ja kümneks kuuks vangi. Asi lõppes Villem Reimanile armuandmisega. 1896 ostis grupp eesti tegelasi (Villem Reiman,Oskar Kallas ja Heinrich Koppel- uueks toimetajaks kutsuti Jaan Tõnisson ) Villem Reimani algatusel K.A. Hermannilt "Postimehe"(vältimaks lehe sattumist ükskõiksete äriringkondade kätte), millest Jaan Tõnissoni toimetamisel sai eesti rahvuslaste peahäälekandja. Villem Reiman andis lehe ostmiseks 2300 rubla, mis oli suurim annetus. EÜS-i kalendris "Sirvilauad" 1898 ilmunud Villem Reimani kirjutis "Ignati Jaak " põhjustas tõsise konflikti luteri kiriku kõrgema juhtkonnaga. Selles üllitises väitis, et rahvusest taganeja eksib neljanda käsu vastu ja tema suguvõsa sureb välja. Sealsamas kinnitas ta, et sakslased on meie maal võõrad. 20 . sajandi algul jätkas Villem Reiman seltskondlikku, publitsistlikku ja teaduslikku tööd väljaspool oma kihelkonda , peamiselt Tartus
Referaat Vladimir Võssotski Stiina Ulmre Nõmme Põhikool 9a klass 2011/2012 õa Tudvustus Vladimir Võssotski sündis 25. jaanuaril 1938. aastal. Ta oli vene laulja, luuletaja ja näitleja. Enda iseloomustamiseks on Vladimir Võssotski kirjutanud värsiread: Ei küll geenius ole ma mingiski mõttes, pole ma selle sajandi hardusobjekt integraalseid ja teisigi arvutusvõtteid pea ei jaga mul teistmoodi on intellekt. Võssotski muusikuna Ehkki Võssotski pidas end eelkõige näitlejaks ja kirjanikuks, tõid talle suurema kuulsuse kitarri saatel esitatud laulud. Ta laulis kurjadest inglitest, katkemistest, surmast ja valust, lahkuminekute...
Hermanni (surn 1713) õde. Peale isa surma saab Särevere mõisa omanikuks 1711. aastal Otto- Reinhold von Uexüll-Güldenband (surn 1773) ja aastast 1774 tema lesk Juliane (surn 1783). Aastast 1769 oli Särevere mõis terviklik allodiaalmõis (läänikohustustest vaba). Aastast 1782 kuulub Särevere mõis koos küladega Juliane pojale Fabian Uexüll-Güldenbandile (surn 1831). Vahepeal oli mõis renditud 1795. aastal Georg von Wrangelile (surn 1831), hiljem panditi 9200 rubla eest mõis Fabian Johann von Schulmannile (surn 1809). 1811. aastal ostis mõisa koos küladega Fabian Wilhelm von Schilling (surn 1831) oma pojale Carl Raphaelile (surn 1855) Otto Fabian Uexüll-Güldenbandilt 40 000 hõberubla eest. 1854. aastal läks mõis pärandusena tema pojale Wolter von Schillingule (surn 1884). Peale isa surma päris mõisa 1885. aastal Walter von Schilling (surn 1923) ja kes oli ühtlasi ka mõisa viimaseks omanikuks.
1868. aastal ehitati vana koolimaja lähedusse uus kolmeklassiline koolimaja- maja oli õlgkatusega ning klassis olid olemas pikad pingid, tahvel, kantsel ja orel. Tapa asula esimeseks kooliks oli 1885. - 1911. aastani tegutsenud Katherine Masingu erakool. Kool oli üheklassiline III järgu elementaarkool, kuhu võisid minna nii poisid kui ka tüdrukud. Õppeaeg oli 2 aastat ning sinna võisid minna kõik kuni 12-aastased lapsed, kelle vanemad suutsid aastas 16 rubla õppemaksu maksta. Koolis õpetati katekismust, saksa keelt, ilukirja, käsitööd, liikumist, artimeetikat, vene keelt ja laulmist. Koolis õppis korraga keskmiselt 23 last. 21. sajandil asub Tapal kaks kooli: Tapa Gümnaasium ja Tapa Vene Põhikool. Neist suurem, Tapa gümnaasium, rajati 1919. aastal ning on alates sellest ajast olnud Tapa linna suurim kool. Praegu on Tapa Gümnaasium kodukooliks 520 õpilasele. Kultuurielu Esimeseks Tapal asuvaks seltsimajade eelkäiaks saab pidada 1890
olid sellega nõus lootes et vahest õnnestub Eduardil seal teenistus leida. Peterburg pakkus noorele kirjanikule rohkesti vaatamisväärsusi, kuid töökohta ta seal ei leidnud ning paari nädala pärast oli Vilde sunnitud Karjakülla tagasi pöörduma. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) Vahepealsed aastad pühendas Vilde erinevale loometööle. 1889. aastal sai Vildel Tallinnast jälle isu täis ja ta põrutas Kuressaare kaudu Riiga. Vilde saabus Riiga läbimärjana, taskus ainul 3 rubla. Tema ainsaks lootuseks oli novell ,,Rõugearmid". Järgmisel päeval läks ta ajalehetoimetusse, kus tema raamat vastu võeti ja tehti ettemaks - 25 rubla. Sellega sai Vilde jälle elujärjele. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) Riias elas Vilde boheemlaslikult. Ta sai küll igakuist palka, kuid ometigi olid tal olukordi mil ta oli rahahädas. Sellest hoolimata oli ta ilukirjanduslikul alal päris viljakas.
