W.Shakespeare "Hamlet", "Othello", "Macbeth" Miguelde Cervantes Saavedra "Don Quijote" Klassitsism: 17.saj - toetub antiigile, aga renessansist erinev - mõistusepärane, reeglitele alluv - Boileau (kõrged z: ood ja trag.)(madalad z: novell, romaan) - Descartes "Mõtlen, järelikult olen" TEOSED: Jean Baptiste Moliére "Ihnur", "Tartuffe", "Don Juan" - kukkus läbi trag. näitl. ja kirjutajana, läks üle komöödiale Valgustus: 18.saj - levik: Voltaire, Rousseau, Diderot, Defoe, Swift, Katariina II ja Eestis Kreutzwald, Faehlmann, Jannsen - juurutada haridust/teadmisi - võrdses õigused end arendada - kodanikutunne ja -vastutuse juurutamine - mõttevabadus TEOSED: Voltaire "Zadig", "Candide", "Mikromegas" Rousseau "Emlié e. kasvatusest", "Pihtimused" Swift "Gulliveri reisid" Daniel Defoe "Robinson Crusoe" Romantism: 18.-19.saj - esteet. kateg. ja zanrite segunemine, grotesk, iroonia - isiku- ja loominguvabadus, tundeelu tähtsus
Valgustus ja haridus Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ning keskajast pärit dogmad ja fanatism. Mõistuse ja teaduste arendamises loodeti leida universaalset ravimit ühiskonna paljude hädade vastu. Valgustajate ideede levik v raamatud v kohvikud v salongid Tagakiusamine valgustavaid raamatuid takistati levimast. Salong Voltaire Rousseau Montesquieu lick to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mõjukaimad Prantsuse valgustajad Montesquieu Voltaire Rousseau (1689-1755) (1694-1778) (1712-1778) Kes
KATSU ENDAGA HÄSTI LÄBI SAADA, TE PEATE ELU LÕPUNI KOOS OLEMA. Kui Sa kaotad, siis ära kaota õppetundi. Ei ole õigeid ja valesid valikuid. On lihtsalt erinevad tagajärjed Aristoteles - ,,Halb lähendab inimesi." "Inimene elab nii kaua, kuni ta elab meie mälestustes." Jean-Jacques Rousseau - ,,Inimese elu pikkust ei saa mõõta aastatega, vaid kogemustega." Cicero - "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." Thomas Hobbes - ,,Iha midagi saavutada koos usuga sellesse nimetatakse lootuseks, sama asja ilma usuta aga meeleheiteks." Sokrates - ,,Ole see, kes sa sooviksid olla." Kes mõtleb, ei saa iialgi igavust tunda Ovidius - "Parim kaitse on rünnak" von Clauswitz - "Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega"
Valgustus periood euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Valgustajateks nimetati kirjanike ja haritlasi kes oma teostega püüdsid rahvast harida. Valgustus sai alguse Inglismaalt ja levis sealt ülejäänud euroopasse. Tuntumad valgustajad olid: Voltaire (1694-1778) Rousseau (1712-1778) Montesquieu (1689-1755) Volitaire kõige kuulsaim prantsuse valgustaja. Tema väide oli et kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik. Ta pooldas absolutismi.oma teoste pärast sattus ta ka vangla. Rousseau pli üks prantsuse valgustajatest. Ta pooldas rahvavõimu ning ta arvates peaksid kõik võrdsed olema. Montesquieu prantsuse valgustaja kes pooldas parlamentaarset monarhiat. Tema põhimõte võimude lahususest on jäänud tänapäevanigi demokraatia alusmüüriks. Valgustatud absolutism monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ül...
muutusid põhilisteks vaatlus ja eksperiment.Inglismaa muutus töotatud maaks , kuhu prantsuse haritlased sõitsid uude ideedega tutvuma Prantsusmaa valgustus: Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju Inglise filosoofid. Valgustuse eelkäijaks Prantsusmaal oli Rene Descartes, kes oli ratsionalismi rajaja. Temalt on pärit lause ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". Prantsusmaa tuntuimad valgustajad olid Voltaire, Charles Louis de Montesquieu ja Jean Jacques Rousseau Nii ilmalikud kui ka kiriklikud võimud püüdsid takistada valgustusideede levikut Prantsusmaal.Vaatamata sellele levisid valgusideed kiiresti ja talupoegade olukord paranes Voltaire: Ta oli kuulsaim Prantsuse valgustaja. Oma teostes naeruvääristas ta mitmesuguseid elupahesid. Tema eriliseks naerualuseks oli katoliku kirik. Voltaire sattus oma kirjatööde pärast mitmel korral vanglasse ning saadeti lõpuks Prantsusmaalt välja. Valitsus määras tema teose
VALGUSTUSKIRJANDUS 18. sajand oli valgustusajastu. Valgustus oli vaimne liikumine, mis kujunes välja 18. sajandil Lääne-Euroopas kodanluse ning feodalismi võitluse käigus ja tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Enamik valgustuse ideid tuli inglastelt, kuid prantslased Voltaire ja Rousseau olid need, kes kujundasid Euroopa valgustuse palge. Võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Prantsuse valgustuskirjandus Valgustuskirjandus oli suuresti filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse. Esikohale tõusis proosa, tekkis uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Teater ja draama püsisid seal mõnda aega klassitsistlike normide kammitsas. Luule jõudis uue õitsenguni sajandi lõpus varajases romantismis.
