Sellega oli Eesti vallutamine lõppenud ja kogu Eesti oli ristisõdijate käes. Kaotuse peamiseks põhjuseks oli ristisõdijate kõrgem arengutase. Nad olid rohkem organiseerunud ja neil oli parem relvastus ja väljaõppe. Samuti oskasid nad kasutada mörti ja ehitada kivikindlusi. Relvastuses olid neil ammud, kiviheitemasinad ja soomusrüü. Ristisõdijaid toetas kogu Lääne-Euroopa ja paavst, lisaks rüüstasid Eestit taanlased ja rootslased. Koostööd ei suudetud teha leedukatega ega ka eriti palju venelastega. Peale halbade tagajärgede ka oli positiivseid tagajärgi. Sakslaste valitsus tõi kaasa tehnilist uuendust ja kõrgemat arengutaset. Samuti tänu sellele sai Eesti siseneda Euroopa kultuurimaailma. Maa vallutamisel sõlmiti eestlastega suulised või kirjalikud lepingud, mis panid paika kaotajate õigused ja kohustused. Kohtumõistmist viisid endiselt läbi
Arutlus Miks said eestlasd muistses vabadusvõitlused lüüa? Muistne vabadusvõitlus kestis 1208-1227. aastani. Eestlased olid võitluses väga tublid ja pidasid vastu ligi 20 aastat, kui näiteks Eesti lõunanaabrid vallutati palju lühema aja jooksul. Põhjuseid, miks Eesti muistse vabadusvõitluses lüüa sai, on mitmeid. Peamiseks põhjuseks oli see, et vaenlastel oli suur armeeline ülekaal. Ristisõdijate armees olid elukutselised sõjamehed. Eestlased polnud eriti suur vallutaja rahvas. Enamus meie rahvast olid põlluharijad ja karjakasvatajad. Vaenlaste kasutada oli kõige moodsam sõjatehnika. Eestlastel niisugust varustust polnud, sest naaberrahvastega võrreldes oli neil piisavalt hea varustus. Ma arvan, et kui eestlased oleksid olnud sarnase suurusega rahvas nagu sakslased ja kasutada oleks olnud kõige moodsam varustus, siis poleks sakslased võitnud. Eestlased oskasid hästi...
Ka idanaabritega polnud eestlaste suhted väga head. Venelastega tehti koostööd ristisõdijate vastu, kuid tihti osutusid nad hoopis vaenlasteks. Tihedad sõjalised kokkupuuted nõrges- tasid eestlasi. Ordurüütleid abistasid endised paganad ning eestlaste allutamine oli seda kergem. Eesti aladest olid huvitatud mitu erinevat vallutajat. Peale sakslaste üritasid peale- tungi ka venelased, kelle üks soovidest oli levitada õigeusku. Eesti aladest olid huvitatud ka taanlased ja rootslased. Seetõttu pidid eestlased pidevalt kellegagi võitlema ning see mõjus neile omakorda laastavalt. Vastu suudeti hakata ainult rootslaste pealetungile. Muistse vabadusvõitluse lõpus jagati Eesti aga neljaks erine- vaks feodaalriigiks. Erinev sõjaline tase on kindlasti eestlaste kaotuse üheks peamiseks põhjuseks. Ordurüütlid olid elukutselised sõdijad. Samuti oli neil parem relvastus. Eestlased ei suutnud vastu hakata saksa jõududele
Ka idanaabritega polnud eestlaste suhted väga head. Venelastega tehti koostööd ristisõdijate vastu, kuid tihti osutusid nad hoopis vaenlasteks. Tihedad sõjalised kokkupuuted nõrges- tasid eestlasi. Ordurüütleid abistasid endised paganad ning eestlaste allutamine oli seda kergem. Eesti aladest olid huvitatud mitu erinevat vallutajat. Peale sakslaste üritasid peale- tungi ka venelased, kelle üks soovidest oli levitada õigeusku. Eesti aladest olid huvitatud ka taanlased ja rootslased. Seetõttu pidid eestlased pidevalt kellegagi võitlema ning see mõjus neile omakorda laastavalt. Vastu suudeti hakata ainult rootslaste pealetungile. Muistse vabadusvõitluse lõpus jagati Eesti aga neljaks erine- vaks feodaalriigiks. Erinev sõjaline tase on kindlasti eestlaste kaotuse üheks peamiseks põhjuseks. Ordurüütlid olid elukutselised sõdijad. Samuti oli neil parem relvastus. Eestlased ei suutnud vastu hakata saksa jõududele
Kuidas on kodumaatunne muutunud läbi aegade? Kodumaaks peab inimene maad, kus ta on üles kasvanud, kus elavad tema sugulased ning kus peetakse lugu ühistest traditsioonidest. On inimesi, kes oma sünnimaad ülistavad, kuid ka neid, kes leiavad, et kusagil mujal on elada parem. Oleme kõik omanäoliste isiksustega, leiame erinevatest tegutsemistest ja sündmustest rõõmu. Kuid on üks tunne, mis peaks meil olema samaselt mõistetav - see on kodumaatunne. See tundmus hoiab oma rahvast isamaa ligi ning saadab meid kogu elu. Sealjuures on isamaa-armastusel kombeks võimsust võtta periooditi, see tuleb välja nii ajaloo etappe uurides, kui ka inimeste igapäevaelu jälgides. Miks on see nii kujunenud ning mis seda täpsemalt mõjutab? Teame, et tänaste sidevahendite väljatöötlemine võttis tublisti aega enne kui nad muutsid meie elu hõlpsamaks info levimise ja kaugemate paikadega kontakti hoidmise näol. Vanasti need võimalused puudus...
Eesti ala valitsejad 1319saj. Eesti keskajal ja uusajal on olnud mitmeid valitsejaid. 1319. saj. Jooksul pole kordagi võim Eestile kuulunud.Vaatamata pidevate valitsuse muutmisele on Eestimaa suutnud hoida oma kultuuri. Eesti alal on valitsenud mitmed suured riigid. Kõige pöördelisem hetk Eestimaal oli see, et 1208 1227a. Toimunud Muistne vabadusvõitlus, kus Saksamaa , Taani, Rootsi jagasid omavahel eestimaad. Igal riigil oli oma eesmärk: Saksamaa suurimaks eesmärgiks oli ristiusu levitamine, aga taanlaste ja rootslaste eemärk oli oma võimupiiride lainedamine ja saada enda alla eesti asendi läänemere kaldal, mis toob selle ala vallutatud riigile suurt kasu. 13.saj toimus Eesti alade jagamine, sakslastele jäi ordu valdus mis hõivas suuremat osa eesti ala, taanlastele aga PõhjaEesti, siis jagunes veel saarelääne ja Tartu piiskopkondadeks,Muistse vabadusvõitluse valitsejad viisid Eesti Euroopa kultuuri ruumi ja arendasid sõja...
tegevus)? Maad jaotati vojevoodkondadeks(pärnu,Tartu). Huvi taastada katoliiklus. Luuakse üleväina hertsokond jesuiidid? Vastu reformatsiooni teostajad ja juhtijad Gustav II Adolf? Kuulsamaid Rootsi väejuhte Reduktsioon?1680 Karl XI surus läbi kogu riigis,aadlitelt võeti tagasi maad. vakuraamatud?kanti talupoegade kohustused mõisa ees. Mis juhtus Altmargi ja Brömsebro rahulepingu tulemusena? Lõuna eesti läks rootsile Mis põhjusel suutsid rootslased, sõdade perioodi lõpuks, vallutada kogu Eestimaa? Sellep et Eestlased suhtusid neisse hästi. Arutle, kas Rootsi aega sai nimetada heaks ajaks või mitte? Näited Sai nimetada, kui heaks ajaks ja seda näitas rahvaarvu kasv. Sõjad olid möödas. kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti rahvastiku arengut? Mõjutas hästi Eestimaal sündimus hakkas tõusma ja rahva arv kasvas Mis osadeks jagunes Balti hertsogiriik? Eestimaa,liivimaa ja saaremaa
Kas Euroopa Liiduga ühinemine piirab Eesti Vabariigi suveräänsust? Eesti on olnud pikka aega võõra võimu all. Meie väikese territooriumi, maavaradevase ja väikese rahvaarvuga läänemereriiki on himustanud paljud võõrad rahvad. Meid on vallutanud rootslased, poolakad, taanlased, sakslased ja korduvalt venelased. Viimased hoidsid Eesti Vabariiki kõige kauem oma käsutuses. 19401941 19441990 Neil aastail kuulusime kurikuulsasse Nõukogude Liitu. Eestlaste vabadus oli piiratud ja omadel puudus sõinaõigus. Kõik otsused tulid suursugusest Moskvast. Keelatud oli kõik- reisimine, avalik joomine, noored ei tohtinud avalikult isegi kudrutada, ilma et neid korravalvurid oleks korrale kutsunud. Suurim minus selle
Venemaa, Taani, Saksi-Poola Osalevate riikide valitsejad Rootsi kuningas Vene tsaar Peeter I Karl XII Osalevate riikide valitsejad Taani kuningas Poola kuningas ja Frederik IV Saksi kuurvürst – August II Tugev Sõja algus Jaanuar 1700 - August II Tugeva juhitud Saksi-Poola väed ründasid Riiat Veebruar 1700 - ründasid taanlased Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal August 1700 – rootslased ründasid Kopenhaagenit – Taani oli sunnitud sõjast välja astuma Samal ajal Venemaa kuulutas sõja Rootsile Sõja algus Sügisel 1700 – Vene väed piirasid Narvat Rootsi kuningas Karl XII saabus vägedega Eestisse Novembris toimunud Narva lahing – venelaste suur lüüasaamine Lugege dokument lk.91, vastake küsimusele lk.93! Rootsi väed talvitusid Laiusel Sõja jätkumine 1701 – Erastvere lahing 1703 – suur vene vägede rüüsteretk
• Lääniisandad – Saksamaalt – Taanist – eesti päritolu • Linnused – vakusepidu – eramõisad – kirikumõisad • 14. saj mõisnikule kogu võimutäius – rüütelkonnad Talupoegade olukord 13.- 14. saj • keelati väliskaubandus • naturaalandam – kümnis – hinnus • teotöö • kirikukümnis • ehitustöödel osalemine • sõjateenistus Maarahvas 14.-16. saj • Rahvaarvu kasv • Sisserändajad – sakslased – rootslased – venelased – juudid, mustlased • Kihistumine – adratalupojad – üksjalad – vabatalupojad – maavabad • vabadikud, sulased • träälid Talupoegade olukord 14.- 16. saj • Mõisate arvu kasv – viljahindade tõus • Koormiste kasv – teoorjus – kümnise suurenemine – raharent • Pärisorjuse ja sunnismaisuse teke – “mees või võlg” – haagi- e adrakohtunikud – 1507 relvakandmise keeld
aastakäive üle 5,2 miljoni EEK. Selvehallide turul on suurimateks kontsernideks Dansk Supermarked, mis opereerib jaekaubakette Bilka, Netto ja Føtex ning Coop Norden Danmark, mis opereerib jaekaubakette Fakta, Irma, Super Brugsen ja Kvickly. Kokku kontrollivad Dansk Supermarked ja Coop Norden Danmark üle 50% toidukaupade jaemüügi turust[2]. 4.5 Turism Taani turistid on enamasti inimesed Taani naabermaadest. Kõige rohkem külastavad Taanit Sakslased, neile järgnevad Rootslased, Norrakad ja Hollandlased. 2007 aastal külastas Taanit 4,7 miljonit turisti ja sellega oli Taani 42. kohal UNWTO Maailma Turismi edetabelis. Taanis on mitmed liivarannad, mis meelitavad peamiselt Sakslaseid. Rootslased ja Norrakad käivad tihti Kopenhaagenis, kui paljud noored Skandinaavlased käivad Taanis odava ja vabalt kättesaadava õlu, veini ja piirituse pärast[1]. Kasutatud kirjandus 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Tourism_in_Denmark 2. http://www.estemb.dk/est/eesti_ja_taani
Röstitud veise sisefilee tomatimarmelaadi glasuuri, vürtsikate kartulipüreekorvikeste ja mustsõstra-veinikastmega 21.50 Magustoidud Kodujuustu-semifreddo halvaa, pähklite ja magusa jõhvikakastmega 3.20 Sokolaadifondant jäätisega 3.20 Mandli-toorjuustukook vaarikakastmega 3.50 Mascarpone-mokaparfee konjakisiirupiga 4.50 Juustudessert porgandiküpsisega (Inglise mango-ingverijuust, jõhvikajuust, naturaalne magusjuust) 5.60 Minu praktikal oleku ajal viibisid maja soomlased ja rootslased, kellele oli mõeldud grupimenüü. Neile pakuti hommikusööki, lõunasööki ja õhtusööki. Oli olemas nädala menüü. Kui midagi muutus väga üksluiseks ja kliendil oli kaebusi, tehti ka mõned üksikud muudatused menüüs. Esmaspäeval pakuti lõunasöögiks singi-sibula juustusuppi, Kalkuniguljassi, kartuli putru, tatart. Toidule käis alati juurde salati valik, kus oli vähemalt nelja sorti toorsalateid. Magustoiduks oli kama-maasikamagustoit
Röstitud veise sisefilee tomatimarmelaadi glasuuri, vürtsikate kartulipüreekorvikeste ja mustsõstra-veinikastmega 21.50 Magustoidud Kodujuustu-semifreddo halvaa, pähklite ja magusa jõhvikakastmega 3.20 Sokolaadifondant jäätisega 3.20 Mandli-toorjuustukook vaarikakastmega 3.50 Mascarpone-mokaparfee konjakisiirupiga 4.50 Juustudessert porgandiküpsisega (Inglise mango-ingverijuust, jõhvikajuust, naturaalne magusjuust) 5.60 Minu praktikal oleku ajal viibisid maja soomlased ja rootslased, kellele oli mõeldud grupimenüü. Neile pakuti hommikusööki, lõunasööki ja õhtusööki. Oli olemas nädala menüü. Kui midagi muutus väga üksluiseks ja kliendil oli kaebusi, tehti ka mõned üksikud muudatused menüüs. Esmaspäeval pakuti lõunasöögiks singi-sibula juustusuppi, Kalkuniguljassi, kartuli putru, tatart. Toidule käis alati juurde salati valik, kus oli vähemalt nelja sorti toorsalateid. Magustoiduks oli kama-maasikamagustoit
