Sergejevna on üksildane ja kurb noor naine kes puhkab oma
väitnud. Sokrateselt on palju tsitaate, mis panevad mõtlema. Suurem osa nendest räägib tarkusest kui kõige tähtsamast aspektist kogu elus. Üheks kuulsaimaks tsitaadiks, mida tänapäeval on arvatavasti kuulnud kõik inimesed on: "Ma tean, et ma midagi ei tea". Mõlemad lause pooled räägivad teisele vastu. Öeldakse, et tarkus on jumalikku päritolu. Sokratese ainus eesmärk oli kaaskodanike kõlbeline kasvatamine. See väide ei tähenda, et Sokrates ennast rumalaks pidas, vaid pani inimesi endast kriitilisemalt mõtlema. Teine lausepool räägib esimesele vastu, seega arendab see mõtlemist ja laiendab teadmisi, lõpmatult. Sealt tuleb ka ütlus ,,inimene õpib kogu elu". Mina arvan, et kui sellest tsitaadist mõelda, tekib kohe vasturääkivus iseendaga, mõeldes mida ma ikkagi tean ja mida mitte. See viib edasi arutlemiseni, mis nõuab poolt- ja vastuväiteid, et kummagi väite poolt olla. Usun, et sealt algab see hetk, kui inimesed
Goljadkin on rahul sellega, et ta on kõigest väike inimene, kes pole harjunud igasuguste aadlike intriigidega. Ta väljendab pahameelt selle üle, et tema ülemuse vennapoja ja Klara Olsufjevna vahel toimub kosimine. Goljadkin märkib, et tema „lähedase tuttava“ kohta on tekkinud kuulujutud, et ta on andnud allkirja abiellumiseks, kuid ta on juba peigmees ning tema pruudiks on häbematu sakslanna Karolina Ivanovna. Peale seda Goljadkin lahkub arsti juurest, pidades teda rumalaks. Härra Goljadkin asub Olsufi Ivanovitš Berendejevi juurde, kuid teda ei lasta sisse. Riiginõuniku juures toimub pidu, mis on pühendatud tema tütre Klrara Olsufjevna sünnipäevale. Seistes Berendejevi eeskodas, otsustab Goljadkin salaja läbi pääseda ning asub tantsusaali, kus Goljadkin satub tähelepanu keskpunkti ning tunneb ennast alandlikuna. Ta aetakse sealt välja. Goljadkin põgeneb „vaenlaste eest“. Väljas on niiske,udune, lörtsine novembriöö. Ta seisab
ümber sureliku hinge, võite olla kindel, et on olemas sisemine bastion, vaimu tsitadell, mida on absoluutselt võimatu vallutada; see kehtib vähemasti kõigi nende inimolendite kohta, kes on usaldanud oma hinge nende sisimas elavale igavese Jumala vaimule." [1096:4] ( Tsitaat Urantia raamatust). Kui see uskliku jaoks tõepoolest nii on, siis see inimene mõtleb, et ta on oma kindluse elus leidnud ja ilmselt teda erinevad vastuseisud või rumalaks tembeldamised väga ei kõiguta. Samas tekib minu arvates selliste küsimuste arutamisel vajadus vahet teha uskumisel üksikisiku tasandil ja religioonil kui üldisel, ühiskondlikul nähtusel. Uskumine on inimesele ääretult vajalik, hoidev ja säilitav funktsioon, mis võimaldab elukoormat kergitada ja hoida ära muresid ainuüksi oma õlgadele vajumast. Usk millessegi, võib-olla üleloomulikku, võib-olla loomulikku. Mis siis kui pole kellessegi uskuda ja endast on vähe
verd. · Kilter Lembit: Tal tekkis tüli Räägu Reinuga ning Rein tappis ta ära. · Sulane Timofei: Endine soldat, kes oli Lembitu pere sulane. Katk tappis ta. · Aida Oskar: Varastas Imbi ja Ärni merilehma. Ei suitsetanud, pettis osavalt vanapaganat ja vahetas kratte väga tihti. · Muna Ott: Oli olnud vanapagana teenistuses kaua ja kui vanapagan ta ära ajas, tuli mees oma külla tagasi ja hakkas töötama kirikus. Ta lasi nõid Minnal kirikuõpetaja rumalaks teha. · Kirikuõpetaja Moosel: Oli kirikuõpetaja, kelle Muna Ott rumalaks tegi. · Nõid Minna: Ta oli sabaga naine, kellele meeldis lapsepõlves Rehepapp. Pärast seda, kui Sander oli oma naisega abiellunud, siis tappis Minna naise ära. Minna elas külast eemal metsas ja tal oli tohutult palju kasse. Räägu Rein tappis ta ära, kui ta väljaheite hunnikuna Reinu hoovis lebas. · Katk: Rehepapi kavalusega suudeti katk tappa.
Alaealised inimesed on need, kes ei suuda ise mõtelda, ehk neil puudub otsustusvõime. Need, kel on otsustusvõime, kontrollivad alaealisi, ehk asuvad nende eestkostjateks. Peamised põhjused, miks endiselt on nii paljud inimesed alaealised, on laiskus ja julgematus ise otsuseid teha. Autori arvates on mugav olla alaealine, kui vaid jaksaks maksta, et teised tema eest mõtleksid. Eestkostjate huvides on see, et inimesed ei väljuks alaealisuse staatusest. Selleks on nad oma hooldatavad rumalaks teinud ja hirmutavad neid. Alaealisusest välja tulla on raske, sest mingil määral see meeldib inimestele. Samuti on sellest raske välja tulla, kuna siiani ei ole inimene oma mõistust kasutanud ning esimesed sammud on väga rasked, kuid edasi on juba veidi kergem end ise harida ja jõudsalt edasi astuda. Valgustuse eelduseks on üksnes vabadus, seega võib valgustuse vaid tasapisi saavutada. Revolutsiooniga vabanetakse vaid ühest eestkostjast, kuid peagi asub tema asemele keegi teine
Tuntuim hetäär oli Thargelia, kes levitas meeste kaudu edukalt Pärsia poliitikat. Hetääridel oli küll tavalistest naistest rohkem õigusi, kuid meeste positsiooni nad ei ületanud. Vana-Kreeka ja Rooma kultuurides oli meestel naistest ebaõiglaselt kõrgem positsioon. Naisi asetati peaagu orjadega sama madalale tasemele, kuigi naised olid siiski need, kes soo jätkamisel kõige olulisemat rolli mängisid. Naissugu peeti rumalaks ning kõlbulikuks vaid poliitilise võimu laiendamiseks.
