Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"rudolf" - 698 õppematerjali

rudolf on parimates aastates mees, kes peab oma kunagise sõbra ja kuulsa näitleja Ferdinand Vesihargi majamuuseumit.
rudolf

Kasutaja: rudolf

Faile: 0
thumbnail
8
doc

Saksa keel.

Wand, -,, die sein welcher, welche, welches missugune, milline wunderbar imeline Zimmer, - das tuba zufrieden rahul Zweibettzimmer, - das kahene tuba Anfänger 1. Lektion Übung 1. ,,sein" olevikus (Präsens). Übersetze! 1. Ich.................... Betreuerin. 2. Wer ................. Sie? 3. Er ......... Heinrich Meier. 4.EWir ................. aus München. 5. ............... du Beate? 6. Nein, sie ................ meine Frau, sie heisst Monika. 7. ............. Ihr Deutsche? 8. Rudolf ............ aus Rostock . Übung 2. "haben" olevikus (Präsens) Übersetze! 1. Er ..............einen deutschen Namen. 2. Klaus und Franz,........ihr einen Dolmetscher? 3. Herr Bär ..............eine Frau. 4. Wir ...................... eine Frage. 5. ....................du auch eine Frage? 6. Inge und Lieselotte .................. deine Telefonnummer.7. Ich ...................deine Anschrift nicht. 8. Karin .........einen Mann. Übung 3. Olevik (Präsens) Pane õiged lõpud! 1.Ich heiss.......

Keeled → Saksa keel
83 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Saksamaa

Kui Hohenstaufenite dünastia hääbus, tekkis mõneks ajaks ­ 25 aastaks interregnum ehk võimuta aeg. Ükski valitseja ei suutnud ülal hoida seadusi või õigusi, aadlikud eirasid seadusi, röövrüütlid laastasid maad. Kuna keisrivõim ei kehtinud ja rüütlid omavahel jagelesid, oli linnadel aega ja võimalust oma mõjuvõimu kasvatada. Nii sõlmisidki kaubalinnad kaitseliidu ­ Hansalinnade liidu. Lõpuks siiski leidus mees, kes sai riigi valitsemisega hakkama ­ Rudolf I ning pärast tema troonile asumist 1273 olid kõik Saksa keisrid Habsburgide, Wittelsbachi või Luxemburgi soost. 1517. aastal kirjutas munk Martin Luther oma 95 teesi. Eraldiseisev luteri kirik sai tunnustust: paljudes saksa vürstiriikides sai see 1530. aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Kuid päris nii rahumeelseks asi ei jäänud. Lahkarvamused usuküsimustes viisid Kolmekümneaastase sõjani (1618­1648), mis laastas Saksamaad. Ajaloolased väidavad, et maailmasõjad ongi tegelikult

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Biokütused.

Veel 17. sajandil oli biokütus peale päikse ainuke soojusallikas, sest soojaveeallikaid ning siin-seal paljanduvaid kivisöelademeid leidus napilt. Ka valgustuseks (lampides ja küünalde valmistamiseks) kasutati taimse või loomse päritoluga toorainet. Arvatakse, et söe kasutuselevõtu tingis metsamassiivide kiire kahanemine. [2] Esimesed katsetused taimsetest õlidest mootorikütuste tootmiseks tegid E. Duffy ja J. Patrick 1853. aastal. 10. augustil 1893. aastal tutvustas Rudolf Diesel oma esimest mootori mudelit. 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel pani Diesel oma mootori tööle maapähkliõliga. Esimene biodiisli patent anti välja 31. augustil 1937. aastal Brüsseli Ülikooli teadlasele G. Chavanne'le. Euroopa Liidus hakati tõsisemalt biokütustele tähelepanu pöörama alates 2001. aastast. [7] Kolmveerand inimkonnast kasutab kütteks ikka veel puitu. Puidukasutajaid ei ühenda sellised võimsad maailmaorganisatsioonid nagu söe- ja naftatootjatel

Keemia → Keemia
89 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kuristik Rukkis kokkuvõte

Holdeni õnneks tuli rong kümne minuti pärast. Rongis istus ta kõrvale üks kena daam. Daam märkas, et Holdenil on Pencey etiketiga kohver ja küsis selle pärast, et kas ta käib Penceys. Holden vastas jaatavalt. Siis küsis daam, et kas ta ei tea Ernest Morrow'd. Jällegi vastas Holden jaatavalt. Ernest Morrow on kahtlemata kõige suurem lontrus, kes kunagi Penceys on käinud. Siis küsis daam, et mis Holdeni nimi on. Holden valetas, et ta on Rudolf Schmidt (see oli tema internaadi uksehoidja nimi). Siis luiskas Holden edasi, et Ernest oskab väga hästi kohaneda ja kõigiga läbi saada. Naine võttis kindad käest ja kuulas hoolega, sest Ernest oli tema poeg. Naine rääkis, et ta oli murdnud taksost väljudes küüne. Naine naeratas. Holdeni arust oli see daam üks ainukes kes oskas naeratada. Daami käsi oli sõrmuseid täis. Holden pakkus talle suitsu ja tuld. Seal vagunis küll ei tohtinud suitsetada, kuid nad tegid seda siiski

Kirjandus → Kirjandus
724 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Karl pPopper

Karl Popper õppis Viini ülikoolis. Tol ajal domineeris poliitiline vasakpoolsus: see oli "punase Viini" õitseaeg. Popperit huvitasid algul eelkõige pedagoogika küsimused ning ta osales sotsialistlikus noorsooliikumises. Lühikest aega oli ta isegi ametlikult kommunist. Varsti ta küll eemaldus sotsialistlikust liikumisest, kuid lävis selliste inimestega nagu Ruth Fischer, Hanns Eisler, Paul Lazarsfeld, Oskar Kokoschka, Adolf Loos, Arnold Schönberg ja Rudolf Serkin. Aastal 1928 sai ta filosoofiadoktori kraadi. Väitekirja teema oli matemaatiline, tema juhendaja oli psühholoog ja keeleteoreetik Karl Bühler. Aastal 1929 sai ta õiguse põhikoolis matemaatikat ja füüsikat õpetada. Aastatel 1930­1936 töötas ta õpetajana. Popper võttis ühendust Viini ringiga. Et ta oli selle ringi paljude põhimõtete suhtes kriitiline, oli suhtlemine selle esindajatega algul raske. Igatahes olid nood sunnitud tema õigustatud etteheidetele vastama

