arusaamal. Sellest tulevevalt on positivismist välja kasvanud erinevad filosoofilised arengusuunad. 4.1. Loogiline positivism Loogiline positivism oli filosoofiline liikumine (Popkin ja Stroll 1999, 345-346), mille rajajaks oli filosoofidest koosnev grupp, kes tegutsesid 1920ndatel aastatel Viinis ( Hiljem sai see grupp tuntuks nime all ,,Viini ring".). Gruppi kuulusid Viini ülikooli professor Moritz Schlick, Friedrich Waismann, Herbert Feigl, Otto Neurath ja Rudolf Carnap. Nad viisid läbi seminare ja lähedalt uurisid Wittgensteini töid. Nad arendasid välja mõtte: " filosoofia ei ole teooria, vaid tegevus" (Popkin ja Stroll 1999, 345-346). Nad leidsid (Popkin ja Stroll 1999, 346): ,,Filosoofia ei loo väiteid, mis on õige või mis on vale; see lihtsalt selgitab väite tähendust, näidates, et mõned on teaduslikud, teised matemaatilised ja kolmandad (siia kuuluvad ka enamik niiöelda filosoofilisi väiteid) üldse absurdsed1" . 4.2
kultuurimõjudest. · Rahvuslik helikunst sai alguse koorilauludest. Sajandi lõpul hakkasid Eesti muusikaelu kujundama konservatooriumi haridusega kutselised heliloojad. · Aleksander Läte asutas 1900. a. Tartus esimese sümfooniaorkestri. Miina Härma esitas lisaks komponeerimisele ise orelimuusikat ja oli tunnustatud koorijuht. Sajandivahetusel lisandusid nimetetuile Artur Kapp, Mihkel Lüdig, Peeter Süda, Rudolf Tobias jt. · Jätkus laulupidude traditsioon. Suurenes esinejate arv. Lisandusid koorid ja orkestrid ning mitmekesistus repertuaar, pidevalt kasvas eesti algupärandite osakaal. · Eesti teatri sünnidaatumiks on 24. juuni 1870. aastal, mil ,,Vanemuises'' esietendus Lydia Koidula näidend ,,Saaremaa onupoeg''. Aasta hiljem jõudis näitemäng ,,Estonia'', seejärel Narva ,,Ilmarise'', Viljandi ,,Koidu'' ja Pärnu ,,Endla'' seltsi. · 1878. a
Avastaja või teadlane Uus avastus või teooria Robert Hooke leiutas valgusmikroskoobi, uuris korgilõike, võttis kasutusele raku mõiste Matthias Schleiden kõik taimed on rakulise ehitusega Rudolf Virchow sõnastas rakuteooria ühe põhiseisukoha: iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakus selle jagunemise teel Hans ja Zacharias Janssen esimene mikroskoop Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku Anton van Leeuwenhoek avastas ainuraksed ja bakterid ; spermid Theodor Schwann kõik loomorganismid on rakulise ehitusega RAKUTEOORIA PÕHISESIUKOHAD: · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Iga uus rakks saab aluse olemasolevast rakust · Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas UURIMISMEETODID: Binokulaarsed mikroskoobid võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga Ste...
ja tegutses aktiivselt vanemuise seltsis. Perekond oli väga musikaalne, neist neljast said muusikud. Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. H. Elleri lemmik pilliks oli viiul seda hindas ta väga ja harjutas igal avaneval võimalusel. 12. aastaselt hakkas ta viiulitunde võtma ,,Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. Heino Eller õppis ka Tartu Reaalkoolis. 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli õpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile sügavat mõju. Eller mängis viiulit kooliorkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud ,,Vanemuises". 1907. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma, kavatsedes astuda Peterburi konservatooriumisse. Õppides koos Tobiasega pani Heller kirja ka oma esimesed kompositsioonikatsetused. Juba sama aasta sügisel ta unistus täitus ja ta pääses
1. Rakuteooria kujunemine. Rakuteooria põhiseisukohad on: Kõik organismid on rakulise ehitusega; Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel; Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakuteooria sai alguse kui Rober Hook leiutas 17 sajandil mikroskoobi. Mikroskoope hakati sellest ajast täiustama ja saadi iga uue täiustusega midagi rohkem teada. Rakuteooria sai kirja siis kui Rudolf Virchow sõnastas rakuteooria (Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.) Samuti avastati nelja tüüpi kudesid: Epiteelkude, näiteks nahk; Sidekude, näiteks luukude ja rasvkude, samuti veri; Lihaskude, näiteks silelihaskude (soolestiku ümber), südamelihaskude südames ja vöötlihaskude skeletilihastel; Närvikude, näiteks närvirakkudes. 2
Selles ilmneb selgelt Kreegi meisterlik polüfooniakäsitlus. Ta on ühendanud vaimuliku rahvaviisi intonatsioonid ja kirikumuusika etteantud vormi. Tema reekviem koosneb kaheksast osast ja on segakoorile, tenorsolistile ja orkestrile. Teksti aluseks on katoliku surnumissa kanooniline tekst eesti keelde tõlgitult tekst on võetud Mozarti reekviemi 1870. aastal ilmunud eestikeelsest väljaandest. KOKKUVÕTE Eesti heliloojate hulgas, Rudolf Tobiase, Mart Saare, Artur Kapi ja Heino Elleri kõrval, on Cyrillus Kreek üks mõjukamaid rahvusliku helikeele kujundajaid ja tähtsamaid uuendajaid eesti koorimuusikas. Kreegi muusika koosneb peaaegu täielikult eesti rahvaviiside seadetest ja töötlustest ning kaalukaima osa tema loomingust moodustavad kooriteosed. Kreegi muusikas on ühinenud rahvalaulu spontaansus ja akadeemilised heliloomingutraditsioonid.
R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, EELK Võru Katariina kirik ja Kirumpää piiskopilinnus. Valisin need kohad sellepärast, et Võru linn on võrreldes teiste Eestimaa linnadega suhteliselt väike ning need on aidanud kaasa Võru linna rajamisel. 2. Dr. F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Dr. F. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseum on asustatud 10. veebruaril 1941. Aastal. Muuseumi uksed olid avatud sama aasta 28. juunil. Esimesed ekspositsioonid koostasid kirjandusteadlased Rudolf Põldmäe ja Aino Undla (Põldmäe). F. R. Kreutzwald sündis 14. detsember 1803. Tema pere vabastati pärisorjusest 26. aprill 1815. Kui Kreutzwald oli 30. Aastane abiellus ta Marie Elisabeth Sodleriga . Nende abielust sündis kaks tütart: Anette Adelheid (11. juuni 1834. -29. veebruar 1895.) ja Marie Ottilie (28. september 1836.- 17. oktoober 1851.) ning poeg Friedrich Alexis (23. september 1845.- 17. oktoober 1851.) Kreutzwald suri 13. august 1882. Ja ta maeti Tartu Jaani kalmistule. F. R
· Dmitri Mendelejev - oli vene keemik, lõi keemiliste elementide perioodilisussüsteemi, mille põhjal õnnestus tal ette arvata avastamata elementide omadusi. 1869. aastal esitles uut keemiliste elementide süstematiseerimist. · Edward Jenner - oli inglise arst, kes võttis kasutusele rõugetevastase vaktsiini. Jenner avaldas oma katsetuste tulemused esmakordselt 1798.a. · Guglielmo Marconi - oli itaalia insener, keda peetakse raadio leiutajaks. · Heinrich Rudolf Hertz - oli saksa füüsik. Võttis vastu ja edastas esimesena raadiolaineid Tema järgi sai nime sagedusühik herts. · Hiram Stevens Maxim oli ameerika leidur, kes leiutas 1884 .a. esimese tänapäevase kuulipilduja. Tema järgi sai nimetuse Raskekuulipilduja Maxim. · Isaac Singer oli ameerika leiutaja, kes leiutas õmblusmasina. Isaac Singer sai 1851 .a. õmblusmasina patendi.
LAGUNEMA, MOODUSTADES VÄÄVELTRIOKSIIDI JA VETT. • VÄÄVELHAPET TOODETAKSE VITRIOLIMENETLUSEL JA (TINA)PLIIKAMBRIMENETLUSEL (MÕLEMAD AJALOOLISED), KONTAKTMENETLUSEL VÕI TOPELTKONTAKTMENETLUSEL. • VANIM VÄÄVELHAPPE TOOTMISE MENETLUS ON VITRIOLIMENETLUS. SELLE AVASTASID JA SEDA RAKENDASID 13. SAJANDIL ALKEEMIKUD • VITRIOLID ON SULFAADID, MIS LASEVAD END SUHTELISELT KERGESTI TERMILISELT LAGUNDADA VÄÄVELTRIOKSIIDIKS JA METALLIOKSIIDIKS. • APTEEKER JA KEEMIK JOHANN RUDOLF GLAUBER (1604–1670) KONSTRUEERIS MAAILMA ESIMESE VÄÄVELHAPPEMANUFAKTUURI, MIS UMBES 1650. AASTAL TOOTIS NORDHAUSENIS (HARZIS – SAKSAMAAL) VÄÄVELHAPET. TEMA TEENEKS ONNAATRIUMSULFAADI – TOONASE GLAUBRISOOLA, NÜÜDSE MÕRUSOOLA – MEDITSIINILISE LAHTISTAVA TOIME AVASTAMINE JA TOOTMISE ALUSTAMINE. • ESIMESES ETAPIS TOIMUB VÄÄVLI VÕI TEMA ÜHENDI PÕLETAMINE (SÄRDAMINE) 3FES2+8O2 FE3O4+ 6SO2 • TEISES ETAPIS OKSÜDEERITAKSE TEKKINUD VÄÄVELDIOKSIID KÕRGEMAL
o Puust plaadid (erinev kaal, värv, vorm); o Silindrikujulised karbid erinevate helide tegemiseks, muusikakellad, eri lõhnad; o Kõneharjutused; o Kirjutamisharjutused (enne lugemist) nt liivapaberist tähed, laps häälib, puudutab, õhku, lumele jms; o Matemaatilised alged, igal arvul oma värvus, sini-punased mõõtelindid erineva pikkusega, pärlikeed. Waldorfpedagoogika- Rajaja on Rudolf Steiner. Põhimõtted on rajatud käsitlusele lapsest ja tema arengust. Lapse arenguvõimalusi tuleb teostada vastavalt tema arengustaadimile. Waldorfpedagoogika põhiprintsiibid: o Looduslähedus; o Kunsti ja praktilise tegevuse tähtsus kasvatuses; o Rohke näitlikustamine; o Atmosfäär ei tohi õhutada konkurentsi; o Sõnaline, selgitav hindamine. Lasteaias on oluline päeva rütm ja kindlad tegevused.
Aastatel 1900-1907 oli Aleksander Läte väga tegev helilooja Tartus. Lisaks sümfooniaorkestrile asutas ta ka Tartu mees- ja segakoori.Ta oli ka pedagoog. Õpetas klaverit. Kirjutas ka muusikaarvustusi ajalehes Postimees ning avaldas ka klaverimängu õpiku. Ta andis konterte mitmel pool Eestis tutvustades nii rahva- kui ka välismaa muusikat. Samuti andis ta kontserte kooriga, kus ta esitas ka kuulsate muusikute oratooriumeid ja kantaate. 1904. aastal tuli Tartusse elama Rudolf Tobias, kes ka toetas ja aitas Lätet suurvormide ettekandmisel (Peetsalu 2004: 62- 64). 2 Seda allikat on kasutatud kogu peatüki vältel, kui just ei ole lõigu lõppu muud viidet pandud. 3 1907. aastal taandus A.Läte kuultuurielust arstide soovitusel. Sellel perioodil tegeles ta pigem nö “muusikateadust”, uurides akustikat, värvimuusikat ning täiustades ka klaveri ehitust
sektorisse, kus oli kindel inimene, kes küsimustele vastuseid leidis. See oli küllaltki ebaregulaarne, aga mitte olematu. Seetõttu peetakse 12. augusti aastal 1966 tinglikuks. Sellel päeval otsustati sisse seada žurnaal ja hakata keelenõuannet kirja panema. Sellest hetkest alates on see tinglik keelenõuande alguskuupäev tekkinud. Esimest kindlat inimest, kes keelenõuande üles kirjutamisega tõsisemalt algust tegi, pole teada, aga esimene keelenõuandja oli Rudolf Karelson, kes pani kirja oma nõuande ühe elemendi eesti keelse nimetuse kohta ja see oli kutsetoorium, mille tänapäevane nimi on radefordium. Keelekorraldaja tõdesid, et tollal küsiti üsna sageli samu asju, mis tänapäevalgi. Tavalised lihtinimesed nii palju ei küsinud, pigem olid agarad küsijad toimetajad, kes küsisid igasuguseid keerulisi küsimusi. Keelenõu koormus on tunduvalt muutunud võrreldes aastakümnete taguse ajaga.
