Sõprus Sõprus on väga suur mõiste. Sellega võib haiget saad, kuid ka palju rõõmu valmistada. Sõprus teeb haiget , kui usaldad valesid inimesi. Mõned inimesed kasutavad teiste inimeste lahkust ära, et siis nende tagant varastada. Kuid nad on nii rumalad, et ei mõista kui haiget nad teistele teevad. Need inimesed peavad neid ju ikkagi sõpradeks ja lihtsalt ühe hetkel on sõprus rikutud. Kuid suurem osa sõpradest ja sõprusest ikkagi hoiavad teineteist. Me usaldame saladusi neile, kelle saladusi me ise suudame hoida. Me kuulame, veedame üksteisega aega, teeme nalja ja seepärast on meil head suhted, me oleme sõbrad. Me jagame oma muresid. Me soovime oma sõpradele head ja nemad meilegi, me oleme nendega ausad ja nemad kuulavad austavad meid. Me oleme sõbralikud, lahked, usaldavad, hoolivad, ausad ja muidugi sõbrad ka. Meie huvid peavad kattuma, muidu meil poleks millestki rääkida. Me naljatleme samade asjad...
Isa saab logardist lahti, Julien parema elu. Linnapea, härra Rénal kardab väga, et kuna Julien on nii tark ja võimekas, äkki ta läheb tema rivaali, härra Valenod' lapsi õpetama kui see talle rohkem raha pakub. Tekkinud suhete tõttu Julieni ja proua de Rénali vahel otsustatakse, et on kõige parem, kui Julien läheb teise linna seminari. Seminaris ei sallita Juliani eriti. Seminari direktor tundub vaenulik ja külm, teised seminaristid on rumalad ja kadedad, valitseb üldine nõmedus ja silmakirjalikkus. Julieni õnnetuseks on tema liigne tarkus - liigne tuluke ta silmis, mis näitab et sa suudab iseseisvalt arutleda - see on aga kristluses suur patt, nagu teada. Enamus õpilastest on rumalad talupojad, kes tahavad saada preestriks ainult sellepärast, et töö oleks kergem ja talvel kõht täis ja soe tuba. Poissi koguni ähvardatakse - ta peab ringi liikuma rauast sirkliga, et oleks võimalik ennast kaitsta
loovad ja otsivad endale ise sobivaid keskkondi. Just soodsa ja sobiva keskkonna tähtsus intelligentsuse avaldumisel ilmneb ka rottidega tehtud katsest, kus aretati välja tark ja rumal rotiliin ning uuriti siis nende käitumist erinevates tingimustes. Keskmistes tingimustes, olid erineva taustaga rottide vahel suured erinevused, nn. targad rotid lahendasid neile antud ülesandeid (labürindi läbimine, toidu hankimine pedaalile vajutades, jms.) oluliselt paremini kui rumalad rotid. Soodsates tingimustes, kus rottidel oli mitmeid tegevusvõimalusi ja hea söök, olid erinevused rumalate ja tarkade rottide vahel väga väikesed, nn. rumalad lahendasid neile antud ülesandeid umbes sama hästi kui targad tegid seda keskmistes tingimustes, tarkade tulemused paranesid aga üsna vähe. Väike oli tulemuste erinevus ka halbades tingimustes, kus rottide puur oli kitsas ja igav. Rumala liini rotid said veidi halvemad
Hakkas välja andma ajalehte Eesti Postimees Hakkas kasutada sõnaühendi “eesti rahvas” , “maarahvas” asemel Kirjutas eesti hümn oma tütraga koos Organiseeris esimese üldlaulupeo Lisainfo Voldemar Miller leidis 1940. aastail arhiivist materjale regulaarsete toetussummade maksmise kohta Eesti Postimehele, mida tavaliselt peetakse selle väite tõestuseks. „Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!“ – Johann Voldemar Jannsen Täname tähelepanu eest!
Vesipruul mürgitas ära Tatika koera. Pontu rikkus haukumisega nii Vesipruuli päevast kirjalembust, kui ka uneaega. Sellepeale loopis Jaan külarahvaga puuladvas kirjutanud Vesipruuli kividega, siis aga rikus Salomoni istumispaiga, nii et teine püksepidi sinna kinni jäi. Salomon oli aga sellesuhtes haritum, et ta teisele kuidagi enam tagasi ei teinud, vaid varjas end korteri ukse taga. Kreeka filosoof on kunagi öelnud, et targad inimesed on justkui sirgjooned ja rumalad nagu kõverjooned. Sirgjooned saavad olla paralleesed, seetõttu saavad targad inimesed aru nii üksteisest kui ka rumalatest. Kõverjooned ei ole kunagi paralleelsed, seetõttu ei saa rumalad aru ei üksteisest ega tarkadest. Arvan, et seda viimast sooviski Bornhöhe oma teosega edasi anda. Ainuke asi mida võiks Tatika ja Vesipruuli kasuks öelda on vähemalt see, et hoolimata kõigest jäid nad oma "tööle" ja uskumustele truuks. Mõlemad üritasid oma asju hoolimata kõigest, edasi teha
1. Tuglase novellide tegelased on tihti sümbolid. Millist inimtüüpi või iseloomujoont sümboliseerivad novelli ,,Popi ja Huhuu" peategelased? 2. Novell justkui väidaks, et hirmunud, rumalad ja kuulekad vajavad tugevamaid juhte. Põhjenda oma nõustumist või mittenõustumist, too näiteid tekstist ja ka päriselust. 3. On väidetud, et ,,Popi ja Huhuu" on nagu lugu inimestest, kes ei oska enda elu juhtida. Kas nõustud või ei? Põhjenda. 4. Kirjelda mõlemat tegelast (käitumine, omadused) ja mis võiks olla nende sellise käitumise põhjuseks? 5. Milliseid võimalikke sümboleid seal leidub? Popi ja Huhuu
haisust ei saa siin juttu olla. Tõsi inimesed teenivad teiste õnnetustest või kriminaalse hõnguga aladelt. Niikaua kuni tegevus pole tõsiselt seadusega vastuolus, on antud elualade inimestel ühiskonnas oma küllaltki oluline roll. Sest pakuvad toodet või teenust, mille järgi on nõudlus. Ei oleks aus hukka mõista inimesi, kes teevad seda, mida nii paljud soovivad. Veel vähem seda tasu, mida oma tegevuse eest saavad. Ühe jaotuse järgi jagunevad inimesed kolmeks. Esiteks need rumalad, kes ei tea, mida nad tahavad ega oma kindlaid seisukohti. Teiseks need kavalad, kes ütlevad rumalatele, mida nad tahavad ja arvavad, ning lõikavad sellest kasu. Kolmandaks eliit, kes eelmise kahe tegemisi eemalt pealt vaatavad, väike muie suul. Noile kavalaile pole oluline, kuidas nad raha teevad, rumalad ei saa niikuinii millestki aru ega oska olukorda hinnata. Eliidid ei pane aga nidagi pahaks, sest neile on see kõik niivõrd tühine ning naljakas.
Isad on asendamatud Isad ei ole üldjuhul küll loodud õpetamaks meile kokakunsti või kudumist, kuid selle eest suudavad nad õpetada meile ehitamist, seda kuidas remonti teha ja autoga sõitmist . Poistele on isa rohkem moraalne eeskuju , keda järgida oma elus ja paljudel juhtudel ka tema jälgedes käia aga tüdrukud valivad tulevikus enda kõrvale kaasa, kes meenutab neile nende isa, sest just tema on see , kes andis meile väiksena kindluse ning tahame seda tunda kogu elu. Tavaliselt on isad just need, kes oma tütreid rohkem hoiavad, sest tunnevad, et peavad meid rohkem kaitsma. Tihtipeale on neil raskem leppida sellega, et oleme suureks kasvamas ja üritavad seda omal moel takistada, sest meie oleme kogu oma lapsepõlve nende kaitsva käe all olnud. Isad õpetavad meile kui oleme veel väiksed ja rumalad, kuidas tekib vikerkaar, miks vihma saj...
Kuldne sugupõlv Inimesed elasid täielikus Inimesed hävitati karistuseks üksmeeles titaan Kronose pattude eest Polnud muresid, loodusõnnetusi ega sõdu Polnud väsimust, haigust, valu ega vananemist Hõbedane sugupõlv Inimesed nõrgad ja rumalad Inimeste kurjade tegude ja Elu täis valu ja kurbust jumalate vastu aupaklikkuse Ei teinud tööd, polnud puudumise tõttu saatis Zeus armastust nad kõik Hadesesse Jõuga võetud asjad, tapmised Pronksine sugupõlv Vägeva kehaehituse ja Zeus läkitas kõik inimesed
Peremees Jones-Tsaar Nikolai II Karjafarm-Venemaa Loomade farm-NSVL Vana Major-Vladimir Lenin Majori pealuu tähistas Lenini mälestust, mis oli kommunistlikul Venemaal väga hinnatud ning oluline Sead-Bolševikud, kommunistlik režiim Kellukas, Jessie ja Pitsu Tümpsa-ideaalne töölisklassi tööline Mollie-rumal valge mära, kes tahtis tagasi elu enne revolutsiooni Benjamin-eesel, peegeldas autorit ennast Kass-oportunist, kes nägi võimalust süsteemist kasu lõigata Lumepall-Trotsky Kiunats-tsenseeritud meedia, kes väljastas inimestele ainult neid uudiseid, mida Napoleon lubas Valvekoerad-KGB salapolitsei Mooses-usk Kristallsuhkrumäed, millest Mooses rääkis-taevas, kuhu minnakse peale surma Ülestõus-Märtsi revolutsioon (1904-1905) Valge sõrg ja sarv Loomade Farmi lipul-Sirp ja vasar NSVLi liidu lipul Lambad-rumalad, kes poliitikast midagi ei teadnud, massid, kes ei suutnud enda eest mõelda Pilkington-Winston Churchill Rebasemets-Inglismaa Frederi...
Koolile sa pühendad rohkem aega, kui vanematele, sõpradele või hobidele. Kui aga vaadata sellele väga pessimistlikult, võtab kool meilt 12 eluaastat vaba aega. Veel kooli peale me kulutame palju raha, näiteks kooliasjade peale, kuid kõige rohkem välimuse peale. Näiteks, oleks see väga imelik kui sa tuleksid kooli nende riietega, millega sa magad või käid kodus. Kool paneb meid raamide sisse ja ei anna näidata enda erilisust , nii targad kui ka rumalad peavad õppima ühe ja sama õppekava järgi, pannes neid sellega ühele tasandile. Kuigi siin kirjandis on mul kirjas rohkem halbu külgi kui häid, arvan ma ikkagi, et kool on üks tore asi, ning olen kindel, et paljud nõustuvad minuga.
Psühhogeneetika: Lapsendatud laste meetod Sisukord Sissejuhatus........................................................................................ Lapsendatud laste uuringute viletsad tulemused............................................... Kui palju loodusest ja kui palju kasvatusest................................................... Bioloogiliste ja kasuvanemate võrreldavus.................................................... Valikuline paigutus............................................................................... Geenide- keskkonna koosmõju .................................................................. Kasulapse võõras veri ............................................................................ Armastuse IQ....................................................................................... Aga äkki saab temast kurjategija................................................................. Kasuvanem mängib lap...
Prillupiga tehingu.Ta annab Kremerile oma naist ning vastu saab mõisa. Romaani peategelased on Prillup, Mari, Kremer. Prillup tahab väga rikkaks ja tähtsaks meheks saada. Mari on Prillupi naine ja on üsna jonnakas ning isepäine. Kremer on üksik rikkur, kelle elu vajaks just noorust ja värskust, et vältida kibestumis tunde tekkimist. Tõnu Prillup on primitiivse hingeeluga "orangutaja", see tähendab seda, et Prillup on algeline inimene. Tema käitumine ja teod on väga rumalad. Ta ei teadnud, et tuleks hoolida abikaasast, tema hoolis vaid varast.Hiljem küll taipas, et armastus ja abikaasa on väärtused, mida tuleks hoida, kuid siis oli juba hilja. Kuna Prillup tahab rikkaks saada siis näeb ta Marit vaid vahendina selle saavutamisel. Prillupi traagika põhjuseks on see, et ta tahabrikkaks saada ning teeb tehingu rikka Kremeriga. Ta andis oma naist rikkurile kasutada, kuid pärast hakkab seda kahetsema. Ta satub suurde masendusse ning hakkab jooma ja hiljem sureb
kõige rohkem need lõigud, kus Jan mängis naist. Ta tegi naistegelasi hästi järgi. Pani huuled prunti, tegi peaga mingi nõksu ja siis puusadega ning moonutas häält. Tegemist oli elust võetud probleemiga, siis seda võib juhtuda päris palju. See ei ole ikkagi normaalne, kui naised sõimavad mehi s***peadeks. Jan tõi näite, kui naisi sõimatakse koguaeg l*******. See ei meeldinud neile. Seega peaks natuke enne mõtlema, kui suust mingisugust jama välja ajada. Mehed on mühakad ja rumalad võibolla sellepärast, et naised nõuavad nende käest palju võimatuid asju. Ja et mehed ei oleks naistest kehvemad, siis tuleks nende peale natuke mõelda ja kõike nõuda. Etenduse vaatamine tegi mind päris targaks. Kui lasta tõelisel ürgmehel välja paista oma olekuga ja käitumisega, siis pole hullu midagi. Aga kui hakata nõudma oma tahtmist, siis tekivad probleemid ja suhe võibki läbi saada.
Hing ootab meie kehast väljapääsemist ning Platoni arvates ei peaks inimesed kartma surma, vaid sellele õnnelikult vastu minema . Kui me sureme pääseb hing vabatusse . Hing pääseb tema arvates ,,Ideede ``maailma,kuid sinna pääsevad ainult puhtad hinged.Hinged, kes on liigselt kiindunud oma kehasse, ei pääse samuti "üles", et kogeda võimalikult palju erinevaid "ideesid" - nad siirduvad hoopis inimeste või loomade kehadesse. Äärmiselt rumalad hinged lähevad kaladesse ja need, kes olid püüelnud kodanikuhüvede poole, olemata sealjuures filosoofid, lähevad "ühiskondliku iseloomuga"putukate kehadesse (nt mesilased või sipelgad).Patused hinged rändavad keha surres haudade vahel ja ootavad järgmist kehastumist.Hingel on kolm alget: 1.mõistus (teadmine, mõtlemine); 2. emotsioon (julgus, vaprus); 3.iha (himu, instinkt)
Vägivald sünnitab vägivalda Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Minu nimi on Merit Vislapu ning täna esitan ma teile kõne teemal ,,Vägivald sünnitab vägivalda". Vägivald, kui sotsiaalne nähtus areneb pidevalt ja eksisteerib meie kõigi eludes. Selleks, et vägivalda kogeda, ei pea me sellega ilmtingimata kokku puutuma, sest vägivalda võib kohata ka kinoekraanil ja tänavatel. Kuid mis see vägivald siis on? Vägivald on käitumine, millega saavutatakse võim teise inimese üle, talle haiget tehes või teda hirmutades. Vägivald jaguneb verbaalseks ehk suuliseks vägivallaks ja füüsiliseks vägivallaks. Verbaalset ehk suulist vägivalda kasutav inimene halvustab, mõnitab või alandab oma ohvrit. Füüsiliseks vägivallaks võib pidada teise inimese togimist, tõukamist, peksmist või juustest tirimist. Üks on kindel, vägivald algab eeskujudest. Eeskujudeks võivad olla vanemad, filmi ja...
Betti Alver "Tähetund" Laura Rooseileht 11-A Elulugu Elisabet Alver Elas 23.11.1906 19.06.1989 Lapsepõlveunistus oli saada näitlejaks. Oli abielus Heiti Talvikuga ja Mart Lepikuga. Õppis Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis, Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu Üli- koolis. Luulekogud "Lugu valgest varesest" (Tartu 1931) "Tolm ja tuli" (Tartu 1936) "Luuletused ja poeemid" (Stockholm 1956) "Mõrane peegel" (Tallinn 1962) "Tähetund" (Tallinn 1966) "Uued luuletused ja poeemid" (Toronto 1968) "Eluhelbed" (Tallinn 1971) "Tuju" (Tallinn 1976) "Lendav linn" (Tallinn 1979) "Korallid Emajões" (Tallinn 1986) "Teosed, 1. kd: Üle aegade Assamalla" (Tallinn 1989) "Üle sõnade serva" (Tallinn 2004) "Koguja" (Tartu 2005) Luulekogu "Tähetund" Ilmus 1966. aastal. Müüdi läbi hetkega. Lisaks tõlked Kristjan Jaak Petersoni ...
Kõne õpetajatele Tere armas koolipere Ilmselt on teist paljud märganud, et täna on koolis midagi viltu. Õpetajad tunduvad kuidagi nooremad, ilusamad ja puhanumad, sigaduste eest ei karistata enam nii karmilt, kui seda eelnevalt tehti ja tunnid mööduvad müstilise kiirusega. Sellisele olukorrale saab olla ainult kaks enamvähem loogilist seletust: Kas te näete oma pehmes voodis imeilusat und sellest kuidas koolis käimine on käkitegu või on õpetajatega midagi juhtunud. Kontrollimaks esimese väite tõesust palun ma teil kõigil, ennast ja vähemalt ühte sõpra näpistada. Kui tunnete kerget näpistus või saate oma sõbralt tutaka siis võib üsna kindlalt väita, et unenäoga kohe kindasti tegemist ei ole. Järele jääb variant, kus on õpetajatega midagi juhtunud. Teie pettumuseks pean ütlema, et ma ei ole leiutanud ajamasinat, mille abil oma armsatest õpetajatest mõnikümmend aastat nooremad teisikud teid õpetama tuua, vaid ase...
Noorte ja täiskasvanute suhted Inimeste suhted paljugi sõltuvad ininestest enditest. Iga päev me sattume konfliktidesse, aga mille tagajärge me ei tea. Eriti tihti sattume konfliktidesse kui oleme noored ja kindlast ka vahel ebaviisakad. Täiskasvanuks saades mõtleme sageli kui noored ja rumalad me saime olla, kuidas väiksed vastuolud võisid meid mõjutada. Noorena olles teeme palju vigu, mis mõjutavad täiskasvananu me elu. Noored tihti arvad, et on olemas ainult Mina ja Maailm. Sattume konfliktidesse, mille lahendusi on esmapilgul raske märgata. Arvame, et lahendusi pole olemas, aga siiski on nad alati olemas. Mõnikord annab tüli üks osapooltest lihtsalt järgi, see võib olla kinni inimese iseloomuses
Aforismid Inetuil ja rumalail on siin maailmas kõige parem elada. Nemad võivad mõnusasti istuda ja mängu pealt vaadata. Kui nad ka võiduvilja iial maitsta ei saa, jääb neil vähemalt kaotusekibedus maitsmata. Tähendus: Inetud ja rumalad ei katseta uusi asju ja ei võta vastu uusi väljakutseid, vaid istuvad paigal. Kes ei riski sellel pole ka midagi kaotada. Ainuke tee kuisatusest vabanemiseks on sellele järele anda. Tähendus: Kui sa annad varem järele, siis oled targem. Kiusatakse neid kes hakkavad ise vastu, kui ei tee kiusamisestg välja siis sind enam ei kiusata ka. Tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust.
Margust, aga tõmbas üha rohkem elurõõmsa ja hoopis teistsuguse Tiina poole. Mari tegi kõik, et Margust endale hoida ja nii rääkiski ta kõigile loo, et Tiina on libahunt. Lõpuks kui kaduma läks varss uskus ta ka ise, et Tiina ongi libahunt. Kogu külarahvas oli Tiina vastu ja Margus oli liiga arg ja ebakindel, et oma sõna maksma panna. Tiina oli sellisest inetust käitumisest väga solvunud ja ei suutnud mõista, kuidas inimesed võivad nii rumalad ja pahatahtlikud olla, samas ei suutnud ta endas alla suruda vabaduseiha ja ta põgenes ära metsa elama. Margus abiellus Mariga ja kõik läks külauskumiste järgi õigesti, paraku ei olnud see abielu õnnelik ja Margus unistas endiselt Tiinast. Ükskord tulid hundid lauda juurde ulguma, Margus võttis püssi ja läks neid eemale peletama. Tulistades tapab ta kogemata Tiina. Surev Tiina kätel läheb ta tuppa ja nii jätavadki nad teineteisega lõplikult hüvasti.
KATSU ENDAGA HÄSTI LÄBI SAADA, TE PEATE ELU LÕPUNI KOOS OLEMA. Kui Sa kaotad, siis ära kaota õppetundi. Ei ole õigeid ja valesid valikuid. On lihtsalt erinevad tagajärjed Aristoteles - ,,Halb lähendab inimesi." "Inimene elab nii kaua, kuni ta elab meie mälestustes." Jean-Jacques Rousseau - ,,Inimese elu pikkust ei saa mõõta aastatega, vaid kogemustega." Cicero - "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." Thomas Hobbes - ,,Iha midagi saavutada koos usuga sellesse nimetatakse lootuseks, sama asja ilma usuta aga meeleheiteks." Sokrates - ,,Ole see, kes sa sooviksid olla." Kes mõtleb, ei saa iialgi igavust tunda Ovidius - "Parim kaitse on rünnak" von Clauswitz - "Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega" Jean-Jacques Rousseau - ,,Nõrk keha nõrgestab vaimu." Cicero - "Kuidas külvad, nõnda lõikad" Schopenhauer - "Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt pee...
Kallid kuulajad! "Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte, et eestlased oleme!" Sellised sõnad on lausunud Johann Voldemar Jansen ja ma pean nendega nõustuma. Ükski eestlane ei tohiks oma rahvust maha salata, seda teame ka Tõnis Mägi laulust "Koit". Meie oma Eesti Vabariik on saamas saja aastaseks ning seda ainult tänu meie esivanematele, kes on pidanud palju võitlema ja kannatama, et see pisike riik eksisteerida saaks. Tänu neile saan uhkusega öelda, elan vabal maal. Oleme kannatanud erinevate riikide võimu all ning see on ka oma jälje jätnud, kuid eestlased on üks tugev rahvas ja see meid ei heiduta. Korra oleme kaotanud ka iseseisvuse, aga saime selle tagasi ning enam ei lase me seda kellelgi ära võtta. Selleks peab aga meie noortele juba varakult õpetama, et tuleb oma rahvuse üle uhke olla ja oma riigi eest tuleb seista. Ei ole vaja kodumaalt ära kolida, et olla õnnelik. Tuleb lihtsalt väärtustama õppid...
üksteise ette tõttavad, üksteist nad maha jätavad. Ma vaatan, kuni väsib silm, mu mõtte tuleb vaimuilm: tuisk jookseb võidu tuisuga, ei teineteisest mööda saa. Need lumelained väljal, nad on nii armsad, hääd, kui süda on tusas ja palav, nad jahutavad pääd. Ja põhjatuul on nii lahe, nii lahedaks läheb pää; Jah, isegi surm on nüüd mahe ja isegi hukatus hää. Juhan Liiv Jumalad ja rumalad Kõrgel sääl asuvad surematud jumalad. Madalal sumavad surelikud rumalad. Ei näe siin päevalgi otsa ega algust. Neilt aga öösitigi vilgub valgust. Taevas, sääl tuhandeid tulesid sirab, mustade majade üle virab. Laulikud õhkavad. Vanad naised nutavad. Tumedalt seisavad mu sõbrad ja tuttavad. Gustav Suits Gustav Suits
Jäeti maha oma majad ja varandused ning mindi maale võõrasse kohta. Seda tegid ka lugusid jutustavad seitse neidu ja kolm noormeest. Neil oli hea ja mõnus olla ning nii olid nad haiguse eest kaitstud. Mina leian, et Boccaccio 14. sajandist pärinevad lood peegeldavad väga hästi ka tänapäeva. Inimesed ei ole muutunud. Olenemata tehnika arengust, sõdadest, suurtest revolutsioonidest ja kõigest muust, on inimesed ikka üsna samasugused. Lugudes leidub väga erinvaid tüüpi inimesi – rumalad abielumehed, lobisejad naised, kättemaksuhimulised üliõpilased, kohtlased talupojad, naiivsed vagatsejad jne. Täpselt sarnaste iseloomuomadestega inimesi leidub ka tänapäeval. Kahjuks on valdavalt kõige rohkem rumalaid ja ihadele alluvaid inimesi. Võib märgata, et väga paljudes teostes on tähtsal kohal maised ihad ja lõbutsemine. Keha juhib mõistust, nagu ka tänapäeval. Ei ole vahet, mis seisusest inimesega on tegemist, kes
Tarkus ja rumalus inimeses Mis on tarkus? Mis rumalus? Minu meelest on igal inimesel selle kohta oma arvamus. Mina tõlgendaks tarkust ja rumalust koos ilma üheta poleks teis, kuid on täiesti erinevad nagu öö ja päev. Kui oma rumalusest õppida saab targaks. Kuid kas ikka on nii? Kas kõik inimesed saavad olla ühtemoodi targad või rumalad? Tarkus on midagi iseenesest mõistetavat, seda on kõigil Koolis omandame tarkust, ka peale kooli oma kogemustest. Antoine De Saint Exupery raamat "Väike prints" on minu meelest ehe näide ,kuidas inimesed läbi kogemuste tarkust omandavad. Näiteks ei olnud Väike Prints kunagi varem Maal käinud, seal nägi ta esimest korda inimest ja saqi tundma, kes või mis on inimene. Väike Prints arvas ,et roos tema planeedil on ainuke maailmas, kuid
Aristoteles Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane. Temast sai üks Platoni andekamaid õpilasi. Filosoofia on tema käsitluses ontoloogiline. Tema teaduslik pärand on rikkalik, teosed hõlmavad peaaegu kõiki peamisi teadusharusid: loogika, füüsika, psühholoogia, eetika,politoloogia, majandusteadus, retoorika ja poeetika. Tema väärtuslikuim teadustest on filosoofia, mis uurib olemise printsiipe ja algpõhjusi. Aristoteles väidab, et inimesed ise loovad hüve ja õnne mõisted kooskõlas eluga, mis neil on. Nagu öeldakse, igaüks on oma õnne sepp. Eriti kõrgelt hindab Aristoteles armastust. Armastust on kolme liiki: armastus kasu pärast, armastus naudingu pärast ja armastus, mis tugineb voorusele. Kõrge eesmärk ja voorus, mille poole inimesed püüdlevad, on õnn. Üksnes naidingust õnneks ei piisa. Õnnelik saab olla vaid see, kes järgib eesmärkide seadmisel mõistust, mitte...
ning loomad jääid maha. Kadus see ideaalne rahulik elu, mis asendus räuskavate, rahu häirivate, jooksvate lastega, loomadele ei jätkunud enam süüa ning ka kõik loomad muutusid, nad ei olnud enam rahulikult koos vaid igaüks jooksis ise suunas ringi ning oldi närvilised. Ühel päeval toodi aga uus noor kana, kes hakkas meeldima Kerill-Kerkerillile, kuid see kana oli noor ning ripsutas tiiba ainult noorjõnglasega. Kerill-Kerkerill üritas talle küll seletada, kui edevad, rumalad ja ideaalideta on kõik maatõugu kanad laudas, kuid kui kana teda kuulda ei võtnud siis mõistis ta, et too on kõigest edev, rumal ja langenud. Kukk unistas lennust lõunasse, kuna arvas, et seal ehk on parem elu, ning lendas männi otsa, tahtes kaugemale lennata, aga kukkus alla nagu kivi, mis peale haned, kanad ja kuked hakkasid teda pilkama. Tekkis tüli ühe teise kuke (Kurluki) ja KerillKerkerilli vahel.
Lähtudes sobivast meetodist võib uurija teksti analüüsides rakendada mitmeid interpreteerimise viise: a) üksikult üldisele Näide: Ühes konkreetses tekstis peegelduvad nii selle teksti autori kui ka kogu tema põlvkonna saatus. ,,ära ära ära / rootsi rootsi rootsi / paat paat paat / meri meri meri / rand rand rand / laager laager laager / töökoht töökoht töökoht / auto auto auto / villa villa villa / kuradi rumalad rootslased" (Kalju Lepik: ,,Rukkilille murdmise laul". Tallinn, 1990, lk. 261) b) üldiselt üksikule Näide: Rahvuslik liikumine (1860-1880) oli eestluse kujunemisel otsustava tähtsusega. Tekkis rahvusromantiline kirjandus. Selle tüüpiliseks näiteks on Lydia Koidula Mu isamaa on minu arm. c) sünkrooniline Teksti vaadeldakse ainult ühe kirjandusliku epohhi kontekstis. Näide: Nõukogude propagandakirjandus tekkis kindlal ajahetkel ja kindla eesmärgiga, seepärast
Talupojad kasutasid seda võimalust alguses täitsa palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust.Oli Eesti-Rootsi viljaait ,sealkasvas eriti hästi rukis ,mida saadeti enamasti Rootsi ,et seda teiste kaupade vastu vahetada.Kõige parem asi üldse Rootsi ajal oli see ,et alguse sai Tartu ülikool ,sellest tulenes ka see ,et inimesed olid palju targemad kui ennem.Veel õpetati leeris sunniviisiliselt lugemist ja kirjutamist ,et inimesed täitsa rumalad ei oleks ,pärast leeris käimist oli eestlaste lugemis ja kirjaoskus uskumatult kõrge .Sellel ajal ilmusid ka esimesed grammatikad,tänu sellele ühtlustus eesti keel.Algas ka ajakirjandus ,aastal 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". Mina arvan ,et Rootsi aeg ei olnud hea ,ega halb ,kuna talupoegadel ja üldse inimestel oli väga raske elu ,kuid samas arenenes märgatavalt haridus .
Andres Silvia a 1. Info jääb toppama 2 7 9 2. kõik ei tea milliseid infokanaleid enamus kasutasid 13 16 29 3. Intraneti kasutamine ei ole kõigil selge 1 17 18 4. Ei ole ühtset süsteemi 20 20 40 5. Pole kokkulepitud mängureeglid 14 12 26 6. On lihtsalt rumalad 1 7. Kardetakse ennast lolliks teha ja ei saadeta infot kõigile 1 8. Mõnadel pole isiklikke telefone 9 9 9. Ei ole võimalust arvutit kasutada 11 10 21 10. Puudub kontrollsüsteem erinevate osakondade vahel 9 9 11
kõigis oma ebaõnnestumustes süüdistasid nad teisi inimesi. Alati leidus mõni ettekääne enda õigustamiseks. Ükskord Jaan Tatika ja Salomon Vesipruuli teed ristusid. Tulemus oli see, et nad hakkasid üksteist lollideks pidama nad nägid ilusti teineteise vigu, kuid enda omad jäid ikka kahe silma vahele. Tatikas hakkas Vesipruuli kiusama, kuigi Vesipruul ei olnud seda eriti ära teeninud. Üks kreeka filosoof on kunagi öelnud, et targad inimesed on nagu sirged jooned ja rumalad nagu kõverad jooned. Sirged jooned saavad olla paralleelsed ning seetõttu saavad targad inimesed aru nii üksteisest kui ka rumalatest, kõverad jooned ei ole kunagi paralleelsed, seetõttu ei saa rumalad aru ei üksteisest ega tarkadest. Võibolla seda viimast tahtiski Bornhöhe ära näidata. Ainuke asi mida võiks Tatika ja Vesipruuli kasuks öelda on vähemalt see, et hoolimata kõigest jäid nad oma "tööle" ja uskumustele truuks. Selline
Kõige tähtsam on eksimusi meeles pidada, et ei tekiks kiusatus neid uuesti korrata. Saatus. Mida see endast küll kujutab? Ehk elu, ehk armastust, ehk on see vaid sõna. Minu arvates saatuse roll elus algab umbes kahekümne aastaselt ja lõpeb kaheksakümneselt. See on aeg, mil tuleb teha ise otsuseid, õppida selgeks õige ja vale, silmitsi seista tagajärgedega. Enne ja pärast seda vahemikku oleme kellestki sõltuvad, abitud ja rumalad. Suurema osa inimeste saatust kujundavad nende mõtted ja teod, mis ei pruugi alati olla enda omad. Sageli püütakse oma saatust muuta, kuid seda, mis kord on mõeldud ja tehtud, enam muuta ei saa.
. jne kõik inimesed väärivad pisukestki austust. Just nii nagu ütles Louis XIV: "Riik see olen mina!", olen ka Min, riik ja lisaks veel minu vanemad, klassikaaslased, sõbrad-tuttavad ja kõik ülejäänud EV elanikud kõik me kokku oleme riik, kusjuures me oleme väga väike riik maailmamastaabis. Tolerantsus selles väikeses Eesti Vabariigis, mis on nii pisike, et tegelikult on eestlased ja venelased, paksud ja peenikesed, targad ja rumalad, noored ja vanad kõik üks perekond, on absoluutselt iga kodaniku südameasi ning oma pereliikmetesse suhtutakse ikka ju armastuse ja hoolivusega.
Kuressaare Gümnaasium Tsitaadid Refereering (Voltaire) Koostas: :D Juhendaja:Marit Tarkin Kuressaare 20XX 1. ,,Vabadus sündis Inglismaal türannide tülidest. ´´(“Filosoofilised kirjad”) 2. ,,Nad kasutavad mõtlemist vaid ebaõiglaste tegude õigustamiseks ja sõnu mõtete varjamiseks.´´ (“Le Chapon et la poularde (The Capon and the Pullet)”) 3. ,,[Inglismaa kohta] Siin maal on kombeks aegajalt teiste julgustamiseks mõni admiral ära tappa. ´´(“Candide”, 1759) 4. ,,Töö päästab meid kolmest halvast asjast: igavusest, pahedest ja puudusest.´´ (“Candide”, 1759) 5. ,,Igaüks peab harima enda aeda. Inimene pandi Paradiisiaeda selleks, et ta seal töötaks; järelikult pole inimene loodud jõudeeluks. Töötagem vastuvaidlemata, see on ainus viis muuta elu ...
Filosoofia peab aitama inimestel õnnelikuks saada Inimese õnn sõltub jumalate tahtest Epikuros ei nõustuks selle väitega Teadmised füüsika valdkonnas ei soodusta kuidagi Epikuros ei nõustuks selle väitega õnne Küsimus 8 Mõni inimene toob oma tegudega endale rohkem kannatusi kui naudinguid. Epikurose arvates näitab see, et Vali üks: a. mõned inimesed on liiga rumalad selleks, et osata õigeid (st rohkem naudinguid kui kannatusi toovaid) valikuid teha. Õige vastus! b. mitte kõik inimesed ei püüdle naudingute poole ning ei hoidu kannatustest. c. mitte kõik inimesed ei ole egoistlikult (omakasupüüdlikult) meelestatud.
olevaid inimesi, kes vabatahtlikult koonduslaagrisse astuks. Olgugi, et pealelõunat antakse kuni hommikuni linnaluba, mille rikkumise korral järgnevad erinevat sorti terrorid. Kuid siiski eksisteerib koolis selline ühendus, nagu õpilasomavalitus. Juba see nimetus paneb muigama, sest mis valitsusest me siin räägime? Sisuliselt on see selleks, et näidata, et midagi parlamendilaadset siin siiski leidub, aga paraku on see nii, et nende võim on olematu, sest nad on ju ,,noored ja rumalad." Kui vaadata tagasi sissejuhatuses kõlanud küsimusele, siis ainuõige vastus siin peaks olema ,,ei," sest demokraatiast koolis ei saa lihtsalt rääkida. Kool on autoritaarse diktatuuriga riik riigis. Olgugi, et NSVLi puhul oli tegu totalitaarse diktatuuriga, siis miskipärast kipub tulema eriti palju paralleele just nimelt selle riigi ja Eesti kooli vahel. Kuid siiski ei tohiks jätta seda teemat sinnapaika ja olukorda muuta, sest koonduslaagris ei soovi mitte keegi käia.
Ideaalsed emad-isad on sellised, kes mõistavad oma laste probleeme ja aitavad neid sellest üle saada. Ka on teismelise inspireerimine vanemate üks kohustustest. Muidugi ei sõltu kõik täielikult noore perekonnast, vaid ka tema enda iseloomust. Kui teismeline on julge ja enesekindel, ei tohiks ta sattuda manipuleerivate inimeste ohvriks. Kui inimesed soovivad muuta maailma paremaks paigaks, peaksid nad alustama noorte turvalisusest. Teismeealised on tihti rumalad ja seega on vanemate inimeste või perekonna ülesanne, et noored ei rikuks oma elu valede valikutega või muul võimalikul viisil.
Igaüks teab ise, kus see piir neil jookseb. Tihti ei suuda ma kindlaid asju teha südametunnistuse tõttu. Pole vahet, kas keegi ei näe või ei kuule, aga kui ma ise tunnen, et mu teguviis on vale, siis ma ei suuda seda oma südametunnistuse tõttu teha. Me kõik teame ise, milleks me oleme suutelised ja milleks mitte. On olnud indiviide, kellel puudub täielikult südametunnistus, või vähemalt niiviisi on tundunud. Taolised isikud ongi need, kes tunduvad rumalad oma tegude pärast. On ka selliseid piire, mis kujutavad endast teise inimese tunnete haavamist. Igal inimesel on kindlad piirid, mida ei tohiks ületada. Vahel on selleks kindel mälestus või kindel isik minevikust. Ma olen usaldanud teisi inimesi ning rääkinud neile oma muredest ning vaevadest ja on olnud olukordi, kui see usaldusisik on tüli käigus või enda meelest naljatades toonud neid teemasid üles. Arvan, et mitte kunagi ei tohiks tuua inimese valusat minevikku üles naljaviluks
näidata ja keeravad asja veel hullemaks. Tavaliselt peetakse ennast kõige targemaks ja arvatakse, et teised on lollid. Nii minnaksegi lõpuni välja, isegi siis kui keegi mainib sulle, et asi pole päris õige. Siis eneseuhkus teeb oma töö ja inimene sisendab iseendale, et kes ta õige on, et tuleb mind kritiseerima. Nii lahendataksegi probleem keeruliselt, kuigi teatakse kuidas saaks lihtsamalt, aga eneseuhukus ei lase seda teha. Mõned inimesed on lihtsalt rumalad, kes pole suvatsenud ennast kooliajal harida ja asjadega kurssi viia. Nii mõeldakse välja mingi jabur plaan ja hakatakse seda ellu viima, ega loll ei saa aru kuidas parem on. Ta ainult mõtleb, kuidas asi valmis saada ja kaks kätt taskus minema kõndida. Tavaliselt lõpeb selline tegevus katastroofiga, kus pole kõik läbi mõeldud ja midagi läheb alatasa valesti. Nii on tulemus hullem ja tuleb teha asja veel ümber, mis on väga tülikas.
olevaid inimesi, kes vabatahtlikult koonduslaagrisse astuks. Olgugi, et pealelõunat antakse kuni hommikuni linnaluba, mille rikkumise korral järgnevad erinevat sorti terrorid. Kuid siiski eksisteerib koolis selline ühendus, nagu õpilasomavalitus. Juba see nimetus paneb muigama, sest mis valitsusest me siin räägime? Sisuliselt on see selleks, et näidata, et midagi parlamendilaadset siin siiski leidub, aga paraku on see nii, et nende võim on olematu, sest nad on ju ,,noored ja rumalad." Kui vaadata tagasi sissejuhatuses kõlanud küsimusele, siis ainuõige vastus siin peaks olema ,,ei," sest demokraatiast koolis ei saa lihtsalt rääkida. Kool on autoritaarse diktatuuriga riik riigis. Olgugi, et NSVLi puhul oli tegu totalitaarse diktatuuriga, siis miskipärast kipub tulema eriti palju paralleele just nimelt selle riigi ja Eesti kooli vahel. Kuid siiski ei tohiks jätta seda teemat sinnapaika ja olukorda muuta, sest koonduslaagris ei soovi mitte keegi käia.
Esimeses osas on ta soliidne, kombekas ning vastutustundlik. Teises osas hiiglaste maal esindab Gulliver meest, kes pärast mitmeid rünnakuid oma egole ning olemusele alistub. ,,Gulliveri Reisid" sisu Laevaarst Lemuel Gulliver jutustab oma loo laevahukust, mille tagajärjel ta sattus Liliputimaale. Sel saarel on asunikud kuue jala asemel kuus tolli pikad ning nende teod, vaidlused ja võitlused näivad ülimalt naeruväärsed. Nende rumalad poliitilised vaidlused pilkavad Inglise poliitilisi ja usuga seotud vaidlusi Swifti ajal. Pärast kui Gulliver on tõestanud enda heatahtlikkust sealsete elanike vastu, võetakse ta lahkesti vastu ning ta saab õukonna lemmikuks. Hiljem pöördub aga liliputidega tülli ( arvatakse, et Gulliver on reerur). Peale seda põgeneb ta saarelt. Naaseb korraks Inglismaale, aga natukese aja pärast on uuesti merel tagasi.
osav lendaja on tema vaenlasteks vaid mõned väiksemad ja kiiremad röövlinnud nagu raudkull ja värbkakk. Vaatamata oma kirevale sulestikule on jäälinnul siiski väga hea kaitsevärvus, sest ülevalt vaadates sulandub tema sulestik jõeveega ühte. Altpoolt vaadates sulandub jäälind oma oranzika rinnaga ilusti liivakivipaljandiga kokku. Eriti ohustavad jäälinde karmid talved ja just sellepärast ei jää tavaliselt enamus jäälinde Eestisse talvituma. Ka ohustavad neid rumalad lapsed, kes lõbu pärast nende pesi lahti kaevavad ja ka jahimehed, kes hoolimata sellest, et lind nii väike on teda jahitrofeeks peavad. Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ALCATT2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4lind#Levik http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=147 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/jaalind_andra.htm
16 sajandiks oli piiskoppe, kes ostsid kokku maid ja maju Pidasid pidusi ja armukesi. Kiriku elu maal Igas Kihelkonnas oli kirik. Selle eest hoolitses preester Kaugematesse kihelkonna paikadesse ehitati kabeleid. selle hoolitses Vikaar Preestri ülesanneteks oli: Usutõdede õpetamine. Ristimine Pihi kuulamine/Pihtimine Iga katoliitlane pidi käima vähemalt aastas korra pihtimas Laulatamine 16 sajandiks oli preestreid, kes olid ahned, rumalad ja omakasu püüdlikud. USUPUHASTUS 16-nendaks sajandiks tekkis 2 erinevat vastasseisu Ilmalik vastasseis (Valitsejad tahtsid saada kiriku maid ja rikkusi.) Vaimulik (Osad vaimulikud tahtsid algkristliku lihtsust.) 31.okt.1517 Martin Luther Algatas usuteemalised vaidlused. Kõige rohkem käis närvi paavsti patuandestus müük (Paber mingi patuga, mis andakse andeks) Martin Lutheri põhimõtted olid: Inimene ei saa õndsaks mitte heade tegude vaid usu läbi.
PRESIDENT KINNAS Tegelased: Kinnas, erinevad kalad, ahven. Kalad ujuvad ümber jääaugu kui järsku käib plärts ja kinnas vajub vee põhja. Kaladujuvad tema ümber ja hakkavad teda vaatama. Kinnas: Tere! Häid pühi! Kalad: Tere, tere! Aga mis pühadest Sa räägid? Kinnas: (imestunult) Kas teie siis ei teagi, et täna on Eesti Vabariigi sünnipäev? Kalad: Ei tea. Mis asi see Eesti Vabariik veel on? Kinnas: (pahaselt) No te olete ikka päris rumalad. Passite siin jää all ega tea mitte midagi. Kus te enda arvates siis elate? Kalad: Meie elame järves. Kinnas: Järves küll, aga kus see järv asub? See järv asub Eestis. Järelikult te olete... Noh, kes te olete? Kalad: Meie oleme kalad. Kinnas: Te olete eestlased. Te olete eestlased, elate Eestis ja täna on Eesti sünnipäev. Suur pidu! President kutsub endale külalised ja neid näidatakse televiisoris. Mina alati vaatan, upitan end peremehe taskust välja ja muudkui vahin.
Kaugemalt asjade varastamiseks kasutatakse kratte (luudadest ja muudest esemetest valmistatud nukud, kellele on Vanakuradilt hing ostetud ja kes iga oma peremehe käsku peavad täitma). Peategelane on rehepapp Sander, sest pidevalt käiakse tema käest nõu küsimas, kui mingi haigus vaevab, või on muid probleeme. Sandril leidub iga asja vastu mingi kaval nipp, isegi katkust päästis ta terve küla tänu oma kavalusele. Raamatu põhjal jääb mulje, et eestlased on ahned ja rumalad ega oskagi elult muud tahta, kui seda, et kõht oleks täis ja esmavajadused rahuldatud. 3. Peategelase lühianalüüs: Rehepapp Sander tark ja arukas mees, kes oskas alati aidata, kui mingeid probleeme oli, või kui kimbutas mõni haigus. Sellepärast oli ta külas väga austatud mees ja tema juures käisid kõik nõu ning abi palumas. Tihti oli külaelanikel kasu rehepapi nutikusest ja kavalusest. Mõnes olukorras osutub Sander oma kiire tegutsemisega päästjaks. Rehepapp
,,Seitse Venda" Aleksis Kivi 1. Konflikt toimus seitsme Venna Timo, Lauri, Juhani, Eero, Aapo, Tuomas ja Simeoni, ning Tuokola poiste vahel. Vennad hakkasid kirikukooli minema, et seal lugema õppida. Kui vennad kõndisid, lähenes neile Toukola poiste parv, kuid kaugeltki mitte nii viisakalt ja heatahtlikult, nagu jukolased ootasid. Nad olid võrdlemisi vintis ja neil tuli nüüd tuju vennakeste kulul pisut nalja heita ning laulsid neile laulu. Laulus pilkasid nad seitsme venna laiskusest, ning seda kui rumalad nad on. Seitse venda hoidsid end algul küll tagasi, aga nende ja Tuokolaste vahel plahvatas kaklus, kui üks tuokolane jooksis Juhanist mööda, ning rebis temalt aabitsa käest. Jukolased väljusid sellest võitjatena ja Tuokolased palusid armu. Selle tulemusena said nad koha kätte näidata Tuokolastele. Jukolased saavutasid sellest ainult head, kuna nüüd oli...
üle kohut mõista ja võtta temalt vabadus. Igapäevaste probleemide lahendamiseks oleme me valinud valitsuskoalitsiooni, kes peaksid ellu viima valimiste ajal rahvale antud lubadusi. Enne valimisi on kõik erakonna liikmed väga lahked, lubades inimestele kokku maad ja ilma ning kergekäeliselt ja läbi mõtlemata valitaksegi neid, kes lubavad paremat elukvaliteeti, kõrgemaid palku, madalaid makse ja muud taolist. Kuid valmimiste lõppedes naeravad võitjad kodanike üle, kes olid nii rumalad ja uskusid nende katteta lubadusi, sest neile, kes tahavad võimule pääseda, on tähtis ainult rahva hääl ning mida rohkem seda parem. Kuid lõppude lõpuks ei näe inimesed ühtki tegu ning peavad pettuma. Samuti võib välja tuua selle, mis Eesti riigis viimase aasta jooksul on toimunud. Eestlased on oma rahvuselt kinnised ja külmad ja tavaliselt nad streike ei korralda nii nagu seda tehakse lõunariikides, kuid järjest enam hakatakse seda ka Eestis heaks kiitma
,,Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) ,,Inimese iseloom on tema saatus." (Herakleitos) ,,Tõde on kõige kindlam vale." (Juudi vanasõna) ,,Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta." (T. Szasz) ,,Te ei saavuta elus oma kohta, kui seisate valvel, vaid kui ründate ja saate ka ise kõvasti kolki." (R.Emerson) ,,Ärge kunagi selgitage. Teie sõbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii." (E. Hubbard) ,,Oskus meeldida on tegelikult oskus petta." (Vauvenargues) ,,Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt." (W. Shakespeare) ,,Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõtelda" -Voltaire ,,Inimesel on loomupärane kalduvus ennast hävitada."-Paulo Coelho ,,Aga sõnad ei tohi olla ütlemiseks, vaid ainult selle varjajaks, mida öelda tahetakse."-A.H.Tammsaare ,,Inimesel kulub kaks aastat, et rääkima õppida ja terve elu, et õppida vaikima."-E.Hemingway ,,Kassid saavut...
Vagabundlik Toomas Nipernaadi A.Gailiti teoses Vabadus on miski, millest unistab südamepõhjas igaüks. Põnevaks teeb asja see, et kunagi ei tea mida uut toob sulle järgmine tund, või isegi minut. Sul ei ole kellegi ees kohustusi ning elu on üdini muretu. Eesmärgiks on vaid riskida ja nautida loodetavasti positiivseid tagajärgi. Sellist elu elas August Gailiti teoses Toomas Nipernaadi, tulles üliosavalt välja igast konfliktist mida ta endale teadlikult tekitas. Rändurlik eluviis on omane inimestele, kellel puudub püsivus ning vajadus end jäädavalt kellegi või millegagi siduda - võtta elult kõik, mida võtta annab, süüdimatult. Palju ringi liikudes, nagu seda tegi ka Nipernaadi, kohtub paljude erinevate inimestega, ilmselt neid nähes esimest ja viimast korda elus. Selle teadmisega elades, võivad nad teha ja rääkida kõike, mida vaid hing ihaldab. Inimesed on loomult naiivsed, heatahtlikult, et mitte uskuda siira olemu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
