1.1. Liivi lahe saared: Abruka, Adralaid, Ahessäär, Ahtra saar, Allirahu (Kõiguste), Allirahu (Pihtla), Anekäbr, Anulaid, Heinlaid (Tõstamaa laht), Imutlaid, Kakrasiär, Kasselaid, Kihnu, Kirjurahu, Kitselaid (Liivi laht), Kiveslaid, Kunnati laid, Kuralaid, Kõrksaar, Künnisemaa ,Laiamaa, Linnusitamaa, Manilaid, Nabralaid, Oosäär, Orikalaid, Pihelgalaid, Piiukaarelaid, Pitknasv, Punningalaid, Põdvalaid, Põiksäär, Pöörilaid, Rootsiklaid, Ruhnu, Sangõ, Selglaid, Sjõll-laid, Sorg, Suurlaid, Tallukrava, Tepu kare, Tõõdilaid, Täkunasu, Udriku, laid, Uulutilaid, Vahase, Vahelmiserahu, Vesitükk, Viirelaid, Võilaid, Väike-Tulpe saar. 1.2. Soome lahe saared: Aegna, Aksi, Allu saar, Haapasaari (Kotka), Haldi saar, Hara saar, Hästholmen, Keri, Koiluoto, Koipsi saar, Kotlin, Krassi saar, Kumbli, Lauttasaari, Lavassaar, Liivasäär, Mohni, Naissaar, Pandju, Pedassaar, Prangli, Rammu saar, Rohusi saar, Ruuskari, Suur Tütarsaar,
Rootsi aeg Eestis (Õpik ptk 15-19 + tunni-ja lisamaterjalid) 1. Millal ja milliste lepingutega läheb Eesti ala 17. sajandil Rootsi võimu alla? Selgita sisu.-1629 Altmargi rahuga, loobus Poola oma valdustest Lõuna-Eestis; 1645Brömsbere rahuga loobus Taani oma valdustest Saaremaal. Eestis; 1649 sõlmiti Brämsebro rahu-Taani loobus oma valdustest Saaremal; 1660 Oliwa rahu- Ruhnu saar Rootsile; 1661Kärdla rahu-Lõpliku Rootsi võimu kehtestamine Eestis. 2. Iseloomusta Rootsi ajal kujunenud haldusjaotust.-Eesti ala oli jaotatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermang (Harjumaa, Läänemaa, Virumaa,Järvamaa) ja Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Saaremaa kuulus küll Liivimaa kubermangu, aga tal olid mitmed eriõigused-oma asehaldur,rüütelkond,erinev maksusüsteem ja kirikuvalitsus. 3. Mis on rüütelkond ning kuidas olid rüütelkonnad üles ehitatud Eesti- ja Liivimaal 17. sajandil?-Rüütelkond on kohaliku aadli omavalitsusorgan. Eesti alal ...
Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium Saaremaa Autor:Marve Kamm Kolga 2017-05-23 Eesti suurimat saart,Saaremaad teatakse hea puhkekohana,kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljugi just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu,säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 2 Saaremaa Esimesed märgid inimasutusest Saaremaal pärinevad 8000 aastat tagasi.Muistne vabadusvõitlus lõppes saarlastele 1227 a.alistumisega taanlastest ja sakslastest ristisõdijatele.Saksa ülemvõim sai otsa 1559.a.,mil saar müüdi Taani kuningale.1645.a.läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusesse. 1710.a.vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus Peeter I väed ning saar liideti Tsaari-Venemaa koosseisu.Saaremaa kui strateegilisel...
Poola-Rootsi Sõda lõppes rootsi võiduga1629- sõlmiti Altmargi rahu, mille tagajärjel lepiti kokku, et poola alad liivimaal lähevad rootsile. P-läti ja L-eesti alad 1643-1645 taani ja rootsi vaheline sõda lõppes rootsi võiduga. Toimus puhtalt läänemerel 1645 sõda Rootsi võiduga ja Brömsebro rahuga, millega Saaremaa kuulus rootsile. Sellega oli saanud Rootsi peaaegu kogu Eesti alad, puudu oli veel Ruhnu saar, mille sai alles 1660, kui sõlmiti Oliva rahu poola ja rootsi vahel , sellega sai endale Ruhnu saare Rootsi. Sellega kuulus rootsile kogu võim, poola loobus liivimaa tagasi taotlemisest. Venemaa soovis Liivimaa sadamaid alustas 1656 uut sõda.Venemaa ja Rootsi vahel, see lõppes Rootsi võiduga 1661. eesti talupojad pooldasid rootsit. Lõppes 1661 Kärde rahuga. Sellega ei saanud Rootsi juurde uusi alasid, kuid Venemaa kinnitas Rootsi võimu ja loobus nõuetest
suhted NSV Liiduga halvenevad pärast 1924.a. mässu. Esile kerkib Balti Liidu loomise idee (EV, Läti, Leedu, Poola, Soome).Liitu sellisena ei sõlmita, tekivad riikide vahel konfliktid: Poola – Leedu, Eesti – Läti, jt. 1923 – sõlmiti EV ja Läti vahel kaitseliidu leping 1920 – Konflikt Eesti ja Läti vahel Valga linna pärast. Rahvasteliidu vahekohus: Valga jagatakse pooleks. 1923 – uus konflikt Eesti ja Läti vahel Ruhnu saare pärast. RL otsus: saar jääb Eestile. 1923 – konflikt Poola ja Leedu vahel Vilniuse piirkonna pärast, ala läks Poola koosseisu. Tervikuna võib öelda, et EV orienteerus välispoliitikas 1920.aastatel Suurbritanniale jt. demokraatlikele riikidele. Suhted paranesid Rootsiga, Poolaga, Eesti oleks heameelega soovinud kuuluda Põhjamaade blokki. MIKS SEE EI ÕNNESTUNUD? 1930.aastad - Saksamaa kiire esitõus, Hitleri võimuletulek 1933.
KAART1: 1-kihnu 2-matsalu laht 3-noarootsi ps 4-soela väin 5-abruka saared 6-tallinna laht 7-sõrve ps 8-kurakurk 9-osmussaar 10-narva laht 11-kõpu ps 12-suur väin 13-suur pakri 14-hara laht 15-juminda ps 16-väike väin 17-vormsi 18-pärnu laht 19-pärispea ps 20-harikurk 21-ruhnu 22-väike pakri 23-vilsandi saared 24-voosikurk 25-viimsi ps 26-eru laht 27-kolga laht 28-muhu 29-kihnu väin 30-tahkuna ps 31-prangli 32-aegna 33-naissaar 35-tagamõisa ps KAART2: 1-kasarijõgi 2-jõelähtmejõgi 3-mullutu suurlaht 4-narva veehoidla 5-pedjajõgi 6-narva jõgi 7-pärnujõgi 8-võrtsjärv 9-saadjärv 10-põltsamaajõgi 11-jägalajõgi 12-keilajõgi 13-endlajärv 14-tamula järv 15-võhandu jõgi 16- emajõgi 17-ülemiste järv 18-lämmi järv 19-vääna järv 20-valgejõgi 21-loobu 22-väike emajõgi 23-navestijõgi 24-ahjajõgi 1.)Veelahe-kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõgikond-maa-ala, kus jõestik saab oma vee.jõestik-peajõgi koos oma lisa-ja harujõgedega ...
peapiiskopkonna valdused läksid Poola võimu alla ning moodustus Kuramaa hertsogiriik. 3. Kelle vahel ja milliste rahulepingutega jaotati Vana-Liivimaa? 4. 1660. a oli Rootsi territoriaalse võimsuse tipul. 1) Milliste sõdade ja rahudega olid Rootsiga liidetud Põhja-Eesti 1538 Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi vahel Lõuna-Eesti 1629 Altmargi vaherahuga Poolalt Saaremaa 1645 Brömsebro rahuga Taanilt Ruhnu saar 1660 Oliwa rahu Kuramaa piiskopkonnaga 2) Iseloomustage Eestit Rootsi suurriigi osana: Asend - Eestil oli soodne asend Läänemere ääres Majanduslik tähtsus - Poliitiline tähtsus - 3) Rahvusvaheline olukord Põhjasõja eel. Rootsi Kuningriik oli oma võimsuse tipul. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel. Kõik nad pretendeerisid osale Rootsi valdustest.
1920. aastad · suhted NSV Liiduga halvenevad pärast 1924.a. mässu. · Esile kerkib Balti Liidu loomise idee (EV, Läti, Leedu, Poola, Soome).Liitu sellisena ei sõlmita, tekivad riikide vahel konfliktid: Poola Leedu, Eesti Läti, jt. · 1923 sõlmiti EV ja Läti vahel kaitseliidu leping · 1920 Konflikt Eesti ja Läti vahel Valga linna pärast. Rahvasteliidu vahekohus: Valga jagatakse pooleks. · 1923 uus konflikt Eesti ja Läti vahel Ruhnu saare pärast. RL otsus: saar jääb Eestile. · 1923 konflikt Poola ja Leedu vahel Vilniuse piirkonna pärast, ala läks Poola koosseisu. Tervikuna võib öelda, et EV orienteerus välispoliitikas 1920.aastatel Suurbritanniale jt. demokraatlikele riikidele. Suhted paranesid Rootsiga, Poolaga, Eesti oleks heameelega soovinud kuuluda Põhjamaade blokki. MIKS SEE EI ÕNNESTUNUD? 1930.aastad - · Saksamaa kiire esitõus, Hitleri võimuletulek 1933.
Kordamine: Eesti Rootsi ajal 1. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine. 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel. Rootsi sai Lääne ja Põhja Eesti 1629 Altmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel jättis kogu Eesti mandriala Rootsi võimu alla + Põhja Läti koos Riiaga 1645 Brömsebro rahuga sai Rootsi endale Saaremaa ja Muhu, leping sõlmiti Taani ja Rootsi vahel. 1660 Oliwa rahu Rootsi ja Poola vahel. Rootsi sai endale Ruhnu saare. 2. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Halduskorraldust tunda ka kaardi järgi. ( õp. Lk. 98 ) Rootsi võimu kehtimahakkamisel jagati Eesti kaheks kubermanguks: 1) Eestimaa 2) Liivimaa Mõlema kubermangu eesotsas oli kindral kuberner. Tema ülesandeks oli: 1) Kamandada oma haldusalal asuvat sõjaväge 2) Nimetada ametisse riigiametnikke ja kontrollida nende tööd 3) Jälgida raha laekumist ja kulutamist kubermangus
ARVESTUSE TEEMAD EESTI AJALUGU II ROOTSI RIIGI POLIITIKA EESTI- JA LIIVIMAAL - Sündmused milega Eesti Rootsi valdustesse läks 1. 1583 Pljussa vaherahuga Põhja ja Lääne-Eesti Rootsi valdusesse. 2. 1629 Altmargi rahuga Lõuna-Eesti Rootsile. 3. 1645 Brõmsebro rahuga Saaremaa Taanilt Rootsile. 4. 1660 Oliva rahuga Ruhnu Kuramaalt Rootsile. - Rahvastik 17. sajandil sõdade tõttu kurnatud maad ja asulad, harimata põllud ja võsastunud alad 1620. rahvaarv väiksem kui 120 000 1630. võtsid mõisnikud endale uusi töölisi ehk ümberasujaid(enamasti eestlased) ja vabastas nad 3-ks aastaks maksudest 17. sajandi II poolel palju välismaalasi. Enim venelasi, soomlasi ja lätlasi Rahvaarvu vähendasid Rootsi-Vene sõda ja katk
· KOHA saak 100 t. Esineb arvukamalt Pärnu lahes, kus on aastaid kasutatud kunstkoelmuid. Iseloomulik on suur püügikoormus, mida võimendab juveniilsete ja alamõõduliste püük. (Kalurid kaotavad tegelikult selle tõttu ca 4 miljonit EEK aastas · MERITINT saak aastas 200 t. Arvukus kõigub tsükliliselt, koelmudnPärnu jões. Varasem oluline koelmuala Pärnu laht on tähtsuse minetanud · MERISIIG saak 27 t. Hetkel on arvestatav vaid Ruhnu saare ümbruse populatsioon · HAUG 2004.a. 48 t, arvestatav Väinameres, mujal rannikumeres on sigimistingimused halvenenud.. Koeb magedas vees, mille soolsus ei ületa 1,5 %o. · ANGERJAS 2004.a. 16 t. Euroopa rannikule jõudvate klaasangerjate hulk on katastroofiliselt vähenenud kannatab nii meres kui sisevetes tugeva püügisurve all. · VIMB saak oli varem kuni 200 t, nüüd veidi üle 50 t. Püügipiirkond Pärnu laht. Daugava
Sealt edasi 1561. aastal ajasid rootslased Toompealt poolakad välja ning seejärel alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. Hiljem 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja- Eesti, peale Põhjasõda Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga aastal 1645 sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi endale 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare. Rootsi aega algas Eestis 17.sajandil ning seda peetakse eestlaste jaoks väga heaks ajaks. See aeg tõi eestlase jaoks kaasa väga suuri muutusi. Näiteks kasvas rahvastiku arv olulise kiirusega, kohandati riigivõimu, haridust ja vaimuelu. Rootsi riigi rahvaarvust moodustas Eesti rahvastik umbes 10%. Eriti jõuliselt hakkas kasvama talurahva arv, kuna neile mõjus pikk rahuaeg, mis soodustas sündimist. Tol ajal oli rahvas noorem ja
kubermangu. Need alad olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa ehk Liivimaa kubermang, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla 1660. aastal Oliwa rahuga seni Kuramaale kuulunud Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Eesti kagunurka Setumaale, mis jäi nagu keskajalgi Veneaa alla. 1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 1630ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele
mitmeid erinevaid ja tänapäevaks juba unustatud jaanitule tegemise viise. Üks levinumaid variante oli pika ridva otsas süüdatud jaanituli. Sellise kombe kohta oli teateid Saaremaast Setumaani ja põhjus oli selles, et tuli kaugemale paistaks. Seal, kuhu jaanitule kuma paistis, kasvas vili hästi ja ümbrus oli kurja eest kaitstud. Mereäärsetel aladel aga ka Peipsi rannikul on olnud ja on tänapäevalgituntud tavaks vanu paate jaanitulele viia. Ruhnu saare elanikud tegid jaanituld ikka ainult kokkukuhjatud vanadest kalapaatidest. Selle kohta, et jaanituli tehti otse maha, on teateid üle Eesti. Tavaliselt valiti mõni kõrgem koht või küngas, et tuli ikka paremini paistaks paljud meie väiksemad mäed kannavadki Jaanimäe nime. Heaks jaanitulepaigaks olid ka vanad linnamäed. Vahel tehti lõke ka suure kivi otsa. Palju teateid on selle kohta, et korraga tehtu kaks jaanituld, üks põles üleval ridva otsas ja teine maas
Tollal oli pealinnaks Kaunas. Tagasi läks siis, kui 1939. oli Poolat vallutatud, siis tegi suure "zesti", et andis tagasi Vilniuse, et ise selle pärast okupeerida. Soome, Eesti, Läti, Leedu pidas suurimaks ohuks Venemaad, aga Poola hoopis Saksamaad. Oli raske omavahel kokkuleppele jõuda. Hoolimata vastuoludest(piiriküsimus selle tõmbas kaardile Antandi esindaja, ei arvustanud lätlaste/eestlaste tasakaalu, Valga linn jagati pooleks. Nt Läti tahtis endale Ruhnu saart seal rannarootslased.) jõuti Eesti ja Läti vahel kaitseliidu lepinguni (1923). Suurriigi toetust ei leitud ja Lätistki polnud erilist abi. Lätil probleem leida suurriikide toetust. SUUR KRIIS (1930-1934) omavahel põimusid: 1) majanduskriis - Miks paljud ettevõtted/põllumehed läksid pankrotti? Oli tingitud 1929. aastal alguse saanud maj. kriisist usas? V: Tollimaksud tõusid ja välismaine turg kadus ära. Olid võtnud palju laenu ja kui toodangul
hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitades aga edaspidi teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla 1660. aastal Oliva rahuga seni Kuramaa piirkonnale kuulunud Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Eesti kagunurka Setumaale, mis jäi nagu keskajalgi Venemaa alla. Nii Eesti, kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga enda poolt määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner(elasid vastavalt Toompeal ja Riias). Nad kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tõid, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandes hoolt ka postiteenuse,
kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa,Sahara kiltmaa; Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus,Kongo; Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika; Kõik Euroopa riigid; Teab järgmisi geograafilisi objekte Eestis ja oskab need märkida kontuurkaardile: Väinad: Suur väin, Väike väin, Soela, Irbe väin ehk Kura kurk; Saared: Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kihnu, Ruhnu, Vilsandi, Osmussaar, Naissaar; Poolsaared: Pärispea, Juminda, Viimsi, Pakri, Noarootsi, Sõrve, Kõpu, Tahkuna; Lahed: Liivi, Tallinna, Haapsalu, Matsalu, Pärnu, Narva; Järved: Peipsi, Lämmijärv, Pihkva järv, Võrtsjärv; Jõed: Suur-Emajõgi, Põltsamaa, Pedja, Võhandu, Kasari, Pärnu, Pirita, Jägala, Keila, Narva; Suured pinnavormid, kõrgustikud: Pandivere, Sakala, Otepää, Haanja, Karula, Vooremaa, Tasandikud: Kagu-Eesti lavamaa, Harju lavamaa, Viru lavamaa, Kesk-Eesti tasandik,
Eesti Maaülikool Tuuleenergia Referaat Timo Kuus Tartu 2007 2 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................3 Sissejuhatus..........................................................................................................................4 Tuuleenergia ressursid Eestis ..............................................................................................5 Tuuleenergia tulevik Eestis..................................................................................................7 Teiste maade kogemus.........................................................................................................7 Kokkuvõte..........................................................................................................................11 Allikad: ..................................................
Rootsi aeg Kairi Laak Halduskorraldus Eestimaa kubermang: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Ruhnu saar. Liivimaa kubermang: Lõuna-Eesti(Pärnu, Tartu), Saaremaa. Kindralkuberner- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik. Kindralkuberneri ülesanded: · Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine. · Riigiametnike ametisse nimetamine ja nende töö kontrollimine. · Raha laekumise jälgimine ja raha kulutamine kubermangus. · Postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest hoolitsemine. Rüütelkonnad 1. Eestimaa rüütelkond 2. Liivimaa rüütelkond 3. Saaremaa rüütelkond Rüütelkonna ülesanded: ·. Maavaldajate aadlike koondamine. ·. Nende õiguste kaitsmine Rootsi riigivõimu eest. ·. Kohalike küsimuste lahendamine. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju maanõunikud. Liivimaa maamarssal lahendas igapäevasei...
Saksa sõjalaevade ilmumine tekitab paanikat. Nii valisusametnikud kui eraisikud püüdsid saarelt pageda. Samasugune paanika vallandus Pärnu pommitamisel. Venelased arvasid, et sakslased korraldavad dessandi maale. Dessandi kartuses lasti õhku elektrijaam, õlivabrik ja „Waldhofi“ tselluloosivabrik. Pärnu sündmused tekitasid paanikat ka sisemaal. 1915. a. augustis pommitas saksa tsepeliin Paldiskit. 1916.a. juulis pommitasid saksa lennukid Tallinna, augustis rünnaku ohvriks Ruhnu saar. Oktoobris 1916 langes tõsisema pommituse alla taas Paldiski. Eestlased Vene armees Täielikult rakendus üldine sõjaväekohustus Venemaal I maailmasõja ajal. Loobumine liisutõmbamisest. Mehed kutsuti teenistusse kutsealuste nimekirjade alusel. Tegevteenistus, teenistus reservis ja riiklikus maakaitseväes. 3 Sõjaväekohuslik oli kuni 43-aastane meeselanikkond. Kohustuslik riiklik maakitsevägi pidi sõja ajal olema toeks alalisele armeele.
Soome ajalookäsitluses Jätkusõda /1941 loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks.Tulemuseks Nõukogude Liidu võit; Moskva vaherahu. Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt Teise maailmasõja käigus. Esimesed Saksa väed ületasid Eesti lõunapiiri 5. juulil 1941 ning viimasena lahkusid Saksa 07/05 Saksa väed Ruhnu saarelt 15. detsembril 1944.1941. aasta okupatsioon /1941 septembrist 1944. aasta oktoobrini oli Eesti okupeeritud Eestis Saksamaa poolt ning (peale Viru Ingeri, mis jäi sõjaväe haldusse) liidetud Ida maa-ala Riigikomissariaadi koosseisu kui Eesti kindralkomissariaat. 08/14 Atlandi harta Atlandi harta oli 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal
Kuigi Lääne-Eesti võttis uuendused kiiremini vastu kui Lõuna-Eesti, siis kestis traditsiooniline rõivastus seal veel 20. Sajandi alguselgi, Kihnus, kui omaette lokaalses rühmas, kantakse traditsioonilist riietust veel tänapäevalgi. Saared Saarte piirkonna alla kuulub 20 kihelkonda: Anseküla, Emmaste, Hiiumaa, Jaani, Jämaja, Kaarma, Karja, Kihelkonna, Kihnu, Käina, Kärla, Muhu, Mustjala, Pöide, Püha, Pühalepa, Reigi, Ruhnu, Valjala, Vormsi. Saarte piirkonna alla loetakse Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu. Peamised moeuudised Euroopast jõudsid saartele Läänemere kui ühendustee kaudu. Palju ühisjooni oli saarte rahvariietel eestirootslaste riietusega, näiteks kurrutatud seelikud, mis kujunesid 19. sajandil põikitriibuliseks, hiljem pikitriibuliseks. Igal saarel oli rõivastus mingil määral erinev, Saaremal isegi igas kihelkonnas. Seda seetõttu, et rõiva kujunemist
TAANI VALDUS Koosnes Saaremaast, mis jaotati 12 (hiljem 21) ametkonnaks. Need jagunesid omakorda vakkudeks. Kuningat esindas asehaldur. Tegutses rüütelkonna omavalitsus. 1528 - JAM ZAPOLSKI rahu Poola ja Venemaa vahel. Liivimaa Poolale. 1583 - PLJUSSA rahu Rootsi ja Venemaa vahel. Põhja-Eesti Rootsile. 1629 - ALTMARGI rahu Rootsi ja Poola vahel. Liivimaa Rootsile. 1645 - BRÖMSEBRO rahu Rootsi ja Taani vahel. Saaremaa Rootsile. 1660 - OLIVA rahu Rootsi ja Taani vahel. Ruhnu Rootsile. VANA HEA ROOTSI AEG Eestimaa jagunes kubermangudeks: · Eestimaa kubermang, Tallinna Kindral-kubener. · Liivimaa kubermang, Riia Kindral-kuberner. Saaremaa oli suhteliselt iseseisev, kuigi vormiliselt oli Liivi Kubermangu osa. Saaremaal oli oma asehaldur. See haldusjaotus kehtis Põhja sõjani. 1700-1721 - Põhja sõda. 1710 - Vene väed vallutasid kogu Eesti mandri osa. Lõplik alistumine toimus Tallinna ja Riia allaandmisega. 1721 - UUSIKAUPUNGI rahu - lõppes Põhja sõda
HO H H OSuht punkti O suhteline kõrgus P Suhteline nivoopind ho Nullnivoo, mere nivoopind Referentsellipsoid 16,2-20,7m Eestis ∼16,2 m Narva –Jõesuus ∼20,7m Ruhnu saarel Joonis 2.4. Punkti absoluutne ja suhteline kõrgus Ülesanne 2. Lahendada geodeetiline pöördülesanne, s.t. leida määratud joonte otspunktide ristkoordinaatide järgi joonte pikkused ja võrrelda arvutatud joonepikkusi laboratoorses töös nr. 1 mõõdetud joonepikkustega. Geodeetilise pöördülesande lahendamine Pöördülesandeks nimetatakse joonte horisontaalprojektsioonide ja direktsiooninurkade (rumbide)
Elukoht: Jaama 40-11, Kohtla-Järve E-post: [email protected] Tel: 53667899 Kostja esindaja Vandeadvokaat Jaan Mölder Aadress: Kasekese 4A-40, Tartu Tel: 54877854 E-post: [email protected] Hageja Jana Tasane Isikukood: 47607152821 Elukoht: Haava 24A 1, Tartu Viibimiskoht: Korrese 2, Ruhnu Hageja esindaja Vandeadvokaat Ann Dresen Aadress: Tee 1a, Tartu Tel: 51234567 E-post: [email protected] KOSTJA VASTUS JANA TASASE HAGILE KUUNO KLOOBI VASTU SUULISTE LAENULEPINGUTE TÄITMISE NÕUDMISEKS, PÕHIVÕLALT 2332,6 EURO SUURUSE VIIVISE JA TSMS § 367 SÄTESTATUD 1989,25 EURO SUURUSE VIIVISE NING 250 EURO SUURUSE KAHJU HÜVITISE NÕUDMISEKS Hagihind: 10 021,85 eurot Hagiavalduse kättesaamise kuupäev: 03
Vana maailm Vanad kõrgkultuurid: Assüüria, Babüloonia, Egiptus, Palestiina Muusika täitis põhiliselt kultuslikku funktsiooni, kuid kõlas ka tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks. Muusika kohta võib oletusi teha vaid arheoloogide poolt väljakaevatud pillide keelte ja sõrmeavade järgi. Aulos. Detail Vana-Kreeka keraamiliselt taldrikult, umbes aastast 460450 eKr Vanakreeka muusika Muusika kreeklaste jaoks oli jumaliku päritoluga. Esimeteks muusikuteks pidasid kreeklased päikesejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost Muusika kaks põhiprintsiipi: Apollonlik korrastatult harmooniline ja mõistuslik Dionüüsoslik ekstaatiline ja meeleline KAKS ALGET MUUSIKAS Kultusmuusika oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Apollo pilliks oli lüüra ning muusikat iseloomustati kui mõistusepäraselt korrastatut Dionysose pilliks oli aulos ning muusikat iseloomustati kui ekstaatilist ja meelelist Müütide järgi jäi n...
Magnusele valitseda. TVTG Küllike Kaplinski 2 1560 Magnus saabub Kuressaarde. Saaremaad haldab kuninglik asehaldur. maa jagatakse ametkondadeks, need vakusteks. 1563 Magnus annab Kuressaarele linnaõiguse. 1643 1645 Taani- Rootsi sõda. 1645 Brömsebro rahu Rootsi ja Taani vahel, Saare- ja Muhumaa saavad Rootsile. 1660 Oliwa rahu Rootsi ja Poola vahel, Ruhnu saar saab Rootsile PÕHJASÕDA Põhjused Poola, Taani ja Venemaa pole rahul Liivi sõja tulemuste ja Rootsi ekspansiooniga Läänemere maades. Rootsi siseopositsioon ajab Rootsi kuningale vaenulikku poliitikat, mis lõpeb Rootsi-vastase sõjalise liidu sõlmimisega Saksi kuurvürsti August II Tugeva, Peeter I ja Frederik IV vahel aastal 1699. Osapooled: Rootsi kuningriik ühelt poolt Teiselt Poola, Taani, Venemaa. Sõja algus, käik ja tulemused: 02
Vanim inimtegevuse jälg Eestis on Pulli asulakoht, u 9000–8550 eKr. Keskmisest kiviajast pärit juhuleide on välja tulnud üle kogu Eesti. Umbes 7100 a. eKr hakkas asustus levima mererannikul, kus tegeldi hülgeküttimisega . Hülgeküttide retkete käigus avastati ja võeti kasutusele ka rannikust mitmekümmend kilomeetrit eemal asunud saared. Umbes 5800 eKr jõudsid esimesed hülgekütid Saaremaale, kuhu tekkis keskmisel kiviajal ka püsiasustus. Hiiumaale ja Ruhnu saarele, kus peatuti hooajalistel küttimisretketel. Inimesed elasid paarikümneliikmelistes rühmades, sest suured kogukonnad polnud vajalikud ega võimalikud. Kogukonna püügi- ja korilusterritoorium pidi olema suur, et rahuldada aastaringse toiduvajaduse, samas hävitamata kogu selle ala loomastikku. Elu- ja peatuskohad olid arvatavasti lagedamatel aladel: mererannas rohurinde piiril, siseveekogude ääres metsastumata kaldaterrassil. Eluasemete kuju, suurus ja
Rootsi aeg Sissejuhatus Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Rootsi kuningad ...
Põhja- Läti sõda. Lisaks moodustus Liivimaa kubermang 1645. a. Brömsebro Saaremaa Rootsi Taani sõda 1660. a. Oliwa Ruhnu Poola Rootsi sõda. Nüüdsest kogu Eesti ala (va. Setumaa) Rootsi valdustes. Põhjasõda ( 1700 1721. a.) Sõja põhjused: · Venemaa jätkuv soov oma alade laiendamiseks Läänemerele. ( Peeter 1)
Veel aastaid kestis sõjategevus Poola ja Rootsi vahel. 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu ülejäänud Põhja-Eesti. 1629. aastal Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile, selle tulemusel läks kogu mandri-Eesti Rootsi võimu alla. 1645. aastal Brömsebro rahuga sai Rootsi endale ka Saaremaa ja Muhu saare, 1660. aastal Oliwa rahuga Ruhnu saare. Talupoegade ja linnaelanike olukord Maapiirkondades elanud eestlastele ei möödunud Rootsi aeg oma põhiosas sugugi mitte roosiliselt. Hoopis mõisnikud olid need, kes saavutasid suurt majanduslikku ja õiguslikku edu. Vaatamata sellele, et juba Karl IX-le oli talupoegade pärisorjus vastumeelne, kuna Rootsis endas olid talupojad vabad ning neil oli isegi oma esindus Riksdagis, jäid eesti talupojad siiski
Üks levinumaid variante oli pika ridva otsas süüdatud jaanituli. Sellise kombe kohta oli teateid Saaremaast Setumaani ja põhjus oli selles, et tuli kaugemale paistaks. Seal, kuhu jaanitule kuma paistis, kasvas vili hästi ja ümbrus oli kurja eest kaitstud. Mereäärsetel aladel aga ka Peipsi rannikul on olnud ja on tänapäevalgituntud tavaks vanu paate jaanitule viia. Ruhnu saare elanikud tegid jaanituld ikka ainult kokkukuhjatud vanadest kalapaatidest. Taoline põletus on ühtlasi ka ohvrirõke. Sellegi kohta, et jaanituli tehti otse maha, on teateid üle Eesti. Tavaliselt valiti mõni kõrgem koht või küngas, et tuli ikka paremini paistaks paljud meie väiksemad mäed kannavadki Jaanimäe nime. Heaks jaanitulepaigaks olid ka vanad linnamäed. Vahel tehti lõke ka suure kivi otsa. Palju teateid
Rootsi aeg Sissejuhatus Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin l...
EESTI MUINASAEG · PALEOLIITIKUM 10 000-11 000 aastat eKr ehk vanem kiviaeg Külm, arktiline ja lähisarktiline kliima Jääliustik, Balti jääpaisjärv, Joldiameri Esimesed kindla funktsiooniga tööriistad, mis valmistati kildude maharaiumise teel Homo habilis · MESOLIITIKUM 5000-10 000 aastat eKr ehk keskmine kiviaeg Asustus veekogude juures Küttimine, kalastus, korilus, hiljem lisandus ka hülgepüük Kivitööriistade kõrge kultuur Antsülusjärv, Litoriinameri KUNDA KULTUUR · NEOLIITIKUM 2000-5000 aastat eKr ehk uuem kiviaeg Asustus kaugenes veekogudest Maaviljeluse algus ja hiljem karjakasvatuse algus Limneameri NARVA KULTUUR, tüüpilise kammkeraamika kultuur, hilise kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur · PRONKSIAEG 0-1000 aastat eKr · RAUAAEG 1-1000 aastat VANEM KIVIAEG 2,5 milj-9600 aastat eKr ...
...........................................................................................................................................12 8. Kasutatud kirjanud...............................................................................................................................13 SISSEJUHATUS Eestis esimesi palkmaju ehitati arvatavasti 2000 aastat tagasi. Maailma vanimaks säilinud palkehitiseks peetakse 6. sajandil Jaapanis ehitatud pühakoda, Eesti vanimaks peetakse Ruhnu kirikut, mis pärineba 1643. aastast. Tänapäeval ehitatakse enam rõhtpalkmaju, kus palgid asetsevad horisontaalselt. Varem tehti ka püstpalkidest seinu, kuid need kaeti puitvoodi või krohviga. Eestis on palkmajade ehitamisel välja kujunenud pikaajalised traditsioonid. Praegu võib eristada käsitsi, pooltööstuslikku ning täistööstuslikku ehitamist. Võtted on enamjaolt samad. Kuna ehitamiseks
NEUGRUNDI METEORIIDIKRAATER Referaat Autor: Juhendaja: Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 NEUGRUNDI EELLUGU......................................................................................................................................5 NEUGRUNDI STRUKTUURI AVASTAMINE..................................................................................................6 STRUKTUURI KIRJELDUS................................................................................................................................8 METEORIIDIKRAATRI AVASTUSE KINNITAMINE.................................................................................10 LISAD................................................................
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Sadamate areng Eestis Referaat Juhendaja: Rein Albri Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Parvlaevasadamad.............................................................................................. 4 1.1. Roomassaare sadam Saaremaal..................................................................4 1.2. Ringsu sadam............................................................................................... 5 2. Tallinna sadam.................................................................................
· 1617.a Stolbovo rahu Venemaa ja Rootsi vahel, Ingerimaa tagasi Rootsile. · 1629.a Rootsi ja Poola vahel Altmargi rahu, Poola loovutas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti alad. · 1645.a Rootsi ja Taani vahel Brömsebro rahu, Taani loovutas Saaremaa Rootsile. · 1650.a puhkes sõjategevus Venemaa ja Poola vahel, sekkus Rootsi. · 1660.a Rootsi ja Poola vahel Oliva rahu, Poola tunnustas Rootsi õigusi Liivimaale, Rootsi sai ka Ruhnu saare. · 1661.a Kärde rahu Venemaa ja Rootsi vahel, venelased loobusid Eesti aladest. · Nüüd oli Liivimaa täielikult Rootsi võimu all.
Rahvaarv kasvas tänu loomulikule iibele. Rajati uusi talusid, harit maad, asustati hõreda rahvastikuga kohti nagu Hiiumaa. Rahvaarv ei tõusnud aga koguaeg, epideemiate ja ikalduse ajal see langes. 1315-1317 puudutas eestit üleeuroopaline näljahäda. 1351. Aastal jõudis Liivimaale katkuepideemia. Põhiliselt elasid Eesti aladel eestlased, sakslaste osakool on hinnatud ligi kümnendikule. Eestisse tulid kaupmehed, vaimulikud, käsitöölised, aadlikud. Keskajal asustasid rootslased Ruhnu saare. Keskajal oli kujunenud nii, et igal keelel oli ühiskonnas oma roll, eesti keel oli põllumajanduse ja lihtrahva tööliskeel. Enamik rahvast rääkis murdeid, mis eristusid põhilised Põhja – ja Lõuna-Eesti murreteks. Alamsaksa keel domineeris poliitikas, kaubanduses ja keerulisematel käsitööaladel. Ülemsaksa keel oli kirjakeel. Ladina keel oli kiriku, parema koolihariduse, teaduse ja kaugemate välissuhete keel. Positsioon inimesel
Miiduranna sadam , Miinisadam , Munalaiu sadam , Mustvee sadam, Muuga sadam, Mõntu sadam, Mölgi sadam, Naissaare sadam, Narva sadam, Narva-Jõesuu sadam, Nasva sadam , Nõva sadam , Orissaare sadam , Orjaku sadam, Paldiski Lõunasadam, Paldiski Põhjasadam , Paljassaare sadam , Patareisadam, Peetri sadam (Noblessneri sadam), Piirivalvesadam, Pirita sadam , Prangli sadam (Kelnase sadam), Puise sadam ,Purtse sadam ,Pärnu sadam, Ristna sadam, Rohuküla sadam, Roograhu sadam, Roomassaare sadam, Ruhnu sadam (Ringsu sadam), Saaremaa sadam , Saastna sadam, Salinõmme sadam, Sarve sadam ,Seanina sadam, Sillamäe sadam, Suur-Holmi sadam, Suursadam, Sviby sadam, Sõru sadam, Tallinna Vanasadam , Tapurla sadam , Tartu jõesadam, Toila sadam , Treimani sadam , Triigi sadam ,Turbuneeme sadam, Vahtrepa sadam, Virtsu kalasadam (ka Virtsu Vanasadam), Virtsu sadam, Vene-Balti sadam, Veere sadam, Vergi sadam, Väike-Pakri sadam, Vätta sada Tallinna Sadamad. Eesti suurim reisisadam.
valmistamiseks kasutati kohalikke kivimeid: kvartsi, madalakvaliteedilist tulekivi, kvartsporfüüri. Eesti ranniku ja saarte asustamise küsimustega ongi tegelenud peamiselt Aivar Kriiska. Tema uurimused on osutanud, et väikesaartel käidi vaid hooajaliselt, kevadtalvel: see oli viigri ja hallhülge parim püügiaeg. Kõigepealt asustati Saaremaa, sealt liiguti edasi Kõppu (40 km) ja Ruhnusse (50 km). Saaremaa oli tol ajal praegusest palju väiksem, Kõpu ja Ruhnu aga väikesaared üsna kaugel meres. 8 ÜLEMINEK NEOLIITIKUMI. MUUTUSED ELULAADIS NEOLIITIKUM 50001800 ema Neoliitikumi alguse kriteeriumid Nö traditsioonilisteks kriteeriumideks üleminekul neoliitikumi on põllumajanduse algete ilmumine. Põhjamaade puhul ei saa seda kriteeriumi aga enamasti arvestada. Seetõttu on peetud oluliseks ka keraamika või näiteks lihvitud kiviriistade kasutuseletulekut. Eestis ongi
Veel aastaid kestis sõjategevus Poola ja Rootsi vahel. 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti. 1629. aastal Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile, selle tulemusel läks kogu mandri-Eesti Rootsi võimu alla. 1645. aastal Brömsebro rahuga sai Rootsi Saaremaa ja Muhu saare. 1660. aastal Oliwa rahuga omandas Rootsi Ruhnu saare. Poola aeg Lõuna-Eestis - Rootsi võim Põhja-Eestis - Saaremaa Taani riigi osana Positiivsed küljed Peale reduktsiooni talurahva olukord paranes. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende
· 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. · 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti. · 1629. aastal Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile, selle tulemusel läks kogu mandri-Eesti Rootsi võimu alla. · 1645. aastal Brömsebro rahuga sai Rootsi Saaremaa ja Muhu saare. · 1660. aastal Oliwa rahuga omandas Rootsi Ruhnu saare. Poola aeg Lõuna-Eestis - Rootsi võim Põhja-Eestis - Saaremaa Taani riigi osana ROOTSI AJA ALGUS Aastal 1629 sõlmiti Preisimaal Altmargi külas (praegu Stary Targ Poola Vabariigis) vaherahu (Altmargi vaherahu), millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Saaremaa oli veel esialgu Taani valduses. Aastail 1643 1645 peeti Taani ja Rootsi vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile
aastal, pärast Stensby lepingut, oli Eesti ala jagatud nelja valitseja vahel: Põhja-Eestit ehk Eestimaa hertsogkonda valitses Taani kuningas, Lääne-Eestit Saare-Lääne piiskop, Kagu-Eestit (üldjoontes endist Ugandi maakonda) Tartu piiskop ning Edela- ja Kesk- Eestit Saksa ordu Liivimaa haru ehk Liivi ordu. Kiriklikult jagunes Eesti ala Saare-Lääne, Tartu ja Tallinna piiskopkondade diötseeside vahel. Tallinna piiskop ei omanud ilmalikku võimu, talle kuulus vaid paar linnust ja mõisa. Ruhnu saar kuulus keskaja lõpul Kuramaa piiskopi (nii ilmalike kui ka vaimulike) valduste alla, varasemal ajal oli selle poliitiline kuuluvus tõenäoliselt täpsemalt määratlemata. Kuramaa, Saare-Lääne ja Tartu piiskopid allusid kiriklikult Riia peapiiskopile, Tallinna piiskop aga Lundi peapiiskopile. Liivimaa piiskopid ja ka Liivimaa ordumeister olid keskaja lõpuks Saksa-Rooma riigivürstid, alludes ametlikult seega keisri ülemvõimule. Piiskoppide ja ka Riia
1629.aastal sõlmiti Altmargi rahu, millega andis Poola kõik Väina jõest põhjapool asuvad alad Rootsile. Saaremaa liideti Rootsi riigiga 1645. aastal Brömsebro rahuga, mis sõlmiti Taani riigiga. Saaremaa kuulus edasi formaalselt Liivimaa kubermangu, aga säilitas teatud laadi eriseisuse. (Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem) Ruhnu oli viimane Eesti ala, mis liideti Rootsi riigiga 1660. aastal Oliva rahuga. Varem kuulus Ruhnu Kuramaa piiskopkonnale. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Setumaale, mis jäi Venemaa koosseisu. Liivimaa ja Eestimaa kubermangu kõrgeimaks valitsemisametnikuks oli kuninga poolt määratud ja talle alluv kindralkuberner. Eesti kindralkuberner elas Tallinnas Toompeal, Liivimaa kindralkuberner Riias Väina jõe kaldal olevas lossis. Nende alluvuses oli haldusalal olev sõjavägi, riigiametnike kontrollimine ja ametisse nimetamine, raha laekumine ja kulutamine kubermangus
1. Sissejuhatus Eestimaa asub 44-51 km. Paksusel maakoore kihil. Maakoor on siin kahekorruseline: all Svekofennia kurrutusel tekkinud moonde- ja tardkivimitest aluskord, kõrgemal nõrgalt rikutud setteline pealiskord. Aluskord Eestimaal ei avane. Lähim koht, kus aluskorra kivimid paljanduvad, asub Soome lahes Suursaarel. Pealiskord on kõige õhem (0,1km.) põhjarannikul ja kõige paksem (0,8 km.) Ruhnu saarest lõuna pool. Selle all paikneb aluskord. Seda kraatoni osa, kus pinnakatte all on settekivimid, kutsutakse lavaks. Ala, kus otse pinnakatte all on aluskord, kannab kilbi nime. Eesti asub Vene lava loodeosas Fennoskandia kilbi veeres ja on seega pea puutumatu vulkaanilisest tegevusest ja eemal suurtest kurrutuste vöönditest (Raukas, 1993). Suhteliselt vähe, nagu eelnevastki järeldub, mõjutab Eestit laamade liikumine. Eriti kui vaadelda ainult hilisjääaega ja holotseeni.
vähemalt 2 cm paksuse kihi. Tsüklonaalsed tormid. Tekitajaks aktiivne madalrõhkkond, hõlmab tavaliselt terve Eesti, kestab tunde, kõige sagedamini hilissügisel ja talve alguses, kui tsükloneid on kõige rohkem, sisemaal tuuleiilid harva üle 20 m/s, saartel ja rannikul 25-30 m/s puhangud tavalised, võimalik meretaseme ohtlik tõus. Sisemaal annavad suurimad tuulekiirused pagid soojal ajal. Eesti tugevam puhang 48 m/s, Ruhnu 2.11.1969; suurim keskmine 34 m/s (2x Kihnus, 1 x Vilsandil perioodil 1967-1970); 23.1.1995 Vilsandil tuulepuhangud 38 m/s; 9,1.2005 Kihnus tuulepuhangud 38 m/s, Viljandis 29 m/s. NB! Mitte orkaaniga segamini ajada orkaanitugevusega tuuli! Mis on ilm? Meie inimesed, kes siin maa peal elame, pole ju ilm üksikud näitajad, mida mõõdetakse, vaid ikka nähtuste keerukas kompleks, ühtne terviklik nähtus. Kompleksne klimatoloogia, vaadatakse ilmatüüpide sagedust.
panna seadmed, mis turvast enne brikettimist kuivatavad. Elektrituuliku masti kõrgus on 65 meetrit, rootori diameeter 48 meetrit ja ühe tiiviku laba pikkus 22 meetrit. Tiivikulabade pöörlemiskiirus 16-32 pööret minutis. Aastas toodab selline tuulik 2,2 GWh rohelist energiat (Kohler 2007). 5 2007. aasta lõpul hakatakse Ruhnu saarel naftapõletamise asemel elektrit tootma tuuleenergia abil. Saare elektrivajaduse katavad kaks 150 kW võimsusega tuulegeneraatorit (Rajalo 2007). Tuuleenergia rakendusvõimalused on Eestis küllaltki head. Samas on sellelgi energialiigil omad plussid ja miinused. Mõistliku paigutuse korral toodavad tuulikud siiski keskkonnahoidlikku energiat, mis aitab meil vähendada põlevkivi kasutamist ja sellega kaasnevat keskkonnareostust. .
Aasta jooksul on ülekaalus siiski edelatuuled, sagedased on ka lääne- ja lõunatuuled. Kõige tugevam on tuul sügis- ja talvekuudel, eriti novembris, detsembris ja jaanuaris, mil tuule keskmine kiirus rannikualadel ulatub 8 m/s ning sisemaal kuni 5 m/s. Kõige nõrgem on tuul suvel, mil keskmine tuule kiirus jääb rannikul alla 6 m/s, sisemaal aga 2-3 m/s vahemikku. Eesti keskmine tuulekiirus mandril on 3 m/s, rannikualadel aga 5.0-7.0 m/s. Suurim mõõdetud tuulekiirus pärineb Ruhnu saarelt, kus mõõdeti 48 m/s. Kõige tuulisemaks kuuks oli detsember 1898 kui keskmiseks mõõdeti 11,9 m/s ning kõige tuulisem aasta oli 1929, kui Pakri poolsaarel saadi keskmiseks 7,9 m/s. 2.4. Temperatuur, keskmised ja maksimumid Eestis Temperatuur on keha molekulide soojusliikumise mõõt ja see iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Termodünaamilise temperatuuri definitsioon on, et mida kiiremini liiguvad molekulid, seda kõrgem on keha temperatuur.
Ülejäenud (LõunaEesti) alad Poolale. 1582 Jam Zapolski rahu. Venemaa ja Poola vahel. Taastati sõjaeelne olukord. 1583 Pljussa rahu. Venemaa ja Rootsi vahel. 1629 Altmargi rahu. Kogu MandriEesti Rootsi valdusesse. 1632 Avati Tartu Ülikool 1645 Brömsebro rahu. Saaremaa Taanilt Rootsile. 1656 1661 Vene Rootsi sõda. Kärde rahu. 1660 Oliva rahu. Ruhnu Rootsile. 1661 Kärde rahu. 1699 Poola + Taani + Vene liit Rootsi vastu. 1700 1721 Põhjasõda 1710 Tallinn kapituleerub. Eesti alad lähevad Vene riigi koosseisu. 1739 Piibli tõlkis eesti keelde AntonThor Helle (pietist) 1739 Rooseni deklaratsioon. Rõhutati pärisorjust. 1765 Browne'i ettepanekud. Kohustuste ja ihunuhtluse normid. Lubati omada vallasvara. Magasiaidad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
