antikommunist ja külma sõja ideoloog. 9 Lisad W. Churchill ja tema abikaasa Clementine Hozier W.Churchill maalimas Suur kolmik W.Churchill kõnet pidamas Vasakult: W.Churchill, F.D Roosevelt ja J. Stalin Kasutatud materjalid · Christian Craf von Krockow, Churchill Üks 20. sajandi elulugu. Tallinn: Kunst, 2000 · Kaido Jaanson, Üldajalugu (1938-1991) Õpik XII klassile. Tallinn: Koolibri, 1994 · http://www.hot.ee/zolki/Churchill/Churchill.html · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/winston_churchill.htm 10 · http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat
Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest(töötu abiraha, pension, vaesematele peredele toetusi), riik hakkas reguleerima põllumajandust(kehtestati tootmispiirangud). 1933 hakkas USA maj.kriisist üle saama, kuigi osa tööd maj.kriisist ületamiseks oli tehtud enne Roosevelti võimuletulekut, arvati siiski, et tema oli see mees, kes tõi USA kriisist välja. 6. Mille poolest erineb Franklin Delano Roosevelt teistest USA presidentidest? ta võitis 1936 aasta valimised võimsalt nign ta valiti veel kahel korral presidendiks. 7. Ülevaade Ingl ja Pr majandus- ja poliitilistest oludest: · Ingl tema osa maailma majanduses kahanes, aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiatega, eriti raske oli olukord söe- ja tekstiilikaubanduses ( sest sütt asendas üha enam nafta ja mood muutus), 1926 oli ingl.maal ajaloo esimene üldstreik(palgatõusu nõudnud söekaevurid said lüüa)
Läänepoolsem ja suurem osa Berliinist Lääne-Berliin Saksa DV-sse ei kuulunud. SDV põhiseaduseks, oli 1968. aastal vastuvõetud Konstitutsioon. Saksa DV Loomine Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise Maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia. Konverentsist võtsid osa riikide delegatsioonid Winston Churchill, Franklin Delano Roosevelt ja Jossif Stalin juhtimisel. Churchill ja Roosevelt jätsid Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude mõjusfääri. Lääneliitlased nõustusid NSV Liidu nõudega ennesõjaaegsete Poola alade (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) piirkondade liitmisega NSV Liiduga, mille eest anti moodustatva Poola riigi koosseisu Saksamaa senistest territooriumitest poolakatega asustatud piirkonnad: (Danzig- poolapäraselt Gdansk;
Saksamaa? Milline oli NSV Liidu ja lääneliitlaste roll selles? 1944. 6. juuni - Normandia dessant: USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude tungimine Saksamaa poolt okupeeritud Euroopasse, avades sellega teise rinde. Sakslastele aga söödeti ette valeinformatsiooni Normandia dessandi toimumise paiga ja aja kohta. Sakslased said info, et dessant toimub Normandiast 250 km kaugusel. 1945 veebruar - Jalta konverents, millest võtsid osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. 1945. – alustati Saksamaa lõplikku purustamist: Saksamaa oli kaotanud tugevad liitlased, võimsate õhurünnakutega purustati linnu, aprillis alistusid viimased üksused. 1945. 7.-8. mai – kirjutati alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile, sõda Euroopas oli lõppenud. Milliste sündmuste tulemusena kapituleerus Jaapan?
Diktatuur: ühe partei/juhi ainuvõim, parlamendi tegevus piiratud v formaalne, demokraatlike vabaduste piiramine, avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes, autoritaarne; totalitaarses kasutati inimeste vastu vägivalda- massitapmised, koonduslaagrid jms. 2. Millised olid suure majanduskriisi põhjused, tunnused, mõju. Miks tabas majanduskriis tugevamini USAd ja Saksamaad. Milliseid meetmeid rakendas president Roosevelt USA majanduse kriisist väljaviimiseks. Mõisted inflatsioon, hüperinflatsioon, tööpuudus, pankrot, Dawesi plaan. 1929, 1932. Majanduskriisi põhjused: suur ületootmine, pankadelt suur laenamine. Tunnused: langesid põllumajandus toodangu hinnad, inimsed ei suutnud tagasi maksta laene- kokku varises pangandus, pankrotide laine tööstuses- tööta jäid miljonid; inimeste ostuvõime langes järsult, tootmist vähendati veelgi. Mõju: USA hakkas Euroopa
2.aprillil 1945 Berliin kapituleerus. Aatomrelva kasutamine- heideti 6.aug 1945 Hiroshimale ning 9.aug Nagasakile. Tuumapommi kasutuselevõtt murdis Jaapani vastupanu. 7.Hitleri vastane koalitsioon Nõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis kallale NL-ile ning Briti peaminister Churchill hakkas Stalinis vaenlase asemel nägema liitlast. 1941 juulis sõlmiti Nõukogude Liidu ja Suurbritannia vahel ühise sõjategevuse kokkulepe ning USA president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust. Tihenes ka USA ja Suubritannia vaheline koostöö ning 1941 augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ning sõjajärgne maailmakorraldus. Riigid teatasid, et ei otsi omakasu ning lubasid taastada kõigi sõjas sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvuse. 1942 alguses kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklaratsioonile, millega kohustusid kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu
Potsdami konverents ❧ Jaapani purustamine ❧ Pariisi rahukonverents ❧ Nürnbergi protsess ❧ Teise maailmasõja tagajärjed Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine ❧ August 1941 sõlmisid USA ja Suurbritannia Atlandi harta ❧ ei taotleta territoriaalseid nõudmisi ❧ kõigi okupeeritud riikide iseseisvuse taastamine ❧ Natsi-Saksamaa purustamine ja rahu tagamine maailmas ❧ Roosevelt ja Churchill Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine ❧ Nov-dets 1943 Teherani konverents ❧ Saksamaa tingimusteta kapitulatsioon ❧ Lääneriigid avavad teise rinde ❧ NSV Liidu 1941. a piiride tunnustamine ❧ Stalin, Roosevelt, Chruchill Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine ❧ Veebruar 1945 Jalta konverents ❧ ÜRO asutamine
seda oli vanaaja Rooma keisririik. Fransisco Franco - Juhtis sõjaväelaste mässu. Mäss kasvas kodusõjaks, mis Rahvasteliidu pingutustele vaatamata muutus peagi rahvusvaheliseks sõjaliseks kokkupõrkeks. Winston Churchill - Üks vähestest Lääne-Euroopa poliitikutest, kes 1930. aastatel mõistis ohtum mjida demokraatlikele riikidele kujutavad diktatuuri ja tugevnev Natsi-Saksamaa, oli sir Winston Leonard Spencer Churchill. Franklin Roosevelt - Ta valiti 1931. aastal USa presidendiks.Ta innustas oma rahvast tegutsema selle nimel, et elu paremaks läheks.Roosevelti ümberkorraldused kandsid vilja. 1933. aastal hakkas Ameerika majanduse olukord paranema,kuigi lõplikult toibuti ülemaailmse kriisi tagajärgedest alles pärast Teist maailmasõda. 4. 1) Maailm pärast esimest maailmasõda - Pärast esimest maailmasõda soovisid Antandi riigid Saksamaad ja tema liitlasi alandada ja neile kätte maksta. Korraldati Pariisi rahukonverents
Anne Borkmann, 12b Lugedes Edgar Laurence Doctorow ,,Ragtime'i" läksin ma ajas tagasi möödunud sajandi alguse ja Esimese maailmasõja vahele New Yorgi lähedale New Rochelle linna. Ma tutvusin kolme Ameerika perekonna: valge nahavärviga ülemklassi pere, parema elu eest võitleva juudi pere ja mustanahaliste pere, ning hulga ajalooliste isikutega, kelle seas oli Harry Houdini, Sigmund Freud ja ka Theodore Roosevelt. Lisaks neile oli palju väljamõeldud tegelasi väljamõeldud tegevustega. Teose algus kirjeldab Ameerika perekonda- Ema, Isa, Ema Noorem Vend, Vanaisa ning Väike Poiss. Seda, et tegu on tüüpilise Ameerika perekonnaga, tõestab kõigi perekonna rolli alguses olev suur algustäht. Sellel perel oli tegevuse edasikandmisel suur osa, mis tõestab, et iga väiksemgi isik mängib ka ühiskonnas suurt rolli. Ema esindas raamatus tüüpilise naise
II maailmasõda Üldandmed: algus 1.sept 1939 Saksamaa ründas Poolat Lõpp 2 sept 1945 Üle 70 riigi, 50-70 milj. Holokaust juutide massiline hävitamine enne ja II maailmasõja ajal (5,75-6 milj). Antisenitism juutide vihkamine, juute süüdistati kõigis hädades. Genotsiid vägivald mingi inimrühma vastu. 1941 juuniküüditamine 1949 märtsiküüditamine Demotsiid mingi rahva haritlaskonna hävitamine. Sõdivad pooled: Fasistlikud riigid e. Teljeriigid (Saksamaa, Itaalia, Jaapan). Liitlasriigid e. Suur kolmnurk (Suurbritannia Winston Churchill, USA F. D. Roosevelt, Nõukogude Liit Jossif Stalin). Lepingud: 1)1936. Okt Berliini-Rooma telg. Saksamaa tunnistas Itaalia tegevust Etioopias. 2 riiki otsustasid toetada Frankot Hispaania kodusõjas. 2)1936. nov Kominterni vastane pakt Saksamaa ja Jaapan, 1937 liitus Itaalia. Komintern Kommunistlik Internatsionaal, loodud 1919 Moskvas, ühen...
1. MÕISTED SUFRAZETT- Naisõiguslased Inglismaal, kes taotlesid endale valimisõigusi. MAJANDUSLIK LIBERALISM- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. KUIV SEADUS- 1920 aastal kehtestatud alkoholi keeluseadus, millega looddeti, et alkoholi tarbimine lõpetatakse Ameerikas. AUTORITARISM- Diktatuuri liik, kus riigi võim on koondatud ühe isiku kätte. TOTALITARISM-Diktatuuri liik, riigi võim on koondatud ühe isiku kätte, diktaatoril on kontroll inimeste mõtteavalduste üle. sellega kaasnes pidev hirm ja inimeste küüditamine või surmalaagritesse saatmine. DOMINIOON- Inglismaa autonoomne liikmesriik. ISOLATSIONISM- Ameerika ei sekkunud Euroopa poliitikasse vaid oli omaette. DUCE- Itaalias kutsuti Duceks diktaator Benito Mussolinit FÜÜRER- Saksamaal kutsuti Hitlerit führeriks KOMMUNISM- Mittedemokraatlik riigikord, kus ülistati töölisrahvast. SOTSIAALDEMOKRAATIA- Demokraatlik liikumine,...
II Maailmasõja eellugu 1. Mis riik vallutati esimesena Saksama poolt ning mis kuus/aastal? 2. Mida tähendab anluss või millega on see seotud? 3. Mis riigi alasid nõudis Hitler järgmisena ning mis kuus/aastas? 4. Mis riigi peaminister üritas leida lahendust? Mis oli mehe nimi? 5. Kus, mis riigid ning millal kirjutasid alla kokkuleppele? 6. Millal vallutasid sakslased kogu Tehhoslovaia? Miks oli see võimalik? 7. Mis riigi linna sakslased endale nõudis? Mis alad nad okupeerisid? Mis riigile suruti peale majanduslepe? 8. Millal ning mis riigi valltasid Itaalased? 1. Austria, 1938 märts 2. Idee, mis tekkis peale I-mest Maailmasõda, kui väideti, et Austria ei suuda ise majandusega toime tulle ning ta tuleks st liita Saksamaale. 3. Tehhoslovakia, sügis 1939 4. Suurbritannia. J.A.Chamberlain 5. Münchenis, Itaalia/Saksamaa/Suurbritannia/Prantsusmaa, 29 sept 1938 6. 1938 kevadel. Teised suur...
A. OKTOOBRIS TUHANDED TEHASED LÕPETASID TEGEVUSE MILJONID INIMESED JÄID TÖÖTA JA KAOTASID SISSETULEKU MAJANDUSKRIISI PÕHJUSED: x KAUPADE ÜLETOOTMINE: KAUPU TOODETI ROHKEM, KUI INIMESED SUUTSID NEID OSTA VALE MAJANDAMINE: x VÕETI PALJU LAENE, ET KIIREST RIKASTUDA VÕI OSTA TARBEKAUPU, LAENUKOORMUS MUUTUS ÜLELIIA SUUREKS 9. MIDA TEGI ROOSVELTI ADMINISTRATSIOON KRIISIST ÜLESAAMISEKS? 1932.A. VALITI USA PRESIDENDIKS ROOSEVELT. TA INNUSTAS OMA RAHVAST TEGUTSEMA, ET ELU MUUTUKS PAREMAKS. TA ASUS RIIGIS KORRALDAMA ÜMBERKORRALDUSI EHK REFORME. KOOSTATI TEGEVUSKAVA, MIDA ROOSVELT NIMETAS NEW DEAL`IKS 8UUS KAVA). SEE KAVA PIDI ERGUTAMA TÖÖSTUST NING LOOMA UUSI TÖÖKOHTI. TEMA ÜMBERKORRALDUSED KANDSID VILJA AMEERIKA MAJANDUSE OLUKORD PARANES, KUID LÕPLIKULT TOIBUTI KRIISI TAGAJÄRGEDEST PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA MÕISTED
Hitler tahtis lõigata Punaarmeed ära Bakuu naftast. 2.september alustasid linna vallutamist. Lahing oli pingeline ja kestis mitu nädalat. 19.novembril anti Saksa vägede kindral Paulusele teada, et Nõukogude väed on alustanud vastupealetungi tema tagalale. Saksa armee sattus piiramisrõngasse. Paulus alistus 2. veebruar 1943.a. Teherani konverents 1943. aastal toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus esimest korda kohtusid Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal otsustati Saksamaa purustamine ja teise rinde avamine Prantsusmaal. Teise rinde avamine toimus 6.juuni 1944. Jalta konverents 1945.aasta veebruaris toimus Musta mere ääres Jaltas konverents, millest taas võtsid osa Stalin, Churchill ja Roosvelt. Seal otsustati Saksamaa lõplik purustamine ja sõjajärgne maailma korraldus. Potsdami konverents 1945.aasta juulis-augustis toimus Potsdami konverents, kus arutasid USA,
tootmismahtude vähenemist ja tööpuuduse järsku kasvu. · Valesti majandamine- riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu, kuid ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks. · Sissetulekute ebaühtlane jaotumine · majanduse riikliku regulatsiooni puudumine 17. Milliseid meetmeid kasutati USA-s kriisist väljumiseks? Kui tulemuslikud need olid? USA president Roosevelt esitas kava " Uus kurss" kriisist väljumiseks. Eesmärk oli päästa kapitalism. Võeti vastu hulk seadusi, korraldati ühiskondlikke töid , tühistati kuiv seadus. USA hakkas kriisist väljuma juba 1933. aastal, kuigi päriselt ei õnnestunud sellest toibuda, kuni Teise maailmasõja alguseni. 18. Miks jäi kriisist puutumata NSVL? Kommunistlik propaganda üritas esitada NSVL kui plaanimajandust kasutatavat kriisivaba ühiskonda, millel olid selged eelised kapitalistliku korra ees
aidata abivajajaid, nende eesmärgiks on ühiskond, kus elanike vahel ei ole ebavõrdsust. AMEERIKA ÜHENDRIIGID. Arenes kiiresti, kasvas kodanike jõukus, alkoholi tarbimine keelati, maffia tootis salaja alkot ja rikastus seeläbi, tuhande võimaluse maa, seda toetas vabariiklaste poliitika, mis piiras riigi osalemist majanduselus ning rõhutas ettevõtluse tähtsust(herbert hoover), seda valusam oli ameerikale majanduskriis, 1932 Roosevelt, kes lubas maa suurendamisel kriisidt välja viia, uus kurss majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu see eeldab sissetulekute kasvu. Keynesi teooria järgi võis selle nimel tasakaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni ehk raha ostujõu langust, R tõstis makse ja see tõstis riigivõlga. R algatatud reformid: riik organiseeris hädaabi töid, lõi uusi töökohti,kehtestati
Tol ajal oli USA presidendiks poliitik Herbert Hoover ning tema ükskõiksus töötute vastu süvendas usalduse kadumist veelgi. Hoover ei võtnud ette midagi, et rasket olukorda veidigi leevendada. Selle asemel, et inimesed oleksid investeerinud, hakati nüüd senisest enam säästma – võeti raha pankadest välja ning hoiti seda kodudes. Presidendivalimistel aastal 1933 sai vabariiklane Herbert Hoover hävitava kaotuse osaliseks ning võitjaks tuli demokraatite kandidaat Franklin Delano Roosevelt. Oma valimiskampaania ajal kõneles ta ’’uue kursi“ kehtestamise vajadusest USA majanduses. Roosevelti peamiseks eesmärgiks oli taastada usaldus Ameerika föderaalvalitsuse vastu. Sel eesmärgil sulges ta kõik pangad neljaks päevaks ja selle aja jooksul ei saanud keegi oma raha pangast välja võtta. Lisaks uuele presidendile aitas USA’s majanduskriisist üle saada ka Taastamise Finantseerimise Selts, mis
proovisid päästa olukorda vähendasid kaupade hindu, vallandasid töölisi jne. Palju inimesi jäid tööta. Inimesed ei suutnud enam endistviisi osta, seetõttu tekkis ületootmine. Miljonid inimesed olid näljas, kuid toitaineid ja vilja hävitati, et põllumajandustootjad rikastuks. Peamisteks põhjusteks peetakse ületootmist, lahendamata majandusprobleeme, valet majandamist. Majanduskriis mõjutas ka USA-d. Enam ei aidanud majanduslik liberalism ning presidendiks valiti Franklin Roosevelt, kes tegi mitmeid ümberkorraldusi uus kurss. Kõige sagedamini nimetatakse majanduskriisi lõpuks aastat 1933. Siis hakkas USA majanduskriisist üle saama. Prantsusmaal läks kauem aega, aga Inglismaad see ei mõjutanudki nii tugevalt. Diktatuuririikides võttis riik juhtimise enda kätte. 1939.aastal alanud Teine maailmasõda tekitas uue majandusliku olukorra. Suure majanduskriisi põhjused ja tulemused. 1929. aastal algas majanduskriis ehk majanduse langus
Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli lõppenud. 14. Kes olid? Millega jäädvustasid end ajalukku? Petain oli Prantsusmaa riigipea ja sõjaväelane. Chamberlain Briti peaminister, kes aitas Britannial üle elada II maailmasõjast esimesed 8 kuud. Churchill Briti peaminister, kes sõlmis NSV Liiduga ühise sõjategevuse kokkuleppe, et Hitlerit nõrgestada ning sisuliselt ka hävitada. Roosevelt USA president, kes andis suure panuse Hitleri-vastase liidu arenemisele 1942. aastal. zukov tema juhtimisel algas Stalingradi lahing. Molotov Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar, kes sõlmis koos Ribbentropiga MRP. Ribbentrop Saksamaa välisminister, kes sõlmis koos Molotoviga MRP. Mannerheim Kinnitas Soome põhiseaduse, millega Soome kuulutati vabariigiks.
poolt okupeeritud NSV Liidu alasid. Umbes samal ajal, kui toimus Kurski lahing, maabusid USA ja Briti väed Sitsiilias. Ehmunud Itaalia kuningas tagandas Mussolini ning uus valitsus sõlmis USA ja Britanniaga vaherahu. Saksa sõjajõud hõivasid Põhja- ja Kesk-Itaalia, moodustades seal fasistliku vabariigi eesotsas Mussoliniga. Itaalia kuningriik kuulutas Saksamaale sõja. 1943. aasta lõpul toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents, kus kohtusid Stalin, Roosevelt ja Churchill. Konverentsil otsustati, et USA ja Suurbritannia alustavad pealtungi sakslaste vastu Normandias ning Nõukogude sõjavägi pidi omalt poolt toetama lääneliitlasi üldpealetungiga idast. 1944. aasta esimesel poolel alustas Punaarmee võimsat pealtungi piki Nõukogude-Saksa rindejoont. 6. juunil 1944. aastal maabusid USA- Suurbritannia sõjajõud Lääne-Prantsusmaal Normandias. Liitlasvägede saabumine Normandiasse muutis Saksamaa lüüasaamise paratamatuks
3. loobutakse jõu kasutamisest riikidevahelistes suhetes 1941. aasta sügisel liitus sellega ka NSVL 1. jaanuar 1942. aasta 26. riiki, kes olid sõjaseisukorras teljeriikidega (Sksm, Jpn, Itl) kirjutasid alla Ühinenud Rahvaste Deklaratsioonile deklaratsioon lähtus Atlandi Hartast ei sõlmi ühegi teljeriigiga eraldi separaatrahu või vaherahu 28. november 1. detsember 1943. aasta Teheranis (Iraagis) kohtusid Roosevelt (USA preident), Churchill (SB peaminister) ja Stalin (Üleliidulise bolsevike Partei Keskkomitee I sekretäsr) 1. Otsustati avada II rinne Prantsusmaale Inglismaa ja USA avavad teise rinde, s.t alustavad pealetungi sakslaste vastu Prantsusmaal (NSVL pidi toetama lääneliitlasi üldpealetungiga idast) 2. SB ja USA nõustusid tunnustama NSVL 1941. aasta piire MURRANG SÕJAS Kuni 1941.a. lõpuni Saksa armee kaotusi sisuliselt tundma ei pidanud. Välksõjataktikat kasutades viidi
Hinge ärkvel hoidmisele ei tee halba ka tunnustus meist väljaspool, meie lähedastelt, tuttavatelt. Tõde on see, et inimene ei saa lõputult anda, ilma midagi vastu saamata. Tunnustust, häid soove ja kommentaare ootame me kõik. Väikesed lahked tähelepanekud teistelt sinu suunas, teevad alati tuju paremaks. Hinge ärkvel hoidmine ei ole tegelikult sugugi keeruline. "Tee, mis suudad, sellega, mis sul on, seal, kus sa oled" Nii ütles Theodore Roosevelt. Kõigega siin elus on võimalik hakkama saada. Enda ümbrust tuleb tähele panna, ennast siin elus tuleb teadvustada. Tuleb tunnetada, armastada, uskuda ja loota. Tuleb istuda kasvõi ükskord elus vaikselt akna ääres ja vaadata, kuidas puhkeb õitsele loodus ning tunda, kuidas sinu enese sees, sinu hing, avab oma õie, et sind tänada tema väärtustamise eest. See hoiab ärkvel hinge: areng, andmine ja tänu.
Meedia vägi ja vald Elame info- ja multimeedia ajastul ning meedia omab suuremat võimu kui kunagi varem. Massimeedia abil saab mõtteid realiseerida, ideid ja ideoloogiat ellu viia tegu on justkui narkootikumiga, mis teeb inimkonnast sõltlased, mürgitab ja mõjutab alateadvust. Demokraatlikes riikides tavatsetakse rääkida meediast kui neljandast võimust, mille ülesanne on avalikkuse informeerimine ja kontroll ühiskonna üle. Samuti on ta foorum, mis teenib kodanike huve. Üha enam peab paika Marshall MacLuhani kurikuulus tees : ,,Kui sind pole meedias, siis sind ei ole olemas."See, kes omab võimu meedia üle, seab paika ka mängureeglid. Ajakirjanduse võim baseerub inimhinge väga heal tundmisel ja massipsühholoogia võtete kasutamisel. Kuid milleks on meediat tarvis ning milline on tema mõju indiviidi üle? Tehnoloogia arenguga ei kaasne automaatselt oskus orienteeruda selles infotulvas, millega inimene iga pä...
Maailm kahe maailmasõja vahel 1919-1939 Maailm Esimese maailmasõja järel · Pinged suurriikide vahel säilivad · Tulemused rahuldasid väheseid (ainuke otsene võitja oli USA) · Suurim pettumus oli Saksamaal (ebaõiglased Versailles´ rahulepingu tingimused) · Sõjatulemustega polnud rahul ka Jaapan ja Itaalia · Venemaa ja Saksamaa alustavad sõjatööstuse arendamist Sõjajärgne majanduskriis · Eriti keeruline majanduslik olukord oli Saksamaal ja USAs (inflatsioon-tööpuudus- sotsiaalsete probleemide kasv-äärmusliikumiste teke-vajadus ,,kõva käega" valitseja järele) · 1920. aastate keskel algas maailmas suur majandusbuus, mis kestis aga vaid lühiajaliselt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920.aastatel · 1925 Lacarno konverents (Saksamaa osales võrdõigusliku partnerina), sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles paika pandud läänepiiri · 1928 Brian...
1929. a kriisi käigus pidid paljud elama asuma tänavatele, moodustades omamoodi linnakuid mida hakati kutsuma Hooveri küladeks (ühe Ameerika poliitiku järgi). Kaasnesid ka näljahädad, sest polnud raha, et süüa osta. Need õnnelikud, kes olid suutnud oma majandusliku seisu säilitada või mitte väga palju sellest kaotada, korraldasid vaesematele supikööke, et nad saaksid natukenegi süüa. Kriisi ajal toimusid Ameerikas presidendi valimised, mille võitis Franklin Delano Roosevelt, kes soovis rahvale pakkuda kolme asja Kergendust, Taassündi ja Reforme. Valimiskampaania ajal võitis Roosvelt inimeste südamed oma ,,Uue kursi" (New Deal) plaaniga. See nägi ette, et riik hakkab sekkuma majandusse, peamiselt toetati nelja valdkonda: pangandust, kus taastati inimeste hoiused; põllumajandust, kus riik hakkas maksma farmeritele, et nad toodaksid vähem kaupu; toetati töötuid sellega, et loodi uusi töökohti,
Tal oli ka tugev usk natsionalismi. Ta näitas seda, kui ta tutvustas Viie Aasta Plaani Nõukogude Liidule. Ta tutvustas seda plaani Nõukogude Liidule sellepärast, et too oleks palju arenenum kui teised võimsad riigid. Ta uskus, et Nõukogude Liit oli abiks kõikidele riikidele. Ta ütles 1928 aastal: ,,Me oleme 50 kuni 100 aastat kõrgearenenud riikidele maas." (Winston Chruchhill, Theodore Roosevelt, Joseph Stalin Yalta konverentsil) Mida ta tegi Venemaal negatiivselt ja positiivselt? Positiivselt keskklass kerkis esile, naised võisid teha meeste töid tööstuses tekitas paremat haridust, mis andis Venemaale oma väljaõpetatud tehnikuid kollektiviseerimises oli positiivne joon vaestele oli see, et vaesemad said jagatud kasumit tänu Viie Aasta Plaanile kõik said vähemalt natukenegi süüa
a) Uute tootmisviisidega hulgi toodetud toodetele ei jätkunud tarbijaid. b) Kriis põhjustas suure tööpuuduse, millega kaasnes nälg, mässude oht jms c) Kriis kestis väga kaua: viis aastat Kriisist väljumiseks kasutati peamiselt kahte teed: a) DIKTATUUR. Arvati, et päästjaks on karmikäeline valitseja. Demokraatia asendus osades riikides diktatuuriga. Riik sekkus majandusellu. b) DEMOKRAATILIK „UUS KURSS“. Roosevelt koostas suure tegevuskava (New Deal), mis pidi ergutama tööstust ja looma uusi töökohti. Ka teistes riikides tehti sarnaseid reforme. TV lk 14 ül 1 Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda 1) Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel 2) Kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu Mil moel muutus naiste roll ühiskonnaelus võrreldes varasemate aegadega?
Põhjsued: ületootmine, ebamajanduslik käitumine( lõhkilaenamine), Riigi mittesekkumine majanduse juhtimisse, maailmamajanduse ohanematus, palju lahendamata majandusprobleeme Tagajärjed. Kestis eelmistest kauem- 5 aastat, uued tootmisviisid võimaldasid kül ltoota, kui dneile polnud tarbijaid, kriis tõi kaasa nälja ja suure tööpuuduse, muud sotsiaalsed probleemid. Riik pidi rakendama meetmeid , et majandust turgutada. Roosevelt tegi new deali, mis oli Usa majandusele väga kasulik. Suur depressioon USA-s see oli suurem kui eelnevad kriisid, tuhanded ettevõtted läksid pankrotti, teahsed ja vabrikud seiskusid. Alandati hindu, vähendati tootmist, vallandati- tehti kõik et olukorda päästa. Elanikkonna ostujõud langes kiirelt, kuan polnud tööd, või oli väike palk. Inimesed olid näljas, kuid toitu hävitati.
Seda nimetatakse holokaustiks. 22. juuni 1941 ründab Saksamaa Nõukogude Liitu, mida Venemaal kutsutakse Suureks Isamaasõjaks. 1941. aasta lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega Punaarmee sundis sakslasi pealinna alt taganema. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning seejärel astus sõtta ka USA. Samuti teatasid ka Saksamaa ja Itaalia, et on ameeriklastega sõjajalal. 1941. aasta augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi Hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. 1942. aasta juunis toimus aga Hawaii saarestiku Midway atolli juures merelahing, kus USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tundma suure kaotuse valu. Samal aastal kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklaratsioonile, millega lubasid nad, et nad kasutavad kõike võimalike vahendeid nende hävitamiseks. Neid hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks.
Põhjas murti läbi Leningradi blokaad, kuid Narva all pandi punaväe edasitung kauemaks kui pooleks aastaks seisma.22. juunil 1944 algas Nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. Teherani konverents toimus 1943 lõpul ja seal tegid lääneriigid Stalinile järjekordseid järeleandmisi, tunnustades NSV Liidu 1941. aasta piire. 1945 veebruar toimus Jalta konverents, millel osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Franciscos ÜRO. Nõukogude väed tungisid Mandzuuriasse ja Koreasse, purustades Jaapani miljonilise armee. Pärast seda olid juhid nõus tingimusteta alla andma ning 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli ametlikult lõppenud. Kokku hukkus ligi 60 miljonit inimest, neist
rahasüsteemi korrastamisel. 1956 aastal, kui akadeemilistes ringkondades võimutsesid keinsislased, ilmus Friedmani Raha koguse teooria, mis oli põhimõtteliselt keinsluse vastane. 1960 aastatel, kui Keynesi mõju hakkas juba vähenema teatas Nixon, et kõiki poliitikud on keinsistid. Keynesi täht oli kõige briljantsem 1964 aastal, kui Kennedy- Johnsoni valitsus asus rakendama fiskaalpoliitilisi meetmeid. Keynes suri 1946 aastal. Keinsismi põhimõtted Keinslus (Keynes) 1935 aasta Roosevelt "New Deal" · suurendada avaliku sektori töötajate palkasid · seega suureneb nende ostujõud · see suurendab nõudlust ja tarbimist · põhjustab tootmise kasvu · töökohtade teke, suurem tööhõive Keynesi töödest Keynes kummutas klassikute tõestused majanduse iseregulatsiooni jõust ja pani uskuma majandustegevuse kiire languse võimalikkusest. Oma põhiteoses The General Theory of Employment, Interest and Money ühendas
Põhjsued: ületootmine, ebamajanduslik käitumine( lõhkilaenamine), Riigi mittesekkumine majanduse juhtimisse, maailmamajanduse ohanematus, palju lahendamata majandusprobleeme Tagajärjed. Kestis eelmistest kauem- 5 aastat, uued tootmisviisid võimaldasid kül ltoota, kui dneile polnud tarbijaid, kriis tõi kaasa nälja ja suure tööpuuduse, muud sotsiaalsed probleemid. Riik pidi rakendama meetmeid , et majandust turgutada. Roosevelt tegi new deali, mis oli Usa majandusele väga kasulik. Suur depressioon USA-s see oli suurem kui eelnevad kriisid, tuhanded ettevõtted läksid pankrotti, teahsed ja vabrikud seiskusid. Alandati hindu, vähendati tootmist, vallandati- tehti kõik et olukorda päästa. Elanikkonna ostujõud langes kiirelt, kuan polnud tööd, või oli väike palk. Inimesed olid näljas, kuid toitu hävitati.
Kollaborandid võõrvõimuga koostööd tegevad inimesed 17. Holokaust juutide hävitamispoliitika 18. La Résistance vastupanuliikumine Prantsusmaal, mis oli tingitud Saksamaa poliitikast. Aitas liitlasi luureandmetega, toimetas maalt välja liitlaste lendureid, kes olid alla tulistatud, ning pani toime sabotaaziakte. 19. Armija Krajova Londonis asuva eksiilvalitsuse loodud põrandaalune armee Poolas. 20. Atlandi harta augustis 1941.a. kirjutasid alla Roosevelt ja Churchill. Lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. Ametlikult tugines Atlandi hartale Hitleri-vastane koalitsioon. 21. ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Loodi 1945.a Jalta konverentsil. 22. V-1 piloodita lennumürsk V-2 rakett Uued relvaliigid, mida Saksamaa kasutas Ardennide lahingus Inglismaa vastu. KES OLID JA MIDA TEGID 1. F. Franco Hispaania kindral. Juhtis vastuhaku 1936.a. 2. N
Seda nimetatakse holokaustiks. 22. juuni 1941 ründab Saksamaa Nõukogude Liitu, mida Venemaal kutsutakse Suureks Isamaasõjaks. 1941. aasta lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega Punaarmee sundis sakslasi pealinna alt taganema. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning seejärel astus sõtta ka USA. Samuti teatasid ka Saksamaa ja Itaalia, et on ameeriklastega sõjajalal. 1941. aasta augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi Hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. 1942. aasta juunis toimus aga Hawaii saarestiku Midway atolli juures merelahing, kus USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tundma suure kaotuse valu. Samal aastal kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklaratsioonile, millega lubasid nad, et nad kasutavad kõike võimalike vahendeid nende hävitamiseks. Neid hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks.
14. Lääneriigid külma sõja ajal §25, (30,) 31, 32 lääneriigid mõistena alles pärast II NB! maailmasõda 1. Üldistuseks · eesmärk: demokraatiat kaitsta - alade jagamine - Marshalli plaan - Kolmanda maailma riigid - eeskujuks heaoluühiskond · rõhutati koostööd - kuni 1949 ka NSV Liiduga - Saksamaaga, Jaapaniga - rahvusvahelised institutsioonid USA presidendid: · 1933-1945 F. D. Roosevelt · 1945-1953 H. Truman · 1953-1961 D. Eisenhower · 1961-1963 J. F. Kennedy · 1963-1969 L. Johnson · 1969-1974 R. Nixon · 1974-1977 G. Ford · 1977-1981 J. Carter · 1981-1989 R. Reagan · 1989-1993 G. Bush senior · 1993-2001 B. Clinton · 2001-2009 G. Bush · alates 2009 B. Obama 2. USA · aktiivne välispoliitika - Trumani doktriin kommunismi leviku vältimiseks majanduslik ja sõjaline abi - Eisenhoweri doktriin kommunismi pidurdamiseks kasutada sõjalist jõudu
BALTI RIIKIDE AJALUGU 08.september.2011 1154. aastal Tallinna esmamainimine 1095. Aastal Ristisõjad algasid 632. Aastal Araabia riigi teke Balti riikide teke on seotud Ristisõdadega. 1201. Aasta Riia linn Riiga suunduti, kuna jõe kaudu oli väga hea ja lihtne pääseda Venemaale, Novgorodi Teema Eesti Läti Leedu MAINIMINE 1154. aasta Idris 1201. aasta Riia 14.09.1009 nunnad Araabika kirjeldasid Leedut SÕJAD/ISIKUD Lembitu (positiivne) Kaupo (positiivne ja 06.07.1253 negatiivne) Mindaugas kroonis end kuningaks (positiivne) ...
4. 20 saj Tööpartei ehk Leiboristlik Partei SBR sotsiaaldemokraadid Ameerika Ühendriigid 1. Kasvas väline võimsus, kodanike jõukus, taheti teha lõpp alkoholi tarbimisele nn kuiv seadus (inimesed ei loobunud- kuritegevus e maffia, rikastus salaalkoholi toel ja mõju suurenes) 2. Ameerika tundus olevat tuhande võimaluse maa Ameerika üheks rikkaimaks meheks tõusnud president Herbert Hoover 3. 1929 majanduskriis, massiline vaesumine 4. 1932 USA presidendiks Franklin Delano Roosevelt lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia 5. Roosevelti reform NEW DEAL (uus kurss) tuleb soodustada tarbimise kasvu, elanike sissetulekute suurendamine, tõstis makse, suurendas riigivõlga 6. Tähtsaimad reormid: uute töökohtade loomise toetamine riigi poolt, kehtestati seadusega miinimumtöötasu ja tööpäeva maksimaalne pikkus, suurendati ametiühingute õigusi,
ajalukku läinud lause, et tal ei ole neile pakkuda muud kui verd, vaeva, higi ja pisaraid. Churchill on kirjutanud: ,,Ma tundsin, nagu oleksin jalutanud koos saatusega, et kogu mu senine elu oli vaid ettevalmistus selleks tunniks". Augustis ja septembris kulmineerus õhulahing Britannia pärast. Churchill mõistis, et võit saab teoks ainult koostöös USA-ga. 40ndal aastal said alguse USA-Britannia erilised suhted. 1941. a 14. augustil kohtusid Churchill ja USA president F. D. Roosevelt Kanada rannikul Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal. Nad avaldasid deklaratsiooni, milles sõnastasid Saksamaa vastase sõja ja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Dokument kandis nime Atlandi harta. Churchilli, Stalini ja Rooseveldi esimene kohtumine leidis aset Teheranis 1943. a 28. novembrist 1. detsembrini. Nad arutasid strateegiaid, kuidas sõda võita. 1944. oktoobris külastab Churchill Moskvat, et kohtuda Stalini ja Nõukogude Liidu juhtkonnaga
Võidutses majanduslik liberalism. 1920-aastatel kasvas kuritegevus, üks selle põhjusi oli kehtestatud keeluseadus (alkohoolsete jookide valmistamist, müüki ning sisse- ja väljavedu keelav seadus). Tekkis maffia (Al Capone). Ülemaailmne majanduskriis sai alguse börsikrahhist Ameerikas. 1929. a. 1932. aastani vähenes tööstustoodangu maht 50%, paljud jäid töötuks. Edgar Hoover jäi põhimõtte juurde, et riigi asi ei ole majandust juhtida. 1932. a. valiti presidendiks F. D. Roosevelt. New deal (1933. märtsis juuni), majandus hakkas ülesmäge minema. 1938 teine majanduskriis. Koostati Saksamaa abistamiseks Dowesi ja Jongi plaan, eesmärgiks luua Euroopas norm. maj. situatsioon, millega kaasneks ka poliitiline stabiilsus. Briandi-Kellogi pakt nägi ette sõjalisest jõust loobumist riikidevahelistes suhetes. 1935. a. võeti vastu neutraliteediseadus, mis eeldas Ühendriikide mitteosalemist Euroopa poliitilistes liitudes. 1933
1940 12. märts: Lõppes Soome Talvesõda / 9. aprill: Taani okupeerimine Saksamaa poolt. / Aprill juuni: Norra okupeerimine Saksamaa poolt. / Juuniaugust: Eesti, Läti ja Leedu annekteerimine sõjalise jõuga ähvardades ning inkorporeerimine NL-u / 18. detsember: Hitler kinnitas Barbarossa plaani. 1945 4.11. veebruar Krimmi konverents 8. mai Saksamaa kapituleerus / 17. juuli2. august Potsdami konverents / 6. august USA heitis tuumapommi Hiroshimale / 8. august Nõukogude Liit kuulutas sõja Jaapanile / 9. august USA heitis tuumapommi Nagasakile / 2. september Sõda lõppes Jaapani kapituleerumisega Kummaline sõda- toimus Prantsuse-Briti ja Saksamaa vägede vahel. See sõda kandis sellepärast sellist nime, sest sõda oli välja kuulutatud, aga sõjategevust ei toimunud. Inglaste visa vastupanu sundis Hitlerit loobuma Suurbritannia-vastase meredessandi kavadest, ent nüüd hakati koostama sõjaplaane Nõukogude Liidu vastu. Samas tugevdas Sa...
Saksamaa tee II Maailmasõtta Selles arutluses arutleme selle üle, kuidas Saksamaa valmistus II Maailmasõjaks ning kuidas ta kindlustas teed endale. On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa. Hitleri positsioon tugevnes, teda toetas Itaalia, Suurbritannia lootis järeleandmisega sakslaste indu jahutada ning Prantsusmaa ei julgenud üksinda sõtta astuda. Kuna austerlaste hulgas oli tollal märkimisväärne hulk Saksa-meelseid, ei paistnud ühendamine vägivaldsena. 1938 nõud...
EISENHOWERi DOKTRIIN ameeriklastel tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine. BREzNEVI DOKTRIIN NSV Liidul on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal ning, et NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus. VIETNAMISEERIMINE poliitika, mille kohaselt sõda toimub USA relvade, aga vietnamlaste kätega. Ennem USA rahurääkimisi ja sõjast eemaldumist. BERLIINI MÜÜR kui külma sõja sümbol NSVL ehitas müüri, et tõkestada inimesi Läände minemast. Ühel pool müüri demokraatia, teisel pool sotsialism, see eraldas neid maailmavaateid reaalselt. KUUBA KRIIS - oli külma sõja kõige tugevam konflikt, sest maailm oli tuumasõja äärel. Kuubas kehtis kommunism, USA üritas seal kehtestada demokraatiat, mille tulemusena NSVL lõi sinna oma raketibaasi. Kennedy pani Hrustsovi fakti ette- likvideerida baasid, muidu USA ründab NSV Liitu. NSVL tegi seda, kuid USA lubas Kuubat mitte vallutada 1962.a VASAKPOOLNE REzIIM NSVL, Hiina...
Rahvasteliit: Pariisi rahukonverentsil loodud org, eesmärgiks riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine; rahvusvaheline koostöö. Diktatuur: mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Propaganda: uudised, teave ja kihutustöö, eesmärgiks panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Agressor: sõjaalgataja ja vallutaja. Compiegne'i vaherahu: lõpetas sõja. Berliini-Rooma telg: 1936a sõlmitud Saksamaa ja Itaalia sõjalis- poliitiline liit. Roosevelt: 1932a valiti USA presidendiks. Tegi suuri ulatuslikke reforme(kehtestati kontroll panganduse üle, riik hakkas reguleerima põllumajandust(maksti et põllumehed oma vilja hävitaksid), korraldati hädaabitöid, üritati luua uusi töökohti, riik hakkas hoolitsema abivajajate eest). 1933a hakkas USA majanduslik olukord paranema. Meeldisid ajalugu ja keeled. 1881 jäi lastehalvatusse. Sellegipoolest valiti teda 4x presidendiks. Peale viimast korda suri ajuverejooksu. Majanduskriisi põhjuseid:
MS põhjused: massitootmine, ülelaenamine, majanduse riikliku reguleerimise puudumine, majanduse tasakaalustamatus. MS tagajärjed: poliilised, sots- kõikdes maades suurenes nende inimeste arv, kes hakkasid pooldama poliitilisi erakondi ja ideloogiaid, valitsused hakkaisd seadma piirangui ühe või teise kauba sissevedude ühest või teisest riigist, tervavad vastuolud Ims võitjate ja kaotajate vahel. Majan- suur töötute arv, usaldamatus paberraha suhtes, ettevõtete pankrotistumine. Roosevelt kriis: suurendas järsult riigivõlga, suurendas makse, et koondada föderaalvõimu kätte palju raha, valitsus investeeris raha suurtesse ehitusprojektidesse. Nats revolutsioon- kommunistide, sotsiaaldemokraatide ja katolooklaste-massiline arreteerimine. Riigijuhtimises kaotati föderalismi põhimõte, keelati kõik poliitilised parteid,ametiühingud, kultuurielu natsipartei ideoloogia kontrollialla. Fasismi tunnusjooned:
pool, the Korean War Veterans Memorial, the Vietnam Veterans Memorial, and the Albert Einstein Memorial. The National Archives houses thousands of documents important to American history including the Declaration of Independence, the United States Constitution, and the Bill of Rights. Located directly south of the mall, the Tidal Basin features rows of Japanese cherry blossom trees that were presented as gifts from the nation of Japan. The Franklin Delano Roosevelt Memorial, Jefferson Memorial, and the District of Columbia War Memorial are located around the Tidal Basin. 2. The Smithsonian Institution is an educational foundation chartered by Congress in 1846 that maintains most of the nation's official museums and galleries in Washington, D.C. The U.S. government partially funds the Smithsonian, thus making its collections open to the public free of charge. The most visited of the Smithsonian
kõige vähem lubada suurriigid. Iga liigutus, mida superriigid teevad, mõjutab nende positsiooni maailmas ning juhikohal püsimiseks korraldatud rünnakuid või meeleavaldusi ei saa alati hukka mõista. Pärast esimest maailmasõda oli Jaapani ja Ameerika vahel sõlmitud rahuleping, kuid siiski otsustas Jaapan rünnata Hawaiis asuvat Pearl Harborit. See oli Ameerika jaoks väga ootamatu ning rahvas oli sokis. Pärast jaapanlaste pealetungi ei saanud president Roosevelt käed rüpes istuma jääda ning juba paari päeva pärast korraldati etteaimamatu vasturünnak Tokyosse, et näidata Ameerika võimsust ja kõva südant maailmale. Ameerika oleks võinud ka lootma jääda, et rahulepingu tõttu rohkem konflikte Jaapaniga ei tule, kuid see oleks olnud vaid illusioon ja mõjunud rahvale laastavalt. Riigi otsus mõjutab kõige enam kodanikke ning ilma vasturünnakuta oleks see tähendanud Ameerika allandmist ja suurt võimulangust terve maailmas.
diktatuur Winston Churdull üks väheseid Lääne-Euroopa poliitikuid, kes mõistis ohtu, mida demokraatlikutele riikidele kuulutavad diktatuurid ja tugevnev Natsi-Saksamaa. Oli sõjavarustuse minister, pani aluse tankide hulgitootmisele, kuulus ka valitsuse koosseisu, võitles kommunismi vastu, II MS ajal tegeles Suurbritannia peaministrina Hitleri-vastase liidu loomisega. Tunnustatakse ka maalikunstnikuna, publisti ja kirjanikuna. Franklin Roosevelt 1932.a. USA presidendiks, innustas rahvast elu paremaks muutma, hakkas riigis teostama reforme, koostas New Deal'i ning see toimis ja USA väljus majanduskriisist. TEEMAD Maailm pärast I maailmasõda- uued riigipiirid soodustasid uue sõja puhkemist, Antandi suurriigid tahtsid oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta. Loodi Rahvasteliit, et arendada majanduslikku ja kultuurilist koostööd
Douglas MacArthur Douglas MacArthur oli USA sõjaväelane ja armee kindral, kes juhtis Teise maailmasõja ajal USA relvajõude Vaikse ookeani sõjatandril. MacArthur oli USA avalikkuses väga tuntud ja kõrgelt hinnatud väejuht. Ta oli üks viiest meest, kes on tõusnud Ameerika armee peasekretäri kohale, mis on teine kõrgeim positsioon armees ja ainult 5 hõbetähega ohvitseridele. Samuti ainus mees, kes on kunagi saanud Filipiinide armee väli-marssaliks. MacArthur sündis 26. jaanuaril 1880. aastal Arkansases. Ta vanemad olid Mary Pinkney Hardy MacArthur ja Arthur MacArthur, Jr., kes oli USA armee kapten. Hiljem sai ta Austusavalduse Medali (inglise keeles Medal of Honor) oma saavutuste eest Ameerika kodusõja ajal ja ta edendati leitnant-kindraliks. Lisaks Douglasele oli neil veel kaks poega, kes surid noores eas. Neil oli range ja sõjaväelise korraga perekond. MacArthur kirjutas oma memuaaris “Reminiscences”: "Ma õpp...
Saksamaaga kolmikpakti. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes 12 Euroopa riiki, kus hakati tegema juutide hävitustööd .Seda nimetati holokaustiks. 22.juunil 1941. tungis Hitler kallale NL-ile, ennetades NL rünnakut kahe nädala võrra. NL sattus Saksamaa vastaste leeri ning Chruchill hakkas Stalinis nägema liitlast. 1941. kirjutasid NL ja Suurbritannia alla ühisele sõjategevuse kokkuleppele ning USA president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahingus 1942.aasta lõpus ja 1943.aasta alguses. 1943. suvel tegi Hitler viimase katse vallutada Punaarmee väed, kuid nad ebaõnnestusid ning NL võitis tagasi 2/3 vallutatud aladest. Samal ajal tagandas Itaalia kuningas Mussolini, kes koos Saksa vägedega okupeeris Põhja- ja Kesk-Itaalia. Itaalia kuningriik kuulutas Saksamaale sõja. 1944. alustas Punaarmee vallutama
tagasi kodusaarte suunas. Paralleelselt sõjaliste sammudega jätkus vilgas diplomaatiline tegevus, et koordineerida liitlasi teljeriikide (Saksamaa ja tema liitlased) purustamisel. Paraku kaasnes sellega USA ja Suurbritannia järeleandlikkus Stalini nõudmiste eel, mis tekitas ohu, et Kesk-Euroopa riigid jäetakse pärast sõja lõppu Nõukogude Liidu mõjusfääri. Jaanuaris 1943 toimunud Casablanca konverentsil jõudsid USA president Roosevelt ja Suurbritannia peaminister Churchill kokkuleppele, et Saksamaa ja Jaapan tuleb sundida tingimusteta kapituleeruma. 18. 30. oktoobril 1943 koostati Moskvas liitlaste välisministrite konverentsil "Nelja riigi deklaratsioon üldise julgeoleku küsimustes". Selles otsustati võidelda teljeriikide tingimusteta kapitulatsioonini, kehtestada Itaalias demokraatlik valitsemiskord ja taastada Austria iseseisvus. Teise rinde avamise kohta USA ja Suurbritannia kohustusi veel ei võtnud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