Eestlased sunniti aga taganema. Eesti maalinn võeti üsna kerge vaevaga ära, lõhuti maha ja ehitati "Taani linn", Tallinn, asemele. Siit püüdsid nad oma võimu eestlaste üle maksma panna. taanlased põrkasid aga seejuures sakslastega kokku, kes põhja poole tungisid. Nii tekkis taanlaste ja sakslaste vahel äge tüli. Viimaks jõudsid taanlased siiski nii kaugele, et neile sai Tallinn ühes Harju- ja Virumaaga. Viimaks ilmusid ka rootslased Läänemaad võitma ja rahvast ristima. Vabad ja julged saarlased, kes sellest kuulda said, tulid 1220.a. suure sõjaväega ja purustasid rootsi väesalga täielikult. See sündmus julgustas ka teisi eestlasi. Järkmisel aastal läksid saarlased, harjulased ja virulased Tallinna alla ja piirasid seda ligi 2 nädalat. Kantsi vallutamiseks ei jätkunud neil siiski jõudu. 1222.a. võttis Taani kuningas ette sõjakäigu Saaremaale, et saarlastele kätte maksta. ta laskis sinna kindluse ehitada
asendada üritati. 1705 koondas Peeter I Vene sõjaväe Grodnosse, kuhu suundus ka Karl XII. 1706 tõmbus Venemaa vägi Kiievisse. Nüüd läks Karl XII oma vägedega Saksimaale, kus vürst August sunniti sõjast välja. 1708 läks Karl XII Ukrainalt sõjalist abi paluma, kuid sellest oli vähe kasu. Venemaa alustas pealetungi Liivimaale. Rootsi vägi Karl XII eesotsas ja vene vägi Peeter I eesotsas kohtusid Poltaavas, kus rootslased said häbistavalt lüüa. Karl XII põgenes Türgimaale. 1710 langes Liivimaa Venemaale. 1714 langes neile ka Soome. Samal aastal oli Karl XII Rootsi naasnud, kuid 1718 suri ta sõjakäigul Norrasse. Sellega oli Rootsi võim sõjas murtud. Ametlikult lõppes sõda alles 1721 aastal Uusikaupunki rahuga.
Hiljem jaotati Frangi riik Verduni lepinguga kolmeks osaks, millest kaks on üsnagi sarnasel geograafilisel kujul tänaseni säilinud tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa. Verduni lepingust on möödas ligi 1200 aastat. Frangi riigi lagunemisega algas killustatuse ajajärk, mil kuningad ei suutnud võimsaid ülikuid oma käpa all hoida. Segadusi kasutasid ära välisvaenlased, sealhulgas Skandinaaviast pärit viikingid. Mitmed skandinaavia rahvad - nende hulgas näiteks norrakad ja rootslased - olid end tolleks ajaks juba tänasestele asualadele sisse seadnud, kuid oli ka rahvaid, kes tegelesid alles varakeskajal oma ,,kodu" otsimisega. Väljarännet Skandinaaviast põhjustas elanikkonna kasvuga kaasnev maapuudus. Elatist hakati otsima kaubandusest ja mereröövist - viikingeid tuntaksegi kui ühtesid ajaloo suurimaid meremehi. Nõnda seadsid mõningad neist end sisse üsnagi loogilistel asualadel - saartel. Britannia sai oma osa, samuti Island. Hiljem suruti küll põhjamaalased
valdavalt rahumeelsed. Muinas usund oli eelkõige loodususund, tähtsal kohal oli ravimaagia. Selge piiriliste jumalate olemasolu muistetel eestlastel on vaieldav. Toon välja tähtsamad daatumid muistses vabadusvõitluses. I etapp- jõudude tasakaal. 1208- sakslaste sissetung Ugandisse. 1210 - Ümera lahing- rünnak kulges edukalt, kus eestlased võitsid. 1212- 1215- Toleida vaherahu. 1217- Madisepäeva lahing- eestlased said lüüa. II etapp- sakslased saavutavad edumaa. 1219- Taanlased ja Rootslased Tallinnas, kus eestlased kaotasid. III etapp- eestlaste meeleheitlik, kuid ka tulutu vastupanu ja lõplik alistumine. 1222- 1223- Eestlaste edu, 1224- Tartu alistamine, 1227- Saaremaa alistamine. Allajäämise põhjuseid on mitmeid: ei tehtud piisavalt koostööd, puudusid sõjalised kogemused, vastastel oli parem sõjavarustus ja paremad sõjamehed ja pidid võitlema mitme erineva vaenlasega. Minu arvates oli
Peagi jõudis kohale 3000- meheline vägi (sakslased, liivlased, latgalid).Otsustav lahing 1217. a 21. sept. - Madisepäeval . Viljandi lähedal , ja lõppes eestlaste allajäämisega ehkki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi.Langes Lembitu , mitmed teised eesti vanemad, Liivlaste vanem Kaupo ( see oli üks muistse vabadusvõitluse suuremaid kaotuseid ). 6.) Taanlased pidasid sakslastega ristisõda Läänemere lõunakaldal , samal ajal aga vallutasid rootslased ristisõja lipu all paganlikud soomlased. Taani poolt sekkus ristisõtta Kuningas Voldemar II .Tema eesmärgiks oli eestis kindlat kanda kinnitada.Ta tahtis kehtestada taani võimu eestis ja rahvas ristiusustada.taanlased hõivasid Harjumaa,Rävala,Virumaa ja Järvamaa. 1219 Tallinn - 1219.a sekkus Baltikumi pärast lahingut peetavasse ristisõtta Taani kuningas Valdemar II , kes maabus suure laevastikuga Rävalas
I Slaid isiklikelu Gustav II Adolf oli Rootsi võimas rootsi kuningas, kelle eraelust on vähe teada ·Sündis 19.detsember 1954 Rootsis Stockholmis ·Tema isa oli Rootsi kuningas Karl IX ja ema kuninganna Kristina Holstein-Gottorp. ·30.oktoober 1611 sureb Karli IX ning Gustav II Adolfist saab Rootsi kuningas olles ainult 17 aastane. Kaks kuud hiljem 31.detsember 1611 anab ta kuningavande Nyköpingi riigipäeval ·25.november 1620 abiellus Gustav II Adolf Brandenburgis Maria Eleonorega, kes sünnitas talle kaks tütart 1623 Christina Augusta, kes suri aasta hiljem ning 1626 18.detsember Christina I, kellest sai tulevikus Rootsi kuninganna. ·16.november 1932 sureb Gustav II Adolf Lützeni lahingus, kuid ta maetakse alles kaks aastat hiljem stockholmi 22.juuni 1634. Kümne aastat hiljem astub troonile ta tütar Christina (seni valitses Ferdinand II ja III), kui hiljem loobub troonist (tema asemele astus Karl X Gustav) II Slaid Gustav II Adolf k...
Põhjasõda, mis kestis 1700-1721, lõppes Eesti langemisega Vene tsaaririigi alla. Vene keisrid valitsesid Eestit ligi 200 aastat. Soodsaim aeg eestlaste jaoks oli Rootsi suurriiki kuulumise aeg. Loodi koolivõrk, talupoegade lapsed hakkasid koolis käima ja said alghariduse. Kuningas Gustav II Adolf asutas aastal 1632 Eestisse Tartu linna esimese ülikooli - Academia Gustaviana. Esimestel aastakümnetel õppisid seal aga põhiliselt sakslased, rootslased ja soomlased. Eestlastes püsis alati teadmine, et maa oli kunagi olnud nende oma. Puhkes mitmeid vastuhakke ning aastail 1816-1819 kaotati pärisorjus ning talupoegadele anti priinimed. 19.sajandi keskel võisid talupojad hakata oma talusid päriseks ostma. Oli alanud rahvuslik ärkamisaeg. Talupoegade lastel avanes võimalus omandada kõrgharidust, esimesteks ülikooliharidusega eestlasteks olid Fr. R. Faehlmann ja Fr. R. Kreutzwald, kes lõid hiljem eepose ,,Kalevipoeg". 1917
suunas kogu maa majandus- ja sõjategevust. See andis neile tohutu eelise. Kindla võimu puudumisel Eestis oli ka teine pool. Nimelt muutis see liitlaste leidmise hulga raskemaks, kuna ebaühtse barbarite riigiga, millel pole vastu midagi pakkuda, pole üldiselt kasulik liitlane olla. Eestlastel polnud lähedusest abijõude peaaegu kusagilt otsida, kuna liivlased ja latgalid olid alistatud ning võitlesed eestlaste vastu, rootslased ja taanlased olid huvitatud vaid eesti alade oma kuningriikidega ühendamisest. Sakslased teadsid nõrka kohta ja tungisid peale, rünnates maakondi ükshaaval ning kasutades ära rahvaste omavahelisi hõõrdumisi lätlaste ja eestlaste vahel. Nad kaasasid vallutatud alade hõimud sõjategevusse, vähendades sellega oma meeste suuri kaotusi. Kokkuvõttes võib öelda, et eestlaste lüüasaamist poleks miski ära hoidnud. Sõda polnud lihtsalt
linnus). eestlaste elatusalad muinasaja lõpul maaharimine, loomapidamine, küttimine, kalapüük, metsamesndus, käsitöö metallitööd, savi töötlemine, tekstiili töötlemine, vahetuskaubandus hõbe, pronks, sool, vahenduskaubandus vili, karusnahk, vaha. suhted naabritega lõunanaabrid - suhted väga head (liivlased, kurelased, vahel oli latgalidega tülid ja relvakonfliktid, leedulased tegid eestisse rüüsteretkeid, head kaubandussuhted, läänenaabrid rootslased, taanlased tahtsid eestit alistada ja ristida, aga ka eestlased käisid rüüsteretkedel läänemere vastaskaldal, skandinaavlased,viikingid rahulikud kaubandussuhted, idanaabrid ida slaavlased, venelased, vahel tegid rüüsteretkeid ida eestisse, aga ka eestlasedkäisid idas rüüsteretkedel. muinasusund vägi, hing, seotus loodusega, vaimud, haldjad, jumalad, ohvripaigad, ennustamine, ristiusk, hing muinasusu põhimõiste, millega tähistati mittemateriaalset alget,
Pendelränne e pendelmigratsioon elanike igapäevane või iganädalane liikumine alatisest elukohast teise halduspiirkonda ja tagasi. Valglinnastumine suurematest linnadest asutakse elama neid ümbritsevatesse valdadesse. EESTI RAHVUSLIK KOOSSEIS Kodanik on kodakondsusega isik. Kodakondsus on seos riigi ja isiku vahel, mis tagab isikule ta õigused ja kohustused. Välismaalane kodakondsuseta isik. Rahvusvähemused : · Venelased vanausulised (Peipsi ääres, idapiiril) · Rootslased ( Loode-Eesti rannik ja väikesaared ) · Sakslased ja juudid ( linnades ) RAHVASTIKU PAIKNEMINE JA ASUSTUS 30 in/km2 kesmine tihedus Suured tööstuslinnad ( Ida-Virumaa) Sood, mets, rannajooj on liigestunud (Lääne maakond ) Linnaline asula asulatüüp, kus inimesed elavad tihedalt koos , linnad alevid Maaline asula asulatüüp, kus inimesed elavad hajutatult, alevikud külad. 47 linna 11 alevit 178 alevikku 4423 küla
1202- rajati Mõõgavendade ordu e Kristuse sõjateenistuse vennad 1210- Ümera lahing, eestlaste võit Ümera jõe ääres sakslaste, liivlaste üle. 21.sept 1217- Madisepäeva lahing e Pala lahing, Viljandi lähistel, eestlaste kaotus, venelaste abi jäi hiljaks, Kaupo ja Lembitu said surma. 1219- langeb Põhja-Eesti k.a eestlaste linnus Lindanise(Taani kuningas Waldemar II-le, Tanebrogi lipp(euroopa vanim)). 1240-1480 mongolite ülemvõim Venemaal 1220- rootslased vallutavad Lihula linnuse. 1242 aprill- Jäälahing Peipsi järvel, Mõõgavendade ordu ja venelaste vahel 1240- Neeva lahing, venelased panid seisma rootslaste sissetungi Venemaale Neeva jõe suudme alal. 1227-1560 keskaeg eestis(orduaeg) 23 aprill 1343-1345 jüriöö ülestõus 6. Mis sündmusega ja kuidas on järgnevad isikud seotud? Burchard von Dreileben- Liivimaa ordumeister, kes kutsus eestlaste 4 kuningat Paide linnusesse, kus nad tapeti, edasi
Sellega lakkas Liivimaa kuningriik olemast. Rootsi tahtis sõjaga laiendada oma ülemvõimu Läänemerel ja ühtlasi takistada Taani liidripositsiooni haaramist ning Venemaa tegutsemist. 1561. aasta juuni algul kehtestatigi Põhja- Eestis Rootsi võim, kui kuningale Erik XIV-le alistusid Tallinna linn ja Harju, Viru, Järva rüütelkonnad. Sellega algas Rootsi suurriigiajastu. Rahu Rootsi ja Venemaa vahel sõlmiti 1583. aastal, millega rootslased said Lääne- ja Põhja-Eesti ning Ingerimaa. Poola eesmärgiks sõjas oli saada endale tagasi kaotatud alad. Kuigi Poola garnison aeti rootlaste poolt 1561. aastal Tallinnast välja, siis 1561. aasta novmebris alistusid Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskop Poola kuningas Sigismund II Augustile. Kui Rootsis toimus riigipööre, sai võimule Johan III, kes oli Poola kuninga õemees. Seejärel sõlmisid Rootsi ja Poola rahu; 1582. aastal ka Poola ja Venemaa (millega Venemaa loobus Liivi Orduriigist).
jättis Lihulasse vaid 500-mehelise garnisoni (sõjaväe üksus, kes on mingis kindlas laagris) Rootslaste tegevus polnud kaugeltki meeltmööda saarlastele ning 8. august 1220 saabuski saarlaste laevastik Lihulasse. Roostlased piirati sisse, sunniti nad ägedas võtluses alistuma. Linnus süüdati põlema ning enamus rootslasi tapeti. Sellega oli nurjatud rootslaste katse Eestimaal kanda kinnitada-nurjatud. Rootslased ei sekkunud enam Liivimaa asjadesse enam 300 aastat. Kasutatud allikad http://histrodamus.ee/?event=Show_even t&event_id=1958&layer=113&lang=est#195 8 http://4.bp.blogspot.com/_vbI4KN0azDM/Sk eQ45vn7LI/AAAAAAAAAEQ/TDje2Y_z9co/s320/v ale+kiviheitemasin.jpg http://farm3.static.flickr.com/2054/211738 1405_d56c664fb5.jpg http://histrodamus.ee/?event=Show_even t&event_id=2011&layer=113&lang=est#201 1 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/co
Ususõdadega (Unioon lagunema: majandusliku, usulise, 16. saj. hoogustus luterlusse eitavalt. põimusid ilmalikud 1520. a., kui rahvusliku rõhutuse vastu. indulgentsie müük. ja poliitilised huvid rootslased hakkasid 31. okt. 1517 ja võitlus kuninga- taani ülemvõimule Wittenbergi ülikooli võimu pärast. vastu. 1523. a. valiti professori M
Võeti vastu 15.juunil 1920 Asutava Kogu poolt. Sellega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kõigi kodanike võrdsus seaduse ees, isiku ja korteripuutumatus, ühinemise, koosolekute, südametunnistuse, usu ja sõnavabadus, õigus eraomandusele, streigivabadus. Põhiseaduslikke õigusi kitsendas aga Tallinas ja piiriäärsetes rajoonides kehtinud kaitseseisukord. Eesti Vabariik hoolitses vähemrahvuste eest. Suurimad rahvused venelased, sakslased, rootslased ja juudid said avarad võimalused rahvuskultuuriliste küsimuste lahendamisel kultuuriautonoomia. Võim kuulus 100liikmelisele parlamendile Riigikogule, mis valiti iga kolme aasta tagant. Täidesaatev võim oli valitsusesl, millekiniitas ja vabastas ametisse Riigikogu. Valitsuse eesotsas seisis riigivanem, kes lisaks peaministri ül. Pidas ka presidendi kohustusi. Kirjelda Eesti Vabariigi III põhiseadust. Selles lasi koostada K.Päts 1937.a
MEESTE KAHEVÕISTLUS Hasso Jüris alustas kahevõistlus edukalt . 10km murdmaadistantsil oli ta parim , edestades soomlast 18 sekundiga . Suusahüpetes tal aga enam nii hästi ei läinud . Siiski oli Jürise viies koht tihedas konkurentsis väga hästi saavutatud . 3x5 NEIUDE TEATESUUSATAMINE NSV Liidu trio jäi Saksa DV ja soomlaste järel kolmandaks . 3x10 NOORMEESTE TEATESUUSATAMINE Esimeseks tulid norralased , teiseks rootslased , kolmandaks soomlased põhjamaade tulevikulootused . NSV Liit pidi leppima viienda kohaga , Itaalia järel . SUUSAHÜPPED Kulla said loomulikult norralased , hõbeda võitis rootslane ja pronksi austerlane . Need võistlused andsid vastuse sellele , kuidas oli kulgenud tulevaste olümpialaste ettevalmistus . EESTIS Suuremaid võistlusi hakati korraldama alles 1921. aastail . Ühtedeks esimesteks oli 20
Poola tahtis, et Rooma riik mille ustavuses riiakad algusest peale oli olnud neid vabaks annaks. Neil ei läinud see aga korda. Aastal 1561 suri Tallinnas üle 2000 Rootsi sõduri. Nad haigestusid ebaharilikku taudi, millesse linna elanikud ja muud kohalikud ei haigestunud. Neil ei ole Liivimaal eriti õnne. Piirati Padise mungaklooster ja ainult ähvardavatena näinuna Rootsalsed vallutasidki selle enda alla. Rootslased kaaperdasid jälle Lüübeki laevad. Osad laevad viidi Tallinnasse, osad viidi Rootsi. Lüübeklased nõudsid küll oma laevu tagasi oma saadikute kaudu, kuid see ei läinud neil läbi. Aastal 1562 piirasid Rootsalsed Pärnut suure väega. Seda oli lihtne vallutada kuna pärnakatel polnud erilist kaitset sõja vastu. Kui nad juba Rootsi all olid toetas kuningas neid rikkaliku sõjavarustuse ja laskemoonaga, et kindlustada linna.
põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Olulised ekspordiartiklid on veel elektroonikaseadmed (Ameerika Ühendriikidesse ja Hiinasse), lisaseadmed mootorsõidukitele (Belgiasse ja Hollandisse) ning teletehnika (Jaapanisse ja Mehhikosse). Rahvastik Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa Rootsis on maailma üks kõrgeim oodatav eluiga. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja- Rootsis. Ligi 12% elanikest sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 77% rootslastest on luteriusku. Keeled Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul,
vürst Stefan Bátory. 1577 toimus suur Tallinna piiramine, kuid venelased löödi tagasi. Tähtsat osa selles mängis Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond. Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Poola-Leedu käes olnud ala ning pööras tülli Magnusega, kes oli sunnitud põgenema Poola aladele. Poola-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Venemaast tugevamaks, 1578 toimus sõjategevuses pööre, 1580 purustati venelase vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva. Sõja lõpp 1582 sõlmis Venemaa Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. 1584 suri Ivan IV. Kõige enam oli sõjas kannatada saanud kohalik Liivimaa elanikkond nii vaenuvägede röövimise kui kohalike sisside ja marodööride käes. 1561, 1566 ja 1571 laastas maad ka katkuepideemia.
suurtükk, ladina purjed, karavell, kompass, püssirohi, paber, trükikunst, pärgament, malmi valamine 8.Täida lüngad. Eestlaste muistne vabadusvõitlus kestis aastatel 1208-1227. Lahing, mille eestlased võitsid oli Ümera lahing 1210 aastal. 21.sept. 1217 aastal tõimus eesti maleva ja saksa ristirüütlite vahel Madisepäeva lahing, kus hukkusid kaks vanemat: Lembitu ja Kaupo. Lindanise linnus vallutati taanlaste poolt 1219 aastal. 1220 ründasid Liivimaad ka rootslased. Aga erilist edu nad ei saavutanud. Mandri-Eesti viimane kants Tartu langes 1224. Saaremaa vallutamisega 1227 aastal oli kogu Liivi- maa allutatud võõrvägedele. Viha vaenlaste vastu lõi lõkkele 1343 aastal kui puhkes Jüriöö ülestõus. See kestis kaks aastat ja lõppes 1345 aastal ristisõdijate võiduga. Taanlased müüsid Põhja- Eesti valdused (kellele?) Saksa ordule aastal 1346.
Linnused Rahutud ajad (ülikute vahelised võimuvõitlused) Suhted taas Skandinaaviaga Vana-Vene riigi teke - 862.a kutsusid Põhja-Vene rahvad endale Skandinaaviast valitsejaks kolm venda Rjurik, Sineuse ja Truvori, kes panid aluse Vana-Vene riigile 600 a Yngvarr - tegi rahu taanlastega ning võttis ette sõjakäigu idateele, sõdis oma väega Eestimaal suve paigas at-Steinis, eestlased tulid peale suure väega ning peeti suur lahing. Rootslased ei saanud vastu. Kuningas Yngvarr langes, kuid ta vägi põgenes Noorem rauaaeg (800 - 1200 pKr) Rahvaarvu kasv Elati taludes, mis moodustasid külad (sumbkülad, hajakülad ja ridakülad) Külad koondusid haldusüksustesse; üks või mitu küla moodustasid linnusepiirkonna, Suuremad haldusüksused olid kihelkonnad. Kihelkonnad moodustasid maakonnad Vahetuskaubandus (Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid, relvi,
Linnused Rahutud ajad (ülikute vahelised võimuvõitlused) Suhted taas Skandinaaviaga Vana-Vene riigi teke - 862.a kutsusid Põhja-Vene rahvad endale Skandinaaviast valitsejaks kolm venda Rjurik, Sineuse ja Truvori, kes panid aluse Vana-Vene riigile 600 a Yngvarr - tegi rahu taanlastega ning võttis ette sõjakäigu idateele, sõdis oma väega Eestimaal suve paigas at-Steinis, eestlased tulid peale suure väega ning peeti suur lahing. Rootslased ei saanud vastu. Kuningas Yngvarr langes, kuid ta vägi põgenes Noorem rauaaeg (800 - 1200 pKr) Rahvaarvu kasv Elati taludes, mis moodustasid külad (sumbkülad, hajakülad ja ridakülad) Külad koondusid haldusüksustesse; üks või mitu küla moodustasid linnusepiirkonna, Suuremad haldusüksused olid kihelkonnad. Kihelkonnad moodustasid maakonnad Vahetuskaubandus (Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid, relvi,
jagamise keerukaks. Poola-Leedu, Taani ja Rootsi asusid omavahel võitlema ja 1563. aastal algas Põhjamaade seitsmeaastane sõda, kus Rootsi väed Hiiumaa vallutasid. Seitsmeaastane sõda lõppes Rootsi ja Taani vahelise rahulepinguga. 1583. aastal sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, mis andis rootslastele tagasi nende vallutused Ingerimaal. Poola-Leedu tegutses aktiivsemalt sõja lõpu poole, astudes Põhjamaade seitsmeaastase sõja keskel Rootsi vastu välja, pärast mida rootslased neid vältida püütsid. Poola-Rootsi suhetes toimusid tähtsad muutused kui Rootsis oli võimule saanud poolameelne kuningas. Riigid sõlmisid omavahel rahu, ühtlasi alustasid ka koostöö tegemist. 1582. aastal sõlmis Moskva tsaaririik Poolaga Jam-Zapolski vaherahu. Kuna Venemaa loobus Liivimaast, läks see ala Poolale. Sõja lõpuks oli Poola võimu all ka Lõuna-Eesti. Eesti aladel oma võimu taastada püüdnud Taani oli 16. sajandil Läänemere läheduses tugevaim riik
Rootsi aeg (1629-(1710)1721) 1629- sõlmiti Altermargi rahu Poola ja Rootsi vahel ning kogu mandri-Eesti läks Rootsile 1642- Bruomsebro rahu, sõlmiti Taani ja Rootsi vahel ning Saaremaa läks Rootsile 1660- Oliva rahu, sellega Ruhnu saar Rootsile. Rahvas Ruhnul oli 100% rootsikeelne Hariduskorraldus Eesti ala oli jagatud kaheks: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Kuninga esindajateks olid kindralkubernerid. Eestimaa kuberner asus Tallinnas ning Liivimaa kuberner Riias. Kindralkubernerid valiti aadlike seast. Neid vahetati iga kolme aasta tagant. Kuberneride tööks oli sildade ja teede korrashoidmine. Rüütelkonnad Kuningas hakkas piirama kohalike aadlike õigusi, hakkasid tegutsema rüütelkonnad, kes kaitsesid end kuninga vastu. Oli kolm rüütelkonda: Eestimaa-, Liivimaa- ja Saaremaa rüütelkonnad. Maapäevade vaheaegadel tegutsesid maanõunikud. Toimus iga kolme aasta tagant. Maanõunikud olid eluaegsed. Valiti aadlike seast. Valiti r...
alles 1576 aastaks olid kõik Eesti alad peale Tallinna venelaste käes. 1577. alustasid venelased teist Tallinna piiramist. Linna kaitsjate hulgas tegutses eriti silmapaistvalt Ivo Schenkenbergi väesalk. Piiramine lõppes venelastele ebaõnnestunult. Magnus hakkas juba uut isandat otsima ning Ivan IV laskis ta vangistada ja likvideeris Liivimaa kuningriigi. 1579.a sai Poola kuningaks Stefan Batory ning sõjategevus puhkes uue hooga. Poolakad ründasid Venemaad Lõuna-Eestis, rootslased Põhja-Eestis. Peagi olid venelased siinsetel aladel purustatud ja sõjategevus kandus Venemaale. Ivan IV püüdis rahu sõlmimisega päästa põliseid vene alasid, loobudes pretendeerimast Liivimaale. 1582.a sõlmiti Jam Zapolskis vaherahu poolakatega, 1583.a Pljussas rootslastega. Nende lepingute tulemusena jäi Eesti ala jagatuks Rootsi, Poola ja Taani vahel.
1570 piirasid vene väed Magnuse juhtumisel Tallinna. 1572-73 Vene väed vallutasid Karksi ja Paide. 1575-76 Venemaa suur sõjakäik. Venelased vallutasid Pärnu ja Saaremaa. Rootsile jäi vaid Tallinn ja Hiiumaa. Talumehed olid Rootsi poolel, võitlesid Venelaste vastu. 1582 rahu Poola ja Vene vahel. Nimeks oli Jam Zapolski. Sellega sai Venemaa tagasi need alad, kuhu Poola tunginud oli, aga Venemaa loobus Liivimaast. See läks Poola valdusse. 1583 Rahu Rootsi ja Venemaa vahel. Rootslased said Lääne- ja Põhja-Eesti ning Ingerimaa. 1583 Sõja lõpp. Opritsnina Ivan Julma käivitatud erakorraline valitsemissüsteem Jesuiidid katoliikluse ja paavstivõimu levitajad Vastureformatisoon reformatsiooni väljajuurimine Rüütelkond aadlike moodustatud organisatsioon Katk inimese ja loomade eriti ohtlik, põhiliselt liigiomane nakkushaigus. Demograafia rahvastikuteadus Ivan IV Venemaa valitseja Sigismund II August Poola kuningas
Ajaloo KT kordamisküsimused – Rootsi aeg 1) Pljussa rahu – rahuleping, mis lõpetas sõjategevuse Moskva ja Rootsi vahel Liivi sõjas. Pljussa vaherahuga sai Rootsi kuningriik endale Liivi sõjas Moskva tsaaririigilt vallutatud alad: Eestis (Narva ja Tartumaa), Ingerimaal ja Karjalas mõned alad. Rootsi kätte jäi Põhja-Eesti . Jam Zapolski rahu - rahu andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. Rootslased vallutasid Rakvere, Narva ning teised tähtsamad Põhja-Eesti linnused. Altmargi rahu – see vaherahu jättis kogu Eesti mandriala 1629.a Rootsi võimu alla. Rootsi valdusesse läks ka tänapäeva Põhja-Läti koos Riia linnaga. Rahu lõpetas Poola-Rootsi sõja. Brömsebro rahu - rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 1645.a. Brömsebro rahuga lõppes Rootsi ja Taani vahel kestnud sõda ülemvõimu pärast Läänemeremaades. Rahulepinguga loovutas Taani Rootsile Ojamaa
Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil. Preisi tõus Koostaja: Karin Vahar Juhendaja: Margus Maiste Noarootsi Gümnaasium 2012 Saksa-Rooma keisririik Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil Saksa-Rooma keisririiki, ametliku nimega Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Riiki valitses keiser, kes traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast. Riigipäev on esindusorgan, mis koosnes kolmest kuuriast: 1. Kuurvürstide kuuria 2. Vürstide kuuria 3. Linnade kuuria Alates 1663. aastast istus koos alaline Riigipäev, kus osalesid ainult võimukandjate saadikud. Riigipäeva kompententsi jäi käsitöönduse korraldamine, kus keelati ,,sinised esmaspäevad" ja naisi lubati ka muudele tööaladele tööle. Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks Aastal 1415 sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti tiitli, nii tekkiski Brandenburgi kuurvürstiriik. Brandenburgi kuurvürsti riigi peam...
U. 8 sajandil http://kunsti.paideyg.ee/merokaroling/viiking/pildileht/pilt1.html Ruunikiri Ruunid on Põhjamaade vanimad kirjatähed. Neid kasutati tuhande aasta jooksul alates ca 200 kuni ca 1200. 13.sajandi algul hakkas ladina tähestik ruunikirja kõrvale tõrjuma. Selle tõid kaasa katoliku preestrid ja misjonärid, kes tulid Põhjamaadesse ristiusku levitama. Ladina tähestikule üleminek toimus aga aeglaselt. Rootslased olid visalt vanade ruunimärkide küljes kinni ja neid kasutati ladina tähtedega samaaegselt kogu keskaja vältel. Kesk-Rootsis Dalarna piirkonnas kasutati ruunitähestikku isegi veel 19.sajandi algul. Karolingide ajastu Karolingide aegses kunstis endise Rooma riigi mõju tugevneb, täheldatakse antiigitraditsioonide elavnemist. Kujutav kunst muutub looduslähedasemaks, loomakujutamine jääb tagaplaanile, enam kujutatakse inimest.
Õnneks oli aga talupoegadel võimalus mõisniku või maavalitseja peale kaevata, mida algselt talupojad ka jõudsalt kasutasid, kuid hiljem aga ei saanud nad enam selleks õigusi ning neid ei usutud ka enam, kuna mõisnikud olid ennast ,,puhtaks" ostnud. Korruptsioon on õitsenud juba aegade algusest peale. Üks hea asi mida Rootsi talupoegade õnneks tegi oli Eesti Rootsi viljaait, mis andis võimaluse oma vilja vahetada ja müüa. Paraku ka see asi ei osutunud kõige paremaks, kuna Rootslased hakkasid näljahädade ajal talupoegadelt rohkem vilja nõudma. 1645. aastal fikseeriti Põhja-Eestis pärisorjus ja sunnimaisus, mis keelas talupoegadel lahkuda mõisniku juurest omavoliliselt, mõisnikud võisid talupoegadele aga anda ihunuhtlust. Rootsi aja üheks parimaks asjaks oli hariduse arendamine. Haridus sai aga areneda tänu usule ja kirikule. Kirikus hakati õpetama inimestele kohustuslikus korras lugemist ja kirjutamist kui nad leeris käisid. Kahjuks oli aga paljudel
Juba sellel ajal olid välja kujunenud erinevad rituaalid, mida järgiti. Nad pärandasid neid põlvest põlve lootuses, et nende lapsed neid oma tulevastele võsukstele samamoodi edasi annavad. Oma keeruka ajaloo tõttu on pidanud Eesti vastu astuma paljudele suursugustele riikidele, et säilitada oma kultuur. Võitlemine võõraste kultuuride sisserände vastu pikka aega, on aga lootust andnudki edaspidiseks. Suuremad muutused toimusid aastatel 1629-1699 mil Eestisse saabusid Rootslased. Eestlased kohanesid uuenduslike mõtete ja valitsejatega, kes hakkasid koheselt parandama talupoegade eluolu. Kuulumine luterlike maade hulka arendas eestlasi keeleliselt. Olulisel kohal oli emakeelne piibel ning jumalateenistus. Üheks olulisemaks kultuuri osaks ongi keel, mis eestalstel on väga omanäoline ja kaunis. Kuigi esmapilgul tundub see välismaalasele keerukas, tunnistab ta peagi, et selle kõla on enneolematu ning suursugune. Paraku on meie emakeel viimastel aastatel hääbunud
millega lõpeb seal piiskopi võim 5) 1560 - ................ lahing .............. vahel. Ordu purustamine ..... poolt. 6) 1560 1561 - talurahva ülestõus 7) 1561 Liivi ordu likvideerimine. Orduriigi lõpp. Vana Liivimaa lõpp. Viimane ordumeister Kettler sai Kuramaa I hertsogiks II periood: 1561(2) 1583 1) Sõtta astuvad Rootsi, hertsog Magnus (Venemaa käsilasena), Poola Leedu (Rzeczpospolita) 1561 rootslased hõivavad Tallinna 2) 1570 1571 Tallinna I piiramine venelaste poolt, (Magnus) katk, ................................. 3) 1570 1577 Liivimaa kuningriik Venemaa vasallriik, valitsejaks hertsog Magnus, pealinnaks Põltsamaa 4) 1577 1578 - Tallinna II piiramine (Magnus), .............................................. 5) 1577 Liivimaa vasallriigi likvideerimine, Põltsamaa hõivamine venelaste poolt
nõrgad ja ka suurim neist Liivi ordu ei suudaks vastu astuda. Venelased kasut. Sõjaväes ka tatarlasi, kes olid julmad sõdijad. · 1558a kevadel vallutasid venalsed Narva ja Tartu alad. Kui poleks appi tulnud teised riigid oleks venemaa kõik siinsed alad ära vallutanud. · 1559a sekkus Poola. Viimane Liiviordu meister Kettler tahtis kõik ülejäänud alad anda Poola võimu alla, kui Tallinna ja harjumaa elanikud tahtsid aga Rootsi võimu alla. Rootslased tuldi 1561a ja vallutasid Tallina ümbruse ära. Nad laiendasid pidevalt oma alasid, kuni juba terve Põhja-Eesti oli nende valndused. · Saare-Lääne piiskopkond aga otsustas oma alad müüa Taani kuningale 1559a. See andis need alad valitseda oma vennale Hertsig Magnusele, kes aga reetis oma venna ja lõi kampa Ivan Julmaga. · Üldiselt oli venemaa edukas. 1560a. Toimus venemaa ja Liivi ordu vahel Härgme lahing kus ordu sa lüüa
Mõõgavendade ordu ja Taani kuninga seljataga seisis Rooma ning kogu kristlik lääs. Veel aitasid neid ka varemvallutatud rahvad. Seega poleks eestlased nii väikse rahva ning ebatõhusa koostööga saanud vastu pidevat abi saavatele vastastele. Algul aitas eestlasi tõhusalt kaasa vaenlaste sõjatehnika ja relvastuse matkimine ning nende kasutamine sõjatöös, mis tõi neile üsna palju kasu. Nad suutsid pikka aega vastastele vastu panna. Rootslased suudeti koguni tagasi lüüa. Kuid lõpuks kurnas pikaajaline sõda väljapandud rahvaid ka majanduslikult. Kaasa oleks aidanud ka suurem elavjõud. Elavjõu puudust põhjustas see, et maakonnad ei teinud koostööd, liitlasi polnud kusagilt näha ja keegi ei teadnud täpselt mis neid ees ootab. Paljudel lõi hõlmade vahele hirm ning mõndadel tekkis ka umbusk. Polnud just palju inimesi kes oleksid püüdnud rohkem ühtsust luua ja eestlastesse positiivsust süstida
Usku pidid saksad levitama aga ka oda ja mõõgaga , et tugevamalt pähe raiuks. 1208.aastaks jõuti aga nii kaugele levitamisega , et meie emakene Eesti jäi ette ja otsustati ka see osa maailmast õigesse suunda pöörata , Kristuse poole. Eesti rahvas näitas küll ka oma jõudu ja vahepeal tundus , et suudetakse raudrüütlid tagasi lüüa , aga hiljem võttis sõda uue pöörde , sest Mõõgavendade Ordu koos liitlastega oli liiga arvukas. Eriti raskeks tegid asjad ka veel taanlased ja rootslased , kes kõik üritasid Eestist omale tükki haarata ja eestlased ära ristida. 1210 toimub Võnnu piiramine ning Ümera lahing, 1217 toimub Madisepäeva lahing (langevad Lembitu ja Kaupo). Põhja-Eestis sekkuvad taanlased aastal 1219 Tallinn,selle lahingu ajal tuli taevast taanlaste sõnul alla rist , mis hiljem sai nende rahvussümboliks ja mida nüüd tuntakse kui Dannebrogi. Mandri-Eesti vallutamisega saadi hakkama 1224ks aastaks , Muhu ja Valjala ots
Nad naeratavad, on armastusväärsed ja suhtlevad meelsasti Lewise jaotus Konkreetsete ülesannete lahendamisele orienteeritud kõrge organiseeritustasemega planeerijad ehk lineaar aktiivsed; Tunnused: keskmise kontaktivajadusega või mittekontaktkultuurid, emotsionaalselt neutraalsed, otsene vestlusstiil, napisõnaline, ootab oma järjekorda. Sakslased, sveitslased, hollandlased, rootslased ja eestlased. Inimestele orienteeritud jutukad suhtlejad ehk multi aktiivsed Tunnused: puudutuslembesed, emotsionaalselt ekspressiivsed, kaudne vestlusstiil, paljusõnaline, segab vahele. Sellist tüüpi esindavad venelased, itaallased ja lõuna-ameeriklased Introvertsed, väärikusele orienteeritud kuulajad ehk reaktiivsed; Tunnused: mittekontaktkultuur, emotsionaalselt neutraalne, kaudne stiil, joondub teiste järgi, ei sega
Peamiseks kaotuse põhjuseks oli sõjalise taseme erinevus. Lääne-Euroopa teadus oli palju paremal järjel, kui Eesti oma, samas oli sakslastel ka tunduvalt rohkem sõjakogemust. Sakslased oskasid ehitada ja nende käsutuses oli kiviheitemasinad, piiramistornid ja müürilõhkujad, millest eestlased kuulnudki polnud. Milliste riikide vastu ja miks tuli eestlastel sõdida? Põhja-Saksamaalt pärinevad ristisõdijad ja taanlased, ka rootslased. Ka Vene vürstid tegid sõjaretkeid Eestisse nii eestlaste vastaste kui ka liitlastena. Sõdida tuli neil kuna neid taheti ristiusustada ja peeti Ida-Euroopa paganateks. Eestlasi ristiti sunniviisiliselt ja vägivalda kasutades.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