Filosoofia → Filosoofia
12 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Raha ja pangandus

paketi raha- ja keskpanga reformi teostamiseks. 1926 Genfis kirjutati alla Eesti rahareformikava lõplikule protokollile. 19. detsember 1991 EV Ülemnõukogu tunnistas 1. jaanuaril 1990 taastatud Eesti Panga 1919. a. asutatud Eesti Panga õigusjärglaseks. 8. jaanuar 1992 Eesti Pank hakkas noteerima käiberubla. 30. jaanuar 1992 Tiit Vähi nimetati peaministriks ja Rahareformi Komitee uueks esimeheks. 12. veebruar 1992 Rudolf Jalakas nimetati Rahareformi Komitee sõltumatust teadlasest liikmeks. 20. märts 1992 Moodustati Rahareformi Komitee büroo, mille juhatajaks nimetati Eesti Panga asepresident Enn Teimann. 8. aprill 1992 Saabusid kohale esimesed firma Thomas de la Rue & Co Ltd poolt trükitud kroonid. 8. mai 1992 Eesti kroon otsustatakse siduda Saksa margaga. 25. mai 1992 Eesti võeti Rahvusvahelise Valuutafondi liikmeks. 11

Majandus → Pangandus
99 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Anna Haava: elu ja loomingu lugu

jooksul saanud valmis memuaaride käsikirja ,,Laanemäe Manni lapsepõlvest’’, mida ta soovis kirjastada, kuid ei saanudki. 1944. aasta sügis sundis Haava sõjapakku. 24. novembril paigutati kurnatud Haava Põltsamaa linnahaiglasse diagnoosiga veresoonte lubjastus ja kõrge vererõhk. 1945. aasta mais sai Anna Haava uuesti koju, kus jätkas harjunud töökat ja kasinat eluviisi. Anna juures elas mõned aastad ka lesestunud vend Rudolf, kes suri 1950. aastal. [10] 1952. aastal hakkas Eesti Riiklik Kirjastus ette valmistama valitud teoste sarju rahvuskirjanduse klassikast. Sellesse plaani kuulus ka Anna Haava luule väljaandmine. Kevadtalvel koputas aadressil Koidula 8 asuva maja uksele kirjastuse esindaja Paul Rummo. Peale esmast ebaõnnestumist said Haava ja Rummo omavahel kokkuleppele ning Oskar Kruus asus koostama valimikku ,,Luuletused’’. [10] Anna Haava 90

Kirjandus → Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
36
docx

AJALOO SUULINE ARVESTUS

sellest sõltumatuks. Tase, mille eesti kirjandus, kunst ja muusika 19. Saj lõpuks saavutasid, oli võrreldav siin sajandeid viljeldud baltisaksa kultuuri tasemega.  Eestlastest õppejõud TÜ-s: Mihkel Veske, K. A. Hermann  J. Hurt, M. J. Eisen – rahvaluule kogumine  F. R. Fahelmann, F. R. Kreutzwald – rahvuslik ilukirjandus  J. Köler – I eestlasest kunstihariduseda maalikunstnik  Miina Härma, Rudolf Tobias, Artur Kapp – Peterburi konservatooriumi lõpetanud eestlased

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Lugemis-ja kirjutamisraskused

Sellepärast ei eristatudki arengulist düsleksiat omandatud düsleksiast. 1920. aastail pidas Samuel T. Orton düsleksia põhjuseks hilinenud funktsiooni arengut. See seostub vasakukäelisusega ning kalduvusega tähti ümber pöörata, ajal mil õpitakse lugema ja kirjutama. Samuel T. Orton arvas, et probleemi on võimalik lahendada, kui saavutada vasaku aju poolekera domineerivus lugema õppimisel. Düsleksia mõistet kasutas esimesena Rudolf Berlin 1872ndal aastal Saksamaal. See kirjeldab ajukahjustuse tagajärjel tekkinud düsleksiat. Dr A. Kussmaul mainis mõni aasta hiljem sõna terminit „sõna pimedus“, et kirjeldada täiskavanuid, kes olid kaotanud lugemisoskuse. Tema ajal seostati düsleksiat vaimse arengu puuetega, kuid 19. saj lõpul on Briti arstid kirjeldanud üht 14 aasta vanust kirjaliku kõne häirega poissi, kes oli väga andekas. Peale seda

Pedagoogika → Pedagoogika
25 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Muusikaajalugu - viimane periood arvestus

· ,,Tuljak" ­ orkester, rütmiline, Terve vald oli kokku aetud... 7. Konstantin Türnpu · ,,Talvine õhtu" ­ segakoor, kurvameelne, Üle hämara... · ,,Meil aiaäärne tänaval ­ meestekoor (fugato), samad sõnad alguses 8. Aleksander Läte · Pani aluse esimesele sümfooniaorkestrile · ,,Kuldrannake" ­ meestekoor, kurb, meretemaatika · ,,Pilvedele" ­ meeskoor, Ülesse sõnume, üleval kaugel... 9. Rudolf Tobias · ,,Joonase lähetamine" ­ segakoor · ,,Varas" ­ segakoor, Võtke kinni... · ,,Eks te tea" ­ segakoor, samad sõnad alguses 10. Artur Kapp · ,,Metsateel" ­ soololaul, Üksinda metsateel... · ,,Hiiob" koor nr 7 ,,Suur oled sa!" ­ raske sõnadest aru saada 11. Mihkel Lüdig · ,,Koit" ­ Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal... 12. Peeter Süda · ,,Linakatkuja" ­ fugato, Linnu kakken, likkes saie...

Muusika → Muusikaajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Eesti Vabariigi ja ENSV võrdlus isikute kaudu

Eesti Vabariigi ja ENSV võrdlus isikute kaudu Ajaloo õpimapp Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................3 Kerge muusika.......................................................................................4 Tõsine muusika.....................................................................................5 Kujutav Kunst.......................................................................................6 Skulptuur...............................................................................................8 Graafika...............................................................................................10 Arhitektuur.................................................................................

Ajalugu → Eesti kultuuriajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Rakud. Eukarüoodid, prokarüoodid. Mikroskoopide areng.