2. Saksa teadlane Matthias Schleiden uuris taimeliikide kudede ehitust ja jõudis 1838. aastal järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. 3. Saksa teadlane Theodor Schwann leidis aasta hiljem, et ka kõik loomorganismid on rakulise ehitusega ja sõnastas esimese rakuteooria põhiteesi: ,,Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega", mis hiljem üldistati, et ,,Kõik organismid on rakulise ehitusega" 4. Saksa teadlane Rudolf Virchow sõnastas 1858. aastal teise rakuteooria põhiteesi: ,,Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." 5. Hiljem lisati rakuteooriasse kolmas põhitees: ,,Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas." 6. Rakuteoorial on tähtis osa bioloogia arengus. See on evolutsiooni- ja pärilikkusteooria kõrval üks bioloogia nurgakive. See teadusharu hakkas uurima rakkude ehitust ja rakujagunemise mehhanisme. Karl Ernst von Baer ..
(uuris korgilõike, võttis kasutusele raku mõiste.) A nton van Leeuwenhoek uuris 17. saj teisel poolel ainurakseid, baktereid. Leiutas mikroskoope. Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku. (Järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust.) a) Matthias Schleiden ja b) T heodor Schwann tulid järeldusele et a) kõik taimed ja b) kõik loomorganismid on rakulise ehitusega. (hiljem sõnastasid nad, et kõik organismid on rakulise ehitusega.) Rudolf Virchof avastas, et Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Edasised uurimised sõnastasid, et rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakuteooria seisukohad: `'Kõik organismid on rakulise ehitusega.'' `'Iga uus rakk saab alguse olemasolevast selle jagunemise teel.'' `'Rakkude ehitus ja talitlus on kooskülas.'' Rakud jaotatakse: Prokarüoodid e. eeltuumsed- puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. N T: Bakterid. Eukarüoodid e
Elsa mees sureb ära. XIV [166] Elsa ema sureb ära, Jakobi vanaema sureb ära. Jakob läheb Elsaga tülli ja lahkub Abnerite juurest. XV [178] Elsa palub Jakobi tagasi, Jakob abiellub Elsaga ja pärib kõik Abneri vara. Vana Abner sureb. 2. osa I [191] Valmistatakse ette endiste Abnerite, nüüd Kadarike poe 75. juubelit. Elsal ja Jakobil on 7 poega, Elsa poeg Rudolf elab eraldi, kuna läks Jakobiga naisevõtu küsimuses tülli. II [203] 12 lehekülge sellest, kui võõrad kõik kõigile on. III [215] Toimub Kadarike poe juubelipidu. IV [226] Jakob käib igasugustel sugulastel külas. V [237] Jakob plaanib äärelinna harupoe avada ja räägib sellest venna Villemiga. Kadarike sell Martin Treppan teeb sama pere, Jakobi ja Elsa tütrele Selmale abieluettepaneku. VI [249] Jakobi poeg Paul jääb haigeks
26.03.1924 · Riigivanem - Päts, Konstantin Rahaminister - Vestel, Georg Siseminister - Einbund (Eenpalu), Karl (Kaarel) Välisminister - Akel, Friedrich Karl Haridusminister - Veidermann (Veiderma), Aleksander Sõjaminister - Anderkopp, Ado Teedeminister - Ipsberg, Karl Kaubandus-tööstusminister - Rostfeld (Roostfelt), Põllutööminister - Kerem, August Töö- ja Hoolekandeminister - Amberg, Kohtuminister - Gabrel, Rudolf II Riigikogu lõpetamine · Mindi laiali sest tulijad kes tahtsid saada riigikokku tahtsid saada palga peale III Riigikogu avamine · Karl Eibundi pidas pika 10 aastapäeva riigisünnipäeva kõne · Jõuti vastu võtta 300 seadust IV Riigikogu rahvushääletuste tulemused · Enim hääli saanud parteid: · Eesti Sotsialistlik Tööpartei · Põllumeeste Kogu · Asunike, Riigirentnike ja Väikepõllupidajate koondus · Tööerakond · Juhataja o
Läte asutas orkestri juurde ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid niisümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, aga ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat. Juba teisel kontserdil kõlas ka eesti heliloojate muusika: Läte enda avamäng "Kalevala" ja Kappeli kantaat"Päikesele". 1904. aastal tuli Tartusse Rudolf Tobias, kellest sai Lätele abiline suurteoste ettekannete ettevalmistamisel (näiteks Händeli oratoorium"Juudas Makabeus"). Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi Läte Tartus kaastööd ajalehele "Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana ning esines klaveri- ja orelisolistina . 9.Rudolf Tobias (29.05.1873 Käina - 29.10.1918 Berliin) . Esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja. Tegutses ka organisti, pianisti ja muusikakriitikuna
Aistingute arendamisel ei ole mitte tähtis last õpetada paremini kuulma ja nägema vaid aru saama, mida ta näeb ja kuuleb. Kõik Montessori poolt väljatöötatud harjutused ei ole mitte harjutused omaette vaid osa tervikust ehk maailmast, milles me elame. Montessori õppekava jaguneb kolmeks: igapäevaeluks ettevalmistavad harjutused, aistingute arendamine ja kultuurikeskkonda tutvustavad vahendid. Waldorfi pedagoogika loojaks on Austria filosoof ja esoteerik Rudolf Steiner. Tema pedagoogika kõige tähtsamaks osaks on see, et laps õpib läbi loomise ja kogemuse maailma mõistma. Arvestatakse lapse individuaalsusega tema igapäeva elu kujundamisel. Lastel lastakse vabalt mängida ja kogu õppetöö kavandatakse samuti läbi mängu. Kuna igapäevaelu tänapäeval on küllalt kiiretempoline ja stressirohke, siis peaks just lasteaed olema stressivaba paik. Waldorfi lasteaiad asuvad looduskaunis kohas, linna ääres. Territoorium on piisavalt suur.
Ajastud. Hilisromantism. Tekkis Saksamaal,Austrias,(19.saj lõpp 20.saj alg). Programmilisus, suur emotsionalism, tohutud orkestrikoosseisud ja ajaliselt pikad teosed. Loodi muinasjutulisi, fantastilisi, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilis-, psühholoogilisi teoseid. Esindajad: G. Mahler, Bruckner, Strauss, Sibelius. Eestist: Rudolf Tobias, Artur Kapp, Artur Lemba. Impressionism. (19.saj lõpp).Impressioon = mulje.Ei ole täiesti vaba romantilistest elementidest. Orkestri kõlavärvide peened nüansid.Vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine. Polütonaalsus(mitme helistiku üheaegne kasutamine). Esindajad: Claude Debussy(`Fauni pärastlõuna'),Maurice Ravel. Eestist: Mart Saare klaverilooming, Heino Eller. Neoklassitsism. (1920ndad aastad).Objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund.Tekib vastukaaluks
7. Eesti muusikaelu 20. saj. alguses rahvaviisid, interpreedid, teatrid ja koolid Võõrvõimu surve baltimaadele oli eriti suur ja eesti pidi veele visamalt oma priiuse eest seisma. Kultuuriline liikumine hoohustus uuel sajandi lveelgi: · Kinnistus laulupidude korraldamise traditsioon · Elavnes rahvamuusika kogumine · Usina töö tulemusel koguti kokku üle 300 000 lauluteksti. · Aasta-aastalt lisandus haritud muusikuid (Miina Härma, Rudolf Tobias, August Topman, Aino Tamm, Theodor Lemba ja Artur Lemba) · Tänu õpingutele Peterburi konservatooriumis mitmkesistus eesti heliloojate looming · Algas kutseliste teatrite tegevus Sead võiks nim. Suureks tõusuajaks. 20. saj algul paistis silma A.Läte ja R.Tobiase tegevus. Nad olid kontserttegevuse juhid, heliloojad ja interpreedid. Nad muutsid Tartu kontserdi elu huuvitavamaks, professionaalsemaks ja mitmekesisemaks. Nad
Tamme-Lauri tamm 10 krooni punane Jakob Hurt 1991,1992,1994,2006 Urvastes Anton Hansen 25 krooni roheline Vargamäe talu 1991,1992,2002,2007 Tammsaare 50 krooni1 roheline Rudolf Tobias Estonia teater 1994 100 krooni sinine Lydia Koidula Põhja-Eesti paekallas 1991,1992,1994,1999,2007 Carl Robert 500 krooni lilla suitsupääsuke 1991,1994,1996,2000,2007 Jakobson 1 · võeti kasutusele alles aastal 1994 Erinevatel aastatel väljaantud rahatähtede turvamärke ja kujundust on täiustatud, kuid üldine
Targem kui 5B- Jõulueri Saatejuht Toomas Juut Saatekülaline Jõuluvana Aadolf Päkapikk Josie Põhjapõder Rudolf Päkapikk Anna Päkapikk Aadam Kava : Saatejuht Tere daamid ja härrad, mina olen Toomas Juut ja me alustame oma saatega '' Targem kui 5B jõulueri '', oleme otseeetris ja meie külaliseks on täna Lapimaalt pärit Jõuluvana Aadolf. Tere Aadolf ! Aadolf Tere tere ! Saatejuht No millega siis meie külaline tegeleb ? Aadolf No jõluvana olen juu, daaaaaaahh. Saatejuht Aa, oi jah . Aga oled mänguks valmis jõulumees ? Aadolf Muidugi olen.
enda hoole alla, kasvatades teda kui oma poega. *jakob teeb ühel jõuluõhtul, Elsa Abneri sünnipäeval viimasele abieluettepaneku, kuid saab eitava vastuse. *Elsa armub Villem Kansveisse, kuid sellest ei tule midagi välja. *Frank Abnerist saab meremees, kuid ühel järjekordsel retkel haigestub ta ning sureb. *Peeter Abnerist saab kunstnik ning ta kolib välismaale. *Elsa abiellub Gustav Beckmanniga ja nad saavad poja, kellele panevad nimeks Rudolf. *Jakob soojendab suhteid Hedvig Abneriga, et abiellumise korral saaks ta kaubamaja omanikuks. *Gustav sureb ning Elsa kolib pojaga koju tagasi. *Elsa koju naasmine äratab Jakobis vanad tunded ning ta teeb Elsale uue abieluettepaneku, kuid saab taas eitava vastuse. *Elsa räägib isaga ning võtab Jakobi ettepaneku vastu. *Paul Abner sureb ja uueks kaubamaja juhiks saab Jakob. *Elsa ja Jakob saavad 6 last: Paul, Charlotte, Selma, Reinhold, Valter ja Roman. *P
ja Julia", ,,Onegin", ,,Kameeliadaam" jpt. Aastatel 2003-2005 töötas Praha Rahvusteatri külalisso-listina ja 2005-2006 Brno Rahvusteatri esitantsijana. 2004. aastal alustas ta koreograa.aõpinguid Peterburis Vaganova Balletiakadeemias. Stanislav Feco on osalenud paljudel rahvusvahelistel ga-lakontsertidel ning tantsinud teatrilavadel kogu maailmas. On saanud erinevaid nimekaid auhindu, sealjuures Rudolf Nurejevi nimelise tantsuauhinna 1993. aastal, Philip Morrise nimelise parima tehhi tantsija auhinna 1999. aas-tal, Pukini fondi balletiauhinna Onegini rolli suurepärase interpreteeringu eest 2000. aastal ja kuldmedali 7. Maailma Balleti Festivalil Ukrainas 2001. aastal. On olnud muu-hulgas selliste kuulsate baleriinide partner nagu Galina Mezentseva, Ljubov Kunakova, anna Ajupova, Natalia Sologub, Anastasia Volotkova, Daria Klimentova, Barbora Kohoutkova, Larissa Lenina, Hana Vlacilova jpt
autoriteedina ega sea kasvatatavatele mingeid nõudmisi (peamine esindaja A. S. Neill) - Maria Montessori: - kasvatuse kõige olulisema perioodi eelkooliea väärtustamine - õppimist ja arenemist toetavate õppevahendite väljatöötamine nii eel- kui algkoolile - Tundlikkusperioodide tundmaõppimine - koolides rõhutati iga õpilase ainulaadsust, aktiivsed õppemeetodid, avastuslik õppimine; loobuti tasemerühmadest; jäeti ära tasemeeksamid või muudeti nende olemust - rudolf Steiner waldorfpedagoogika - sots. Pädevus läbi koosõppe - Õppimine tegevuse kaudu - Tundlikkuse ja emotsionaalse intelligentsuse arendamine (läbi kunsti, muusika, eurütmia) - Tsükliõpe - individuaalne tagasiside: tekstitunnistused - Kollegiaalne juhtimine 6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid). - Võrdlev koolikorraldus uurib hariduse korraldust eri riikides eesmärgiga analüüsida koolisüsteemi
*eesti esimesed draamateosed: L. Koidula, August Kitzberg, Jakob Kuuder *proosa: Eduard Bornhöhe, Andres Saal *realistlikud romaanid: Eduard Vilde *luule: Juhan Liiv *1905. a. ,,Noor-Eesti" ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" (G.Suits, Fridebert Tuglas, Juhan Aavik) Muusika *Aleksander Läte(sümf. orkester Trt's) *Miina Härma(koorijuht, esitas orelimuusikat, helilooja) *Artur Kapp, Mihkel Lüdig (Koit), Rudolf Tobias Teater *24.juuni 1870- eesti teatri sünd ,,Vanemuises" esitati L. Koidula ,,Saaremaa onupoeg") *1906. kutselise teatri sünd Film *Johannes Pääsuke- esimene eesti soost filmimees, fotograaf, esimene mängufilm ,,Karujaht Pärnumaal" Kujutav kunst *Johann Köler - maalikunstnik, portree-ja maastikumaal *August Weizenberg- skulptor, marmorisse raiutud portreed
Looming Tõnis Lehtmetsa loomingust leiame, et ta on kirjutanud luuletusi, romaane, dokumentaaljutustuse ja jutte. Ta on kujutanud maaelu ja väljendanud linnas raskesti kohaneva maamehe elutunnetust. (2) Tõnis lehtmetsa romaan ,,Tume laas" (1978) algsele avaldamisele ajakirjas Looming tegid parteiorganid ja tsensuurid suuri takistusi, sest see puudutas metsakülade inimeste saatust käsitlev ja ka metsavendlust ning küüditamist. Pärast Rudolf Sirget oli Tõnis esimene, kes tegi jälle nähtavaks küüditamise eesti proosas.(2) ,,Pakane" ,,Pakane" ilmus 1967. aastal Tallinnas. Raamat on dokumentaaljutustus mis räägib 1920 ja 1940 aastatel elanud NSV Liidu kangelasest Leen Kullmanist. Jutustuse Tüdruku prototüüp Leen Kullman sündis 31. jaanuaril 1920 Tartus kingsepa paljulapselises peres. Rõhutamisväärne on tema nn. kaksikelu, ta oli rikka laevakapteni F. Behrsini
· Ameeriklane Samuel Finley Morse töötas välja mooduse tekstide edastamiseks elektrivoolu abil. Ta võttis kasutusele telegraafivõtme,millele vajutades võis katkestada vooluringi ning edastada sel moel punkte ja kriipse. · 1876. sotlane Alexander Graham Bell leiutas praktiliseks kasutamiseks kõlbuliku telefoni, millega sai kõnelda 100m kauguselt. 9. Raadio · Saksa füüsik Heinrich Rudolf Hertz leiutas Maxwelli elektromagnetlainete teooriast lähtudes mooduse lainete edastamiseks. · Raadio leiutamise au üle on võistelnud vene füüsik Aleksandr Popov(ülevalt II pilt) ja itaallane Guglielmo Marconi(ülevalt III pilt) . · 1894. mõlemad leiutasid elektromagnetsignaalide vastuvõtja · Popov leiutas antenni eelkäija, 1896. 10. Fotograafia, kino · 1822. camera obscura e. Pimekambri
eesti esimesed draamateosed: L. Koidula, August Kitzberg, Jakob Kunder proosa: Eduard Bornhöhe, Andres Saal realistlikud romaanid: Eduard Vilde luule: Juhan Liiv 1905. a. ,,Noor-Eesti" ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" (G.Suits, Friedebert Tuglas, Juhan Aavik) Muusika Aleksander Läte(sümf. orkester Trt's) Miina Härma(koorijuht, esitas orelimuusikat, helilooja) Artur Kapp, Mihkel Lüdig (Koit), Rudolf Tobias Teater 24.juuni 1870- eesti teatri sünd ,,Vanemuises" esitati L. Koidula ,,Saaremaa onupoeg") 1906. kutselise teatri sünd Film Johannes Pääsuke- esimene eesti soost filmimees, fotograaf, esimene mängufilm ,,Karujaht Pärnumaal" Kujutav kunst Johann Köler - maalikunstnik, portree-ja maastikumaal August Weizenberg- skulptor, marmorisse raiutud portreed Amandus Adamson- skulptor, realistlikud teosed rannarahva elust, ,,Russalka"
väikese ooperistseeniga. Sisu on ilmalik või vaimulik. Näide: J.S.Bach "Talupoja kantaat" · Oratoorium lavateos, kus puudub näitlejategevus; sisu aga antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Oratoorium tekkis Roomas u 1600.a. Kuulsamad oratooriumiloojad on Ciacomo Carissimi ("Jefta") ja Alessandro Scarletti. Tänapäevasem helilooja, kelle loomingusse kuuluvad oratooriumid on Rudolf Tobias ("Joonase lähetamine") · Passioon Jeesuse kannatuslugu, mida kannab ette tenorsolist (jutustavalt), saateks koor. Barokiajastu instrumentaalmuusika: · Sonaat instrumentaalteos, mis koosneb mitmest eri karakteriga lõigust. (eri tüübid: kiriku ja kammersonaat). Kuulsaim helilooja oli Arcangelo Corelli (1653-1713) · Kontsert tavaliselt 3osaline teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud
EESTI MUUSIKA lühikonspekt 12. klassile. Konstantin Türnpu (1865-1927) -Peale Peterburi konservatooriumi lõpetamist Tallinna saksa seltskonna teenistusse -Tihedam side eesti laulukultuuriga alates 1916.a., mil asutas Tallinna Meestelaulu Seltsi Looming : Põhiliselt koorilaulud : Lahkumise laul, Priiuse hommikul, Valvur, Mul lapsepõlves rääkis... Aleksander Läte (1860-1948)- Tartu muusikaelu juht -1900.a.a asutas esimese eesti sümfooniaorkestri, mille eesmärgiks oli tõsise sümfoonilise muusika mängimine. Orkestrisse kuulusid üliõpilased, kooliõpetajad ja vanemad õpilased. -Orkestri juurde asutas meeskoori ning hiljem segakoori, et saaks esitada ka vokaalsümfoonilisi suurvorme -Mitmekesistas eesti muusikat uute zanritega: avamäng, keelpillikvartett, soololaulud Looming: -Põhiliselt koorilaulud: Kuldrannake, Malemäng, Pilvedele jt; -Avamäng "Kalevala" ( sümfooniline teos); -Keelpillikv...
AUSCHWITZ Teise maailmasõja ajal juhtis natsilikku saksamaad Adolf Hitler. Tema ideoloogia seisnes kõikide juutide ning muude vähemusrahvaste hävitamises Saksmaal. Tuhanded inimesi täis rongid viisid vangid koonduslaagritesse üle Euroopa. Suuremad laagrid jäid tolle-aegse Saksamaa, praeguse Poole, aladele. Suurim surmalaager asub praeguse Poola lõuna osas Oswiecimis. Pärast Saksamaa okupatsiooni Poolas nimetati linn ümber Auschwitziks. Alguses oli laager terviklik (1.03 1942 22.11. 1943) ning komandant Rudolf Hössi valve all. Heinrich Himmler, kes oli mõjuvõimas saksa poliitik, käskis ümber korraldada kolmeks eraldiseisvaks laagriks. Auschwitz I, Oswiecimi nö. pea-laagris oli 1944. aasta augustis umbes 16 000 vangi. Selles osas elasid ka SS-lased (saksa `politseinikud') ning juhtkond. Samuti asusid Auschwitz I-s mõned varustuse poed, töötoad ja SS-laste `firmad'. Auscwitz II-Birkenau. Suu...
magistrikraadi Helsingi Sibeliuse Akadeemias.Pille Lill on laulnud pearolle ligi 30 ooperis.Ta on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud.On saanud ka kaks tunnustust Suure Vankri auhind (1996),Georg Otsa nimeline preemia (2002). Oliver Kuusik (sündinud 1980) on eesti laulja. Kuusik õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. 2006 lõpetas ta nii magistratuuri kui ka ooperistuudio Guildhall School of Music & Drama's (London, UK) Rudolf Piernay juhendamisel.Hinnatud kammer- ja oratooriumisolistina on ta osalenud ligi kahekümne erineva suurvormi (sh. Händel "Messias", Haydn "Loomine", Mozart "Requiem" jpt.) ettekannetel. Tunnustatud on Klaudia Taevi nimeline konkurss - III Preemia ja Saksa muusika eripreemia,Eesti laulukonkursi "Noor Laulja 2002" - I Preemia,Marje ja Kuldar Sink´i nimeline esikpreemia "Noor muusik 2005".Ta on osalenud saates Kaks takti ette. Esitlusele tulnud aariad on pärit 19-20.saj
kasvatajal Fanny Durbach´il. Tsaikovski musikaalsus avaldus varakult. Tsaikovskite peres õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid Pjotr oli teistest andekam ning suhtus muusikasse tõsisemalt. 1849. a. kolis pere Peterburgi ning sealt jälle Uuralitesse, Alabajevskisse. Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Eemalolek perest oli talle väga raske. Haridus, mille Tsaikovski seal omandas, oli ühekülgne. 1952.aastal kolis perekond taas Peterburgi. Tsaikovski võttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kündingerilt. 1854. aastal suri Tsaikovski ema koolerasse. Tsaikovski on öelnud, et see mõjus kohutavalt nii tema kui perekonna saatusele. Peterburis õppimise ajal käis Tsaikovski ka palju teatris Kõige sügavama mulje jätsid talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku koha Justiitsministeeriumis. Kuid peagi ta taipas, et õigusteadus on üsna kaugel tema huvidest. 1862. Aastal astus ta
Väikesed lapsed vajavad keskkonda, kus nende kasvamist toetatakse, kus arvestatakse, et iga laps on eripärane, kus lapsed saavad olla vabad selleks, et tegeleda selle kõige tähtsamaga: kasvada ja olla õnnelikud. (Erakool Läte) . Kasutatud kirjandus: Gustavson, M. 2004. Laste aeg laste aed. Tallinn: PreMark. Hirsjärvi, S., Huttunen, J. 2005. Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn:AS Medicina. Vabaduskasvatus. Rudolf Steineri pedagoogika. 1992. Eesti Õppekirjanduse Keskus. Kügelgen, H. 1994. Eluteadus eelkoolieas - Rmt: Waldorf-lasteaed. Tallinn:Librarius, lk 44-57. Kügelgen, H.1994. Kasvatus erivanuseliste laste rühmas - Rmt: Waldorf-lasteaed.Tallinn:Librarius, lk 59-65. Piaget, J. & Inhelder, B. 1960. Psychologie der frühen Kindheit. - In: Katzi, D.& R. (Hrsg), Handbuch der Psychologie, Stuttgart, s 50. Tõugu, A., Soans, K. 2005. Indigolapsed. Kas uus põlvkond? Väike Vanker. http://eestielu.delfi
Väärtus Esikülg Tagakülg 1 kroon Kristjan Raud Toompea loss 2 krooni Karl Ernst von Bear Tartu Ülikool 5 krooni Paul Keres Narva jõgi koos Narva ja Jaanilinna kindlusega 10 krooni Jakob Hurt Tamme Lauri tamm Urvaastes 25 krooni Anton Hansen Tammsaare Vargamäe talu 50 krooni Rudolf Tobias Estonia teater 100 krooni Lydia Koidula Põhja Eesti paekallas 500 krooni Carl Robert Jakobson Suitsupääsuke Eesti rahasüsteem 5 Eesti Panga esmane eesmärk on tagada hinnastabiilsus, mida saavutatakse stabiilse vahetuskursi abil. Eestis rakendatakse vahetuskursi juhtimisel valuutakomitee põhimõtteid
Tsaikovski musikaalsus avaldus varakult. Tsaikovskite peres õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid Pjotr oli teistest andekam ning suhtus muusikasse tõsisemalt. 1849. a. kolis pere Peterburgi ning sealt jälle Uuralitesse, Alabajevskisse. Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Eemalolek perest oli talle väga raske. Haridus, mille Tsaikovski seal omandas, oli ühekülgne. 1952.aastal kolis perekond taas Peterburgi. Tsaikovski võttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kündingerilt. 1854. aastal suri Tsaikovski ema koolerasse. Tsaikovski on öelnud, et see mõjus kohutavalt nii tema kui perekonna saatusele. Peterburis õppimise ajal käis Tsaikovski ka palju teatris Kõige sügavama mulje jätsid talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku koha Justiitsministeeriumis. Kuid peagi ta taipas, et õigusteadus on üsna kaugel tema huvidest. 1862
Tartu Ülikool ,,MUST PEDAGOOGIKA" Referaat 1 Tartu 2009 SISUKORD.............................................................................................................................2 ANTIPEDAGOOGIKA: ,,Must pedagoogika".......................................................................3 Sissejuhatus........................................................................................................................3 Mis on ,,must pedagoogika"?.............................................................................................4 ,,Musta" kasvatuse tagajärjed..............................................................................................7 KOKKUVÕTE........................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS..........
