idarindel initsiatiiv venelaste kätte. b) USA ja GB tegid dessandi Sitsiilias. Selle peale Itaalias sisekriis ja kuningas tagandas Mussolini 25.juulil 1943 ja septembris sõlmis uus Itaalia valitsus liitlastega vaherahu. Sellega polnud sakslased nõus - okupeerisid septembris Põhja- ja Kesk-Itaalia, vabastasid Mussolini ja panid ta uuesti enda loodud Salo vabariigi etteotsa. Itaalias jätkus nüüd saksa vägede tugev vastupanu liitlaste edasitungile. 2. Teherani konverents 1943 - Roosevelt, Churchill, Stalin - liitlased avavad teise rinde Prantsusmaal - NL kuulutab peale Saksamaa purustamist Jaapanile sõja - NL tunnustas Poola eksiilvalitsust - liitlased tunnustasid NL 1940.a. piire, aga keeldusid Baltimaade annekteerimise õiguspärasuse tunnustamises V. Sõja lõpp 1944.a.-1945 1. Sõda jõuab Saksamaa piiridele a) Idas NL pealetung kogu rinde ulatuses - sõda Baltimaades. 9.märtsil oli Tallinna pommitamine, 22.septembril vallutati Tallinn
Saksamaad. Diplomaatilises kitsikuses viibiv Hitler neelaski konksu alla. Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop tuli Moskvasse ja 23. augustil kirjutas ta koos NSV Liidu välisasjade rahvakomissari Vjatseslav Molotoviga alla Mittekallaletungilepingule Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel, millega jagati kogu Vahe- Euroopa. USA Juba aastal 1938 nägi USA president Franklin Delano Roosevelt ette suurendada sõjalennukite aastatoodangut 10 000-lt 20 000-le ja mais 1940 kuni 50 000-le. USA ei sõdinud tollal, kuid valmistus sõjaks. Suur-Saksamaa loomine Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa (Austria liitumist nimetatakse ka "anschlussiks" (saksa Anschluss 'liitmine'). Hitleri
Zis-110 ZIS-110 oli aastatel 1945–1959 Nõukogude Liidus Moskvas Stalini-nimelises autotehases ZIS toodetud limusiin.ZIS-110 oli parteiladviku esindussedaan, mis oli mõeldud asendama 1930. aastatel toodetud mudelit ZIS-101. Tavakodanikele autot ZIS-110 ei müüdud. Esimesed autod läksid erakätesse alles 1970. ja 1980. aastatel.ZIS-110 protüübiks oli 1938 toodetud Packard Super Eight mudel 180, mille kinkis USA president Franklin Roosevelt Jossif Stalinile 1942. Kuid ZIS-110 ei ole Packardi täpne koopia. Enamik varuosadest on valmistatud mitte toll-, vaid meetermõõdustikus ja tehases on valmistatud uued kerestantsid, mistõttu Packardi detailid ZIS-ile varuosadeks üldjuhul ei kõlba. Kuid väliselt on need autod omavahel siiski nii sarnased, et nende eristamiseks peab nende konstruktsiooni peensusteni tundma.ZIS-110 väljatöötamise eest anti autokonstruktoritele A. Ostrovtsevile, B. Fittermanile, L. Gussevile ja A
lõpetasid tegevuse, miljonid inimesed jäid töötuks ning kaotasid sissetuleku. Lisaks laenude soetamisele tekkis majanduskriis veel maailmamajanduse kohanematuse ja kaupade ületootmise tõttu. Kuna USA oli maailmamajandusejuhtriik, siis jõudis majanduskriis ka Euroopa riikidesse. Majandus hakkas paranema alles 1933. aastal, kui aasta eest oli valitud USA uueks presidendiks F.D.Roosevelt, kes asus teostama reforme ja koostas mitme aasta peale jagatud tegevuskava, mida Roosevelt nimetas New Deal-iks. Roosevelti reformidega sarnaseid ümberkorraldusi tehti ka teistes riikides, kus oli piisavalt vajalikke vahendeid ja tugev demokraatlik korn (näiteks Prantsusmaal). Paraku oli ka teine viis majanduskriis ületada. Seda kasutati sellistes riikides, kus demokraatia oli nõrk. Seal mindi üle diktatuurile. Majanduselus tähendas see seda, et riik sekkus aktiivselt tootmis- ja kaubandusettevõtete ning pankade tegevusse. Riik otsustas, mida ja kui palju toota
Millisesse kliimavöötmesse see jõgi kuulub?parasvööde ja troopiline Abi saad määramisel õp.lk.61 tabelist või lk.60 hüdrograafidest. 3. . Hooveri tamm: http://www.tehnikamaailm.ee/exegi-monumentum-presidendi-tamm/ Miks on tammil selline nimi? Kongressi aktiga 14. veebruarist 1931 sai ehitise ametlikuks nimeks Hooveri tamm, kuid kuna 1932. aastal sai presidendiks F. D. Roosevelt, siis ühe tema pugejaliku abilise, H. Ickesi, eestvedamisel muudeti nimi tagasi Boulderi tammiks, see aga omakorda 1947. aastal tagasi Hooveri tammiks Miks kutsutakse seda tehnikaimeks?tema suurus ja kasutati keerulisi ehitusmeetodeid. Mis eesmärgil rajati tamm?selleks, et toota elektrit Mis võib ohustada tulevikus tammi seiskumist? kasvav veetarbimine ja üha kahanev veevaru ei vii lõppkokkuvõttes selleni, et jaam peab üldse töö lõpetama. 4
Ajaloo 20. Sajandi tähtsamad isikud A) Leonid Breznev b)NSVL c) 1964-1982 d) millega ta ajalukku läks või mis ta tegi? a)Franklin Delano Roosevelt B) USA C) 1930-1945 d) Tegi majanduskriisit välja tulemiseks uuendus kava New Deal a) Adolf Hitler b) Saksamaa c) 1933-1945 d) Ma olen natside iga ja natsionalismi välja töötaja ja Saksamaa ning okupeeritud alade diktaator a) Jossif Stalin b) NSVL c) 1920-1953 d) Sotsialismi eest vedaja Lenini järglane ja NSVL diktaator A) Winston Churchill B) Suurbritannis C) 1914-1960 D) Tema sõlmis koos USA-ga Hitleri -Vastase Koalitsiooni ja oli
ostujõudu.), vaesuse , mässude ohu ning muud sotsiaalsed probleemid. See kõik aitas kaasa loomulikult diktatuuri tekkimisele. See kriis oli kestnud väga- väga pikka aega 5 aastat. Varem olid kriisid lõppenud kiiremini nüüd said kõik aru, kriisist välja pääsemiseks , pidi sekkuma riik. Esialgu küll USA riik keeldus sekkumast kuna riigipea väitis, et Majanduskriis lõppeb ise. Kuid kui riigipeaks sai Franklin Delano Roosevelt muutus väga palju asju. Ta innustas inimesi tegutsema ja püüdlema sellepoole, et elujärg paraneks. Rooselvelt tegutses kindlalt ta tegi ka uusi reforme. Tänu talle hakkasid tegema muudatusi ka teised riigid. Kuid osades riikides polnud nii tugev demokraatia kui USA-s. Seal kus demokraatia puudus või oli väga nõrk, asendus see diktatuuriga. Riik sekkus majanduslikesse asjadesse. Kui palju ja mida toota? Euroopa ja kogu maailma jaoks osutus saatuslikuks Hitler ja natsid. Nad küll
Ajalugu. Nukogude-Saksamaa sja puhkemine. Peale MRP slmimist muutusid Nukogude Liit ja Saksamaa peaaegu et liitlasteks. Nad mlemad koos rndasid Poolat. Hitler lasi vlja ttada Barbarossa plaani 1940. Saksa sjaplaan Nukogude Liidule kallale tungimiseks.Seda hoiti salajases.Sakslastel polnud kavas tervet Nukogude Liidu teritooriumit vallutada vaid kuskile Volga je ja Uurali mestike piirkonda juda. Prast oli plaanis lennuve lke anda. Clausewitz - " Venemaad on lootusetu vallutada kuna ta on liiga suur". Groza plaan - Nukogude Liidu sjaplaan Saksamaa rndamiseks. 22.juuni 1941 Saksamaa tungis Nukogude Liidule kallale. Sja algus oli Saksamaale vga edukas.Nukogude ved langesid massiliselt vangi.Ilmutasid viletsat sjalist vimekust. Taganesid kiiresti Ida poole.(lk 137-138) Vaata kaarti lk 137. Sakslased kasutasid vlksja ehk Blitzkriegi taktikat.Tankiksuste lbimurdes rindest. mberpiiramisoperatsioonides.Vangi langes umbes 3,5 miljonit vene...
stabiilset valitsust. 2. Võrdle USA, Inglismaa ja Prantsusmaa majanduslikku arengut. Millest olenes riigi majandusliku arengu edukus? USA:Arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti.Kasvas mitte ainult Ühendriikide väline võimsus,vaid ka tema kodanike jõukus.Ameerikad peati kui tuhandete võimaluste maaks,kus igaüks võis ennast miljonääriks töödata.1929 aasal algas majanduskriis ning sellega kaasnes rahva vaesumine.Franklin Delano Roosevelt Ameerika president aitas Ameerika majanduskriisist välja. Inglismaa:Kaotas maailmas juhtiva koha Ameerika Ühendriikidele.Inglismaa osa maailma majanduses kahanes.Eriti raskeks muutus olukord sellistes tradisoonilistes tööstusharudes nagu söe- ja tekstiilitööstus.1918.aasta valimisreformiga suurendati valimisõguslike isikuta arv pea kolmekordseks.Välispollitikas oli Suurbritannia sunnitud järiest rohkem tegelema impeeriumi rahvastu iseseisvuspüüetega.