2. Saksa teadlane Matthias Schleiden uuris taimeliikide kudede ehitust ja jõudis 1838. aastal järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. 3. Saksa teadlane Theodor Schwann leidis aasta hiljem, et ka kõik loomorganismid on rakulise ehitusega ja sõnastas esimese rakuteooria põhiteesi: ,,Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega", mis hiljem üldistati, et ,,Kõik organismid on rakulise ehitusega" 4. Saksa teadlane Rudolf Virchow sõnastas 1858. aastal teise rakuteooria põhiteesi: ,,Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." 5. Hiljem lisati rakuteooriasse kolmas põhitees: ,,Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas." 6. Rakuteoorial on tähtis osa bioloogia arengus. See on evolutsiooni- ja pärilikkusteooria kõrval üks bioloogia nurgakive. See teadusharu hakkas uurima rakkude ehitust ja rakujagunemise mehhanisme. Karl Ernst von Baer ..

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Saksamaa 1945-2009

natsiideoloog Rosenberg, orjatöölaagrite organiseerija Fritz Sauckel, Austria natsiliider Seyss-Inquart ja natside propagandalehe toimetaja Julius Streicher. Lisaks neile olid kohtu all eksvälisminister von Neurath (mõisteti 15 aastaks vangi), ekskantsler Franz von Papen (mõisteti õigeks), admiral Karl Dönitz (mõisteti 10 aastaks vangi), majandusminister Walther Funk (mõisteti eluks ajaks vangi),, Hitleri endine erasekretär Rudolf Hess (mõisteti eluks ajaks vangi), admiral Erich Raeder (mõisteti eluks ajaks vangi), Hitlerjugendi eksjuht Baldur von Schirach (mõisteti 20 aastaks vangi), rahandustegelane Hjalmar Schacht (mõisteti õigeks) ja arhitekt Albert Speer (mõisteti 20 aastaks vangi). Nürnbergis toimus mitu protsessi, neist esimene, suurim ja tuntuim 20.11.1945-1.10.1946. Sellel surmamõistetud mehed poodi 16.10.1946 üles (neid oli 10, Göring tappis end õhtul enne hukkamist)

Ajalugu → Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
15
doc

R. Bartlett - "Euroopa sünd"

saj saksa tsunftidesse saamine) X peatükk ­ Rooma kirik ja ristirahvas Paavstluse roll * John Mundy ,,Gregoriuse päevist alates kuni 14. ­ 15. sajandi segadusteni juhtis Euroopat aadlidünastiate ja Püha Peetruse aujärje nähtamatu ja harva teadvustatud, kuid väga reaalne allianss." Paavst lõi sidemeid olemasolevate või potentsiaalsete liitlastega aristokraatia seast. Samuti ei olnud alati initsiaatoriks paavst, vaid ka aristokraadid näitasid üles esmast huvi (Svaabimaa hertsog Rudolf oli asunud paavsti Gregorius VIIiga kontakti, lootes, et saab sellest kasu. Nelja aasta pärast valiti Rudolf Heinrich IV vastukuningaks. Paavst kinnitas, et saab aidata seda, keda soosib õigus, kuid otsustas siis, et õiglus soosib Rudolfit. 1080 a märtsis tunnistas ta Rudolfit Saksa kuningana ja andis tema poolehoidjate kõik patud andeks.) Kristlaskonna mõiste * ,,ristirahvas" tähendas ,,kristlaste kogukonda". Idee, et kristlased on üks rahvas või hõim või

Ajalugu → Ajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kuristik rukkis J. D. Salinger

just see koht kuhu Stradler oli virutanud. Holdeni õnneks tuli rong kümne minuti pärast. Rongis istus ta kõrvale üks kena daam. Daam märkas, et Holdenil on Pencey etiketiga kohver ja küsis selle pärast, et kas ta käib Penceys. Holden vastas jaatavalt. Siis küsis daam, et kas ta ei tea Ernest Morrow'd. Jällegi vastas Holden jaatavalt. Ernest Morrow on kahtlemata kõige suurem lontrus, kes kunagi Penceys on käinud. Siis küsis daam, et mis Holdeni nimi on. Holden valetas, et ta on Rudolf Schmidt (see oli tema internaadi uksehoidja nimi). Siis luiskas Holden edasi, et Ernest oskab väga hästi kohaneda ja kõigiga läbi saada. Naine võttis kindad käest ja kuulas hoolega, sest Ernest oli tema poeg. Naine rääkis, et ta oli murdnud taksost väljudes küüne. Naine naeratas. Holdeni arust oli see daam üks ainukes kes oskas naeratada. Daami käsi oli sõrmuseid täis. Holden pakkus talle suitsu ja tuld. Seal vagunis küll ei tohtinud suitsetada, kuid nad tegid seda siiski

Kirjandus → Kirjandus
8 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kuristik rukkis - J.D. Salinger

J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ­ ajalooõpetaja; D. B. ­ Holdeni vanem vend Robert Ackley ­ koolikaaslane Stradlater ­ Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe ­ Holdeni noorem õde Antolini ­ Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasv...

Kirjandus → Kirjandus
3369 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Must aafrika

Enamikkule loomadele on iseloomulik öine eluviis, heledavärviline karvastik, väike keha, pikk saba või küür, kuhu ladestuvad rasvad. Väga hästi on kõrbeeluga kohastunud roomajad ­ maod, varaanid ja kilpkonnad. Teiste loomade seast on levinud karakal, kõrbehiir jm. Kõrbevööndi mullad sisaldavad väga vähe huumust j on seetõttu ühtlaselt helehallid ja väheviljakad. Siseveed: Järved Kõik suurimad järved ­ Victoria, Njassa, Taganjika, Rudolf, Albert jm paiknevad Musta Aafrika idaosas ja moodustavad maailma suurima järvekogu. Aafrika suurim järv on Victoria. See asub kõrguses 1134 meetrit merepinnast. Järve kaldajoone pikkus on 3440 km. · Victoria järves on rohkesti saari. Välja voolab Victoria Niilus, mis on Niiluse üks algharu. Enne Niiluseks muutumist kannab see jõgi veel nimesid Alberti Niilus ning Valge Niilus. Järve suubub Kagera jõgi Victoria valgla pindala on 184 000 km².