sihtturgudele. Hoolimata nendest väga negatiivsetest mõjuritest muutus Jaapan 25 aasta jooksul totaalselt purustatud majandusega maast maailma domineerivaks tootmismaaks. Sellise edu üheks peapõhjuseks peetakse logistikat. Eestis võib pidada logistika ulatuslikuma arengu alguseks 1999. aastat, viimast majandusliku stagnatsiooni perioodi. 17.08.1998 teatas Venemaa, et ei suuda oma võlakohustusi välispankade ees täita ja sellele järgnes rubla järsk devalveerimine (rubla väärtus langes 4 korda). See põhjustas paljudele Eesti ettevõtetele maksevõime languse, kuna Venemaa- äritegevusest loodetud tulud kaotati. Tagajärjeks oli nõudluse vähenemine enamikus Eesti majandusharudes. Sellest tulenev kasvutempo pidurdumine, tulude vähenemine ja konkurentsi tervenemine sundis ettevõtteid kasutama kõiki võimalusi tõhusamaks tegutsemiseks ja tegevuskulude vähendamiseks. Üheks võimaluseks on logistika põhimõtete rakendamine
sihtturgudele. Hoolimata nendest väga negatiivsetest mõjuritest muutus Jaapan 25 aasta jooksul totaalselt purustatud majandusega maast maailma domineerivaks tootmismaaks. Sellise edu üheks peapõhjuseks peetakse logistikat. Eestis võib pidada logistika ulatuslikuma arengu alguseks 1999. aastat, viimast majandusliku stagnatsiooni perioodi. 17.08.1998 teatas Venemaa, et ei suuda oma võlakohustusi välispankade ees täita ja sellele järgnes rubla järsk devalveerimine (rubla väärtus langes 4 korda). See põhjustas paljudele Eesti ettevõtetele maksevõime languse, kuna Venemaa- äritegevusest loodetud tulud kaotati. Tagajärjeks oli nõudluse vähenemine enamikus Eesti majandusharudes. Sellest tulenev kasvutempo pidurdumine, tulude vähenemine ja konkurentsi tervenemine sundis ettevõtteid kasutama kõiki võimalusi tõhusamaks tegutsemiseks ja tegevuskulude vähendamiseks. Üheks võimaluseks on logistika põhimõtete rakendamine
* Svidrigailov - mõisnik, kelle juures Dotja töötas, häbistas D-d oma armuavaldustega. Ei armasta oma naist, arvatakse et põhjustas ta surma. Imelik mees, pärast pikka aega on ta ainsaks sooviks ikka veel Dotja. * Marfa Svidrigailov - vihkas Dotjat selle eest et too ta mehele rohkem meeldis,määris ta maine, hiljem teada saades et süüdi oli hoopis mees, nägi palju vaeva et D-d puhtaks pesta. Oma testamendis jätab talle 3000 rubla. * Porfiri Petrovitsh - politseiametnik, veendunud et Raskolnikov on tapja, näeb palju vaeva et seda tõestada. Palju juttu ilmaasjata, sädistab. Raskolnikov tapab võlausaldaja Aljona Ivanovna. (peaaegu põhjenduseta, arvatavasti õigustusega. et kasutuid inimesi võib tappa. vist raha pärast ka.) Ideed oli kuulnud kusagil kõrtsis. Mõrva valmistab hoolega ette. Kuuleb, et Lizaveta on ühel ajal ära. seob kirve kaenla alla ja lööb muti sellega maha. Sel ajal aga kui ta ehteid jne. (muide
" Pärimus räägib, et 1719. aastal müüris Peeter I isiklikult lossi peahoone vasakpoolsele külgseinale kolm telliskivi, mis jäeti krohvimata. Peeter I ise käis Tallinnas 1721. ja 1723. aastal ning arvatavasti elas sel ajal ühes lossi tiibadest, aga päris lossi valmimist tema silmad enam ei näinud kuid lossi ehitus lõpetati alles 11 aastat pärast Peeter I surma..Peterburi peaarhitekt Michetti sai Kadrioru lossi rajamise ajal 1720. aastal 5000 rubla aastapalka, arhitektisell Zemtsov alustas samal aastal kuuerublase kuupalgaga, kvalifitseeritud töömehed said kolm rubla kuus. Loss koosneb terrassidega ühendatud keskosast ja kahest tiibhoonest. Tiibhooned said katuse alla 1719. aastal. Peahoone müürid ehitati 1720-1721 ning põhiosas valmis loss 1725. aastal. Keskalleed ääristasid lahtised kanalid - Peeter I oli neist Hollandis vaimustunud -, millest üle viisid sillakesed. Parki rajati
Euroopasse jõudis paberraha 18.sajandi lõpul. 2.2.EESTI RAHA AJALUGU JA KROON Eesti ei erinenud kaubavahetuse poolest teiste riikidega, ka siin kasutati kaubavahetuseks tööriistasid või näiteks ehteid. Kui esimesed kirjalikud teated Eesti müntide valmistamisest pärinevad 1265. aastast, siis viimased mündid tehti 1681. aastal ning 1918 novembris tuli Eestis käibele juba oma raha. Esialgu võis selle raha kõrval kasutada ka duubarubla, tsaarirubla, idarubla, Kerenski rubla, idamarka, Saksa marka ja Soome marka, kuid see mitme raha kasutamine ei kestnud pikalt, sest juba 1919. aasta 20. mai oli see päev, kus Eesti mark oli ainus seaduslik maksevahend. 1927. aastal võttis Riigikogu vastu seaduse, milles oli kirjas, et Eesti Vabariigi maksevahendiks saab Eesti kroon. See jõustus 1. jaanuar 1928. Kahjuks suudeti hoida seda 13 aastat, kuna 1940. aastal nõukogude võim kehtestati ning võeti kasutusele rubla. Muutused toimusid jällegi 1992. aasta 20
p g emiteeritud raha aktsepteerima), riik peab tagama ka majanduse stabiilse arengu. Usalduse suurendamiseks kohaliku krediitraha vastu on kasutatud valuutakomitee süsteemi, mis oleks väike samm tagasi kaupa esindava raha poole. Seda kasutas Eesti, ka Hongkong, Singapur ja Argentina. Näide. Näid 1991. aastal ja 1992. aasta alguses kehtis Eestis seadusliku maksevahendina küll rubla kuid tegelikult kasutati väga laialt välisvaluutat, rubla, välisvaluutat mida usaldati. usaldati Põhjus: rubla eest vajalikke kaupu osta oli raske, kui mitte võimatu, välisvaluuta omaniku valikuvõimalused seevastu olid hoopis suuremad. Lisaks võis ta rahulikult tulevikku vaadata, vaadata sest USA ja Saksamaa majanduslik ja poliitiline olukord oli
mesuguseid masinaid ja seadmeid Tagajärjeks oli tootmisnäitajate tõus. valmistav “Ilmarine”, endisest Krulli Ajavahemikus 1958-65 Eesti majan- tehasest välja kasvanud Tallinna duse kogutoodang kahekordistus. Masinatehas, sõjatööstusettevõte Tõusid ka tööliste palgad. 1961. “Dvigatel”. Rasketööstuse eelisaren- aastal olid need keskeltläbi veel 90 damine oli Nõukogude Liidus rubla kuus. Kui arvestada, et ühe kujunenud dogmaks juba enne Teist inimese toit maksis tollal umbes 1 maailmasõda, ja hoolimata rubla päevas (või veidi alla selle), siis mõningatest Stalini surma järel nähtub, et kahe lapsega pere levinud lootustest, et see dogma ülalpidamiseks pidid tööl käima nii hüljatakse, jäi NLKP rasketööstuse naine kui mees. Mõnede arvutuste eelistamisele truuks
siloauk. Kuni 1825. Aastani oli Vasalemma Padise kloostri karja- ja abimõis, mistõttu ei pööratud sellele palju tähelepanu, kuni see kandus edasi T.Rammi järglastele. 17. Märtsil 1825 sõlmisid vennad Rammid lepingu, mille põhjal Thomas von Ramm sai Wasalema mõisa koos Allawaima vesiveskiga ning inventariga koguväärtuses 15 tuhat hõberubla. Vahepeal kuulus mõis veel Thomase pojale Peeter Carl von Rammile, kes müüs selle Theodor Boestedile 60 tuhande rubla eest. 1886. Aastal müüs T.Boestedt mõisa Baggehufwudti perekonnale, kelle valdusesse jäi mõis 1918 aastani. 1886 aastatel, kui mõis läks Baggehufwudtide valdusesse, hakati ehitama algsele mõisale abihooneid ja kõrvalhooneid. Praegune mõisasüda ehitati just Valerio von Baggehufwudti ajal, kes 1892. aastal kirjutas mõisa oma poja Eduardi nimele. Tema ajal, 1893. aastal valmis ka praegune mõisahoone. Eestis oli Baggehufwudtide pere omandanud üleüldse 22 mõisat: Vasalemma,
Territoriaalsed muutused, 5% territooriumist: sisuline mahajäämus suurenes Narva jõe tagune ala, Petserimaa Petseri linnaga Tühistas mõned muudatused, kuid sai aru, et alternatiivi pole. isegi sõjatööstus, mis töötas täisvõimsusel ei suutnud läänega Taastati rubla sammu pidada 1956 veebruar mõistis N. Hrustsov avalikult hukka ENSV konstitutsioon Stalini isikukultuse (osaliselt) stagnatsioon ka vaimuelus ja poliitikas, Breznev oli huvitatud
puhul võib ka varem väga enesekindla ja tugeva inimesena tundunud persoon kaotada enesevalitsuse, tarduda või lausa minema joosta. Tavaolukorras oleks ta kindlasti teisiti reageerinud. Sel hetkel valitseb inimesi midagi saladuslikku, mis muidu on peidus ja millest ei pruugitagi isegi teada. Midagi sarnast juhtus "Idioodis" ka Ganja Ivolginiga. Ta oli väga auahne mees, teda oli võimalik ära osta ning ta ihkas elada rikkalikult. Aga kui Natasja Filippovna sada tuhat rubla kaminasse viskas, selleks, et vaadata, kas Ganja võtab raha tulest välja, siis Ganja seisis liikumatult. Ta soovis ruumist lahkuda, kuid peale mõnd sammu kukkus kokku. Natasja võttis raha ise tulest välja ja pani Ganja kõrvale, ise öeldes: " Näe, ei läinud ikka, pidas vastu! Enesearmastus on siiski suurem kui rahaahnus." "Idioodi" peategelane, Lev Mõskin, on üdini hea inimene, ta on hooliv ja aitab teisi hea meelega
Igaüks püüdis päästa oma vara. Suurtulekahjude korral pandi liikuma kogu linn, mis veelgi paisutas segadust. Tihti hävitas tuli kõik mis ette jäi. 23. mail 1788 a. kutsuti Mustpeade vennaskonna liikmed Tallinnas kokku. Esimese tuletõrjeformeeringuna Eestis asutati Mustpeade vennaskonna vabatahtlik tuletõrjekomando. See oli esimene Tsaari-Venemaal ja üks esimesi Euroopas. Tuletõrje põhikiri loeti ette ja kinnitati. Kolm päeva hiljem, 26. mail 1788.a., osteti 95 rubla eest käsiprits, mis paigutati Pikk t. 26 asuvasse Mustpeade hoone eesruumi. Komando hakkas põhikirja kohaselt tegutsema. Mustpeade tuletõrje koosnes aktiivsest meeskonnast (komandost) ja passiivsetest liikmetest. Mõlema koosseisu suurus oli piiramatu ja liikmeks astumine vabatahtlik. Aktiivsesse meeskonda võeti vastu vähemalt viieaastase staaziga terveid vennaskonnaliikmeid. Iga komando liige oli kohustatud: a) maksma liikmemaksu; b) tulekahju korral ilmuma kiiresti
meeste käed kangesti viinapudeli järele. Mõlemad mehed tutvustasid endeid, kui väga kuulsaid kirjanike ja leiutajaid, kuid kumbki polnud kuulnud kummastki. Mõlemad rääkisid ka oma suurtest plaanidest, kuid üksteisesse nad ei uskunud ning neil tekkis suur tüli. Nad mõlemad pidasid üksteist rumalaks ning nad ei mõistnud miks nad oli sellised elukutsed valinud. Kuid mõlemal tekkisid oma huvid Jaan tahtis oma leiutise jaoks laenate 1000 rubla ning Salomon tahtis Jaanist kirjutada jutu, kuid lõpuks ei saanudki nad üksmeelele ning Jaan lahkus. Ingmar Bötker 9a Pärast seda asusid mõlemad kärmesti tööle ning looma, kuid kummalgi ei edenenud töö nii lihtsalt nagu nad olid lootnud. Juhtus erinevaid äpardusi, kel mõte ei jooksnud, kel läks masin põlema. Kogudes mõtteid oma kirjateoste jaoks tuli Salomonile hea mõte ehitada pukk
tegelikkuses ei ole asi sugugi nii hull. Tegelikult saab 30-päevase viisa kätte üsna kiirelt ja lihtsalt turismibüroodest. Eestlased on kuulnud igasuguseid jutte, et kui keeruline bürokraatia on, kui tahta minna Venemaale ja viibida seal üle kuu ehk üle kolmekümne päeva ning selleks tuleb seal teha sissekirjutus. Artikli aoutori sõnul ei ole ka see tead-mis-teadus. Tema võõrutamise kogemuste põhjal saadakse sissekirjutus üsna väikse vaevaga, umbes 300 rubla eest tehakse teile sissekirjutus esimeses ettejuhtuvas turismibüroos või siis majutusasutuses.(M. Matiisen (2009)) 1.1. Rongisõit, kui mõnus puhkus Siberisse saab ka lennukiga, kuid soovitatakse üks ots rongiga minna. Rongiga on sõit küll pikem, kuid on poole odavam ja räägitavalt ka mõnusam puhata. Lennukiga saab Siberisse viie ja poole tunniga, rongiga see-eest jõuad sihtpunkti kolme ja poole ööpäevaga.
oluline rahvusliku enesetunde säilitamise seisukohalt. 1858. aastal korraldab Peterburi Jaani Kogudus koos Siseministeeriumi Välismaiste Usundite departemanguga konkursi parima kiriku projekti saamiseks. Võitjateks valitakse arhitektide Karl von Schafhauseni ja Harald Bosse projekt. Kiriku ehitamiseks korraldati üleeestiline korjandus ning oma panuse andis kiriku asutamisse ka Vene riik tsaar Aleksander II eraldas rahandusministri ettepanekul 55 000 rubla hoone ehitamiseks. Kiriku ehitamist hakkas korraldama pastor Cornelius Laaland. Kogudus ostis kiriku jaoks krundi Neeva, Krjukovi kanali, Moika ja Fontanka vahelisele saarele. 24. juuni 1859 pandi nurgakivi Jaani kirikuhoone ehituseks ning pooleteise aasta pärast võis juba kirikut kasutama hakata. Aastatel 1880-1901, so 21 aastat oli Jaani koguduse pastoriks rahvaluule- ja keeleteadlane, üks Eesti rahvusliku liikumise suurkujusid Jakob Hurt. Hurda järglaseks Jaani koguduse
1860. aasta näärikuul sündis neil esimene tütar Elisabet. Tüdrukuke oli viiene, kui sündis järgmine laps, tulevane luuletaja Anna Haava. 9. eluaastani jäi Anna maailmaks vana üksik talu oma võimsa looduse ja suure kogukonnaga. Mõis eraldas Haavakivi põlistalust kaks väiksemat kohta ja veski pärisid lähisugulased, jäi ta siiski "suureks asemeks" - siin peeti suurearvulist karja ja kasvatati kuni kümmet hobust. 1869. aastal osteti Haavakivi talu päriseks, makstes selle eest 700 rubla. Tööjõuks olid kodakondsed. Peavarju pakuti sugulastele ja võõrastelegi. Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. 1892. aastal sõitis Haava terviseparanduseks Saksamaale ning töötas hiljem ka Berliini lähedal Fürstenwaldi diakonissiasutuses. Viibinud vahepeal mõned kuud
loodi Maie Remmeli ja teiste bioloogide initsiatiivil, samasse majja on loodud ka Eesti Loodus toimetus. Muuseumis on eksponeeritud Baeri elu ja teadustööga seotud materjalid. Baeri Muuseum kuulub Eesti Maaülikoolile. Karl Erns von Baeri medal Medal loodi K.E von Baeri auks, see asutati 1864 aastal tähistamaks Baweri 50.teadusliku tegevuse juubelit. Medalit vermiti pronksist, kullast ja hõbedast. Pronksmedaleid tehti kokku 1020, selle said kõik kes annetasid preemia jaoks 3 või enam rubla. Baeri kuldmedalit peeti kõrgeimaks autasuks Venemaal bioloogia alal, seda anti välja kord kolme aasta tagant (enne I MS). Selle said kokku 27 teadlast. 5 Karl Ernst von Baeri medal (Karl Ernst von Baeri mälestusmedal) on 1976. aastal Eesti NSV Teaduste Akadeemia poolt asutatud tunnustusmedal. Kokku tehti 150 medalit, väljaandmiseks aastatel 19761992. 2006. aastal otsustas Teaduste Akadeemia Baeri medali taaselustada
oktoobril 1926 Kavandite võistluselt tunnistati vastuvõetavaks A. Elleri kavand. Samba ehitamine anti Räpina 7 kivitööstur "P. Kirotosk ja Pojad"-le, pronksplaadid valati Tartus "Teguri" tehases. Vabadussamba esmakordne avamine toimus 29. juulil 1928. Sammas läks maksma 3939,20 krooni. Vabadussammas lõhuti 1946. aastal ning taasavati 29. juulil 1989. Seekord läks sammas maksma 13239,17 rubla. 8 KASUTATUD KIRJANDUS : http://et.wikipedia.org/wiki/Ambla_Vabaduss%C3%B5ja_m%C3%A4lestussammas http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4rjamaa_Vabaduss%C3%B5ja_monument http://et.wikipedia.org/wiki/Orava_Vabaduss%C3%B5ja_m%C3%A4lestussammas http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5lva_Vabaduss%C3%B5ja_m%C3%A4lestussammas http://www.monument.ee/haljala-vald/haljala-vabadussoda-ja-i-maailmasoda http://www
Tehti koduseid majapidamistöid, kui raha oli osteti ikka kangemat kraami ka ning siis hakkas puhkus-pidu pihta. 2. Millega tegeles Homo sovieticus Leonid Umnõi (L.I. Breznev) ajastul - kas alkoholiga seotud probleeme esines? Breznevi ajastul tarbiti alkoholi väga palju, alkohol oli suhteliselt odav. Rahvale kättesaadav oli kange alkohol kella 19-ni. Järjekorrad olid alati enne 19-t suured. Peamiselt joodi valget viina, mis maksis paar rubla, hiljem läks natukene kallimaks. 3. Mida 'kurja' tegi M.Gorbatshov 1986/87 aastal? Kas elu-olu kvaliteet paranes? Gorbatsov alustas alkoholismivastast võitlust. Alkohol oli müügil talongidega ajutiselt. Gorbatsov pani alkoholile piirangud peale- alates 21 eluaastast ja alkoholi müüdi teatud kellaajani. Hakati tegelema salaviinaga, mis oli tol ajal tulus äri. 4. Tänapäev - külasta oma lemmik super-hüpermarketi lemmikosakonda (joogid), diskreetselt uuri, kas ja kui palju
Tugevasti murendavad neid kuumus ja niiskus,rasvad ja happed ning ka higi. Pärlid on hästi lahustuvad,mida tõestas kõigi aegade suurima pärli valdaja Egiptuse kuninganna Kleopatra.Ta olevat ükskord külaliste silme all visanud muna- suuruse pärli äädikasse,kus see kiiresti lahustus.Siis joonud Kleopatra selle äädika ära. Ilmselt oli see maailma kalleim jook,sest mõnes lonksus mitte eriti kanges äädikas oli lahustunud 10 000 000 sestertsi ehk ligikaudu 60 000 rubla suurune varandus. Tänapäeval valmistatakse pärli imitatsioone klaasist ja tselluloidist.Nendest ainetest kuulikesed värvitakse üle kalasoomustest toodetava orgaanilise aine guaniini essentsiga ning eemalt on nad tõeliste pärlitega üsna sarnased. Pärlite " ravimine " s.t. tuhmunud pärlite läike taastamineon aktuaalne olnud üle aastatuhande.Väidetavalt pidi pärli tuhmunud helk kaduma kui seda soojendada lambarasvas või " ravida " piimaga
septembril 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes. Uusikaupunki rahu lõpetas Põhjasõja. Rahulepingu järgi sai Venemaa Rootsilt Liivi-, Eesti-, Ingerimaa ja osa Laadoga järvest läänes asuvast Karjala maakitsusest koos Käkisalmi ja Viiburiga. Rootsi sai Venemaalt kompensatsiooni 2 miljonit riigitaalrit ning tagasi sõjas hõivatud Soome ala. Lepingu järgi sai Rootsi õiguse Baltimaadest iga aastal tollivabalt välja vedada vilja 50 tuhande rubla eest. Kehtima jäid 1710 aastal sõlmitud kapitulatsioonid, millega tagati balti aadlile kohaliku elukorralduse, õiguste ja usundi seega Balti erikorra säilimise ning Eesti- ja Liivimaale laialdase omavalitsuse. Säilitatakse luteri usu kirik. Tallinna alistumine Vene vägede ees 29. septembril 1710 Tallinn säilitas oma senise sisemise valitsemiskorra, saksa keele kasutamise õiguse ametliku keelena, luteri usu puutumatuse, senised maksud ja sissetulekud näiteks
kosjatulekut ette valmistama. Nüüd jagunevad tegelased vastasleeridesse. Enn annab Mäeotsa Peetrile ärilist nõu müüa tangu ja Peeter loodab suurt rahalist kasu. Peeter teatab oma naisele Annele äriplaanist ja kindlast otsusest Maie Ennule naiseks anda. Anne on nõutu ja mures, Maie aga ahastab ja palub emalt abi. Märt ja Kure Aadu tulevad kosja. Nüüd toimub teoses pööre: Märt leiab nõu, kuidas edasi tegutseda. Ennu nõuab: kas Maiega kirikuõpetaja juurde või Peetrilt kohe 125 rubla kätte. Nüüd saabub lõpplahendus: Märt teatab soovist tangu osta ja annab sellega Peetrile kindlust astuda Ennu vastu. Erastu Enn vangistatakse kroonust kõrvalehoidmise pärast. Peeter lubab nüüd Maie Märdile ja Märt teatab Aluste talu ostust. Mäeotsa Peeter rõõmustab ja kiidab mulkide tarkust. Peeter saab aru, et tarkus tuleb vaid kooliharidusest ja lubab perepoja Jütsi edasi kooli jätta. Tegelased Autor on meeldejäävalt kujutanud kõiki raamatu tegelasi ning nende
vastuseisu. J.V. Jannseni töö seltsides Aastal 1865 asutati Tartus J.V. Jannseni juhtimisel ja 4 teenri, 3 aedniku, 3 poe- ja lihunikselli, 2 müürsepa, 2 tisleri, rätsepa, maalri, koka, kutsari, majahoidja ja paljude teiste kaasabil mängu- ja lauluselts ,,Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. Jannsen kirjutas ka ise hiljem 3 näidendit: ,,Pärmi Jaagu unenägu", ,,Kihlvedu 5000 rubla pääle" ja Tuhalabidavalitsuse" . 24. juunil 1870 toimus seltsi toel L. Koidula esimese näidendi ,,Saaremaa onupoeg" esilavastus. See kuupäev saigi eesti rahvusliku teatri sünnipäevaks. Kohe asuti ka Koidula teise näidendi ,,Maret ja Miina ehk Kosjakesed" ettevalmistamisele, mis esitati veel sama aasta 29. ja 30 septembril, jällegi kaks korda täissaalile. Jannsen tegeles ka aktiivselt põllumeeste seltside töös. Algselt oli ta Tartu, hiljem Võru põllumeeste seltsi eesotsas
aleksandrikooli rajamine 1860. aastal algatasid Viljandimaa 1880. aastatel alanud talumehed eestikeelse keskkooli asutamise mõtte. venestusajal asutasid Kooli nimeks pidi saama ametivõimud rahvalt Aleksandrikool pärisorjuse kogutud rahaga kaotanud keisri järgi. Ülemaalisel korjandusel koguti kooli Põltsamaa lähedal asutamiseks 100 000 rubla. venekeelse linnakooli, kus Tööd juhtis Aleksandrikooli peakomitee (1870), mille juhiks õpetati paar tundi valiti Jakob Hurt. nädalas erandlikult ka eesti keelt. Aleksandrikooli hoone Rahvusliku liikumise juhid Johann voldemar jannsen 1819-1890
Mihhaili paleed, kus oli tapetud Aleksander I isa Paul I. Mõtted läksid Suurele Prantsuse revolutsioonile. Kirjutab türanniast. Ja kuigi ta mõistab seda hukka, siis samas pole ta ka selle poolt, et rahvas tuleb ja lööb kuningal pea maha. Sel ajal kirjutas Puskin ka epigramme ehk pilkeluuletusi. Ta oli väga terav imineme. Kuigi epigrammid ei ilmunud trükis. Puskini poliitiline luule äratab valitseja tähelepanu. Kord tuleb ta koju nuhk ja pakub Nikitale 50 rubla. Aga ta ei luba nuhki majja paberitesse sorima ning ajab nuhi minema ja hoiatab Puskinit. Kuuldused käivad. Ka sõbrad on mures, sest käivad jutud, et Puskinit saadetaks ära Siberisse või Valge mere saarele. Puskini sõbrad paluvad Aleksander I, et nii karmi karistust ei määrata. Ta heldib ja Puskin saadetakse Lõuna- Venemaale endistele Türgi aladele ja jäetakse selline mulje nagu ta läheks sinna tööasjus. Tegelikult on see pagendus.
Hindajate otsus oli vägagi edumeelne, sest teise ja kolmanda koha võitnud Riia arhitektide H. Hartmanni ja A. Reinbergi projektid olid traditsiooniliselt historitsistlikud. Aleksei Bubõr (1876--1919) ja Nikolai Vassiljev (1875--1941) olid inspireeritud soome rahvusromantismist ning kujunesid Peterburi põhjamaise modernismi tunnustatud meistriteks. Hoone valmimise tähtajaks määrati 1. oktoober 1910. Tööd võttis teha ehitusettevõtja F. Hübbe 110 000 rubla eest. Ta kohustus hoone katuse alla viima 1. augustiks 1909 ning valmis hoone üle andma 15. juulil 1910. aastal. 1909. aasta sügisel olid müürid karniisini üles laotud, betoonitööd alustatud ning septembris hoone katuse alla viidud. Avamispidustused toimusid järgmisel sügisel, 4. septembril 1910. Vassiljevi ja Bubõri lõplikus lahenduses on teatri kompositsioon, sealhulgas välisarhitektuur selgem, rõhutatakse vertikaalsust. Teostatud
Milline neist diktatuuridest oli kõige leebem, milline kõige verisem? Põhjenda oma vastust. 17. Millal ja kelle vahel toimus Eesti Vabadussõda? Nov 1918 2 veeb. 1920, eesti ja nõukogude venemaa vahel. Ka baltisakslaste ja sakslaste vahel Võnnu lahing 18. Millise rahulepinguga ja mis kuupäeval lõppes Vabadussõda? Mida Venemaa selle lepinguga lubas Eestile? Tartu rahuleping, 2 veeb. 1920. Lubati iseseisvust ja sõltumatust. Lubati ka 15 milj kuld rubla, eesti varad tagasi (muuseumide) 19. Nimeta vähemalt 3 põhjust, tänu millele võideti Eesti Vabadussõda. 1) Nõukogude Venemaa oli nõrk 2) Eestile anti laenuks relvasid, Inglismaa andis laevastiku. 3) Soomusrongides olid liivakotid, mis kaitsesid väga hästi. 4) Vabadussõdalastele jaagti tasuta maid saklaste käest 20. Iseloomusta lühidalt Eesti 1920. aastal vastu võetud põhiseadust. Kas sellel oli puuduseid? Eesti oli parlamentaarne Vabariik, valimsõigus anti 20
Iseseisev töö Koostaja: Kristina Tepper 2011 Ilja Jefimovits Repin sündis 5. augustil 1844 Venemaa Keisririigis Harkovi kubermangus Tsugujevi nimelises väikelinnas ohvitseri pojana. Joonistamis ande avastas ta juba varakult ja sai abi kohalikelt kunstnikelt. 19aastasena sõitis Repin Peterburi, kus proovis sisse saada Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Aga see katse ei toonud talle edu kuna ta ei tundnud klassikalise joonistamise saladusi. Seega ta asus erakooli, kus oli õpetajaks Nikolai Kramskoi. Kramskoi soovitusel võeti Repin kaks kuud hiljem kunstiakadeemiasse vabakuulajaks. Esimese kursuse lõpus sai ta maali "Eremia leinab Jeruusalemma varemetel" eest kõrgeima hinde ja võeti vastu üliõpilaseks. Koolis läks Repinil väga hästi ning 1872. aastal autasustati teda evangeeliumiteemalise maali "Jairuse tütre elluäratamine" eest suure kuldmedaliga. Medaliga kaasnes õigus kuueaastase...
