ühendusega seotud võitluses. Orienteeruti 16 ilmakaare järgi + kristall, mis näitab päikese asukohta.Laevkonnad,1 laev, jaguneb istekohtadeks, rühm taluseid, 1 mees. Lääneteed- taanlased, norralased. Inglismaa, Frangi riigi alad, Itaalia, Hispaania, Portugal, Aafrika. 856- vallutati Pariisi eeslinnad, kuningas maksis suurt lunaraha. Frangi riigi valitsejad hakkasid viikingitele läänistama maid, et lepitust otsida. 911- Normandia hertsogkond. 1071- Sitsiilia kuningriik Idateed- rootslased. Venemaa, Bütsants, Kreeka Tähtsamad kaubalinnad Hedeby, Birka, Helgön, Sigtuna Ühiskondlik olukord: Feodaalsuhted arenesid aeglasemalt ja riikide teke hilines, põhjus, põhjamaise põllumajanduse madal arengutase. Skandinaavias puudus hilise Rooma orjandusliku korra mõjutused ja Suur rahvasterändamine ei paisanud ühiskonnakorraldust segi. Siiki varanduslik diferentseerumine. Olid väljakujunenud maakonnad alajaotustega ja moodustanud hõimude ühendused. Rootsis- svealased ja götalased
Wilhelm (16401688) 1. Arendas põllumajandust 2. Pani rõhku kanalite ehitamisele 3. Konkurentsi piiramiseks rakendas kaitsetolle 4. Kutsus riiki 20 000 prantsuse hugentooti 5. Rajas suure ja hea väljaõppega armee 6. purustas Fehrbellini lahingus rootslased · 1701 krooniti Preisi kuningas Friedrich I, ta lõi õukonna, kus töötasid kunstnikud ja teadlased. · 1700 asutati Preisi Teaduste Akadeemia Absolutism · Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks oli Sõdurkuningas Friedrich Wilhelm I 1. Ohvitseriks saamisel nõuti sõjaväelist haridust 2. Armee jaotati üle maa paiknevateks garisonideks 3
Ka taanlaste huvid olid head kaubateed ja uued valdused. Põhja-Eesti vallutasid Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes 1219 maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures. Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri- Eesti allutatud. Järelikult võib ka taanlasi pidada selles sõjas võitjateks. Samuti üritasid meie valdustest tükki saada ka rootslased. Nad tungisid 1220.a. Läänemaale ning süütasid Lihula linnuse. Siiski võib rootslasi pidada pigem kaotajateks, kuna Saksa ordu Taani tegid üpriski "puhta vuugi," järelikult Läänemere võimuvõitluse rooslased kaotasid. Venemaad võib Muistses vabadusvõitluses pidada lihtsalt pealtvaatajaks. Samas kaotasid venelased võimaluse kasutada ise eesti hüvesid ning ka võimaluse saada endale uusi valdusi, kindlustada ülemvõimu Läänemerel.
1)Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal. Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon.Olulist osa etendasid jesuiidid.Liivimaad peeti väga tähtsaks kogu Põhja-Euroopa tagasivõitmiseks katolikule usule.1583. aastal asutati Tartus jesuiitide gümnaasium.Gümnaasiumi kõrvale asutasid jesuiidid tõlkide seminari,mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast.Kui rootslased 1625. aastal Tartu vallutasid,lõpetas see jesuiitide tegevuse ja katoliku ajastu Eestis.Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks.Luteri kiriku ülesehitamine sai alata alles rooti võimu juurdumisel Eestis.Liivi sõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse seisundisse:kirikuhooned olid purustatud,enamik kogudusi jäänud õpetajata.Talurahva hulgas võtsid taas maad muinasusulised kombed
Charles Lindbergh sündis 4.veebruaril 1902 Ameerikas, Detroidis, Michiganis. Ta oli peres ainuke laps ning ta vanemad olid Rootslased. Charles õppis 12koolis Washingtonist Californiani. Igas koolis ühe aasta. Juba varajases eas oli Charlesil huvi mootoritega transpordivahendite ehituse vastu. 1920 astus ta Wisconsini ülikooli õppima masinaehitust. Selleks ajaks oli ta hakanud huvituma ka lennukitest, ehkki ta polnud nendega kunagi lähedalt kokkupuutunud. Koolist kukkus ta välja 1922 aasta veebruaris ning kuu aja pärast suundus ta nebraskale ning asus õppima lennukooli. 10.aprillil 1922 lendas ta lennukiga esimest korda
lahe vahel.Aastal 1491 mainitakse kirjalikus allikas esmakordselt Jõhvi mõisa, mille omanikuks oli Narva ordufoogt.Aastal 1543 mainitakse Jõhvis kõrtsi ja vesiveskit.1558 algas Liivi sõda. Sõja ajal peeti kihelkonnas ägedaid lahinguid. Jõhvi kindluskirik vallutati venelaste poolt 3. veebruaril 1558 pärast teist rünnakut. Kirik rööviti paljaks ja põletati, inimesed tapeti ja kihelkond laastati.1581 vallutasid Jõhvi rootslased, kes viisid sisse Rootsi haldussüsteemi. Jõhvi ordumõisa baasil moodustati Jõhvi lään, mis vastas oma territooriumilt Jõhvi kirikukihelkonnale.Linna arengus oli oluline 1782. aasta, kui rajati seni mööda rannikut kulgenud TallinnPeterburi postimaantee lõik läbi Jõhvi. Jõhvi kaudu kulges ka Peterburi tähtsaim ühendustee Tartu ja Riia kaudu Lääne-Euroopasse. Samal, 1782. aastal, valmis postijaam. 1825 peeti Jõhvis esimene laat. Avati esimesed poed
· Eestimaa · Liivimaa rüütelkond · Saaremaa Kogu seda hakati nimetama BALTI ERIKOND Rahvastik · Enne Liivi sõda elas Eestis u. 250 000- 300 000 inimest · 1620 arvatakse rahvaarvuks 120-140 000 · 75% taludest olid tühjad ( Järvamaal 90% ) · Enne Põhjasõda oli rahvaarv tõusnud jälle 350 000- 400 000 inimeseni · Põhjasõja lõppedes oli rahvaarv langenud jälle 200 000 piirile · 17 ja 18 saj elasid Eestis: eestlased, sakslased, rootslased, venelased · umbes 5% inimestest elas linnades Talupojad 17 saj · Maaelanikkond jagunes 2 suurde põhigruppi maa omanikeks ja neist sõltuvateks talupoegadeks · 1645 a. Kinnitas Eestimaa kindralkuberner Gustav Oxenstierna ametlikult sunnimaisuse ja pärisorjuse · 1668 aastal võeti samasisuline seadus vastu Liivimaal · 17 saj lõpus toimusid talupoegadeolukorras muutused viidi läbi reduktsioon · Reduktsioon: eramõisate riigistamine
Esimese eesti keelse raamatu ilmumine 1525 Oletatav esimene raamat 2535 säilinud raamat (Warnadt Koel Katkekismus) · Maalikunstis Bern Notke ,,Surmatants" Kuulsaim renesanssi kunstnik · Parim keskaja ajaloo allikas Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika" 2.Rahvastik · Elanike arv vähenes 14.saj, Jüriöö ülestõusus ja sellele järgnenud ülestõusude ja katku levikuna · Uued rahvad Eesti alal Sakslased põhiliselt linnades, Rootslased lääne ja loode ranniku aladel Venelased Pepisi Põhja rannikul Juudid Tallinnas · Rahvaarv 16.saj keskel 300 000 3.Riigid Eesti alal · Tartu Piiskopkond · SaareLääne piiskopkond · Ordualad · Taanialad 1227,1238134 4.Tähtsamad sündmused · 1236 Saule lahing, Mõõgavendade ordu häving · 1237 Liiviordu moodustamine · 1238 Stenby leping Taani ja Ordu vahel, mille tulemusena sai Taani oma alad Ordu käest tagasi
· 1572-73 Vene väed vallutasid Karksi ja Paide. · 1575-76 Venemaa suur sõjakäik. Venelased vallutasid Pärnu ja Saaremaa. Rootsile jäi vaid Tallinn ja Hiiumaa. Talumehed olid Rootsi poolel, võitlesid Venelaste vastu. · 1582 rahu Poola ja Vene vahel. Nimeks oli Jam Zapolski. Sellega sai Venemaa tagasi need alad, kuhu Poola tunginud oli, aga Venemaa loobus Liivimaast. See läks Poola valdusse. · 1583 Rahu Rootsi ja Venemaa vahel. Rootslased said Lääne- ja Põhja-Eesti ning Ingerimaa. · 1583 Sõja lõpp.
Neil olid paremad relvad, suur abivägi ja nad olid saanud spetsiaalse väljaõppe. Eestlaste sõjavägi koosnes talupoegadest, kellel puudus väljaõpe ning eestlased olid valmis vaid üksikuteks sõjakäikudeks. Eestlased jäid sõjaliselt alla ent vähemalt omandasid nad sõjapidamise käigus uusi võitlusmeetodeid. Eestlased jäid vabadusvõitluses alla ka seetõttu, et ei saadud vastu mitmele vallutajale. Nendeks olid Saksa ristirüütlid, taanlased ning rootslased. Nende vallutuste tulemuseks oli eestlaste majanduslik kurnatus ning inimjõu ammendumine. Sellele vaatamata suudeti tagasi lüüa vähemalt Rootsi. Sellest aga ei piisanud ning tulemusena jagati Eesti mitme riigi vahel ära. Üheks kaotuse põhjuseks on kindlasti see, et eestlastel puudus ühistegevus. Riiki ei olnud veel kujunenud ning Eesti koosnes vaid erinevatest maakondadest. Sidemed maakondade vahel olid nõrgad ning nende vahelgi esines erimeelsusi ja iga maakond tegutses omaette
Laulupeod ning tantsupeod on selle jaoks imelised näited. Olen ise käinud mitmeid kordi nii tantsupeol kui ka laulupeol ning kui sa laulad tuhandete kaaslastega ,, Eestlane olen ja eestlaseks jään, eestlane olla on uhke ja hää.. ,, siis mina isiklikult tahaks tõusta väga kõrgele ja hõisata rõõmsalt kõigile : ,, Mina olen eestlane, ja seda ei võta minult keegi." Meie maad on rüüstanud paljud nii venelased, poolakad, rootslased, sakslased jne. Kuid tänu rahvustundele ja sellele, et me tunneme eestlaseks olemisest rõõmu, oleme saanud jagu kõigest halvast ja kurjast. Ajalugu jätab haavu meie südamesse, meid on küüditatud Siberisse ning igal aastal mälestame neid kalleid inimesi, kes hukkusid selleks, et tõestada võõramaalastele, et me oleme küll väike rahvas, kuid suur rahvus. Kindlasti paljud kahetsesid seda, et nad olid eestluse ja Eestimaa
.............................................................................................5 KASUTATUD MATERJAL................................................................................................5 ‘ 2 UPPSALA Uppsala on linn Rootsist 70 km Stockholmist põhja pool. Linn kandis kuni 13. sajandini nime Östra Aros. Uppsala rajati 13. sajandil kohale, kus legendi järgi hukati Rootsi kuningas Erik Jedvarson. Rootslased kuulutasid ta oma kaitsepühakuks, ning ehitasid tema hukkumiskohale toomkiriku. Uppsalas asub kaks ülikooli: 1477. aastal asutatud Uppsala ülikool ja Rootsi põllumajandusülikool. Uppsalas on suur eestlaste kogukond, noorte eestlaste kooskäimise kohaks on kujunenud kohvik Uroxen Johannesgatanil. Üheks suureks vaatamisväärsuseks Uppsalas on Carolina Rediviva raamatukogu, kus on säilinud Rootsi vanimad ja väärtuslikumad raamatud. 3
17-19 ptk Tunnikontroll 1. Aastaarvud 1558-1583 – Liivi sõda 1629 – Altmarki vaherahu 1645 – Brömsebro rahu 1700-1721 – Põhjasõda 1704 – Vallutati Narva ja Tartu venelaste poolt 1709 – Poltaava lahing 1710 – Riia, Pärnu ja Tallinn alistusid Venemaale 1721 – Uusikaupunki rahu 2. Põhja- ja Liivisõda (tulemused ja aastaarvud) Põhjasõda: -Algab 1700 -Poola kuningas ründab Riiat -Narva lahing (võitsid rootslased) -1704 – Vallutati Narva ja Tartu venelaste poolt -1709 – Poltaava lahing -1710 – Riia, Pärnu ja Tallinn alistusid Venemaale -Lõppes 1721 Liivisõda: -Algab 1558 -Põhja-Eesti -> Rootsi valdus (Eestimaa provints) -Lõuna-Eesti -> Poola valdus (Liivimaa provints) -Saaremaa -> Taani valdus -Lõppes 1583 3. Mõisade reduktsioon (kirjuta lahti, mis kuningas, mõju, kasu kuningale ja talupoegadele, kes kaotas) Agar läänistamine tõi kaasa selle, et Rootsi riik ei saanud Balti provintsidest niigi palju tulu, ...
Soome lahest Leeduni ja Läänemerest Peipsini. Eestlaste vastupanu ristiusustajatele oli tugev, eriti võitluse algusaastail. Eriti kangelt võitlesid vastu saarlased, kes pesid endalt mitu korda ristimisvee maha. Lõpuks jäädi siiski alla, sest puudus ühtus, iga maakond seisis enda eest. Mehed polnud välja õppinud ja ka nende varustus oli kehv. Vallutajaid tuli ka igast ilmakaarest. Kui eestlased oleks tagasi löönud sakslased ja taanlased ja rootslased, takistanud ka venelaste edasitungi, siis oleks Eesti tulevik hoopis teine olnud. Mina arvan, et oleks kujunenud pisiriigid, iga maakond tegutsenuks iseseisvalt. Mingi aja möödudes tekiks omavahelisi hõõrumisi ja puhkeks niiöelda kodusõda eestlaste vahel. Selle võidaks mõni suurem maakond Sakala, Ugandi, Läänemaa, Virumaa. Arvestades seda, et Sakala ja Ugandi olid ristisõjas suuremaid kahjusid kandnud kui Läänemaa, mis sai ka siiski rüüstatud,
Lähtudes sobivast meetodist võib uurija teksti analüüsides rakendada mitmeid interpreteerimise viise: a) üksikult üldisele Näide: Ühes konkreetses tekstis peegelduvad nii selle teksti autori kui ka kogu tema põlvkonna saatus. ,,ära ära ära / rootsi rootsi rootsi / paat paat paat / meri meri meri / rand rand rand / laager laager laager / töökoht töökoht töökoht / auto auto auto / villa villa villa / kuradi rumalad rootslased" (Kalju Lepik: ,,Rukkilille murdmise laul". Tallinn, 1990, lk. 261) b) üldiselt üksikule Näide: Rahvuslik liikumine (1860-1880) oli eestluse kujunemisel otsustava tähtsusega. Tekkis rahvusromantiline kirjandus. Selle tüüpiliseks näiteks on Lydia Koidula Mu isamaa on minu arm. c) sünkrooniline Teksti vaadeldakse ainult ühe kirjandusliku epohhi kontekstis. Näide: Nõukogude propagandakirjandus tekkis kindlal ajahetkel ja kindla eesmärgiga, seepärast tuleb seda vaadelda antud ajahetkel valitsenud olude valguses. ,,Nii tõ...
eriti raske oli Põhja-Eestis Ülestõusu käik Algas Harjumaal ühel mäekünkal asuva maja süütamisega, mis andis märku, et kooskõlastatud kallaletund kõigile vaenlastele on alanud. Tungiti korraga sakslastele peale ning tapeti kõik, kes olid saksa verd Vallutati Padise klooster, seal tapeti 28 munka ja seejärel põletati klooster maha Eestlased suundusid Tallinna vallutama, lootes, et rootslased tulevad neile appi Liivimaa ordurüütel kutsus eestlaste saadikud Paidesse läbirääkimistele. Paide läbirääkimistele kogunesid kõik suuremad orduhärrad. Juba algusest peale võtsid läbirääkimised üksteise süüdistamise ja halvustamise ilme. Ordumeistril oli nüüd valida: kas oma seniste toetajate vasallide kahjuks loobuda nendega koostööst ja liituda ordu võimkonna laiendamiseks eestlastega või eelistada liitu vasallidega eestlaste vastu
oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Forselius tegi ettepaneku kasutada eesti keele kirjutamisel soome keele eeskujul foneetilist kirjaviisi, kuid see lükati vanameelsete pastorite poolt tagasi. Kirjaviisi üle vaieldi ka piiblikonverentsidel 1686. ja 1687. aastal, kuid üksmeelele ei jõutud ka seekord. Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi osas ei
6. Muinasaja inimese elatusalad-karjakasvatus ,kaubandus,käsitöö,maaharimine,küttimine ja metsmesindus 7. Linnuste tüübid-mägilinnus,neemiklinnus,kalevipoja säng,ringvall, 8. Kaardid: maakonnad, eestlaste naabrid, Eesti alade jagamine vallutajate vahel 9. Ümera ja Madisepäeva lahing, Tartu kaitsmine Ümera 1210,Madisepäeva 1217 ja tartu 1224 10. Kellega tuli võidelda muistses vabadusvõitluses (kallaletungi aeg ja tulemused)?- sakslased(1208-1227)taanlased (1219) rootslased (1220) said lüüa. 11. Miks said eestlased muistses vabadusvõitluses lüüa?sõjaline osakaal oli sakslaste poolel,nad olid head diplomaadid,nende selja taga oli katolik kirik,eestlste omavaheline läbisaamine ei olnud hea,sakslased said koguaeg oma vägesi täiendada. 12. Läti Henriku kroonika-kirjutatud ladina keeles,originaal pole säilinud, 13. Isikud, kuidas on nad seotud eestlaste muinasajaga:
3. Eestlaste vabadusvõitlus (1208-1227); Lembitu; Madisepäeva lahing; vabadusvõitluse lõpp Kuni XII sajandini olid eestlased iseseisvad, vabad, kõrge kultuuriga põlluharija ja meresõitja rahvas. 13. sajandi algul oli Eesti suure ja väikese maakonna nõrgalt teostatud koondis. Siin oli umbes 22000 adramaad ja 15 000-18 000 elanikku. Eestlaste majandusliku arengu ja riigi kujunemise katkestas Baltimaade rahvaste alistamiseks 12. sajandi lõpul alustatud agressioon. Sel eesmärgil ja paavsti toetusel organiseeris Liivimaa piiskop Albert ristisõja. 1202. aastal asutati Mõõgavendade Ordu. Pärast liivlaste ja latgalite alistamist (1206, 1208) alanud võitlus eestlastega kestis 1208-1227. 1208-1212 korraldasid ordu ja piiskop Albert koos liivlaste ja latgalitega hulga rüüsteretki Ugandasse, Sakalasse, Soontagasse ning vallutati Otepää ja Viljandi linnused. Eestlaste alistamiseks külad riisuti ja põletati, mehed tapeti nin...
ROOTSI KÖÖK Rootsi köök Rootsi kööki iseloomustavad regionaalsed erinevused ning see on väga avatud uutele maitsetele. Rootsi köök on oma olemuselt toekas toit, mis on mõeldud inimest läbi pika külma talve aitama. Rootsi köök Rootsi köögis kasutatakse palju liha, kala, piimatooteid, kartuleid ja leiba. Kasutatakse ka seeni, puu- ja juurvilju ning sõstraid. Rootsi köök Regionaalsed erinevused Rootsi põhjaosas on traditsiooniliselt olnud suurem roll põhjapõdra ja ulukite lihal. Riigi lõunaosa toidulaual on kõrgelt hinnatud värskeid juurvilju. Rootsi köök Toitudes eelistatakse kalafileed. Tihti keeratakse kalad rulli, maitsestades rikkalikult lihapoolt. Süüakse nii siseveekogudest püütud kui ka merest saadud kalu, nii värskelt, kuivatatult, soolatatult, marineeritult kui suitsutatult. Populaarseimad on heeringas ja lõhe. Rootsi köök Maitsestamine Maitsestamise juures on rootslastele iseloomulik sage suhkru kasutamine – magusad võivad ...
Pealinnus kujutatas Helmes põhiplaanis põhja-lõuna suunas väljavenitatud ovaali mõõtmetega 116 x 70 meetrit. Helme ordulinnuse vanimaks ja huvitamaks osaks peetakse tornilaadset ehitist linnuse keskosas AJALUGU Liivi sõjas jäi Helme linnus imekombel puutumata. Linnus hävis 1658. aastal, mil parajasti oli käimas Vene-Rootsi sõda ning rootslastel ei olnud jõudu , et linnust kaitsta. Rootslased lasid linnuse õhku ning taganesid. Helme kohta puuduvad kindlamad andmed, kuid võib arvata, et samal mäekünkal või kunagi seista ka muinaslinn. Stefan Bathory valitsemise ajal kuulus linnus vendadele Stanislaus ja Peter Nonhardile. 1624. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf linnuse koos ümber asuvate mõisadega Liivimaa kindralkuberneri ametis olnud krahv Jakob De la Gardiele. LEGEND
1561. aastal algas Rootsi aeg põhja-eestis. Rootsis sai troonile järgmisena Karl IX , kes oli talurahvasõbralik. Eestimaa ja Rootsi riigi vahel puudus usubarjäär. Mõlemad tunnistasid luterlikku usku. Eestimaa rüütelkonna moodustasid aadlikud. Taani hertsog oli Magnus. Sigismund 3. Ja hertsog Karli vahelised pinged viisid 1600 aastal sõjani. Algul oli sõda riigisise asi, hiljem muutus Poola ja Rootis sõjaks. Rootslased tagandasid troonild sigismuni ja valisid karli nime all karl IX oma kuningaks 1604 aastal. Demograafiline katastroof 1601-1603 tabas eestit ikaldus, nälg ja katk. Eesti kaotas ligikaudu 9/10 oma rahvaarvust. 1604 . aastal astusid rootslased vastu Mäo mõisa juures vastu poola ratsaveäle. Nad said siiski lüüa. Poola reas toimusid ebaõnnestumised ja Tallinnat siiski ei rünnatud. Poolal kerkis huvi Venemaa vatsu. Enne seda peeti Riia all suim välilahing 1605. Aastal
km. pikkune. 7 KOKKUVÕTE Referaati Rootsi kohta teha oli vägagi huvitav, sest olen seda isegi mitmel korral külastanud. Tööd tehes uurisin riigi üldandmeid, majandust, rahvastikku ning ka huvitavaid fakte Rootsi kohta. Sain teada, et Rootsi riigikord on konstitutsiooniline monarhia, kuningas on Carl XVI Gustaf ning peaminister Fredrik Reinfeldt. Rootsi rahvaarv 2008. aasta seisuga on 9 234 309, suur osa riigi rahvastikust ei olegi rootslased (86,7% rootslasi). Majanduslikult on tegemist väga eduka ning jõuka riigiga, mille peamisteks eksportkaupadeks on ravimid, elektroonikaseadmed, lisaseadmed mootorsõidukitele ning teletehnika. Tööd tehes sain meeldiva üllatuse osaliseks, kui avastasin, et kõrgharidus on Rootsis kõigile (veel ka välismaalastele) tasuta. Olen rahul, et valisin referaadi teemaks Rootsi, sest ta on meie merenaaber ja kasulik on tema kohta rohkem teada. Arvan, et tulevikus oleks kindlasti hea mõte oma
J.Hornung - koostas ladinakeelse eesti keele grammatika, mis ilmus 1693. aastal A. ja A. Virginius - andsid Lõuna-Eestis 1686. aastal välja lõunaeestikeelse Vastse testamendi J.Skytte - Liivimaa kindralkuberner, üks oma aja haritumaid rootslasi, kes asutas 1632 a Tartu ülikooli Gustav II Adolf - Gustav II Adolf oli Karl IX poeg ja kuninganna Kristiina isa. Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutusürikule. J.Fischer - kuulsaim kindralsuperintendent Rootsi ajal, kes pööras suurt tähelepanu rahvakoolide rajamisele, rahva kirjanduse väljaandmisele ja Liivimaa kiriku organisatsioonilisele kindlustamisele. A.T.Helle - Jüri kirikuõpetaja, kes tõlkis täielikult piibli 1739.a 6. Tartu Ülikool: millal ja millise nime all avati, teaduskonnad, õppetöö vormid, tegevuse lõpp. 1632-1656 ülikool Tartus
Vihane lahing kestis mitu tundi. Sakslastel õnnestus pikkamööda murda läbi eestlaste maleva keskkosast ja eestlased olid sunnitud taanduma. Langes Lembitu, Kaupo. Madisepäeva lahing oli eestlaste jaoks raske kaotus, kuid vastupanu ei raugenud. 1219 vallutavad taanlased Põhja-Eesti Valdemar II juhtimise all. Taanlased ehitasid Tallinna tugeva kivilinnuse. Kuna alistamise väliseks märgiks peeti just ristimist, siis toimus 1220 omalaadne võiduristimine. 1220 tungisid Läänemaale rootslased. Nende tugipunktiks sai Lihula ja hakati ümberringi rahvast ristima. Eestlased aga vallutasid linnuse tagasi ja rootslased pidid leppima täieliku kaotusega. Eestlaste jaoks oli see väga tähtis võit, mis äratas uusi lootusi ja andis usku oma jõusse. Rootslaste eliitvägi purustati ja kogu vallutuskatse oli seega nurjunud. III PERIOOD (1222-1227) Saarlased pealetungil. Rootslaste purustamine Lihula all innustas saarlasi edasisteks võitlusteks. Saarlased võtsid
õnnestunud. Teda kukutati, kuid mõne aja pärast ta tuli tagasi võimule, selle pärast algas Taanis Krahvisõda (1534-1536). Sõja käigus 1535. aastal valiti uueks kuningaks luuterlast Kristian III. Kristian IV tuli troonile 10-aastasena. Need aastad olid edukad kaubanduses, arenesid Taanis linnad ja ehitati uusi hooneid. Kuid ta sekkus kolmekümneaastasse sõtta, mis kujunes Taanile katastroofiks. 1612. aastal tal ebaõnnestus rünnata Stockholmi ja rootslased purustasid Göteborgi. 3. Reformatsioon. Olavus Petri Toimus Gustav Vasa võimu ajal. Olavus Petri levitas Rootsis Martin Lutheri õpetuse. Stockholmis muudeti jumalateenistust rootsikeelseks. Tema vend sai peapiiskopiks 1531. aastal. 4. Nils Dacke Nils Dacke juhtis kõige suurema talupoegade ülestõusu Rootsi ajaloos 1542. aastal. Probleemiks oli kuninga (Gustav Vasa) maksupoliitika, kiriku ja kuninga vastuolud. 1544. aastal mässi suruti maha ja juhid hukati. 5. Erik XIV
5)Eesti jagunes maakondadeks mis omakorda kihelkondadeks 6)Eestlased rajasid linnuseid et vaenlaste eest varjuda 7)Eestlaste ainujumal oli Taara või Tarapita (Tarapita tuleb arvatavasti sellest et võõramaalased kuulsid Eestlasi hüüdmas Tara, aita!) Aastaajad ning sel toimunud sündmused: 1201 Riia linna asustamine (piiskop Alberti poolt) 1210 Ümera lahing 1217 Madisepäeva lahing 1219 taanlased vallutavad Tallinna 1220 rootslased vallutavad Lihula (Eesti võimsa linnuse) 1227 ristisõdijad alistavad saarlased __________ 1202 Mõõgavendade ordu loomine piiskop Alberi poolt 1208 algab muistne vabadus võitlus (Otepää lahing) 1211 Viljandi esmakordne piiramine ja ristimine 1224 Tartu langeb, mandri Eesti on vallutatud 1159 rajati Lübechi linn Isikud: 1) Albert oli saksa piiskop kes tahtis Liivlasi ristida. Lõi mõõgavendade ordu. 2) Kaupo sakslaste poolele üle läinud endine Liivi vanem
Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikku arvu (rahvastiku suuruse), koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid (rahvastiku üldtunnuseid arvulises väljenduses). 4 [SAJAND & SUGU] 94 [SÜNNIAASTA] 05 [KUU] 30 [PÄEV] 083 [JÄRJENUMBER] 9 [KONTROLLNUMBER] 1180. 1290 muistne vabadusvõitlus lõppes lüüasaamisega,eestlasi suri ja eestimaale asusid elama sakslased ka rootslased. 1340. Suur Näljahäda 1558. Liivi sõda,mille tõttu paljud sõdalased ja need kelle kodusid rüvetati,ja kelle raha pärast tapeti. 1700. Oli eestis suur katkuepideemia ehk must surm. Hiljem hakkas rahvaarv taastuma kuskil 1711.Sel ajal ka Põhjasõda mõjutas. 1940 -1944. Toimus venelaste okupeering,mis viis suurele massiküüditamisele eestlaste ja ka teiste rahvuste tapmiseni. Ka toimus riigist suur põgenemine ja sisse tulid venelased. Mõjutas ka kindalsti teine maailmasõda. 1990
Jelgava ja Rundale lossid. · ETIENNE MAURICE FALCONET Katariina II poolt Prantsusmaalt kutsutud skulptor elas Peterburis kümmekond aastat ja lõi seal oma peateose Peeter I ratsamonumendi. Kunst Eestis: · Põhjasõda jagas barokiajastu Eesti kaheks osaks · 17. Saj oli Eesti Rootsi idapoolne provints, mille ehituskunstis domineerisid kaitseehitised · Bastioniarhitektuuri arendasid Eestis rootslased. Kõige võimsamad bastionid ehitati Tallinna ja Narva kaitseks, neid oli veel Tartus, Pärnus, Kuressaares. · Tsiviilehitisi püstitati kõige rohkem Narvas, mis oli Rootsi ajal Eestis kõige tähtsam linn. · 1659. Aasta tulekahju järel ehitati uued hooned hollandipärases barokiliku klassitsismi stiilis. Elamud olid kõrge sadulkatusega ja pikema küljega tänava poole. Paljudel majadel olid raidkivist ornamentikaga kaunistatud portaalid. Jõukamate majade
Ordu väe hävinguga. Orduriigi lõpuks loetakse 1561. aastat, mil selle valdused läksid Rootsile ja Poolale. 10 Liivimaa kuningriigiks nimetati Vene vallutatud aladel olevat territooriumi, mille valitsejaks oli hertsog Magnus 11 1563. a algas pikk ja kurnav sõda ühelt poolt Rootsi ja teiselt poolt Taani, Poola- Leedu ja Lübeci vahel. Liivimaal vallutasid rootslased taanlastelt Läänemaa. 12 Jam Zapolski rahu sõlmiti 1582. ja Venemaa ja Poola vahel. Kokku lepitud piir püsis 22 aastat. 13 Pljussa rahu sõlmiti 1583. a Vene ja Rootsi vahel. Rahu sõlmiti 3 aastaks, kuid hiljem seda pikendati 1585. aastani. 14 Aastal 1629 sõlmiti Altmargi rahu Rootsi ja Poola vahel.
Vallutajate kultuuri mõju Eesti kultuuri arengule Eestis algas keskaeg maa vallutamisega ristisõdijate poolt 13. sajandi alguses. Eesti aladele on tunginud mitmed rahvused, nagu näiteks rootslased, taanlased, lätlased, poolakad, sakslased. Kõige mõjukamad neist olid sakslased, sest nad suutsid eesti rahva lõplikult alistada. Sakslased tõid meie kultuuri erinevaid uuendusi, nagu näiteks uued saksapärased nimed, keelearengu, arendasid haridust jms. Siit tekib küsimus, kas sakslaste kultuuri mõju oli positiivne või negatiivne? Sakslaste kultuuri mõju sai alguse ristisõdadega. Taheti, et eestlased jätaksid usu loodusjõududesse ja hakaksid uskuma õiget Jumalat
Seda, kui kauasõda oleks suudetud venitada, ei tea keegi. Eestlasi oli palju, kuid kõik tegutsesid omaette. Kuigi probleeme oli ka relvastusega, oleks see olnud lihtsamini korraldatav, tehes koostööd nii omavahel kui ka naaberriikidega. Kuna Eesti jagati mitme maa vahel ära, siis oli neil ka raske midagi ühiselt teha. Kõik maad, kes mingit osa Eestist omasid, kartsid teiste tegevust koostöö nende vahel puudus. Katoliku kirik sai endale hea maatüki, kuid oht, et rootslased ja taanlased võivad sedagi ala endale tahta, säilis. Eestlaste ristiusustamine oli ilmselt paratamatus. Meie maa asub heal asukohal ning kuna me olime ka paganad, siis oleks varem või hiljem mõni riik meid nagunii rünnanud. Võimalik, et siis oleks meie rahvast aga veelgi rohkem tapetud ning praeguseks meid enam võib-olla polekski.
Kogu 17. sajandi esimese veerandi vältel jätkus eestikeelse hariduse arengut soodustav võitlus kahe kiriku vahel, keskendudes peamiselt Tartusse. 1585. aastal Tartusse rajatud jesuiidikolleegiumi näol oli loodud esimene kõrgem kool, kus eestlastest õpilastele õpetati eesti keelt nii kõnes kui kirjas. Lõuna- Eesti ei olnud väga pikalt katoliiklik, sest kui 1629.aastal läks kogu mandriosa Rootsi valdusesse, taastati seal luterlus. Vastukaaluks katoliiklikule õppeasutusele rajasid rootslased 1630.aastal Tartusse Eesti esimese gümnaasiumi. 1632.aastal sai sellest protestantlik ülikool- Academia Gustaviana. Rootsi ajal Eesti hariduselu edenes jõudsalt. Bengt Gottfried Forseliuse asutatud seminaris valmistati ette köstreid-koolmeistreid ja rahvakoolide õpetajaid. Tänu paljudele haritud koolmeistrite olemasolule, sai alguse Eesti maakoolide võrk. 17.sajandi lõpuks tegutsesid juba peaaegu kõigis kihelkondades köstrikoolid, siiski
vanu alusmüüre ja mõningaid keldriruume. Kirikuhoonest lõunaddr ehk jõe poole jäid munkade eluruumid, kuid seda osa täiesti välja kaevata ilmselt ei õnnestu, kuna sinna on rajatud tee ja ehitatud ka maju 20.sajandi alguses. Traditsiooniliselt peetakse kiriku sisspühitsemise aastaks 1436 ja koostri häving sai alguse Liivi sõja ajal (1558-1583) kui Tallinna piirasid kaks korda Vene väed, linna aga kaitsesid rootslased koos linnakodanike ja maakaitseväega. Pirita kloostri rajamine oli osa suuremast liikumisest Euroopas, millele pani aluse püha Birgitta, rootslanna, kelle elu ja tegevus suuremalt osalt möödus Roomas. Ta rajas Pühima Lunastaja Ordu ehk lühidalt öeldes birgitiinide ordu ja asutas kloostreid paljudes maades. Pirita klooster ja kirik ehitati vastavalt ordu reeglitele, eeskujuks emaklooster Vadstenas Kesk- Rootsis. 14-15
Vikerlased Ooperi tegevus algab Saaremaa rannakülas, kus äsja lõppenud võistumängude võitja Ülo saab võidupärja Jutalt. Võitjat austavate piigade hulgas on ka Ülosse kiindunud Vaike. Vanem Vaho eestvõttel peetakse sõjanõu ning vastuseks viikingite röövkäikudele otsustatakse teha ühine sõjaretk Rootsi. Paraku jõuavad rootslased esimesena rünnata ning sõjasaagina viiakse kaasa Sigtunasse kaasa Juta. Ülo juhtimisel võetakse ette sõjaret Rootsi, kus Sigtuna valitseja Olav on vahepeal teinud Jutale ettepaneku saada tema kaasaks. Eestlase rünnak on edukas, Juta eestkostel jäetakse Olav ellu, kuid ta peab orjana kaasa minema. Võidukaid sõdalasi on tulnud tervitama kogu külarahvas. Ooodata on Ülo ja Juta pulmi. Ajal, mil Ülo jätab hüvasti oma sõjasalgaga, õnnestub Olavi põgeneda
Kes on taanlased? Taanlased on põliselt Taanis ja vähesel määral Lõuna- Schleswigis elav põhjagermaani rahvas, Taani põhirahvus. Taanlased räägivad taani keelt. Taanis elab umbes 5 miljonit taanlast. Taanlasi ja taani päritolu inimesi on maailmas kokku umbes 7 miljonit. Taanlasi elab arvukalt: Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Brasiilias, Norras, Austraalias, Saksamaal ja Rootsis. Taanlaste lähedased sugulasrahvad on rootslased, norralased, fäärlased ja islandlased. Ajaloolis-kultuuriliselt on taanlased valdavalt luterlik rahvas, kuigi 21. sajandi alguses peab üle poole taanlastest ennast ateistiks või agnostikuks. Taanlaste söök ja jook Taani on kuulus kui viljakas põllumajandusmaa. Eriti arenenud on Taanis karjakasvatus. Kasvatatakse lehmi, sigu, lambaid, kanu jt. Saadakse rohkesti piima, võid, juustu, liha, mune jm. Head saaki annavad teravilja-, kaunvilja- kasvatus ning aiandus. Geograafilise asendi tõttu ...
Keskuseks kujunes Tartu 1585. a rajati jesuiitide kolleegium Hoolitsesid eestikeelse usulise kirjavara eest ( eestikeelne Katekismus) Ülesandeks luterlaste pööramist ja katoliku usu tagasivõtlemist Tartu Ülikooli asutamine Rootsi uutesse provintsidesse oli vaja ülikool rajada Johan Skytte -- ülikooli rajamise eestvõitleja Tartusse ning Tallinnasse loodi akadeemilised gümnaasiumid Ülikooli asutati aastal 1632 Õppekeeleks sai ladina keel Õppima tulid rootslased, soomlased ning baltisakslased Mõjukaimad isikud 17. sajandi Eesti usuelus Gustav II Adolf Johan Skytte Bengt Gottfried Forselius Gutslaff Muud usundid Eestis Eestis korraldati nõiaprotsesse Aastal 1573 asusid sotlased Tallinnasse -peeti jumalateenistusi kalvinistliku korra järgi -jutlustati kalvinistliku korra järgi Kasutatud allikad https://www.eki.ee/piibel/index.php?tekst=tutv_guts Ajaloo õpik 8. klassile. Uusaeg, I osa Ajaloo õpik 7. klassile
Näiteks eesti keel kuulub läänemeresoome keelte hulka, ehk kuulume läänemeresoomlaste hulka. Selle kaudu teame, et eestlaste sugulasrahvas on soomlased. Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. See on muidugi vaieldav, kuna kultuuriliselt sarnanevad eestlased pigem naaberrahvastele nagu lätlased, venelased ja rootslased kui kaugematele soomeugri või uurali keeli kõnelevatele rahvastele nagu ungarlased, isurid või vadjalased. Siiski on oluline osa eestlaste identideedis soomeugri keelesugulusel. Keel näitab ka rahvuse iseloomu. Näiteks itaallased on tuntud oma keele emotsionaalsuse ja temperamentsuse poolest. Kui nad räägivad, siis nad alati vehivad kätega ning kasutavad üldiselt väga palju kehakeelt oma keele väljendamisel. Samamoodi öeldakse ka hispaanlaste ja lõunaameeriklaste kohta
Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel. Talupoegade jaoks seadis Rootsi sisse rahvakoolide süsteemi. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles 1686.aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale. 1632.a avati kunigas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Peale Vene-Rootsi sõda viidi ülikool 1656.a. Tallinnasse. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1960.a. Rootsi aeg Eestis, ehkki lühikene, tõi oma reformidega kergendusi talurahva ellu. Pikema rahuaja järel, Rootsi aja lõpuks, saavutas maarahvas rahuldava jõukuse.
Kas eestlased oleksid võinud Muistset vabadusvõitlust võita? Muistne vabadusvõitlus algas eestlaste jaoks aastal 1208 sakslaste pealetungiga Ugandisse ja kestis kuni 1227. aastani. Tervelt 19 aastat pingutamist vabaduse nimel, mida kahjuks ei tulnud. Mina arvan, et eestlased olid küll tublid, aga poleks siiski suutnud seda sõda võita. Põhjuseid selleks on mitmeid. Esimeseks põhjuseks võib lugeda eestlaste kehva relvastust. Ordurüütlitel oli selle aja kõige täiuslikum relvastus. Neil olid ammud, mis võisid läbistada isegi soomusrüü. Eestlased võtsid neist eeskuju ja tegid ka endale ammud, kasutades neid vabdusvõitluse lõpulahingutes. Vaenlased kasutasid ka kiviheitemasinat, mille eestlased samuti endale meisterdasid. Sellest aga ei piisanud, sest eestlased olid palju vaesemad ja nende sepistamisoskused polnud veel nii arenenud. Väga kaalukas põhjus on kindlasti see, et eestlastel tuli võidelda ...
M.A.D Reedel, 28. märtsil kell 21:30 esines Endla Jazzklubis ansambel M.A.D. Koosseisu kuuluvad ainukese eestlasena Marti Tärn (basskitarr) ja rootslased Aksel Odenbalk (klahvpillid) ning Daniel Johanssin (trummid). Nende eesnime tähtedest modustub ka bändi nimi. Tegemist on instrumentaalse muusikaga. Ansambli liikmed kohtusid 2007. aasta sügisel kõrgelt hinnatud Skurupi muusikakoolis Malmö lähedal Lõuna-Rootsis, kus nad ka hetkel jazzmuusikat ja improvisatsiooni õpivad. Nagu kontsertil selgus, ei suuda nad üksteist sõnades täielikult mõista, küll aga on nad leidnud ühise muusikalise keele. Ansambel
kuurvürst pärandiks mõned väikeriigid Reini suudme alal. 1618 lisandus veel Preisi hertsogkond. FRIEDRICH WILHELM Brandenburgi kuurvürstiriigi peamine ülesehitaja oli Suur kuurvürst Friedrich Wilhelm (16401688) Arendas põllumajandust Pani rõhku kanalite ehitamisele Konkurentsi piiramiseks rakendas kaitsetolle Kutsus riiki 20 000 prantsuse hugentooti Rajas suure ja hea väljaõppega armee Purustas Fehrbellini lahingus rootslased FRIEDRICH I 1701 krooniti Preisi kuningas Friedrich I, ta lõi õukonna, kus töötasid kunstnikud ja teadlased. 1700 asutati Preisi Teaduste Akadeemia ABSOLUTISM Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks oli Sõdurkuningas Friedrich Wilhelm I Ohvitseriks saamisel nõuti sõjaväelist haridust Armee jaotati üle maa paiknevateks garisonideks Import kangad keelustati 1717 kehtestati üldine koolikorraldus VALGUSTATUD ABSOLUTISM
tööealise rahvastiku vähenemine maksude suurenemine rahvastiku vähenemine suurenevad kulutused sotsiaalhoolekandas koolide sulgemine (õpilasi vähe) Eesti rahvuslik koosseis. Eesti rahvastikust 80% eestlased; 20% muulased neist 6.3% venelased. Rahvuslik koosseid iseloomustab kui suur on ühe või teise rahvuse osatähtsus vastavuse alusel territooriumil kogu rahvastikust. Slaavi rahvad: valgevenelased, venelased, juudid, sakslased, rootslased, soomlased Rahvastiku paiknemine ja asustus. Eestis 30 in/km2 kohta -annab ülevaate kuidas rahvas riigiliselt jaotub. Eestis paikneb rahvastik ühtlaselt. Tihedamalt paikneb rahvastik linnades: Tallinnas (Harjumaa); Tartus (Tartumaa) hõreda rahvastiku põhjused: kliima, sood, maavarad Eesti on linnastunud riik. Linnarahvastiku moodustavad meie rahvastikust 70% linnastumine- linnade kasv ja areng; linnarahvastiku kasv kogu rahvastikust. Asulad jaotatakse maalisteks ja linnalisteks.
Ta hakkas armastama Viinis olevat melu muusika, kunst ja teadus. Peeter õppis ka ise inimest lahkama ning hambaid välja tõmbama. Varsti hakkas ta Euroopalikumaks muutma ka Venemaad. Teise asjana tahtis ka sadamat Läänemere ja Musta Mere äärde. Tahte sai täita vaid siis, kui vallitada Türgi või Baltikum. Proovis mõlemat ning kummagagi ei õnnestunud esimesel korral. Baltikumi endale saamiseks saadi kokku Rootsiga Põhja sõjas. Narva lahingu võitsid siiski Rootslased ning nagu Peeter I kombeks oli ta ka seal kohal, kuid põgenes enne lahingu lõppu, sest sai aru, et isegi vähemuses oleva armeega võidab Rootsi. Järgmises lahingus kasutas Peeter I hulljulgelt uut lahinguvõtet, mis õnnestus ning tänu sellele sai Peeter I endale sadamad Läänemere äärde. Suure võidu auks lasi ta ehitada Peterburi, soo kohale. See oli väga riskantne, sest ei olnud tööriistu ega tööjõudu. Lisaks kannatasid töölised nälga ning nad haigestusid kergesti
Rahvastik Rootsi ajal Brita Lodi Asustus pärast Liivi sõda · Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 300 000 inimest. · 1620.aastateks oli rahvaarv kahanenud vähemalt poole võrra. 120 000-140 000 inimeseni. · 17.sajandi algul oli 75% taludest maha jäetud või tühjad. · Enam laastatud oli suurtelinnade ümbrus, eriti Harjumaa ning Kesk-Eesti : Järvamaal oli 90% taludest tühjad. · Poola ja Rootsi võimud olid huvitatud tühjaks jäänud ala kiiresti koloniseerimise peale. · Tartus anti tühjaks jäänud majad tasuta uutele omanikele. · Poola koloniseerimis poliitika tulemisi ei andnud. Sõjaeel rahvaarv jäi Poola ajal saavutamata. · 1601-1603 näljahäda, mis tabas Põhja- ja Ida-Euroopat. Asustus Rootsi ajal · Sõja lõppedes Eesti rahvaarv taastus üllatavalt kiiresti. 1695. aastaks 350 000- 400 000 inimest. · Eesti ala jäi ulatuslikumast sõjategevusest aastakümneteks puutumata. · Pikk rahuaeg soodustas sündimust. ...
Kontrolltöö 9. klass Eesti rahvastik 1. Milliste näitajatega kirjeldatakse rahvastikku. Miks on neid andmeid vaja teada? 1. 2. 3. 2. Analüüsi Eesti rahvaarvu muutusi 13. saj.-st, nimeta peamised murrangupunktid ja nende põhjused 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 18.01.2013 Esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2013 Eesti arvestuslik rahvaarv 1 286 540, teatab Statistikaamet. Rahvaarvu kahanemist 2012. aastal mõjutas kõige enam....märkige kaks põhjust 1. 2 3. Analüüsi Eesti rhvastiku loomuikku iivet, nimeta sellise arengu põhjused Elussünnid Surmad Loomulik iive Sündimuse üldkordaja Suremuse üldkordaja Loomuliku iibe kordaja 2002 13 001 18 355 -5 354 9,57 13,51 -3,94 2003 13 036 18 152 -5 116 9,63 13,41 -3,78 2004 13 992 17 685 -3 693 10,37 13,11 -2,74 2005 14 350 17 316 -2 966 10,66 ...
12.KÜSIMUS LIIVI SÕDA (1558-1583) Sõja eeldused: Usk-Liivimaad takistab luterlik hereesia ning nad on loobunud õigest usust, karistamine on vältimatu. Tartu maks-Liivimaa ei maksnud maksu, eeldati et nendega sõdimine on seetõttu õigustatud. Posvoli leping (1557)-Liivi ordu sõlmis Poola-Leeduga Venemaa-vastase liidu. Liivi-Vene vaherahuleping (1554)-Lepingu kohaselt ei tohi Liivimaa Venemaa vastastes liitudes osaleda. Sõja põhjused: *Rootsi soovis laiendada oma ülemvõimu ida suunas *Võimu tahtis laiendada ka Poola-Leedu *Venemaa tahtis laiendada oma alasid Läänemere idakaldani. *Liivimaa hakkas blokeerima Lääne-Euroopa spetsialistide suundumist Venemaale. *Sõja ajendiks oli nn ’’Tartu maksu’’ maksmata jätmine. Sõja käik: *(22.jaanuar 1558) tungisid Vene väed tatari khaani šigAlei juhtimisel Tartu piiskopkonda. Järjest läksid tähtsad keskused Venemaale. (Esimesena Norra, siis Tartu ja lõpuks olid väed ...
Gotthard Kettler Liivimaa orduriigi ordumeister Hertsog Magnus Liivimaa kuningas Ivo Schenkenberg Liivimaa hannibal, väesalkadega vallutajast käsitööline Stefan Batory Poola kuningas vol 2 Põhjasõda (1700-1721) Miks? Saada tagasi Rootsi poolt vallutatud alad. Kes? Rootsi vs. Poola-Vene-Taani Narva lahing-tähtsus ja mis toimus? Piirati sisse Narva, ei olnud venelastele edukas (nälg, halvakvaliteediline sõjatehnika jne.) Lumetorm puhus venelastele vastu, rootslased alistasid venelased. Rootsi väed talvitusid Laiusel ja sõjategevus kandus Leedu ja Poola aladele Eesti rahvastiku vähenemine pärast Liivi sõda. Eelkõige põhjuseks katk, nälg ja sõjategevus. Rootsi ja Poola hakkasid enda rahvast oma Liivimaa aladele ümber asutama. Rootsi aeg. Isikud Forselius õpetas talupoegi lugema, lõi seminari, kus koolitati uusi köstreid ja koolmeistreid. Aabits ka tematehtud. Gustav II Adolf Rootsi kuningas, tõi eesti aladele hariduse TÜ ja GAG näol
laevastiku Tallinna alla. Johan I- 15 aastane Rootsi kuninga. Osales Lihula lahingus. 5. Teada eestlaste allajäämise põhjusi sh vastaste eeliseid. Eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev. Vaenlasel oli sõjaline ülekaal (paremini relvastatud, kutselised sõjamehed). Maakondade omavaheline koostöö oli nõrk Eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega - sakslased, taanlased, rootslased, venelased. Vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi
efektiivsem vähiravi. Ka operatsioonidega kaasneb tänapäeval palju riske, tulevikus võiks olukord paraneda ning tuleks välja töötada rohkem laseroperatsioone, et tulemus oleks täpsem. Poliitika on senini arenenud rahulikumalt kui teised alad, kuid ka selles valdkonnas on toimunud muutusi. Kõige rohkem on neid näha just üksiku riigi lõikes. Kui võtame näiteks Eesti riigi, siis on siin olnud sajandite jooksul küllalt erinevaid valitsejaid. Eestit on valitsenud nii rootslased, sakslased kui venelased. Praeguseks on aga püsima jäänud vabariik ja demokraatia ning sellega seonduvalt on meil mitmeid erinevaid erakondi. Viimaseid tuleb ajaga pigem juurde kui kaob. Luuakse uued erakonnad uute ideedega ja nii kindlasti ka edaspidi. Valitsusega pole hetkeseisuga rahul suur osa rahvastikust ning see näitab, et riik saab liikuda rohkem rahuloleva rahvastiku poole ning välja töötada uusi ideid, kuidas elu riigis oleks kodanikele võimalikult meelepärane.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