Geograafia → Geograafia
142 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Ribbetrop

Trepist alla astuv mees ei mõju üldse iseteadvalt. Närune mapp varjab nägu. Asjatult püüab ta fotograafide välklampide laustule eest varju leida. Aeg-ajalt toob kahvatu valgus siiski esile mehe pea. Vaevaga läbib ta tee Nürnbergi kohtuhoone saali nr.602. Seal alustab Rahvusvaheline Sõjatribunal kohtumõistmist tema, Joachim von Ribbentropi, Hitleri välisministri vastu. Tema koht saalis on esimeses reas Hermann Göringi ,,kaebealuse nr.1", ja Rudolf Hessi, füüreri endise asetäitja vahel. Närviliselt silub Ribbetrop sel esimesel kotupäeval ikka ja jälle juukseid. Ta püüab oma nägu publiku eest kätega varjata, otsekui peljates saali kogunenud inimeste hukkamõistu. Kuid ei sellel ega ka järgmistel kohtupäevadel ei ilmuta ta vähimatki kahetsust: Ribbentrop ei tunne end süüdi olevat. Otsekui kivistunult ja hetkekski erutumata laseb ta prokuröri süüdistustel mööda külgi maha libiseda

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Maadlus

KOOL NIMI MAADLUS Referaat Linn/aasta 1 SISUKORD Sissejuhatus...............................................................................3 Ajalugu.........................................................................................3 Maadlusvõistluste korraldamine.............................................3 Maadlus Eestis............................................................................4 Võistluste süsteem......................................................................6 Maadlusmatt.................................................................................6 Kohtunikekogu..............................................................................6 Kohtumise pikkus..........................................................................7 Kohtumise peatamine ja jätkamine...........................................7 Kohtumise tulemus..............................................

Sport → Kehaline kasvatus
30 allalaadimist
thumbnail
5
docx

J. D. Salinger "Kuristik rukkis"

J. D. Salinger "Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ­ ajalooõpetaja; D. B. ­ Holdeni vanem vend Robert Ackley ­ koolikaaslane Stradlater ­ Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe ­ Holdeni noorem õde Antolini ­ Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kas...

Eesti keel → Eesti keel
12 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tammsaare - "Juudit"

Vargamäelt lahkuvad nad koos, Indreku käsi Tiina piha ümber. Surm lahenduseks Indreku ja Tiina lugu on Tammsaarel ka ainus, kus mehe-naise suhted õnneliku lõpu saavad. Muidu on ikka surm: Juudit tapab Olovernese, Villu tapab end Kõrboja Anna tõttu, Karin jookseb Indreku järgi trammi alla, sureb Ramilda, sureb Erika romaanis "Ma armastasin sakslast", merre hüppab Kristi "Tõe ja õiguse" III osas, Irmasse armunud poisi kuul tapab Rudolf Ikka "Elus ja armastuses". Armastus ja surm käivad Tammsaare teostes käsikäes. Ta enda elus nagu midagi sellist poleks olnud (tõsi, noorena suri küll "Varjundite" naispeategelase prototüübiks olnud neiu, kellesse kirjanik oma Kaukaasia perioodil armunud oli). Ja on veel üks kahtlus. Tammsaare elu hea tundja Elem Treier tõstab oma näidendivormilises uurimuses Tammsaare surmast "Anton Hansen Tammsaare kui saladus"

Kirjandus → Kirjandus
242 allalaadimist
thumbnail
22
doc

EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990

väljaanne eesti vanasõnadest, rahvalaulude antoloogia jm (Vahtre 2000). 12 7. KIRJANDUS 1950. aastate teine pool lõpetas äärmusliku dogmaatika ja leberehtluse. Vabandust paluti Tuglaselt ja teistelt, kõnelema ja kirjutama võis hakata isegi mõnest pagulasest (Gustav Suitsust, Marie Underist). 1956. aastal ilmus Rudolf Sirge romaan ,,Maa ja rahvas". Peamiseks zanriks kujuneski esialgu romaan. 1960. aastatel astus kodueesti kirjanduse uuenemine uude etappi. Esile kerkis noor põlvkond prosaiste, kes ei pidanud enam iga hinna eest tõestama, et nad on nõukogude inimesed, ja võisid seepärast oma loomingus käsitleda muudki kui klassivõitlust. Eraldi võib mainida 1963. aastal päris noore Mati Undi sulest ilmunud, koolinoorte elu käsitlevat romaani ,,Hüvasti, kollane kass" jm (Vahtre 2000).

Kultuur-Kunst → Eesti rahvakultuur
50 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Kuristik Rukkis

Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati ...

Kirjandus → Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Okupatsiooniaegne trükitsensuur Eestis

Okupatsiooniaegne trükitsensuur Eestis. Jüri Anti andmeil (Postimees, 30. jaanuar 1999, l. 6): 5. septembril 1939 andis peaminister Kaarel Eenpalu ministritele Ants Oidermaale, Karl Selterile ja Nikolai Viitakule salajase korralduse, milles teatas, et sise- ja välispoliitilise teabe edastamist hakkab reglementeerima tsensuur. Ajalehed võisid sõjast ja välispoliitikast edastada ainult ETA vahendatud sõnumeid, kusjuures ETA direktor pidi siseinfo kooskõlastama Riikliku Propaganda Talitusega, välisinfo aga välisministeeriumiga, RPT ja välisministeerium pidid omakorda info kooskõlastama sõjavägede staabiga. I Vastastikuse abistamise pakt N.Liidu ja Eesti Vabariigi vahel sõlmiti 28. septembril 1939. 11. oktoobril 1939 keelati Sisekaitseülema otsusega Sofias ilmuva venekeelse ajalehe Nasha Gazeta toomine Eestisse põhjendusel, et selles halvustatakse olukorda meile sõbralikus naaberriigis. Eestis leitud 11. ja 25. se...

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Eesti sümbolid

Beermanni tütre Emilie Beermanni kaasabil EÜS-i lipp. Teise versiooni järgi ostis Emilie Põltsamaalt Liehbergi riidekauplusest kolm tükki siidriiet ja õmbles selle kokku oma toas jõeäärses kihelkonnakooli majas. Gustav Beermanni puutöötoas valmis varras ja tema poeg Christoph Beermann viis lipu Tartusse. See siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. 4. juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas. Heinrich Rosenthal ütles tseremoonial: "Olgu Eestimaa täis kuradeid, meie lippu nad ei võida." 1. novembril 1905 esines EÜS-i lipp esimest korda avalikult Tartu meeleavaldusrongkäigul. 24. veebruaril 1918 kuulutati sinimustvalgete lippude lehvides välja Eesti Vabariik. 12. novembril või 12. detsembril 1918 heisati sinimustvalge lipp esimest korda Toompeale Pika Hermanni torni tippu. Lipu heiskajad olid Kaarel Uusma, Oskar Siiak ja Karl Kriisk. 21

Ühiskond → Ühiskond
5 allalaadimist
thumbnail
6
odt

J.D.Saliger - Kuristik rukkis

J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ­ ajalooõpetaja; D. B. ­ Holdeni vanem vend Robert Ackley ­ koolikaaslane Stradlater ­ Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe ­ Holdeni noorem õde Antolini ­ Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti k...

Eesti keel → Eesti keele ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Füüsika läbi ajaloo

1846 Füüsikaseadustest lähtudes arvutab Lord Kelvin Maa vanuse ja saab tulemuseks 20-400 miljonit aastat. 1847 George Boole avalikustab oma töö matemaatilisest loogikast. 1847 Joule avaldab töö energia jäävusest. 1847 Ka Herman von Helmoltz avaldab töö energia jäävusest, kuid teise vaatenurga alt. 1848 Kelvin leiab, et gaasi energia on null temperatuuril -273 C. 1849 Fizeau ja Foucault mõõdavad valguse kiiruseks 298 000 km/s. 1850 Rudolf Clausius hakkab uurima soojusenergia ja temperatuuri vahelist seost. 1852 Leon Foucault kasutab pendlit, näitamaks maakere pöörlemist. 1852 Elisha Otis leiutab esimese turvalise lifti. 1852 Joule ja Lord Kelvin teatavad, et gaase saab jahutada lastes neil paisuda. 1852 Foucault leiutab güroskoobi. 1855 Heinrich Geissler leiutab elavhõbeda vaakumpumba. 1855 Johann Balmer leiab valemi, et arvutada lainepikkusi vesiniku spektris.

Füüsika → Füüsika
72 allalaadimist
thumbnail
17
doc

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

saj lõpukümneil eesti kunstile teed rajanud akademistid, maalija Johann Köler skulptorid A.Weizenberg ning Amandus Adamson. Eestisse jõudis ka juugendstiil, mille ilminguid leiame eriti Raua loomingust. Hilisimpressionistlikus laadis male hakkas looma eesti kunstiloo üks tuntumaid inimesi Konrad Mägi. Esimene eesti kunstnik, kes oma loomingust ära elatada ennast suutis oli Ants Laikmaa. 19.saj lõpul astus tegevusse ka esimene professionaalsete muusikute põlvkond ­ Rudolf Tobias, Artur Kapp, Miina Härma jt. Enamasti Peterburi konservatooriumi kasvandikud. Väga kujukas oli eesti teatri professionaliseerumine, mis toimus 1906.a "Estonia" ja "Vanemuise" muutumisega kutselisteks teatriteks. 1913.a avas uksed "Estonia". 1911.a alustas tegevust kolmas kutseline teater ­ Pärnu "Endla". Arhitektuuri jõudis sajandivahetuse paiku juugend. Mitu kaunist hoonet projekteerisid Eestisse maailmakuulsad some arhitektid Eliel Saarinen ja Armas Lindgren

Ajalugu → Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Kirjanduse lõpueksam

"Hiina ja hiinlane". Temaga on seotud ka Pätsi monument ­ ta on ainus,kellele tema eluajal on ausammas püstitatud (1936), rahvas korjas selle jaoks raha. Samal ajal algas Pätsi monumendi raha kogumine, selle kõrvale paralleelselt Tammsaare oma, et Päts nii esile ei tuleks. 1938 tähistati tema 60. juubelit, vältis avalikke aktusi. "Elu ja armastus" ­ Irma lõpetab gümnaasiumi, tööd pole. Läheb rikka mehe, Rudolf Ikka (Ihha?) juurde teenijatüdrukuks. See on eestilik tuhkatriinulugu. Rudolf on naistemees, ometigi kiindub irmasse nõnda, et teeb abieluettepaneku. Aga asi jookseb karile, sest Rudolf ei ole võimeline last seotama. Irmale tuleb tema maapeigmees järele, kes laseb Rudolfi maha. Psühholoogilisem ja põnevam oma "Ma armastasin sakslast" ­ pihtiv romaan Oskarist, kelle käsikirjast on koostatud. Oskar armub kenasse Erikasse, aga kui selgb, et Erika on

Kirjandus → Kirjandus
379 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti ajalugu 18.sajandisti taasiseseisvumiseni

o Esimene Vene ümbermaailmareis - Alexander Theodor von Middendorff o 19. Saj tuntuim Eesti aladega seotud isik o zooloog o Siberi ekspeditsioon · Rahvusliku kutselise kultuuri kujunemine - Baltisakslaste eeskuju - Eesti keel: Mihkel Veske, Karl August Hermann - Rahvakultuur (etnoloogia) : Jakob Hurt, Matthias Johann Elsen - Kirjandus: Fr. R. Kreutzwald ("Kalevipoeg" ­ monument väljasurevale keelele), Andrus Saal (seiklusjutud; uuenduslik) - Muusika: Miina Härma ("Tuljak"), Rudolf Tobias - Sport: Georg Lurich ("kõnnib laadalt laadale ja tõstab sangpomme") - Kunst: Johann Köler (hiljem vene tsaaride õukonna maalija), Amandus Adamson (tuntud eelkõige kujurina, "Russalka" ­ vene mütoloogias tähtis näkk) 2. 1905. a. revolutsioon ja selle mõju 1. Eesti 1905. a. revolutsiooni eel · Ärkamisaja kogemused seltsid ­ ollakse harjunud koos käima ja arutlema, lehed ­ ollakse harjunud lugema tüli ­ Jannsen+Hurt vs Jakobson · Eestlased:

Ajalugu → Ajalugu
114 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Äriplaan

5 Tallinna Tehnikakõrgkool ja Kärdla ümbrus (saare kirdeosas), kus turismiteenuste ja toodete pakkumine on oluliselt tihedam kui mujal Hiiumaal. Hiiumaa turismituru peamised tooteliigid on: · Loodusturism · Aktiivne puhkus · Ajaloo- ja kultuuriväärtused Hiiumaal on seitse muuseumi: Hiiumaa Muuseum s.h Kassari ekspositsioonimaja, Mihkli muuseum, Pikk maja, Rudolf Tobiase maja, Kroogi talu, Soera talumuuseum ja Sõru muuseum. Külastatavuse pingereas juhivad teiste ees Hiiumaa Muuseumide haldusalas tegutsevad Kassari ekspositsioonimaja, Mihkli muuseum ja Pikk maja (keskmiselt 8000 külastajat aastas). Muuseume on võimalik vaadelda kui turismiettevõtjate koostööpartnereid, et aidata muuta teenuspakette vaheldusrikkamaks ja pikendada turistide saarel viibimist. Hiiumaa vaatamisväärsused jagunevad viide gruppi: · kirikud · mõisad

