riigitaalrid (Rootsi leiutis) , 36 ööri = riigitaaler livonees 1757 eesti viimane raha proovimine, mis kukkus läbi 18 saj denga, kopikas, rubla Katariina II vene rahasüsteem, paberrahad 1918a. EV mark= 100penn 1928 EV rahareform kroonsent (tagatud kulla alusel) 1933 devalveeriti Tõnissoni poolt 1940 rubladkopikad 194144 margad ja pennid olid saksa okupatsiooni margad 1944 rublad ja kopikad 1947 rahareform 1:10 1961 10:1 1992 eesti kroon, sent 24. Eestit mõjutanud rahareformid Pärast Eesti Vabariigi sündi lasti valitsuse 9.XII 1918 määruse põhjal käibele oma raha mark (=100 penni) ja 2.V 1919 kuulutati see riigis ainsaks seaduslikuks maksevahendiks, muud rahad (Vene, Saksa, Soome) kõrvaldati ringlusest. 1928.a. toimunud rahareformi käigus vahetati mark Eesti krooni (= 100 senti) vastu, kroon võrdsustati Rootsi krooniga,
Samas ka EU statistika ametisse saadetakse ettevõtte statistika andmed. Kindlasti igakuuselt makstakse elektri, küte, vee, telefonide, interneti, auto liisingu jm arved. Seoses sellega et OÜ Abilis teeb koostööd ettevõttetega mis asuvad teistes riikides, arvete maksmiseks kasutatakse Swedbanka ja SEB panka internet teenuseid, kus hoiustatakse erinevaid valuutasid: kroonid, euro, dollarid. Mõnikord arveid makstakse teistes valuuta ühikutes( rublad, litid, latid...). Samas ka tehakse sularaha tehinguid. 6 3 VARADE ARVESTUS Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. On olemas käibevara ja põhivara. (6) Käibevara raamatupidamise seaduses ei ole täpselt defineeritud, mida käibevara all mõista. Käibevara on formuleeritud varana, mis ei kulu põhivara hulka. (1 lk 99) Käibevara on - vara,
Iseseisvus aga tähendas suuri muudatusi kadusid nii toorainebaasid kui turud, sest majandussidemed Venemaaga katkesid. Allesjäänud tööstusettevõtted ei suutnud Lääne-Euroopa turgudel konkureerida. Pealegi oli sõja ajal, aastail 1915-1917 mitmed moodsa sisseseadega tehased Venemaale evakueeritud. Muret tegi veel kapitali (vajaliku raha) vähesus, rahva madal ostujõud ja raha ebastabiilsus. Käibel olid korraga tsaaririigi ja Venemaa Ajutise Valitsuse rublad, punase Venemaa raha /sovznakid/; Saksa, Soome ja Eesti enda margad. Oma raha eriti ei usaldatud ning selle inflatsioon e väärtuse kahanemine oli kiire (okt. 1919 1 $=52 marka; dets. 1920 1$=379 marka). Pisut taastas usaldust oma raha vastu Venemaalt Tartu rahulepinguga saadud 15 milj. kuldrubla. Põllumajandusele mõjusid halvasti meeste mobiliseerimine sõjaväkke ja sagedane hobuste rekvireerimine. Seetõttu oli vähenenud külvipind ning kiiresti langenud kariloomade arvukus.
Pangakaartide abil saame käsutada rahalisi vahendeid Raha peab olema üldiselt aksepteeritav. Jaotuse põhimõte. Raha puhul on tunnuseks see, et peab olema säilivuskindel. Paberraha liik on kõige kallimaid liike. Raha ühikud peavad olema ühesugused, identsed. Raha peab olema mõistliku suurusega kaasaskantav Raha peab olema äratuntav Et ei tekiks raha devalveerimist. Kui euro ükskord meile jõuab, siis tutvustatakse seda meile. Kuidas sündis eesti oma raha? Ida rublad, tsaari, tuumarublad, gerentskirublad. 4 raha kehtis. Juhan Kukk esimene rahandusminister. Eelarve oli 10000 marka, mis oleks mahtunud tema tasku. Mark = 100 penni. Eesti kroon tuli esimest korda käibele 1928. aastal. Erinevate rahanimetuste variandid: Raha nimeks oleks võinud saada ader. Sajandideks jaguneks. Üks variant oli kuldar. EST, ESTA, ESTAR. Lõpuks asuti ikka krooni juurde. Kui okupatsioonivõimud sisse tulid, siis muu käis lihtsalt, aga raha ümberkäimine käis raskemalt
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4....................................................................................................
Iseseisvus aga tähendas suuri muudatusi kadusid nii toorainebaasid kui turud, sest majandussidemed Venemaaga katkesid. Allesjäänud tööstusettevõtted ei suutnud Lääne-Euroopa turgudel konkureerida. Pealegi oli sõja ajal, aastail 1915- 1917 mitmed moodsa sisseseadega tehased Venemaale evakueeritud. Muret tegi veel kapitali (vajaliku raha) vähesus, rahva madal ostujõud ja raha ebastabiilsus. Käibel olid korraga tsaaririigi ja Venemaa Ajutise Valitsuse rublad, punase Venemaa raha /sovznakid/; Saksa, Soome ja Eesti enda margad. Oma raha eriti ei usaldatud ning selle inflatsioon e väärtuse kahanemine oli kiire (okt. 1919 1 $=52 marka; dets. 1920 1$=379 marka). Pisut taastas usaldust oma raha vastu Venemaalt Tartu rahulepinguga saadud 15 milj. kuldrubla. Põllumajandusele mõjusid halvasti meeste mobiliseerimine sõjaväkke ja sagedane hobuste rekvireerimine. Seetõttu oli vähenenud külvipind ning kiiresti langenud kariloomade arvukus.
aastast ka rahas maksta. Mis sellest üle jäi, võisid maha müüa. Talupoegade tööviljakus tõusis. Venemaale halati looma ühisettevõteid Suurbritannia ja USA osanikega. Toimus rahva varanduslik kihistumine, mis mõndadele Kommunistliku Partei tegelastele ei meeldinud. Buharin ja Lenin olid NEP poolt, Trotski aga vastu. Stalin katkestas NEPi ja kehtestas plaanimajanduse. 1928 - põllumajandustoodang ületas sõjaeelse taseme 24% võrra. Reformid peale kodusõda: 1922 Raha reform. Rublad viid kulla alusele. See tegi Tservovonetsi (10 rubla) tugevaks rahaks. 1922 Justiits reform. Tsekaa funktsioonid anti üle NKVD-le (Siseasjade Rahva Komisarjaat ehk Narodnõi Komissariat Vnutrenih Del.) Selle juurde loodi GPU ehk Riilik Poliit Valitsus - sisemine julgeolek. Hiljem nimetati GPU OGPU-ks ümber (Üldine ...). See muutu praktiliselt iseseisvaks organiks ning tuli NKVD juurest ära. OGPU juhid: 1922-1926 Dzerzinski 1926-1934 Menzinski 1934-1936 Jagoda 1936-1938 Jezov
kraaksatada "reaalsus!", kui mu hing on ahelais ja terve maailm sepitseb mu vastu põllumajanduslikku vandenõud ja... oo, jumal, ma pean pääsema Berliini! Kes võiks olla mu päästja? Kas ei ole kedagi, kes mõistaks, et filosoofia tulevik Venemaal sõltub sellest, et keegi laenaks mulle mõned tühised rublad? Siis sa alles näed! (Mihhail tormab toast välja. On kuulda, kuidas ta läheb trampides ja karjudes mööda treppi alla.) JUUNI 1840 Mihhail seisab kipaka jõelaeva reelingul. Ilm on jõle, sünkjast taevast kallab Mihhailile kaela vihma. Kaldal seisab Herzen. Mihhail on sunnitud karjuma, et ta sõnad läbi tormi Herzenini jõuaksid. MIHHAIL: Hüvasti! Hüvasti, Herzen! Tänan sind! Hüvasti, Venemaa! Hüvasti.
Ostes 100 markalise obligatsiooni, maksid 95 marka ning saadi tagasi 100 marka hiljem. Kuid rahvas eelistas säilitada raha enda kodus. 1918. aastal kuulutati välja raha Eesti mark, mis koosnes 100 pennist ning väärtus oli sama kui Soomes. Tegelikult esimene Eesti markade partii valmis hiljem (Trükiti Tallinnas 1 mark, Soomes 3-4 margaseid), üleminek toimus 1919. aastal kevadel. Sel ajal Eestis olid käibel erinevad valuutad: idamark, idarubla, tsaariaegsed rublad, veebruarirevolutsiooni järgsed duumarublad, gerenskirublad (Vene ajutise valitsuse ministri järgi), soome mark. Iga Eesti mark sisaldab 0,2g kulda, kuid tegleikult Eesti valitsusel puudusid kullavarud. Maareform: põhjused; esimesed sammud: Maareformi vajadus oli tekkinud, sest enamus maast kuulus baltisakslastele ning 2/3 rahvastikust olid maata inimesed, kes kaotasid oma maa Saksa okupatsiooni ajal. Oli tarvis likvideerida mõisamajandus, et vähendada baltisakslaste võimu:
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
