väksemõõdulistesse avadesse sattudes põhjustavad osakesed nende ummistust. -arv - Näitab mitu korda väheneb filtri läbimisel tähistatud suurusega osakeste arv vedelikus. Näiteks: 75. Osakese suurusega 25 on vedelikus filtri läbimisel 75 korda vähem, kui enne filtri läbmist. 9. Hüdrofiltrites kasutatavad filtrimaterjalid, nende puhastusvõime. Pind- ja mahtfiltri mõiste. Filtrimaterjalid: Roostevaba terasvõrk- Kasutusel pindfitrites, võib olla mitmekordse kasutusega. Filtrielemendi saastumise korral võib teda pesemise teel puhastada ja uuesti kasutada. Tagavad filtreerimispuhtuse 25...40. Tsellulooskiud-(paber) filtrid- Filtrid on ühekordse kasutusega ja tagavad filtreerimispuhtuse kuni 10. On vaja teada, et paberfiltrid ei sobi kasutamiseks vee alusel valmistatud töövedelike puhul, sest nad lagunevad vee toimel.
Teflon ei kannata tühjana kuumutamist ega suurt temperatuuri kõikumist ( kuumana külma vee alla ) Tefloniga kaetud nõud ei sobi toidu säilitamiseks Tefloni eeliseks on tervislik toiduvalmistamine, kuna on võimalik praadida ilma rasvata või väga väikese rasva kogusega, toit ei kõrbe nii kergesti põhja ja neid nõusid on kerge hooldada. Flambeerimispann kasutatakse toitude flambeerimiseks, pann on valmistatud paksust, roostevaba terasega vooderdatud vasest, juhib hästi soojust ja talub kõrgeid temperatuure 1000 kraadi. Pesemisel mitte kasutada küürimisvahendeid ega karedaid pesemiskäsnu. Vasest nõude puuduseks on aeg-ajalt hooldamise, puhastamise vajadus, sest vask oksüdeerub õhu käes ning vajab ilukuurina läikimahõõrumist, selleks võib kasutada soola ja sidrunit. Röstimispann pann on valmistatud malmist, ümara või.
Eriti viimasel kümnendil on välja töötatud autoklaavide mudelid, mis käitlevad suuremaid koguseid tervishoiul tekkivaid riskijäätmeid tsentraliseeritud või pooltsentraliseeritud ettevõtetes ning katavad paljude tervishoiuasutuste vajadused. Eelistatult peaks autoklaav olema varustatud sisseehitatud suure jõudlusega purustajaga või sarnase seadeldisega, mis võimaldab jäätmete purustamise, kaasa arvatud kirurgiline roostevaba teras ja bioloogilised jäätmed. Ettesöötmiseks autoklaavi tuleb kasutada automaatseid ettesöötmisseadmeid. Autoklaavi kuumutatakse küllastunud auru sissepritsel otse purustatud jäätmetele, misjuures temperatuur peab tõusma 138C rõhu all 3.8 baari. Hoidmisaeg peab olema minimaalselt 10-15 minutit, et tagada jäätmete steriliseerimine. Autoklaavi võib avada, kui temperatuur on langenud alla 80C ja on saavutatud välisrõhk
Katta paigatav koht fooliumribaga. Eemaldada plastikkile summutilindi mõlemalt poolt. Mähkida lint tugevalt umber fooliumriba ja summuti. Lindi kihid peavad üksteist katma 13 cm ulatuses. Lasta mootoril töötada umbes 20 min. lindi kindlamaks kinnitumiseks. Paranduslinti võib kasutada koos summutitsemendi või paranduspastaga.Astbestivaba. 1.4.5 Autosol Metalli, alumiiniumi, kroomi poleerimiseks. Eemaldab suurepäraselt korrosiooni kroom-, alumiinium-, roostevaba teras-, messing-, vaskpindadelt. Sobib kasutamiseks autodel, mootorsõidukitel, paatidel ja koduses majapidamises. Hoiab ära pindade tuhmumise ja korrasiooni tekke. Kestva tulemuse saavutamiseks kasutada regulaarselt. 1.4.6 Armatuurlaua puhastusvahend Armatuurlaua puhastusvahend puhastab ja kaitseb efektiivselt, jättes pinna loomulikuks. Tänu vahendi antistaatilistele omadustele ei sadestu tolm töödeldud pindadele. Enne tarvitamist soovitatav loksutada
Puit on väärismaterjal, mis selle õige kasutamise korral lisab veinile väärtust. Puidust mahutid mõjutavad toodet oluliselt, näiteks: muudavad värvi, rikastavad aroomi, aitavad kaasa joogi selitamisele ja hapendamisprotsessidele, rikastavad veini parkainetega. · Ankrus. Tegu on suurte roostevabast terasest veiniankrutega, mis on täiesti inertsed, nii et vein võib neis pikka aega seista, ilma et kaotaks oma värskust. Roostevaba teras on muutunud väga tähtsaks: see võimaldab säilitada täpset temperatuuri ja veini puhtust. Kiirendatud stabiliseerimisprotsess võimaldab toota nooremaid, puuviljamaitselisi, odavamaid veine. · Pudelis. Pikemat aega säilitatakse veini pudelis harva. Tootmise ökonoomsuse huvides on saata vein pärast pudeldamiset ruttu kauplusesse. Teisalt, pudelites vein ei vanane. Pudelisse võib läbi korgi sattuda vaid tähtsusetu hulk hapnikku. Varem arvati, et
Tammepuust vaadis saab vein läbi vaadilaudade hapnikku, mis aitab veini stabiliseerida ja arendab maitsekomponente. Hapniku piiratud juurdepääs läbi puidupooride aitab veinil küpseda. Vaadi ehituse iga üksikasi mõjutab seal laagerduva veini maitset. VEINI KÜPSEMINE Ø Ankrus tegu on suurte roostevabast terasest veiniankrutega, mis on täiesti inertsed, nii et vein võib neis pikka aega seista, ilma et kaotaks oma värskust. Roostevaba teras on muutunud väga tähtsaks: see võimaldab säilitada täpset temperatuuri ja veini puhtust. Kiirendatud stabiliseerimisprotsess võimaldab toota nooremaid, puuviljamaitselisi, odavamaid veine. Ø Pudelis - pikemat aega säilitatakse veini pudelis harva. Tootmise ökonoomsuse huvides on saata vein pärast pudeldamiset ruttu kauplusesse. Teisalt, pudelites vein ei vanane. Pudelisse võib läbi korgi sattuda vaid tähtsusetu hulk hapnikku. Varem arvati, et
lisaks on mitmed iPhone'i rakendustest ühilduvad ka iPad'iga. iPad toodi turule 3. aprilli 2010 USA-s. Seda müüdi esimesel päeval üle 300 000 ühiku ning nädala lõpuks oli müüdud üle poole miljoni ühiku. Mais 2010 sai Apple'st maailma suurim tehnoloogiaettevõte, möödudes Microsoftist. Juunis 2010 tõi Apple turule neljanda generatsiooni iPhone'i, mis pakkus videokõnet, multitegumtööd (inglise k. multitasking) ja uut isoleerimata roostevaba terasest korpust, mis täidab ka antenni funktsioone. Osad kasutajad kurtsid telefoni halva levi pärast ning seepärast pakkus Apple tasuta kummist korpuseümbrist, parandades niimoodi levitugevust. 1.3 RIISTVARA 1.3.1 Maci perekond · Mac mini - väikemõõtmeline lauaarvuti, esitleti esmakordselt jaanuaris 2005. · iMac - kõik-ühes lauaarvuti, mida tuvustati esmakordselt aastal 1998. · Mac Pro - tööjaama tüüpi lauaarvuti, esitleti esmakordselt 2006
ning ka vastu- ja proovivõtusüsteeme automaatselt pesta. Tööstuste vaheliseks piima transpordiks kasutatakse sageli mitmesektsioonilisi poolhaagisega tsisternautosid. Nende tsisterni maht võib ulatuda kuni 30 000 liitrini. Veelgi suuremate koguste puhul 31. rakendatakse autoronge, kus tsistern- või poolhaagisega autole on haagitud külge veel järelhaagis. Autorongide kogumaht ulatub kuni 60000 liitrini. 32. Piimaautode tsisternid on valmistatud roostevaba terases 33. 34. 36. 35. 37. 3 38. 39. 40
Etüülpiiritus (ülejäänu) 4 20 Kloorkaalium 40 7. Kloornaatrium 12 Alumiiniumi ja selle sulamite Kloorliitium 15 jootmiseks Kloortsink 12 Kloormagneesiu 6 7 m Fluornaatrium 5 Vesi 8. Booraks 100 Roostevaba terase ja kuumakindlate sulamite jootmiseks kõrgetemperatuu- riliste (850 ... 1100 °C) joodistega Mõned räbustid tekitavad jootekoha korrosiooni, mistõttu nende jäägid tuleb maha pesta. Sageli kaetakse jootekoht korrosiooni vältimiseks veel laki või värviga. Üli - ja krüojuhid On teada, et materjali elektrijuhtivus temperatuuri langedes tõuseb. Eri materjalidel
Valgemalm - kogu süsinik on Fe-ga seotud tsementiidina (Fe3C) (suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav), kasut. toormalmina. Kõrgtugev malm - süsinik on keraja grafiidina "pesadena", saadakse hallmalmist (suur tugevus, plastsus) 91. Terased: liigitus, omadused. Tootmisviis, kasutusala (nt konstruktsiooniteras), kvaliteet, keemiline koostis, struktuuri järgi Vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Tema põhikomponendiks on raud. Roostevaba teras, kuumustugevad terased 92. Värvilised metallid. a) tiheduse järgi: · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m3 (Sn, Zn, Cr), · rasked metallid üle 7800 kg/m3 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi (vt. varasem slaid): c) vääringu järgi · väärismetallid (Pt, Ag, Au, Pd, Rh, Ru, Ir, Os), · haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), 93. Vask ja tema sulamid. Vaske toodetakse vaskpüriidist. Hea soojus- ja elektrijuht
Kaitstav objekt ühendatakse alalisvooluallika posit. - plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö ja müra summutuse, poolusega; neg. poolusega ühendatakse sobivast materjalist nn. abielektrood. - nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. Objekti pinnale tekitatakse komponentide oksiidide kiht. Anoodkaitse võimalik ainult kui metall antud keskkonnas passiveerub ja passiivset olekut saab säilitada välisvoolu abil. Kasutatakse Al sulamite, roostevaba teraste ja vahel süsinikteraste korral, ka 135. Polümeeride vananemine. Vananemise põhjuseks on erinevad keemilised reaktsioonid, mida kroomnikkelterased väävelhappe lahustes. põhjustavad ja kiirendavad
} Seda protsessi nimetatakse granuleerimiseks. Vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Tema põhikomponendiks on Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); raud. Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) Roostevaba teras, kuumustugevad terased Ehituses moodustuvad agregaadid portlandtsemendi osakestest. 82. Puistematerjalid, näited. kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. 90. Värvilised metallid. Tolm savid, saviosakesed, väga peened liigitatakse Kodus tolm kristalsed (kvarts, kaltsiit (paekivist, vähe ka dolomiiti)) a) tiheduse järgi: ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed
Soojuspaisumine Poorbetooni joonpaisumiskoefitsient on 8 x 10-6/K, mis on pisut väiksem kui betoonil või terasel (betoonil 1,2 x 10-5/K ja terasel 1,0 ... 1,4 x 10-6/K). Kokkupuutumine teiste materjalidega Metallid Kuna AEROC on poorne materjal, võivad selles sisalduvad hapnik ja võimalik niiskus suhteliselt vabalt liikude AEROC'iga seotud kaitsmata metallide ümbrusse ja põhjustada nende korrosiooni. Sellepärast tuleb raud kaitsta korrosiooni eest (värvida) või tuleb kasutada näiteks roostevaba terast või alumiiniumi. Puit Aurustuv ehitusaegne niiskus võib kahjustada puitkonstruktsioone, mis on asetatud tihedalt vastu poorbetooni. Selle vältimiseks tuleb puitkonstruktsioonid (katuse- ja laetalad, ning sisevooder) eraldada poorbetoonist sobiva niiskustõkkega (bituumen rullmaterjal). AEROC ja keskkonnamõjud AEROC'i võib elu- ja viibimiskeskkonna materjali keemilise koostise osas võrdsustada betooniga. See ei eralda keskkonda mürgiseid gaase või seda tüüpi koostisosasid.
TOIDUHÜGIEEN 1.LOENG Toiduseaduse eesmärk: Tagada tarbijale tervislik ja ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit Tagada, et tarbijal oleks piisavalt onfot oma valiku tegemiseks TERVIST OHUSTAVAD TEGURID (TOP 5) looduslikud mürgid: seened, marjad, taimed. Valed toitumisharjumused toidulisandid keskkonna saastatus patogeensed mikroorganismid (bakterid jms) MIS ON TOIDUHÜGIEEN? Mitte ainult puhtus vaid ka tööharjumused Meetmete summa, mis on vajalik toidu ohutuse ja tervislikkuse tagamiseks SEE ON: Toiduainete saastumise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide paljunemise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide hävitamine TOIDUHÜGIEEN Inimesed Toiduaine Ruumid, seadmed, vahend...
Puidust mahutid (eri tüüpi suured ja väikesed vaadid) mõjutavad toodet oluliselt, näiteks: muudavad värvi, rikastavad aroomi, aitavad kaasa joogi selitamisele, aitavad kaasa hapendamisprotsessidele ja rikastavad veini parkainetega. Ankrus. Tegu on suurte roostevabast terasest veiniankrutega, mis on täiesti inertsed, nii et vein võib neis pikka aega seista, ilma et kaotaks oma värskust. Roostevaba teras on 16 muutunud väga tähtsaks: see võimaldab säilitada täpset temperatuuri ja veini puhtust. Kiirendatud stabiliseerimisprotsess võimaldab toota nooremaid, puuviljamaitselisi, odavamaid veine. Pudelis. Pikemat aega säilitatakse veini pudelis harva. Tootmise ökonoomsuse huvides on saata vein pärast pudeldamiset ruttu kauplusesse. Teisalt, pudelites vein ei vanane.
Referaat: Keevitamine Koostaja: Õpperühm: Tallinn 2008 1 Sisukord: Sisukord:....................................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 3 2. Kaarkeevitus..........................................................................................................................................3 2.1 Kaarkeevituse seadmed...................................................................................................................6 3. Kaitsevahendid......................................................................................................................................6 4. Keevituselektroodid......................................................
radioaktiivsest kiirgusest jm. Korrosiooni tulemusena metallilised materjalid purunevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks. Korrosioonile alluvad peaaegu kõik metallid ja sulamid Üldine ja laiguline- atmosfääris, tekkinud kiht vähendab edasist korrosiooni. Pisteline (auklik, nn pitting)- tekivad süvendid ja augud. Tekib C terasest kuumavee torudel, Al ja tema sulamitel, roostevaba teras merevees. Pilu detailide vahel, ka Cu ja Zn plekk, värvitud plekk. Piirpinna- keevitus, kuni 2 cm eemal, põhjustatud temperatuuride erinevusest. Hõõrde - elektrokeemiline + mehaaniline. Kontakt- 2 või rohkem erinevat metalli või sulamit koos; teras koos Cu neetidega, Al plekk ja Fe poldid 1. Sise- ja välistegurid korrosioonil Välistegurid Keskkonna koostis st. lahustunud soolad a) hüdrolüüsuvad soolad pH muutub;
teke jne inimese päevane rauavajadus on ca 20mg leidub laialt maakoores erinevate ühenditena kosmoses levinud element (N: meteoriitides on raud ehedal kujul) RAUASULAMID Põhilised rauasulamid Teras (süsinikusisaldus kuni 2%) Roostevaba teras (süsinikusisaldus kuni 2% + Cr) Malm (süsinikusisaldus 2-5%) Lisandid Terase lisandid (lisatakse proportsionaalselt otstarbele): C: kõvaduse, tõmbetugevuse, voolavuspiiri ning väsimuspurunemise suurendamiseks. Lisamisel vähenevad plastilisus ning sitkusnäitajad. Cr: (kuni 13%) muudab terase korrosioonikindlaks ja suurendab kõvadust
6 Keskmisele ja vanemale koolieale: 1963 ,,Matk ilma marsuudita" 1964 ,,Tuul peas" 1968 ,, Toomas Linnupoeg" I 1968 ,,Miks sa vahid?" kooliõpilaste omavahelised suhted 1974 ,,Soovid tagurpidi" 1979 ,,Uks endasse" 1981 ,, Väike malemäng tänaval" 1987 ,,Kalad akvariumis" 1983 ,, Väiksed võililled" memuaariline Eno Raud 1954 Moskvas välja antud Tak ili tak 1957 eesti keeles ,,Nii või naa" 1957 ,, Roostevaba mõõk" 1959 ,, Mõru kook"; ,,Imepärane kiikhobu"; ,,Sõjakirves on maha kaevatud" Reisiraamatud: 1962 ,,Rein karuradadel"; 1965"Põdrasõit" Leidlik lähenemisnurk ped.probleemidel, tugev huumorimeel. 1968 ,,Päris kriminaalne lugu" 1969 ,,Lugu lendavate taldrikutega" 1970 ,, Telepaatiline lugu" 1967 ,,Tuli pimendatud linnas" fas. Okupatsiooni kujutav Uusi teadmisi andev: 1965 ,,Väike motoroller" 1966 ,,Helikopter ja tuuleveski" 1967 ,,Peep ja sõnad" 1969 ,,Huviline filmikaamera"
Kere kaaned koos imi- ja surveääriku, laagri- ja tihendipuksidega valatakse samast materjalist ja kinnitakse poltidega kere külge. Tööratta materjal. Malm, roostevabateras, pronks, alumiiniumi sulam,plastik. Tsentrifugaalpumba võllid .Tavaliselt valmistatakse võllid kvaliteet süsinikterasest Mõnikord pannakse korrosiooni vähendamiseks võllile tihendite kohale pronkshülss. Agressiivsete keskondade korral kasutatakse võllide valmistamisel roostevaba terast Pumba laagrid: 1.Veerelaagrid (kuullaagrid pannakse väiksema tootlikkusega pumpadele , kus aksiaal ja radiaaljõud on taskaalustud või ei ole suured . Veerelaagrite õlitamiseks kasutatakse õlitoose. 2. Liuglaagrid , suurematel pumpadel . Liuglaagrid on paksuseinalised ja liud on valatud B 83 . Liugrlaagrite õlitamisks kasutatakse tavaliselt surveõlitust . 3. Mõnikord pronkspukse. Pumba tihendid . Väiksematel pumpadel on tavaliselt rasvnöör topendtihend
1 TREIMISTÖÖDE ALUSED PÕHIANDMED TREIMISTÖÖDEST Masinate, mehhanismide, aparaatide ja teiste toodete detailide mit- mesuguste valmistusviiside hulgas on laialt levinud lõiketöötlus: treimine, puurimine, freesimine, hööveldamine, lihvimine, kaabitsemine jne. Lõiketöötluse olemus seisneb toorikult pindkihi eemaldamises, et saada nõutavate mõõtmete, kuju ja kvaliteediga pindu. Võlle, rihma- ja hammasrattaid ning paljusid teisi sellist tüüpi detaile nimetatakse pöördkehadeks (joon.) ja neid töödeldakse treipinkidel (treitakse). Treimisega võib saada silinder-, koonus-, kuju ja tasapindu, samuti keermeid, faase, siirdmikke (joon. ). Treimistöödel kasutatakse treiteri, puure, avardeid, hõõritsaid, keermepuure jt. lõikeriistu. Treimisel saadavaid pindu: 1 silinderpind, 2 siirdmik, 3 faas, 4 tasapind (otspind), 5 kujupind, 6 koonuspind, 7 keere. ...
TR – Kiirgava pinna temperatuur, K. Emissioonitegur ε – ehk kiirgusvõime, koefitsient, mis näitab kui palju vähem keha kiirgab võrrelde absoluutse musta kehaga. Emissioonitegur on reaalse keha poolt kiiratud energia ja musta keha poolt kiiratud energia suhe eeldusel, et kehade temperatuur ja kiirguse spekter on mõlema keha puhul sama. Metallid: Poleeritud kuld, hõbe: 0,02; Poleeritud alumiinium: 0,05; Oksüdeerunud aluminniuim 0,2...0,4; Poleeritud teras: 0,1; Roostevaba teras: 0,1-0,8; Tsingitud teras: 0,2...0,3; Raud, roostetanud: 0,5...0,7. Mittemetallid: Värv: 0,85...0,95; Puit: 0,9...0,95; Klaas: 0,92; Tellis, krohv: 0,93; Betoon: 0,94; Paber, tapeet: 0,93...0,95; Vesi: 0,95; Jää: 0,98. 17. Materjali soojuserijuhtivus: deklareeritav soojuserijuhtivus, arvutuslik soojuserijuhtivus, soojuserijuhtivuse suurust mõjutavad tegurid Valemilehel!
Hapniku piiratud juurdepääs läbi puidu pooride aitab valgel veinil küpseda. Vaadi ehituse iga üksikasi mõjutab seal laagerduva valge veini maitset. Ideaalsete säilitustingimuste tagamiseks kontrollitakse keldrites temperatuuri ja niiskust. www.veinimaailm.ee, 24.07.2009.a 2.5. Nüüdisaegne tehnoloogia Kaasaegse tehnoloogia kasutamine on toonud kaasa suurema kontrolli iga valge veini tegemise faasi üle, lühendanud oluliselt tootmistsüklit ja kulusid. Roostevaba teras on muutunud väga tähtsaks: see võimaldab säilitada täpset temperatuuri ja valge veini puhtust. Kiirendatud stabiliseerimisprotsess võimaldab toota nooremaid, puuviljamaitselisi, odavamaid valgeid veine. Eelkõige tänu Austraalia veinimeistritele on ranged hügieeninõuded üldtunnustatud. 2.6. Valge veini villimine Kuigi see on tootjati erinev, villitakse valgeid veine enamasti steriilses keskkonnas algusest lõpuni automatiseeritud meetodil
6. hõõrde kahe detaili vahel mis omavahel liiguvad ja mille vahele satub elektrolüüdi lahust 7. kontakt 8. kiht 9. kihtide vaheline 10. kristallide vaheline 11. kristallide sisene 12. väsimus 13. murdumine tekib korrosiooni ja koormuse koosmõjul Tüüpilised metallid, mis hävivad kontaktkorrosiooni tagajärjel: Cu-Fe, Fe-Al. Välitingimustes ei tohi kasutada alumiiniumist tõmbeneete. Mereveega kokkupuutuvates konstruktsioonides ei tohiks kasutada roostevaba terast (korrosiooni põhjustavad kloriidi ioonid). Ka hapnik mõjub vesilahustes korrodeeruvalt. Elektrokeemilise korrosiooni kiirus Määrab korrosioonivool Ikorr, mis sõltub katoodi ja anoodi elektroodipotentsiaalidest ja Ekat - Ean süsteemi takistusest. I korr = , kus E tuleb Nernsti võrrandist. R Elektroodi standardpotentsiaaliks nimetatakse galvaanielemendi elektromotoorjõudu,
väga kõrged töötemperatuurid, näit. laevaehituse seadmed, korstnad, ahjud, boilerid, soojusvahetid, soojuselektrijaamad jne. Samuti suurte mahutite kumerpindade isoleerimisel. [14] 4.3.2.1 Kuumtsingitud terastraatvõrguga tugevdatud kivivillamatt 4.3.2.1.1 Kasutamine Sobib silindriliste, kooniliste ja tasapindade soojus- ja tuletõkkeisolatsiooniks. Tarnitakse ka eri materjalidest võrguga matte: must, roostevaba või happekindel võrk. 4.3.2.1.2 Omadused Tihedus: 100kg/m³. Tulekindlus/max kasutustemperatuur: mittepõlev/+750 °C. 4.3.2.2 Kuumtsingitud terastraatvõrguga ja klaaskiudvõrguga tugevdatud alumiiniumfooliumiga kaetud kivivillamatt 4.3.2.2.1 Kasutamine Sobib silindriliste, kooniliste ja tasapindade ning ventilatsioonikanalite soojus- ja tuletõkkeisolatsiooniks. 4.3.2.2.2 Omadused Tihedus: 80 kg/m³. Tulekindlus: mittepõlev 13 Soojustus ja isolatsioon. (2010)
Milline on suurima tootlikkusega valumeetod? Survevalu Keevitamine, termolõikamine, jootmine 30. Mida mõistetakse "keevitatavuse" all? See on terase ja värvilismetallide enamlevinud ja tähtsaim liitmismeetod. 31. Millised terased, kas madal-, kesk- või kõrgsüsinikterased, on sobivaimad keeviskonstruktsioonide (mastid, laevakered, autokered jne.) keevitamiseks? Kõrgsüsinikterased 32. Milline elektrikaarkeevitamise meetod leiab kõige enam kasutamist kergoksüdeerivate metallide (Ti, Al, roostevaba teras) keevitamisel? TIG keevitus 33. Millest lähtub keevitaja keevituselektroodi diameeteri valikul käsitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega? Elektroodi läbimõõt valitakse materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendi järgi. 34. Kuidas kaitstakse keevitusvanni väliskeskkonnaga reageerimise eest kaarkeevitamise erinevate meetodite puhul? MAG keevituse puhul kasutatakse kaitsegaasina nt süsihappegaasi, TIG
Aeglasel arengul on mitmeid põhjusi. Üheks neist on tehnilised raskused. Teine on selliste reaktorite hind. Praegu on uraan nii odav, et nad pole majanduslikult tasuvad. Plutooniumit tekib rohkem, kui algset tuumakütust kulub. Kütus PuO2/UO2 segu – 20% rikastatu UO2, 80% PuO2. Soojuskandja: Pb ja Na segu. Naatrium ei tohi mingil juhul veega kokku puutuda! Joonis 4 fotokast! Aktiivtsoon: D = 3,66 m h = 1m V = 10,8 m3 435 kW/l Kütuse tootmisetsoon delta = 1 m Kütuse vardad D = 8,5 mm roostevaba teras Aktiivtsoonis 37 t kütust Kütuse tootmine 74 t uraani 12 Kütus 34-37 % mahust Na 39-47 % Austeniiteras 22-27 % 18. Neljanda põlvkonna tuumareaktorite iseärasused 2005. a. lepiti kokku kuue reaktoritehnoloogia valikus, mis peaksid kujundama tuumaenergia näo lähitulevikus. Kõiki valituid iseloomustab praegustega võrreldes parandatud jätkusuutlikkus, säästlikkus, ohutus, usaldatavus, kindlus terrorirünnaku ja
6. hõõrde kahe detaili vahel mis omavahel liiguvad ja mille vahele satub elektrolüüdi lahust 7. kontakt 8. kiht 9. kihtide vaheline 10. kristallide vaheline 11. kristallide sisene 12. väsimus 13. murdumine tekib korrosiooni ja koormuse koosmõjul Tüüpilised metallid, mis hävivad kontaktkorrosiooni tagajärjel: Cu-Fe, Fe-Al. Välitingimustes ei tohi kasutada alumiiniumist tõmbeneete. Mereveega kokkupuutuvates konstruktsioonides ei tohiks kasutada roostevaba terast (korrosiooni põhjustavad kloriidi ioonid). Ka hapnik mõjub vesilahustes korrodeeruvalt. Elektrokeemilise korrosiooni kiirus Määrab korrosioonivool Ikorr, mis sõltub katoodi ja anoodi elektroodipotentsiaalidest ja Ekat - Ean süsteemi takistusest. I korr = , kus E tuleb Nernsti võrrandist. R Elektroodi standardpotentsiaaliks nimetatakse galvaanielemendi elektromotoorjõudu,
trossid. Tekilastilt peavad tekile viima korralikud käsipuudega trepid. Pilet No. 22 1. Päästepaadi varustus Aerud tullidega (lahtine või osaliselt kinnine paat); kaks pootshaaki; hauskar ja kaks pange; juhend ellujäämiseks ekstreemsetes tingimustes; paadikompass; triivankur (tormiankur) tugeva liiniga; kaks pikka vööri vangliini (14mm); kaks kirvest; joogivee tagavara; roostevaba topsik nööriga; roostevaba mõõtudega topsik joogivee jagamiseks; toiduainete tagavara vaakumpakendis, arvestusega 10 000 kJ inimese kohta (hermeetilises konteineris); neli punast langevarjuga raketti; kuus punast säratuld; kaks ujuvat poid oranži suitsuga; veekindel elektrilamp signaalide andmiseks, tagavara patarei ja pirn; heliograaf; tabel päästesignaalidega; vile; esmaabi apteek; tabletid merehaiguse vastu;
[], [] Illustratsioon 11 Sillamäe jäätmehoidla (http://www.avalikteenistus.ee/public/2007_10_04_6r_1_03_Kaasik.ppt) TAMMIKU RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE MATMISPAIK Nõukogude Liidu poolt rajati radioaktiivsete jäätmete matmispaik ka Saku lähedale liivasesse männimetsa (valmis 1963.aastal). Sinna loodi vedeljäätmete hoiustamiseks maa-alune silindrikujuline betoonmahuti. Vältimaks radionukliidide sattumist põhjavette, olid mahuti seidad ja põrand seestpoolt vooderdatud roostevaba terasest. Tahkete jäätmete hoidla kujutab endast maapinnalähedast betoonkonstruktsiooni. 1994.aastal sai see huviobjektiks meedias, seoses ,,Kiisa juhtumiga", kus metallivarguse käigus hukkus inimene, siis peale seda vaadati kriitilise pilguga üle turvanõuded ning avastati, et need ei vasta rahvusvahelistele standarditele. Tammiku vedeljäätmed oli madala aktiivsusega ja väheohtlike nukliide sisaldavad jäätmed, siis tühjendati mahuti 2001
nimetatakse võredefektideks. Defekte võivad põhjustada lisandid üksikud vales kohas paiknevad ioonid või tühjad võresõlmed vakantsid. Defektid mõjutavad oluliselt tahkiste (tahkete ainete) füüsikalisi (elektrilisi, optilisi jt. Omadusi. Lisandamine e. legeerimine kuulub paljude materjalide tootmise juurde. Nii saadakse roostevaba terast, lisades tavalisele terasele kroomi ja niklit. Tahkistefüüsikas tähistatakse lisandaineid keemilises valemis näiteks niimoodi ZnS:Cu Kristallid on tahkete ainete levinuim esinemisvorm, harva leidub looduses suuri monokristalle. Looduslikud monokristallid on vääriskivid, polükristalsed on metallid, liivakübemed, kivimid, maakoor. Metallides on kristalliks seondunud positiivsed ioonid, mida ühendavad kristalliseerumisel vabanenud elektronid
paindepinge. Merevee keskkonnas töötavad võlli laagrites ja võllil võib soolase merevee mõjul tekkida korrosiooni kahjustusi ,mis vähendavad võlli vastupidavust mehaanilistele koormustele. Sõuvõll valmistatakse kõrgendatud kvaliteediga süsinikterasest. Korrosioonikindluse suurendamiseks on sõuvõlli laagritappide kohad ja mõnikord sõuvõll kogu täävtoru ulatuses kaetud võlli peale pressitud pronks- või roostevaba hülsiga. Peale korrosioonikindluse vähendab pronkshülss ka kadusid hõõrdele. Võllitapid võivad olla ka üle keevitatud roostevabaterasega ja peale keevitust mõõtu treitud.. Laagrite kaela vahelised mereveega kokkupuutuvad võlliosad , kaetakse vett mitteläbilaskva sünteetilisest ainest kaitsekihiga nagu epoksüüdvaik armeeritud klaasriidega jne.. Babiitlaagrite korral ja laagrite õliga määrimisel korrosioonivastase hülsi vajadust ei ole.
odavamad. Tüüpilised kasutusalad: autokered 2) Keskmise C sisaldusega terased Neid saab termiliselt töödelda martensiidiks. Seetõttu tugevamad, aga ikkagi hea plastilisusega. Valmistatakse näit raudteerelsse. 3) Suure C sisaldusega terased Kõige tugevamad, kõvemad ja ka veel küllalt plastilised. Valmistatakse: tööriistad, lõike-terad. 4) Roostevaba teras. Sisaldab Cr ~11%, Roostevabad terased jaotatakse ferriitsed, marten-siitsed ja austeniitsed .Kasutatakse näit, tuumareaktorites. Malmi liigid Malm sisaldab üle 2,1% C. Tähtsamad malmi liigid on valge malm, hall malm, tempermalm ja ülitugev malm. Kõige enam kasutatavam ja odavam on hall malm, mis saadakse mitte väga kiirel jahutamisel. Sisaldab räni ,ei ole eriti tugev ja on väga rabe.Summutab vibratsiooni,hõõrdetugevus suur.Kasutatakse näit. Sisepõ-lemismootorite plokkide
Pidime kasutama väga erinevaid tööriistu. Praktika meeldis mulle sest see oli kahes vahetuses õhtune- ja hommikune vahetus ning siis sai olla nii õhtul kui ka hommikul praktikal. Praktika möödus väga kiiresti sest koguaeg said millegi kallal nokitseda. 24 MAG-keevitusest Süsinikteraste ja roostevaba terase keevitamisel kasutatakse sulava elektroodiga aktiivgaasis keevitamist e. MAG-keevitust. Al - sulamite keevitamisel suurte tootmismahtude korral keevitust inertgaasis e. MIG keevitust. MIG/MAG - keevituse eelised on loetletud, millele tuleb lisaks märkida võimalust keevitada õhukest plekki nt. autoremondil, aga ka keevitajate lühikest esmaväljaõppeaega. Puuduseks võib lugeda CO2-keevitamisel suurt pritsmete hulka, keevismetalli gaasikaitse puudumist
Elektrolüüsi kasutamine. 92. Korrosioon: mõiste, liigitus. Korrosioon on materjalide hävimine, mis on tingitud: Ümbritseva keskkonna mõjust (temperatuur, mehaanilised jõud jt.). ➢ Reaktsioonidest ümbritsevas keskkonnas sisalduvate ainetega. Liigitus: ➢ Üldine ja laiguline- atmosfääris, tekkinud kiht vähendab edasist korrosiooni. ➢ Pisteline (auklik, nn pitting)- tekivad süvendid ja augud. Tekib C-terasest kuumavee torudel, Al ja tema sulamitel, Cu, roostevaba teras merevees. ➢ Pilu - detailide vahel, ka Cu ja Zn plekk, värvitud plekk. ➢ Piirpinna- keevitus, kuni 2 cm eemal, põhjustatud temperatuuride erinevusest. ➢ Hõõrde- elektrokeemiline + mehaaniline. Kontakt- 2 või rohkem erinevat metalli või sulamit koos; teras koos Cu neetidega, Al plekk ja Fe poldid 93. Korrosiooni keskkonnad. ➢ Atmosfäär- õhk Kõige suuremad kaod. Niiskus, mis sisaldab lahustunud hapnikku;
vähendamiseks lisatakse Cr, Ni, Mo. Valmistatakse näit raudteerelsse. 3) Suure C sisaldusega (0,6 1,4% C) terased Kõige tugevamad, kõvemad ja ka veel küllalt plastilised. Kasutatakse samuti peamiselt tempereeritud martensiidi kujul. Tööriistateras, mis on eriti tugev, sisaldab Cr, V, W ja Mo (1 10%). Cr, V ja W annavad eriti suure tugevuse, kuna tekivad vastavad karbiidid, mis on vägakõvad. Valmistatakse: tööriistad, lõiketerad, noad, vedrud, traat. 4) Roostevaba teras See on korrosioonikindel teras. Sisaldab Cr vähemalt 11%, vahel ka Ni ja Mo. Roostevabad terased jaotatakse sõltuvalt mikrostruktuurist ferriitsed, martensiitsed ja austeniitsed. Kaks esimest on ferromagneetikud. Roostevabade teraste hulka kuuluvad ka eriti kuumakindlad terased, mis töötavad oksüdeerivates tingimustes kuni 1000 kraadini (oC). Kasutatakse gaasiturbiinides, lennukites, elektriahjudes, tuumareaktorites. 7.1.2 Malmi liigid Malm sisaldab üle 2,1% C, tavaliselt 3 4,5%
Pinnases asetatakse anood spetsiaalsesse ümbrisesse, mis koosneb koksi, kipsi ja NaCl segust. Anoodkaitse: Kasutatakse välist alalisvoolu allikat. Objekt ühendatakse alalisvooluallika posit. poolusega; neg. poolusega ühendatakse sobivast materjalist nn. abielektrood. Objekti pinnale tekitatakse komponentide oksiidide kiht. Anoodkaitse võimalik ainult kui metall antud keskkonnas passiveerub ja passiivset olekut saab säilitada välisvoolu abil. Kasutatakse Al sulamite, roostevaba teraste ja vahel süsinikteraste korral, ka kroomnikkelterased väävelhappe lahustes. 115. Korrosioonitõrje kuiva õhuga: Metallipind puhas, sile niiskus kondenseerub kui suhteline niiskus ~100%. Kui metallipinnal on tolmu, roostet, mikropragusid toimub kondensatsioon <<100% suhtelise niiskuse juures. Õhu suhtelise niiskuse vähendamine- tõsta temperatuuri, õhu kuivatamine silikageeliga. Viimast kasutatakse kallite seadmete ja aparaatide transportimisel ja laos hoidmisel, ka allveelaevades
alumiste suhtes ½ tellise võrra nihutatud. 6 Tellisseina sidemed Sidemed: tellisseina erinevate kihtide vahel, tellisseina ja teiste tarindite vahel. tellissidemed (tavaliselt 4… 4…5 kivirea tagant) traatankrud (kuumtsingitud (kuumtsingitud,, roostevaba teras, 4… 4…5tk/m2) Sidemed paigaldatakse, et vältida välimise voodriosa väljanõtkumist ja purunemist. Väga palju probleeme on olnud, kui on jäigalt seotud silikaattellistest tehtud seina kandev osa savitellistest tehtud välisfassaad 13 Tellisseinad Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel
Oluliseimad majandusharud, kus on suurimad korrosioonikaod, on merendus, põllumajandus, ehitus, nafta- ja keemiatööstus, transport Kuid vabaenergia ei määra veel korrosiooni kiirust. Metallide kokkupuutel hapnikuga tekib real juhtudel pinnal õhuke oksiidikelme, mis pidurdab metalli edasist oksüdatsiooni. On teada, et teras saavutab korrosioonikindluse, kui ta sisaldab küllalt palju kroomi, et pinnal tekiks metalli kaitsva Cr O ühtlane kelme. Roostevaba terase väärtuslikuks omaduseks on 2 3 kaitsekelme vigastuste kiire kadumine oksiidikelme taastumise tulemusena Korrosiooni liigid:. Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja orgaanilistes vedelikes (naftasaadused), kusjuures metallid reageerivad otseselt agressiivsete komponentidega või oksüdeerijatega: 2 Mg + O2 2 MgO Keemilise korrosiooni puhul moodustavad metalli aatomid otseselt keemilise sideme
KEEMIA EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Süsteem on kas vahetult omavahel seotud ja üksteist mõjutavat või ainult mõjutavate objektide ja nähtuste (tegurite) kogum. Seejuures võib vastastikune mõju olla väga erineva suuruse ja tähtsusega. Praktikas tuleb paljudel juhtudel lahendada mingis süsteemis olevat probleemi. Edukaks lahendamiseks tuleb tingimata määratleda vastava süsteemi kõige olulisemad objektid ja mõjutegurid. Tavaelus on kõigile hästi tuntud süsteemid nagu: haridussüsteem, tervishoiusüsteem, keskküttesüsteem, ventilatsioonisüsteem, elektrisüsteem, sidesüsteem, Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja seesama nimi, seetõttu selgita alati endale ja teistele nii sõnas kui kirjas, kas on tegemist mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega. 2. AINE ja MATERJAL Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, võib esineda nii puhtana kui ühendites. (pro...
3. Morse tähestik Pilet 24 1. Päästepaadi varustus Päästepaadi varustusse kuuluvad: aerud tullidega(kui pääsrepaat on lahtine või osaliselt kinnine); kaks pootshaaki; hauskar ja kaks pange; juhend ellujämiseks ekstreemisetes tingimustes; paadikompass; tormiankur tugeva liiniga; kaks pikka vööri vangliini (14mm); kaks kirvest; joogivee tagavara (1,5 l inimese kohta paadi mahutavusega arvestades); roostevaba topsik nööriga; roostevaa mõõtutega topsik joogivee jagamiseks; toiduainete tagavara vaakumpakendis, arvestusega 10 000 kJ inimese kota, säiltiatakse hermeetilises konteineris; 4 punast langevarjuga raketti, 6 punast säratuld(falshfeierit); kaks ujuvat poid oranzi suitsuga; veekindel elektrilamp signaalide andmiseks, tagavara patareid ja pirn; heliograaf (päikesepeegeldaja); tabel päästesignaalidega; vile; esmaabi apteek; tabletid merehaiguse
vedelik. Ammooniumiaurud põlevad kollase leegiga, moodustades veeauru ja lämmastiku. Need aurud süttivad väga kõrgel kontsentratsioonil 14...28 % ja lahustuvad hästi vees (1 ruumalaühikus vees lahustub 200 ruumalaühikut ammooniumi), mille tulemusega tekib tugev alus. Aluseliste omaduste tõttu võivad ammooniumiaurud tekitada tankide sisepindadel pinge roostepragusid. Parim kaitse pinge roostepragude vastu ammooniumi puhul on süsinik- või roostevaba terase kasutamine. Ammooniumi kasutatakse väetiste ja lõhkeainete tootmisel, samuti toorainena keemiatööstuses. Ammooniumi ühendid paljude ainetega (elavhõbeda, kloriini, kaltsiumiga) on plahvatusohtlikud Ammooniumi tarbitakse maailmas 115...120 miljonit tonni aastas, millest meritsi veetakse 12 miljonit tonni. Vinüülkloriid (CH2CHCl) on värvitu magusa lõhnaga vedelik. Keemiliselt väga aktiivne, võib polümeeruda hapniku, soojuse või valguse toimel. Aurud on väga mürgised ja
Olenevalt keskkonnast redutseeruvad katoodil kas vesinikioonid, mille puhul eraldub vesinik, või redutseerub elektrolüüdi lahuses lahustunud hapnik hüdroksiidiioonideks: 2H+ +2 = H2 või 27 O2 + 2H2O + 4 = 4OH- 5. Korrosiooni tõrje Korrosioonikindlate sulamite kasutamine. Süsinikterase legeerimisel kroomi, nikli või koobaltiga saadakse nn. roostevaba teras. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metallikihiga. Selleks kasutatakse tavaliselt värvilisi metalle, mis kantakse metallile kas elektrolüütiliselt, sulametalli sisse kastmisel või pihustamisel. Siia kuuluvad metallide tinatamine, tsinkimine, nikeldamine, kroomimine. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast mittemetalsete kaitsekatetega, näiteks laki-, värvi-, emaili-, õli- või bituumenkihiga.
Alumiiniumi sulamid aga vastavat oksiidikihti ei tekita, mistõttu tuleb neid passiveerida. Metalli passivatsioon on määratud metallurgia- ning keskkonnateguritest. pH mõju passivatsioonile on kokku võetud Pourbaix'i diagrammides, kuigi paljude teiste faktorite mõjud on tähtsamad. Näiteks, keskkonna kõrge pH takistab alumiiniumi ning tsingi passiveerimist, madal pH või kloori ioonide olemasolu mõjutab roostevaba terast ning kõrge temperatuur titaani, kuna kõrgel temperatuuril oksiid lahustub pigem titaani, mitte elektrolüüti. Aatomireaktori töö põhimõte ja selle seos aatomi ehitusega. Tuumaenergia ja massidefekt. Tuumasüntees ja tuumade lõhustumine. Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda
18 3,0 25 3,6 Põhjavett kasutavad süsteemid on kõige tõhusamad, sest võrreldes teiste soojuspumba lahendustega on madalatemperatuurilise soojuskandja temperatuur läbi aasta kõige kõrgem ja stabiilsem. Puurkaevuvee kasutamine ei kahjusta põhjavett, sest soojust võetakse kinnise süsteemi abil ja süsteemis kasutatavad materjalid on plast või roostevaba teras. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 107 Pinnavesi Lahtise kontuuriga süsteem Kinnise kontuuriga süsteem 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 108 Kollektori paigaldus vette Toru paigaldamine rullilt lihtsustab tööd KELLUKE
3)metalli pinnale tekit mõne ühendi kiht - oksiid, kromaadid; 4)katoodkaitse välise vooluallika abil (C- terasest mahuti ühend (-)klemmiga N:sadamarajatised) 5)anoodkaitse - pinnale moodustub pos 14 Keemia ja materjaliõpetus oksiidi kiht (kasut roostevaba terase korral, ühend (+)klemmiga); 6) inhibiitorid lisat värvidesse NaNO2NaNO3. 7)kaitsemäärded 8)korr.tõrje kuiva õhuga (konstr det-e kuivat.). Pilukorrosioon toim kahe metalli kinnituskohtades met-konstruktsioonis, kus pinnad on jäänud puhastamata. Selle ärahoidmiseks tuleks pinnad hoida puhtana, katta inhibiitoritega või kasut katoodkaitset. Pilukorrosioonile mõjub nt voolav vesi, mis sööb kinnituskohti. Elektokeemilise korrosiooni
köögis. Tahtlik või juhuslik kokkupuude teiste ainetega nagu puhastusvahendid või kastmepanni kraapimise tulemusena eraldunud vask võib saada keemilise saastatuse allikaks. Kui need ained sisalduvad toidus märkimisväärsetes kogustes võivad nad esile kutsuda keemilise mürgistuse. Sümptomite ilmnemine võib alata mõne minuti kuni mitme tunni järel. Veendu, et kõik säilitusnõud oleks valmistatud ettenähtud materjalidest (näiteks toiduainetele ettenähtud plastik, klaas või roostevaba teras), et kõiki puhastusaineid, mis võivad sisaldada toksilisi materjale, hoitakse toidust piisavalt eraldatuna ja et toit ei satuks mingil juhul kontakti pestitsiidide või desinfitseerimisainetega. MIKROORGANISMID NING NENDE KASVU JA PALJUNEMIST MÕJUTAVAD TEGURID MIKROORGANISMIDE PALJUNEMINE TOIDUS SÕLTUB. mikroorganismide alghulgast toiduaines; toidu keemilisest koostisest; temperatuurist; ajast; niiskusest; keskkonna happesusest;
mangaanist. Detailid puhastatakse liivapritsiga või nõrga happega, neutraliseeritakse ja asetatakse vanni lahusesse, mis koosneb 3% happelisest fosforist, mangaanist ja töödeldakse 95-98 C juures 30 min kuni 3 tundi, olenevalt terase margist, preparaadi kvaliteedist ja muudest faktoritest. Töötlemise aja lõpp määratakse gaaside eraldumisega vannist. Pinnad õlitatakse. Saadud kate on heaks aluseks värvidele ja lakkidele. 38. Roostevaba terase kasutamine armatuurina. 39. Oksüdeerumismeetod metallide kaitseks. Detaili pinnale tekitatakse kunstlikult Fe3O4 kaitsekiht. Lennunduses kasutatakse selleks vesilahuseid, mis sisaldavad leelist NaOH ja lämmastikhappelist naatriumi NaNO2. Peale oksüdeerimist ja loputamist detailid passiveeritakse 20% seebivees.Terasdetailid omavad ühtlast musta värvi, malmdetailid kuldkollasest helepruunini. Kaitsekiht on katoodiks. Purunemise korral anood puruneb, tekivad
DIN Kõige süsteemsemaks võib pidada Saksamaa pika traditsiooniga DIN-standardeid. Terast markeeritakse nende järgi kahel viisil: tunnusnumbriga või margitähisega. DIN-i tunnusnumbrite süsteem oli aluseks vastavale EN- standardile ja langeb niisiis sellega kokku. Pisierinevusi on vaid lõpptöötluse märkimisel. Margitähis koosneb tähtedest ja numbritest, mille järgi saab määratleda terase keemilist koostist (ka kvaliteeti) või mehaanilisi omadusi. Näiteks kõrglegeeritud roostevaba terase märgitähis: DIN 17440 X10 CrNiTi18 10. Ehitus- ja konstruktsiooniteraste puhul määratlevad numbrid materjali tugevuse (näit. mittelegeerehitusteras: DIN EN 10025 Fe490-2) . DIN- või DIN EN-standardite järgi markeerimist rakendavad ka mitmed metalli tarnijad väljaspool Saksamaad GOST Venemaa teraste puhul kehtib enamikule teraseliikidele igaühele oma riiklikud standardid (GOST
kumer- või kantvuuk) Seotised. Tundtakse kahekihilist ja mitmekihilist seotist. Kahekihiline mm. Plokkseotises vahelduvad piki- ja põikikivikihid üle ühe. Mitmekihilistest seotistest kasutatakse kuue- ja neljakihilist. Tellisseinad Sidemed: - Tellisseina erinevad kihtide vahel - Tellisseina ja teiste tarindite vahel - Tellissidemed (tavaliselt 4-5 kivirea tagant) - Traatankrud (kuumtsingitud, roostevaba teras, 4-6 tk/m2) Kergseinad Sidemed paigaldatakse, et vältida välimise voodriosa väljanõtkumist ja purunemist. Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja seina soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetel täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või vahtpolüstüreeniga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