Logistika → Logistika
1341 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Iseloomu bioloogiline põhi

erilist keskkonda, milles vastav aktiivne struktuur moodustub, kusjuures ehituse juures peavad kohal viibima ka vajalikud abimolekulid. Ilmselt kannab ka seesama keskkond elujõudu. 4 Teisiti öeldult on elujõud epigeneetiline faktor, see osa informatsioonist, mis ei ole otseselt kodeeritud geenide poolt. Nii jõuamegi vana tõeni, elu tekib ainult elust ehk nagu kuulus saksa rakubioloog Rudolf Virchov seda väljendas omnis cellila e cellula - iga rakk tekib rakust. Geeniväline informatsioon Üks näide epigeneetilise faktori ülekande kohta on eriti aktuaalne- prionid, mida peetakse vastutavaks "hullu lehma tõve" ja inimese Creutzfeld-Jacob'i tõve eest. Prion on organismiomane valk, mille ruumiline struktuur erineb normaalse valgu omast, seda kodeeriva geeni struktuur aga muutunud ei ole. Prionil on hämmastav võime muuta normaalse

Psühholoogia → Psühholoogia
68 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Muusikaajalugu

Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 ­ 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 ­ 16 saj ) IV. Barokk ( 17 ­ 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool ­ 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) ­ 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed, vanad ehted, pillide jäänused ­ kõik need kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal ei olnud helikunst omaette kunstiliik ­ ta oli tihedalt seotud usundite ja kommetega, tantsude ja mängudega. Muusikale omastati ...

Muusika → Muusikaajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Johann Voldemar Jannsen ja tema osa eesti kultuuriloos

raamatupidaja, korrektor, ekspiitor; jah, puudus ainult et ta ise oleks p i d a n u d l e h t e l a d u m a g i !" (A. Kallas) Hiljem tegid "Eesti Postimehele" kaastööd F.R. Kreutzwald, J. Adamson, J. Jürison, J. Hurt ja mitmed teised ärkamisaja nimekad tegelased. 19. sajandi teisel poolel hakkas levima teooria, mille kohaselt Jannsen oli sakslaste poolt ära ostetud, et ta oma ajalehes "Eesti Postimees" kirjutaks ainult sakslastele meelepärast juttu. See väide leidis hiljem ka kinnitust: Rudolf Põldmäe leidis Balti aadli arhiivist materjale regulaarsete toetussummade maksmise kohta "Eesti Postimehele". Laulu- ja mänguselts "Vanemuine" 1865. aastal asutati Tartus Jannseni eestvedamisel ja juhtimisel laulu- ja mänguselts "Vanemuine". Seltsi loomise paberitele kirjutasid alla 25 meest, peamiselt käsitöölised ja mõned intellektuaalid Tartust. Vastavalt seltsi esimesele statuudile oli laulumänguselts ,,Vanemuine" meeskoor, kuigi aeg-ajalt kasutati esinemistel ka naiskoori, s.t

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Psühholoogia konspekt

19.sajandi mudel ­ teadust võis teha igaüks põlve otsas ­ ette kanti kuninglikus ühingus kolleegide seas. Weierstrass ­ analüüsi isa Teadvus ­ teadlik olemine iseendast ja välisest maailmast, seisunditest, tegevusest Pierre Janet ­ automatismid Freud ­ väljatõrjumise mehhanism ­ teadvus tõrjub ebameeldiva välja Unbewussti ehk alateadvusse Ebbinghaus ­ mälu on võimalik eksperimentaalselt uurida Rudolf Kallas ­ esimene teadusliku psühholoogia töö kirjutanud eestlane!! Mäluõpetuse süsteem, 1897. Rahvalauliku mälu ­ alliteratsioon ja värsimõõt on abivahendid 2. loeng Endel Tulving ­ mälusüsteemid, semantiline (teadmised) ja episoodiline (sündmused enda) eraldi Mälusõjad ­ kohtuprotsess 1990 a. Franklin mõisteti süüdi oma tütre tunnistuse põhjal, hiljem psühhiaater Leonore Terri abil meenus veel üks isa sooritatud mõrv- mõisteti süüdi

Psühholoogia → Psühholoogia
120 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kooli ajalugu ja tänapäev

Kooli ajalugu ja tänapäev Pedagoogika ajalugu Pedagoogika ajalugu uurib: Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Pedagoogika ajaloo allikad: 1. Maailmapedagoogika klassika J.A. KOMENSKY (Comenius) (1592-1670) "Didactica Magna" (Suur didaktika) J.J.ROUSSEAU (1712-1778) "Emile e. kasvatusest" J.H.PESTALOZZI (1746-1827) Kuidas Gertrud oma lapsi õpetab? (eesti k. Elavad sõnad) J. DEWEY (1859-1952) Õppimine läbi tegevuse (Learning by doing) "Democracy and Education" R. STEINER (1861--1925) waldorfkoolide rajaja 1919 avas esimese Waldorfkooli Stuttgartis Täna tegutseb maailmas 850 kooli ja 2000 lasteaeda, Eestis 6 kooli "Lapse kasvatamine vaimuteaduse vaatekohast" "Kasvatuskunst" M. MONTESSORI (1870-1952) Lõi alus- ja alghariduse metoodika, mis levis Itaaliast kogu maailma. 2. Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasva...

Pedagoogika → Pedagoogika alused
102 allalaadimist
thumbnail
21
doc

RIIGIÕIGUS

RIIGIÕIGUS I osa. Sissejuhatus. §1. Riigiõigus I Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas 1.Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. Juriidiline distsipliin uurib, mis on hel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Mis on vahet juriidilisel distsipliinil ja õigusharul? Õigusharu on normi kogum, juriidilist distsipliini huvitab normi rakendus (kaasuse lahendamisel), kogu dogmaatika- milleks õigusteadus on, miks juristid olemas on. 2.Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin a) Mida saab kvalifitseerida era- või avaliku õigusena: a.Õigussuhet ­ kahe isikuvahelisi suhteid, õigusi, kohustusi b.Normi c.Toiminguid ­ normaalaktid; tegevused, mida võivad teha eraisikud kui ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud. d.Juriidilist distsipliini ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE PIIRITLEMINE (eksamil oluline) TEOORIAD 1) Huviteooria - avalik õigus lähtub avalikust huvist (riigi huvist). Eraõigus lähtub erahuvist (üksiki...