jaotades ruume vaheriidega väiksemateks osadeks. Kes kurtis vi kaebas, see kaotas nii korteri kui ka töö. Alles 19.sajandi lõpus, aga eriti pärast 1905.-07. Aasta revolutsiooni hakati olusid mõneti parandama. Osa kasarmuid sai pealeehitise, ka kasarmute sees hakati ajutisi vaheseinu asendama püsivatega ning moodustama koridorisüsteemis kööktube. Kui seni olid töölised kasarmukoha saanud tasuta, siis nüüd hakkas tuba maksma 1-1,25 rubla kuus. Paranesid ka sanitaarolud: kaotati uriinitünnid, kuuride juurde ehitati püsikäimlad, tarbevett hakati saama sauna väliskraanidest ja kolmest pumbakaevust, kust see kalekookudega tupa kanti(varem oli vett toodud jõest). Teine osa kasarmuid oli nn rõdudega, kus koridori üks sein, mis eraldas teda õuest, oli kõigest rinnakõrgune, teises seinas olid vaheldumisi köökide uksed ja tubade aknad. Kööke oli korrusel kuus, igaühes pliit, veekraan ja valamu.
1 Materjalide struktuur ja omadused Tahkkesendatud kuupvõre Kompaktne heksagonaalvõre 2 Metallide margivastavus 1. EN 1)Euronorm S185 0 (). Kasutusvaldkond: Tavaehitusterased Harilikult kasutatakse ehitusteraseid mitmesuguse ristlõikega profiilmetallina ( nurkteras, talad, latid, armatuur jt). Mehaanilised põhiomadused, T=20 C Material Voolavuspiir Tugevuspiir Katkevenivus y (REH), MPa u (Rm ), MPa , EN10025-2: S185 290-5101 175-185 18 : C 0 240 370 32 Keemiliste elementide sisaldus, %: 0 () ( >0.23, S>0.06, P>0.07 ) S185(EN10025-2) (P>0.005, S>0.005, V>0.002) Hinnete võrdlus, leht tonnides: 0 () = 32500 2 466 S185(EN10025-...
Küll on pakkumistes, et Roomast, kus see tähendas toodete jaotust, kui ka Kreekast, kus hoopis arvutamist, mõtlemist ja otstarbekust. Lugedes ja mõeldes selle üle tunduvad mõlemad tähendavat osa vähemalt tänapäevast logistikast. Kuni 20 sajandini võis mõista logistikast, kui ühest osast kaitseväe üksusest, kes pidi korraldama sõjategevuse mitmekülgset varustamist. Eesti logistika suuremaks sünniks võib lugeda sajandi vahetuse aegu, kui vene rubla devalveerimine viis ka osa meie ekspordi turust. Antud olukord sundis meid otsima uusi turge nii läänest kui põhjast aga ka efektiivsemat tootmisahelat, laondust, tarnet ja transporti, et võistelda lääne turul pakutava kaubaga. Meie Eesti lühike logistika ajalugu on andnud ka eelise, meil ei ole vanu tõekspidamisi, mida ümber õppida või välja juurida. Seoses sellega oleme me innovaatilistele uuendustele palju vastuvõtlikumad ja kohanduvad. Tuleme siis minevikust, tulevikku
ette valmistama. Nüüd jagunevad tegelased vastasleeridesse. Enn annab Mäeotsa Peetrile ärilist nõu müüa tangu ja Peeter loodab suurt rahalist kasu. Peeter teatab oma naisele Annele äriplaanist ja kindlast otsusest Maie Ennule naiseks anda. Anne on nõutu ja mures, Maie aga ahastab ja palub emalt abi. Märt ja Kure Aadu tulevad kosja. Nüüd toimub teoses pööre: Märt leiab nõu, kuidas edasi tegutseda. Ennu nõuab: kas Maiega kirikuõpetaja juurde või Peetrilt kohe 125 rubla kätte. Nüüd saabub lõpplahendus: Märt teatab soovist tangu osta ja annab sellega Peetrile kindlust astuda Ennu vastu. Erastu Enn vangistatakse kroonust kõrvalehoidmise pärast. Peeter lubab nüüd Maie Märdile ja Märt teatab Aluste talu ostust. Mäeotsa Peeter rõõmustab ja kiidab mulkide tarkust. Peeter saab aru, et tarkus tuleb vaid kooliharidusest ja lubab perepoja Jütsi edasi kooli jätta. Tegelased Autor on meeldejäävalt kujutanud kõiki raamatu tegelasi ning nende muutumist,
Teine peatükk annab ülevaate maamaksust tänapäeval. Käesolevas töös on kasutatud 30.05.2012 seisuga redaktsioone. MAA- JA KINNISVARAMAKSU AJALUGU Maa ja kinnisvara hindamise ajalugu Eestis Eesti Vabariigi algusaastatel oli maatulundusmaa hindamisel käibel neli erinevat süsteemi. Endises Eestimaa kubermangus oli maa hinnatud adramaades rendiväärtuse alusel. Adramaa oli 20. Sajandi algul maatükk, mille eest maksti aastas 300 rubla renti. Talude maid hinnati tavaliselt adrasajandikes. Liivimaa kubermangus oli maa hinnatud puhtkasurublades, mis kajastasid taimekasvatuse puhastulu sajandivahetuse hindades. Saaremaal ja Muhumaal oli maa hinnatud maarublades ja obrokirublades, Petserimaal ning Narva jõe taga aga tarbemaa tiinudes. (Aasmäe 1999:159) Teada on hindamissüsteemide üldine skeem. Lähtuti tavaliselt normatiivsest (keskmisest) teravilja (rukki) kogusaagist, mida arvestati seemnetes
· stabiilsus · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus · jagatavus · äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiidi olemus: · Sularaha · Krediitkaart · Jooksevkonto · Lühiajalised riigi võlakirjad · Pikaajalised riigi võlakirjad 7. Raha ajalugu Eestis: · Kuni 1918 valitsejariigi raha · 1918 eesti Mark · 1928 Eesti kroon · 1940 Vene rubla · 1941 idamark · 1944 Vene rubla · 1992 EEK · 2011 EURO 8. Maastrichti kriteeriumid. · Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. · Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja
Lutsu kirjandusliku loomingu pöördepunktiks on 1912. aasta. Vabanenud kroonuteenistusest, sõidab ta 1911. a. sügisel Tartu rohuteadust studeerima. Rahapuuduse sunnil asub ta teenistuskohale apteegis, Uueturu ja Riia tänava nurgal. Vahepeal on ,,Kevade" käsikirjana valminud. Kuid ei leidu kirjastajat, kes riskiks tundmata autori noorpõlvemälestusi trükis avaldada. Lutsul ei jää muud üle kui õnne katsuda ,,oma kulu ja kirjadega". Ta laenab apteegiomanikult palga arvel viiskümmend rubla ja laseb käsikirja ,,Postimehe" juures trükkida. ,,Kevade" I ilmus 1912. a. novembri algul 2100 eksemplaris ja jäi ,,Postimehe" pealattu müügiks. Kirjastusäri ,,Postimees" hoolitses kõigiti raamatu reklaamimise ja tutvustamise eest. Kohe pärast ,,Kevade" I ilmumist avaldati ,,Postimehes" 6. nov. 1912. a. A. Jürgensteini kiitev arvustus, milles mainiti muuseas järgmist: ,,Jälle hulga aja tagant raamat, mida kasvava häämeelega võid lõpuni lugeda. Selle läbi on
Balti Sooparandamise Seltsi esimeheks. Seltsi uurimisala – kuidas saaks ära kasutada 4 Eesti- ja Põhja-Liivimaal laialdaselt leiduvat turbaraba, oli Arved von Vegesackile seni veel täiesti tundmatu. Seda ei oska keegi arvata, mis teda niivõrd võõrale alale meelitas, kuid 1910. aasta suvel sai Arved von Vegesackist Tooma sookatsejaama esimene juhataja. Tema aastapalgaks määrati 2500 rubla, mis lubas perel vägagi mugavalt ära elada. Tooma sookatsejaam oli esimene omataoliste seas Vene impeeriumis ning üks esimesi kogu maailmas, kuid Rootsis oli taoline asutus juba olemas olnud mõnda aega. Enne Toomal ametisse asumist oligi Vegesack end täiendanud Jönköpingus, Rootsi Sookultuuri Seltsis. Toomal lasid noored endale ehitada traditsioonilises rootsi arhitektuuristiilis suure punase maja. Eeskujuna kasutati rootsi ehitusmeistri A. T. Lagerholmsi raamatut
6. Kullastandard ja selle olemus Selle puhul oli ringluses olev paberraha täielikult kaetud kullareservidega. Süsteem eeldas inflatsiooni puudumist. Kestis 1919-1939. 7. Bretton woodsi süsteem ja selle olemus Rahakursside süsteem, mis toetus kullale ja dollarile, mille tunnusteks olid fikseeritud vahetuskursid, vabakaubandus ja dollari kasutamine põhivaluutana. Kestis 1944-1971. 8. Raha ajalugu Eestis 1918 Eesti Mark. 1928 Eesti Kroon (vahepeal devalveeriti). 1940 Rubla. 1941 Saksa mark. 1944 Rubla. 1992 Eesti Kroon. 2011 Euro. 9. Rahasüsteemide liigitus Rahasüsteem on välja kujunenud ühiskondlikust kokkuleppest ning on reguleeritud seadusega. Põhielemendid on: Rahaühik, seaduslikud raha liigid, emiteerimise kord ja raharingluse korraldamine. Rahasüsteeme liigitatakse raha vormi alusel, tagastuse alusel ja valuutakursi alusel. 10. Lääne rahasüsteemi toimimise põhimõte Keskpank annab raha välja pankadele ja pangad omakorda inimestele
a. Firma poolt oli tehisteemantide kontrollimiseks vaja täita järgmised tingimused: 1) tuli esitada röntgenogramm 2) optiline iseloomustus 3) määrata kõvadus 4) teha keemiline analüüs 5) kindlaks teha kristalli väliskuju 6) teised isikud pidid sünteesi kordama Pärast nende tingimuste täitmist patenditi. Nõukogude Liidus töötati tehisteemantide tootmise viisi välja akadeemik L.Verestsagini üldjuhendamisel 1960. a. Esimesed Kiievis sünteesitud teemandid maksid 135 rubla karaat, 1973. a. konstrueeriti Ukraina Teaduste Akadeemia Ülikõvade Materjalide Instituudis robot, mis sünteesib teemante ning annab samal ajal seletust protsessi kägu kohta. Pärast tehisteemantide saamise laboratoorse meetodi väljatöötamist tuli see kohandada hulgitootmisele. Ukraina TA Ülikõvade Materjalide Intstituudi direktori V. Bakuli juhendamisel konstrueeriti lühikese ajaga tööstuslikud seadmed ja 1962. a. alustati tehisteemantide suurtootmist.
naeruväärne, sest ta oli suurem meister kui teised kokku. Gildi meistrid olid enne kokkuleppinud, et see töö maha teha mida Sittow` esitab. Selles novellis näidatakse Tallinna vaimset maha jäämist, tegemist on provintslusega. 2) ,,Michelsoni immatrikuleerimine". Johann on 18.saj lõpust pärit kindral, kes oli talupoja päritoluga. 3) ,,Pöördtoolitund" Jannseni loo Eugeni (poeg) simade läbi kuidas Jannsen võttis Balti aadlikelt vastu 200 rubla. 4) ,,Kahe kaotsi läinud paberi lugu". Räägin Kreutzwaldist. Romaanid veel: ,,Tahtamaa", ,,Paigallend", ,,Kallid kaasteelised". 1975 lühiromaan ,,Taevakivi". Keskseteks tegelasteks O.W.Masing ja K.J.Peterson, samuti Masingu noor itaallannast naine Cara. Esitatud monoloogidena. Masing kritiseeris kaht Petersoni luuletõlget kirjas Rosenpläuterile, kes jättis seejärel tõlke oma ajalehes trükkimata. Kross lavastab ,,Taevakivis" kahe kirjamehe kohtumise 1821.a
Tähtsamad olid Eesti- ja Liivimaa oma, üks keskusega Tallinnas, teine Riias. Rüütelkonda ei kuulund mitte kõik aadlikud ega aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi maapäev , kus otsustav sõnaõigus oli vaid rüütelkondade liimeil. Nagu Rootsi ajal, nii oli ka nüüd igal rüütelkonna tähtsaimaks juhtorganiks 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Balti kubermane eraldas Venemaast isegi tollipiir ja siin kehti peale rubla ja taaler. Kõide seda kokku nimetati Balti erikorras. 1739. Aastal tulemuseks nn. Roseni deklaratsioon. Roseni deklaratsiooni ei saa siiski sõna-sõnalt võtta. Päris õigusetu ei olnud talupoegade olukord isegi mitte Otto Fabian von Roseni ajal. Talupoegade olukord jäi kahtlemata raskeks, kuid nüüd saadi õnneks mõneks ajaks rahu nii otsesest sõjategevusest kui katkutaudidest. 18. Sajandit võib ka keisrinnade sajandiks nimetada
J.V. Jannseni töö seltsides Aastal 1865 asutati Tartus J.V. Jannseni juhtimisel ja 4 teenri, 3 aedniku, 3 poe- ja lihunikselli, 2 müürsepa, 2 tisleri, rätsepa, maalri, koka, kutsari, majahoidja ja paljude teiste kaasabil mängu- ja lauluselts „Vanemuine”, kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. Jannsen kirjutas ka ise hiljem 3 näidendit: „Pärmi Jaagu unenägu“, „Kihlvedu 5000 rubla pääle“ ja Tuhalabidavalitsuse“ . 24. juunil 1870 toimus seltsi toel L. Koidula esimese näidendi „Saaremaa onupoeg” esilavastus. See kuupäev saigi eesti rahvusliku teatri sünnipäevaks. Kohe asuti ka Koidula teise näidendi „Maret ja Miina ehk Kosjakesed” ettevalmistamisele, mis esitati veel sama aasta 29. ja 30 septembril, jällegi kaks korda täissaalile. Jannsen tegeles ka aktiivselt põllumeeste seltside töös. Algselt oli ta Tartu, hiljem Võru
Süüdistab endast, sest luges surmakuulutusi kuna arvas et mees nii tuleb uuesti sööma. Samuti kahetses et ta mehe ettepanekkut vastu ei võtnud. Matused olid suured. Indrek meenutab enda lapsepõlve kui suur haigusepuhang oli. Koju minnes leiavad viljasooga naise koos kahe lapsega. Viljasoo võtab nad enda kulule. Valitsus aga midagi seadustest ei rääkinud ja järelikult kõik ikka sama kui enne. Indrek kohtas sõdur timofeid. Ta aitas teda kuigi teised arvasid et ta nuhk. Laenas 50 rubla. I oli raha sest nüüd oli ta revolutsiooni rahahoidja. Sellest tuli jama. Raha ei saanud eriti. Isegi ostaavel ei andud. Sest ta arvas et sõbrale on riskantne laenata, tekitaks pingeid. Abi tul i täiesti juhuslikult, ootamatust kohast- koeramammalt. Sai kohe aru et indrek kurb. Indrekule tuli kiri et ema haige ja et toogu ta rohtu. Toimus ülemaailme kongress, nüüd loodeti tegutsema hakata. Aga pmst ainult räägiti ja mdiagi konkreetset ette ei võetud
ülekaalus olevate Vene vägede üle. Lüüasaanutest uppusid paljud Narva jõe voogudes, Vene vägede välismaalastest ohvitserid ruttasid end vangi andma. 1703. aastal vallutasid Vene väed mitmed Eesti linnad, sealhulgas ka Rakvere ning linnu põletati. Sõja ajal toimus ka suur katku laine. Sõja tulemusel sai Venemaa endale Eesti- ja Liivimaa.. Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja. Eestis tui võimule Venemaa ning algas Vene aeg. Põhjasõja ajal põgenesid paljud talupojad koos peredega metsadesse ja soodesse. Esimestel aastatel toimusid mitmel pool ka mõisavastased rahutused. Talupojad püüdsid sõjaolukorda kasutada selleks, et mõisnike võimu alt vabaneda. Põhjasõja järel pakkus Eesti lohutut pilti, maa oli laastatud, põllud söötis, eestlased väljasuremispiiril. Sõja ja katku tõttu oli rahvaarv 150 000 inimest. Ellu jäi rahva noorem ja
Pärnu, Tallinn · 29.sept 1710. a kirjutati alla Tallinna lähedal Harku mõisas kapitulatsioonile, Rootsi sõjavägi alistus · Katkuepideemia 1710. a 1711. a · 3/4 elanikest suri vähem kui 150 000 inim. Põhjasõda · Valistes kaos · Endiste sõdalaste röövsalgad · Rahapuudus · 1721. a Uusikaupunki rahu: · Venemaale läks Eestija Liivimaa ning KaguSoome koos Ingerimaaga · Rootsi sai õiguse, ilma tollita, välja vedada 50 000 rubla eest vilja Kasutatud kirjandus · Õpik Eesti ajalugu · Vikipeedia (pildid) Tänan kuulamast!
Sealt võttis voorimees ta peale ja viis majutus kohta, voorimees hoiatas teda kooli direktori rahaahnusest ja laimas kooli, koolis kohtas ühte tütarlast, kellest jäi ta mäletama ainult tema naeratust. Kui Indrek oli oma asjad ära pannud , siis peatas teda majutuskoha omanik kinni oma pika jutuga. Lõpuks jõudis Indrek kooli juurde. II. Indrek sisenes kooli ja sealt saadeti ta üles, teisele korrusele direktori jutule. Direktor kuulas ta üle ja võttis talt kõik raha ära , ainult ühe rubla jättis talle. Seejärel hakkas direktor teda mööda maja ringi lohistama, kuni jõudis söögituppa, kus kõik veel sõid. Ta kamandas sealt lätlase ja eestlase Indreku kasti järele. Lõpuks aeti Indrek ühte tuppa, kus olid veel kaks härrat ja seal oli tema ase. III Indrek äratati koos teistega hommikul üles ja nad läksid endid pesema. Pärast poole müüs Lible aka väike loll Indrekule raamatu , hiljem ka teise raamatu. Lible ostis selle raha
ja kinnisvara 7. Raha ajalugu Eestis. Kuni iseseisvumiseni 1918 aastal käibis Eestis valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Esialgu võis Eesti aga Eesti marga kõrval kasutada idarubla, tsaarirublasid, duumarubla, idamarka, Saksa marka, Soome marka. 1919 aasta 20. mail sai Eesti margast ainus seaduslik maksevahend riigis. 1928 1.01 jõustus rahaseadus ning EV rahaühikuks sai Eesti kroon. 1940.a Nõukogude võimu kehtestamisel võeti kasutusele rubla. Pärast sakslaste sissetungi 1941 aasta sügisel sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. 1944 aastal tuli Eestisse tagasi nõukogude võim ning ka Nõukogude rubla. 20 juunil 1992 kell 4.00 sai Eesti ainsaks seaduslikuks maksevahendik Eesti kroon. 1.jaanuar 2011 võeti Eestis kasutusele euro. 8. Maastrichti kriteeriumid · Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