pannakse seda kohe tähele ja nimetatakse seda isiku omaseks puuduseks. See oli aga väga huvitav fakt ja kui nüüd mõelda tänapäeva ühiskonda siis see täpselt nii ongi. Seda võib ka tegelikult vaadata siin samas Eesti ühiskonnas omavahel suhtlevaid rahvuseid (nt. eestlased ja venelased), tihti juhtub et eestlane parandab venelase grammatikalisi vigu kuid kui ei teata, et tegemist on teise rahvusega peetakse teda rumalaks. Kokkuvõtteks oli väga huvitav ja hariv artikkel mida lugeda, kuna selliseid fakte kui selliseid kohtame me igapäeva elus nii palju, kuid ei oska seda sellisel viisil tõlgendada ja see artikkel tõlgendas need kultuurilised erinevused väga huvitava nurga all lahti.
Põhikoolid ja gümnaasiumid lahutatakse erinevatesse majadesse. Põhikoolis peab klassis olema vähemalt 24 ja gümnaasiumis 36 õpilast, lisaks peab kooli õpilaste arv olema piisav. Samuti peab gümnaasium omama reaal või humanitaarsuunda. Kas Eestis on niisugust reformi üleüldse vaja ning missugust kasu ja kahju see meile kaasa toob? Eesti Vabariigi suureks probleemiks on eliitkoolide rohkus. Lapsi, kes õpivad nn. tavakoolis nimetatakse juba mingiks alamkihiks ja rumalaks halliks massiks. Lapsi lahterdatakse selle järgi millisesse kooli nad kuuluvad. Vastavalt gümnaasiumi riikliku õppekava eelnõule peavadki gümnaasiumid edaspidi pakkuma süvendatud õpet s.t., et iga gümnaasium peab valima vähemalt kolm õppesuunda. Valikkursuste loetelu riiklikus õppekavas on suurenenud ning gümnaasiumitel on õigus pakkuda valikkursusi, mida riiklikus õppekavas pole kirjeldatud. See annab koolidele lisavõimaluse keskenduda erinevatele valdkondadele.
Urbiino Veenus ,,Urbiino Veenus" on õlimaal,mille maalis Itaalia meister Tizian.Pildi peal on kujutatud alasti noort naist, identifitseeritud jumalanna Veenus, lebamiseks on tal diivan või voodi,mida ümbritseb renesanssi palee. See maal ripub Uffizi galeriis, Firenzes. Kujundi kujutamine põhineb Giorgione's Magavast Veenusest(ca 1510), kuid Tizian kasutab rohkem sensuaalsusi võrreldes Giorgioniga. Puuduvad igasugused klassikalise d ja allegoorilsed ornamendid("Veenus" ei esinda jumalanna kehastust,mida ta peaks.),maal on erootilist laadi. Veenuse otsekohesus on sageli täheldatud ja üles märgitud.Ta jõllitab otse vaatajale näkku,olles ükskõikne oma alasti olemise suhtes.Paremas käes hoiab ta lillekimpu ja vasaku käega varjab ta oma häbet,mis provokatiivselt on asetatud kompositsiooni keskele.Tagataustal on koer,mis sümboliseerib truudust.Kuid see,et koer magab sümboliseerib seda,et naine on truudusetu....
miski muu ebameeldiv. Kuid see ebameeldiv on sageli meie endi põhjustatud. Kas millegi tegemata jätmine või vales kohas suu pruukimine. Näiteks tööülesanne, mis pikemat aega unarusse on jäänud, probleemid kodustega, probleemid sõpradega. Kõik need on asjad, mis paratamatult viivad endast välja ja sunnivad otsima lohutust kuskilt mujalt. Kõik need on aspektid mis rikuvad tuju pikaks-pikaks ajaks ja võtavad ära igasuguse töö-ja eluisu. Hirm teeb inimese rumalaks. Sageli on nii, et me lihtsalt peitume enda lahendamata probleemide eest, olgugi, et lahendus võib olla siinsamas, ninaees. Inimene ei näe isegi oma ninaotsa, rääkimata ninaotsast kaugemale nägemisest. Vale valik probleemi lahendamisel on otsida negatiivsest pahest nagu seda on alkohol. Alkoholism ehk haige joomarlus on teinud palju kurja ja tänu inimeste hoolimatusele teeb seda ka edasi. Alkohol on põhjus, miks inimesed muutuvad vägivaldseks, teevad asju
Kui pole eesmärki, siis ei tehta midagi.. Eesmärk iseenesest on tühiasi, palju tähtsam on selle poole püüdlemine. Alati ei olegi kõige suurema ja kaugema unistuse saavutamine nii nauditav kui need pisihetked ja rahulolutunded, mis selleni jõudmise käigus on läbi elatud. Kõrgkooli lõpetades on väga rakse saada otsekohe kõrgemal astmel tööd. Loomulikult tuleb teha eelnevalt lihttöid ja saadud kogemustega jõutaksegi kõrgemale positsioonile. Paljud peavad seda mõttetuks ja rumalaks kui tudengid õpivad ja maksavad selle eest kõrget hinda, kuid tegelikkuses töötavad hiljem lihttöölisena ja saavad küllalt madalat palka olenemata sellest, et nad on kõrgelt haritud. Siiski arvan ma, et parim, mida inimene võib teha, on harida iseennast ja arendada oma võimeid. Inglise leksikograaf Samuel Johnson on öelnud, et elu ei võigi anda suuremat rõõmu kui rahulolu takistustest jagusaamisest, sammumisest ühelt
asus kohe asja kallale. Mõisateenija Luise: Varastas vana parunessi tagant kleite ja kandis neid. Oli üpris nipsakas tüdruk ja pidas Jaani lolliks. Mõisa toapoiss Int: Uskus siiralt, et on Lembitu järeltulija ja kõik, mis on sakste käes, peaks kuuluma talle. Muna Ott: Oli olnud vanapagana teenistuses kaua ja kui vanapagan ta ära ajas, tuli mees oma külla tagasi ja hakkas töötama kirikus. Ta lasi nõid Minnal kirikuõpetaja rumalaks teha. Kratt-lumemees: Hansu kratt, kes on tehtud lumest. Terve talve rääkis ta Hansule lugusid rüütlitest ja printsessidest ning kui ta ära sulas, tuli vanapagan ja keeras Hansul nina seljataha. Mees oli teinud kuradiga kokkuleppe ja loovutanud enda verd. Kilter Lembit: Tal tekkis tüli Räägu Reinuga ning Rein tappis ta ära. Aida Oskar: Varastas Imbi ja Ärni merilehma. Ei suitsetanud, pettis osavalt vanapaganat ja vahetas kratte väga tihti.
Sellest on võimalik toibuda ning saada tugevamaks inimeseks. Öeldakse ju, et kõik, mis ei tapa, teed tugevamaks. Karm kogemus võib anda elujõudu, kuid nii hästi ei pruugi igaühel minna, sellepärast tuleb märgata esimesi tunnuseid, mis võivad viia läbipõlemiseni ja õppida, kuidas end aidata. Paika peab väide, et inimene saab ennast ise õnnetuks või õnnelikuks, pahuraks või rahulolevaks, vihkavaks või armastavaks, vaeseks või rikkaks, targaks või rumalaks ning isegi haigeks või terveks mõelda. Meid ümbritsev maailm stimuleerib järjepidevalt emotsioone ja mõtteid. Olenevalt varasematest kogemustest ja oskustest moodustavad need meis harjumuspäraseid mõttemustreid. Need mustrid sõltuvad sellest, kui palju inimene ise oma emotsioone ja mõtteid juhib ning kas tema mõtted on valdavalt negatiivsed või positiivsed. Mida rohkem häid mõtteid, seda parema vaimse ja kehalise tervisega on inimene.
Mis on nendest olulisem ? Jõudsin otsusele , et inimene ei saa elada ilma vabaduseta . Loogiliselt võttes , siis vabadus võimaldab olla vaba turvalisuse vajamisest . Kui me aga postuleerime vabaduse ülimaks väärtuseks , muudab see korraga kogu väärtuste hierarhiat . Näiteks edu asemele tekib vaimne sõltumatus igasugusest edu ja ebaedu hinnangust , suhetele pööratakse tähelepanu nii , et polegi vaja luua mingit perekonda ja nii edasi ... Meie põlvkond on tegelikult jäänud rumalaks , nimelt me ei tea mitte midagi filosoofiast ega psüholoogiast , sest et need terminid ongi otseslt seotud kõigi selle jutuga .Inimene ei oska hinnata ennast ega kõige mis tal on . Suuremal määral , hinnatakse ainult , siis kui midagi kaotatakse . Toon väga suure näite ! Praeguses meie maailmas on tegelikult väga suur kriis , meie pool planeeti elavad mugavates majades , kus on olemas kõik sotsiaaleluks , aga teine osa näeb iga õhtu taevast ,
antud teemas, et kindlat informatsiooni ja ka oma mõtet edastada. Kui ma teistega suheldes satun teemasse, milles ma kaasa rääkida ei oska, siis ma seda ka ei tee. Kui see mind aga huvitab, siis küsin pigem küsimusi, et end selles valdkonnad natuke harida ja ehk järgmisel korral kaasa rääkida. Samas sellistest teemadest, milles ei olda pädevad ei tohiks ka eemale hoida, kuna enese harimine igas teemas võib alati kasuks tulla. Sellepärast ei pea ma neid inimesi rumalaks, kes mõnes teemas küsivad täiesti absurdseid küsimusi. Palju parem on neile õigeid asju selgitada ja sellel teemal informeerida. Teistega suheldes peaks vaatama neile ka otsa või vähemalt nende poole. Paljud nii ei tee,mina aga teen seda. Tihti tuleb ette olukordi, kus rääkija tahab samal ajal midagi näidata või tegeleb antud suhtlusmomendil mõne muu asjaga (nt. otsib kotist mõnda asja, mille kohta ta räägib) ning selle tulemusena jääb tema jutt arusaamatuks
KUULAMISTÕKKED Kuulamistõkkeid kasutavad kõik inimesed, ühte rohkem, teist vähem. 1. Võrdlemine Võrreldes on raske kuulata, sest juureldakse, kumb pooltest on targem, asjatundlikum, kumb on rohkem kannatanud, kumb on suurem ohver jne. Kui teine räägib, mõtleb näiteks üks: ,,Mul on palju raskem olnud... Ta ei teagi, kuidas mina olen kannatanud". 2. Mõtete lugemine Mõtetelugeja ei pööra teise jutule eriti tähelepanu, sest ta ei usalda seda. Ta otsib pisimaidki vihjeid, et jõuda tõe jälile: jälgib pingsalt partneri intonatsiooni, kehahoidu, pilku. Ta üritab välja selgitada, mida vestluskaaslane tegelikult mõtleb ja tunneb, temast arvab: ,,Ta ütleb, et tahab aidata, aga tegelikult ... Kindlasti vaatab ta, kui inetu soeng mul on... Küllap ma olen tema arvates rumal". 3. Vastuseks valmistumine Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida järgmiseks öelda. Kogu tähelepanu on suunatud vastuseks valmistumisele: mõttes harjutatakse oma...
usaldamatus Autonooamia v. Kahtelemine ja häbieakohaste ülesannete täitmine vanemate abi ja heakskiiduga, selle puudumisel aga võib tekkida lapsel kahtlus kas ta üldse saab ülesannetega hakkama Initsiatiiv v. süü vanemate pooe abi lapse algatusvõime kasvatamisel küsimustele vastamisega, kui aga küsimustele jäetakse vastamata või peetakse neid rumalaks, võib tekkida süü tunne Edukus v. Alaväärsus vanemate poolne julgustus alustatud asjade äralõpetamiseks, kui lapse tehtust ei peeta lugu võib tekkida alaväärsus Identsus v. Rolliähmasus nooruk suudab oma rollid ühiskonnas ühtseks siduda, selle tegemate jättmisel võib jääda identsus ähmaseks Intiimsus v. Isolatsioon nooruk suudab luua lähedasi sidemeid teistega,
Sama moodi tallasid kaaslased ka Villut A.H.Tammsaare teoses ,,Kõrboja peremees``, kes oli küll oma rumalusest ühest silmast pime ja vangist tulnud, kuid ometi unistustega inimene. Kõik vihkasid seda, kui ta Kivimäel kive õhku laskis ja sellega suurt lärmi tegi, sest kõik teised olid selle maatüki peale käega löönud ja kui nad nägid, et üks mees tõesti tahab sellist imet korda saata, siis tembeldasid nad mehe mõtlematuks ja rumalaks. Viha ja kadedus paneb ju inimesed kõvasti rääkima ja sehkendama. Maailmas on raske teistest silma paista ning kaaslastest parem olla, kuid miks ei lase me teistel eluliha maitsta, kui meil endil hambaid pole? Villut pilgati ja alandati, kuni ta lihtsalt enam ei suutnud ja enesetapu sooritas, mis oli küll vale tegu, kuid päästis vaese mehe sellest maapealsest põrgust ja kannatamatust piinast. Isegi üks Lääne-Aafrika vanasõna ütleb, et pole olemas kahte täpselt ühesugust asja. Olen
seda, mida ta räägib vaid otsitakse mingit tagamõtet, mida rääkija tegelikult öelduga mõtleb. Vastuseks valmistumine. Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida järgmiseks öelda. Sõelumine. Kuulatakse vaid osa partneri jutust, ülejäänu aga lastakse kõrvust mööda. Tähelepanu teravneb üksnes siis, kui märgatakse, et vestluskaaslane on vihane või õnnetu, või kui tuntakse ennast emotsionaalselt ohustatuna. Siltide kleepimine. Ristides oma vestluskaaslase mõttes rumalaks või võhikuks, ei pöörata enam tema jutule kuigi palju tähelepanu. Hea kuulamisoskuse põhireegel ütleb aga, et järeldused tehakse pärast seda, kui ollakse vestluskaaslase sõnumit kuulnud ja vaaginud. Unelemine. Kuulatakse ainult poole kõrvaga. Mõtted kipuvad kõrvale kalduma eriti siis, kui ollakse tüdinud või mures. Samastumine. Tõlgendakse kõike, mida vestluskaaslane räägib, oma isikliku kogemuse kaudu. Nõuandmine
käitumist. 11. Mis võiks olla sotsiaalfoobia põhjuseks? Häiret iseloomustab tugev kartus olukordade ees, kus tuleb mingil põhjusel viibida tähelepanu keskpunktis. Inimest haarab ärevus pelgast mõttest, et ta ütleb või teeb midagi, mis võiks teda alandada või piinlikkust valmistada. Teda iseloomustab asjade nägemine väljast sissepoole, teiste inimeste seisukohast. Näiteks kui inimene kardab paista rumalana, näeb ta oma kujutluses, et kõik peavad teda rumalaks. Kujutlused võivad olla väga põgusad, kuid äratavad tugevaid tundeid.
kirjutamist ning aritmeetikat, mistõttu õppis ta palju asju iseseisvalt. Thomase isa (Samuel Ogden Edison 18041896) õhutas poissi lugema suuri klassikuid, teaduslikke ning tehnilisi raamatuid, andes iga läbiloetud teose eest poisile 10 senti. Juba lapsepõlves kannatas ta kõva kuulmise pärast, mis oli tõenäoliselt pärilik viga. Kuulmisvea pärast ei edenenud Edisoni kooliõpingud, kaaslased ja õpetajad pidasid teda rumalaks. Seda enam noormees luges, hankides endale palju, kuid süsteemituid teadmisi igalt elualalt. 1859. aastal tuli Edison koolist ära ning asus tööle raudtee-ettevõttesse, algul ajalehepoisina, hiljem telegrafistina. Just seal ametis olles tegi ta oma esimesed leiutised, et täiendada telegraafi, ning sai 1868. aastal esimese patendi - ta ehitas USA Kongressile elektrilise häältelugemismasina. 1869. aastal lõi Edison New Yorgis kampa telegraafiinsener Frank L
emotsionaalset väärtust. Kui emad spetsialiseerusid täisajaga emadeks, siis laialtlevinud laste tööjõud muutus “piinlikuks”. Demograafilised teooriad väidavad, et laste emotsionaalset väärtust seletavad kõige paremini 20. sajandi langevad sündimuse ja suremuse näitajad. Kõrge suremuse korral kaitsevad lapsevanemad ennast emotsionaalse valu eest, mis kaasneb lapse surmaga. Sellest tulenevalt peeti rumalaks investeerida liiga palju emotsionaalset kapitali nii üürikesse olemisse. Sarnaselt saab seletada, miks langeva sündivuse ja väiksemate perede korral suureneb iga lapse emotsionaalne väärtus. 2. Milliste põhimõtete alusel töötasid laste elukindlustust pakkuvad ettevõtted 19. sajandil Ameerika Ühendriikides? Laste elukindlustust pakkuvate ettevõtete põhimõte oli teenida tulu. Selleks kehtestati madalad kindlustusmaksed, et klientuuri laiendada
Vastuseks valmistumine. Pole aega oma partnerit kuulata, sest mõeldakse, mida järgmiseks öelda. Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -6- Sõelumine. Kuulatakse vaid osa partneri jutust, ülejäänu aga lastakse kõrvust mööda. Tähelepanu teravneb üksnes siis, kui märgatakse, et vestluskaaslane on vihane või õnnetu, või kui tuntakse ennast emotsionaalselt ohustatuna. Siltide kleepimine. Ristides oma vestluskaaslase mõttes rumalaks või võhikuks, ei pöörata enam tema jutule kuigi palju tähelepanu. Hea kuulamisoskuse põhireegel ütleb aga, et järeldused tehakse pärast seda, kui ollakse vestluskaaslase sõnumit kuulnud ja vaaginud. Unelemine. Kuulatakse ainult poole kõrvaga. Mõtted kipuvad kõrvale kalduma eriti siis, kui ollakse tüdinud või mures. Samastumine. Tõlgendakse kõike, mida vestluskaaslane räägib, oma isikliku kogemuse kaudu. Nõuandmine
1.Uuritakse kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus ja kuivõrd keskkond. 2. Longituudne – katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani Ristlõike – katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga. Kaksikute – ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama erinevasse keskkonda.Mis on sarnane geneetikaga, erinev kasvatusega. 3.Kasvamise all mõeldakse üldjuhul füüsilist arengut. Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui vaimne. 4.Eostumisperiood – 2 nädalat alates viljastumisest, esimesel nädalal saab algsest rakust juba 100-rakuline kogum, perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limakestale Embrüonaalperiood – 3.kuni 8. Nädala lõpuni, kujuneb kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad(käed, jalad, silmad kõrvad). Looteperiood – alates 9.nädalast kuni sünnini, olemas kõik organid ja kehaosad...
HÄBI (1,5.-3. ELUAASTA): KUI EAKOHASED ÜLESANDED ON LIIGA KEERULISED VÕI PUUDUB VANEMATE TUGI, TEKIB LAPSEL KAHTLUS, KAS TA SUUDAB EDUKALT TOIME TULLA; HÄBISTAMINE JA LAITMINE VÕIVAD LAPSED KAHTLUSI SUUTLIKKUSES SUURENDADA; OLULINE ON SAADA VANEMATELT KIITUST JA TOETUST; 3) INITSIATIIV VÕI SÜÜ (3.-6. ELUAASTA): FÜÜSILINE AKTIIVSUS JA KEELE KASTUAMISE OSKUS ON ARENENUD; KUI VANEMAD SOODUSTAVAD TEGEVUST JA VASTAVAD TEMA KÜSIMUSTELE, ARENEB LAPSE ALGATUSVÕIME, KUI KÜSIMUSI PEETAKSE RUMALAKS, VÕIB TEMAST KUJUNEDA SÜÜTUNNE; 4) EDUKUS VÕI ALAVÄÄRSUS (6.-12. ELUAASTA): KUI LAST JULGUSTATAKSE ASJU HÄSTI TEGEMA JA NEID LÕPULE VIIMA NING TEDA KA KIIDETAKSE, ARENEB LAPS TÖÖKAKS JA ETTEVÕTLIKUKS, KUI TEHTUST EI PEETA LUGU JA TEDA KOHELDAKSE KUI TÜÜTAJAT, VÕIB TEKKIDA ALAVÄÄRSUSTUNNE; 5) IDENTSUS VÕI ROLLIÄHMASUS (12.-18. ELUAASTA): SAAVUTATAKSE FÜÜSILINE KÜPSUS JA SAADAKSE ISESEISVAKS; KUI NOORUK SUUDAB OMA ROLLID TERVIKUKS SIDUDA, KUJUNEB TAL VÄLJA TERVIKLIK
Unes nägi Salomon muidugi oma edukat karjääri, kus tema luuletuste järgi oli suur nõudlus. Hommikul tõustes ei saanud mehed tükk aega aru mis oli toimunud, kuid siiski kibelesid meeste käed kangesti viinapudeli järele. Mõlemad mehed tutvustasid endeid, kui väga kuulsaid kirjanike ja leiutajaid, kuid kumbki polnud kuulnud kummastki. Mõlemad rääkisid ka oma suurtest plaanidest, kuid üksteisesse nad ei uskunud ning neil tekkis suur tüli. Nad mõlemad pidasid üksteist rumalaks ning nad ei mõistnud miks nad oli sellised elukutsed valinud. Kuid mõlemal tekkisid oma huvid Jaan tahtis oma leiutise jaoks laenate 1000 rubla ning Salomon tahtis Jaanist kirjutada jutu, kuid lõpuks ei saanudki nad üksmeelele ning Jaan lahkus. Ingmar Bötker 9a Pärast seda asusid mõlemad kärmesti tööle ning looma, kuid kummalgi ei edenenud töö nii lihtsalt nagu nad olid lootnud
· Autonoomia või kahtlemine ja häbi aastad 1-3, kui laps on oma vanemaid usaldama õppinud, siis hakkab nende toel ja vastavalt arengule tegutsema, ül lahendamine arendab iseseisvust, kui ül keerulised siis tekib lapsel kahtlus. · Initsiatiiv või süü - aastad 4-5 .Lapse füüsiline aktiivsus ja keele kasut oskused on oluliselt arenenud. Ettevõtlikus kasvab, hakkab enam katsetama ja küsimusi esitama.kui küs peetakse rumalaks, võib temas kujuneda hoopis süütunne. · Edukus või alaväärsus aastad 6-11. Kooliikka jõudmine , ülekaalus vaimsed küs. Kui julgustatakse hästi tegema ja lõpule viima ja kiidetakse, areneb töökas ja ettevõtlik, aga kui vastupidi, kui tüütajat, võib tal tekkida alaväärsustunne. · Identsus või rolliähmasus varane noorukiiga, saavutatakse füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks.kui ta ei oska ühendada oma elu eri külgi,
tuleb suhtuda mõistlikult ja kaastundlikult. Seepärast tuleb inimestele nende nõrkused andestada. "Ah, olgu inimlaps ka nõnda tark kui tahes, ta inimeseks jääb nii vooruses kui pahes." Moliere ütles, et iga inimene on kire ohver. Ta allub kirele selleks, et allutada teisi endale ja sundida neid teda armastama. Võrgutajas on esiplaanil kolm pahelist kirge: ilunautleja alistaja kasuahnus Võrgutajad teadsid kindlalt üht tõde: kui inimest millegagi meelitada, siis muutuvad nad rumalaks. Võrgutajad on alati raha peale väljas. Nende jaoks ei kehti mõisted au ja voorus. Nad näevad igas inimese varast. Varast eetilises ja moraalses mõttes. Ning seepärast on lihtne neil juhtida kergemeelseid enesepettuseni. 5. Moliere püüdis vaatajale näidata, et igas inimeses peitub ihnur ja silmakirjatseja. Ta väitis, et iga ihnur langeb hiljem või varem oma ihnuse ohvriks. Moliere püüdis
Autonoomia või kahtlemine ja häbi aastad 1-3, kui laps on oma vanemaid usaldama õppinud, siis hakkab nende toel ja vastavalt arengule tegutsema, ül lahendamine arendab iseseisvust, kui ül keerulised siis tekib lapsel kahtlus. Initsiatiiv või süü - aastad 4-5 .Lapse füüsiline aktiivsus ja keele kasut oskused on oluliselt arenenud. Ettevõtlikus kasvab, hakkab enam katsetama ja küsimusi esitama.kui küs peetakse rumalaks, võib temas kujuneda hoopis süütunne. Edukus või alaväärsus aastad 6-11. Kooliikka jõudmine , ülekaalus vaimsed küs. Kui julgustatakse hästi tegema ja lõpule viima ja kiidetakse, areneb töökas ja ettevõtlik, aga kui vastupidi, kui tüütajat, võib tal tekkida alaväärsustunne. Identsus või rolliähmasus varane noorukiiga, saavutatakse füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks
Rehepapp oli teadlik oma positsioonist külas. Enesekeskseks ei saa teda pidada. Ta oli alati valmis teisi oma nõu ja jõuga aitama. Nt lähenevast katkust teada saades püüdis ta säästa kõikide inimeste elusid. Rehepapp ei olnud eriti jutukas mees, ta rääkis täpselt nii palju kui vaja. Omaette mõtiskles rahulikult piipu tehes. Tegelase suhe teiste tegelastega Teistesse tegelastesse suhtub Rehepapp pisut nagu õpetaja õpilastesse. Ta ei pea neid rumalaks, kuid on alati tasakaalukas ja kaine mõistusega ning ütleb alati tarku õpetussõnu. Kohati teevad teiste rumalused ja ebaõnnestumised talle isegi nalja. Siiski on ta külas igati lugupeetud mees, kes häda korral alati appi kutsutakse. Probleemidele oskab ta alati lahendused leida. Selle põhjal jätabki Rehepapp elutarga mehe mulje, kes on alati mõistuslik. Rehepapi tegelaskuju avaneb lugejale läbi jutustaja. Tegelase suhe ümbritseva maailmaga
Ootused olid madalamad. Enesetunne oli alguses ärev. Ei teadnud, kuidas alustada või mida öelda, kuid õpetaja suutis selle ärevuse minust eemaldada. Õpetaja suutis minu usalduse väga ruttu võita. Alguses oli ka kartus, et mind peetakse halvaks lapsevanemaks, kuid õpetaja oli hinnanguvaba. Meeldiv oli kui kuulati, mis rääkisin. Kuulasin ka ise õpetajat aktiivselt ning tema küsimustele vastasin, nii nagu oskasin. Õpetaja võttis mind kui tavalist inimest. Ei pidanud, mind rumalaks. Väga palju oli abiks ka sõbralik ja kodune atmosfäär. 3 soovitust Tuleb olla see, kes sa oled (ülepingutamist ei ole mõtet teha) Positiivne suhtumine on kõige aluseks Käitu teisega nii, nagu sa soovid, et sinuga käitutakse Lisa 1 Austatud ______________________________________________________________ Ootan Teid koos _________________________ kooli arenguvestlusele. Arenguvestluse aluseks
tegevuse suhtes ja jääb oma tuppa. Seal tutvustatakse lugejatele Holden'i nooremat õde, Phoebe'i, kellest hiljem on juttu pidevalt. Holden peab oma õde väga arukaks ja armastusväärseks lapseks. Noormees läheb lõpuks hotelli all olevasse baari ja tantsib seal kolme tüdrukuga, kes talle isegi ei meeldi. Teda häirib ka asjaolu, et talle kui alaealisele ei müüda seal alkoholi. Ta otsustab minna ühte klubisse, kus kohtab tüdrukut, keda peab rumalaks ja võltsiks nagu kogu ülejäänud maailma. Ta lahkub klubist ja jalutab värsket öist õhku nautides hotelli. Teel tuppa satub ta liftimehe võrku, kes korraldab talle kohtumise prostituudiga. Holden jõuab tuppa ja enne lõbutüdruku saabumist tutvustab oma olematut suguelu ja sellega seotud ebakindlust. Tüdruku suureks üllatuseks tahtis noormees temaga ainult rääkida. Holden maksis tüdrukule liftimehega kokku lepitud summa, kuigi tüdruk nõudis rohkem.
Unes tantsija Elas kord üks orvust neiu, Marlene, kelle suurimaks südamesooviks juba tillukesest tüdrukust peale oli saada tantsijaks. Tüdruku õnnetuseks oli ta aga lapsest peale olnud ratastoolis ning arstid polnud talle suuremat paranemislootust kunagi andnud, kuid tüdrukul oli kange iseloom ning ta oli kindel, et see ei ole veel kõik. Orbudekodus peeti teda rumalaks tüdrukuks, kes ei suuda endale reaalsust tunnistada. Igal ööl nägi Marlene unes, kuidas ta hõljus imekaunilt mööda tantsupõrandat justkui sulgkerge linnuke. Alati oli kohal ka juubeldav publik, mille iga liige Marlene õrnust ja graatsilisust ammulisui imetles. Ühel ööl, kui neiu taaskord enda unenäos tantsu vihtus, märkas ta publiku seas ühte erilist noormeest, kellelt ta enam pilku ära ei saanud. Tal oli tunne, et on noormeest varem kohanud
Hans uurib Intsult kuidas õhtul saada preili tuppa. Õhtul ta käibki preili toas ja hiljem läheb Intsuga sigareid suitsetama. Imbi ja Ärni püüavad merilehma aga oskar varastab selle kui nad sidusid lehma puu külge ja läksid pooduid otsima. Liina läks liba hundiks ja vaatas kuidas Hans preilile akna all armastust avaldas. Jaan aga ei saa oma tunnetega hakkama Luise vastu , ta armastab teda , aga Luise peab teda rumalaks. Õuna Endel on aga Liina omale kosilaseks vaadanud vahepeal. Liinale aga Endel ei meeldi ja Endel vihastub selle peale ja läheb minema. Liina läheb jälle hundina Hansu vaatama. Rehepapp saab teada, et teisepool jõge liigub katk ja kogub kõik küla inimesed kokku ja paneb nad risti-rästi maha. Hans aga sai katku ja, et mõisapreilit sellest hoida hüppab ta tulle aga ta ei teinud seda. Hans läheb vanapaganaga ristile rääkima, sõstrad kaasas aga Vanapagan oli pahas tujus ja surus talle
Hüdroisolatsioon peab olema Pidev ja veetihe Mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes, keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes vastupidav temperatuurimuutustele Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni Membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni pinnale niiskuse sissetungi takistav materjal. Kuna varasematel aegadel kasutati selliste lahendite puhul bituumenkatteid, nimetatakse seda tüüpi katteid ,,mustaks vanniks" Vahepeal unustatud kuid nüüd uuesti kasutusele võetud betoniit- hüdroisolatsioon nn ,,pruun vann" on samuti membraan-hüdroisolatsioon Alternatiiviks on veetihedast betoonist kandekonstruktsioon, mis täidab ka hüdroisolatsiooni funktsiooni Seda tüüpi hüd...
3. Isik, kes on haritud ja nutikas, peab abstraktset mõtlemist liiga lihtsaks ja labaseks enda jaoks ning eelistab mõelda keerukamaid mõtteid. Ta eelistab konkreetset mõtlemist, sest ,,ümber nurga rääkimine" ei ole tema jaoks õige valik oma mõtteid mõelda. Igal asjal on konkreetne ja keerukam seletus, mis vajab rohkem aega kui abstraktne mõtlemine ehk seda isikut hirmutab abstraktse mõtlemise lihtsus ja ei soovita jääda rumalaks, sest see oleks nutika inimese jaoks alandav. 4. Inimene, kellel antakse õpetust abstraktse mõtlemise kohta, lükkab selle teadmise tagasi, sest ta tunneb, et see on üleliigne ning seletus ise on juba abstraktne mõtlemine. Ei soovita teada asju, mida ei ole kogetud. Õpetuse korral ei tohi inimene teada, et teda õpetatakse, sest võib pettuda, et ei tundnud juba talle tuttavat seletust ära. Kuid
Raamatu esimeste lehekülgede jooksul toimub tegevus Pency koolis, kus peategelane ja jutustaja Holden Caulfield õppis. Kohe alguses mainib Holden, et teda on halva õppeedukuse tõttu (kukkus eksamitest läbi) koolist välja heidetud. Viimastel päevadel koolis külastab noormees talle sümpaatsena näinud õpetajaid ja jõuab endas järeldusele, et ei olekski enam tahtnud selles koolis õppida. Suhtumisega direktorisse, kes vahetult enne külastuspäeva laseb õpilastele pakkuda parimat sööki, et vanematele kool südamelähedasem oleks, näitab Holden lugejatele oma viha kõige silmakirjaliku ja võltsi vastu. See on poisi üks paremini nähtavaid iseloomujooni ja sallimatus pealiskaudse ja võltsi vastu ilmneb raamatus väga paljudes situatsioonides. Ühiselamus tutvustab Holden noormehi, kellega ta enim kokku puutus. Näiteks, Robert Ackley, keda ta kirglikult vihkas, kuid samas pärast pikka eemaloldud aega taga igatses. Peategelane räägi...