stabiilset valitsust. 2. Võrdle USA, Inglismaa ja Prantsusmaa majanduslikku arengut. Millest olenes riigi majandusliku arengu edukus? USA:Arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti.Kasvas mitte ainult Ühendriikide väline võimsus,vaid ka tema kodanike jõukus.Ameerikad peati kui tuhandete võimaluste maaks,kus igaüks võis ennast miljonääriks töödata.1929 aasal algas majanduskriis ning sellega kaasnes rahva vaesumine.Franklin Delano Roosevelt Ameerika president aitas Ameerika majanduskriisist välja. Inglismaa:Kaotas maailmas juhtiva koha Ameerika Ühendriikidele.Inglismaa osa maailma majanduses kahanes.Eriti raskeks muutus olukord sellistes tradisoonilistes tööstusharudes nagu söe- ja tekstiilitööstus.1918.aasta valimisreformiga suurendati valimisõguslike isikuta arv pea kolmekordseks.Välispollitikas oli Suurbritannia sunnitud järiest rohkem tegelema impeeriumi rahvastu iseseisvuspüüetega.
Mida soome saavutas: vallutas tagasi Karjala maakitsuse aga kaotati need taas. Tulemused: sõlmiti vaherahu 19.septembril 1944. Kes kellega II maailmasõjas sõdis? Saksamaa - NSV Liit, Jaapan - USA, Prantsusmaa+Suurbritannia Saksamaa, Saksamaa Poola, NSV Liit Poola. Atlandi harta 14. aug. 1941 Sõlmiti USA ja Suurbritannia vahel. Sõnastati sõja eesmärgid ja süjajärgse korralduse põhimõtted. Konverentsid: TEHERAN 1943. Stalin, Roosevelt ja Churchill nõudsid Saksamaalt tingumusteta kapitulatsiooni. Lepiti kokku sõjapidamises otsustati avada teine rinne ja see, et NSV Liit astub sõtta Jaapani vastu. JALTA veebruar 1945. Osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Kooskõlastatus Saksamaa lõpliku purustamise ja sõjajärgse maailmakorralduse plaanid. Määrati kindlaks ÜRA asutamiskonverentsi aeg. POTSDAM juuli-aug 1945. Osalesid Truman, Stalin ja Churchill. Arutati Saksamaa sõjajärgse korraldamise
alkoholi keeld, laenamine(tagatiseta laenamine, pank ei kontrollinud laenu saajat jne ), ameerika ideaaliks oli vaba turumajandus ja see tähendab, et riik on majandusest absoluutselt eemal, Mõju-30.aastate algust nimetatakse suure depressiooni ajaks, tööpuudus, enesetappude arv, kuritegevuse suurenemine, kõik maailmariigid said kannatada, ainuke kes ei kannatanud otseselt oli Nõukogude Liit, enim kannatada sai Saksamaa Euroopa riikidest, Franklin Delano Roosevelt tõi Ameerika majanduskriisist välja, umbes 33-34 aastatel hakkas depressioon taanduma New deal-riiklikud töökohad, DEMOKRAATLIKUD RIIGID lllllLk 80-85 Probleemid: USA Prantsusmaa Inglismaa Sisepoliitikas Vabariiklaste poliitika, Ei tekkinud Tulid kõige kiiremini mis piiras riigi stabiilseid poliitilisi majanduskriisist
*ehitustegevuse elavnemine, hakati ehitama pilvelõhkujaid *edusammud lennunduses, ületati Atlandi ookean ja sai alguse reisilennundus 25. Miks 1932.a. valimistel võitsid USA-s demokraadid? Vabariiklasest president Herbert Hoover jäi oma põhimõtte juurde, et ei ole riigi asi majandust juhtida. Majanduskriisi tekkides lootsid ettevõtjad aga abi ja oodati riigipealt veidi teistsugust käitumist. Seega valisid paljud demokraadid, kelle eesotsas oli president Franklin Delano Roosevelt. 26. Milliseid takistusi kohtas Roosevelt uue kursi elluviimisel? Roosevelti süüdistati fašismi, sotsialismi ja kommunismi põhimõtete sissetoomises USA majandusellu. Osa seaduseelnõusid lükkas tagasi Kongress, osa aga tunnistas Ülemkohus põhiseadusega vastuolus olevaks. 27. Millal ja miks kehtestati keeluseadus USA-s? Millised olid selle tulemused? Keeluseadus kehtestati aastal 1920, et keelustada alkohoolsete jookide valmsitamist, müüki ning sisse- ja väljavedu
Punaarmee suutis lõpuks Saksa armee taanduma sundida. 11) Moskva lahing- algas 1941, Punaarmee alustas Moskva all vastupealetungi. Lõppes 1942 12) Stalingradi lahing peeti 21.august 1942 Saksamaa ja nõukogude Punaarmee vahel. 13) Pearl Harbori rünnak- oli Jaapani keiserliku mereväe rünnak Hawaii saartel asuvale Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasile 14) Teherani konverents- Teheranis toimunud tippkohtumine Nõukogude Liidu, USA ja Suurbritannia vahel. Churchill ja Roosevelt andsid Stanlinile vabad käed okupeerida 15) Jalta konverents- toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4-11 veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia 16) Potsdami konverents- USA, NSVL ja Suurbritannia arutasid Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi 17) Normandia dessant- 6.06.1944 maabusid LR sõjajõud P-Pr Normandias. Saksa väejuhatus ei osanud sellele piisavalt kiiresti reageerida (põhijõud oli
II MS SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami ...
