Vana hea Rootsi aeg? Rootsi aeg kestis 1629-1699 aastatel. See oli aeg, mil oluline osa Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aja alguseks nimetatakse Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eesti Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõpp ja algus on aga vaieldavad. Üks seisukohti on näiteks see, et Rootsi aeg lõppes Põhja sõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt on Rootsi aega nimetatud ka Rootsi-Poola ajaks. Aastatel 1629 sõlmiti Preisimaal Altmargi rahu, millega Poolaloovutas kõik Väina jõesti ülespoole jäävad alad Rootsile. Saaremaa jäi veel esialgu Taani valdustesse, aga aastail 1543-1645 toimunud Taani ja Rootsi vahelist sõda jäi Saaremaa Taani kaotuse tulemusel Rootsile. Seega olit erve Eesti Rootsi riigi valduses. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja...
ROOTSI AEG "Vana hea" Rootsi aeg Olla eestlane tähendas olla pärisori. Balti provintsid olid Rootsile vajalikud kaitsevallina Venemaa ja Poola vastu. Rootsi võim muutis Eesti kultuuriliselt osaks PõhjaEuroopast, pani aluse luteriusule, rahva haridusele ja kirjakeele arengule. *Rahvastik 17. sajandi alguses oli rahvaarv langenud 100 00ni. Kõige vähem kannatasid sõdades Saaremaa ja Hiiumaa. Saarlasi asustati vägisi ja meelitati mandrile. Toimus sisseränne Venemaalt, Soomest, Lätist, kuid tuli isegi sotlasi ja hollandlasi. Sisserändajad segunesid eestlastega v.a. venelased. 17. sajandi lõpuks tõusis rahvaarv 400 000 ni. *Balti maariigi kujunemine 12 liimeline maanõunike kollegium oli mõlemas kubermangus kuberneri eesistumisel kõrgeim võimuasutus. Eestimaal ka kõrgeim kohus. Riigivõim ei saanud ühtegi olulist otsust Balti provintsides läbi viia ilma kohalike aadlike nõusolekuta. Nii tekkis 17. sajandi keskel nn Balti maariik. ...
1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 16...
Rootsi aeg Sissejuhatus Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Rootsi kuningad ...
Rootsi aeg, kordamisküsimused 1)Millal ja mis sündmustega algas Rootsi aeg? Liivi sõjaga, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi mõju alla. Sõlmiti Altmargi vaherahu(1629), millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Brömsebro rahu- 1645, Taani loovutas Saaremaa Rootsile. 2)Kuidas Rootsi ajal Eestit valitseti? 2 kubermangu, (keda valitsesid kindralkubernerid)Eestimaa ja Liivimaa kubermang. Liivimaa kubermang-Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Eestimaa kubermang-Põhja Eesti. Olid ka rüütelkonnad. 3)Rahvastik Rootsi ajal(algul, lõpul) Mis sündmused mõjutasid rahvaarvu tõusu ja langust? Mis rahvuste esindajad Eestisse tulid? 1620. a oli rahvvarv kahanenud, 120 000 140 000. 1695.a-350 000-400 000 Rahvaarvu tõusu ja langust mõjutasid näljahäda ja sõjad. Pikk rahuaeg soodustas sündimust, eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi sõjaväkke. Eestisse tulid vene vanausulise...
Arutlus Kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti kultuuri arengut Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; üldjoontes loetakse selle alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõpuks võib aga lugeda Põhjasõja alguse. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Kuid millised muutused tõi Rootsi aeg kaasa Eesti kultuuri arengus? Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda 1687. aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma lihtrahvale (toodi sisse kihelkonnakoolide seadus). Selleks, et aga lihtrahvale haridust pakkuda oli vaja koolmeistreid ning õpetajaid, keda õpetati Forseliuse se...
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Rootsi aeg Referaat Juhendaja: Koostaja: Rühm: Kuressaare 2009 I Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus. Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel. PõhjaEesti neli maakonda (Lääne, Harju, Järva ja Virumaa), mis olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. Poolalt vallutatud aladest, LõunaEestist ning PõhjaLätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitades aga edaspi...
Rootsi aeg (1629-(1710)1721) 1629- sõlmiti Altermargi rahu Poola ja Rootsi vahel ning kogu mandri-Eesti läks Rootsile 1642- Bruomsebro rahu, sõlmiti Taani ja Rootsi vahel ning Saaremaa läks Rootsile 1660- Oliva rahu, sellega Ruhnu saar Rootsile. Rahvas Ruhnul oli 100% rootsikeelne Hariduskorraldus Eesti ala oli jagatud kaheks: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Kuninga esindajateks olid kindralkubernerid. Eestimaa kuberner asus Tallinnas ning Liivimaa kuberner Riias. Kindralkubernerid valiti aadlike seast. Neid vahetati iga kolme aasta tagant. Kuberneride tööks oli sildade ja teede korrashoidmine. Rüütelkonnad Kuningas hakkas piirama kohalike aadlike õigusi, hakkasid tegutsema rüütelkonnad, kes kaitsesid end kuninga vastu. Oli kolm rüütelkonda: Eestimaa-, Liivimaa- ja Saaremaa rüütelkonnad. Maapäevade vaheaegadel tegutsesid maanõunikud. Toimus iga kolme aasta tagant. Maanõunikud olid eluaegsed. Valiti aadlike seast. Valiti r...
Rootsi aeg 1629.a. sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Hiljem vaherahu pikendati. Saaremaa oli veel esialgu Taani valduses. Aastail 1643 1645 peeti Taani ja Rootsi vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Eestis algas Rootsi aeg. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Rootsi võim ei ulatunud ainult Eesti kagunurka Setumaale. Eestimaa kui ka Liivimaa kõrgeimaks tegijaks oli kindralkuberner. Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine. Uurida t...
1. Vana hea rootsi aeg? Rootsi ajale pandi aluse Gustav Adolfi võitudega. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt tähtis sajand (17 saj), ning mõjutab meid tagantjärele tänapäevani. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. 2.Kuidas oli korraldatud valitsemine? Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. Talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus rootsi esinduskogus, riigipäeval. 1611 asus rootsi troonile Gustav II Adolf (ta ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud temaga mingeid lepinguid). Pärast Gustav Adolfi surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina, keda asendas täisealiseks saamiseni Axel Oxensterna. Kristiina ajal tunnustati Liivimaa rüütelkond, mille tagajärjel kujunes välja maariik (Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus). Toimus ulatuslik riigimaade müük...
Ajalugu §20-25 1. ,,vana hea Rootsi aeg" ,, vana hea Rootsi aeg" (17.saj) sellega pole niivõrd mõeldud Rootsi aega ennast kuivõrd seda, mis tuli pärast. Tegelikult ei möödunud Rootsi aeg eestlastele sugugi roosiliselt. Suurt majanduslikku ja õiguslikku edu saavutasid pigem mõisnikud. 2. valitsemine Rootsi aja kõige tunnuslikumaks jooneks olid keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. (keskvõim polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ja aadlimehed polnud harjunud kõrgema võimu sekkumisega oma õigustesse maa ja talupoegade suhtes).Rootsis olid talupojad vabad, kuid eesti talupojad olid pärisorjad ja see ei meeldinud juba Karl XI-le. 1611.a asus troonile Gustav II Adolf. Ta võidud lahingutandril võimaldasid tal Balti parunitega suhelda natuke karmimal toonil. Pärast tema surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina. Niikaua kui ta täisealiseks sai valitses...
ROOTSI AEG Kultuurielu põhijooned Kõrgharidus *liivimaa kindral kubener J.Skytte eesvõtul avati 1630a. Tartus Gümnaasium. *30.Juulil 1632 kirjutas GustavIIAdolf alla Tartu Ülikooli asutamis ülikule. Talurahva koolid *1684-avati Tartu lähedal Piiskopimõisas õppeasutus külakooli õpetajatele välja koolitamiseks. *1687-liivimaa maapäeva otsusega tuli igasse kihelkonda asutada kool talulastele ja palgata koolmester. Eesti keele trükisõna *1637-anti välja eesti keele grammatika õpikH.Stahl *17.sai lõpul korraldati piibli konv. Kus tegeleti eest keele uurim. Ning õigekirja reeglite paika panemisega. *1693-avaldati J.Hornungi käsitlus Tallina murdelise kirjaviisi kohta. *1686Tõlkisid ja avaldasid Andreas ja Adrian Virginius uue testamendi(Wastse Testamendi)- Lõuna murdeline. *Ajakirjanduse algust loetakse ajalehest ,,Revalsche Post-Zeitung" 1689-1710 Vana hea Rootsi aeg Positiivne: *pandi täpsemalt paika talupoegade koormised *kiriku kirraldus...
Rootsi aeg 1.Kuidas Rootsi riik haldas liivimaad? Eesti ala ei olnud halduslik tervik, vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel: Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu ja Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu. Eestimaa kubermangu kuulusid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa ning Liivimaa kubermangu kuulusid Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu maakond ja ka Saaremaa. Mõlemal kubermangul oli kindralkuberner. Nad kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jägisid raha laekumist ja kulutamist, kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. 2.Rüütelkondade osa Liivimaal? Liivimaal oli kolm rüütelkonda- Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkonnad. Need koondasid siinseid aadlikke ja kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimu eest. Koos käidi maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta järel. Ma...
Rootsi aeg Põhja Eesti läks Rootsi kätte Pljussa lepinguga 1583. Lõuna Eesti läks 1629. aastal Altmargi lepinguga Rootsi kätte (Poolalt). Saarema läks Brömsbro lepinguga 1545 Rootsi kätte (Taanilt). Põhja Eestis moodustus Eestimaa kubermang. Lõuna Eestis ja Põhja Lätist moodustati Liivimaa kubermang (Riia keskus). Tegemist oli (kindral) kubermanguga. Viljandi ?, Järva, Harju ja Lääne kubermang moodustati Eestimaa kubermangus. Liivimaa kubermangus aga Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu kubermang. Selline haldusjaotus oli kuni 1783. Aastani, mil Venemaal asehaldusaeg. Saaremaad põhimõtteliselt võeti Liivimaa kubermangu alla, aga see oli eristaatuses, mida juhtis Kuningale alluv juht. Ingerimaa moodustasid Narvas ja sellest idas olevad alad. Setumaa (Piusa ja Võhandu jõgi piiriks) ei kuulnud Rootsile vaid Venemaale. Kubermangu poolt välja antud seadusi nimetatakse patentideks. Kõik patendid saadeti kihelkonna lähimasse postijaama. Samad seadused...
Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aeg algas Eesti aladel erineval ajal. Põhja-Eesti alistus Rootsi kuningale juba 1561. aastal. Poola ning Taani loovutasid vaherahudega Rootsile Lõuna-Eesti, Põhja-Läti ning Saare- ja Muhumaa. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. , kuid kas tõesti oli ta nimetuse ,,vana hea Rootsi aeg" vääriline? Rootsi ajal jagunes Eesti kaheks kubermanguks,Eesti- ja Liivimaaks. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvam...
Rootsi aeg Sissejuhatus Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin l...
ROOTSI AEG Põhja-Eesti kuulus Rootsile Pljussa lepinguga (1583) (vs Vene) Lõuna-Eesti Rootsile Altmargi rahuga (1629) (Vs Poola) Saaremaa Rootsile Brömsebro lepinguga (1645) (vs Taani) Eesti oli rajatud haldusüksustest: · Põhja-Eesti- Eestimaa kubermang (keskus- Tallinn) o Sinna kuulusid maakonnad: Virumaa, Harjumaa, Järvamaa ja Läänemaa (+ Hiiumaa) · Lõuna-Eesti + Põhja-Läti Liivimaa kubermang (keskus Riia) o Sinna kuulusid kubermangud: Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu. Neid juhtisid kas kubernerid või kindralkubernerid. Selline jaotus kestis kuni 1783, kui Venemaal hakkas asehaldusaeg. Mis sai Saaremaast? Moodustas provintsi, osaliselt kuulus Liivi kubermangu, osaliselt tegutses iseseisvana. Saaremaa arvestati Liivi kubermangu juurde, ent teda juhtis kuningale alluv maapealik. (Eristaatus...
1. Kui suur oli Eesti rahvaarv peale Liivi sõda? Peale sõda oli rahvaarv ~100 000 in. Põhjused: sõda; Suur nälg; katk. 2. Millistelt maadelt tuli Eestisse kõige rohkem talupoegi peale Liivi sõda? Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi, soomlasi ja lätlasi. 3. Millise sõja lõpetas Kärde rahu? Kärde rahu lõpetas Vene-Rootsi sõja. Toimus aastatel1656-1658. Kärde rahu sõlmite Kärde mõisas (praegu Jõgeva maakonnas). Lepingu järgi tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti- ja Liivimaal. Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse. 4. Milline oli Eesti halduslik jaotus Rootsi ajal? jagatud kahe kubermagu vahel. Eestimaa kubermang e Põhja-Eesti (4 maakonda: Lääne-,Harju-,Järva- ja Virumaa)Liivimaa kubermang e Lõuna-Eesti: Pärnu, Tartu, Saaremaa. 5. Millised muudatused toimusid Rootsi ajal linnade olukorras? muudatused: Linnade olukord halveneb; Sadamalinnade olukord oli hea, aga mitte kõige parem kaubandus kakkab vaikselt Eestist möö...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter POSITIIVSED JA NEGATIIVSED NÄHTUSED EESTIALA ARENGUS ROOTSI AJAL Arutlus Juhendaja: Sirje Laanemäe Pärnu 2010 SISUKORD 1. ROOTSI AEG.....................................................................................3 2. RAHVASTIK......................................................................................4 3. TALUPOEGADE KOHUSTUSED...........................................................5 4. KIRJANDUS......................................................................................6 5. KASUTATUD MATERJALID...............................................................7 Rootsi aeg Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi kuningriigile. Eesti ala läks Rootsi riigi võimu alla Liivi...
Rootsi aeg 1629. aastal sõlmisid Poola ja Rootsi pikemaks ajaks vaherahu. Suur osa põllumaast oli seisnud aastakümneid harimata ja seetõttu võsastunud. Osa linnu ja muid asulaid olid varemetes. Rahvaarv oli katastroofiliselt vähenenud. 1630. aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada võtsid mõisinkud küladesse uut rahvast. Rahvastik hakkas arenema, põlde hakati rohkem harima. Enamik mandri rahvast oli tulnud Saaremaalt. Eestisse hakkas sisseränna hulgaliselt suurenema. Ida-Eestisse tuli hulgaliselt venelasi. Suurt osa etendasis soomlased. Valga ümbrusesse kolis rohkelt lätlasi.86 Reduktsioon muutis oluliselt talurahva olukorda. Säilitati sunnismaisus ja kehtestati pärisorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Suur osa eramõisadest läks riigi kätte. Talupeogadele oli see kasulik, kuna nad allusid nüüdsest kuningale. Sell...
Rootsi aeg *Tabel, leping millega Rootsi sai Eesti tüki haaval endale. kes osaleid, aasta , lepingu nimi 1629. aastal sõlmis Poola Rootsiga Altmargi vaherahu, millega läksid kõik alad peale saaremaa Rootsile. Saaremaa läks Rootsi alla alles 1645. Aastal Brömsebro rahuga. Mõisted: -Restitutsioon – Mõisate tagastamine algsetele omanikele -Reduktsioon – Mõisate riigistamine -kodukariõigus – Mõisniku õigus talupoega karistada Balti erikord - Ei toimunud venestamist ja siinne ametnikkond jäi alles. Vene võim ei tundnud ennast vallutatud aladel kindlalt ja tahtis mõisnikud enda poolele saada, mistõttu algas restitutsioon ehk mõisate tagastamine algsetele omanikele. Mõju talupoegadele oli halb kuna sellega kaasnes uus pärisorjastamine. Balti erikorraga oli Eesti rohkem seotud Euroopaga ja sisserännet venemaalt ei toimunud (usk ja keel). *1804 talurahva õigused ja millal kaotati pärisorjus, ...
Rootsi aeg sai alguse peale Liivi sõda. 1561. aastal alistusid Rootsile Viru-, Harju- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti. 1583. Aastal sai Rootsi Venemaalt Pljussa rahuga Lääne-Eesti ja Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga aastal 1645 sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare. Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 – 300 000 inimest, kuid 1620. Aastateks oli aga rahvaarvkahanenud vähemalt poole võrra. Kuid alates Rootsi aja algusest taastus Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti ning 1695. Aastaks oli inimesi juba 350 000 – 400 000. Rahvaarvu kiirele kasvule andsid lükke mitmed tegurid. Ennekõike pikk rahuaeg, tänu millele sai sündimuste arv kasvada. Kuna Eesti jäi aastakümneteks sõjategevusest puutumata, ei võetud mehi ka enam sundkorras Rootsi sõjav...
EESTI AJALUGU ROOTSI AJAL(16291721) SOFIA KARAJEVA Puhja Gümnaasiumi 10.klassi õpilane 30.04.2013 Halduskorraldus · PõhjaEesti Eestimaa kuberm.(Pärnu ja Tartu mk.) · LõunaEesti ja PõhjaLäti Liivimaa kuberm. · Saaremaa (1645) säilitas eriseisundi · 1660. aasta Oliwa rahu Ruhnu saar · Kindralkuberner kõrgeim valitsusametnik Rüütelkonnad · Eestimaa rüütelkond · Liivimaa rüütelkond · Saaremaa rüütelkond · Maapäevad Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop ja vasallid, 3. a järel · Maanõunikud (12, Saaremaal 6) eluaegne amet · Rüütelkonna pealik · Liivimaal maamarssal Kohtuvõim · Adraja sillakohtunikudtp. pagemine, väiksemad kuriteod · Meesja maakohtudtp. jt. mitteaadlikke süüasjad · Eestimaa Ülemmaakohus, Tallinnas Liivimaa Õuekohus, Tartusraskemad kuriteod ja aadlikke süüasjad · Rootsi kuning...
EESTI ROOTSI AJAL 1. Kes Rootsi kuningatest uuendas ulatuslikult kohtukorraldust Eesti - ja Liivimaal? Gustav II Adolf 2. Missugune stiil valitses arhitektuuris? barokk 3. Mis aastal asutati Tartu ülikool? 1631.aasta 4. Mis on mõisate reduktsioon? Mõisate riigistamine e. Mõisate riigi valdusse võtmine 5. Millised 4 riiki olid 17. sajandi lõpul Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel? Poola, Saksi, Taani ja Venemaa 6. Milline Eesti linn arenes 17. sajandil kõige kiiremini? Narva ja Tallinn 7. Mille sümboliks pidasid eestlased rõngasristi? Päikesevalguse sümbol 8. Millise linna piiramisega algas Põhjasõda? Riia linna 9. Millise rahulepinguga lõppes Põhjasõda? Uusikaupunkis rahuga 10. 17. sajandi 2. veerandil Eestisse rännanud ,,uusasukate" 3 suuremat gruppi. Vene talupojad ; soomlased ja lätlased 11. Millised alad moodustasid Liivimaa kubermangu? Lõuna-...
Kordamine KT ,,Rootsi aeg" 1. Eesti ala minek Rootsi riigi koosseisu (millal, kuidas, mis lepingud) 2. Kohaliku aadli ja Rootsi keskvõimu vahelised suhted. 3. Eesti talupoegade olukord (+ ja -) 4. Vaimuelu ehk kultuur. 5. Kohtukorraldus. 6. Mõisted. 7. Tähtsamad isikunimed. 1. Rootsi aeg algas 1645. Aastal Brömsebo rahuga, mille järgselt loovutas Poola ka Saaremaa Rootsile, seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsile ning algas Rootsi aeg. Rootsi aja alguseks võib lugeda ka aastat 1629, kui sõlmiti Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola vahel, kus Poola loovutas Väina jõest kõik põhja pool asuvad alad Rootsile. Rootsi aja lõpuks võib lugeda aastat 1721, mil lõppes Põhjasõda, kui ka aastat 1710 kui Tallinn oli vene vägede all ning Peeter I'sele loovutati Toompea võti. 2. Säilitati aadlite ja linnade eesõigused, mis olid paiguti Rootsi aadlite omadest suuremad. Teistmoodi suhtuti...
Rootsi aeg. Kordamisküsimused 1) Millal ja kelle valitsemisajal hakkas Rootsist kujunema suurriik? - Gustav II adolfi ajal (1611-1632). 2) Milles seisnes Rootsi keskvõimu ja kohaliku balti aadli vastuolu? - Kuningakoda polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ning aadlimehed harjunud sellega et kõrgem võim sekkub nende õigusesse oma maa ja talup. Üle. 3) Mida tähendab mõiste Landesstaat? - Maariik, iseseisev provints. Eesti-ja Liivi omavalitsuslik elukorraldus kus võim kuulus aadlile. 4) Kuidas valitseti Eesti ala Rootsi ajal? - Eestlased suhtusid Rootsi ülemvõimu paremini kui eelmistesse, sealt ka väljend "vana hea rootsi aeg".(rootsi andis talupoegadele rohkem vabadust ja alandas makse. Seetõttu läks Rootsi keksvõim tülli kohaliku baltisaksa aadliga). 5) Kuidas mõjutas kuulumine Rootsi riigi koosseisu kaubanduse ja käsitöö arengut Eesti alal? Kuidas muutus Tallinna, Tartu ja Narva positsioon? - Eesti linnad kaotasid oma Hans...
1) Võimukorraldus- Eestimaa ja Liivimaa valitsemine Rootsi ajal -Ala säilitati kahe eri provintsina (Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang). Mõlemal oli oma kindralkuberner, kes käsutab sõjaväge kubermangus ja nimetasid ametisse riigiametnikke. Jälgisid raha laekumist ja kulutamist. Vastutasid ka rahaasjade, postiteenuste, teede ja sildade korrasoleku ja avaliku korra eest. Oli ka 3 rüütelkonda- Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa, nad lahendasid kohalikke küsimusi, kaitsesid aadlike õigusi ja koondasid piirkonna aadlikke. Rüütelkondade juhtimine: Toimusid maapäevad, liikmed kogunesid iga 3 aasta tagant. Maapäevadel valitakse ka maanõunikud. Ja rüütelkonnal oli ka pealik. 2) Mõis- läänistuspoliitika ja reduktsioon, mõisamajandus ja mõisnike võim *Läänistuspoliitika- Rootsi riigil oli vähe raha(lakkamatud sõjad) ja laenude tasumiseks hakati aadlikele jagama maid. Oma mõisad renditi kohalikule aadlile või palgati ametimees mõisa ju...
Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. De facto peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, de iure aastat 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Venemaa keisririigi valitsusaeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks[viide?], kuna enamik praegusest Eestist oli jaotatud Rootsi ja Poola riigi vahel. Põhja-Eestis (Eestimaa kubermang) oli Rootsi ja Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermang) Rzcezpospolita võim, Saaremaa kuulus aga Taani kuninga v...
Roots aeg Kuldne aeg ? Kui räägitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse "vana head Rootsi aega". See aeg oli kindlasti nii mõnestki küljest vaadatuna parem nii talle eelnenud Saksa ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis tõesti nii hea, et teda meenutada selliste nostalgiliselt kõlavate sõnadega? Ei tohi unustada, et see periood nii algas kui ka lõppes veriste sõdadega, milles ennekõike kannatada said just eestlased, kelle vaatevinklist oleks kõige õiglasem antud küsimust käsitleda. Sõdadega kaasnevad nälg ning sellest omakorda tingituna ka haigused. Nende hädade ohvriks langeb iseenesest mõistetavalt peamiselt lihtrahvas, kes on tegelikult kõikide nende probleemide tekkimises kõige vähem süüdi. Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629 1699 aastani; selle al...
Rootsi aeg kuldne aeg? 1629. aastal sõlmitud Altmargi vaherahuga läks kogu Eesti mandriosa Rootsi valdusesse. 16-ne aasta pärast, 1645. aastal, sõlmitud Brömsebro rahu kohaselt läks Rootsi alla ka Saaremaa, mis lõpetas Taani aja Saaremaal ja seega algas Eestis Rootsi aeg. Rootsi aeg kestis Eestis kuni 1700. aastani. Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialal kujunes uus asehalduskord. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermagu vahel: Eestima kubermang ja Liivimaa kubermang. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega veidi hiljem, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangu, kuid sel oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Asustus Rootsi ajal Eestis oli kasvanud pärast Liivisõda üsnagi kiiresti, jõudes 1695. aastaks ligi 400 000 inimeseni. 1680. aastal hakati teostama Karl XI absolistliku valitsusreformi ajendil reduktsiooni erakätesse antud riigimaa...
Rootsi aeg kuldne aeg? Rootsi aeg sai alguse 1629.aastal, kui sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Sinna alla kuulus ka Eesti. Esialgu jäi Saaremaa veel Taani valdustesse, aga Aastail 1643 1645 peeti Taani ja Rootsi vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga ka Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Sellega algas Eestis Rootsi aeg. 1645. aastal fikseeriti talupoegade pärisorjus Põhja-Eestis. Kasvasid talupoegade koormised ja, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast. Ma arvan, et Rootsi võimu all olemine oli pigem halvendanud talupoegade olukorda kui seda parandanud. Siis tehti reduktsioon ehk aadli maade riigistamine. Kuid peale reduktsiooni talurahva olukord paranes. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkus...
Rootsi aeg Eestis: Aadelkonna suhted keskvõimuga Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis Riigivõimu organ moodustatud kohalikest elanikest, seega autonoomia (sõltumatus) oli võrdlemisi täielik. Rootsi riigivõim püüdis tulla vastu kohaliku aadli soovidele. Hiljem (1680. aastast) seoses mõisade reduktsiooniga kaotati autonoomia peaaegu täielikult (see säilis vaid linnades ja Saare- ning Muhumaa aladele). Keskvõimu organitena Keskvõimuks on Rootsi kuningas Eestis tegutses kuninga esindajana teatud isik asevalitseja (hiljem nim. kuberneriks). Ta määrati ametisse ja kutsuti ära kuninga poolt (privileeg). Aadel püüdis seda privileegi kasutult enesele kiskuda. Kindralkuberneri kõrval tegutses Eestimaal asehaldur (asendas kuberneri tema äraolekul). Kindralkuberneri juures nõuandjateks 2 assistentnõunikku. Peale kindralkuberneride on veel hulk foogte, lossipealikke (, kes asusid üksikutes lossiläänides). Saaremaal oli kõrgemaks võimukandjaks...
ROOTSI AEG (Tinglikult 1629-1699) Meeldetuletus Põhja-Eesti 1583 Rootsile Pljussa vaherahu lõpetas Liivi sõja (Rootsi Venemaa) Lõuna-Eesti 1629 Rootsile Altmargi vaherahu (Rootsi Poola) Saaremaa 1645 Rootsile Brömsebro rahuleping (Rootsi Taani) Ruhnu 1660 Rootsile Oliva rahu (Rootsi Poola) Rahvastik 1550 1620 1695 1698 1710 ~ 280 000 ~ 100 000 ~ 350 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 400 000 ...
Rootsi aeg Eestis Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aeg kestis tinglikult 16291699. Üldiselt loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõpuks ühe arvamuse kohaselt peetakse aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla. Teise arvamuse järgi aga aastat 1721, kui sõlmiti Uusikaupunki rahu. Kolmandaks arvatakse, et Rootsi aja lõpetas Põhjasõda. Rootsi ajal valitsesid Eestimaal kolme erineva riigi kuningad. Rootsi aeg, mis kestis peaaegu 100 aastat, tõi siinsetele elanikele kaasa palju uusi muutusi. Tähtsamateks neist olid kohtusüsteemi ümberkorraldamine ja uue haldusjaotuse väljakujunemine. Eestikeelne kirjasõna 1637. aastal koostas Heinrich Stahl, kes oli Tallinna Toomkiriku õ...
Eestimaa maakonnad: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Hiiumaa Liivimaa kubermangud: Saaremaa, Tartu ja Viljandimaa Maariik kaitses talurahva õigusi, kuna maa oli jagatud kaheks kubermanguks, siis valiti mõlemasse kubermangu keskvõimu esindav kindralkuberner. Lutherlus sundis inimesi saama haritud, 1645 kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Reduktsioon e. mõisamaade riigistamine lõhestad aadlikke, kuna nemad tundsid, et nende õigusi on rikutud ja nüüdsest pidid mõisnikud osa tulust Rootsi riigile andma. Talupoegadele jaoks oli asi alguses samasugune, kui pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Forseliuse seminar arendas eesti kultuuri, 1684 loodi Tartu lähedale õpetajate seminar kuhu asusid õppima ümberkaudsete kihelkondade poisid, kell...
Rootsi aeg Kairi Laak Halduskorraldus Eestimaa kubermang: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Ruhnu saar. Liivimaa kubermang: Lõuna-Eesti(Pärnu, Tartu), Saaremaa. Kindralkuberner- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik. Kindralkuberneri ülesanded: · Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine. · Riigiametnike ametisse nimetamine ja nende töö kontrollimine. · Raha laekumise jälgimine ja raha kulutamine kubermangus. · Postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest hoolitsemine. Rüütelkonnad 1. Eestimaa rüütelkond 2. Liivimaa rüütelkond 3. Saaremaa rüütelkond Rüütelkonna ülesanded: ·. Maavaldajate aadlike koondamine. ·. Nende õiguste kaitsmine Rootsi riigivõimu eest. ·. Kohalike küsimuste lahendamine. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju maanõunikud. Liivimaa maamarssal lahendas igapäevasei...
Rootsi aeg Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aeg kestis Eestis 17.sajandil. Selle perioodiga käisid kaasas nii helded kui ka rasked ajad ning toimus palju muutusi. 1629. aastal sõlmiti Rootsi ja Poola vahel pikemaajaline vaherahu. Pidevatest sõdadest räsitud maa andis masendava pildi-põllud olid võsastunud, linnad, alevid, linnused, mõisad ja külad olid ahervaremetes. Tol ajal oli rahvaarv ligikaudu 100 000. 1630. aastatel hakati maad tasapisi uuesti kasutusele võtma. Mõisinikud võtsid küladesse uut rahvast ning vabastasid ümberasujad kolmeks aastaks maksudest. 17. sajandi teisel poolel hakkas Eestisse tulema hulgaliselt teisi rahvaid. Pärast sõdade lõppu kasvas ka eestlaste arv kiiresti. 1695. aastaks oli rahvaarv üle 350 000 inimese. Teadaolevalt kõige laastavam näljahäda oli Eestis 1695-1697...
1. Madalaimat kohtuvõimu Eestimaal esindasid(Rootsi ajal) ? 2. Rootis Kuningas kelle järgi on nimetetud ka Eestis asuv gümnaasium(prekonnanimi)? 3. Üks riikidest mis valitses Eestis Rootsi aja. 4. 1632.a loodudi ülikool. Mis linnas? 5. Kirikuõpetaja abiline,kes õpetas talupoegadele katekismust ja kirikulaule. 6. 1739.aastal täis mahuseesti keeles ilmunud raamat, mille tõlkimist alustati juba 1640a paiku. 7. Mõisasid oli eestis 17.saj lõpuks üle 1000. See arv jäi samaks kuni (roomanumbriga ja tühikuga) 8. Manufaktuuride põhikeskuseks oli ...(linn) 9. Õppeasutuste peamiseks õppetöö vormiks olid dispuudid ja .... 10. 1637. a Koostas H.Stahl esimese eestikeelse .... Mille? 1. Adrakohtunikud 2. Adolf 3. Poola 4. Tartu 5. Köster 6. Piibel 7. XX Sajand 8. Narva 9. Loengud 10. Grammatika
Rootsi aeg Eestis (1629 – 1710) “vana hea Rootsi aeg” – ainukesed vallutajad kellesse kohalik rahvas suhtus hästi. Tegelikkus oli siiski teine, kuna põhiline võim oli sakslaste käes • Eesti ala saab just 17.saj. Euroopa kultuuri osaks. Hea Rootsi aeg kajastub kiires rahvaarvukasvus: 1629 – 100000 in, 1695 – 400000 inimest. Rahvaarv kasvab nii kõrgele iibele kui suurele sisserändele Soomest, Venemaalt; Hollandist.. • Sisepoliitikas sakslaste võim jääb Eestis kohalikul tasandil püsima Saksa rüütelkonnad (13.saj. ristisõdijate järeltulijad) asutasid Eestisse Balti hertsogiriigi (Balti maariik -autonoomia õigustega ehk piiratud iseseisvusega) Hertsogiriik jagunes: Eestimaa-, Liivimaa-, ja Saaremaa rüütelkonnaks. 1671.a. kuulutati eestlased seaduslikult pärisorjadeks. (vastandus kaks poliitikat Eestis: Rootsi keskvalitsuse -Eesti talupoegi soosiv ja Baltisaksa aadlikpoliitika -talupoegadele suuremat orjust pooldav. Kuningas Karl X (1654-1660...
1561 - Rootsi esimesed valdused Eestis 1561. aastaks oli Liivi sõjas olukord sealmaal, et lootusetult nõrgenenud Liivi ordu, seistes silmitsi pool Liivimaad vallutanud Venemaaga, hakkas otsima endale uusi tugevamaid isandaid. Valikutena olid kõne all Poola, Rootsi ja Taani ning esialgu andiski ordu oma veel tema käes olevad linnused Poolale. Põhja-Eestis aga, eriti Tallinnas, vaadati rohkem Taani ja eriti Rootsi poole, kellelt loodeti saada paremaid tingimusi kaubanduseks. 1561. aastal hõivasidki rootslased Toompea, misjärel kuningas Erik XIV-le alistusid kohe ka Tallinna linn ning Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad. Kuigi vahepeal oli Rootsi suure osa neist aladest Venemaale kaotanud, suutis ta sõja lõpuks need endale taas hõivata ning nii jäid Rootsile Hiiumaa, kogu põhjapoolne Eesti ja lisaks veel Ingerimaa. 1600-Poola-Rootsi sõda ja Altmargi vaherahu Kuna ei Poola ega Rootsi polnud olukorraga Eesti- j...
Liivi sõda 1558 1583 Pljussa vaherahu 1583. Rootsi-Venemaa vahel - Jam-Zapolski vaherahu 1582 Poola-Venemaa vahel Altmargi vaherahu- 1629 Poola-Rootsi vahel kogu mandri eesti läks rootsile Brömsebro 1645 Taani-Rootsi vahel 1. Rootsi võimu kehtestamine Eestis Rootsi jaotas Eesti kaheks. Põhja eestist sai Eestimaa kubermang, keskuseks Tallinn. Lõuna eestist Liivimaa kubermang, keskuseks Riia. Rootsi moodustas eestis 3 rüütelkonda Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. 3 aasta tagant käidi Maapäevadel, kus arutati talupoegadega seonduvaid küsimusi. Rootsi rajas Eesti alal oma kohtusüsteemi. Talupoegadega seonduvaid küsimusi arutasid Eestimaal adrakohtunikud ja liivimaal sillakohtunikud. Nad tegelesid enamasti ära põgenenud talupoegadega ja nende karistamisega. Eestimaal olid meeskohtud, liivimaal maakohtud. Raskemaid kuritegusi lahendas Liivimaal õuekohus, Eestimaal Ülekohus. Eesti majanduslik olukrod oli raske. Peale sõd...
2 periood Rootsi aeg 1) Rootsi aeg Eestis Aasta Leping Kelle vahel Maa-ala 1561 ustavusvanne Rootsi ja Eesti Tallinn ja Põhja-Eesti 1583 Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi Põhja-Eesti, Ingerimaal vallutatud linnused 1629 Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Eesti mandriala, Põhja- Läti, Lõuna-Eesti 1645 Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa 1660 Oliiva rahu Rootsi ja Poola Liivimaa ➔ Asustus: 1558-----------1629------------1695------------1698 1558-(250000-300000 inimest) Liivisõja eel. 1629-(120000-140000) Liivisõja järgne jätkusõja järgne periood. 1695-(350000-400000inimest Eestis)- pärast sõja lõppu taastunud/rahuaeg/vahetult enne näljahäda. 1698- ( 1/5 suri nälga) suur näljahäda/halvad ilmastikuolud/hal...
1) Millal ja kelle valitsemisajal hakkas Rootsist kujunema suurriik? 15231560 Gustav Vasa valitsemisajal. 2) Milles seisnes Rootsi keskvõimu ja kohaliku balti aadli vastuolu? Kuningakoda polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ning aadlimehed harjunud sellega et kõrgem võim sekkub nende õigusesse oma maa ja talup. Üle. 3) Mida tähendab mõiste Landesstaat? Maariik , iseseisev provints . Eestija Liivi omavalitsuslik elukorraldus kus võim kuulus aadlile. 4) Kuidas valitseti Eesti ala Rootsi ajal? Eestlased suhtusid Rootsi ülemvõimu paremini kui eelmistesse, sealt ka väljend "vana hea rootsi aeg".(rootsi andis talupoegadele rohkem vabadust ja alandas makse. Seetõttu läks Rootsi keksvõim tülli kohaliku baltisaksa aadliga). 5) Kuidas mõjutas kuulumine Rootsi riigi koosseisu kaubanduse ja käsitöö arengut Eesti alal? Kuidas muutus Tallinna, Tartu ja Narva positsioon? Eesti linnad kaotasid oma Hansa aegsed eesõigu...
Rootsi aeg Eestis (Õpik ptk 15-19 + tunni-ja lisamaterjalid) 1. Millal ja milliste lepingutega läheb Eesti ala 17. sajandil Rootsi võimu alla? Selgita sisu.-1629 Altmargi rahuga, loobus Poola oma valdustest Lõuna-Eestis; 1645Brömsbere rahuga loobus Taani oma valdustest Saaremaal. Eestis; 1649 sõlmiti Brämsebro rahu-Taani loobus oma valdustest Saaremal; 1660 Oliwa rahu- Ruhnu saar Rootsile; 1661Kärdla rahu-Lõpliku Rootsi võimu kehtestamine Eestis. 2. Iseloomusta Rootsi ajal kujunenud haldusjaotust.-Eesti ala oli jaotatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermang (Harjumaa, Läänemaa, Virumaa,Järvamaa) ja Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Saaremaa kuulus küll Liivimaa kubermangu, aga tal olid mitmed eriõigused-oma asehaldur,rüütelkond,erinev maksusüsteem ja kirikuvalitsus. 3. Mis on rüütelkond ning kuidas olid rüütelkonnad üles ehitatud Eesti- ja Liivimaal 17. sajandil?-Rüütelkond on kohaliku aadli omavalitsusorgan. Eesti alal ...
AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED 2) ISELOOMUSTA ÜLDISELT RÜÜTELKONNA VÕIMUPIIRE ROOTSI AJA I POOLEL. MILLISTES VALDKONDADES OLI RÜÜTELKONNA SÕNA OTSUSTAV? TOO 3 NÄIDET Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimude ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneride huvisfääri. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, kus otsustati talupoegade ja rahva igapäevaseid küsimusi. 3) ISELOOMUSTA KUBERNERI VÕIMUPIIRE ÜLDISELT. NIMETA 3 OLULISEMAT VALDKONDA, MIS OLID TEMA HALDUSES. Kindralkuberner oli nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitusametnikuks. Ta oli kuninga enda poolt määratud ja talle alluv. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka postite...
VANA HEA ROOTSI AEG 1561. aastal, mil toimus Liivi sõda, otsustasid Põhja-Eesti rüütelkonnad, kes kuulusid Liivi ordusse, lõplikult alla vanduda suurele ning tugevale Rootsi võimule. Algas Rootsi Kolmekuninga aeg, mis kestis Eestis ligi 100 aastat ning tõi meie esivanematele kaasa palju trastilisi muutusi, kuid kas need muutused olid niivõrd head, et nimetada seda perioodi tõesti ,,vanaks heaks Rootsi ajaks"? Tol ajal moodustasid Hiiumaa ja neli Põhja-Eesti maakonda; Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa; Eestimaa kubermangu ning Lõuna-Eesti maakonnad koos Põhja- Lätiga Liivimaa kubermangu, mille alla kuulus ka teatud eriseisundi säilitanud Saaremaa. Kõrgemaiks valitsusametnikuks oli Eesti- kui ka Liivimaa kubermangus kuninga valitud ning temale alluv kindralkuberner. Kindralkuberneride ülesandeks oli juhtida enda haldusalal tegutsevat sõjaväge, ametisse nimetada riigiametnikke ning neid samal ...
Eesti ajalugu II Kursus „Eesti ajalugu II“ • 21 tundi; 1 tund = 75 minutit. • 3 teemat: - 1. Rootsi aeg (Eesti 1600. aastatel) (5t) - 2. Eesti 18. sajandil (Eesti Vene keisririigi koosseisus) (5t) - 3. Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul (Pärisorjuse kaotamine, ärkamisaeg) (10t) • Kursuse hinde saab arvestuslike kontrolltööde ja tunniülesannete eest. Arvestuslikke töid tuleb kokku 3. Tunniülesannete puhul on 3 tunnihinnet võrdsed 1 arvestusliku hindega. • Järeltööd esialgu ainult järelvastamiste ruumis raamatukogus. Rootsi aeg Rootsi riikluse areng • Rootsi ei olnud rahvaarvult suur riik ning oli varem tuntud kui suhteliselt metsik ja vähearenenud Põhjamaine riik. • Rootsi ja üldse Skandinaavia olemasolu jõuab ülejäänud Euroopa teadvusesse esmalt viikingiajal (u 600-1000 pKr), kui Taanist, Norrast ja Rootsist pärit viikingid alustasid Lääne- Euroopa rüüstamist...
Rootsi aeg Eestis 1629-1710(1721) Halduskorraldus Eestimaa kubermang Läänemaa Harjumaa Järvamaa Virumaa Liivima kubermang Lõuna-Eesti Saaremaa Kõrgeim valitsusametnik kindralkuberner Allus kuningaöe, elasid Tallinnas ja Riias Ülesanded Kamandas sõjaväge Nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike Jälgis raha laekumist ja kulutamist Kandis hoolt postiteenistuse, teede ja sildade eest ning tagas avaliku korra Rüütelkonnad Eestimaa rüütelkond Liivimaa rüütelkond Saaremaa rüütelkond Ülesanded Koondada maavaldajast aadlikke Kaitsta adlike õigusi riigivõimu eest Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremal 6) maanõunikku, kes tegelesid oluliste küsimuste arutamisega Rüütelkonna pealik (Liivimaal maamarssal) tegeles igapäevaste jooksvate küsimustega Kohtuvõim Maakonna tas...
haldusjaotus-Liivi- ja Eestimaa kubermangud. Eestimaa jagunes Harju-, Lääne-, Viru- ja Järvamaaks. Liivimaa jagunes Saaremaa, Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti. Lõuna-Eesti jagunes Pärnu- ja Tartumaaks. maariik-Landesstaat, Rüütelkondade ja nende ulatuslike võimupiiride tunnustamise tagajärjel 17. saj keskpaigaks maariik. Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus.Eesti- ja Liivimaa aadlike moodustatud rüütelkonnad, mille alaliselt tegutsevaks organiks ehk omavalituseks maanõunike kolleegium. konsistoorium-Eesti- ja Liivimaal moodustatud kiriku kõrgeim valitsemis- ja juhtimisorgan. Eestimaal etteotsa piiskop, Liivimaal etteotsa kindralsuperintendent. Bengt Gottfried Forselius-Harju-Madise ja Risti rootslasest pastori poeg.1684.aastal lõi Forseliuse seminari, kus koolitati Eesti talupoegadest õpetajaid välja. Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaagu õpetaja, viis nad Karl XI ette. Seminaris u160 talupoissi, kellest 50 said õpetajateks. Andis suure panuse ...
Forselius Harju-Madise ja Risti rootslase pastori poeg. Kuna talupoegade õpetamine kulges väga vaevaliselt ja polnud väga heal tasemel õpetajaid, siis hakkaski ta 1684 aastal õpetajaid välja koolitama. Samal aastal avati Tartu lähedal Forseliuse seminar Stahl kirjutas jutlusekogu nn. käsi-ja koduraamatu. Tema raamatul oli laialdane levik ja kogus tuntust. Tegi ka eesti keele grammatika aga surus sellele peale saksa reeglistikku. Maapäev Balti rüütelkondade kõrgeim esinduskogu Academia Gustaviana oli ametlik Tartu Ülikooli algne nimi. Gustav II Adolf Rootsi kuningas, kes ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud mingeid kokkuleppeid nende vahel Maariik ehk landesstaat oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus Reduktsioon endiste riigimaade osaline tagasivõtmine Rüütelkond - Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaal Maanõunike kolleegium rüütelkonna alaline tegutsev organ. Manufaktuur - tööjaotusega käsitööettevõ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
