Kirikute ja kloostrite teke ning tegevus keskaegsel Eesti- ja Liivimaal Kirikud Maahärrad ja nende vasallid asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Tehtu juures säilis provintsluse, ääreala maik, seda ka paljukiidetud Eesti gootika puhul. Kogu kultuurielu tähtsam kujundaja oli katololiiklik ristiusk, mis 13. sajandil elas üle tervendusprotsessi. Franciscus lõi kerjusmunkluse, tema ordu sanktrioneeriti Innocetius III poolt Ümera lahinguga samal aastal (1210). Ordu rajaja kuulutati pärast surma pühakuks. Franciscuse õpetus tähendas loobumist maisest varast, piiritut ja omakasupüüdmatut armastust Jumala, looduse ja inimese vastu. 15. sajandi alguses märgivad Liivimaa kõrgvaimulikud, et edasine väikekabelite, eriti Antoniusele pühendatute ehitamine tuleb lõpetada. Eestlaste eesnimede uurimine annab alust väita, et kristlik...
(Vikipeedia 2013) Liigid mis on kaitse all: Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) Herilaseviu (Pernis apivorus) Raudkull (Accipiter nisus) Hiireviu (Buteo buteo) Rukkirääk (Crex crex) Liivatüll (Charadrius hiaticula) (EELIS 2013) 5. Kultuurilugu Ruhnut on esimeselt mainitud kirjasõnus 1341 aastal Kuramaa piiskopi vabaduskirjas, milles kinnitati, et saarel elavad rootslased võivad elada vabade talupoegadena rootsi õiguse järgi. Viimaste uuringute järgi on aga esimesed inimesed käinud Ruhus juba aastal 5200 eKr ehk 7200 aastat tagasi. (Ruhnu Vallavalitsus 2013) Kõige rohkem on Ruhnus elanud inimesi aastal 1842, ca 389 inimest, kellest enamik olid rannarootslased. 1915- aastal ründas ning vallutas Saksa laevastik Ruhnu. Saksamaal oli siis juba kasutusel uus kalender ning tänu sellele viidi Ruhnus 20. sajandil läbi esimesena Eestis
reformatsioon 1517, kuidas ja millal toimus usupuhastus Eesti alal, Wolter von Plettenberg, pildirüüste, Melchior Hoffmann, Simon Wanradt, Johann Koell, jumalateenistuse käsiraamat 1525, luterlik katekismus 1535) 10. Liivi sõda 1558-1583. Õp. I osa lk 84-88. (Liivi sõja põhjused, ajend (Tartu maks), osapooled, hertsog Magnuse tegevus sõja-aastail, tema seotus Saaremaaga ja tema juhitud Liivimaa kuningriik, 1561: rootslased Põhja-Eestis (Erik XIV), Liivimaa Poolale (Sigismund II August), 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile (Frederik II), Ivan IV, Ivo Schenkenbergi tegevus, Jam Zapolski vaherahu -1582, Pljussa - 1583) Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015, Üldajalugu 1. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka geograafiline asend, Kreeta geograafiline asend, minoiline kultuur
Kordamisküsimusi Eesti keskajast: 1. Millal ja millega algas ning lõppes Eestis keskaeg? Algas Muistse Vabadusvõitlusega 1208-1227 ning lõppes Liivi sõjaga 1558-1583. 2. Kristluse levik Euroopas ning Eesti kui üks viimaseid kristlikke riike. Tee endale selgeks, mis põhjustas muistse vabadusvõitluse Eestis. Kristlus jõudis 10. sajandil Venemaale ja 11. sajandil Skandinaaviasse, 13. sajandil olid Baltimaad viimased paganlikud maad Euroopas. 3. Kristluse levitamine Läänemere idakaldal, selle põhjused. Esimesed katsed Fulco ja Nicolaus Eestis. Soome vallutamine Rootsi poolt. Lübecki linna rajamine ning Saksa kaupmeeste huvi Daugava jõe vastu. Rootsis ja Taanis oli keelatud paganatega kauplemine, mööda Läänemerd ning Daugava jõge oleks olnud hea kaupa transportida. Aktiivseks muutusid paganarahvaste mereröövlid. Fulco määrati eestlaste preestriks ning Nicolaus oli tema abiline. ...
Merel tegutsesid osavalt saarlased oma viikinglaevu meenutavatel kiiretel alustel. Kuni muistse vabadusvõitluseni võimaldas sõjaline tase lähemate naabrite kallaletunge tagasi tõrjuda. Muistne vabadusvõitlus Muistne vabadusvõitlus algas 1208 aastal ja kestis kuni 1227 aastani. 1208. Aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. a) Vallutuse põhjuseks oli ristiusu levitamine Eesti aladel, mida tahtsid eestlastele peale suruda saksa ristisõdijad, taanlased ja rootslased. b) Vallutused algasi Lõuna-Eestis ja toimusid esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonnas. Esimene tähtis suur võit eestlastele tuli Ümera lahin 1210. Aastal. 1212. aastaks olid nii eestlased kui ristisõdijad kurnatud ja puhkes katk, sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu. 1215. aastal algas võitluse uue hooga. Sakslased jõudsid Läänemaale ja Kesk-Eestisse ja 1217. aastal tegid ugalased koos sakslastega juba ühise sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad
Viikingite alad Läänemere ääres jagati laevkondadeks, millest igaüks pidi ülal pidama ja varustama ühe laeva, tavaliselt 20 paari aerudega. Viikingiretkede, aga ka laeva juhiks oli kuningas või pealik. See kuningas oli tavaliselt ise tüürimees, kelle käed olid meretööst parkunud. 2.Viikingiretked jagunesid Lääne- ja Idateeks. Lääneteel käisid retkedel peamiselt hilisemate taanlaste ja norralaste esivanemad, Idateel hilisemad rootslased, keda kutsuti ka varjaagideks. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist poliitilist rolli Kiievi-Vene riigi kujunemisel. Lääneteel seiklevad viikingid jõudsid oma laevastikuga Inglismaa rannikule ja hiljem vallutasid osa Inglismaast. Sellepärast on Inglismaal ka tänapäeval veel üht- teist viikingitest pärinevat. Seal on säilinud viikingite päritolu kohanimed. Oma võimu kindlustamiseks lõid viikingid praeguse Iirimaa pealinna Dublini
ole sugugi nii tugev enam ja ta sunnitakse pärisorjusesse ja lapsed samuti Välismigratsioon põhja eestisse tuleb arvukalt soomlasi, geneetiliste uuringutega näidatud, et põhja eestis teatud piirkondades eesti keelt rääkivatel elanikel geenides väga palju soomlaste geene lätlaste sisse imbumine selge, kuna lõuna eesti inimestest tühi ning neil võimalik põhja poole nihkuda vabadele aladele ja eesti ruum väheneb (17. sajandi algus) rootslased eestisse asunud 13. sajandi algusest. neid tuleb juurde kuna eesti kuulub tol hetkel rootsi riigi koosseisu. Rootslaste õiguslik seisund erineb eestlastest (ei võinud teha pärisorjadeks jne) Eesti-Läti etniline piir tänasel kujul 17. sajand tekib peipsi äärde vanausuliste asustus, (kolkja, Varnja jne) VASA - Gustav II Adolfi välispoliitika näide laev mis läks esimesel sõidul põhja ja oli seal 300 aastat Vasa muuseum
Naabriteks olid: lõunas liivlase ja latgalid, idas venelased, põhjas soomlased ja karjalased, läänes rootslased ja taanlased. Kaubanduse peamiseks vormiks oli vahetuskaubandus (st kaup kauba vastu), kuigi kasutati ka raha. Siia toodi hõbedat,
tegevus sõja aastail - tuli 1560.apr Kuressaarde oma sõjasalgaga, ostis edale Kuramaa ja Tallinna piiskopi ametikoha ja kavatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad, võttis oma teenistusse palgasõdureid ja läks mandrile mitmeid alasi rüüstama. 1561 tuli tagasi Kuressaarde. Taani kuningas oli temaga kaasa saatnud oma asehalduri, kes pidi hakkama juhtima sõjaväge ja välispoliitikat. Sellega lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond ja see liideti otseselt Taaniga. 1561 rootslased Põhja-Eestis - rootslased ajasid poolakad Toompealt välja. Kohe alistusid Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinna linn Rootsi kuningale Erik XIV'le. Põhja Eestis Rootsi võim. Liivimaa Poolale - Ülejäänud Liivimaa aadel, Liivi ordumeister ja Riia peapiiskop vandusid truudust Poole kuningale Sigmund II Augustile. Liivi ordu lakkas olemast. 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile - Taani kuningas Frederik II ostis piiskopkonna 30 000 taalri eest ja andis selle üle
väeüksused, mis suures osas purustati. Venelasi aga linna sisse siiski ei lastud. Sõjategevus Tartus 1704. aastal, kui vene vägi piiras Narvat, läks Peetril Narva all igavaks. Tartu oli senini vallutamata. Peipsi järvel valitsesid Rootsi sõjalaevad. Nad ei lasknud kahe aasta jooksul Peipsi järvele ühtegi veesõidukit. Peeter oli otsustanud minna appi Seremetievile, kes piiras Tartut. Rootsi laevastik oli koondatud Emajõe suudmesse. Vene laevadel õnnestus Rootslased märkamatult ümber piirata ja Vene jalavägi vahistas rootslaste eskaadri. Venelaste kätte langes 12 meeskonda ja -laeva. Feldmarssal Seremetiev ei oodanud tsaari külaskäiku. Ta lootis Tartut vallutada linna näljutamisega. Linna piiras ta ida poolt, kus müürid olid kõrged ja hästi kindlustatud. Põhja poolt kaitses linna Emajõgi. Loodest oli müür küll vilets, kuid sealt kaitses linna soo. Sellest küljest otsustaski Peeter linna rünnata.
(katoliiklus), seejärel Poola-Rootsi sõda *Luteri kirikuorganisatsiooni rajati 1630-dest aastatest -Oli pikem rahuperiood -Enne organisatsiooni ei olnud *Eestimaa kubermangus oli oluline Eestimaa piiskop J. Ihering *Liivimaal rajas kirikuorganisatsiooni kindralsuperintendent J. Fischer *Liivimaal ja Eestimaal tegeles kiriku juhtimisega kirikuvalitsus ehk konsistoorium *Eeldati, et kirikuõpetajad oleks käinud ülikoolis ja oskaks eesti keelt -Rahvuselt olid sakslased, rootslased -Sest luteri usus pidi olema kohalikus keeles (eesti ja läti) -Sakslastele oli teenistus saksa keeles -Seega oli maakogudustes kaks teenistust *Linnades oli ka saksa kogudused ja eesti kogudused *Igas koguduses oli vöörmünder -Valitud kohalike talupoegade seast -Tegeles koguduse majandusasjadega *Kirikuõpetajad ei jaganud vaid jumalasõna ja vaimulike toimingute tegemisega -Edendasid haridust -Tegelesid kirjanduse väljaandmisega
Vana-Liivimaa oli nõrgenenud ja teised riigid Läänemere ääres olid tugevnenud, seega olid jõud tasakaalust väljas, see soodustas sõja puhkemist. Vana- Liivimaale konkureerisid neli riiki: Venemaa, Rootsi, Taani ja Poola-Leedu. 28. november 1561 – Vana-Liivimaa lakkas olemast, Eesti ala jäi nelja riigi võimu alla: Venemaa (Ida-Eesti), Rootsi (Põhja-Eesti), Taani (Saaremaa), Poola-Leedu (Lõuna-Eesti) 3. Miks olid sinu arvates rootslased Põhjasõja alguses edukad, kuid lõpus ebaedukad? Kas Karl XII oli Rootsi riigile kuningana kasulik või kahjulik? Enne Põhjasõja algust oli Rootsi oma võimsuse tipus, sellest ka edukus Põhjasõja alguses. (Karl XI oli kaotanud pärisorjuse). Samas oli näha ka Rootsi nõrgenemise märke juba sõja alguses. Rootsi polnud sõjaks valmis, sest riigikassa oli tühi; äsja oli maad tabanud suur näljahäda; uus kuningas Karl XII oli noor ja kogenematu; puudusid kindlad liitlased.
Tartu Ülikooli asutamine Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelena kindralkuberner Johan Skytte. Johan Skytte- Viis läbi kohtureforme, liivimaa kindralkuberner (kohalik). Tänu temale loodi 1630 a Tartus Akadeemiline Gümnaasium Tallinnas avati gümnaasium 1631.a 1632- avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool, esimene kõrgeim õppeasutus Eestis õppijateks olid saksalsed ja rootslased, vähesel määral ka soomlased Õpetajate seminar (1684-1688 Piiskopimõisas) 1684 Forsseluis hakkas väljakoolitama koolmeistreid ja köstreid 1688 Forsselius sai nõusoleku rajada koole sinna, kus tarvis 1684 rajas Bengt Gottfries Foreseliuse Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari Bengt Gottfried Forselius- kooli- ja kirjamees, avas 1684 Tartu
Samas aktiviseerusid eestlaste rüüsteretked Taani ja Rootsi rannikule. Nt Sigtuna 1187.a. Ida poolt olid ohuallikateks Novgorod ja Pihkva vürstiriigid. Tegevusalad ja kaubandus - peamine tegevusala oli maaharimine, kus põllumaa suurust arvestati adramaades. Väike osa elanikkonnast tegeles raua tootmisega (Saaremaa, Virumaa), kaubanduse või käsitööga (relvad, pronks- ja hõbeehted). Kaubitseti lähinaabritega - liivlased, soomlased, rootslased, Pihkva ja Novgorod. Peamiselt tegeleti vahetus- või vahenduskaubandusega. (hõbe, sool jne viidi itta, karusnahad ja vaha läände, tegeleti ka vangidest orjade edasimüümisega). Eesti haldusjaotuse kirjeldamine - Teatud piirkonna talud moodustasid külad, mis omakorda moodustasid kihelkonna ning 13.sajandi alguses oli neid 45. Kihelkonnad liitusid maakondadeks: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala
vigade tõttu". *Balthasar Russow 1578- Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja krijutas alamsakasakeeldse ,,Liivimaa provintsi kroonika, mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. See ilmus Rostrockis ja leidis kohe ohtrasti lugejaid, seepärast järgnesid varsti ka teose teine ja kolmas väljaanne. 21. Liivi sõda 1558-1583 Lk. 93-99 (Liivi sõja põhjused, ajend Tartu maks, Hertsog Magnuse tegevus sõja aastail, 1561 rootslased Põhja-Eestis, Erik XIV, Liivimaa Poolale, Sigismund II August, 1559 Saare- Lääne piiskopkonna alad Taanile, Frederik II, Rzeczpospolita, Ivan IV) *Liivi sõja põhjused, ajend- Tartu maks- Venemaa tahtis saada pääsu Läänemerele; Vana- Liivimaa võimud keelasid täielikult venelaste otsese kauplemise sealsetes linnades; Venemaa tahtis, et tasutaks ära Tartu piiskopkonna maks üks mark aastas iga elaniku pealt e
Konspekt ''Vana hea Rootsi aeg'' Pärast Poola Rootsi sõdasid kuulus kogu Eesti Rootsile. Peale sõda oli Eesti rahvas peaaegu välja suremas ja enamus talusid oli tühjad. Eestlaste rahvaarvu suurendasid, vaid sissränded Lätist, Rootsist, Soomest ja Venemaalt. Talupojad küll lootsid vabadust, mis pidi tulema aga nad pidid pettuma ning ka näljahäda oli suur. Kuid nii masendav see elu ka ei olnud, talupoegadele tuli ka rohkem õigusi ja vähendati makse. Kirikud hakkasid harima ka talupoegasid, et nood mõistaks piiblit lugeda ja nii loodigi Tartu Ülikool ja paljud teised gümnaasiumid. Koolide ehitamisele aitas kaasa ka see, et Forselius, kes oli preester Eestist, kes viis kaks tarka poissi kuningas Karl XI'le ette näitama, et eestlased polegi nii loll rahvas nagu sellel ajal räägiti seega 19. saj. said ka eestlased endale koolitarkust soetada nii gümnaasiumites kui ka ülikoolides. Võõrad võtsid eestlaste tavad, kombed, keele ...
Ühed silmapaistvamad vaatamisväärsused on seal tervituspokaalide juurde kuuluvad rippsildid. Hõbedakambris on ka papagoi laskmise rändkarikas. Skulptuurid Skulptuuridest on Niguliste kirikus Püha Nikolause kuju ja Püha Jüri kuju. Püha Nikolause kujul on kujutatud Nikolaust kandmas maakera, mis sümboliseerib maailma raskust. Kirikukellad Maarja kell 1563, vallutasid rootslased Haapsalu lossi ja võtsid maha kiriku kellad. Kuningliku käsu kohaselt ootas neid Tallinnas ümbervalamine. Need valati ümber suurtükkideks, kuid mitte kõiki. Kahte neist mainitakse 1564. aastal Nigulistes kogudus oli need päästnud, loovutades asenduseks kaks vana vigast kella. Vanem Haapsalu kelladest oli ilus ja kõlav Maarja kell. 1629. aasta jaanuaris kukkus kell alla, kuid jäi siiski terveks. Pärast 300-aastast teenistust Nigulistes see mõranes ja valati 1867
Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal(2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekaise ( 2104 m üle merepinna ) ja Sarek (2090 m ) . Pikimad jõed : Muonio Torne ...... 570 km . Ume .....460 km Lule ...... 450 km Ängermanälven ...... 440 km Indalsälven ...... 420 km 4. Ülevaade rahvastikust Rootsi rahvastik on koondunud maa keskosa tasandikule ja lõunapoolsele rannikualale ; ainult üks rootslane seitsmest elab maal . Rootslased on valdavalt luteri usku germaani rahvas , kes pikka aega teistega ei segunenud . Alles pärast Teist maailmasõda muutus riik sisserännumaaks . Rootsi on alati silma paistnud sellega , et annab poliitilistele põgenikele varjupaika. Nii on seal kaitset leidnud paljud 1970 . aastail Ladina Ameerika diktatuuride eest põgenenud inimesed . Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas . 12 augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri
Esimene rahvuslik ooper Eevald Aav ooper "Vikerlased". Tema tegevus piirdus Tallinnaga. Lõpetas Tallinna konservatooriumi, kompositsiooni erialal. "Vikerlased" esietendus 1928 Estonia teatris. Ajaloolise tagapõhjaga. Meresõitjad-viikingid. Aluseks 12 saj sündmused, armastus, romantika. Tegelased: Saaremaa vanem Vaho, tütar Juta, eesti maleva juht Ülo, Sigtuna kaubalinna vürst Olav.Saaremaalt sooritati rüüsteretki Rootsi ja vastupidi. Kui rootslased tulevad eestisse varastavad nad Juta. Vürstile hakkab Juta meeldima. Ülo tahab Juttat päästa ja Sigtuna tehakse maatasa. Olav langeb vangi. Olav püüab Jutaga põgeneda ja Ülo tapetakse. Juta elu on kaotanud mõtte. Juta ei taha Olavit ja läheb hulluks. Kuulsam on Juta ja Ülo duett. . Artur Kapp (1878-1952) Esimene sümfonist. Oli organist, väga hea improvisaator. Pikaajaline töö konservatooriumis, kujunes oma koolkond. Elulugu Lapsepõlv möödus Eestis kui ka Peterburis
Jüriöö ülestõus 1343-1345 SISSEJUHATUS Jüriöö ja jüripäeva omaaegne tähendus ning kombestik on tänapäevaks enamvähem ununenud, kuid ometi tähistame jüriööd aastast aastasse igal kevadel. Põhjuseks on ligi kuus ja poolsada aastat tagasi, 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid ja südamelähedasemaid sündmusi. Loodetud edu ja vabadust ülestõus sellest osavõtjaile ei toonud, kuid kaugemast perspektiivist vaadatuna ei jäänud ta sugugi tulemusteta. Miks 23. aprill Jüripäev oli talurahva tegeliku elu üheks olulisemaks tähtpäevaks aastas. Sellega algas õieti talurahva elus uus aasta, talutööde suvine ehk välistööde ajajärk, alustati tavaliselt põllutöid ning lõppes karja laudaperiood. Jüriöö valimine feodaalidevastase ülestõusu alustamise momendiks võis järelikult olla lähedane ja arusaadav just talupoegadele. Uut välitööde järku tahtis talurahvas ...
all laiaulatuslikku ettevalmistusi Eesti, Liivi ja Ingverimaa ründamiseks. Lootes seni käest libisenud alasid lõpuks vallutada, alustas tsaar 1656. aasta suve hakul sõda. Et oma tahtmist saavutada, juhtis ta Riia piiramist isiklikult. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine 1656. aasta sügisel. Venelaste kätte langesid ka Vastseliina ja Vasknarva linnus. 1658. aasta lõpus tehti Narva lähedal Vallisaare külas vaherahu. Kui aga rootslased vabanesid teistest vaenlastest lõuna pool ja ähvardasid rünnata, ei jäänud Venemaal muud üle, kui sõlmida 1661. aastal Laiuse kihelkonnas Kärdes lõplik rahu. Sellega tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti ja Liivimaal. Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse. II Kuningavõimu tugevnemine. Eluolu Rootsi ajal. Reduktsioon. 1660. aastal sai Rootsi troonile neljaaastane Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist 12 aastat hiljem
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Toitlustusteenindus Liina Sepp SOOME Referaat Juhendaja: Anne-Li Tilk Kuressaare 2008 2 1 Sisukord Kuressaare 2008.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 2 ÜLDANDMED........................................................................................................................5 3 KLIIMA................................................................................................................................... 6 4 HALDUSJAOTUS.........................................................................................................
Edasi arenes ka pangandus ning loodi mitmed pangamonopolid. Tööstuse kasvades ja arenedes kasvas ka töötajate ekspluateerimine. (M. Pentson 2000) Hea edu saavutas Rootsi arengu vallas maailmasõdade ajal, mil tal õnnestus jääda puutumatuks (Vikipeedia 2007) II maailmasõja ajal viidi kiires tempos viidi tootmisprotsesside mehhaniseerimine ja automatiseerimine. Jätkus tööstus- ja pangakapitali liitumine ja kontsentreerimine, loodi põllumajanduslikke suurfarme. Rootslased hakkasid aktiivselt tegutsema Lääne-Euroopa majandusrühmitustes.(M. Pentson 2000) Rootsi tööstus, nagu kogu majandus üldse, on läbi teinud kiire ümberstruktureerimise viimase kümne aasta jooksul, mille eeltingimuseks oli sügav majanduskriis 1990-ndate alguses. Täna on Rootsi üks juhtivaid riike investeeringute mahult kõrgtehnoloogiasektoritesse ning nendega seotud teadusuuringutesse. Oleme tunnistajateks uue nn "võrgustikumajanduse"
4 Hiiumaad külastab aastas ca 150 000 turisti. Nende tarbeks on saarel 75 majutusasutust 5 hotelli, 2 kämpingut, 6 matkamaja ja hostelit, 6 puhkeküla, 30 puhkemaja, 10 külalistemaja, 13 telkimiskohta ning 3 muud majutust. Kokku pakutakse 1700 4 Hiiumaa TAK. LAK. 5 voodikohta. Kõige suurem osakaal turistide hulgas on eestlastel, neile järgnevad soomlased, lätlased, sakslased ning rootslased. Tabelis 2 on ära toodud Hiiumaa 2005-2006. aasta võrdlus turismi- ja investeeringutegevustes. Tabel 2. Turismi- ja investeeringutegevused Hiiumaal Aasta 2005 Aasta 2006 31 milj. EEK 41 milj. EEK (kasv võrreldes Turismi käive 2005 aastaga 34%)
Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht A. Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni A. & A. Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi" August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser,oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma.Kinnitas talurahvaseadused Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus B. von Dreiben-Liivim ordumeister,kes lasi 1343a 4.mail kutsuda Pai...
Levis Eestis 19. sajandi lõpus. Võimaldab mängida saadet. * Omaette kandletüübi moodustab kromaatiline kannel. Pillimeister Väino Maala poolt 1950. aastal konstrueeritud lõikuvate keeltega pillil asetsevad keeled kromaatiliselt ja see võimaldab sellel mängida igasugust muusikat. Vanuselt järgmine keelpill on Eestis hiiu kannel. See jõudis Eesti aladele arvatavasti 13.-14. sajandil rootslaste vahendusel. Sellel ajal asusid Lääne-Eestisse ja saartele elama rootslased. Nad tõid endaga kaasa pilli, mida nad ise nimetavad talharpaks. "Tal" tähendab murdekeeles jõhv. Selle nime pillile annab keelematerjal - hiiu kandle keeled valmistati hobusesabajõhvidest. Pill on kandilise kujuga (vahel ka viiulit meenutava kujuga), ülemises otsas on nelinurkne raam, kuhu kinnituvad kolm kuni neli keelt ja mängitakse teda poognaga. Pilli mänguasend on risti põlvedel või põlvede vahel. Sarnast pilli mängitakse ka Soomes, seal kannab ta nime jouhikko.
Olulist osa rekatolitseerimises etendasid jesuiidi, kelle toomist liivimaale korraldas paavsti sadik Possevino. Siit lodoeti kat uski edasi viia nii Rootsi kui ka Vene alale. 1583 a asutati Tartus jesuiitide hgümnaasium, mille haridsutasemele ei olnud vördset. Gümnaaisum körvale asutasid jesuiidid tölkide seminari, mille peaaeesmökr oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hlgast. Kui rootslased 1625.a Tartu gallutasid, löpetas see kogu katoliku ajastu Eestis. 3. Talupoegade olukord, vördlus Rootsi ajal:Koos misate erakätesse minem´kuga taastati södade ajal nörgenenud sunnismaisus.Kujunes sunnismaisus Rootsi ajal pärisorjus seadustatakse (Eestimaal 1648, Liivimaal 1668). 1696. ilmus Liivimaa majandusreglement, mille sätted laienesd ka Eestimaa kroonumöisatele. Möisarentnike kodukariöigust piirati, kusjuures taluperemeest karistamine keelati
EV SISEPOLIITIKA 15juuni 1920 vastu võetud põhiseadus: Kõrgeima võimukandja oli rahvas. Kõrgem seadusandlik võim parlamendile e. Riigikogule. Riigikogu valiti iga 3a. Järel õldistel õhetaolistel otsestel valimistel 3ks. Aastaks. Parlamendi funktsiooni kuulus seaduste andmine, eelarve, maksud laenud ja istungid oli avalikud. Kõrgem täidesaatev võim oli valitsusel, mille eesotsas oli riigivanem e. Riigihoidja. Valitsus vastutas oma parlamendi ees ja parlament kinnitas seadused. Rahvas sai oma tahet avaldada riigikogu valimistel: rahvahääletusega või rahaalgatusega. Kehtestati dem. Vabadused, mida võis keeleata sõjaseisukorra väljakuulutamisega. Poliitiliste parteide teke: Parempoolsed: Põllumeestekogud- liidrid: Päts Laidonen, Teemant. Kuulusid sinna suurtalunikud ja põllumajandussaaduste turustus. Kristlik Rahvaerakond, liidrid: Akel ja Lattik, usuliste ringkondade huvide kaitsjad. Põllumeeste Asunike ja Väikemaapidajate Koondis, eraldus...
Inglismaad. Tema surma järel jäid ainult Taani valdused aga riik kui selline oli olemas ja eksisteeris. Norra- 996a. Olav Trygvason ühendas riigi, Olaf Püha ajal 1016.-1028. Võeti vastu ristiusk. Svölaste maa keskosas ja Götalaste maa sellest lõunas, aga 11ndal sajandil ühendas Olaf Svölekuningas mõlemad piirkonnad, hakkas juurduma ristiusk, mis juurdus alles 12ndal sajandil ja tähtsamaks linnas oli Upsala. 12ndal sajandil hakati ristiusustama Soomet, rootslased põhjast, venelased idast, 12nda sajandi lõpuks enamus Soomest kuulus Rootsile. Bütsants Ülevaade varasemast ajaloost, 395a. Keiser Theodosius jagas riigi kaheks, Lääne-Roomaks keskusega Rooma ja Ida-Rooma keskusega Konstanipool, mis rajati Konstanin Suure korraldusel. Ida-Rooma territoorium hõlvas poole Vahemere poolt idapoole jäävad alad, Balkani poolsaar, Väike Aasia, Vahemere idarannik ja Põhja-Aafrika. Kui 476a. Lääne-Rooma
jesuiitide kolleegium, tegutses 1630 avatud Tartu gümnaasium, mis vähem kui kahe aasta pärast muudeti ülikooliks. Esimesed üliõpilased immatrikuleeriti 21.aprillil 1632. (Salupere 2004: 42) 2.1Rootsi aeg Rootsiaegses ülikoolis oli neli traditsioonilist teaduskonda: arstiteadus, usuteadus, õigusteadus ja filosoofia. Õppetöö, nagu kõikjal mujal Euroopas, toimus ladina keeles. Üliõpilasi oli kogu Rootsi riigist, peamiselt olid need rootslased ja soomlased. Eestlastest tudengite olemasolu pole küll tõestatud, kuid nende ülikooli pääs oli võimalik. (Salupere 2004:43) Rootsiaegse ülikooli töös eristuvad kolm etappi, neist pikim ja edukaim oli esimene, mis kestis üle kolmekümne aasta, ja seda nimetati Academia Gustaviana perioodiks. Selle perioodi lõpetas Vene-Rootsi sõda, mil Tartu langes venelaste kätte. Ülikool asus ajutiselt Tallinna, kus tegevus lõpetati 1665. aastal. Kolmas periood sai alguse 1699.
Pärast pakendamist hoiatakse snusi mitu päeva külmas, et huuletubakas saavutaks õige maitse ja niiskustaseme. Kui rääkida huuletubaka ajaloost, siis ei ole teada kes ja millal esimestena tubakat kasutama hakkasid. Teada on, et eurooplastele tõi tubaka Christopher Columbus, kui ta avastas ,,Uue Maailma" 1492. Aastal. Rootsi jõudis tubakas 16. sajandil ja 17. sajandil oli populaarne hingata snuffi ninna. 17. sajandil lõpul hakkasid rootslased snuffi huule alla panema ja kutsusid seda snusiks. 1822. aastal hakkas Jakob Ljunglöf tootma snusi juba suuremates kogustes ja pani sellele nimeks Ettan, see on maailmas tuntud kui esimene snusi bränd. Aga miks sai algsest snuffi kasutamisest ajaga snus? Alguses oli suff kallis ja seda said kasutada vaid jõukamad. Vaesematel ei olnud nii palju raha, et snuffi koguaeg ninna tõmmata, siis avastasid nad, et seda saab ka mõjusalt moka alla asetada.
Identiteedi leidmine ja eneseteadvustamine algavad kodust. 20. sajandi alguseks olid täis tiksinud need kuulsusrikkad 700 aastat, mil võõrvalitsejad, nende seas kauaaegseimad asunikud baltisakslased, olid end Liivi- ja Eestimaa aladel justkui kodus tundnud. Nad olid siia tulnud erinevatel põhjustel: tooma ristiusku, edendama kaubandust, laiendama oma valdusi. Pärast neid käisid meie esivanemate maadest ehk sakslaste vallutatud aladest üle veel mitmed võõrvalitsejad, nende hulgas rootslased, poolakad, venelased. Teatava kindlustunde andis sakslastele Balti erikord, mille hiilgeaeg oli küll juba 18. sajandil ära olnud. ,,Balti tragöödia" sündmustiku ajaks oli sakslaste võim Balti aladel otsakorrale jõudmas. Need alad, mille olid baltisakslaste esivanemad oma järeltulijate hüvanguks vallutanud, hakkasid käest libisema. Kodu, kodumaa ja identiteedi tunnetus ei olnud enam kuigi selge.
siirdus nn. Suur-Delegatsioon, mille eesmärk oli tutvuda lääne-euroopa kogemustega. Peeter I kuulus ise ka sinna, kuid sõitis vööra nime all. Delegatsioon liikus läbi Poola ala, kus Peeter kohtus Poola valitsejaga ja väidetavalt nemad olidki see põhjus, miks Venemaa alustas sõda Rootsiga. *MIKS LANGETATI OTSUS ROOTSILE? -1) Rootsi riigi rahaline seis oli väga vilets ja naaberriigid seda teadsid. 2) 1697. Aastal suri ootamatult Rootsi kuningas XI ja tema järglaseks sai Karl XII, keda rootslased austavad ja tema viib Rootsi hiilguse languseni. Oli 17 aastane, kui ta troonile sai ning Vene ja Poola arvasid, et selle noore kuningaga saab kergelt hakkama, kuid nad eksisid, sest Karl XII oli saanud spartaliku kasvatuse ja hea hariduse. Karl XII viga oli aga see, et ta ei osanud kaugemat perspektiivi näha. Karl XII oli hea taktik, aga halb strateeg. 3) 1695-1697 tabas Rootsi riiki k.a Eestit suur näljahäda. See on olnud ka Eesti ajal suurim
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS 20.11 KESKAEG 1.LIIVIMAA RISTISÕDA Ristisõda-Territooriumi ristiusustamine. Ristiusu kirik jagunes kaheks: 1)KATOLIKU KIRIK, mida juhtis ROOMA PAAVST. 2)ÕIGEUSU KIRIK, mida juhtis KONSTATINOOPOLI PATRIARH. KIRIKU LÕHE ehk kiriku lõhenemine õigeusu kirikuks ja katoliku kirikuks. Tegid erinevad kirikuvanded. Liivimaa ristisõja eeldused olid: 1)Lübecki linna rajamine. (Kaubanduse põhipunkt) 2)Kogede kasutuselevõtt. (Ülihea laevake, millega kaupu transportida) Erinevate huvirühmade eesmärgid Liivimaa ristisõjas: 1)Rooma paavst ja katoliku kirik-Toetas vallutussõda usulistel ja võimulistel eesmärkidel. 2)Saksa kaupmehed-Toetasid ristisõda, et saaks rajada kindla tugiala Väina jõeäärde. 3)Taani ja Rootsi kuningad-Üritasid sõjaolukorda ära kasutada ning Eestisse kanda kinnitada. 4)Saksa rüütlid-Olid meelsasti valmis ristisõda alustama, sooviti seisus...
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse ja arvuti õppesuund Tarkvara ja andmebaaside haldus Gert Kaasik SOOME Referaat Juhendaja: Õpetaja Anne-Li Tilk Kuressaare 2013 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 sissejuhatus..................................................................................................................................4 Üldandmed..................................................................................................................................5 Kliima..........................................................................................................................................6 Haldusjaotus.........................................................................
6) Eestlaste lüüasaamise põhjused. Mul ainult põhjused, mitte analüüs! · Eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev. · Vaenlasel oli sõjaline ülekaal (paremini relvastatud, kutselised sõjamehed). · Maakondade omavaheline koostöö oli nõrk riikluse puudumise tõttu; eestlased alistati maakondade kaupa. · Eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega sakslased, liivlased, latgalid, taanlased, rootslased, venelased. · Vaenlaste sõjajõud said pidevalt täiendust. · Vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi (latgalid, liivlased, taanlased) ja kasutasid oskuslikult ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid. · Paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult välja. 7) Arutle, argumenteeri, kinnita näidete ja faktidega:
; Marco Polo 13. saj Veneetsia kaupmees · Hispaania ja Portugali esiletõus - mereriigid; Inglismaal ja Prantsusmaal sõjad; · omavaheline rivaalitsemine - Hispaania ja Portugal - Veneetsia ja Genoa · tuntumad retked: Henrique meresõitja; Bartolomeu Diaz; Vasco de Gama; Cristoph Columbus; Amerigo Vesspuci; Fernao de Magalhaes; 16. saj portugallaste ja hispaanlaste vallutused 17. 19. saj inglased, prantslased, hollandlased, taanlased ja rootslased Tulemused: · Maailmamajandus; orjakaubandus; immigratsioon; maailma euroopastumine; teaduste areng; uued põllukultuurid; Uusaja periodiseerimine: · 1600 1789 ehk vana korra aeg - Euroopa ühtsus lagunenud; absolutistlik valitsemine; valgustus, barokk; · 1789 1815 - 1789 1799 Suur Prantsuse revolutsioon - 1799 1815 Napoleoni sõjad · 1815 1900 ehk nn 19. saj - Napoleoni sõdade järgse Euroopa taastamine; rahvuslik liikumine; romantism;
2. ajend (Tartu maks)- maks (üks mark aastas elaniku kohta) 3. osapooled- algul oli Liivi Ordu vs Moskva tsaaririik; hiljem: Venemaa vs Rootsi, Poola- Leedu, Taani, kes võitlesid ka omavahel. 4. hertsog Magnuse tegevus sõja-aastail- 1560. aastal maabus oma sõjasalgaga Kuressaares. Ostis endale veel Kuramaa kui ka Tallinna piiskopi ametikoha ja kavatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad 6. 1561: rootslased Põhja-Eestis (Erik XIV)- juuni algul kehtestati PõhjaEestis Rootsi võim 7. Liivimaa Poolale (Sigismund II August)- Liivi ordu ja Riia peapiiskop annavad oma alad, sealhulgas Lõuna- ja Kesk-Eesti, poola kuningale Zygmunt II Augustile. Riia jääb 1582. aastani vabalinnaks. 8. 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile (Frederik II)- Magnus saabus taas Kuressaarde ja lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond. 9. Ivan IV- vene tsaar, tuntud oma julmuse poolest
Kurtna Kool Eestlaste sugulasrahvad ja kirjakeele sünd ja kujunemine Referaat Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Eesti kirjakeele sünd ja välja kujunemine................................................................4 1.1 Eesti keele areng tänapäeval........................................................................4 1.1.1 Mis ohustab eesti keelt?...............................................................................5 1.2.1 Eesti kirjakeel 13. sajand.............................................................................5 1.2.2 Eesti kirjakeel 16. sajand.............................................................................5 1.2.3 Eesti kirjakeel 17. sajand.........
1.3 Mõisted ja arusaamad Kultuuridevaheliste probleemide tekkepinnaseks pole enamasti see, et me pole tuttavad kummarduste, gallialiku õlakehituse või söögipulkadega, selgitab Lewis (2003, lk 19). Meie ühiskond on õpetanud meid omaks võtma teatud põhimõtteid ja väärtushinnanguid. Teame, et paljud nendest üldmõistetest on tuttavad mitmele kultuurile. Hispaanlasele pole meil autundest midagi õpetada, jaapanlased on meistrid viisakuses, rootslased, inglased ja sakslased on kõik veendunud oma aususes. Kui võtta arvesse maailma suurust, selle pikka ajalugu ja mõõtmatut mitmekesisust, on lausa märkimisväärne, kui palju ühiseid mõisteid on leidnud kindla koha äärmiselt erisugustes ühiskondades. Au, kohusetunne, armastus, õiglus, tänutunne ja kättemaks on põhilised tõekspidamised nii sakslaste, hiinlaste, araablaste kui ka polüneeslaste hulgas. Tasmaania mees või naine teab oma kohustusi sama hästi nagu gröönimaalane
igalt pulmalt peavad saama ja mitu tantsu nad peavad mängima". Trompetisti ülesandeks oli olla häiresignalistiks tornil, kust oli võimalik jälgida ümbruskonnas toimuvat. Küsimused lk 21 1) Kuidas mõjutas jesuiitide ja luterlaste tegevus hariduselu Eesti- ja Liivimaal? V: Jesuiidikolleegiumi näol oli loodud esimene kõrgem kool, kuhu võeti õpilasi ka eestlaste hulgast ning õpetati eesti keelt kõnes ja kirjas. Vastukaaluks rajasid rootslased Tartusse 1630. aastal Eesti esimese gümnaasiumi, millest 1632. aastal sai protestantlik ülikool Academia Gustaviana. 2) Milliseid muutusi hariduselus, kirikuelus ja vaimulikus ning ilmalikus muusikas tõi endaga kaasa Rootsi võimu kehtestamine Eesti- ja Liivimaal? V: Rootsi valitsus kandis hoolt rahva elujärje parandamise eest. Rootsi aeg jättis sügavaid jälgi ka eesti haridus- ja usuellu. Ehitati üles sõjas hävinud kirikud. Köstrid pidid hakkama rahvast lugema õpetama
KESKAEG (medium aevum) Mõiste võeti kasutusele 1496 Itaalia humanisti Giovanni Andrea poolt. 15. saj seisukohalt oli keskaeg pime tunnel, mille otsas kumas valgus. Enne oli parem ja pärast oli parem. Hästi hakati keskaja kohta arvama 19.saj romantismi ajal. Praegu ei ülistata ega halvustata, vaid üritatakse teemale läheneda. Keskaja periodiseerimine on kokkuleppeliselt järgmine: 1) Algusajad: 313 Milano ususallivuse edikt 395 Rooma impeeriumi kaheks jagunemine 4. saj Suur Rahvaste rändamine 376 viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine( sellest ka meie aja järgi keskaja algus) 2)Lõpuajad: 1453 Türklased vallutavad Konstantinoopoli, Ida- Rooma laguneb. 1492 Columbus jõudis Ameerikasse 1517 Reformatsiooni algus...
Pontus De la Gardie-Oli aastast 1574 Liivimaa asehaldur ja aastast 1581 kuberner, juhatas 15801583 Liivi sõjas Rootsi väge. Antonio Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632. Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutusürikule. ROOTSI AEG 1645-1721 Johann Skytte- oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Uppsala Ülikooli kantsler 1622-1645, vabahärra 1624, Ingerimaa ja Liivimaa kindralkuberner 1629-1634, Tartu Ülikooli esimene kantsler ja peainitsiataator. Oli Gustav II Adolfi isiklikuks õpetajaks. Jacob Johan Hastfer- oli baltisaksa päritoluga Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane. Oli 16861687 Liivimaa kuberner, 16871695
SISSEJUHATUS Sven Hedin (19.02.1865 26.11.1952) oli rootsi maadeuurija, geograaf, topograaf ja geopoliitik. Ta kirjutas rohkesti reisikirjeldusi, oli oma tööde illustraator ning avastusi täiendas kvaliteetsete fotodega. [3] Sven Hedini elutööks oli Läänemaailmale kõrvalise ja vähetuntud Kesk-Aasia uurimine ja kaardistamine. Tema saavutused on tähelepandavad ning ta kuulub koosNanseni, Amundseni ja R. Scott'iga kahtlemata XX sajandi kõige kuulsamate maadeuurijate hulka. [1] Kuna Sise-Aasia alad olid raskesti ligipääsetavad (kliima, suured mäestikud, kõrged mägis- ja kiltmaad), siis vältas nende alade uurimine üle sajandi. Sise-Aasia uurimise tähtsaimaks stiimuliks oli venelaste ja brittide omavaheline konkurents kontrolli pärast Sise-Aasia üle. [4] Sven Hedin 1.Eellugu Sven Hedin sündis 19. veebruaril 1865. aastal Rootsis, Stockholmis. Tema isa oli arh...
Muistse vabadusvõitluse eeldused: *Olemas olid uut tüüpi laevad, mis olid mahukad. Nendega sai seilata, et tuua varustust ja mehi. *Loodi Lüübeki linn, mis oli Läänemere lõunaalade tugipunkt. Põhjused: *Rootslased,Taanlased,Sakslased tahtid oma alasid laiendada.*Saksa kaupmeeste soov laiendada oma kaubateid. *Ristisõdijad tõid siia uue usu. Toimus võitlus kahe kiriku vahel Huvirühmade eesmärgid: 1. Saksa kaupmehed-Ei tahtnud jagada idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega ning nad lootsid teha lõpu paganarahvaste mere-ja rannaröövidele. 2. Orduvennad-Olid üheks tähtsamaks ristisõdade idee kandjaks ja kaitsjaks. Patud taheti andeks saada. 3. Liivlased-Nad olid sunnitud sõdima. Latgalid-Olid sammuti sunnitud. Nad lootsid ka sakslastelt vastu abi saada, kui nad peaks Eestisse tulema. 4. Eestlased-Kaitsta ja vabastada oma maad ja iseseisvust. Aastaarvud 1201- Albert asustas Riia linna,mis oli ...
Koostanud: Kadri laur Pärnu Raeküla Gümnaasium 12 B klass. Ajaloo referaat 1900. aasta Suveolümpiamängud Pariisis Sissejuhatus Sündmused maailmas olid kirjud. Aasta 1900 oli paljudele teadlastele, kunstnikele, poliitikutele ja üldiselt tervele rahvale maailmas vägagi läbimurdelised: USA-s võeti kasutusele kullastandard, ilmus Sigmund Freudi raamat "Unenägude tõlgendamine", Moskvas esietendus Nikolai Rimski-Korsakovi ooperi "Tsaar Saltaan", William McKinley valiti teist korda USA presidendiks, Saksamaal toimus 1900. aasta Saksamaa rahvaloendus; rahvaarvuks saadi 56 miljonit, Max Planck tegi Berliinis Saksa füüsikaühingu istungil ettekande. Seda päeva peetakse kvantteooria sünnipäevaks, Reginald Fessenden kandis esimesena raadio teel üle inimhäält. Neid saavutusi oli loomulikult veel ja veel kui silmapaistvamaks jäid minu jaoks sündmused Prantsusmaal. Aastal toim...
klassiks.Maatükk säilis talupoja käsutuses, kuid ta haris seda nüüd rentnikuna ja pidi seega isandale andamit maksma.Feodaalkorra kujunemisel paratamatu eeldus oli sõltuva talupoegkonna tekkimine. Talupoegade tööta polnud maal väärtust seega neil keelati maalt lahkuda. nad muudeti sunnismaiseteks. Paljudes piirkondades anti feodaalidele õigus mõista kohut talupoegade üle. Skandin.esiaeg ja ühiskond:Germaani keelt kõnelevad rahvad olid taanlased, rootslased ja norralased.Skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest, karjakasvatamisest, küttimisest ja rannikualadel kalapüügist.Enamik inimesi olid isiklikult vabad, nad elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid.Peredes peeti ka orje. Kogukonna ühisasju otsustasid bondid kohalikel koosolekutel ehk tingidel ja maakondade ühiskoosolekutel ehk ühistingidel.Kogukondade pealikud olid konungid(kuningad)
Põllumajanduses langesid toiduainete hinnad ja kaupade eksport. Paljud talud rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus: läksid pankrotti. Paljud tööstusettevõtted piirasid tootmist või sulgesid uksed. - rahvusvähemused sakslased, venelased, rootslased ja kõik rahvusgrupid ja Vähenes ostujõud ja kasvas tööpuudus, mille tõttu tehti palju nö hädaabitöid. kõik kelle arv ületas 3000 piiri Pankade pankrotistumine. - õigus kultuuromavalitsuste asutustele Sisepoliitiline kriis- Majanduskriisiga kaasnes rahva rahulolematuse kasv.
Pronksi-ja rauaaeg · Vask · Pronks(tina+vask 3000 a eKr-1000a eKr ) · Raud · Kindlustatud asulad (Oli juba vara mida kaitsta) · Pronks/rauaajal oli mees perekonna pea. Uued tegevusalad: põlluharimine (varasemalt korilus) ja karjakasvatus(varasemalt küttimine), käsitöö, kauplemine(mõlemad seoses käsitööliste tekkega saanud alguse) . · Uued tööriistad: sirp, vikat, kirves. · Tarandkalmed, mässiti linasse ja maeti, kalm koosnes klibust ja oli hea peale matta. · Tekivad teatud meistrid- käsitöölised(põldu ei hari, vahetus kaubad) Küsimused lk 23 1. Eestis puudusid vajalikud tina- ja vasemaagid, et valmistada pronksesemeid, mujalt maailmast jõudis neid siia vähe. 2. Tekkis karjapidamine ja oli majas vara mida kaitsta (tööriistad, loomad, mõningad väärisesemed) Tekkisid ühiskannoas juba kihid, kellel oli rohkem ja kellel oli teistepoolt ihaldatud kaupa. 3. Kergem oli harida põldu, peamiseks erinevuseks oli...
Venemaa/ NSV Liit 1917 1935 Sissejuhatus Saksamaa kuulutas Venemaale sõja 1. aug 1914. aastal. Saksa-foobia. Pealinn nimetati 1914. a. St Peterburgist ümber Petrogradiks. Algas sakslaste kaupluste rüüstamine. Mobilisatsioon kulges edukalt, desertööre oli minimaalselt. Kõik tahtsid minna sakslastele "ära tegema". Kehtestati kuiv seadus. Kuid sõjas ei saavutatud kiiret ega kerget võitu. Pikaaegseks sõjaks polnud Venemaa valmis. Ebaedu püüti parandada ministrite vahetamisega. Saatuslikku rolli ministrite vahetamises hakkas mängima Rasputin (1868-1916). Veebruarirevolutsioon Raskusi tekkis linnade toiduainetega varustamises. Veebruari keskel 1917 kehtestati Petrogradis kaardisüsteem. 20. veebruaril vallandas Putilovi tehase administratsioon tuhandeid töölisi, sest toorainepuudusel polnud tehast võimalik käigus hoida. 23. veebr (8 märtsil) 1917 toimus Peterburis demonstratsioon. Oli rahumeelne. Järgnevatel päev...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