filosoofide Diderot`, Voltaire`i ja Rousseau` tegevusega. Diderot` initsiatiivil ilmus 1774. aastal uusaja esimene entsüklopeedia, teadmiste ja mõttevabaduse levitamise täht-teos. Valgustajad eitasid seisuste hierarhiat ja kõnelesid isksusest, kellel oli päritolust, haridusest ja varanduslikust seisusest sõltumata vaieldamatu õigus vabadusele ja võrdsusele. Ühiskonna ainsa arenguvõimalusena nähti liikumist ühesuguse elukorralduse poole. Samas Rousseau nägi selles ohtu isiksuse vabale arengule ja püstitas loosungi tagasi looduse ja elu lihtsate vormide juurde. Rousseau tegeles aktiivselt ka muusikaga komponeeris mitmed ooperid, näiteks ,,Galantsed muusad" ja ,,Külatark", tegeles notatsiooniküsimustega. Just Rousseau on andnud oma "Muusikasõnastikus" tabava iseloomustuse klassitsismile eelnenud ajastu muusika stiilile barokile (Vt. Siitani õpik lk. 267). Haydni hilisperioodil valminud monumentaalsed oratooriumid
Küsimused Miks on olulised: Voltaire - Voltaire oli oma aja viljakamaid autoreid, kelle mahukasse kirjanduspärandisse kulub eeposemahulisi poeeme, kõrgstiilis klassitsistlikke tragöödiaid, karakterkomöödiaid, epigramme (teravalt pilkeline lühiluuletus), ajalooalaseid töid, kultuurilooliselt tähtsat kirjavahetust ja kõige loetavamana filosoofilisi jutustusi ning romaane. Rousseau - Rousseau oli kõige radikaalsemalt meelestatud prantsuse valgustaja. Kuulsus tuli talle ootamatult: nimelt esitas ta ajalehekuulutuse põhjal ühele konkursile filosoofilise traktaadi (arutlev uurimus, mingi üksikküsimuse arutlev käsitlus), milles seadis kahtluse alla eaduse ja kunstide osa inimese kõlbelisel harimisel, ning pälvis sellega Dijoni akadeemia auhinna. Rousseau propageeris mõistuseülistuse ja peene salongikultuuri ajajärgul elu looduse rüpes ning soovitas inimestel kuulda võtta
""Matus Ornans´is" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Barbizoni koolkond 1830-ndatel aastatel hakkas rühm Pariisi maalikunstnikke pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades, eriti Barbizonis ja mõned neist asusid sinna püsivalt elama. THEODORE ROUSSEAU [tedoor russoo] (1812- 1867)). Rousseau kuulsaim töö on "Äike saabub". Barbizoni koolkond tegeles maastikumaaliga. Kunstis kõige tähtsam tõde, s o objektiivse tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine "kalamees, 18489." Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
õpetaja eest, tema koolituse-, töö- ja palgatingimuste parandamist. - rahvakoolid lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul - ladinakool seitse vaba kunsti alamaste - gümnaasium seitse vaba kunsti ülemaste - ülikool 2-aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus- või usuteaduskonnas 5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). - J. J. Rousseau: - inimene on loomupäraselt HEA - noobli kasvatuse ja sekkuva pedagoogika asemele pakub ta madalamatele klassidele omase looduslähedase eluviisi - Pedagoogika uuendamine oli üks osa Rousseau madalamatele klassidele omase looduslähedase eluviisi - Pedagoogika uuendamine oli üks osa Rousseau plaanist ühiskonda muuta - John Dewy (vabakasvatus, summerhill): - õppimisprotsessis olulised õppija enda kogemused - Õppimine läbi tegevuse
Uusaeg-15.-16.saj. itaalia humanistid, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Humanism-maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärtuste ja vabadusega. Algas Lõppes 1453-Konstantinoopoli 1914- I maailmasõda. vallutamine(viimane antiikaja riik) 19.saj II pool-20.saj. algus 1492- Ameerika avastamine 1640- Inglise kodanike revolutsioon 1517-luterlikureformatsioon käivitumine 1789-Suur prantsuse revolutsioon Uusajale iseloomulik: a)MAJANDUSES- koloniseerimine, kapitalistlikud suhted majanduses, industriaal- ühiskond e. tööstuslik areng, ülemaailmsed kaubateed/suhted. b)VAIM...
Mõisted Classicus ladina keeles ,,esmaklassiline", ,,parim", millest sai nime kunstivool 18.-19. sajandil Eelklassitsism nö üleminekuaeg barokilt klassitsismile ajavahemikul 1720-1760 Varaklassitsism (klassikalise) muusika preiood, mille jooksul vormid ja zanrid jõudsid oma kunstilise küpsuseni, ajavahemikul 1760-1780 klassitsismi kõrgaeg (klassikalise) stiili kõrgaeg, aastatel 1780-1810, millal kolm Viini klassikut lõid oma suurimad teoseid valgustusajastu mõttevool, mis mõjutas suurelt ka klassitsismi Rousseau üks suurimaid prantsuse valgustusajastu filosoofe, kelle õpetuse järgi on tähtsaim loomulikus ja looduslikkus Voltaire üks valgustusjastu suurimaid prantsuse filosoofe, mässumeelne kirjanik ja ajaloolane, kes elas lõpuaastatel Sveitsis paguluses. Suur Prantsuse revolutsioon 18. sajandi lõpus tervet Euroopat raputanud sündmus, mis mõjutas suuresti tollast mõtlemisviisi. Ühes riigis asendus monarhia demokraatiaga V...
intellektuaalne avangard ja amatöörlik kodukootus. Nüüd on sellest möödas 100 aastat ja näib nii, et naivism on end selle aja jooksul enam-vähem võrdväärsena kinnitanud teiste kunstitegemise viiside hulka. Naivism on harrastatud ka kunstihariduseta inimeste seas. Tuntumad naivistid on H.Rousseau, I.Generalic, A.Buchant, D.Peyromet, N.Pirosmanasvili, L.Vivin. Eestis on naivismi enim viljelenud Kihnu meremehed, P.Kondau, Navitrolla. Henri Rousseau, prantsuse kunstnik, naivist (18441910). Henri Rousseau "Karnevaliõhtu". Navitrolla (kodanikunimega Heiki Trolla) on sündinud 10. augustil 1970 Võrus. Navitrolla kunsti on liigitatud küll naivismi, küll sürrealismi äärealadele. Nii nagu tänapäeval kõik seguneb ja nivelleerub, nii on ka Navitrolla kunst omapärane segu minevikust, tänasest ja üldisest globaliseerumisest
Iseloomulik on sügav usk mõistusesse ja väärikusse. Ülim väärtus inimene. Kõik, mis inimesele kahju teeb tuleb maa pealt kaotada, õigeks tunnistati see, mis inimesele õnne ja kasu toob. Looduse ees on kõik võrdsed. Valgustusideed Euroopas said alguse Inglismaalt Euroopa valgustuse palge kujundasid prantslased Voltaire ja Rousseau. Hakati koostama entsoklüpeediaid. 2. Prantsuse valgustuskirjandus Valgustajad pidasid inimeste hädade põhjuseks harimatust ning vaimupimedust. Õnneliku elu pidid kindlustama mõistuse ja teadmiste levitamine. Nende filosoofia teiseks ideaaliks oli inimene. Filosoofide ideed mõjutasid nüüd rohkem rahvast ja sotsiaalseid protsesse.
Kujunes kõike hõlmavaks maailmavaateks, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Ülimaks väärtuseks kuulutati inimene. Mis toimus Euroopas valgustusajastul - · Prantsuse valgustusliikumine 1)oli kõige võitluslikum, usuti optimistlikult, et uut ühiskonda on võimalik ehitada mõistuse toel. 2)absolutism pidas vastu peaaegu terve sajandi lõpuni. 3)Suur Prantsuse revolutsioon 1789.a. 4)Prantuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kujundasid tollase ja järgneva Euroopa vaimse palge. · Inglise valgustusliikumine 1)Kodanlik pööre toimus kõige varem. 2)Kirjanduses sentimentaalse, demokraatliku suunitlusega romaan. 3)Kuulsaimad valgustajad: D. Defoe ,,Robinson Crusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid". · Rousseau valgustuslikud ideed, teosed Valgustuslikud ideed - 1) Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalse väärtusega, vaid selgelt taunitav nähtus. 2) Me
Kahe võimu vahel pidi olema tasakaal. Riigis pidi tagatud olema usuvabadus. Mõlemad nõustusid, et riik tekkis leppe tulemusel. 4. Võrdle Prantsuse valgustajate vaateid nende Inglise kolleegide omadega. Millistes punktides olid prantslaste seisukohad radikaalsemad? Riigi valitsemine ja võimu jagamine, ehk kuningal ja parlamendil peaks olema võrdne võim, mitte nii et üks on teisest liialt üle. 5. Millist riigikorda eelistasid Montesquieu, Volitaire ja Rousseau? Kuidas nad oma seisukohta põhjendasid? Montesquieu toetas võimude lahususe põhimõtet ning nägi sõltumatut kohtuvõimu kuninga ja parlamendi tasakaalustajana. Voltaire pidas monarhiat kõige ideaalsemaks. Ta uskus, et valgustatud monarhid suudavad ühiskonda paremaks muuta. Rousseau ei leidnudki ideaalset valitsemisvormi. Demokraatia puhul hakkab esinduskogu seadusi vastu võtma enda huvidest ning samamoodi ka monarhid.
Positiivne: Muudeti Venemaa euroopalikumaks, pealinn läks üle Sankt-Peterburgi, laiendas Venemaa piire. Negatiivne: reformid ei meeldinud rahvale, vastuhakkude tugev mahasurumine. Strateegia ja taktika PALGAARMEE: joontaktika, kurnamisstrateegia. ALALINE ARMEE: kurnamisstrateegia, vägede paigutus tsentrum, tiivad. Sõda kui ühiskonna loomulik seisund(tv lk 14-15) leiti, et kui ei sõdita, muutuvad inimesed lodevaks ja moraalituks. Valgustusfilosoofid: Voltaire, Montesquieu, Rousseau, Hobbes, Locke jne. Nende nägemus ideaalsest riigist? VOLTAIRE parim valitsusvorm on valgustatud absolutism valitseja peab olema absolutistlik, aga ka haritud. Võitles katoliku kiriku institutsiooniga. ,,Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda." MONTESQUIEU pooldas võimude lahususe põhimõtet ja parlamentaarset monarhiat. Täidesaatev, seaduslik ja kohtuvõim peaksid olema eraldatud. Ideaalne riigikord parlamentaarne monarhia
intelligentsustestide vanuseliste normide välja töötamisega. Piaget' hakkas huvitama laste tehtavate vigade süstemaatilisus. Ta uskus, et laste tehtud vigade uurimine võib aidata mõista laste kognitiivseid protsesse. Piaget uuris Burt'i testides laste vastuseid. Piaget avaldas psühholoogiliste eksperimentide tulemused neljast artiklist koosnevas seerias. Ühele ajakirja toimetajale avaldas artikkel muljet ning ta pakkus Piaget'le Genfis asuva Jean-Jacques Rousseau instituudi teadusdirektori ametikohta, mille teadlane vastu 1921.a võttis. Piaget tegi seejärel palju uurimusi, mis ta ülemaailmselt tuntuks tegid 1923. a alustas ta tööd kohakaasluse alusel Neuchateli ülikoolis. 1929.a loobus ta kohakaaslusest ja piirdus J.J Rousseau instituudiga. Piaget töötas ka Rahvusvahelise Haridusbüroo (Bureau International d'Education) direktorina. Hiljem liideti see büroo UNESCO-ga (Ühinenud Rahvaste Hariduse,
Nimeta kolm tuntud valgustajat. Joseph II; Friedrich II; Descartes, Voltaire, Montesquieu, Rousseau. Valgustuse tekkimise eeldused (3). Maailmapildi avardumine(maadeavastused); Tehnika areng, mis võimaldas hankida teadmisi loodusest, saadi aru, et looduses pole midagi juhuslikku; Uute mõtteviiside tekkimine hakati rohkem väärtustama inimmõistust ja juurdlemisvõimet, katsetega saadud tulemused panid inimesi kahtlema vanadest tõdedes. Valgustuse iseloomulikud jooned? peamine kriteerium oli
Eesmärk: Õpilane saab ülevaate valgustusajastust, teab mis on valgustus ja millised on selle iseloomulikud tunnused, omab ettekujutust tähtsamatest valgustusfilosoofidest ja nende vaadetest (eelkõige nende vaateid ideaalse riikliku korralduse kohta), teab uut mõistete tähendust ning oskab neid õiges kontekstis kasutada. Uued mõisted: valgustus, deism, võimude lahusus, utoopia, valgustatud absolutism Tähtsad isikud: Descartes, Montesquieu, Voltaire, Rousseau Õpioskused: Kaasõpilastega suhtlemine, konspekti koostamine, avalik esinemine (küsimustele vastamine). Õpetaja eeltegevused ja vahendid: Kontrollida, kas tehnika töötab (st arvuti ja projektor). Töövahendid: õpik, töövihik, tahvel (kriidid/ markerid) arvuti, projektor Teemaga seonduvad mõisted ja isikud (abiks õpetajale): Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas.
Antiikfilosoofia "ma tean, et ma midagi ei tea". * Vestlusmeetodit/filosoofeerimis nim. dialektiliseks.*kuulsamad õpilased Platon ja Antisthenes * inimese Sokrates hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik Ei väärtustanud demokraatiat, vaid aristrokaatriku. õpetus ideaalsest riigist 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, käsitöölised (rahvas) - valitsejad on kõige väärtuslikum Platon seisus - teised on vähemväärtuslikud. inimese hing on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast. *eristas loomulikke ja kunstlikke asju - loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene *igal asjal on olemas sisu ja vorm *põhjusõpetus: 1)aineline 2) ma...
GRAMMATICA I-III klass HUMANITAS IV klass RHETORICA V klass Jesuiitide kool II. NOVIITSIAEG (2 aastat) + pedagoogiline praktika III. ÜLEMASTE /STUDIA SUPERIORA/ I klass ERUDITIO (üldhariduslik kursus seitsme vaba kunsti raames) TÖÖ ALGASTME KOOLIS KORRALISE ÕPETAJANA II klass TEOLOOGIASTUUDIUM Lapsekeskse kasvatuse juured ja tänapäev Lapsepõlve käsitlused I etapp: Laps kui väike täiskasvanu II etapp: Hakati tunnustama lapsepõlve erilisust (Luther, Comenius, Rousseau, Pestalozzi jt.) III etapp: Lapsekeskne lähenemine (al. Ellen Key "Lapse sajand" , ilm. 1900) Terminitest: · Lapsekeskne /progressiivne kasvatus Child centered education. Progressive/ radical education · Õpetajakeskne /traditsiooniline kasvatus Teacher centered education. Traditional education Lapsekeskse kasvatuse baasiks on · isiksuse austamine ja inimestevahelise võrdõiguslikkuse ideaal: igat last võetakse sellisena, nagu ta on
Valgustus ajastu algus ja valgustus prantsusmaal: Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus ja ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Valgustus ideoloogiale oli omane ka ,,uus humanism". Esiplaanile seati inimene oma vajadust ja krigedega. Võitlus katoliku kiriku ja üldse kirikliku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale. VOLTAIRE Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog. Kesksel kohal Voltairei ühiskondlik poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga, mida ta pidas peavaenlaseks. - ,,Kui jumalat ei ole, tuleks ta välja mõelda". Ta lähtus ka loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab ...
ROMANTISM Oli kooskõlas ROUSSEAU ja HERDERi üleskutsega pöörduda tagasi looduse ja loomulikkuse juurde. Oli kaasa elanud Suurele Prantsuse revolutsioonile, mis lisas kirjanike loomingusse maailmavalu, pessimismi ja skepsist. Romanikute protest väljendus pessimismis: nad ei saanud küll muuta ühiskondliku arengu peasuunda, kuid nende loomingut läbiv kirglik vabaduse- ja õigusepaatos mõjutas tugevasti ühiskonna teadvust. Nt saadi aru, et loodusrahvaste orjastamine on jõhker vägivald.
püüdsid aidata kaasa ka ühiskonna puuduste likvideerimisele. 19.saj. lõpul töötasid kriitilised realistid. Tekke koht Prantsusmaa Realismi üldtunnused Side looduse ja talurahvaga Maaliti enda ümber nähtut Tõepärane pilt tegelikusest Objektiivsus Rõhutakse ülespuhutust või liigset kunstipära Realismi maalikunsti omadused Suurte piltide maalimine Lihtrahva raske elu kujutamine Maastikumaalid Realismi kuntsnikud Theodore Rousseau (1812-1867) Gustave Courbet (1819-1877) Jean Francois Millet (1814-1875) Theodore Rousseau "Kalapüüdja" 1848 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7f/Th%C3%A9odore_Rousseau_002.jpg Gustave Courbet "Kivilõhkujad" 1849 http://www.public.asu.edu/~jacquies/Courbet8.jpg Jean Francois Millet "Angelus" 1859 http://www.gardenofpraise.com/images2/angelus.jpg Realismi skulptuur Skulptuurid üritati realistlikult teha
aru ja mis peamine inimesed hakkasidgi mõtlema.Tähtsamaks vaimseks liikumiseks 18.sajandil Euroopas sai valgustus. Sageli nimetatakse 18. sajandit valgustussajandiks. Valgustajad olid kirjamehed, kes püüdsid oma teaostega rahvahulka harida ehk valgustada, selgitades mitmesuguseid elunähtusi. Valgustusideede sünnipaigaks on Inglismaa, sest seal valitses täielik demokraatia ja trükivabadus. Kõige kuulsamateks valgustajateks said Montesquieu, Voltaire ja Rousseau. Montesquieu kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Nii takistaks üks või teist omavolitsemast ning kodanike vabadus on kõige paremini kaitstud. Tema oli minu arvates ka üks väga tark mees, kes mõtles ühiskonnale ja tahtis et see paraneks. Voltaite naeruvääristas katoliku kirikut ja ta ei uskunud demokraatiasse. ,, Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik ," väitis ta. Tema meelst pidi valitsema
Selgita mõisted. (6p.) · literaat · impeerium · possaad · annekteerima · utoopia · radikaalne · nekrut 2. Miks nimetatakse 18. sajandit valgustussajandiks? (2p.) 3. Kes on pildil? Mis linna ta rajas? Kirjelda selle linna rajamist? (5p.) 4. Kellele kuulub ütlus? (4p.) 1. Ta liigub siiski. 2. Ma mõtlen, järelikult olen olemas. 3. Tagasi loodusesse. 4. Kus harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik. ... Rousseau ... Voltaire ... Galilei ... Descart 5. Kes on pildil? Miks nimetatakse teda valgustatud valitsejaks? (2p.)
vastu, lapse iseseisvust ja sõltumatust. Laps ise otsustab oma õppimise üle. Sotsiaalpedagoogikas rõhutati ühistööd ja ühtekuuluvust. Tuliseks teemas oli ka klassi ja kooli omavalitsus (Tuulik, 2001:72). Reformpedagoogika sünonüümiks on lapsekeskne pedagoogika (Tuulik, 2001:72). Kasvatuse lapsekesksus on lapsest lähtuv pedagoogika. Lapsekeskse pedagoogika esimeseks esindajaks oli Jean Jacques Rousseau. Rousseau rõhutas lapsepõlve ainulaadsust ja lapse isikupära. Tema pedagoogika kesksed teemad on lapse enesesuunamisvõime ja sisemine arengusüsteem. Lapses peitub sünnist saadik liikumapanev jõud, mis juhib tema arengut õiges suunas. Rousseau arvates tuleb kesksele kohale seada laps, mitte teadmine (Hytönen). Progressiivpedagoogilise suuna algatajaks oli John Dewey, kes mõjutas kogu 20. sajandi lapsekeskse teooria kujunemist kõige rohkem. Progressiivpedagoogiline suund tahtis rajada
John Locke (1632-1724) -Inglise filosoof, psühholoog ja pedagoog John Locke rõhutas varase lapse-ea olulist inimese isiksuse kujunemisel. Locke on esimene psühholoog, kes eraldas lapse-ea psühholoogia üldisest psühholoogiast. -Ta formuleeris uue vaate lapse loomusele, rõhutades just kasvatusprotsessi olulist rolli lapse isiksuse kujunemisel. -Erilist tähelepanu pööras Locke eelkooliealiste laste kehalisele kasvatusele ja mõistuse arendamisele. Jean Jacques Rousseau (1712-1778) -Prantsuse demokraat Rousseau töötas välja oma ideestiku lapse kasvatamiseks ja arendamiseks. Neid ideid kannab ka tema teos ,,Emil ehk kasvatusest". -Rousseau leidis, et lapsel on õigus rõõmsale lapsepõlvele ja igakülgsele arengule, ta rõhutas, et mäng on lapse kasvamisel peamine. -Ta nimetas, et täiskasvanu peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi kõige ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust ja toetama lapse isetegevust.
Valgustusajastu Miks tekkis? 1)inimeste maailmapilt avardus: mikroskoop, teleskoop, Ameerika avastamine 2)hakati väärtustama inimmõistust ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas" 3)Loodusteaduste areng: füüsika 4)arvati, et Jumal ei sekku inimeste maailma Valgustus tekkis Inglismaal, levis Euroopasse läbi Prantsusmaa. Mida valgustus muutis? · Suurenes sallivus · Kadusid nõiaprotsessid · Kohtumõistmisel kaotati piinamine · Seadused muudeti selgemaks · Talurahva olukorra parandamine · Valitsusviiside demokraatlikumaks muutmine Isik Ettekujutus ideaalsest riigikorrast Montesguieu parlamentaalne monarhia, seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev võ...
Birke Vahesaar Romantismist eemaldumine 19.saj teisel veerandil Prantsuse revolutsioon Tegelik ja ilustamata Tõde aitab ühiskonda paremaks muuta MAASTIKUMAAL ID John Constable Romantiliselt meeleolukad, objektiivsed View of Salisbury BARBIZONI KOOLKOND Romantikute üheks lemmikteemaks oli metsiku looduse ülistus. Pariisi maalikunstnikud 1830.a Barbizonis Loodusest võeti piltide värvitoonid, üksikasjad, kompositsioon Theodore Rousseau Jean-François Millet Honore Daumier Graafika Ühiskonnakriitili ne iseloom Suure üldistusjõuga tüübid Pilkamine Gustave Courbet Argipäeva kujutamine Oma näitus ‘’Realism’’ Maalis seda, mida ainult silmadega näeb ‘’Kivilõhkujad’’ Edouard Manet Kujutab Pariisi ja kaasaegset linnaelu Kuulus kompositsioon tavaliste inimestega ‘’Eine murul’’ ‘’Eine murul’’
Ta oli pärit jõuka kodanlase perekonnast ning pidas ideaalseks valitsemisviisiks monarhiat. Kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus Voltaire aasivalt. Voltaire uskus valgustatud monarhiasse, lootes, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. Voltaire külastas Preisimaa kuninga Friedrich II õukonda ning oli kirjavahetuses Venemaa keisrinna Katariina II-ga. Rousseau: Jean-Jacques Rousseau (1717-1778) sündis Genfis kellassepa pojana. Ta ema suri sünnitusel. Rousseau elas suurema osa elust Prantsusmaal. Arendades edasi ühiskondliku lepingu teooriat, seletas Rousseau seda kui üksikisikute kokkulepet allutada oma arvamused, otsused ja õigused kogu ühiskonna kui terviku huvidele ja üldisele tahtele. Viimane ei hõlmanud mitte ainult eksisteeriva, vaid ka eelnenud ja järgnevate põlvkondade tahet. Ideaalset riigivormi üldise tahte elluviimiseks ei leidnudki
figuuri. Barbizoni koolkonna tähtsus realistlikus maastiku maalis 1830-ndatel aastatel hakkas rühm Pariisi maalikunstnikke pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades, eriti Barbizoniz ja mõned neist asusid sinna püsivalt elama (nagu näiteks Thedore Rousseau (tedoor russoo) (1812-1867). Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida varsti hakati realismiks nimetama. Rousseau kuulsaim töö on "Äike saabub". Nn Barbizoni koolkond tegeles maastikumaaliga. Nad loobusid väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ja hakkasid maalima ainult seda, mida nad enda ümber nägid. Nende meelest oli kunstis kõige tähtsam tõde, s o objektiivse tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine. Loodusest võtsid nad piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsiooni.
Kuigi tsivilisatsiooni kritiseeriti juba ka valgustusajal. (Rousseau) TAGASI LOODUSE JUURDE Mõnedele sai nüüd hüüdlauseks tagasipöördumine looduse juurde. ,,Loodus" tähendas valgustusfilosoofide jaoks peaaegu sama mis ,,mõistus"; sest inimese mõistus on ju looduse poolt antud vastupidiselt kirikule ja tsivilisatsioonile. Osutati, et loodusrahvad on tihtipeale tervemad ja õnnelikumad kui eurooplased, kuna nad pole tsiviliseeritud. Rousseau tuli välja loosungiga: ,,Pöördugem tagasi looduse juurde!", sest ta arvas, et loodus on hea ja ka inimene on loomult hea. Kõik halb aga tuleneb ühiskonnast. HUMANISEERITUD KRISTLUS Ka religiooni oli vaja muuta looduslikuks ehk loomulikuks; religioon pidi viima vastavusse inimese loomuliku mõistusega. Kerkis esile ka materialiste, kes Jumalat ei uskunud ja olid seega ateistid. Kuid enamiku valgustusfilosoofide meelest polnud mõistlik maailma ette kujutada ilma Jumalata, selleks oli
haritust, võimaldades inimestel olla informeeritud, kuna kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist infot, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. ,,Valimine liisku heites," ütleb Montesquieu, ,,on loomult demokraatlik." Hästi, aga mis mõttes see nii on? ,,Liisuheitmine," jätkab ta, ,,on valimisliik, mis ei tee kellelegi liiga, vaid jätab igale kodanikule mõistliku lootuse, et kord saab ka tema isamaad teenida." ( Rousseau 1762: 150 ) Üheski tõelises demokraatias pole riigiteenistus mingi eelis, vaid kohustus, millega ei saa kuidagi koormata üht inimest õiglasemalt kui kedagi teist. Üksnes seadus saab määrata selle ülesande isikule, kellele liisk langes, sest siis on tingimused kõigile võrdsed nagu ühele demokraatlikule riigile omane. Liisuheitmine ei tekitaks erilisi raskusi tõelise demokraatia korral, kus võiks valida ükskõik keda. Ent tõelist demokraatiat ei ole olemas.
Seda dikteerisid suured moemajad, mille hulgas said juhtivaks Pariisi moekunstnikud ja firmad. REALISTLIK MAALIKUNST 1830-ndatel aastatel hakkas rühm Pariisi maalikunstnikke pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades, eriti Barbizonis ja mõned neist asusid sinna püsivalt elama (nagu näiteks THEODORE ROUSSEAU [tedoor russoo] (1812-1867)). Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida varsti hakati realismiks nimetama. Rousseau kuulsaim töö on "Äike saabub". Nn Barbizoni koolkond tegeles maastikumaaliga. Nad loobusid väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ja hakkasid maalima ainult seda, mida nad enda ümber nägid. Nende meelest oli kunstis kõige tähtsam tõde, s o objektiivse tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine. Loodusest võtsid nad piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsiooni. Tõetruu maalikunst mõjus võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku
3) Oma ülesandeid ära veereta teistele, 4) Tänaseid töid ära jäta homseks, 5) Vii töö lõpuni, mitte ära paranda pidevalt, 6) Alustatut ära jäta pooleli. J. Locke (1632-1704) Inglise filosoof: õpetada tuleb vaid eluks vajalikku. · Kasvatuse eesmärk: arenda lapse mõistust sedavõrd, et ta soovi korral mistahes teadmisi saaks omandada. · NB enesedistsipliin ehk käitumise allutamine mõistuse kontrollile. · Õppimist seostatagu uudishimuga. J. J. Rousseau (1712-1778) · Prantsuse pedagoog/filosoof: õppetöö tuleb rajada huvile. Valmis teadmiste asemel arendatagu lastes võimet ise tarkusi otsides neid ühtseks tervikuks liita. · Juba Comenius rõhutas õppeainete vahelist integratsiooni, veelgi enam teeb seda R. · NB töö roll. R: "Tööta inimene on varas!" LAPSEKESKSUS tol ajal- Tulenes sotsiaalse heategevuse taustal olulist rolli mänginud kristliku ligimesearmastuse ideest, mis rõhutas inimväärikust ja hingeelu rolli
Thomas Hobbes, John Locke, Samuel Richardson, Henry Fielding, Laurence Sterne, Tobias Smollett, Daniel Defoe, Jonathan Swift 5 Saksamaa valgustus - tegelased ja jooned Oluline oli draamakirjandus. Ühiskonna parandamist taotleti inimeste harimise ja paremaks muutmise teel. Lessing, Leibniz, Herder, Goethe, Schiller. 6 Prantsusmaa valgustus - tegelased ja jooned Mõjutused Inglismaa filosoofiast Ratsionalism Voltaire, Montesquieu, Rousseau, Diderot, Descartes. 7 Satiiriline ja filosoofiline proosa. Swift ja „Gulliveri reisid” Ta on pärit Dublinist, vaesest vaimulikust perest. Satiiriline filisoofiline proosa saab alguse Jonathan Swiftist. Jutustav, arutlev aga teravalt pilkav jutustav teos. Tema peateos on ‘'Gulliveri reisid’’, filosoofiline satiir. Seikluslik ja imepäraste juhtumistega teos. 8 Daniel Defoe ja robinsonaad Daniel Defoe oli Inglise kirjanik, ajakirjanik, spioon
ajajärk, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine Mis on valgustusajastu järgi ülim väärtus? haridus ja teadmised Valgustusajastule iseloomulik maailmapilt, vähemalt 5 tunnust. vähenes usk kirikutesse; väärtustati ratsionaalset mõtlemist; väärtustati inimõigusi ja teadust; usk mõistuse võimalustesse; traditsioonide hülgamine Kuidas on valgustusajastuga seotud Voltaire ja Rousseau? *Voltaire: valgustusaja parim esindaja/ *Rousseau: Prantsuse radikaalseim filosoof ja kirjanik Milles seisnes valgustajate arvates inimese õnneliku elu saladus? mõistuse ja teaduse arendamine; teadmiste ja hariduse levitamine Iseloomusta valgustuskirjandust. filosoofilise kallakuga; usk inimese mõistusesse ja inimloomu headesse algetesse ROMANTISM Aeg, esindusriigid. 18.saj-19.saj esimene pool;
middle of the eighteenth century. The European Enlightenment developed in part due to an energetic group of French thinkers who thrived in the middle of the eighteenth century. They were called : "The Philosophes" John Locke August 29, 1632 October 28, 1704 . English philosopher. One of the most influential Enlightenment thinker. Believed that human nature allowed men to be selfish. Believed that all people were equal. Jean-Jacques Rousseau June 28, 1712 July 2, 1778 . Philosopher, literary figure, and composer of the Enlightenment... Saw a fundamental divide between society and human nature . François-Marie Arouet 21 November 1694 30 May 1778 . Known as "Voltaire" French Enlightenment writer, essayist, deist and philosopher... Outspoken supporter of social reform. Important thinker. Thank you for listening!
Alexandre Dumas vanem · 18021870 Päritolu · Alexandre Dumas Davy de la Pailleterie · Vanaisa aadlisuguvõsast · Dumas' isa läks oma isaga tülli ja võttis naise perekonnanime · Dumas' isa oli Napoleoni armees kindral · Kolmas laps · Raske majanduslik olukord · Dumas Pariisis jurist Orleans'i hertsogi juures · Läks teatrisse · Tuntus draamakirjanikuna Pere- ja eraelu · Poeg A. Dumas noorem, abieluväline tütar · 1840 abielu näitlejanna Ida Ferrier'ga · Naistelemb · Maetud Pariisi koos teiste kirjanduse suurkujudega (Rousseau, Hugo, Voltaire) Loometöö · Loetuim prantsuse kirjanik maailmas · Teater, draamakirjanik · Ajaloolised seiklusromaanid "Krahv Monte-Cristo "Kolm musketäri" 1844 "Kakskümmend aastat hiljem" · Sõber ja rivaal Victor Hugo Loometöö · 1832. a koolera epideemia · Dumas reis Euroopas: Austria, Holland,...
· Ilmuma hakkasid entsüklopeediad · Ajakirjanduse ilmumise algus (nii filosoofilise kui ka ilukirjandusliku sisuga) · Romaan areneb edasi uueks nüansiks seksuaalelu kirjeldamine · Saksamaal oli sel perioodil liikumine, mida nimetati ,,tormi- ja tungiliikumiseks" (18 saj. II poolel), eestvedaja oli Herder. Selles liikumises paistsid silma Goethe ja Schiller. Sellest liikumisest sai alguse rahvaloomingu austamine. · Esindajad : Diderot, Rousseau, Daniel Difoe, Isaac Newton, Jonathan Swift jt. Romantism · 18. saj. lõpp 19. saj. I pool · Loomingut läbib kirglik vabaduse ja õigluse ihalus. · Sai alguse Saksamaalt ja Inglismaalt, levis Venemaale, Hispaaniasse jt. · Romantismi perioodil hakkasid rahvad hindama oma minevikulugu. · Märksõnad: demonkratism, mineviku idealiseerimine, tundeline periood, valdab lüürika, oluline on erandlikkus, tegelased individuaalsed.
Peamised tellijad olid monarhistlikud valitsused, aristokraadid ja kirikud. Toetus gootika stiilile. Neobarokk Tellijateks olid uusrikkad. Levis Prantsusmaal ja Saksamaal. Toetus barokkliku stiilile. Mihhail Preobrazenski Aleksander Nevski katedraal Realism Eemaldumine romantismist. Kehtis objektiivsus. Nad maalisid,mida nägid. Kunstnikud: Camille Corot, Theodore Rousseau ja JeanFrancois Millet. JeanFrancois Millet Viljapeade korjajad
võim annaks seadusi, aga ei viiks neid ellu · Montesquieu toetas kolmanda, tasakaalustava võimuna sõltumatut kohtuvõimu Voltaire Pidas ideaalseks valitsemisvormiks monarhiat. · Enam kui keegi teine uskus Voltaire valgustatud monarhiasse, lootuses, et valgustatud valitsejad suudavad reformide abil ühiskonda paremaks muuta Rousseau Ideaalset riigikorraldusvormi, üldise tahte elluviimiseks Rousseau ei leidnudki. · Rousseau jaoks sai ideaalne riik olla ainult väike, kus otsuseid langetas rahvakoosolek, kuid isegi sellisel juhul jäi ta pessimistiks, sest rahva hääled olid äraostetavad · Rousseau kahtes ka parlamentaarses demokraatias, kartes, et mis tahes esinduskogu hakkab otsuseid vastu võtma vaid enda huve arvestades Venemaa aegsed absolutistlikud valitsejad Eestis · Peeter I aeg balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal restitutsioonidega e
"Pärsia kirjad", 1748.a "Seaduste vaimus", Parim parlamentaarne monarhia, vajadus eraldada seadusandlik (parlament), täidesaatev (kuningas) ja kohtuvõim (sõltumatu kohus).Tänapäeva demokraatia alusmüür. Francois Marie Voltaire (1694 1778) "Filosoofilised kirjad" Ei uskunud demokraatiasse "Kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema, hukkub kõik" Ideaalne riigikord valgustatud monarhia piiramatu võimuga haritud monarh, peab silmas üldsuse kasu Jean Jacques Rousseau (1712 1778) "Kas teaduste ja kunstide edu on soodustanud kõlbluse paranemist?" "Tagasi loodusesse!" Poliitiline ideaas rahvavõim.Selle teostamine ebaselge.Võim koonduks ühe isiku kätte, kes viib ellu rahva tahet ja takistaks teisitimõtlejaid.Mõningad vaated leidsid hiljem järgimist kommunistide poolt.
Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelas Kui inimene on sündinud vabana ja võrdsena siis on ta ise enda peremees, keegi ei ole võimeline inimest tema nõusolekuta millegagi kaasa viima .Inimene ei ole võlgu nendele, kellele ta ei ole midagi lubanud, inimene on sündinud vabana ja on oma elu omanik. Inimesel ei ole mingeid kohustusi , kui ta pole selleks põhjust andnud . Rousseau on öelnud: "Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelas." See on ka põhjus, miks paljud usuvad end olevat oma tegemistes ja väljaütlemistes vabad, ent pole seda tegelikult sugugi. Inimlikud piirid on seatud meile ainult meie endi heaolu nimel . Poleks neid piire, oleks meie maailm hukas , sest igaüks teeks vaid seda , mida ta ise õigeks peab. Piirid on need mis lasevad meil kõigil võrdselt elada . Inimene on vaid siis ahelais , kui ta endale ise kohustused seab
Ajakirjandus kujunes välja ühiskonna peegliks. Kirjandusühingud avalikustusid ega olnud enam suletud. Filosoofia hakkas kirjandust (eriti ilukirjandust) mõjutama. Filosoofia ja ilukirjandus olid läbipõimunud. Teater Valgustusperioodi alguses luule tähtsus taandus. Tundeid enam ei hinnatud. Lahati ilu mõistet. Ilmus seksuaalteoseid (de Sad, Laclos’). Perioodi lõpul hakati taas luulet hindama. Tuntumad valgustajad on Voltaire ja Rousseau. Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti, et ühiskonnaprobleemid on tingitud vaimupimedusest, harimatusest ja keskaegsest dogmaatikast või fanatismist. Selleks, et inimeste teadmisi suurendada, loodi entspklopeediaid (Denis Diderot, kes kirjutas kiriku ja võimu vastasseisust). Valgustusfilosoofid püüdsid oma harivaid ideid ühiskonda viia ilukirjanduse abil. 25. Voltaire Voltaire (1694-1778), pärisnimega Francois-Marie Arouet
MAAILMAKIRJANDUSE PÕHIVOOLUD JA AJASTUD Kreeka Euroopa Itaalia, Hispaania Hispaania Inglismaa Rooma Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Saksamaa ANTIIKAEG KESKAEG RENESSANSS BAROKK KLASSITSISM A J A T E L G u 8.saj eK 5.- 14.saj 14.-16.saj 1600-1750 17.-18.saj 4.saj fil´id Dante Donne P.Corneille Aischylos trubaduurid Boccaccio La Fontaine J.Racine Sophokles bardid Petrarca Calderon Moliere Eurip...
14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda 9. Kodanlik perekonnamudel 10. USA iseseisvusdeklaratsioon 11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed: (Jutusta temast) 1. Louis XIV 2. Charles I 3. Oliver Cromwell 4. Immanuel Kant 5. Montesquieu 6. Rousseau 7. Friedrich Wilhelm I/Friedrich II 8. Maria Theresia/ JosephII 9. Ivan IV Julm 10. Peeter I 11. Katariina II 12. Napoleon Bonaparte 1. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi teoreetik Jean Bodin eelistas monarhiat, kus kõik seadused pidid lähtuma ainult valitseja tahtest. Absolutsimi Prantsusmaal iseloomustab Louis XVI ,,Riik see olen mina!". Absolutistliku riigikorraoluliseks toeks sai alaline sõjavägi ja rangelt kontrollitud rahvuskirik.
Isikute puhul tuleb teada nende poolt läbi viidud reforme/muudatusi ning loomulikult ka seda, kellega on tegemist Jean Bodin, Louis XIII, kardinal Richelieu, Louis XIV, Jules Mazarin, Jean Baptiste Colbert, Louis XV, markii de Pompadour, James I, Guy Fawkes, Charles I, Oliver Cromwell, Charles II, James II, William III, George I, Robert Walpole, Thomas Hobbes, John Locke, Charles- Louis de Secondat Montesquieu, Francois-Marie Arouet Voltaire, Jean-Jacques Rousseau, Christian Wolff, Francois Quesnay, Friedrich I, Friedrich Wilhelm I, Friedrich II Suur, Maria Theresia, Joseph II, Peeter I, Katariina II. 1605, 1613, 1624, 1640, 1642, 30.01.1649, 19.05.1649, 1660, 1679, 1682, 1689, 1707 Merkantilism, absolutism, püssirohuvandenõu, ümarpead, kavalerid, restauratsioon, habeas corpus act, toorid, viigid, parlamentaarne monarhia, kuulus revolutsioon, Õiguste bill, valgustus, võimude lahusus, suveräänsus, kameralistid, füsiokraadid, Seitsmeaastane sõda,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