Ülikooli lõpetamist kinnitab 21. mail 1926. a. "diplomeeritud võimlemise -ja spordiõpetajale" E.Idlale saadetud kiri, milles loodetakse tema lõpudiplom väljastada talle lähemal ajal.(Ingrid Idla, Dagmar Normet, Aksel Tiik, 1991, "Ernst Idla-võlur Tallinnast", lk 13) Ernst Idlal avanes Berliinis ka võimalus omal käel tutvuda Euroopa 20. sajandi alguse eri võimlemissüsteemidega: tsehhi sokolite ühendus ja nende massivõimlemised, rootsi P. H. Lingi staatiline hügieeniline ja Rudolf Bode saksa võimlemine ning mitmed rütmika- ja tantsulise liikumise koolkonnad nagu Dalcroze ja Rudolf von Laban, kellest viimatimainitu lähtus paljuski vabatantsu teerajaja, ameeriklanna Isadora Duncani paljasjalgsest, antiiksele liikumisvormile rajatud tantsust (Dagmar Normet, 2001, " Võimlemine läbi sajandi" : Eesti Spordiseltsis Kalev, lk 9). Naasnud 1925. aastal Berliinist, lülitus Ernst Idla Tallinnas aktiivselt vabariigi kooli- ja spordiellu. Tema tegevuses 1920
kokkuvarisemine. Majanduslanguse peatamine oli vajalik ja selle lahendamiseks mitmeid viise. Et saada jagu hüperinflatsioonist, oli vaja stabiilset raha. Rubla aga seda ei pakkunud. Oli vaja oma raha, mis aitaks kriisist välja tulla (7: 44-47). 1.2 Rahareformi Komitee 1991. a. märtsis moodustati laialdaste volitustega rahareformi komitee, kuhu kuulusid Edgar Savisaar, Rein Otsason ja Siim Kallas. 1992. a. olid komitee liikmeiks Tiit Vähi, Siim Kallas, Rudolf Jalakas ja Ardo Hansson (asendusliikmena). Komitee määratles algatuseks rahareformi läbiviimise üldalused, kinnitas asjakohase ettevalmistusplaani ning kehtestas ajutised valuutareeglid. Rahareformi Komitee volitused lõppesid 29. juunil 1995 (Ettevalmistused kroonile üleminekuks 2007). 1.3 Ettevalmistused oma rahale üleminekuks Rahareformi sümboolseks alguseks võib lugeda 26. septembrit 1987, mil ajalehes
Sele 12 Veermik (Auto24) Autode üldehituse hulka kuulub veel ka kere, elektrisüsteem, roolisüsteem ja pidurisüsteem. Tänapäeva kere on auto juures väga tähtis komponent. See peab tagama turvalisuse, hoidma kere jäigana et säiliks juhitavus ja tema külge kinnituvad kõik detailid ja agregaadid. 12 4 TEHNIKA UUENDUSED Diiselmootori loojaks on Rudolf Diesel. Ta õppis Münheni Tehnika Ülikoolis. Ajendiks, et Diesel üldse hakkas diiselmootorit leiutama, oli katse koolifüüsikast. Katse seisnes selles, et kui klaassilindris olevat kolvi kiiresti alla suruda (kolv oli täidetud petrooliumi ja õhuseguga), siis see süttis ja lükkas kolvi üles. Katse käigus sai Diesel ka viga, aga just ennast kodus ravides tuli tal mõte tekkinud plahvatust ära kasutada. Diisel sai mootori valmis 1892.a. veebruaris ja patenteeris selle 1893.a
Arvestus Anu Umbleja 12.Märts.08 Häädemeeste Keskkool ARTUR KAPP SÜNDIS : 28.02.1878 Suure- Jaanis SURI: 28.02.1878 Suure- Jaanis ARTUR KAPI ELUKÄIK Artur sündis koolmeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Esimesed klaveri- ja oreli õpetused sai ta isalt. Aastal 1891 asus ta õppima 13-aastaseltPeterburi, kus õppis 9 aastat: lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala (Rimski- Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist. 19041920 viibis Artur Venemaa lõunaosas Astrahanis, olles seal Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja kohaliku muusikakooli direktor. Ta oli Astrahani linna muusikaelu juht. Neil aastail külastas mitmeid kordi ka Eestit. Aastal 1920 põgenes ta Eestisse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 19201924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja ...
