Nii Poola kui ka Rootsi soovis kogu Baltikumi endale. 17.sajandi algul puhkeski Poola ja Rootsi vahel uus sõda, mis kestis vaheaegadega ligi kolmkümmend aastat. Sõja alguses ei saavutanud kumbki pool otsustavat edu. Rootslasi peeti tollases Euroopas talupoeglikeks ja julmadeks barbariteks, Poola äratas seevastu poolehoidu oma kõrge haridus- ja kultuuritaseme ning aadlivabadustega. Nagu mujal Euroopas, saatsid võitlust ülemvõimu pärast Läänemerel usulised pinged: rootslased toetasid luteri usku, poolakad aga kaitsesid katoliiklust. Lõpuks jäi siiski peale Rootsi. 1629. aastal sõlmitud Altmargi vaherahuga loovutasid poolakad kogu Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile. 1645. aastal läks Rootsi kätte ka Taanile kuulunud Saare- maa. Seega oli kogu Eesti ala Rootsi võimu all.
sakslasedtungisid koos abivägedega Ugandisse algas eestlaste muistne vabadusvõitlus 1210. Võnnu piiramine ja Ümera lahing 1211. Viljandi linna piiramine 1212. 3ks aastaks Toreida vaherahu (põhjusteks üldine kurnatus ja katk) II periood 1215-1221 1215. alguses rikuvad sakslased vaherahu 1215. suvel alistuvad Ugandi ja Sakala 1217. meie võit Otepää all (liitlasteks venelased) 21.IX.1217. Madisepäeva lahing (hukkusid Kaupo ja Lembitu) 1219. taanlased vallutavad Põhja-Eesti 1220. rootslased Lihulasse saarlased tapavad nad peaaegu täielikult maha (oluline võit meile) III periood 1222-1227 1222. lüüakse taanlased Saaremaalt välja 1223. eestlaste üldine pealetung, kogu maa vabastati, pantvangid vahetati tagasi 1224. vallutati Tartu ja ülejäänud mandriosa 1227. Muhu ja Valjala vallutamine muistne vabadusvõitlus jõudis lõpule tulemuse põhjused: eestlaste sõjaline mahajäämus kohalikud hõimud aeti omavahel tülli
Lihulat ümbritses tihe asustus ja seega oli olemas ka tööjõud. Lihulat läbis Saaremaalt Põhja-Eestisse viiv iidne liiklustee. Lihulat läbis ka tee Läti suunas. Oluline oli ka merelähedus. Lähim sadamakoht võis asuda Penijõe kandis (linnusest 2-3 km) või kuskil Tuudi (Suitsu) jõe ääres (linnusest umbes 4 km). 1220. aastal nimetas Albert uueks Eestimaa (Lihula) piiskopiks oma venna Hermanni. 1220. aasta kevadel/suvel haarasid Läänemaal initsiatiivi rootslased, kes seadsid ennast sisse Lihula linnuses. Rootslased tundsid ennast Lihulas kindlalt. 8. augustil tulid merelt aga saarlased, kes piirasid linnuse ümber ja süütasid selle põlema. Puhkenud lahingus hukkus väidetavalt 500 rootslast, vaid üksikutel õnnestus taanlaste juurde põgeneda. 1228. aastal likvideeriti Lihula piiskopkond ning loodi uus Saare-Lääne piiskopkond, mille etteotsa määrati Dünamünde kloostri abt Gottfried (Godefridus). Gottfriedi asupaigaks on peetud Lihula küla.
Group AS (Roosta Puhkeküla), OÜ Hardinger (Müüriääre kohvik), Haapsalu Tarbijate Ühistu, Haapsalu Kuurort AS (Spa Hotell Laine). Kõige hõredamalt on asustatud Martna, Nõva, Noarootsi, Oru vald. Sest nendes valdades on palju soid, mis on eluks kõlbmatud alad ja paljud alad on seal ka looduskaitse all. 3.Rahvuslik koosseis Nagu ka igal pool mujal Eestis pole erandiks ka Läänemaa, kus peale eestlase elavad ka venelased ja loomulikult rootslased. Rahvuslikku koosseisu on kujundanud mitte miski muu kui meie ajalugu. Haapsalus on nt. Venelaste osakaal u. 1/5. Kõige enam venelaste osakaaluga vald selles maakonnas on Ridala, kuna selles asub ka maakonna keskus Haapsalu, kus venelaste osakaal on u. 1/5. Kõige enam rootslatega asustatud vald on Noarootsi, Riguldi ja Vormsi, sest seal on ajaloo jooksul väga kaua elanud rootslased ja nüüd elavad seal nende järeltulijad. 4.Rahvaarvu muutumine
ja siis tema asemel tuli Berthold. Piiskopiks saanud Breemeni toomhärra Albert von Buxhoevden. 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) *Ümera lahing 1210 Eestlased võitsid. *Madisepäeva lahing 21.sept 1217 Eestlased kaotasid ( Olime ühtsed Esimest korda) 4. Mis rahvad ründasid Eestit Balti ristisõjas? sakslased, taanlased, latgalid, venelased, rootslased ja leedulased. 5. Nimeta põhjuseid miks eestlased Muistses Vabadusvõitluses lüüa said? Eestlastel puudusid liitlased sõjas vastas olid aga sakslased, taanlased, latgalid, venelased, rootslased ja leedulased. Puudus ühtne riik. Eesti malevad ei tundnud eriti Viske ja Heiterelvi (kiviheitemasinad,amb) Eestlaste puudus korralik sõjaline väljaõpe, samas siia tulnud rüütlid olid elukutselised sõjamehed.
Samal aastal sekkus sõtta ka Poola- Leedu kuningas Zygmund II Augustiga eesotsas, kes vallutas Riia piiskopkonna. Venemaa tsaar Ivan IV asutas Liivimaa kuningriigi ja asetas selle etteotsa hertsog magnuse. 1570. aastatel vallutas venelaste vägi veel Paide, Pärnu ja Haapsalu , kuid Tallinn pidas piiramisele vastu. 1579. aastal alustas Poola vägi Stefan Batory juhtimisel vastupealetungi. Peale edutut Pihkva piiramist (1581-1582) alustas Poola-Leedu rahuläbirääkimisi. See-eest olid rootslased üsna edukad. Nad vallutasid aastatel 1580- 1581 terve Põhja-Eesti ja Ingerimaa lääneosa. Venelased said aru, et asjad ei lähe päris nii, nagu neil plaanis oli ja otsustasid teha rahu rootslastega kui ka poolakatega. Nii sõlmitigi aastal 1582 Jam Zapolskis poolakatega rahu ja aastal 1583 Pljussas rootslastega. Viimane sündmus tähistabki sõja lõppu. Nii saigi selgeks, et põhjus, miks venelased seda sõda alustasid jäi neil saavutamata. Peale Liivi sõda jagunes Eesimaa ja
Eesti kultuur kui ristirüütleid poleks olnud. Ristirüütlid tulid Eestisse Kristliku usku levitama.Kuna ma tean ristirüütlite aegsest Eestis väga vähe ,lasen oma mõtted lendu. Eesti asub geograafiliselt väga heas kohas.Meil on hea ühendus maismaa kaudu naaberriikidega.Muinaseesti naabrid olid:Liivimaa,Kuramaa,Läti,Leedu,Venemaa. Enne ristirüütlite saabumist oli Eestis maausk ehk Taara usk, mida aga ristirüütlid pidasid paganlikuks usuks ,ning et eestlased on ise ka paganad. Eestlased kui väga sitke ja vastu punniv rahvas ei tahtnud alla vanduda,pidid ristirüütlid jõuga usu meie maale tooma. Kristlus oli peaaegu kõikides riikides ühesugune.Ristiti inimesi ja ehitati kõikjale suurematesse asulatesse kirikuid,kus inimesed pidid käima.Seati ametisse preestrid,kes pidid jutlusi pidama ning kehtestati ka makse. Muinasaegsel Eestil oli palju vaenlasi:Sakslased,taanlased,rootslased,venelased ja latgolid.Kõigi nendega tuli eestlastel võidelda 13....
vahendid . Ta oli ka võimekas diplomaat ja võimekas organisaator.(toob ristiusu koos sõjaga) Kaupo? Kaupo on liivlaste vanem , laseb end ristida ja läheb sakslaste poole üle. Lembitu? Lembitu on eestlaste vanem (sakala vanem) , langes madisepäeva lahingus. Läti Henrik? Ta oli kroonikakirjutaja, sakslane! Valdemar II? Taanlaste kuningas , vallutas Tallinna, võitles sakslastega. Nimeta 3 eestlaste vaenlast muistses vabadusvõitluses. Sakslased , taanlased, rootslased. Mis juhtus: 1201 ? Riia linna asustamine. (Alberti poolt asustati) 1208 ? Muistse vabadusvõitluse algus. 1210 ?Ümera lahing (eestlased võidavad) 21.sept 1217 ? Madisepäeva lahing.(eestlased kaotavad) 1219 ? Taanlased vallutavad Tallinna ( Valdemar II tuleb) 1227 ? Muistse vabadusvõitluse lõpp. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse ? Eestlastel polnud arenenud relvastust (piinamistorne, ammusid, raudrüüd, katapulti).
· Saami keele murdeid on eristatud kuni kümme. · Lõunamurded ehk rootsisaami murded: lõunamurre (jaguneb Jämtlandi ja Åsele murrakuks), uume, piite ja luule murre. · põhjamurre ehk norrasaami murre: Tornio, Ruija ja meresaami murrak. · Idamurded: inari, kolta (jaguneb Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murrakuks), akkala, kildini ja turja murre. · Antiikajast alates on eurooplased nimetanud saame fennideks või finnideks. · Rootslased nimetavad saame lappar. · Soomlased nimetavad saame lappalaiset. · Venelased kutsuvad saame lopari. · Eestlased nimetavas saame laplased. · Saamid ise nimetavad end erinevates murretes näiteks sábme, sámit, saml'a jt. · Esimene saamikeelne raamat trükiti 1619.aastal (kirikukäsiraamat). · Esimene saamikeelne piibel trükiti 1811.aastal Rootsis. · Saami ajakirjandus sai alguse 1873.aastal.
vallutamiseks. · 1570-71 piiras Magnus tulutult 7 kuud Tallinna. · 1572-77 vallutasid venelased peaaegu kogu Mandri-Eesti. · 1577 piirati 7 nädalat uuesti Tallinna, kuid edu ei olnud ümberringi tegutsesid talupoegade salgad (Ivo Schenkenberg). · Ivan IV tüli Magnusega vallutuste jagamisel ja viimane pages Poola kuninga kaitse alla. f. Sõja lõpp ja tagajärjed: · Poola-Rootsi ühistegevus Venemaa vastu: 1581 piirasid poolakad Pihkvat ning rootslased hõivasid Pontus De la Gardie juhtimisel Rakvere ja Narva. · 1582 Jam Zapolski vaherahu Poolaga, millega Lõuna-Eesti läks Poolale. · 1583 Pljussa vaherahu Rootsiga, P-Eesti läks Rootsile. · Saaremaa jäi Taanile. · Liivimaa jagati kolmeks. 2. Rootsi-Poola jätkusõda (1600-1629) a. Suguvõsatülid Karl IX kukutas Sigismund III · Sigimund III Rootsi kuninga ja Poola päritolu kuninganna poeg, kes valiti Poola
Eestlaste naabrid Põhjas olid soomlased (erinevad hõimud: pärissoomlased, hämelased, karjalased). Idasse jäid vadjalased (Narva jõe läheduses) ning isurid (kes olid veelgi rohkem ida pool). Eestist lõunasse jäid liivlased ja teiseltpoolt lõunasse jäid lätlased (erinevad hõimud: kralased, semgalid, latgalid). Lätlastest omakorda lõuna poole jäid leedulased, kellest omakorda lõuna pool olid preislased. Läände üle mere jäid rootslased (svealased, götalased). Eestlaste sugukeeli rääkisid soomlased, vadjalased, liivlased, isurid. Rootslased ja eestlased, lätlased ja eestlased, idapoolsed rahvad ja eestlased käisid üksteist kõik rüüstamas. Eestlased ei olnud väga tugevad, kuid mitte ka nõrgad. Olid üsna võrdväärsed vastased. 1187 toimus Rootsis Sigtuna linna maha põletamine. Selle aja Rootsi kroonikas kirjutati, et selle taga olid ida mere paganad (kelleks võisid olla soomlased, lätlased või eestlased)
Eestlaste naabrid Põhjas olid soomlased (erinevad hõimud: pärissoomlased, hämelased, karjalased). Idasse jäid vadjalased (Narva jõe läheduses) ning isurid (kes olid veelgi rohkem ida pool). Eestist lõunasse jäid liivlased ja teiseltpoolt lõunasse jäid lätlased (erinevad hõimud: kuralased, semgalid, latgalid). Lätlastest omakorda lõuna poole jäid leedulased, kellest omakorda lõuna pool olid preislased. Läände üle mere jäid rootslased (svealased, götalased). Eestlastega sugulaskeeli rääkisid soomlased, vadjalased, liivlased, isurid. Rootslased kuulusid germaanlaste hulka, lätlased ja leedulased aga baltlaste hulka. Rootslaste, lätlaste ja idaslaavlastega olid eestlastel üsnagi vaenulikud suhted. Toimusid rüüstamised nii Eesti, Läti kui ka Rootsi aladel. 1187 põletatati maha Rootsi tähtsaim linn Sigtuna. Selleaja rootsi kroonikas kirjutati, et selle taga olid ida mere paganad (kelleks võisid
Soomes ei leidu naftat, küll aga on seal märkimisväärne hüdroenergiavaru. Tööstuse suure energia tarbe katab peamiselt soojus- ja tuumaelektrijaamade toodang. Rahvastik 5 ,276 miljonit elanikku, 67% on linnaelanikud (31.12.2003). Rahvastiku tihedus on 17 inimest km². See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe hõredamalt asustatud riigi Euroopas.Soomlasi on u 93%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased, saamid, venelased. Suurimad välismaalaste grupid on venelased, eestlased, rootslased, somaallased. Rahvaarvu järgi on Soome 112. kohal. Olles suhteliselt väikese rahvaarvuga riik. Keskmine oodatav eluiga on Soomes 78.24 aastat meeste oodatav keskmine eluiga on 74.73 aastat. Naiste oodatav keskmine eluiga on 81.86 aastat (2004) Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Soome http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$4932 http://www.allcountries
mehitamine ja ülalpidamine kogukonna poolt. Viikingite alad Läänemere ääres jagati laevkondadeks, millest igaüks pidi ülal pidama ja varustama ühe laeva, tavaliselt 20 paari aerudega. Viikingiretkede, aga ka laeva juhiks oli kuningas või pealik. See kuningas oli tavaliselt ise tüürimees, kelle käed olid meretööst parkunud. Viikingiretked jagunesid Lääne- ja Idateeks. Lääneteel retkesid peamiselt hilisemate taanlaste ja norralaste esivanemad, Idateel hilisemad rootslased. Just Lääneteel seiklevad viikingid jõudsid oma laevastikuga Inglismaa rannikule ja hiljem vallutasid osa Inglismaast. Sellepärast on Inglismaal ka tänapäeval veel üht teis viikingitest pärinevat. Seal on säilinud viikingite päritolu kohanimed. Oma võimu kindlustamiseks lõid viikingid praeguse Iirimaa pealinna Dublini. Kui viikingid seiklesid algul mööda ookeane, siis hiljem sai neil kombeks jõgesid mööda üles sõita, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu
kapitali, mida sõja lõppedes kasutati tööstuse edasiseks arendamiseks. Ka Teises Maailmasõjas oli Rootsi neutraalne. Peale Teise Maailmasõja lõppu oli Rootsi jällegi majanduslikult ja poliitiliselt soodsas olukorras ja tema tööstus väljaspool konkurentsi. Kiires tempos viidi läbi tootmisprotsesside mehhaniseerimine ja automatiseerimine. Jätkus tööstus- ja pangakapitali liitumine ja kontsentreerimine, loodi põllumajanduslikke suurfarme. Rootslased hakkasid aktiivselt tegutsema Lääne-Euroopa majandusrühmitustes. 1949. aastal pärast Skandinaavia kaitseliidu loomise katset deklareeris Rootsi, et tema ametlik välispoliitika on "olla vaba liitudest" - mitte liituda sõjalis-poliitilistesse organisatsioonidesse rahu ajal ja säilitada neutraliteeti sõja ajal. Seda poliitikat järgib Rootsi kuni tänaseni. Rootsis elas 1996. aasta juuli andmete kohaselt 8 900 954 inimest. Kõigist elanikest elab linnades 83,4% (1985
NARVA LAHING 29. Millal, kelle vahel ja milliste tulemustega lõppes Narva lahing? Põhjasõja ajal 1700, Rootsi ja Venemaa vahel, Rootsi vägede juht oli Karl XII ja Venemaal tsaar Peeter I, venelaste võit. EESTI TALURAHVAS SÕJA AASTATEL 30. Kuidas mõjutas Põhjasõda eesti talurahva olukorda? Pidid minema sõjaväkke, tasuma koormisi, talupoegade rahutused. PÕHJASÕDA JÄTKUB 31. Millal oli Põhjasõda? Algus on 1700 1721. 32. Millal rootslased kaotasid eesti ala? 1710. aastaks kaotasid rootslased Eesti ala ja eestlased läksid vene võimu alla. PÕHJASÕJA LÕPP JA EESTI ÜHENDAMINE VENEMAAGA 33. Millise rahuga lõppes Põhjasõda ja mida see tähendas Eesti jaoks? Uusikaupunki rahuga lõppes Põhjasõda,Venemaa sai Eesti ala 1710 de facto (tegelikult), 1721 de jure (juriidiliselt). TARTU ÜLIKOOL TÄNAPÄEVAL 70 bakalaureuse ja magisgtriõpet, 35 doktoriõpet Kõrgharidus on rahvusvaheline.
Mereröövlid röövisid Tsingsrydi linna Rootsimaal. Nad varastasid sealt maavürsti Sigurdi tütre Astridi ja veel palju väärtuslikke esemeid. Meelis põgenes koos Astridiga vana rauga koju ning jäi sinna mitmeks kuuks. Rootsimaal aga elas ta kogunisti paar aastat, kuid suundus siis kodumaale tagasi. Meelis elas pakasega Eesti metsas ja kuulis seal, et ta isa Lembitu oli Madisepäeva lahingus tapetud ning Meelise emagi on surnud. Meelis käis sõjas Rootsimaal, kus sõdisid saarlased ja rootslased. Seal kohtas ta Huldot kes võttis Meelise kloostri juurest oma laeva. Sõjas kohts ta veel maavürsti Sigurdit. Oma kodukohas kohtas ta oma isa venda Õnnepäevat, kes jutustas Meelisele kuidas Meelise isa suri. Meelis tahtis ta oma isa ja vendade eest ristirüütlitele kätte maksta. Ta kohtus vana karjuse Ivoga ning nad suundusid koos elama Pihkvasse. Viimaks toimus lahing Venemaal Tarbatu linnuses, kus hukkus ka Meelis ning siis algas pime orjuseaeg, mil rahvas pidi oma
kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Ülikooli töö Tartus katkes Vene-Rootsi sõja tõttu ja Vene vägede rünnakuga Rootsi Balti provintside vallutamiseks 1656. aastal. Selle käigus kapituleerus ka Tartu linna piiravatele Vene vägedele. Tartu Ülikooli professorid ja üliõpilased põgenesid sõja jalust Tallinna, kuid katse
[1] Igal aastal kütitakse nendest ära kolmandik, sellele vaatamata põtrade arv ei vähene, sest põtrade juurdekasv on samuti 30% aastas.[2] Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Põdraema kannab vasikat 8 kuud ja toob aprilli lõpul või mai alguses ilmale ühe, harva kaks vasikat. Vastsündinult kaaluvad vasikad 6...15 kg ja on kaetud heleda titekarvaga. Kuid nad kasvavad ruttu,
Lk. 16-17, 34, 55 Võrreldes Rootsi ja Soomega on Eestis tubaka tarvitamine suurem, kuna meie tubakatoodete hinnad on madalamad kui seal. Samas suitsetavad Leedus, Lätis ja Bulgaarias elavad suitsetajad rohkem kui Eestis. Võrreldes EL keskmisega, aga ka Skandinaavia riikidega on Eestis ja mujal Baltimaades tubakatoodetest sigarettide tarbimine enam levinud ja nende suitsetajate osakaal läheneb 100%-le. Euroopa Liidu riikides tarbivad kõige enam alternatiivsete tubakatooteid rootslased, kellest pooled (50%) on elu jooksul tarbinud kas huule-, närimis- või nuusktubakat. Vesipiipu proovinud inimeste osakaal ei ole Eurobaromeetri põhjal 2012. aastaga võrreldes muutunud ning seda oli suitsetanud 16% EL elanikest. Eestis on vesipiip olnud teiste riikidega võrreldes suhteliselt populaarne, seda oli proovinud 31% elanikest. 4. Milline oli eesti kooliõpilaste tubaka tarbimine 2014. aastal? Kirjelda kasutades lk 35, 64
Neitsi Maarjale 17. Toreida vaherahu (aasta). 1212 18. Võnnu piiramine (aasta). 1210 19. Milline linn rajati 1201? Riia 20. Ümera lahing (aasta) 1210 21. Millist maakonda rünnati vabadusvõitluse alates esimesena? Ugandi 22. Mida peeti eeslaste alistumise väliseks märgiks? 23. Peamine vastupanukeskus sakslastele 1224. Saaremaa 24. Milliste vaenlastega tuli eestlastel võidelda 1217. - 1222? Taanlased, Sakslased, rootslased, 25. Miks taanlased peavad tähtsaks oma riigi ajaloo seisukohalt 15.06.1219 eestlastega toimunud lahingut Tallinna all? Taanlased said legendi järgi endale lahingus rahvuslipu.
KULTUURIELU____________________________________________________________ Kultuurkapital- loodud 1925, kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Alkoli- ja tubakaaktsiis. 6 sihtkapitali: kirjandus, ajakirjandus, kehakultuur, näitekunst, helikunst, kujutavad kunstid. Kultuuri professionaliseerumine- professionaalne, õppinud kunstiinimene sai oma töö eest tasu, preemiaid ja auhindu. Kultuurautonoomia- rahvusvähemuste (sakslased, venelased, rootslased, rahvaarv >3000) tagati õigus emakeelsele haridusele, kultuuri- ja haridusseltsid, koorid, näitetrupid. Anti õigus kultuuromavalitsuste loomisele (püsivad tänaseni). Kuulsad tegelased KIRJANDUS: Heiti Talvik, Betti Alver KUJUTAV KUNST: Konrad Mägi, Nikolai Triik, Kristjan Raud MUUSIKA: Eevald Aav ,,Vikerlased", Artur Kapp ,,Hiiob" + Kappide pere TEATER: Paul Pinna, Neti Pinna HARIDUS__________________________________________________________________
40 20 0 Afganistan Jaapan Rootsi Türgi Kõige parem kirjaoskus on kõrgelt arenenud maades: Eesti, Jaapan, Rootsi, Soome Türgi ja Venemaa. Madalam on arengumaades: Nigeerias ja Afganistanis. Keskmine eluiga (aasta) 100 80 60 Keskmine eluiga (aasta) 40 20 0 Afganistan Jaapan Rootsi Türgi Kõige kauem elavad jaapanlased, kelle keskmine eluiga on 81 aastat. jaapanlastele järgnevad rootslased, soomlased, eestlased, türklased, venelased, nigeerlased ja kõige lühema: kõigest keskmiselt 46 eluaastaga afganistanlased. Lõuna-Aasias on lühem eluiga, kui mujal.
· Kõrgelt arenenud maa, kus on majanduse tähtsaim aru tööstus. · Tööstuse põhirõhk on masina ja raske tööstusel. · Metsa ja puidutööstus on tähtsuselt teisel kohal · Hästi mehhaniseeritud on põllumajandus · Tähtis on ka loomakasvandus LOODUSVARAD · Võrreldes teiste Põhja maadega on maavarasid väga palju. · Tähtsaim on rauamaak · Leidub veel vaske, kulda, tsinki, sütti, uraani, hõbedat ja naftat. RAHVASTIK · 86,7 % elanikkonnast on rootslased · Üle 85 % rahvastikust elab linnades · Suurim vähemusrahvus on soomlased, neid on 2 %. · Elab ka palju kreeklasi, jugoslaavialasi ja sakslasi. · Ligi 12 % elanikest on sündinud välismaal · 77 % rahvastikust on luteri usku · Rahvastiku tihedus on 20,1 in/km² HUVITAVAID FAKTE · Kõige rohkem järvi on Kesk Rootsi madalikul ja Norlandis. · Riigipea on alates 1973 aastast Carl XVI · Parlament koosneb 349 inimesest ja määrab ka peaministri.
Odavise Esimesed odaviske võistlused toimusid Vana-Kreekas, kus see oli üks pentatloni aladest. Oda oli metallotsaga puitoda, mille pikkus ei olnud tavaliselt suurem kui 2m. Oda keskkoha ümber keriti nahkrihm, mille otsas olevast aasast pisteti läbi nimetis- ja keskmine sõrm. Viskamisel pani rihm oda pöörlema, tänu millele see suutis kaugemale ja ühtlasemalt lennata. Esimestel kaasaaegsetel olümpiamängudel, mis toimusid 1896, 1900 ja 1904.a, odaviset kavas ei olnud. Samas aga soomes toimusid need juba enne Ateena olümpiamänge 1896.a. Visati enamasti parema käega. Algusess odaviske rekordeid maailmarekorditesse ei registreeritud. Esimeseks maailmakuulsaks odaviskajaks osutus kogukas rootslane Eric Lemming, aastal 1903 oli tema rekord 53.79m tugevama käega. Soomlased algul ei uskunud seda rekordit, arvestades rekordiks oma mehe Hannes Kivistö 53,09m. Juba odaviskeajaloo alguses, enne Londo...
Eestlastel oli väga vähe lootust võita, taanlased said veel motivatsiooni, sest väidetavalt tekkis taevasse Taani lipp ja seejärel langes see maha, taanlased said võidu ja lipu. Taanlased asusuid vallutama Põhja- Eesti alasid. Albertile see ei meeldinud, sest tänu taanlaste võidukusele kaotas tema oma alad. ,,Võiduristimine" algas sakslaste ja taanlaste vahel, hakati võidu linnu enda omaks ristima. 1220 saabusid Lääne-Eestisse rootslased, Lihula linnuse juurde. Suudeti vallutada Lihula linnud, loodeti, et sellega on alistatud see paik, rootslased lahkusid ja eestlased vallutasid linnuse endale tagasi. 1220-1221 loetakse teine perioodi lõpuks. Järk-järgult vallutasid ristirüütlid siinsed alad. Algas ka eestlase sõjaline areng ja paljud alad suudeti tagasi võita. Alates 1224 oli kogu mandrieesti jällegi sakslaste käes ja Lõuna-Eesti taanlaste käes.
Brömsebro rahu 1645.a sõlmitud rahuga, pidi ka Taani oma Saaremaa alad, Rootsile loovutama. Põhjasõda Sõja põhjuseks, oli 1699.a välja kujunenud Rootsi-vastane liit. Poola, Taani ja Venemaa sõlmisid omavahel liidu nad polnud rahul Rootsi ülemvõimuga. Põhjasõja sündmused algasid 12. veeb 1700.a, kui Poola kuningas August II Saks ründas Riiat algas Riia piiramine. Samal ajal ründasid taanlased Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal rootslased aga sundisid Taani sõjast välja astuma. Venelased Taani alistumises veel ei teadnud ja kuulutasid omakorda Rootsile sõja. 1700.a jõudsid esimesed venelaste väesalgad Narva alla. Rootsi kuningas, Karl XII otsustas esmalt vabastada Narva ja alles seejärel Riia. Peeter I Vene tsaar, võttis osa Rootsi vastasest koalitsioonist, ja kes kuuldes rootslaste tulekust, lahkus oma vägede juurest 1700.a Narva alt. Kuid juhtis uuesti 1701.a Eesti ala vallutamist.
Soome peamine loodusrikkus on mets. Ärimets katab 65% Soome maa-ala ja puidutooted moodustavad ekspordi väärtusest 40%. Soomes ei leidu naftat, küll aga on seal märkimisväärne hüdroenergiavaru. Tööstuse suure energia tarbe katab peamiselt soojus- ja tuumaelektrijaamade toodang. Rahvastik: 5 ,206 miljonit elanikku, 67% on linnaelanikud (31.12.2003). Rahvastiku tihedus on 17 inimest km². Soomlasi on u 93%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased, saamid, venelased. Suurimad välismaalaste grupid on venelased, eestlased, rootslased, somaallased. Rahvaarvu järgi on Soome 112. kohal. Olles suhteliselt väikese rahvaarvuga riik. Keskmine oodatav eluiga on Soomes 78.24 aastat meeste oodatav keskmine eluiga on 74.73 aastat. Naiste oodatav keskmine eluiga on 81.86 aastat (2004) On aga täheldatud eluea tõusu, võrluseks toon vanuselise koosseisu tabelid aastal 2025 ja aastal 2050.
hapestumist. Lenduvad orgaanilised ühendid pääsevad õhku lahustamatul kujul värvidest, nafta toomisel, transpordist ning tööstusest. Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikuühendid happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale. inimtegevuse tagajärjel suureneb märgatavalt õhu happeliste ühendite sisaldus. Happesademed kahjustavad metsi, veekogude elustikku ja kultuuriväärtusi. Kõige esimesena täheldasid hapestumise märke rootslased oma maa lõunapiirkonnas. Tänaseks on seal ligi 4000 järve, milles happesus on 10-100 korda kõrgem normaalsest tasemest. Rootslased peavad hapestumist üheks oma tõsisemaks keskkonnaprobleemiks. Siis veel Poola kaotab igal aastal nii lageraie kui ka saastatuse tõttu ligi 2 miljonit hektarit metsa. Hapestumine on probleemiks veel USA idarannikul, Lääne- Euroopas, Hiinas jne. Eestis saastavad õhku kõige rohkem tööstus ja liiklus. Kuid
kloosterkindluse ordu valdusesse võttis ja vennaskonna laiali saatis. Kloostri pärast peeti Liivi sõja ajal(1558-1583.a.) mitmeid tuliseid lahinguid ja sõjategevus tekitas ehitistele ka märgatavaid kahjustusi. 18. veebruaril 1576. aastal jõudsid Padise alla Vene väed -- kahepäevase piiramise ja ägeda suurtükitule tulemusena andsid selle kaitsjad eesotsas pealik Hans von Oldenburgiga alla, loovutades endise kloostri venelastele. 29. aprillil 1576. aastal püüdsid rootslased Padiset tagasi vallutada, kuid tulutult. Padise jäi venelaste kätte neljaks aastaks, mil nad seda täiendavalt kindlustasid. Kloostri põhjaküljele, vastu Haapsalu maanteed ehitasid nad ligikaudu 25x40 meetri suuruse täiendava eeslinnuse, mille kirdenurka rajati väike ümar haakpüssitorn. Sarnase haakpüssitorni rajasid nad ka kloostri edelapoolsesse nurka vastu jõge. Materjali mainitud ehitiste tarbeks hankisid nad kloostri ristikäikude lammutamisest. 1580
Omamoodi roll oli venelastel, kes kord olid eestlaste poolel, kord olid ise röövretkede korraldajad. Põhilise infoallikana oli nimetatud Henriku Liivimaa kroonikat. (Arold, I. jt., 2013). Muistsetel eestlastel olid paiksest eluviisist, vara ja väärtuste kaitsmise vajadusest kasvanud välja linnused. Neid ründasid algul lähemad naabrid liivlased ja lätlased, hiljem liitusid nendega sakslased (Mõõgavendade Ordu). Taanlased, rootslased ründasid Eesti mandriosa ja Saaremaad üksi. (Kuum, J. 2001). Muinaseestlaste tuntumad linnused olid Viljandi, Lõhavere (Lembitu kants), Tartu, Otepää, Lihula, Varbola, Saaremaal Muhu ja Valjala. Vallutusretkede tulemusena rüüstati neid mitmel korral ja põletati maha. Eestlaste visadus ja kindel tahe oma maad ja vabadust kaitsta aitasid need jälle taastada. Ajalooõpikutes on muistne vabadusvõitlus jagatud kolme perioodi: I 1208 - 1212
ristimist. (Lindanisa lahing ja Dannebrog) 1220 – rootslaste ebaõnnestunud katse kinnitada kanda Läänemaal. Madisepäeva lahing oli oluline, kuna liivlaste juht Kaupo leidis endale otsa ning samuti eestlaste juht Lembitu, kelle pea viidi Liivimaale kaasa. Tahtis veel, kuna eestlastele oli see raske hoop, peale seda kui sakalased suruti taganema. Saabusid taanlaste võimas laevastik Lindanise. Aasta hiljem saabusid rootslased. 29) 1222 – saarlaste õhutusel alustati mandril ülestõusu ja vabastati järgmiseks aastaks kogu Eesti ala, välja arvatud Tallinn. 1224 – ristisõdijate uued rüüsteretked, vallutati Tartu ja ristiti kogu Mandri-Eesti. 1227 – ristisõdijate ja ristitud eestlaste vägi vallutas tormijooksuga Muhu linnuse ja sundis alistuma Valjala linnuse kaitsjad. Muistse vabadusvõitluse lõpp. 30) Eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev.
Neljas tase Teine tase Viies tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Vallutamised 1481.aasta piiramine Liivi sõjaaegne piiramine JamZapolski rahuleping 1600.a vallutasid linnuse rootslased Linnus käis PoolaRootsi sõdades käest kätte 1611.aastaks linnus purustatud Milline võis olla esimene kivihoone, mis Viljandi linnuses ja Viljandis esimesena valmis ehitati? Huvitavad leiud 2003.aastal leiti veel üks linnuse osa, mille kohta kirjalikud allikad puuduvad Leiti Veneetsiast pärinevate peekrite killud 2006.aastal avastati üle 500 aasta vana keldriruum, mille otstarve on teadmata Keldriruumist avastati välipudeli katkeid, torkeriist, kahurikuul ning mõningaid ehteid
Gustav II Adolf Gustav II Adolf oli Rootsi kuningas 16111632. Gustav II Adolf oli Karl IX poeg ja kuninganna Kristiina isa. Hakkas varakult isa kõrval osalema riigi valitsemises Huvitus ka sõjandusest Isa surres oli Gustav Adolf 17. aastane, kuid vaatamata sellele kuulutati ta 26. detsembril 1611 võimeliseks iseseisvalt riiki valitsema Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas. Langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. Riigivalitsemise moderniseerimise kõrval pööras Gustav Adolf tähelepanu haridusele, mida tõendab 1620. aastate ulatuslik gümnaasiumiteprogramm, gümnaasiumid Tartus ja Tallinnas ning Tartu Ülikooli rajamine 1632. aastal. Gustav Adolf viibis korduvalt Eesti- ja Liivimaal, 1626. aasta algul oli ta pikemalt Tallinnas. Visiidil Tallinna juhatas ta sisse provintside reformid,
Keelatud olid kõik ususektid ja voolud, kuna ainus ja õige oli ortodokslik luterliku õpetus. Talupojad pidid käima kirikus ja justnimelt "õiget" jumalat uskuma. Ka paljudel linnadel läks senisest halvemini. Linnad kes sadamat ei omanud olid suuremates majanduslikes raskustes kuna neil reaalselt kaubanduses osaleda enam ei õnnestunud. Hansaliit käis alla. Minu arvamus on, et Rootsi aeg ei olnud nii hea midagi. Vanaks ja heaks ajaks saavad seda nimetada ainult mõisnikud ja Rootslased, kelle elu tol perioodil tõesti õitses ja hea oli. Tõsi, õpetati meid lugema ja ka kirjutama, kuid kui võrrelda seda teenet pärisorjuse, mõisakoormiste ja suure osa Eesti linnade allakäiguga, siis ei ole see kuigi suure kaaluga. "Vana hea Rootsiaeg"? Pigem mitte.
Narva Hermanni linnus Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal, Narvas, Narva jõe kaldal. 1254. aastast pärinevad esimesed teated taanlaste poolt ehitatud Narva linnusest, mis esialgu asus küll üle Narva jõe tänapäevase linnuse vastas. Linnus võidi ehitada 1220. aastatel seega kohe peale Virumaa vallutamist oma Eesti valduste idapiiri kaitseks. Hilisem linnus ehitati Narva jõe läänekaldale samale kohale, kus oletatavasti asus varasem eestlaste linnus ning mis oli Taani hindamisraamatus märgitud Narvia küla lähistel. 1294. aastal põletas Novgorodi vürsti väesalk Narva linnuse. 1704. aastal oli Peeter I Narva all tagasi ja alusta läbimurde ettevalmistamiseks jõe idakaldalt linna kindlustuste pommitamist. Pärast 10-päevast pommitamist langes Victoria ja Honori bastioni eskarpsein ehk esifassaad kokku ning venelased vallutasid 9/10. augustil tormijooksuga linna. Linnuse kompleks koosneb keskae...
USA sünd- 13 kolooniast presidentaalseks föderaalseks vabariigiks 15.-16. sajandil maabusid Põhja-Ameerikas erinevate rahvuse esindajaid-inglased, hollandlased, rootslased ja teised- ning rajasid sinna oma kolooniaid. Euroopast väljarändamise põhjuseid oli mitmesuguseid. Esimesed minejad lootsid leida ookeani taga kulda. 1620. aastatel hoogustus väljaränne usulistel ja poliitilistel põhjustel, nagu näiteks puritaanide tagakiusamine Inglismaal. Ameerikasse asumise taga peitusid sageli ka majanduslikud põhjused. Koloonia anti loomisel vastava volikirjaga kas mõnele kompaniile või üksikomanikule. See ei
laeval või ratsa. Samamoodi tegutseti ka mujal, aga eestlastel polnud eelnevat kogemust ja nad olid lahingus kõvasti nõrgemad teistest. Teiseks põhjuseks võib lugeda meie arengust mahajäämist. Eestlastel oli kehvem sõjatehnika ja relvastus. Sakslased kasutasid juba piirdemasinad: kiviheitemasinad, piiramistornid ja müürilõhkujaid. Eestlased polnud sellistest asjadest veel kuulnud ja kasutasid väga algelisi relvi. Meie vastu sõdisid väga paljud rahvad. Liivlased, rootslased, sakslased, taanlased-kõik soovisid meie ala vallutada. Neid oli rohkem kui eestimaalasi. Kui vastastel langes lahingus palju mehi, siis neil oli võimalus neid juurde kutsuda, aga meil seda võimalust polnud. Sõjas on väga tähtis, et keegi alati kaitseks su seljatagust, selleks on olemas liitlased. Liitlased on eriti olulised kui sa sõdid endast suuremaga ja/või mitme vaenlase vastu. Meil oleks kohe kindlasti vaja olnud teiste abi, et oma maad kaitsta.
Põhjasõjaga püüdis Peeter I saavutada Venemaale väljapääsu Läänemerele ehk "raiuda akent Euroopasse".Pärast lüüasaamist Narva lahingus 1700 uuendas ta relvajõud: moodustas alalise sõjaväe ja sõjalaevastiku, sealhulgas sulatas ta kirikukelli ümber suurtükkideks.1704 jätkas ta Eesti- ja Liivimaa vallutamist, vallutades Tartu ja Narva. Peeter viibis isiklikult Tartu piiramisel ning suunas suurtükituld. 1708. aastal näisid olud Venemaa jaoks olevat suhteliselt halvad, sest rootslased tungisid Ukrainasse. Et Liivi- ja Eestimaa valduste tagasivallutamist raskendada, käskis Peeter Tartu ja Narva linnaelanikud küüditada. Lisaks sellele hävitati täielikult Tartu linn. Ent 1709. aasta suvel võitis Peeter Poltava lahingu, millega toimus sõjas otsustav murrang. 1710. aastaks alistas ta kogu Eesti- ja Liivimaa ning 1714.Aastal 1721 andis Venemaa Senat Peetrile ametlikult keisritiitli. Peagi tunnistasid seda ka Poola, Preisimaa ja Rootsi valitsejad. Peeter suri Peterburis 8
Rahva Muuseum. Eesti Kultuurkapital võimaldas suurepärast arengut eesti kultuuriinimestele ning aitas kujundada rahvuskultuuri. 2) 1930. aastate teisel poolel kaasnes autoritaarsuse esiletõusuga mõningane loomevabaduse piiramine. Ehkki üldine kultuuriareng jätkus,pärssis vaikiv ajastu selle normaalset käiku. Ületamatut vastasseisu võimu ja vaimu vahel siiski ei tekkinud. 3) 1925. aastal Riigikogus vastuvõetud seadus tunnistas rahvusvähemusteks sakslased,venelased ja rootslased ning kõik teised rahvusgrupid, kelle arv ületas 3000 piiri. 4) Kõigil sellistel rahvusgruppidel oli õigus kutsuda ellu oma kultuuromavalitsuse asutused.Kõigile rahvusvähemustele tagati õigus emakeelsele haridusele ning nende koolid võeti riiklikule ülalpidamisele. Valitsus toetas jõudumööda rahvuslike kultuuri-ja haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust. 5) Järsult suurenes elukutseliste kirjanike,kunstnike,muusikute ja näitlejate arv,loodi
usutakse et nende vaheline lbisaamine on vimalik. globaliseerumine-e leilmastumine, hiskonnas ja majanduses toimuvad muutused. Tv lk 9 h 3 rahvus ja kodakondsus: hisjooned:mratakse suhtluskeel, fikseeritakse kultuuriline luuluvus erinevused:rahvuse saad juba sndides, kodakondsuse vastavalt riigi seadusele Tv lk 9 h 4. venelased, poolakad, ltlased, tatarlased, soomlased, valgevenelased, ukrainlased. Tv lk 9 h 5 Sakslased, soomlased, eestlased, leedulased,poolakas, rootslased, prantslased, portugaallased, hollandlased, hispaanlased jooni alla: soomlased, eestlased, ltlased, poolakad Tv lk 10 h 8 1)Ei, sest ta on itaalias sndinud ja elab seal 2)jah Ayla:ei sest ta ei olnud aastal 2000 10 aastane Celal:Jah, kuna ta on sndinud saksamaal aga vanemad on trklased Tv lk 11 h 9 1)Jah sest ta sndis londonis 2)ei sest ta naine on mehhiklane 3)ei sest vlismaal elades kaotavad nad selle iguse 4)jah ta on kogu elu seal elanud
Maarahvas XIV-XVI sajandil Pärast Jüriöö ülestõusu mahasurumist muutus eestlaste õiguslik seisung kehvemaks ning neid karistati sageli ja julmalt. Üha rohkem asusid sakslased elama mõisadesse ja 16.sajandi keskpaigast küündis mõisade arv juba 500-ni. Mõisades tegeleti peamiselt teravilja kasvatamisega, mida müüdi lääne-Euroopasse ja madalmaadesse. Aadlike jõukus kasvas ja tekkis juurde uusi mõisasid ning 16.sajandi keskel oli Eestis juba üle viiesaja mõisa. Talupoegadelt hakati nõudma teoorjust. Künnis, mis algeselt tähendas kümnendikku ulatus nüüd vaid kuni veerandini viljasaagist. 16.sajandil mingi üle paljudes mõisades raharendile. Suurenenud surve eest põgenesid paljud talupojad Venemaale, Rootsi või Soome. Mõisnikud hakkasid neid karistama, trahvima ning hiljem jõuga tagasi tooma. Kui talupoeg pages teise mõisniku juurde, pidi viimane kas tagastama või maksma ära talupoja tasumata jäänud ko...
Ordumeistriks sai Poola – sõbralik G.Kettler Saare-Lääne piiskop otsis tuge Taanilt – Taani kuningas ostis piiskopkonna oma vennale hertsog Magnusele. 1560.a 2. august Härgmäe lahing - orduväe häving. Ordu käes vaid Tallinn, Pärnu, Paide. September – algas talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal. Koluvere linnuse piiramine ja lüüasaamine. Aasta lõpul saabusid ordule appi Poola väed. Tallinn kutsus appi Rootsi. 1561.a Aasta algul lõid rootslased poolakad Tallinnast välja. Rootsile alistused Harju-Viru ja Järva rüütelkonnad. Saare-Lääne piiskopkond oli otse Taani alluvuses ja Liivimaa kuuletus Poolale. Hertsog Magnus kavatses luua oma kuningriiki, toetust leidis Ivan IV-lt. Esijalgne pealinn Põltsamaa 1570.a. august – Magnus piiras Tallinnat – 7 kuud, ebaõnnestunult. Sai abi Ivan IV-lt ja vallutas Karksi ja Paide. 1575-76.a Vallutas magnus peaaegu kogu Eesti ala. Rootis kätte jäid Tallinn ja Hiiumaa.
Jüriöö ülestõusu järel müüsid taanlased oma valdused Eestis ära ja Toompea läks Liivi ordu valdusesse. Ordu rajas 13501360. aastatel kastelli keskmesse konvendihoone. 1370. aastatel täiendati linnust lõunapoolse eeshooviga, mille nurkades oli kaks torni: edelas sihvakas Pikk Hermann ja kagus alt nelinurkne, ülevalt kaheksatahuline Stür den Kerl (alamsaksa Tõrju vaenlast). 1561. aastal läks Toompea Rootsi valdusesse. Rootslased ehitasid Pika Hermanni kõrvale ja konvendihoone vahelisele alale läänemüüri äärde Riigisaalihoone. 1583. aastal Tallinna ehitustöid juhtima Poola päritolu ehitusmeister Antonius Poliensis. Riigisaalihoone fassaadi keskel paiknes kuulidele toetuvate obeliskidega kahepoolne paraadtrepp, eeskuju võeti toonasest Stockholmi kuningalossist. Teisel korrusel asus suur palklaega saal ning selle lääneseina välisküljel lahtine fanfaaripuhujate rõdu
linnused · Relvastus: odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid · Põhiline väeüksus oli malev ( moodustati igast maakonnast) Malev = ratsamehed + jalamehed Suhted naabritega · Sugulasrahvad: liivlased, soomlased, karjalased suhted olid väga head. · Lõunanaabrid: latgalid, leedulased aegajalt tekkisid tülid. · Idaslaavlased oht ei olnud eriti suur, sest Vana Vene riik oli osadeks lagunenud. · Rootsi ja Taani riik: rootslased ja taanlased katsed Eestit alistada ja rahvas ristida kuid tulemusteta.
Vallakohtud-kohtumeesteks olid talupojad ise Rahutused P-Eestis 1804a. · Kogukondlikud koormised ( teede Suurim toimus neist Kose-Uesmõisas, vaigistati korrashoid, ehitamised jne) sõjaväe abiga. · Kirikumaksud Napoleoni sõjad ja Eesti Talurahva käärimine Lõuna-Eestis 1809 blokeerisid Inglased ja Rootslased 1816/1819 a. Seadused võtsid kindluse ja soovi Paldiskis Vene laevastiku mitmeks nädalaks. edasi areneda. 1812-tungisid Napoeoni väed Kuramaale, kuid 1840.a. viljaikaldus ja ,,Tasuta maa jagamine Riia lähistel pealetung seiskus. Venemaal'' Eeestlastele tõi sõda kaasa: Pühjärve sõda võttis aset 1841a sept. Otepääl. · Täiendavad koorimised 30 talupoega said 500 hoopi , 6 neist veel
Eesti ajaloos , Maahärrad vahetuvad. Vene vägede edu ja eesti talupoegade ülestõus sundisid Vana-Liivimaa võime otsima endale uusi tugevamaid isandaid. Ordumeister Kettleri poolameelsuse tõttu saabusid 1560. aasta lõpul enamikku venelaste poolt vallutamata kindlustesse Poola garnisonid. Ent Tallinnas oli ka palju neid, kellele tundusid sümpaatsemad Taani ja eriti Rootsi. Viimase lipu all loodeti saavutada paremaid kaubandustingimusi.1561. aasta juuni algul ajasidki rootslased poolakad Toompealt välja. Kohe seejärel alistusid Halju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad (4. juunil) ning Tallinna linn (6. juunil) Rootsi kuningale Erik XIV-le. Põhja-Eestis oli seega kehtestatud Rootsi võim.Ülejäänud Liivimaa aadel, Liivi ordumeister ja Riia peapiiskop vandusid sama aasta novembris truudust Poola kuningale Sigismund II Augustile. Liivi ordu lakkas olemast. 1561. aastal saabus hertsog Magnus suurema rahasumma ja 10 sõjalaevaga uuesti Kuressaarde.
· Kivilinnuse ehitamist on esmamainitud 1224. Tööde käigu kohta andmed puuduvad. · Täieliku kuju ja suuuruse sai 16.sajandi alguseks . · Liivi sõja ajal 1560 toimunud piiramine oli edukas, osaliselt palgasõdurite reetlikkuse tõttu. 1582. aasta Jam-Zapolski rahulepingu tulemusel läks linnus poolakatele, kes tegid parandustöid ja korraldasid 1599 revisjoni, mille tekst on säilinud · 1600 vallutasid linnuse rootslased. Edaspidi käis linnus PoolaRootsi sõdades korduvalt käest kätte ja oli 1611. aastaks purustatud. On oletatud, et rootslased rajasid linnusesse laskemoonalao, kuid kindlad allikad selle kohta puuduvad. Kaitseotstarbel linnust seejärel ei taastatud. 18. sajandi lõpul või 19. sajandi algul ehitati III eeslinnusele Viljandi mõisa ait-kuivati, mis on säilinud. · Uurimislugu
leping Venemaaga, mis kehtis 1562.aastani. 1554.aastal oli sõlmitud rahuleping Liivimaa ja Venemaa vahel ning pidi kehtima 15 aastat. 1554 Rootsi saadikud Liivimaa maapäeval, et minna koos Venemaa vastu. Liivimaalased annavad justkui märku, et nad on nõus, aga mingeid reaalseid samme õhise sõjategevuse suunas ei astuta. Sõja puhkedes Venemaa ja Rootsi vahel, 1555.aastal, lootis Gustav I Vasa, et liivimaalased tulevad temaga kaasa, lõppkokkuvõttes on 1557.aastal sunnitud rootslased leppima rahuga. Ollakse liivimaalaste peale nördinud, et abi ei ole antud. Kui Liivimaa ise hakkas abi Rootsilt paluma, siis jäeti Liivimaa isolatsiooni. Moskva Suurvürstiriigi suurvürst Ivan III. Kõige jõulisem Moskva riigi koguja, kes ostab, vallutab, lepingutega, perekonnasidemetega liidab maid. Tema poeg Vassili III jätkab isa poliitikat, aga enam pole see nii kiire. Vassili III viis Moskva riigi kogumise lõpuni
Leinemann, Kerge, Kallas 2008:7). 1.2 Reisifirmade teenuste kasutamine Umbes 67 protsenti väliskülastajatest korraldasid reisi Eestisse ise, valmisreise kasutas 21 protsenti ja ülejäänud eelistasid reisifirmade teenuseid. 2006. aastal oli iseseisvalt reisi korraldanute osatähtsus viimaste aastate suurim. Arvatavasti oli see tingitud üha odavnevast ja tihenevast transpordiühendusest Eestiga. Enim valmisreise kasutasid soomlased ja rootslased. Kõige vähem kasutasid reisifirmade teenuseid lätlased ja leedukad (Ibid:8). 1.3 Populaarsemad sihtkohad Eestis Läbi aastate on populaarseimaks sihtkohaks olnud Tallinn, mida külastas keskeltläbi 86 protsenti turistidest. Teisel kohal oli Pärnu 15-st protsendiga. Kolmandaks jäi Tartu, mida külastas 9 protsenti välisturistidest. Populaarsed olid ka Saaremaa ja Valga (Ibid:8). 1.4 Eestis tehtud kulutused Keskmised kulutused ühe väliskülastaja kohta olid 2007
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