kehtestati krooni kurss Inglise naela suhtes: 1 nael hakkas võrduma 18.35 krooniga. Eesti 3 Vabariigi annekteerimiseni järkus soodus majanduskasv ja püsis stabiilne kroon kuni 1940. aastani. Uuesti võeti Eesti kroon kasutusele 20. juunil 1992. aastal. Rublad kaotati mõne ajaga ja elanikkond vahetas rublad Eesti kroonide vastu kursiga 10 rubla on 1 kroon. Eesti kroon on täiesti iseseisev valuuta. Mõned pidasid rumalaks sammuks seda, et Eesti kroon seoti saksa margaga, mitte USA dollariga, kuid tänaste uudiste järgi olema heas olukorras, sest USA dollar on langemise äärel. 1992.a. kui Eesti kroon seoti Saksa margaga oli mark Euroopa liidu juhtvaluutasid, mille liikumisest paljud Euroopa valutad sõltusid. Nimetus ,,kroon" on tulnud sellest, et sõjaeelne Eesti raha oli samuti kroon. 4. Eesti Pank tänapäeval Eesti keskpank on Eesti Pank, mis tegutseb Eesti Panga seaduse alusel. Selle seadusega on
pädev antud teemas, et kindlat informatsiooni ja ka oma mõtet edastada. Kui ma teistega suheldes satun teemasse, milles ma kaasa rääkida ei oska, siis ma seda ka ei tee. Kui see mind aga huvitab, siis küsin pigem küsimusi, et end selles valdkonnad natuke harida ja ehk järgmisel korral kaasa rääkida. Samas sellistest teemadest, milles ei olda pädevad ei tohiks ka eemale hoida, kuna enese harimine igas teemas võib alati kasuks tulla. Sellepärast ei pea ma neid inimesi rumalaks, kes mõnes teemas küsivad täiesti absurdseid küsimusi. Palju parem on neile õigeid asju selgitada ja sellel teemal informeerida. Teistega suheldes peaks vaatama neile ka otsa või vähemalt nende poole. Paljud nii ei tee. Tihti tuleb ette olukordi, kus rääkija tahab samal ajal midagi näidata või tegeleb antud suhtlusmomendil mõne muu asjaga (nt. otsib kotist mõnda asja, mille kohta ta räägib) ning selle tulemusena jääb tema jutt arusaamatuks
Ei: 1) oma enese nõrkus; 2) suutmatus kellelegi haiget teha; 3) ta ei suutnud kedagi teist tappa, et enda tahtmist saada; 4) armastus Lotte vastu oli nii võimas, et ei suutnud ilma temata elada; 5) Lotte põgenes peale Wertheri suudlust enda tuppa ning arusaam, et Werther ei näe teda enam mitte kunagi, piinas Wertherit liiga palju; 6) Albert pidas enesetappu rumalaks ideeks ning Wertheri soov selle tõsidust näidata (soov kätte maksta); 7) Wertheri kirjadest Wilhelmile oli läbi näha, et ta siitilmast lahkuda igatseb; 8) ei suutnud leida hingerahu. 6. Kuidas on teoses esitatud linna ja maa vastuolud? Too näiteid! Maakohas oli kõik idülliline ning rahulik, kuid linna minnes muutus kõik ärevamaks, sest inimeste isiksused ja käitumistavad olid teistsugusemad. Werther märkas, et
2. Autonoomia või kahtlemine ja häbi 1-3eluaastat. Kui laps suudab usaldada, siis hakkab ta vanemate toel ja oma arnegule vastavalt tegutsema. Eakohaste ülesannete lahendamine arendab lapse iseseisvust, kui laps aga ei saa hakkama, siis ta vajab vanemate toetust mitte pahandamist. 3. initsiatiiv või süü 4-5eluaastat. Laps hakkab palju katsetama ja küsimusi esitama. Kui vanemad lähevad kaasa ja vastavad küsimustele, siis areneb lapse algatusvõime, kui lapse küsimusi peetakse rumalaks, võib temas kujuneda süütunne. 4. Edukus või alaväärsus 6-11eluaastat. Ülekaalus vaimsed küsimused. Kui last kiidetakse tagant, siis areneb lapse töökus ja ettevõtlikus. Kui lapse tehtust ei peeta lugu, tekkib tal alaväärsus tunne. 5. identsus või rolliähmasus varane noorukiiga. Saavutatakse füüsiline küpsus, saadakse iseseisvaks. Tähtis saada aru kes ma olen? Kui tal ei kujune välja terviklik ego-identsiteet, siis jääb tema identsus ähmaseks. 6
aastal Washingtonis toimunud konverentsil, et tema maa „kolm välispoliitilist eesmärki” on Venemaa, Venemaa ja Venemaa. Tema sõnadest distantseeruti küll ametlikult, kuid ta suutis väga hästi välja tuua selle, millega seostuvad minu põhilised kartused tuleviku ees, vaatamata kuulumisele ühte suurde sõjalisse ning teisse majandus- ja väärtuspõhisesse liitu. Prantslased, itaallased ja paljud teisedki suuremad rahvad peavad kõike kindlasti väikese riigi kodaniku rumalaks mõttelennuks, patsudades samal ajal õlale, julgustades minevikku tagaplaanile jätma, kuid vaadates ida poole, näib, et midagi on küll väga valesti. Praeguseks on selge, et Lääne rahalised vahendid ja George Sorose fondid ei ole suutnud juurutada Venemaal avatud ühiskonna põhiprintsiipe. Täitsa uskumatu, mis toimub meie naaberriigis, neist on jälle saamas jälle ühe juhiga suletud ühiskond, kus puudub opositsioon. Tasub meenutada ainult 2004
Religiooni roll tänapäeva eestlase elus ja kaasaegses ühiskonnas Tänapäeval väidab suur hulk meie kaasmaalasi, et religioon kui selline on mõttetu ning ajast ja arust. Kõike selgitab teadus. Õige on darvinism, mis Charles Darwini evolutsiooniteooria näol annab teada, et liikide areng sõltub looduslikust valikust ning iga liik on arenenud primitiivsemast eelkäijast, mille tugevamad isendid oma geene edasi andes on järk-järgult kujundanud uue liigi. Moodsal ajal ei vaja me enam müüte maailma ning selles elavate nähtuste ja olendite tekkimisest. Meie oma arvates teame. Kuidas on aga lood tegelikult? Tahes-tahtmata on religioon meie ühiskonda mõjutanud, ehkki mõned meist seda vahest eitavad ning tunnistada ei taha. Sir Alister Hardy öelnud, et inimene on "religioosne loom", sama mõtet toetab ka David Hay, kes ütles: "Spirituaalsus on inimesele kaasasündinud loomuomadus." Tõepoolest, meil ei õnnestu leida ühtegi kultuuri, kus ei eksisteeri...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