alistumist, vaid soodsat kokkulepet uue valitsejaga. Sellisest kokkuleppest oli huvitatud ka Venemaa, lootes edaspidi nii tagada Tallinna lojaalsuse tsaarile. 29. septembril 1710 kirjutasidki Tallinna linn ja Rootsi garnison Vene vägede peakorteris linna külje all Harkus alla kapitulatsiooniaktile. Tallinna linna poolt andsid allkirja raehärrad Dierick Reimers ja Joachim Gernet ning Suurgildi vanem Johan Lantingh; Vene poolelt kindralleitnant Rudolf Felix Bauer. Tallinna kapituleerumisega lõppes sõjategevus Eesti territooriumil. 4
4) korraldada sanitaarala ning esma- ja arstiabi andmist õhurünnakutest kannatanud kodanikkudele; 5) korraldada õhurünnakute tagajärjel tekkinud kahjutulede kustutamist, gaasistatud kohtade degaseerimist, rikutud veevärgi, valgustus- ja sidevõrgu kordaseadmist, liiklemisummistuste ja teiste üldiste kahjude kõrvaldamist; 6) valmistada ette ja korraldada kodanikkude evakuatsiooni paigus, kus see õhuohu tõttu tarvilik. Kodanliku õhukaitse ja tuletõrje juhataja oli Rudolf Vaharo. Eesti territoorium jagunes KÕ ringkondadeks, mis vastasid samanimeliste prefektuuride piirkondadele; ringkonna juhiks oli prefekt. Valga ringkond koosnes ainult Valgamaast ja seda juhtis Valga politseijaoskonna komissar. KÕ ringkonnad jagunesid jaoskondadeks, mida juhtis kohaliku politseijaoskonna komissar. Jaoskonnad jagunesid rajoonideks. KÕ teenistus jagunes kohustuslikuks ja vabatahtlikuks. Kodanliku õhukaitse kohustus kestis 15.60. eluaastani
Roheline Tartu Ülikool Lydia Koidula Luuletaja ja näitekirjanik Sinakas-hall Toompea Paul Keres Maalikunstnik Sinine Vargamäe Rudolf Tobias Maletaja 10.3.2 Euro 1. Milline ühine valuutaühik oli Euroopas enne Eurot?..................................................................... 2. Mis aastal tuli Euro käibele sularahana? ....................................................................................... 3. Millistes EL riikides pole Euro käibel? ....................................................................................... 4
värvinguga. Aluseks ,,tuhande ühe öö muinasjutud" ,,Meri ja Sinbadi laev", ,,Printss Kalenderi fantastiline jutustus", ,,Prints ja printsess", ,,Pidu Bagdadis ja laev, mis hukkus vastu kaljut." · Oli muusikateoreetik. Töötas 37 aastat Peterburi konservatooriumis · Tänaseni kannab konservatoorium tema nime · Tema juures on õppinud järgmised Eesti heliloojad: Rudolf Tobias, Artus Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig ALEKSANDER SKRJABIN (1872-1912) · Andekas. 6-aastaselt oli võimeline klaveril järgi mängima kuuldud lugu · Isa eeskujul pidi temast saama sõjaväelane o Õppis Moskva kadettide koolis · 1888 asus õppima Moskva konservatooriumi. Püüdles täiuslikkuse poole tagajärjesk käe ülemängimine · 1892 lõpetas konservatooriumi klaveri erialal
Läte asutas orkestri juurde ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid nii sümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, aga ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat. Juba teisel kontserdil kõlas ka eesti heliloojate muusika: Läte enda avamäng "Kalevala" ja Kappeli kantaat "Päikesele". 1904. aastal tuli Tartusse Rudolf Tobias, kellest sai Lätele abiline suurteoste ettekannete ettevalmistamisel (näiteks Händeli oratoorium "Juudas Makabeus"). Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi Läte Tartus kaastööd ajalehele "Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana ning esines klaveri- ja orelisolistina. 1 1906
nüüd ära ajam, mille pani käima Watti aurumasin. Tema auks on saanud nime võimsuse mõõtühik vatt. Carnot Clapeyron A Carnot heat engine[2] is a hypothetical engine that operates on the reversible Carnot cycle. The basic model for this engine was developed by Nicolas Léonard Sadi Carnot in 1824. The Carnot engine model was graphically expanded upon by Benoit Paul Émile Clapeyron in 1834 and mathematically elaborated upon by Rudolf Clausius in the 1850s and 60s from which the concept of entropy emerged. Püüdes määrata erinevate gaaside konstante, avastas Clapeyron 1834. a., et kui võtta gaasi hulk võrdseks ühe mooliga, on kõigi gaaside jaoks konstandil sama väärtus. Seda konstanti hakati nimetama gaasi universaalkonstandiks. James Prescott Joule (24. detsember 1818 Salford, Lancashire 11. oktoober 1889) oli inglise füüsik, Londoni Kuningliku Seltsi liige.
Marvi on osalenud saates ,,Kaks takti ette" ning osa võtnud ka sellistest üritustest nagu Saaremaa Valss 2004 ja Rainbow Jazz 2005. Mõnda aega oli Mavri ka ansambel ,,The Sun" taustalaulja. Teiseks solistiks kontserdil oli tenor Oliver Kuusik. Oliver Kuusik on sündinud 1980.aastal ning õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Pille Lille ja Virgilius Noreika lauluklassis, 2006. aastal lõpetas nii magistrantuuri kui ka ooperistuudio Guildhall School of Music and Drama Londonis Rudolf Piernay juhendamisel. Tähtsamatest rollidest kuuluvad tema repertuaari: Don Ramiro (Rossini ,,Tuhkatriinu"), Rinuccio (Puccini ,,Gianni Schicci"), Don Ottavio (Mozarti ,,Don Giovanni", Polidoro (Mozarti ,,Teeseldud lihtsameelsus") jpt. Muusikalilauljana on tema kuulsamateks rollideks Enjolras (Claude-Michel Schönbergi ,,Les Miserables", Cameron Macintosh Production). Hinnatud kammer- ja oratooriumisolistina on ta
10 dollarit annetas ja üks prostituut oma sutenööriga. V Teose ülesehitus. Süzee ja faabula Raamat algas jutustaja, Holden Caufieldi kirjeldusega oma elust ja koolist Pensylvanias. Ta kukkus läbi neljas aines ja pidi seetõttu koolist lahkuma. Enne lahkumist vestles ta oma ajalooõpetajaga, kes selgitas talle, et too ei ole tema tundides absoluutselt midagi õppinud. Kui Holden koolist lahkus, kohtus ta rongis ühe oma kooli poisi emaga ja valetas talle, et on Rudolf Schmidt, kuigi viimane oli Pencey kooli koristaja. Ööseks läks ta Edmondi hotelli. Seal üritas ta kolme naisega juttu vesta, kuid asjatult, naised tahtsid vaid filmistaare kohata. Samal õhtul käis ta ka Ernie ööklubis, kus kohtas vanema venna endist tüdrukut. Kui Holden tagasi hotelli jõudis, leppis ta ühe mehega kokku, et viimane saadab talle tuppa naise. Kui Sunny saabus, väitis Holden talle, et tuli just operatsioonilt ning on paranemas ja tahtis vaid juttu rääkida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