Õigus → Õigus
128 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Saksamaa

liikmetena. Kui Hohenstaufenite dünastia hääbus, tekkis mõneks ajaks ­ 25 aastaks interregnum ehk võimuta aeg. Ükski valitseja ei suutnud ülal hoida seadusi või õigusi, aadlikud eirasid seadusi, röövrüütlid laastasid maad. Kuna keisrivõim ei kehtinud ja rüütlid omavahel jagelesid, oli linnadel aega ja võimalust oma mõjuvõimu kasvatada. Nii sõlmisidki kaubalinnad kaitseliidu ­ Hansalinnade liidu. Lõpuks siiski leidus mees, kes sai riigi valitsemisega hakkama ­ Rudolf I ning pärast tema troonile asumist 1273 olid kõik Saksa keisrid Habsburgide, Wittelsbachi või Luxemburgi soost. 1517. aastal kirjutas munk Martin Luther oma 95 teesi. Eraldiseisev luteri kirik sai tunnustust: paljudes saksa vürstiriikides sai see 1530. aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Kuid päris nii rahumeelseks asi ei jäänud. Lahkarvamused usuküsimustes viisid Kolmekümneaastase sõjani (1618­1648), mis laastas Saksamaad. Ajaloolased

Geograafia → Geograafia
42 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Meteoriidikraatrid Eestis

papliteks Eridanose kallastel.8 3. Ilumetsa meteoriidikraatrid Ilumetsa kraatrid asuvad kergesti ligipääsetavas kohas, pea otse Põlva ­ Värska maantee ääres Ilumetsa raudteejaamast veidi lõuna pool. Nende looduslik ilme on hästi säilinud, sest nad on inimtegevusest sajandeid kõrvale jäänud. Ilumetsa kraatrid avastati geoloogilise kaardistamise käigus alles 1938. aastal. Leidjaks oli tollane tudeng, hiljem teadusmaailmas ilma teinud eesti- saksa geoloog Rudolf Arthur Friedrich Wilhelm Hallik (Allikas), kes metsas olevatele aukudele üsna juhuslikult peale sattus. Teaduslikult on kindlaks tehtud neist vähemalt kaks: Põrguhaud ja Sügavhaud. Kuradihaua, Tondihaua ja Inglihaua meteoriitne teke ei ole siiani otseselt tõestatud.9 Põrguhaua läbimõõt valliharjalt on 75-80 m ja sügavus 12,5 m. Ümbritseva valli kõrgus ulatub meetrist kuni 4, 5 meetrini. Kraatripõhi on täitunud 2,5 m paksuselt turbaga, millest tehtud

Geograafia → Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Vene muusika

3 sümfooniat, programm-sümfoonilised teosed (,,Seherezade", ,,Hispaania capriccio" jt), klaverikontsert, tromboonikontsert, sümfoonilised avamängud; Romansse (ca 80), kammermuusikat, rahvalauluseadeid, koorilaule 2)pedagoog, 37 aastat Peterburi konservatooriumi professor. Õpetanud mitu põlvkonda vene heliloojaid ja teiste rahvuste heliloojaid, eesti heliloojatest on Rimski-Korsakovi juures õppinud Mart Saar, Mihkel Lüdig, Artur Kapp, Artur Lemba, Rudolf Tobias; 3)teoreetik, harmoonia õpiku ja orkestreerimise õpiku autor; 4)dirigent Peterburi Õuekapellis; 5)rahvaviiside koguja, süstematiseerija ja kogumike koostaja ning väljaandja; 6)muusikaelu organisaator *** 70.aastatel ,,Võimas rühm" faktiliselt lagunes, igaüks oli leidnud oma tee või läbi elanud sügava hingelise kriisi nagu Mussorgski. Rimski-Korsakov aga võttis vastu professorikoha Peterburi konservatooriumis. P.Tsaikovski looming ongi nende kahe suuna vahel. Ta loomingus on

Muusika → Muusikaajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Ajalugu V - II maailmasõda

Plaanis oli ette nähtud kolm suuremat pealetungisihti. Esimene väekoondis oli Nord, mille sihtpunkt oli Leningrad. Teine oli Mitte, mille eesmärk oli hõivata Moskva. Kolmas oli Süd, mis pidi läbi Ukraina alade jõudma Kaukaasiasse ja sealt Kaspia mereni. Esialgu edenes sakslaste pealetung väga kiirelt. Ei ole teada, kas Nõukogude Liit oli pealetungiks valmis või mitte, kuid on teada Vene luuraja Jaapanis Rudolf Sorge, kes teatas õige kuupäeva, millal Saksamaa kallale tungib, kuid Stalin jättis teate tähelepanuta. Nord väed jõudsid Leningradini, kuid seda ei suudetud vallutada. Nii piirati see ümber ja algas Leningradi blokaad. Enne olid osad inimesed lahkunud. Kõige rängem oli 41-42 aasta talv, mil inimesed surid nälga, sest toidulaod pommitati juba 1941 aasta augustis-septembris puruks. Ellujäänud on meenutanud, et välistatud ei olnud ka kannibalism.

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Antiik aiakunst

Saksa konservatiivse aiakunsti põhimõtted kehtisidi poolsada aastat. 3. Ka Nürnbergis oli palju patriits- ja kodanlasaedu. 4. J. Schwindti aed Frankfurdis Maini ääres 5. 17.saj alguses arhitekt J.Furttenbachi väikeaed Ulmis. 6. Hollandi omapäraks oli tulpide rohkus, kuhu need jõudsid Türgist 16saj ekskpaikku. Viinis ja Prahas oli suurejoonelisi aedu 16.sajandi alguses juba: a. Maximilian II aed Viinis Neugebäude lossis b. Tema poja Rudolf II aed PrahasHradcany loss. Looja J. Vredeman de Vries (elas 1527-1606) 7. Ulmist pärit arhitekt J. Fruttenbach kujutas aeda ja ehitist alati koos,tema lahendused rõhutavad keskset perspektiivi. Huvipakkuvamad oli koolide ja haiglate aiad. 8. sõja järel hakaks saksa aadel tunnustama prantsuse aia elegantsi. a. Müncheni residentsipalee aed Lustgarten- 17.saj lõpus aed uuendati, ja renessansi põhimõttes

Põllumajandus → Aiandus
83 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Minu veetlev leedi

(Tsaikovski ,,Jevgeni Onegin") jne. Samuti on ta osalenud solistina Haapsalu Vanamuusika Festivalil ning mänginud Ivo Schenkenbergi osa Hardi Volmeri multimeediaetenduses ,,Tallinn pole enam kaugel". Teinud koostööd Nargen Operaga ja Kaiv Concortiga. Koostöös Tallinna Filharmooniaga laulis Uberto rolli Pergolesi ooperis ,,Teenija-käskijanna". Priit 10 Volmer on osalenud ka Maria Acda (2004) ja Rudolf Piernay (2005-2006) meistrikursustel. Mrs Higgins, Henry Higginsi ema-Riina Airenne Riina Airenne on lõpetanud Tartu Heino Elleri nimelise Muusikakooli koorijuhtimise eriala. Sama eriala on ta lõpetanud ka Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Lauluerialal täiendas end Savonlinnas Shen Xiangi ja Li Yinwei kursustel ning Eva Plahova, Marga Schimli, Ludmilla Brauni, Thomas Hemsley, Nicola Christou, Tamara Novitsenko, Margarita Gruzdjeva jt. juures. R.Airenne võitis 1989. aastal esikoha 13

Muusika → Muusika
44 allalaadimist
thumbnail
23
odt

Uus TIG keevitus.

õige (vt. eespool tabelit). 4.Et saavutada täielikku elektroodi puhtust, tuleks elektrood süüdata vaskplaadil, mis keevituskohas ja sealt alles keevituskaar viia keevituskohale. Keevitamise alustamiseks peale keevitusvoolu reguleerimist hoidke keevituskaart niikaua ühes kohas, kuni tekib keevitusvann. 22 Kasutatud materjal ·TIG KEEVITUSE ÕPPEATERJAL TTHK 2010 RUDOLF PERIT ·KEEVITUSE KÄSIRAAMAT - SÜTITAV IDEE TATJANA KARAGANOVA TALLINN 2010 ·http://www.e- uni.ee/kutsekeel/Keevitus/keevitamine_sulamatu_elektroodiga_kaitsegaasi_keskkonnas.html 23

Masinaehitus → Keevitamine
85 allalaadimist
thumbnail
22
odt

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile

Organisatsiooniline kuuluvus - Eesti Kirjameeste Selts Aleksandrikool Pärnu Põllumeeste Seltsi president Eesti Põllumeeste Seltsi president Peateene - Jagas eesti rahva ajaloo 3-e ossa: valguse ajastu pimeduse ajastu koidu ajastu 1874 korraldas Vändras esimese künnivõistluse Andis välja kõrgetasemelise kooliõpiku: "Kooli lugemise raamat" Teosed - Valitud teosed I-II koostanud Rudolf Põldmäe, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1959. Johann Voldemar Jannsen - Sündinud 16. Mai 1819. Suri 13. Juuli 1890. Ta oli eesti koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte. Teenistuskäik - al. 1838 koolmeister Vändra köstri-ja kihelkonnakoolis. 18 1850-1863 Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja 1857. Aastal asutas "Perno Postimehe" Peateene - 1869 esimese üldlaulupeo organiseerimine ja läbiviimine Tartus.

Ajalugu → Eesti kultuuriajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Naiste 800 m, 1500 m jooks

58,82 2007 Janeth Jepkosgei 1.56,04 2009 Caster Semenya LAV 1.55,45 2011 Marija Savinova 1.55,87 [ tabel 4] Euroopa meistrivõistlused(800 m): Mehed · 1.51.8 Mario Lanzi ITA Torino 08.09.1934 · 1.50.6 Rudolf Harbig GER Pariis 04.09.1938 · 1.50.5 John Parlett GBR Brüssel 26.08.1950 · 1.50.2 Brian Hewson GBR Bern 25.08.1954 · 1.50.0 Lajos Szentgali HUN Bern 27.08.1954 · 1.47.1 Lajos Szentgali HUN Bern 28.08.1954 · 1.45.9 Manfred Matuschewski GDR Budapest 04.09.1966

Sport → Kehaline kasvatus
8 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ajaloo eksami kordamismaterjal

tugevdades sidemeid Itaalia ja Jaapaniga ning 1940 sügisel sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt. Samal aastal tungis Itaalia kallale Kreekale, kuid kreeklaste ägeda vastupanu tõttu sattusid itaallased hätta ning appi kutsuti Saksamaa. Lootuses lõpetada sõda Saksamaa ja Ühendkuningriigi vahel, lendas Hitleri asetäitja Rudolf Heß 1941. aastal eraviisilise rahumissiooniga salaja Suurbritanniasse, kuid võeti vangi. PILET 3 1. Sõjategevus 1917-1918 1917. aasta alguses oli jõudude vahekord Antandi kasuks. Venemaal Oktoobrirevulutsiooni järel võimule tulnud Nõukogude valitsus tegi imperialistlikele riikidele rahudekreediga ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageerinud keegi. Pärast seda sõlmis

Ajalugu → Ajalugu
147 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Teine maailmasõda 1. september 1939 – 2. september 1945

Teine maailmasõda Teine maailmasõda (1. september 1939 ­ 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Põhjused: On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Enamik keisririigile järgnenud Weimari vabariigi ajast (1919­ 1933) olid Saksamaal majandusliku kriisi aastad, hõlmates ...

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti ajalugu

sordiaretusega Eesti rahvusliku kutselise kultuuri algus 1. Kutseline kultuur kujunes baltisaksa eeskujudel, kuid arenes sellest sõltumatuks 2. Eestlastest õppejõud Tartu Ülikoolis: Mihkel Veske, Karl August Hermann ­ olid kõrgema hariduse omandanud Leipzigiz 3. Jakob Hurt, Matthias Johann Eisen ­ rahvaluule kogumine, alus rahvaluuleteadusele 4. Fr. R. Fahelmann, Fr. R. Kreutzwald ­ rahvuslik ilukirjandus 5. Miina Härma, Aleksander Lätte, Rudolf Tobias, Artur Kapp ­ Peterburi konservatooriumi lõpetanud eestlased 6. Johan Köler ­ rahvuslik maastiku-ja portreemaal 7. August Ludwig Weitzenberg, Amandus Heinrich Adamson - skulptorid

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Vabadussõja kindralid ja admiralid

Sisukord 1. Kindral - Johan Laidoner 2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor ­ Richard Tomberg 15. Kindralmajor ­ Rudolf Johannes Reimann Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. Laidoner õppis 1892 - 1894 Viiratsi vallakoolis, 1895 - 1897 Viljandi I. algkoolis ja 1897 - 1900 Viljandi linnakoolis. 1901. aasta augustis astus ta oma pere kehva majandusliku seisu tõttu vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, kus jäi teenima 110

Sõjandus → Riigikaitse
30 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun