Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"rootsiga" - 339 õppematerjali

rootsiga - Sõda Rootsiga Soome idapiiri pärast (1555-1557)
thumbnail
2
odt

Soome ja Baltimaade erinevad ja sarnased jooned

Eelnimetatud iseärasused on tänapäevalgi nii Soomes kui ka Eestis-Lätis-Leedus tajutavad. Järgnevalt leian, kumb osa pool on kahe piirkonna, Soome ja Baltimaade, vahel suurem: erinevused või sarnasused. Soome sai Venemaa Keisririigi osaks järk-järgult, tervikuna 29. märtsil 1809. a. Vene ajal (1809-1917) sai soome keel enam tunnustust, esialgu selleks, et vähendada sidemeid Rootsiga ning hiljem rahvusliku liikumise tulemusel. Baltikumis(Vene aeg 18.saj. Algus ­ 20.saj. algus) seevastu aga tauniti kohalike emakeelte tarvitamist nii sõnas kui ka kirjas. Eriti teravalt Leedus, kus otseselt keelatigi ladina tähestikku kasutav leedukeelne kirjavara. Alles 1904. aastal anti leedukatele luba leedukeelse kirjasõna väljaandmiseks ja kasutamiseks. Nii lätlased kui eestlased said selle loa...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Soome

Käroli Linder Soome SOOME Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel. Piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome on üks Põhjamaadest. Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu, kuid neil on laialdane autonoomia. Soome kuulub maailma kõige hõredamalt asustatud riikide hulka.rahvastiku tihedus:15,6in/km2 Soome on ÜRO 2006. aasta inimarengu indeksi järgi maailma riikidest 11. kohal....

Geograafia
63 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Varauusaeg Eestis

Poola-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Moskva Tsaaririigist tugevamaks, 1578 toimus sõjategevuses pööre, 1580 purustati Moskva vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva. 1582 sõlmis Moskva Tsaaririik Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. 1584 suri Ivan IV. Kõige enam oli sõjas kannatada saanud kohalik Liivimaa elanikkond ­ nii vaenuvägede röövimise kui kohalike sisside ja marodööride käes. 1561, 1566 ja 1571 laastas maad ka katkuepideemia. Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud...

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ajaloo suuline arvestus

linnused · 1219 vallutasid taanlased Tallinna ja hakkas Põhja-Eesti võiduristimine · 1220 sekkus eestlaste kristianiseerimisse Rootsi ja kuningas Johan hõivas Lihula · Saaremaal rajati kivilinnus, saarlased kihutasid taanlased saarelt minema · 1224 Tartu piiramine, kuni langemiseni · 1227 alistus Saaremaa Eestlaste allajäämise põhjused: · rüütlid olid väljaõppinud sõdalased ja neil oli parem relvastus · tuli võidelda Taani ja Rootsiga · katolik kirik oli vallutajate poolel · naaberriigid ei tulnud appi · eestlastel puudus üksmeel ..aga positiivne oli see, et riiklus jõudis Eestisse 2 . Esimene eestikeelne piibel Rootsi aja lõpuks oli piiblist eesti kelles ilmunud vaid lõunaeestikeelne Uus Testament. 1715. aastal avaldati uus Testament ka põhjaeesti keeles. Vana Testament aga polnud veel eesti keeles trükivalgust näinud. Pikale veninud töö...

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Romanovite dünastia

Aleksander I Aleksander I(23. dets. 1777 ­ 1. dets 1825),oli Paul I ja tema 1. abikaasa poeg. Valitses aastatel 1801­1825. Keisrina tegi ta mõõdukaid reforme, näiteks kehtestas Salajase komitee ning Eesti ja Liivimaal uued talurahvaseadused. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.Võitles ka Napoleoniga aastal 1805 Austerlitzi lahingus.Pidas sõdu Iraani, Türgi ja Rootsiga . Abiellus Jelizaveta Aleksejevna, lapsi neil polnud. Nikolai I Click to edit Master text styles Nikolai I (6. juuli 1796­18. veb 1855), Second level Valitses aastal 1825­1855. Ta oli Third level Paul I ja tema 2. naise poeg ning Fourth level...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Muinasaeg referaat

Pronksiajal hakati oma asulaid kindlustama, kas paekivimüüriga või palkseinaga. Kõige tuntum on Asva asula saarel. Asulates kaitsti peamiselt pronksesemeidja loomakarja. Pronksiajal tegeleti põlluharimisega ja karjakasvatusega, seda näitavad leitud koduloomade luud. Põldu hariti sarvest või luust kõplaga. Väljakaevamised näitavad, et tegeleti ka kaubavahetusega, eelkõige Soome ja Rootsiga . Umbes 500 aastat e.Kr. jõudsid Eestisse esimesed rauast tööriistad. Raud oli kallis ja ei muutnud oluliselt inimeste eluviisi, seda nimetatakse varaseks rauaajaks. Ja koos pronksiga varaseks metalliajaks. Sel perioodil hakati surnuid matma kivikirst kalmetesse, põhja­lõuna suunas. Suurimad kalmed asuvad Jõelähtmes. Samast perioodist pärinevad väikese lohulised kultuse kivid, millesse on uuristatud õnarused või lohud. Nende täpne otstarve pole veel teada...

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Llüüasaamine musitses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos

Eestlastele oli see võitlus palju raskem kui vallutajatele, sest vaenlased alistasid maa süstemaatiliste rüüsteretkedega, eestlaste sõjaline ettevalmistus oli aga seni mõeldud ainult üksikute sõjakäikude jaoks, suuremateks ja pidevateks lahinguteks ei oldud valmis. Ka oli vaenlastel selle aja kohta parim relvastus, eestlaste oma jäi nendele kõvasti alla. Veel tuli korraga vastu astuda mitmele vaenlasele, lisaks sakslastele pidi võitlema veel Taani ja Rootsiga , vabadusvõitluse algusaastatel valmistasid eestlstele probleeme ka vene väed. Samuti polnud veel ühtne riik välja kujunenud ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad, riik oli killustaud. Nõrgaks küljeks oli ka koostöö puudumine lähemate naaberrahvaste ­ latgalite, liivlaste ja leedulastega. Vaenlased oskasid vastuolusid naabrite vahel hästi ära kasutada ja õhutasid omavahelisi tülisid....

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Miks rajati Rootsi ajal Tartusse ülikool?

1632.aastal tartu uksed avanud ülikoolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Kui puhkus VeneRootsi sõda, viidi ülikooli 1656 Tallinnasse, kus see kiratses kuni 1665. aastani. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. aastal, nüüd juba peamiselt baltisakslastest üliõpilastega. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi 1699. aastal ülikool Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool juba Põhjasõja tingimustes kümmekond aastat, kuni venelase linna 1710. aastal vallutasid. Kuigi Vene võimud lubasid ülikooli esimesel võimalusel taasavada, teostus see alles 1802. aastal. Oma korralduselt sarnanes Tartu ülikool teiste tolle aja Euroopa ülikooliga. Siin oli neil teaduskond: usu, õiguse, arsti ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis....

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Peeter I

Ta hakkas armastama Viinis olevat melu ­ muusika, kunst ja teadus. Peeter õppis ka ise inimest lahkama ning hambaid välja tõmbama. Varsti hakkas ta Euroopalikumaks muutma ka Venemaad. Teise asjana tahtis ka sadamat Läänemere ja Musta Mere äärde. Tahte sai täita vaid siis, kui vallitada Türgi või Baltikum. Proovis mõlemat ning kummagagi ei õnnestunud esimesel korral. Baltikumi endale saamiseks saadi kokku Rootsiga Põhja sõjas. Narva lahingu võitsid siiski Rootslased ning nagu Peeter I kombeks oli ta ka seal kohal, kuid põgenes enne lahingu lõppu, sest sai aru, et isegi vähemuses oleva armeega võidab Rootsi. Järgmises lahingus kasutas Peeter I hulljulgelt uut lahinguvõtet, mis õnnestus ning tänu sellele sai Peeter I endale sadamad Läänemere äärde. Suure võidu auks lasi ta ehitada Peterburi, soo kohale. See oli väga riskantne, sest ei olnud tööriistu ega tööjõudu...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Miks eestlased kaotasid Muistse Vabadusvõitluse?

Nad kasutasid selle ajajärgu kõige täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat. Eestlased jäid kõiges selles aga neile alla. Sellest teen järelduse, et eestlastel oleks olnud ka kõige parema tahtmise juures raskusi Musitse Vabadusvõitluse võitmisega. Eestlastel tuli lisaks sakslastele võidelda veel tugevate Taani ja Rootsiga . Vallutussõda toetas Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- roomakatoliku kirik. Eestlased said paljudes lahingutes hävitavalt lüüa. Eestlastel puudus mõjuvõimas toetav jõud ning seetõttu oli vastupanu raske esitada. Paavsti lubatud patukustutus meelitas Liivimaale igal aastal uusi ristisõdijaid. Nii olid sõdijad puhanud ja võitlushimulised. Eestlased aga olid sõdadest väsinud ning nende vägedesse ei tulnud pidevalt uusi sõdijaid...

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Euroopa Napoleoni sõdade ajal

Venemaaga sõlmiti Tilsiti rahu, mille alusel: 1) Venemaa tunnistas Prantsusmaa tegevusvabadust Lääne-Euroopas 2) Venemaa kohustus liituma kontinentaalblokaadiga 3) Preisimaa poolt vallutatud Poole aladest moodustati Varssavi hertsogkond 4) Venemaa sai endale tegevusvabaduse Ida- ja Põhja-Euroopas ning vallutas sõjas Rootsiga (1808-1809) endale Soome VI Suured reformid Saksamaal (lk 87) Napoleoni vallutused mõjutasid Saksamaad ja tingisid mitmete reformide läbiviimise. 1) Pärisorjuse kaotamine enamikes Saksa riikides 2) Preisimaa linnad said endale valitavad omavalitsused 3) Kaotati aadliõigused 4) Sõlmiti rohkem ilmalikke abielusid 5) Sisse seati vandemeeste kohus 6) Juutidele anti kodanikuõigused 7) Osades Saksa riikides võeti kasutusele Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks"...

Ajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Rootsi aeg

Rüütelkonnad. Kõrvuti kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti­ ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eesti­ ja Liivimaa rüütelkonna kõrvale moodustas eraldi rüütelkonna Taani valduses olev Saaremaa, mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga . Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlike, kaitsesid nende õigus Rootsi võimude ees ning lahendasid samal aja l kõiki kohalike küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonnad käisid koos maapäevadel(Landtag), mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12(Saaremaal 6) maanõuniku(landrat), kes valiti...

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti vene ajal

Uusikaupunki rahu ­ 1721. aastal alla kirjutatud rahu, millega liideti Ingeri-,Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Lõppes rootsi aeg Eestis. Balti erikord - Erikord, mille kohaselt Balti aadlitel ja linnadel olid Vene ajal teatud privileegid: 1)Kehtima jäid Rootsi maksud ja seadused 2)Säilis kirkukorraldus, luteriusk 3) Säilis saksakeelne asjaajamine 4) Säilis tollipiir Venemaaga, tollivaba viljakaubandus Rootsiga 5) Tallinnas ja Riias valitsesid kindralkubernerid (nt. iirlased, rootslased jne.) 6) Maapäevad tegustesid edasi 7) Rüütelkonna suur võim 8) 1730. ­ 40.-ndatel aastatel koostati aadlimatriklid (aadli suguvõsade nimekiri) Reduktsioon ­ Karl XI poolt läbi viidud reform, millega võttis riigile tagasi eramõisad, tekkis juurde palju riigimõisaid ehk kroonumõisaid. Restitutsioon ­ Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Pronksiaeg Eestis referaat

Pronksiajal hakati oma asulaid kindlustama, kas paekivimüüriga või palkseinaga. Kõige tuntum on Asva asula saarel. Asulates kaitsti peamiselt pronksesemeidja loomakarja. Pronksiajal tegeleti põlluharimisega ja karjakasvatusega, seda näitavad leitud koduloomade luud. Põldu hariti sarvest või luust kõplaga. Väljakaevamised näitavad, et tegeleti ka kaubavahetusega, eelkõige Soome ja Rootsiga . Umbes 500 aastat e.Kr. jõudsid Eestisse esimesed rauast tööriistad. Raud oli kallis ja ei muutnud oluliselt inimeste eluviisi, seda nimetatakse varaseks rauaajaks. Ja koos pronksiga varaseks metalliajaks. Sel perioodil hakati surnuid matma kivikirst kalmetesse, põhja­lõuna suunas. Suurimad kalmed asuvad Jõelähtmes. Samast perioodist pärinevad väikese lohulised kultuse kivid, millesse on uuristatud õnarused või lohud. Nende täpne otstarve pole veel teada...

Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Muistne vabadusvõitlus

Johan I- Rootsi kuningas, kes vallutas Lihula linnuse. 9. Vjatsko- Koknese vürst, kes aitas kaitsta Tartut. 10. Henrik- kroonik ja Saksa preester. Tegutses Põhja-Läti aladel. Eestlaste lüüasaamise põhjused 1. Sõjaline ülekaal oli vastastel. 2. Ordurüütlid olid väljaõppinud sõjamehed. 3. Ordulastel oli tolle aja kõige parem ja täiuslikum relvastus. 4. Eestlastel tuli lisaks sakslastele võidelda ka Taani ja Rootsiga . 5. Roomakatolikukirik toetas vallutussõda. 6. Vallutajad olid head diplomaadid. 7. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. 8. Eestlastel puudus riik ja sidemed eri maakondade vahel olid nõrgad. 9. Eestlaste jõud sai otsa. Toreida vaherahu- Sõlmiti aastal 1212. Mõlemal poolel oli jõud raugenud ning oli puhkenud ka katkulaine....

Ajalugu
158 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Suure Prantsuse revolutsiooni mõjud Euroopale

Preisi, kes oli taotlenud keiser Napoleoni toetanud Saksimaa enda külge liitmist, sai küll selle riigi põhjaosa, kuid Saksimaa kuurvürstiriik siiski säilis. Preisile anti lisaks mitmeid Saksamaa territooriume. Erladi riigina moodustati Madalmaade kuningriik, kuhu kuulusid hilisemad Holland, Belgia ja Luksemburg. Rootsiga liideti varem Taani võimu all olnud Norra. Nendest faktides järeldub, et Euuropa jagati tegelikult siiski võitjate riikide huvides. 19.sajandi ühiskondlik-poliitilises elus muutus määravaks rahvuslik liikumine. Paljude rahvaste võitlus oma vabaduse eest ulatub tagasi keskaega või koguni veelgi varasemasse perioodi, kuid Suur Prantuse revolutsioon tõstis esile rahvuse mõiste ja seega ka killustatud rahvaste rahvuseks ühendamise idee. Rahvusliku liikumise kõrgeim...

Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti 1920-1940

· püüti kaaslast otsida Inglismaa näol, kuid britid keeldusid · püüti Balti liitu luua (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola), kuid Soome astus plaanist välja ning Leedu ja Poola vahel puhkes relvakonflikt *1923 kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule b) 1930-ndatel: · 1932 - NSV Liidu ja Eesti vaheline mittekallaletungi leping sõlmiti lõpuks · Eesti osales aktiivselt Rahvasteliidu koostöös · lähenemine naabritele -> koostöö Rootsiga · 1939 - Eesti sõlmis mittekallaletungi lepingu Saksamaaga · 1939 - Eesti, Läti ja Leedu kuulutasid end neutraalseiks 5. Vaikiva ajastu tunnused: · kaitseseisukord · rahvasaadikute laialisaatmine (parlament ,,vaikivas olekus") · poliitiliste erakondade tegevuse keelustamine (ainupartei ­ Isamaaliit) · trükikodade tsensuur ­ opositsiooni suu sulgemine · riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle...

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Uurimistöö

Eesti ­ arenenud maa Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga , lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Üldandmed Pindala: 45,277 km2 (veestik moodustab sellest 2,840 km2) Rahvaarv: 1 340 935 elanikku (neist 71.8%...

Geograafia
37 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti vabariik 1920 - 1940

Mingeid tegelikke kokkuleppeid ei sõlmitud ning Eesti probleemid maailmapoliitikasse ei jõudnud. Suuri lootusi pandi Balti liidule (Eesti, Läti, Leedu, Poola sõjalis-poliitiline liit), mille sõlmimine takerdus omavaheliste vastuolude ja Nõukogude Liidu vastuseisu taha. Ainsaks sammuks selle loomisel sai Eesti-Läti liiduleping. Välisriikidest kujunesid Eestil tihedad sidemed Rootsiga . 1929-1934 Majandus 1930-ndate aastate alguses 1929. aastal puhkenud ülemaailmne majanduskriis jõudis ka Eestisse. Kaupade hinnad maailmaturul langesid. Eestis vähenes tootjate sissetulek. Paljud ärid ja ettevõtted läksid pankrotti. Langes üldine elatustase, millega kaasnes rahva rahulolematus. Kujunenud olukorras peeti süüdlaseks erakondi ja Riigikogu. Sõjaväeline riigipööre Seoses majandus- ja poliitilise kriisiga riigis tugevnes veendumus, et ainus väljapääs on...

Ajalugu
186 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Vene kultuur Eestis

Et vanematel on tihti hõivatud tööga ning suhtlevad lastega liiga vähe, õpivad kakskeelsed lapsed vene keele selgeks vaid olmetasandil. Lugemis- ja kirjutamisoskus jääb aga nõrgaks. Ka vene kirjandust tunnevad nad vaid tõlgete läbi ning ainult nõnda napilt kui eestlastest õpilaste jaoks väljatöötatud kooliprogramm seda käsitleb. Sarnaselt Rootsiga , kus muukeelsetel lastel on võimalus saada lisatunde kogenud õpetajatelt ning seeläbi säilitada oma emakeelt ja kultuuri, peaks ka vene lastel eesti koolides olema võimalik vene keelt ja kultuurilugu süvendatult õppida. See aitaks neil leida oma identiteeti ning saada haritud inimesteks, kelle suhtumine ka rahvusküsimustesse on tihti märgatavalt tolerantsem. Vene kogukonnal peab säilima võimalus taastoota oma haritlasi, eriti humanitaarvaldkondades...

Ajalugu
54 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun