Kirjand ,,Kas maailm väsib vihkamast?" 12 kl Vihkamine ja viha need on asjad mida tundmata ei ole elanud mitte keegi meist. Ka kõige tuimem inimene vihastab ju millegi peale. Ikka leidub asju, mis meile ei meeldi. Vihkamine ja viha on jõud, mis on maailma kõige rohkem muutnud. Sest nagu juba ajaloo tunnist selge, on inimajalugu üks lõputute sõdade joru. On olnud sõda sõja otsas ja ka suuremaid vahepause suuremate sõdade vahel. Kunagi vist pole olnud nii, et maailmas ei toimuks mitte kuskil mitte ühtegi sõda. Isegi tänapäeval pole jõutud nii kaugele, kuigi räägitakse targast arenenud inimesest. Millal ja kas see ka ükskord lõppeb? Kas on võimalik elada vihkamiseta? Kas enne lõppeb maailm või vihkamine? Kes meist ei oleks unistanud ideaalsest, konfliktideta maailmast...
Kes kunagi on lugenud V. Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" peab teost kindlasti traagiliseks. Ka seda, kuidas ta lõpeb. Õnnetud armastajad surevad üksteise järel vastuarmastust leidmata. Kas see pole siis traagiline? Julgen väita, et teost algusest lõpuni läbiv traagiline joon jõuab kokkuvõtteks õnneliku lõpuni. Ja seda kõigi tegelaste jaoks. Teost läbivad kaks teemat ema-lapseotsingud ning vastamata armastus. Emalt on varastatud tema laps, laps jäetud ilma emast. Mõlemad otsivad meeleheitlikult teineteist, kuid tulutult. On valus arvata 16 aastat, et Su laps on varastatud, muudetud koledaks kääbuseks, ära söödud või lihtsalt surnud. Emal on veel ainult üksainus soov - näha oma last elusana, kasvõi ühe minuti. Teose lõpus ta leiab oma lapse ja saabki teda hoida paar minutit. Kas see pole siis õnn? Kuid sellel õnnel ei ole määratud kaua kesta. Esmeralda on surmalaps nii ehk teisiti. Olla liiga ilus, rõõmsameelne, heatahtlik ning naiivne ...
'' lausus rehepapp vaikselt. `` Tahaks veel nii väga elada.'' ``Mistarvis?'' imestas siga ( katk ). ``Mis elu see teil ka on! Hiilite pimedas ringi ja varastate teineteise tagant, aga oma saagiga ei oska muud peale hakata, kui kaevate maase või õgite keresse või lakute kõrtsis maha! Milleks teiesugustele elu? Mida on teil siin taga nutta? Ainult omaenda armetust! Peaksite rõõmsad olema, et sellest häbist pääsete!'' Kuidas raamat üldistab eestlasi? Raamat räägib, kui rumalad ja ahned talurahvas oli. Nad olid ka naiivsed ja nuputasid koguaeg midagi välja, et üksteist üle trumbata ja ellu jääda, aga muidu enda elu nad ei oskanud õnnelikult elada, kuigi vahest võis esineda tõeliset armastust.
Loomulikult ei saa ma sellele küsimusele vastust mitte kusagilt, sest ega inimesed isegi ei tea ju, miks see kõik nii loodud on. Süsteem on keeruline, aga toimib. Kui mul oleks piisavalt võimu ja tahet, sooviksin süstida inimestesse entusiasmi õppimisel, toetada neid rohkem rahaliselt ja panustada haridusse, sest olen üsna kindel, et riigi heaolu ei suuda me kunagi saavutada harimatute inimeste abiga. Olen kuulnud ütlust, et õnnelikud inimesed on targad inimesed, sest rumalad leiavad ikka põhjust mille üle nuriseda. Seega, loodan siiralt, et õppimise populaarsus aina suureneb ja et iga inimene prooviks lõpuks anda ikkagi endast maksimumi. Õpime ju eelkõige ikka enda jaoks, mitte vanematele ega õpetajatele. Ma ei ütleks, et haridus on elu kompass, vaid isegi elu võti, sest inimesed ei suudaks ilma haridust omamata elada. Me vajame ju kõik raha, mille abil me suudame elada täisväärtuslikku elu ning kui hea või halb see ka poleks, peame
Mineviku tundmine ja tuleviku aimamine. Miks tehakse elus valesid otsuseid? Teadmised ilma oskusteta pole palju väärt. On vaja arusaamist. Inimene teeb ja oskab, kuid ei saa aru seostest- ta ei oska omandatud teadmisi edaspidises elus rakendada, kuid teod mõjutavad meie elu. Teod, mis on hoolikalt läbi mõeldud ning mida osatakse praktiseerida, loovadki elu aluse. Koolis õpitud mõisteid peaks oskama rakendada ka elus. Tuleks peatada harimatuse võidukäik. Kõik rumalad otsused, isegi see, kellele mehele minna, näitavad hariduse puudujääke. Kool peab andma võime õppida läbi elu. Iga hetk võib olla õpetusliku väärtusega. Haridus ei ole asi, mida saab anda või võtta ning osta või müüa. Kool on hariduse tähtis osa, aga mitte kogu hariduselu. Kool kui nähtus ei anna haridust. Inimesel on lisaks teadmistele vaja kogemusi, oskust teha järeldusi ning mõista teisi inimesi. Enim teadmisi jääb puudu haridusest rääkimisel
ka mälu. Hiljem mingil määral suutsid arstid ta kõnevõime taastada, kuid Johann Voldemar ei saanud enam siiski halva tervise pärast tööd jätkata. Johann Voldemari ajalehte ja seltse hakkasid edasi juhtima uued tegelased, sealhulgas poeg Harry. Johann Voldemar Jannsen suri kümme aastat pärast tema haiguse avastamist. Ta suri 1890. Aastal 13. Juulil Tartus. Ta on maetud Raadi kalmistule. ,,Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!" Johann Voldemar Jannsen Kasutatud kirjandus: · ,,Eesti kirjanduse ajalugu" II köide, toimetanud E.Nirk, leheküljed 128-157 · http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Voldemar_Jannsen · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/johann_voldemar.htm · http://www.histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=115&lang=est · ,,Väike Eesti kirjanike leksikon", Virgela koolikirjandus 1, 1998
". · Tartus Toomel Vana Anatoomikumi ees on Faehlmanni mälestussammas. · Jannsen (1819 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. · Jannsen asutas esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (1857 1886) · "eesti rahva" nimetuse kasutuselevõtt · Jannsenite perekonna maja Tartus Tiigi tänaval hävis II Maailmasõjas · Säilinud on nende aeda istutatud "Koidula tamm". · Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!" · Ajalehe "Perno postimees" esimene number. · Toimetaja pöördub lugejate poole sõnadega: "Tere armas Eesti rahwas, mina Perno Postimees, kulutama ollen wahvas keik, mis sünnib ilma sees." · Kreutzwald (18031882) oli eesti kirjanik ja arst. · Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg. · Looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu.
autor ja ka Remark olid eraldi tegelased. Nende jutt oli sümpaatne, taibukas, leidlik ja ka veidi üllatav. Nad juhtisid tähelepanu sellistele asjaoludele, mille peale poleks ise tulnud. Vürtsi lisas ka tohutult egoistlik, naiivne ja rumal peategelane, kelle tegevus oli nii jabur, et.oli isegi vaimukas. Samas sokeeris peategelane mind, sest mõistsin, et maailmas on päriselt ka sellised inimesed olemas, kes peavad end maailma nabadeks ning on samal ajal nii rumalad, et nad ei saa ise ka aru, mida nad teevad. Meenusid ka mõned tänapäeva noored inimesed, kuigi viimased pole õnneks nii naiivsed ning enda kesksed. Sellele näidendile sobib ideaalselt tsitaat Einsteinilt: ,,Tarkuse ja rumaluse vaje seisneb selles, et rumalusel pole piire." Olen veendunud, et see vastab tõele.
Tänavapilt Nüüd tänav onhäälija liikumist täis. Seal kostavad sammud ja tramm juba käib. Kes tulevad vastu mis nendest sa tead? Seal astuvad saatused kurjad ja head. Pilk kisendab: Halasta! Ära mind löö! Läks naine, kes üksikuks jäi sellel ööl. Kaks poisikest lumises lahingus on. Üks on neist Kutuzov, üks Napoleon. Kuid raagus ja lumise pärnapuu all kaks armunut räägivad sosinal. Nad vaatavad üksteist kui varased käod. Ja neil onnii rõõmsadja rumalad näod. Salk sadamamehi käib õõtsudes seal, kui kannaksid maakera õlgadel peal. Kommentaar: Räägib tänavaelust, kus kurjust on palju ja sahkendamist küllaga. Inimestel on koguaeg kiire ja see ongi linnaelu. Mulle meeldib see luuletus, kuna siin räägib palju sellest, missugused tänavad ongi. Valus valgus Atland, märatsev Hannibal, magab. Ta ei norska. Ta uni on hea. Meie triiviva laeva taga tuhat kajakat tukub ta peal. Meie vööri ees kaugusesse kaovad
Iluvõimlejad peavad vormi saavutamiseks ning hoidmiseks konstantselt pingutama ning head tööd tegema, kuid mõnikord kasvab koormus liiga suureks ning võimleja närvid ei pea pingele vastu. Samuti mängivad suurt rolli treenerid, kes tihtipeale oma kommentaaridega sportlase murduma panevad. Treenerid rõhuvad sellele, et nende õpilased on liialt paksud, rasvunud, ei oska ühtegi liigutust, teevad kõike koledasti ning on lihtsalt rumalad. Loomulikult ei kehti see kõikide treenerite kohta. Samas on sportlasel vaja, et keegi teda pidevalt paremuse poole suunaks ning seda mõnikord veidi ebaeetilisel viisil. Vigastuse korral on väga tähtis teha kindlaks, kas tegu on lihtsama vigastuse või tõsisemaga, mis vajaks kohest arstiabi. Selle jaoks tuleb üle vaadata neli aspekti: valu asukoht, kas tegu on muskli- või liigesevaluga, mis tüüpi valu on ning milline näeb välja haav. 1
maailma kohta. Jannsen asutas 1865. aastal Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, mis tegutseb siiani teater Vanemuine nime all. Tänase päevani jätkub ka laulupidude traditsioon ning ei ole kadunud ka tema loodud ajalehed. Kõige tähelepanuväärsem Jannseni tegevustes on tema ärgitamine eestlasi oma rahvust väärtustama. Oma kõnedes rõhutas ta rahvuse ja ühtekuuluvustunde tähtsust. Ta on öelnud: ,,Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!" Johann Voldemar Jannsen on igati ära teeninud Pärnusse püstitatud ausamba, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvustunnet julgelt tunnistada. Ausammast väärib ka maailma tuntuim eesti helilooja, Arvo Pärt. Enamus eestlasi ei oska seletada, milles seisneb Pärdi fenomen, võimalik, et paljud neist ei tea tema loomingust midagi. Ometi mängitakse tema teoseid kogu maailmas ja seda on
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Stendahl ,,Punane ja must" Juhendaja:Anne Rand Shendahl ,,Punane ja must" Julien on noormees, kes on 19 aastane kes ei ole kordagi lahkunud oma kodukülast. Ta on väga kaval poiss. Ta peab ennast teistest paremaks ja tal on häbi oma perepärast. Ta saab vendadelt tihti peale peksa ja isa arust on tegu lihtsalt nii sama leiva sööjaga. Linnapea kutsub ta enda lastele koduõpetajaks, sellega olid kõik rahul, isa sai raha ja sai parema elu peale. Härra linnapea maksab talle väga hästi kuna ta kardab , et tema rivaal maksab temast üle ja Julien läheb hoopis tema lapsi õpetama. Julien hakkas kohe algul laste ja proua Renaliga hästi läbi saama ja proua hakkab talle vaikselt meeldima kuigi ta ei olnud selles väga kindel. Ajapikku hakkab ta siiski prouat armastama. Julienile meeldis ka väga lugeda, aga ta ...
TURBA GÜMNAASIUM Anzelika Raagmets MAJANDUSTEADUSE AJALUGU Referaat õppeaines"Majandusõpetus" Turba 2010 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................2 1.Majandusteaduse ajalugu...........................................................................3 2.Adam Smith kui moodsa majandusteaduse rajaja ................................................3 2.1 ,,Rahvaste rikkus"..................................................................................4 2.2 Nähtamatu käsi.....................................................................................6 Kokkuvõte................................................................
Tallinna Polütehnikum IT ja telekommunikatsioon ProgeCAD Referaat Koostaja: X Juhendaja: X Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1Ajalugu...............................................................................................................................4 2Tüübid................................................................................................................................6 3Tehnoloogia........................................................................................................................8 4Laiendused..........................................................................................................................9 5Lisainfo...................................................
Traditsioonid v progress kas lõpmatu konflikt või ühe mündi kaks külge. Tänapäeval paljudel inimestel on tugevad traditsioonid, mis nad peavad lapsepõlvest kuskohas on samapalju neid, kes ei tunne huvi oma juurte traditsioonide vastu. Oma essees püüan võrrelda kaht sellist rühma ja kuidas see mõjub progressile. Igas riigis ja ühiskonnas esimesel kohal seisab pürgimus progressi poole ja kohe tekib küsimus, mis teha vanade tavadega, mis oli kujunenud sajandite aastate jooksul. Progress loomulikult edendab ühiskonna õitsengut, mille tulemuseks on iga inimese õnn ja heaolu. Kuid kiindumus uute vooludesse toob kaasa traditsioonide kaotamist. Just sellepärast paljud ajaloolised hooned, ehitised ja tavad olid hävitatud reformimiste aegadel. Oma aja äraelanud ideede hävitamine on ühest küljest kasulik, aga teisest küljest vanad tavad ei tähenda alati seisakut ühel kohal, vaid traditsioonid on üks tähtsamatest osadest inimeste v...
poole püüelda.Filosoofidel on rohkem põhjust endaga rahul olla, kuna nemad ihalevad aina uue tarkuse poole. Tarkust otsivad need kes asuvad rumalate ja tarkade vahepeal, ehk filosoofid. Platoni idee kohaselt aga ihaldatakse ja armastatakse ainult seda mida endal olemas ei ole, Jumalad ei armasta tarkust, kuna nad juba on targad. Filosoofia aga seda tähendabki tarkuse armastust. Nõmedad, kes Platoni järgi olid rumalad, on alati endaga rahul, olgu nad siis koledad, rumalad ja viletsad. Nad ei janune millegi järgi, arvates seega et neil on kõik olemas mida vaja. Inimesed seevastu peavad end targaks ning rahulduvad sellega. Inimene ihaldab kõike mis tal ei ole ja mis on temale kättesaamatu. Tarkust peavad inimesed lihtsalt faktide ja teadmiste omandamist, kuid filosoofid küll ihaldavad
edu saavutati ka teistel ülemaailmsetel näitustel. Need akvarellmaalid tegi tema naine Sigurn esmalt seinavaipadeks, hiljem pandi need välja Dekoratiivkunstimuuseoumi Trondheimis 1898. aastal. Munthe ütles oma loomingu kohta, et inspiratsioon niinimetatud Muinasjututujule tuli kolmest allikast: vanad Norra mustrid ja kangatekstiilid, lapselik kujutlusvõime ja iidsed jutustused mis tulid enne folkloorijutte; ''Hea aeg, kui Trollid polnud heasüdamlikul teel kunagi rumalad nad olid kavalad Jotused ajal mil kõik oli raud ja veri ning palju hirmsam.'' Muinasjututujud võeti eriti hästi vastu Stockholmis 1894. aastal. Ilmselt oli selleks Munthe õpilane ja hea sõber Prints Eugene kes tõukas teda eksponeerima. Prints kirjeldas Munthed kui ''ebatavalise talendi ja fantaasiaga''. Munthe tegi oma läbilõõgi 43 aastasena. Kaks peamist komisjoni märkisid ta kindlakäeliselt Norra kunstiajaloo raamatutesse: tema kõited, illustratsioonid, vinjettid,
Kõver Maja(Agatha Christie) 1. Tsitaadid: ,,Nad muudkui tuhnivad võõrastes laualaegastes, loead võõraid kirju ja nuhivad võõraid saladusi välja. Aga nad on rumalad. Nad ei tea, kust otsida." Kriminaalromaanide lugemine oli Josephinest teinud uudishimuliku tüdruku, kes armastas teiste jutte pealt kuulata ning kõikjal nuhkimas käia ning ta uskus, et suudab oma raamatutest saadud oskuste ja teadmistega ning ennast detektiivina näidates, sooritatud mõrva piisavalt hästi varjata. ,,Peame lõpuni siia jääma. Aga, Charles, on väga raske elada, teades, et keegi selles majas siin, kellega ma iga päev kokku saan ja vestlen, on külmavereline kalk
Rooma- Teatril ei olnud nii suurt tähtsust igapäevaelus kui Kreekas. Välisilmelt oli Rooma teater üsna kreekapärane. Roomas puudus koor, selle asemel näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega. Teatri tegemisest võisid võtta kõik osa. Teatrietendused jäid rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme. Süzeedki kajastasid igapäevaelus ette tulevaid koomilisi olukordi. Tegalaskujudena esinesid rumalad ja ihned vanamehed, kergemeelsed noorukid, prostituudid, hooplevad sõjamehed, orjad jt, kes künelesid igapäevast lopsakat keelt, kus sageli tuli ette ebaviisakaid ütlusi. 9.2 Miks saavutas Rooma kultuur õitsengu Augustuse ajal? Sel ajal sai alguse rahuperiood. Toetas suurejooneliste ehitsite ehitamist Roomas. Ilus nende oma kangelaseepos. Arenes välja metseenlus ehk toetati kultuuri oma raha eest. 9.3 Miks võib väita, et roomlaste varajane usk oli ainimistlik?
"Rääkimise vastand ei ole kuulamine. Rääkimise vastand on ootamine" Fran "Targad valetajad nimetavad üksikasju, aga kõige targemad mitte" "Kui te ei too pariisi endas kaasa, siis te siit seda ei leia" John M.Shanahan "Nõu paludes otsime harilikult liitlast" Markii Charles Varlet de La Grange "Mõelda tähendab ei öelda" Emile Auguste Chartier "Kalmistud on täis asendamatuid inimesi" Charles de Gaulle "Me kaldume uskuma neid, keda me ei tunne, sest nemad ei ole eid kunagi petnud" Dr. S. Johnson "Kõige loovam inimene varjab oma allikaid kõige paremini" "Arukus tervitab omi ja kaotab kõik seisuvahed" Ralph Waldo Emerson "Kiireim viis sõja lõpetamiseks on selle kaotamine." Samuel Goldwyn "Parem elada tund aega hiilguses, kui igaviku tundmatuses." "Mine nii kaugele kui näed ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale." "Ma ei kahetse midagi." Rudolf Hess "Kodumaa eest surra tähendab elada." kontraadmiral Etsuzo Kur...
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Johann Voldemar Jannsen Referaat Kren-Kasper Kotka Juhendas: Kristina Ait Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus ,,Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!" Kes meist poleks kuulnud seoses 19.sajandi rahvusliku liikumisega Johann Voldemar Jannseni nime. Johann Voldemar Jannsen oli eesti rahvusliku liikumise tegelane, luuletaja ja kirjanik, kes on tuntud eelküige eesti hümni autorina. Johan Voldemar Jannsen oli üks Eesti iseseisvuse rajajatest. Elulugu Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. aastal Vana-Vändra mõisa vesiveski möldriperes
Pill tuleb pika ilu peale. 4 85.Püsivus viib sihile. 86.Riie ei riku meest. 87.Rumal pea on kere nuhtlus. 88.Ruttu tehtud rumal töö, kaua tehtud kaunis töö. 89.Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. 90.Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. 91.Suur tükk ajab suu lõhki. 92.Sõnahoobid on vahest valusamad kui käehoobid. 93.Sõpru tuntakse hädas. 94.Süües kasvab isu. 95.Targem annab järele. 96.Targad sõdivad sõnadega, rumalad rusikatega. 97.Tark mõtleb esiti, rumal kahetseb pärast. 98.Tarkus ei küsi süüa, vaid annab süüa. 99.Tarkus tuleb tagantjärele. 100. Tarkust ei saa kulbiga pähe tõsta. 101. Tasa sõuad, kaugele jõuad. 102. Tee nalja naljaga, aga mitte terariistega. 103. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal 104. Tegijal juhtub mõndagi, magajal ei midagi. 105. Terav keel tõstab tüli. 5 106. Tänasida toimetusi ära viska homse varna. 107
seksist tema vanema (ema või igaga), parima sõbraga või mõne sugulasega. · Ära kunagi tunnista, et fantaseerid kellestki teisest ajal, mil te parasjagu seksite. Välja arvatud muidugi siis, kui tead, et partnerit erutab mõte sellest, et oled kellegi teisega.Vastasel korral on tegu jamaga. Tegelikult muidugi fantaseerib igaüks vahel seksist kellegi teisega- ent ainult rumalad tunnistavad seda. · Ära jaga kallimaga fantaasiat vahekorrast suure riistaga mehega, kui su partneri peenis on väike ja ta on sellest teadlik. Sama kehtib ka naise rindade kohta. Leia oma kallima parimad omadused ning võta need jagatavasse fantaasiasse kaasa. · Vahekorra ajal kõva häälega fantaasiate jagamine võib olla väga erutav. Aga kallim peab olema nende fantaasiate objektiks.
Igast tüdrukust saab naine, mehed jäävad poisikesteks. Heategu ei jää karistamata. Me ei vaja niivörd söprade toestust, kui teadmist, et me seda saame. Inglid on olemas, aga mönikord pole neil tiibu ja me kutsume neid söpradeks. Söprus on pärl, mis ei maksa midagi, kuid on palju väärt. Seisan ja vaatan, mis toimub minu ümber. Ei loe mitte see, mida sa ütled, vaid see, kuidas sinust aru saadakse. Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, kuid ei unusta. Iga inimene on raamat, mida tuleb osata lugeda. Olen täiuslik oma täielikus ebatäiuslikkuses. Ma pole pika vihaga maksan kätte ja unustan. Vaimukus on haritud ülbus. Minevik on mälestused, tulevik unistused. Elu öpetab vaid neid, kes sellest öpivad. See völtsnaeratus varjab minu sees olevat kurbust ja segadust.
Unenägu on naine, kes peab rääkima. Uni on mees, kes sõnatult kannatab. R. Tagore Iga tüdruk võib olla veetlev. Tuleb vaid vaikselt paigal seista ja rumal välja paista. Tundmatu Naised kaunistavad end meeste pärast, aga mehed varastavad ja röövivad naiste pärast. Tundmatu Naiste kohutavaim omadus on mäletada. Mehed ainult meenutavad, aga see kujutab endast hoopis midagi muud. O. Wilde Enamasti on inetud naised need, kes uue moe välja mõtlevad. Ja ilusad on küllalt rumalad, et nendega kaasa minna. J.J. Rousseau Keha on vähim, mida naine võib mehele anda. R. Rolland Kena naine meeldib silmadele, hea naine südamele. Üks saab ilusaks asjaks, teine rikkuse allikaks. Napoleon Bonaparte Naise "Ja" ning "Ei" vahele ei mahu isegi mitte nööpnõela teravik. M. de Cervantes Armastuse vastu on mitu rohtu, kuid mitte ühtegi kindlat. F. de la Rochefoucauld Armastuse kellad käivad alati ette. W.Shakespeare
Holden oleks pidanud viha kooli vastu endas alla suruma ja püüdma korraliku haridust, mis on esmavajalik iga inimese elus. Tüdrukutega suhtles Holden päris vabalt ja näis olevat kogenud naistemees, armudes üsna kergesti erinevatesse tüdrukutesse. Kohtingutele minnes suutis ta enda vastu huvi tekitada ja täiskasvanulikult käituda, kuid lõpuks oli ta siiski sunnitud tüdukutega hüvasti jätma. Seetõttu arvas ta pärast armujoovastuse kadumist, et ka naised on rumalad ja võltsid ning nendega ei tasu tegemist teha, ainus erand oli Jane. Ei tasu süüdistada tüdrukuid, kes ei lase end kaasa viia impulsiivsete ja mõtlematute ettepanekutega. Ka pärast armastuse kadumist ei tasu süüdistada ja sarjata, vaid säilitada lugupidamine tütarlaste vastu. Holdeni vanemad olid pärast Allie surma teistsugused kui varem, näiteks ta ema oli muutunud närviliseks ja tundeliseks ja isa oli hõivatud oma tööga. Selle asemel, et mõista noormehe east
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus Veel kakskümmend aastat tagasi ei teadnud enamus inimesi internetist, mobiiltelefonidest, arvutimängudest või suhtlusvõrgustikest mitte midagi. Arvutid olid küll olemas, aga võtsid enda alla lausa suuri ruume ning programmid olid algelised, mis võimaldasid vaid teatud operatsioone teha. Mobiiltelefonid olid samuti tol ajal juba olemas, aga neid said endale lubada vaid väga jõukad ärimehed. Tolle aja kaasaskantavaid telefonid olid samuti suured ja kohmakad ning väga rasked, kaasas pidi tassima ka lisa-antenne, et püüda signaale satelliitidelt jne. Lühikese aja jooksul on aga tehnikaareng teinud hüppelise kasvu, ning aparaadid on kõik saavutanud mikromõõtmed, samas kui nendega saab teha peaaegu kõike. Hinna poolest on kaasaegne tehnika äärmiselt odav ja peaaegu igas kodus on tänapäeval vähemalt üks arvuti ja hulgaliselt taskutelefone jms. Samuti on paljudes kodudes juba ka internet. Enamik inimesi on tea...
* hoolekandeasutuste kuraator Artemi Filippovitsh Zemljanika - paks kelm, sebija ja pugeja. Haiglad on kohutavas korras, aga teda huvitab ainult ta enda nahk. * postiülem Ivan Kuzmits Shpekin - naiivne, loeb iseenesestmõistetavalt kogu posti läbi - nii saadakse ka lõpus teada, kuidas lood tegelikult olid ja millised nad kõik arvatava revidendi silmade läbi on. * mõisnikud Dobtshinski ja Bobtshinski - alati koos olnud, läbini sarnased ja ühtemoodi keskmiselt rumalad. * kreisiarst Hiebner - tark ja kauge, temast eriti juttu ei ole. * saadetud päevavargast ametnik Peterburist ja arvatav revident Ivan Aleksandrovitsh Hlestakov - 23a. kõhn, kaalutlematu tuulepea, samas lihtne ja puhtsüdamlik. Oskab olukorda enda kasuks pöörata, tegelikult paras narr. Avastatakse linna kõrtsist juba mitmendat päeva võlgu elamast ja peetakse revidendiks. * viimase vana teener Ossip - nutikas ja teistele kidakeelne, armastab endaga rääkida
Palju ei võta, aga kellegi arvelt see ju tuleb. Rein Kilk on oma pankrottidega tihti tulipunktis olnud. 3. Peremeeste tagant näppajad: Muna-Ott ja toapoiss Ints. Ott varastas põrgus isegi Vanapagana kui tööandja tagant, samuti tassis ära kõik kirikuõpetaja Mooseli majapidamisest, Ints pidas paruni asju enda omadeks. Küll ta endale uued tellib. Näiteks võin tuua osad meie ehitusmehed, kes naelu ja värvi vaikselt objektilt koju tassivad. 4. Rumalad vargad: sulane Jaan ja Õuna Endel. Jaan sõi seepi, ehk varastas seda, millest ta aru ei saanud ja Endel läks varastades kõigiga kaklema. Ehk tänapäeva ühiskonnas sulid, kes võtavad selle, mis lihtsalt näppu jääb ja päris poeröövlid III. Eesti rahvausund ja ,,Rehepapp". 1. Novembris on Kadri- ja Mardipäev, lisaks Andresepäev, samuti hingedepäev/aeg. Hingedeajal oodati koju surnute hingi, kaeti neile laud ja köeti sauna. Pererahvas kutsus neid
J. W. Goethe ,,Faust" 1. Pühendus, eelmäng teatris, proloog taevas, Faust ja Mefisto, Faust ja Margarete. 2. Faust otsis meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid oli masenduses kuna tajus oma mõistuse inimlikku piiratust. Ta teadis väga palju, kuid sellest ei piisanud temale. Ta tundis, et ei tea veel midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Tal oli taltsutamatu uudishimu ja kustutamatu teadmisjanu. 3. Faust juurdles probleemide üle sügavuti, Wagner oli rahul iga saavutusega. Faust oli saavutanud oma elus kõik, mida saavutada andis, kuid ta ei suutnud siiski leida hingerahu. Ta õppis erinevaid teadusi, ise ei teadnudki mida elult tahta. Wagneril olid see-eest eesmärgid paika pandud, ta tahtis saada samasuguseks teadlaseks nagu Faust. Wagner vaatas kõigele ratsionaalse inimese pilguga. Kui puudel neil järel hakkas käima, arvas Faust et too teeb nõiaringe, juurel...
Tööleht, kordamine - Taju 1. Mis on aisting? on välis- või sisekeskkonnaüksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingutest saadud info tõlgendub ajus tajukujundiks. 2. Mis on taju? on esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjumisel meeleorganitele ja meeleorganitega vastuvõetud eri aistingute ühendamine ja korrastamine ajus terviklikeks kujunditeks 3. Tervikliku tajupildi tekkeks on olulised 4 tingimust, nimeta need: 1. Lähedus – ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte. 2. Suletus – tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. 3. Sarnasus – Ühesuguseid bjekte eristatakse teineteisest tavaliselt värvuse, suuruse ja paiknemise alusel. 4. Hea jätk – kui joone kõverus teatud punktis ei muutu või muutub vähe, siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna. 4. Selgita mõisted: Lähedus - ühtse ter...
Andestamise kunst Tere, lugupeetud õpeteja ning klassikaaslased. Alustan oma kõnet Nelson Mandela sõnadega "Vimma pidamine on nagu mürgi joomine lootuses, et see sinu vaenlase tapab." See lause sobilik on väljendamaks, viha pidamise kahjulikke mõjusid jms??, sest viha, mida sa kellegi vastu tunned, ei tee talle vähemalgi määral kahju, see kahjustab vaid sind. See rusub vaid sinu tervist. MIS ON ANDESTAMINE Kuid mis üldse on andestamine? Andestamise puhul ei tasu unustada, et andestamine ei tähenda väära käitumisega leppimist. Andestamine tähendab armastada iseennast, sest me anname endas vabaks masenduse, viha ja haiget saamise valu. See on kingitus, mille teed iseendale. MILLEKS ANDESTADA MIKS SEE NII RESKE ON KUIDAS SIIS IKKA ANDESTADA Üks okkalisemaid asju, mis meil elus ette võib tulla, on kurjusele heaga vastamine ning andestamatu andestamine. Kuigi, andestamine - see on kõige lahkem asi, mida iseenda heaks teha. Kui aga...
· Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja · Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus · Timofei - kiltri pere juures elav vanamees · Toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele, kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud Autor on tahtnud öelda selle teosega õelda, et Eestased on ahned, rumalad ja silmakirjalikud inimesed, kes ei oska midagi erilist elust tahta. Kõige parem näide on Kaarel, kes andis peremehele peksa, magas Luisega ja seepi sõõnud, kõik tema unistused olid täitnud ja enam polnud midagi tahta. 3
Ta seikleb klubides ja baarides, joob ning suitsetab, tantsib kõige koledamate California naistega ja kujutleb et on tõepoolest täiskasvanu. Üleüldse ärritab Holdenit see, kui inimesed märkavad vaid ta lapsikust ning unustavad ära ta täiskasvanulikud teod ja otsused. Hotellis on noorukil piinlik kokkupuude kerglaste elukommetega naisterahva ja liftipoisiga, ta määrab kohtumisi oma vanade klassikaaslastega, keda siis solvab, sest leiab, et nad on niisama rumalad ja silmakirjalikud kui enne Holdeni lahkumist Penceysse . Kõik inimesed, kellega ta kokku puutub, pöörduvad Holdenist ära. Holden räägib teiste jaoks veidraid lugusid, näiteks eelistab Holden hobust autodele, sest ,,hobuses on vähemalt midagi inimlikku". See annab tunnistust sellest, et Holdenit pole isa rikkus ära rikkunud, ta ei unele Cadillacidest. Üleüldse ei suuda ta mõista neid mehi, kes räägivad sellest, kui palju nende auto
Päevalehes tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi. Ta nõudis jõulist kutsehariduse reformi riik peab kutseõppe rahastamist kahekordistama. Ning kui noored ei taha omal soovil kutsekooli minna, tuleb neid sundida, vähendades vastuvõttu ülikoolidesse. Kummalisel kombel jätavad aga kutsehariduse kehvast mainest jutlustavad tööandjad ühe osapoole mängust välja. Nende nägemuse järgi on süüdi vaid rumalad noored, kes selle asemel, et õppida treialiks-santehnikuks, tahavad saada hoopis ärijuhiks- suhtekorraldajaks. Ning teiseks pahategijaks on muidugi laisk ja lohakas riik, kes sel kõigel sündida laseb. Keda aga tööandjad probleemi põhjusena ei maini, on nad ise. Sest olgem ausad kutsehariduse kehv maine ei tulene eeskätt mitte kutsekoolide kahvatust imagost, vaid ikkagi seal õpetatavate ametite viletsast reputatsioonist. Riik võib
välismaalt, anti näpunäiteid põllunduse, majanduse ja tervishoiu alal, õhutati rahvast haridus- ja kooliolusid parandama ning püüti rahvapärases vormis esitatud jutustuste kaudu äratada lugejais huvi kirjanduse vastu. "Perno Postimehes" hakati ka esimest korda meie rahva alahinnatud nimetuse "ma-rahvas" asemel tarvitama "Eesti" nime, millel oli ühendav mõju. Ajalehe esimeses numbris pöördubki J. V. Jannsen mitte enam maarahva, vaid juba eesti rahva poole. "Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!" armastas Jannsen ikka ja jälle öelda. Jannsenist, endisest Vändra karjapoisist, sai nüüd just "Perno Postimehe" tõttu peaaegu ülemaalise kuulsuse ja mõjuga rahvamees ja esimene eesti avalik tegelane. Tartu-aastad Ajalehe hea menu tõttu tuli Postipapa mõttele loobuda koolitööst ja pühenduda ainult ajakirjandusele. 1863. aastaks oligi väike Pärnu papa Jannsenile kitsaks jäänud, ta loobus
külma halbusest teile, vaid soojus on teile hea iseenesest, oma olemuse ja teie olemuse samasuse tõttu." Mul tekkis sellega seoses mõte, et kui sellist nö soojuse loomulikult heaks pidamine on religiooni sfääris oma usust kinni hoidmine või religioosseks olemine ja kui teaduslik maailmapilt tembeldab selle puudulikuks või rumalaks... siis võib-olla peab lihtsalt leppima sellega, et suurem osa inimkonnast on puuduliku maailmavaatega või on rumalad ? Maria Urbel Märkmed Kui ta leiab, et usul ei ole mõistusega seost, siis miks ta räägib mõistusest lähtuvalt ? Algpõhjuse probleem Tõepoolest, kui igal asjal peab olema põhjus, siis peab ole- ma põhjus ka jumalal. Kujutlus sellest, et asjadel peab olema tingimata algus, tuleb tegelikult meie kujutlusvõime viletsusest. Miks siis on vaja jumala alguse üle vaja vaielda see annab jumalale võimaluse meie arusaamises jäädagi alguseta ja sellegi poolest olemas olla.
Sõnakuulmatud, üleannetud ja kõva peaga poisid ei taha talutööst kuuldagi neile meeldib hoopis kala püüda, jahil käia, kakelda ja igasuguseid võimalikke rumalusi teha. Neil puudusid teadmised tähtedest ning see pärast üpris aeglaselt edenes vennaste õppimine, mida nende õpetaja kohutav valjus ei kiirendanud, vaid seevastu ikka enam ja enam nende tahtmist ning tuju masendas. Nad olid liiga rumalad, et nad ei tahtnud mingit haridust saada. See võis ka olla põhjuseks, miks nad külaga vastuollu satusid, kui vanemad ära suri. Küla pakkus küll abi, aga vennad ei tahtnud, sest nad olid kokkuhoidvad ja põikpäised ning kolisid metsa mitmeteks aastateks. Vennad oleksid võinud neile pakutavast abist osa võtta ja saada endale natukenegi haridust, mis oleks neid aidanud. Nad ei osanud inimestega korralikult suhelda, sest nad olid kõikjal koos ja tegid kõike alati
BRENDA HOLT 11 E-ÕPE 2. arvestustöö Noor-Eesti, Siuru, Tarapita 1.Rühmitus Noor-Eesti – millal tegutses, liikmed, põhimõtted, tähtsus Tegutses 20. aastate alguses. Loodi 1903.aastal Tartus ja tegutses kuni 1914 aastani. Noore-Eesti liikmed leidsid, et Eesti kirjandus on vanamoeline ja väsinud ning kipub ennast kordama. Tahtsid Eesti kirjandus rikastada nö Euroopa tuultega. Pidasid tähtsaks linnastumisest ning ei arvanud suurt rahvakultuurist. Pidasid rahvuslikku romantismi algeliselt. Enesehinnang oli kõrge ja pidasid end ideaalharitlasteks. Ideaaliks pidasid Liivi ja tõstsid esile Petersoni. Liikmeteks olid Suits, Tuglas, Grünthal-Ridala, J.Aavik, Triik, Linde, K.Mägi, K.Raud. Albumites astus ülesse ka Enno, Haava, Liiv, Under, Oks. Noore-Eesti elavdas Eesti kultuuri, tõstis kirj...
On olemas inimesi, kes on lahked, abivalmis ja südamlikud. Sellised inimesed aitavad abivajajaid, mitte ei mõtle ainult endale. Iga inimene on tegelikult ju hea, kui talle on antud selleks võimalust. Headus ja kurjus võivad olla seotud. Vahel võib hea soov tuua täiesti ootamatult kaasa halva tagajärje. Elus on palju selliseid olukordi, kus keegi soovib teist inimest aidata, aga välja kukub hoopis vastupidine lugu. Ei lähe ju inimene teisele nimelt liiga tegema, ikka juhtuvad rumalad kokkusattumused. Aga eks muidugi leidub ka erandeid. Kuidagi väheks on jäänud neid inimesi kes nimelt halva tegemise asemel teevad just palju head, osad inimesed ongi oma elu eesmärgiks võtnud teiste aitamise. Aga eks iga heategu nõuab ju ka omad ohvrid. No muidugi kui sa oled miljonär ja sa otsustad teisi aidata on sulle see ülesanne poole lihtsam sest sa saad lubada endale suuri kulutusi. Aga ma ei väida et see
Piiskopi ülesanneteks oli:pidulike missade pidamine,õnnistas kabeleid, 16.sajandiks oli piiskope kes ostsid maid ja maju , pidasid pidusid ja armukesi Usu elu maal Igas kihelkonnas oli kirik Kihelkonna eest hoolitses preester Kaugematesse kihelkonna paikadesse ehitati kabeleid. 08.01.2012 Kabeli eest hoolitses vikaar. Preestri ülesanneteks oli : -ristimine , laulatamine , matmine , usu tõdede õpetamine,pihi kuulamine Usupuhastus 16.saj oli preestreid kes olid rumalad , ahned ja omakasupüüdlikud. 16.saj tekkis kaks vastas seisu katoliku kirikuga 1) Ilmalik valitsejad tahtsida saada kiriku maid ja rikkusi.2)Vaimulik 31.okt 1517 algatas M.Luther usupuhastuse. Usupuhstuse ideed jõudsid Eestisse kiiresti 1523 tulid Tartusse Lutheri õpilased. Uusi ideid toetasid linnarahvas , osa talupoegi ja osa mõisnike. Vastu olid ordumeister , piiskopid , kloostrid. 16.01.2013 Vene-Liivi sõda 1558-1583 1570-ndad 1570
palju keskkondlikest erinevustest (4). Just soodsa ja sobiva keskkonna tähtsus intelligentsuse avaldumisel ilmneb ka rottidega tehtud katsest, kus aretati välja tark ja rumal rotiliin ning uuriti siis nende käitumist erinevates tingimustes. Keskmistes tingimustes, olid erineva taustaga rottide vahel suured erinevused, niinimetatud targad rotid lahendasid neile antud ülesandeid (labürindi läbimine, toidu hankimine pedaalile vajutades.) oluliselt paremini kui rumalad rotid. Soodsates tingimustes, kus rottidel oli mitmeid tegevusvõimalusi ja hea söök, olid erinevused rumalate ja tarkade rottide vahel väga väikesed, rumalad lahendasid neile antud ülesandeid umbes sama hästi kui targad tegid seda keskmistes tingimustes, tarkade tulemused paranesid aga üsna vähe. Väike oli tulemuste erinevus ka halbades tingimustes, kus rottide puur oli kitsas ja igav. Rumala liini rotid said veidi halvemad tulemusi kui
Britta, Anna ja minu meelest oli naljakas ronida üle üheksa aia, ehkki me olime juba ära otsustanud, kellega me abiellume. Mina abiellun Ollega ja Britta ning Anna Lasse ja Bossega. "Kas sa vahest tahaksid ronida üle üheksa aia?" küsis Lasse Britta käest. "Tee seda ometi! Ja palun, näe unes kedagi teist, mitte mind. Mitte et ma seda lora usuksin, aga vahest see siiski aitab." "Loodame," ütles Bosse. "Jah, loodame tõesti," lisas Olle. Sest poisid on rumalad ega taha meiega abielluda. Agda ütles, et üle aedade tuleb ronida täitsa vaikselt. Kogu selle aja jooksul ei tohtinud naerda ega juttu ajada. "Kas kogu see aeg ei tohi rääkida?" küsis Lasse. "Siis võid sina küll parem kohe magama minna, Liisa." "Miks?" küsisin mina. 10 "Aga sellepärast, et üle üheksa aia sa ju kahe minutiga ei roni. Ja kauem pole sa veel kunagi vait olnud
abitu on, kui sellepärast, et ta vajadusel ja külm ja arvestav oskab olla. Härra Valenod' armukadedusest saadetud anonüümkiri teatab linnapeale, mis tema majas tegelikult toimub. Proua, saates ka endale Julieni abiga ühe anonüümkirja, suudab oma abikaasa küll ümber veenda, kuid leiab samuti, et Julieni teise linna seminari saatmine oleks talle kõige parem. Lahkumisstseen on liigutav. Seminaris ei sallita Juliani eriti. Seminari direktor tundub vaenulik ja külm, teised seminaristid on rumalad ja kadedad, valitseb üldine nõmedus ja silmakirjalikkus. Julieni õnnetuseks on tema liigne tarkus liigne tuluke ta silmis, mis näitab et sa suudab iseseisvalt arutleda see on aga kristluses suur patt, nagu teada. Enamus õpilastest on rumalad talupojad, kes tahavad saada preestriks ainult sellepärast, et töö oleks kergem ja talvel kõht täis ja soe tuba. Poissi koguni ähvardatakse ta peab ringi liikuma rauast sirkliga, et oleks võimalik ennast kaitsta
Olulisemad sündmused tema elus kolimine Tartusse 1864 ja ,,Eesti Postimehe" loomine, 1865 laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" loomine, I laulupidu 1869, selle tähtsus. Tänu Perno Postimehele jõudis äratusliikumine ka massidesse. Laulupeo eesmärk oli tugevdada eestlaste ühtsustunnet, pakkuda rahvuslikele tegelastele võimalusi uute sidemete sõlmimiseks. 14. Jannseni vaated. Jannsen kui ,,Postipapa". ,,Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte, et eestlased oleme!" Jannsen rõhutas, et eestlased on teiste rahvastega samaväärsed ja võttis maarahva asemel kasutusele sõna eeslased. Oli äratusliikumise juht. 15. Jakob Hurt kes ta oli, mida tegi. J. Hurt ja rahvaluule kogumine. Aleksandrikooli liikumine. Äratusliikumise teine juhtfiguur, Otepää kihelkonna pastor. 1860. aastal algatas rahvaluule kogumise aktsiooni. Oli Aleksandrikooli Peakomitee president, koguti
26. Inimesed usuvad meeleldi seda, mida nad tahavad 27. Inimeste maailmas ei ole midagi enesestmõistetavat. 28. Ei loe mitte see, mida sa ütled, vaid see, kuidas sinust aru saadakse. 29. Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema eksib teisi hinnates. 30. Inimene, kui tal on hea olla, mõtleb harva 31. Iga inimene on täpselt niikaua elus, kui mõnigi olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib 32. Rumal on karta seda, mida ei saa vältida 33. Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta 34. Ärge kunagi selgitage. Teie sõbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii 35. Oskus meeldida on tegelikult oskus petta 36. Kriitik on jalutu, kes õpetab teisi jooksma 37. Elu on raske. Millega võrreldes? 38. Asjad, mida keegi meilt kunagi võtta ei saa, on pisarad ja naer 39. Hea uni ei saa alata enne, kui halb uni möödas on 40
noortel. Need noored vajavad rohkem suunamist ning toetust, olgu see siis kodust, koolist või tugiisikult tulenev. Tänased tütarlapsed on juba homme tulevased emad, perekonna tugitalad ning järglaste kasvatajad. Juhul kui täna ei suuda tütarlaps sotsialiseeruda ühiskonda täiel määral, siis ei oska ta kasvatada ka oma lapsi vastavalt ühiskonna normidele ja ootustele. Eeldus, et on olemas targad ja rumalad lapsed, on ühiskonnas nii sügavalt juurdunud, et on raske alternatiivi ette kujutada. Kuid teistsugune suhtumine on lihtne: kõik inimolendid sünnivad oma unikaalse andega. Iga kogukonna eluterve talitus sõltub tema võimest igat annet välja arendada. Erikooli õpilaste järgnev toimetulek oleneb paljuski personali võimekusest noori mõjutada ning head eeskuju avaldada. Ja siin on meil veel palju õppida. Allikad Aimre, I. (2005). Sotsioloogia. Tallinn: Sisekaitseakadeemia. Kooskora, E
Hinge ja keha vahekord on sama mis idee ja näiva maailma, tõelise ja näiva tegelikkuse oma: hing on surematu, ideeline, keha aga tekkiv ja kaduv. Nähtamatusse ideede maailma pääsevad tagasi ainult puhtad hinged, kes juba siinses elus on end vabastanud keha halbadest mõjudest. Seepärast ka need hinged, kes liigselt kiinduvad keha külge, ei pääse tagasi sinna, kust nad on tulnud, vaid siirduvad karistuseks inimeste või mitmesuguste loomade kehadesse. Väga rumalad siirduvad kaladesse. Need, kes hoolega on taotlenud tavalisi kodaniku hüvesid, olemata filosoofid, muutuvad mesilasteks või sipelgateks. Nii jätkab hing rändamist ühest kehast teise kuni ta on viimaks vabanenud keha halbadest mõjudest ja jõuab tagasi nähtamatusse ideede maailma. Inimese hingel on kolm osa: mõistus, söakus (julgus, vaprus) ja ihalus (himu). Ihaluse asukoht on niuetes. Niuded on pakitsev energiareservuaar, põhiliselt seksuaalne. Söakuse asukoht on
Antsla Gümnaasium Referaat NIKOLAI GOGOL ,,REVIDENT" 12.b Juhendaja:Iri Reile Koostas: Mait Saaron Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Nikolai Gogol.......................................................................................................................................4 Gogoli looming.....................................................................................................................................6 Teosed...................................................................................................................................................7 ,,Revident"....................................................................................................................................
Inimesed unustavad neile tehtud halva kiiresti. Eriti kui tegija on väga tugev ja võib oma tegu korrata. Kui sa ei suuda millessegi uskuda, siis usu sellesse, mida näed. Võit enese üle on suurim võit. Meile on antud 2 kõrva ja ainult 1 keel selleks, et me võiksime rohkem kuulata ja vähem rääkida! Kõige raskem on iseend tunda, kõige kergem on teistele nõu anda. Targad õpivad rumalatelt rohkem, kui rumalad tarkadelt! Inimesed usuvad meeleldi seda, mida nad soovivad uskuda. Kasuta tänast päeva, usalda homset nii vähe, kui võimalik! Kõige agaramalt kritiseeritakse elus ja kunstis seda, mida ei mõisteta.. Vähe on inimesi, kes ei kaota huumorimeelt isegi võidu puhul! Ära tee ülekohut teisele, see võib rikkuda su tuju. Võlad anname andeks oma võlglastele tavaliselt siis, kui need on ära makstud. Pealetung on parim kaitse - nõrkade meelest!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