1940 16.jun-Eesti ja Läti Ultimaatium 1940 17.jun-Balti täielik okupeeritus 1940 21.jun-Lavastatud meeleavastus Eestis 1940 22.jun-Compiegne vaherahu Saksa ja Pra vahel 1940 14-15 jul-Lavastatud parlamendivalimised Baltis 1940 3-6 aug-Balti riigid NSV koosseisu. 1940-Hitler alustas allveesõda atlandi ookeanis. 1941 22.jun-Ületasid saksa väed NSV piiri. 1941 6.dets-Punaarmee vastu pealetung Moskvas 1941 7.dets-Jaapan ründas USAd Pearl Harbor 1941 aug-Atlandi harta. Roosevelt ja Churchilli. Taastada okupeeritud riikide iseseisvus. 1942-43-Suur tähtsus liitlaste õhusõjal saksa vastu. 1942 19.nov-NSV piiras sisse Saksa 6. armee 1942 nov-Saksa Itaalia väed suruti tagasi Tuneesiasse 1943-Teherani konverents. Lääne riigid tegid Stalinile järelandmisi tunnistades NSV 1941a piire. 1943 2.veeb-Saksaste kapitulleerumine. 1943 5.jul-Kurski kaarel toimunud pealetung, mille sakslased kaotasid 1943 3.sept-Ameerika ja Briti vägede maabumine Itaalias 1944 6
rikkuses ja toretsemises, kuid kuna neil oli korraga käes liiga palju ressursse, ei osanud nad ette näha vale majandamise tagajärjel puhkevat majanduskriisi, mis lõi sassi kogu senise korra Euroopas. Aga kuidas täpselt see Euroopat mõjutas? Kuna kõik riigid virelesid vaesuses ja kriisis oli vaja midagi ette võtta aga iga riik tegi seda omamoodi: USA-l oli eduka kriisist väljumise tagajaks president Frankiln Delano Roosevelt, kes koostas kriisist väljumise hädaabi plaani, mida hakati kutsuma ,,New deal" ehk eesti keeles ,,Uus kurss", mis kohandas tootmist, tööturgu ja inimeste hoolekannet. Aga kas see tõesti toimis? Jah, see tõesti toimis hästi ja efektiivselt ning USA tuli kriisist ilma suuremate kahjustusteta juba mõne aastaga välja. Kuid mida võtsid ette teised riigid? Kuna kriisi algusaastatel valitses enamikes Euroopa
MRP 23. aug. 1939 kirjutas NSV välisminister V Molotov ja Saksamaa välisminister J. von Rippentrop Mittekallaletungilepingule. Kohustati erapooletusele üksteist, kui üks riikidest asus rünnakule. lisati salajalane protokoll, mis sätestas , et NSV saab Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Bessaraabia. Poola lääneosa ja leedu jäid Saksamaa huvipiirkonda. 1940. sügisel kolmikpakett-Saksamaa, Itaalia, Jaapan Hitleri vastane koalitsioon.NSV - Stalin, Suurbritannia Churchill, USA Roosevelt. Poola langes NSV ja Saksamaa agressioni ohvriks. Sündumste ajastamine-Atlandi harta, Teherani konverents, Jalta konv, Potsdami konv, Ühinenud rahvaste deklaratioonile allakirjtuamine.. Riigid, kelle vahel toimusid murrangulise tähtsusega lahinud: USA Jaapan ( midway atoll 1942),NSV-Saksamaa(Stalingrad 1942-1943) 01.09.1939-algas II maailmasõda 22.06.1941- tungib Saksamaa kallale NSVle. 07.12.1944-Pearl Harbori rünnak 06.06.1944-Maabusid USA, Suurbritannia,
liitlaste poolele ● USA-Briti ühisjõud alistasid Põhja-Aafrikas Saksa-Itaalia väed ● Staligradi lahing https://www.youtube.com/watch?v=tz4VD7m8X7 4&feature=youtu.be ● Leningradi blokaad II maailmasõja lõpuaastad Enne täielikku lõppu ● Liitlaste pealetung ● Teine rinne ● Vastupanuliikumised okupeeritud aladel Saksamaa purustamine ● 1945. aasta Jalta konverent ● Stalin, Churchill, Roosevelt ● ÜRO ● 1945. alguses alustati Saksamaa täielikku hävitamist ● 7.-8. mail 1945. aastal kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimuste kapitulieerumise aktidele ● Hitleri surm ● Potsdami konverents 1945 Jaapani purustamine ● Kamikazed ● Hiroshima ja Nagasaki tuumapommid Hiroshima peale tuumapommi Nagasaki ● 2. sept 1945. aastal allkirjastasid Jaapani ja USA esindajad Jaapani tingimusteta
II maailmasõda. 1) aastaarv ja kuupäev 23. august 1939 MolotovRibbentropi pakt 1. september 1939 Saksamaa tungib kallale Poolale; algab II ms. 17. september 1939 NSVL tungib kallale Poolale november 1939 märts 1940 Talvesõda 22. juuni 1941 Saksamaa tungib kallale NSVL 6. juuni 1944 avatakse teine rinne PõhjaPrantsusmaal 8. mai 1945 Saksamaa andis alla, ehk kapitulleerus, sõda Euroopas oli lõppenud 2. september 1945 Jaapan Kapitulleerus USAle; II ms lõppes 14. juuni 1941 toimus esimene massiküüditamine Eestis 2) mõisted * ansluss Austria liitumine Saksamaaga * evakuatsioon inimeste ära viimine sõjajalust * mobilatsioon sõjaväkke värbamine * koonduslaager sunnitöö ja hävituslaager, kus vange kurnati ülejõu käiva tööga * antisemitism juudivastasus * partisanid relvastatud vastupanu võitlejad vaenalse tagalas * massiküüditamine sunniviisiliselt inimeste viimine halvematesse elutingimustesse * kapitulleeruma...
· Saksamaa püüdlused: Plaanis teha meredessandi Suurbritanniasse, mis kukkus läbi. Ründas Briti asumaid Põhja-Aafrikas, mis ei õnnestunud. Saksa lennukid alustasid Inglismaa linnade ägedaid pommitamisi. 22.juuni 1941 ründas Saksamaa Nõukogude Liitu 10.detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Vaikses ookeanis Pearl Harboris. Lepingud · 1940.a sügisel sõlmiti Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. · 1941.a augustis kirjutasid USA ( Roosevelt ) ja Suurbritannia ( Churchill ) alla Atlandi hartale, milles olid kirjas sõja eesmärgid ja tulevane maailmakorraldus: 1.Sõjas ei otsita omakasu. 2. Aidatakse sõjas okupeeritud riikidel uuesti vabaks saada. 3.1942. a jaanuaris allkirjastasid 26 riiki deklaratsiooni kolmikpakti riikide vastu. Sellega pandi alus ÜRO loomisele (ametlikult 1945) Saksamaa ja Nõukogude Liidu vallutused (1939.sept 1941.a juuni) Saksamaa NSVL Norra, Taani, Poola idaosa,
raha tagasi oma kaupade eest. Üritati oma tooteid reklaamida ja isegi järelmaksuga müüa, aga miski ei aidanud ja edasiseks tootmiseks polnud raha. Teiseks peapõhjuseks, mis ühildub eelmise põhjusega, võib ka nimetada, kuidas Usa riik ei sekkunud majanduse juhtimiseks. Rikkamad said enamus tuludest ning selle tõttu ei saadud toetada vaesemaid ja nad ei suutnud kaupu osta. Majanduskriisi lõppu võib nimetada 1933. Aastat kuna 1932. aastal tulnud uus Usa president nimega Franklin Delano Roosevelt koostas New Deal'i mis päästis demokraatlikud riigid majanduskriisist. Kehtestati kontroll panganduse üle, reguleeriti põllumajandust ja loodi uusi töökohti. Diktatuursetes riikides võeti majanduse juhtimine enda kätte. Majanduskriis mis toimus 1929-1933. Aastani oli väga tõsine aeg, kus kõik inimesed üritasid saada niipalju raha kui võimalik, et mitte nälga surra. See majanduskriis oli üks pikimaid ja selle tõttu nimetatakse seda 20. Sajandi kõige hullemaks majanduskriisiks
4) Sõja ajal toimunud konverentsid (Teheran, Jalta, Potsdam)- Teheran 1943, 18nov 1dets, Churchilli poolt korraldatud, ootuseks oli avada teine rinne Normandis; Jalta 1945 nov, otsusteks oli purustada GER, kokkulepped euroopa jagamisest, sõjakurjategiad kohtu ette; Potsdam 17. juuli 2.aug 1945, otsusteks olid natsismi ja militarismi likvideerimine, ja 4D poliitika. 5) Isikud: a) Jossif Stalin b) Adolf Hitler c) Churchill d) Truman e) Roosevelt 6) Jaapani pommitamine (Hiroshima, Nagasaki)- Jaapanile esitati tingimusteta ultimaatum kapituleerumiseks, 2 aatom pommi viskamine jaapanile (6.aug ja 9.aug Hiroshimale ja Nagasakile) 7) Aastaarvud: a) Sõja algus- 1.sept.1939 b) Suure Isamaasõja algus- 1942 c) Pearl Harbouri pommitamine- 1941 7.Dets d) Stalingradi lahing- 1942-1943 e) Leningradi blokaad- 1941-1944 f) Saksamaa kapituleerumine- 1945 g) II MS lõpp (lõppes Jaapani kapituleerumisega)- 14aug
Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid, kuid 1942 juunis toimunud Midway lahingoli jaapanlastele hävituslik. Hitleri-vastane koalitsioon · Nõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis kallale NL-ile ning Briti peaminister Churchill hakkas Stalinis vaenlase asemel nägema liitlast.1941 juulis sõlmiti Nõukogude Liidu ja Suurbritannia vahel ühise sõjategevuse kokkulepe ning USA president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust. · Tihenes ka USA ja Suubritannia vaheline koostöö ning 1941 augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ning sõjajärgne maailmakorraldus. Riigid teatasid, et ei otsi omakasu ning lubasid taastada kõigi sõjas sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvuse. · 1942 alguses kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis
sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. 37. Teherani konverents oli Teise maailmasõja ajal 28. novembrist 1. detsembrini 1943 Iraani pealinnas Teheranis toimunud kolme suurriigi tippkohtumine. Nõukogude Liitu esindas Jossif Stalin, Ameerika Ühendriike Franklin Delano Roosevelt ja Suurbritanniat Winston Churchill. Churchill ja Roosevelt andsid Stalinile vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, T "http://et.wikipedia.org/wiki/T %C5%A1ehhoslovakkia"sehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks. Teherani konverentsil nõudsid Stalin, Roosevelt ja Churchill Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. Stalin nõudis lääneriikidelt teise rinde avamist, mida nood lubasidki
lahingud veel kaks tundi pärast seda , kui jõustus Nõukogude Liidu ja Soome vaherahu 13. märtsil 1940 aastal kell 11:00.Linna keskosa jäigi Punaarmeel vallutamata. Tegelikult aitasid Soomet tuhanded vabatahtlikud paljudest riikidest. Talvesõjas võitles ka kaks tuhat eestlast. Otsesest abistamisest võtsid osa 26 riiki. Lennukite , tankide ja muu sõjavarustuse suurimaks tarnijaks olid Ameerika Ühendriigid , Prantsusmaa, Inglismaa , Itaalia, Hispaania ning USA president F. Roosevelt keelas toorainete ja tööstusseadmete ekspordi Nõukogude Liidule ja andis Soomele 30 miljonit dollarit laenu. Rünnates Soomet rikkus NSVL tõsiselt Nõukogude Liidu ja Soome vahel jõus olnud mittekallaletungi pakti. Soome ründamise eest heideti Nõukogude Liit Rahvasteliidust 14.detsembril 1939.aastal välja. Sõja tagajärjed: sõda peeti sada viis päeva ja Soome saavutas tõrjevõidu Punaarmee ei suutnud vallutada Soomet. Nõukogude Liit suutis vallutada ainult mõningad.
pakkumine. See tõi kaasa palkade languse, millega vähenes elanikkonna ostujõud. Kuna enam ei suudetud endiselt osta, siis kandus ületootmine ka teistesse majandusharudesse. Nendest abinõudest ei aidanud, et kriisist väljuda. Kriis kestis viis aastat ja selleks, et kriisist üle saada oli vaja riigipoolset sekkumist. USA valitsus keeldus majandusellu sekkumast. Olukord hakkas lahenema kui 1932. a novembris toimusid USA-s presidendivalimised, kus võitjaks osutus Fr. D. Roosevelt. USA president hakkas viima läbi erakorralisi reforme, mille sisuks oli majanduse riiklik reguleerimine. Ergutati tööstust, looma uusi töökohti. Pllumajanduses hakkasid farmeritele maksma hühitusraha toodangu vähenemise eest . Tööpuuduse leevendamiseks korraldati riiklikult hädaabitöid, näiteks metsa istutamine, mis andis tööd miljonitele inimestele. Tänu sellele hakkas USA majandus kriisist välja judma. 1933. aastal
natsi-saksamaa 4 näidet agressiivse välispoliitika kohta 1936 komiternivastane pakt 1936 hispaania kodusõjas toetas saksamaa francot ni varustuse kui sõduritega 1936 reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1938 austria ansluss 1939 molotov-ribbentropi pakti sõlmimine, et oleks sõja puhul kindel seljatagune milline sõjaline konflikt WWII peaproov?miks? Hispaania kodusõda, sest.... sobivad paarid nõukogude liidu välisminister molotov usa president jalta konverentsil Roosevelt pr.maa põrandaaluse vastupanuliikumise juht sõjaajal charles de gaulle aafrika korpuse juht, tuntud kui kõrberebane erwin rommel briti peamin., kes allkirjastas müncheni kokkuleppe Chamberlain natsionalistide juht hisp. kodusõjas Franco usa president potsdami konverentsil Harry truman sobivad paarid saksamaa sõjaaegsed liitlased peavad maksma reparatsioone ning loovutama territooriume võitjariikidele (10.veb) 1947 pariisi rahukonv
Majanduses kannatada aga ei saanud Nõukogude Liit. Ta oli vaene ja totaalselt suletud ühiskond seega neid see ei puudutanud. Nad ei kaubelnud välisriikidega. See oli jällegi hea argument äärmuslikele ideedele, inimestele tundus et diktatuur on väga hea, sest siis ei ole majanduskriisi. Euroopa riikidest sai enim kannatada Saksamaa. Kõik mis Saksamaal toodeti, läks USA välisturule, saksamaa majandus kukkus kokku ning tööpuudus oli suur. USA tõi majanduskriisist välja Franklin Delano Roosevelt, kes oli 4 ametiaega järjest ametis. Ta hakkas rääkima seda, et turg ei majanda ennast ise ning vaja on teha muudatusi. Koostas uue majandus plaani ,,New deal". Riik hakkas tugevalt sekkuma majandusse ning pandi piirid. Roosevelti vastased süüdistasid teda kommunismis, aga tegelikult see tõi neid kriisist välja. Nt. tekkisid riiklikud töökohad. Ta lõi miinimumpalga eest hädatöökohad, inimestel sai
*Sergei Witte Venemaa peaminister, viis läbi rahareformi, viies rubla üle kullastandardile. *Wilhelm II viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks I ms algatamises. *Rasputin vene talupoeg, Venemaa keisri Nikolai II pere usaldusalune, sekkus I ms ajal üha enam poliitikasse, mõjutas keisri otsuseid ministrite ja oluliste riigiametnike ametissemääramisel *Theodore Roosevelt USA president, vabariiklane, sekkus Panama kanali ehitamisse Mõisted *Imperialism - riigi enesekeskne poliitika võimu- ja mõjupiirkonna laiendam. *Natsionalism - rahvuslikkus, patriotism, oma rahvuse huvide eest seismine *Sovinism - liialeminev patriotism, oma rahva/maa paremaks pidamine, teiste riikide vihkamine, üleolev hoiak nende suhtes *Sotsialism - ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia *Liberalism - majan/poliit suund,lähtub inim vabadus/õigus®kaitseb riik.
või osaliselt seisma. Miljonid tööta jäänud inimesed olid näljas. Samas hävtitati aga rongide kaupa toiduaineid ja vilja. Seda tehti selleks, et natukenegi suurendada ja tõsta põllumajandustootjate ostujõudu ja sissetulekuid. USA valitsus keeldus alguses majandusellu sekkumast. Riigipea Herbert Hoover väitis, et majandus suudab ennast ise reguleerida ning kriis lõpeb varsti. Kuid seda ei juhtunud. 1932. aastal valiti USA presidendiks Franklin Delano Roosevelt. Ta innustas USA rahvast tegustema selle nimel, et elu paremaks läheks.Ta mõtles välja reformi tegevuskava, mis oli jagatud mitme aasta peale , mille ta ise nimetas New Deal´iks . 1933.aastal hakkas Ameerika majandus paranema, kuigi lõplikult toibuti ülemaailmse kriisi tagajärgedest alles pärast Teist maailmasõda.
Folk on termin muusikalisele folkloorile. Seda on määratletud mitmeti: näiteks suuliselt edasi antud muusika, madalamate klasside muusika või muusika, mille autor polnud teada. See on kontrastiks kaubandus ja klassikalisele stiilile. 20. sajandi keskelt on kasutatud ,,folkmuusikat", et kirjeldada popmuusikat, mis põhineb traditsioonilisel muusikal. Sellest tulnud zanrite hulka kuuluvad näiteks folk rock, electric folk, folk metal, progressive folk, psychedelic folk, freak folk ja neofolk. 1950ndatel leidis aset folkmuusika taaselustumine ning sellest sai popmuusika osa. Üks rahvalugude kogujatest ja kirjutajatest oli Pete Seeger. Ta on sündinud 1919. aastal New Yorgis. Mõlemad ta vanemad olid muusikud. Harvardist välja kukkudes liitus ta rändnukuteatriga. 1940ndatel hakkas ta ameerika rahvalaule lindistama. Ta on esinenud paljudele tähtsatele isikutele, näiteks Eleanor Roosevelt. Seegeri iseloomulikemaks pillideks on bandzo ...
„TEINE MAAILMASÕDA“ 1. Millal toimus II maailmasõda ? 01.09.1939-02.09.1945 2. Millised maailma suurriigid võitlesid üksteise vastu ? Jaapan, Itaalia, Saksamaa ja NSV, USA, Inglismaa 3. Kuidas viisid NSVL ja Saksamaa ellu Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokolli ? NSVL -> 1939-1940 likvideeriti Balti riikide iseseisvus; Soomega Talvesõda Saksamaa -> vallutas osa Poolast 4. Millised asjaolud päästsid Soome 1939-1940 NSVL-i poolsest okupatsioonist ? 1)Mannerheimi liin 2)NSVL alahindas vastast 3)Soomustehnikat ei saanud NSVL vahepeal kasutada külma tõttu 4)Soomlaste hea suusaoskus 5. Miks valis NSVL Balti rikide okupeerimiseks just suve 1940 ? Sest maailma tähelepanu oli Saksamaa sõjategevusel Prantsusmaa vastu. 6. Mida rõhutasid USA ja Suurbritannia Atlandi hartas ? Lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. 7. Miks kukkus läbi sakslaste plaan Inglismaa vallutamiseks ? Sest Ing...
Soome saab küll abi igalt poolt, laenud, vabatahtlikud sõdurid jms, kuid kaotab osa oma maast, kuid säilitab iseseisvuse. 6. Nimetada Teise maailmasõja suuremad sõjalised operatsioonid ja lahingud. Stalingradi, Al-Almeini, Midway lahing, Normandia dessant 7. Tuntud tegelasi Teisest maailmasõjast: A. Hitler Saksamaa diktaator B.Mussolini Itaalia diktaator J. Stalin NSVL juht G.Zukov Punaarmee marssal F. D. Roosevelt USA president D.Eisenhower USA kindral Montgomery Briti vägede juhataj R.Ryti Soome peaminister E. Rommel Saksa väejuht Paasikivi Moskva delegatsiooni juht H.Truman USA president C.K.E.Mannerheim Soome president C.Attlee Inglismaa peaminister D.MacArthur USA kindral J.K.Kallio Soome president 8
Maailm kahe maailmasõja vahel – D 1. Kes neist on mõjutanud maailma ajalugu peamiselt kahe maailmasõja vahelisel perioodil? Adolf Hitler – füürer, natside juht, alustas 2. MS, tema mõte oli anšluss Jossif Stalin – NSV diktaator, industrialiseerimine, kollektiviseerimine Franklin Roosevelt – Usa president, uus majanduspoliitika Vladimir Lenin – NSVL rajaja, enamlaste juht, maailma revolutsioon Benito Mussolini – Itaaliane duce, fašistide juht, võimul 1922, marss Rooma B. Miks elasid inimesed...? - Kuna oli levinud elamispinnapuudus, kas purunenud või.., kõik raha läks sõjavarustuse tootmiseks. Millel võis põhineda? - Stalin lubas töölistele rohkem ja palju, tehti ajupesu. Inimesed teadsid, et rahvas pole halba teinud
Saksamaale; tahajärg- likvideeriti kogu Tsehhoslovakkia ning Tsehhi alad liideti Saksamaaga. 3) Lepituspoliitika- Saksamaa lepitamine, rahustamine, järeleandmiste tegemine, et Euroopas ei puhkeks sõda. 4) Hitleri-vastane koalitsioon- USA, Suurbritannia ja NL koostöö Hitleri vastu. I - Atlandi harta- kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted-. II - Teherani konverents- Stalin, Roosevelt ja Churchill nõudsid Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. III- Potsdami konverents- USA, NL, Suurbritannia arutasid Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi. 5) Kummaline sõda- sõjategevus soikus, algas nn. kummaline sõda, kus kumbki osapool aktiivsust ei ilmutanud. Vastupanuliikumine- on riigi või muu suurema maa-ala elanike organiseeritud vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile
Teine maailmasõda (1.sept 1939-2.sept 1945) Algus 1) Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale 2) Kaks päeva hiljem kuulutasid nii SB kui Prantsusmaa sõja (Poola vallutamist ei suudetud ära hoida, nende eesmärk oli pigem purustada Saksamaa) 3) Poolale tungis kallale ka Punaarmee 4) NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmiti sõprusleping 5) NSV Liit alustas sõda Soome vastu Kummaline sõda (1939-1940)-ühel pool oli Saksamaa ja teisel pool SB ja Prantsusmaa. Otsest sõjategevust ei toimunud, mõlemad istusid oma kaevikutes ning vahepeal toimus väike tulevahetus. Surma said vähesed aga selline olukord mõjus raskelt närvidele. Sõjas alistati lõplikult Norra. Talvesõda (30.nov 1939-13.märts 1940), pooled:Soome ja NSV Liit, Tulemus: Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid pidi Nõukogude Liidule loovutama osa alasid Välksõda- sakslased ründasid Hollandit ja Belgiat ning seejärel lootes vallutada Prantsusmaa ja Ingl...
püüavad rünnata saksa väesid, aga see ei õnnestu. Kõik need sõjalised tegevused olid see sama Hitleri „Barbarosse“ plaan. Mõne päeva hiljem, 26. juunil, Soome Vabariik kuulutab sõja NSV Liidule. Algab Jätkusõda. Alates juulist kuni novembri kuuni toimus Stalingradi lahingu esimene periood. 14. augustil sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted pandi kirja Atlandi hartasse, millele kirjutasid alla Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt. 8. septembril algas Leningradi blokaad, samal päeval sakslased täielikult blokeerisid Leningraadi, 30-ndal valmistuvad Saksa väed Moskva ründamiseks. 2. detsembril Saksamaa väed tungisid Moskva eeslinnadeni, kuid löödi tagasi. 7. detsembril oli Jaapani rünnak USA mereväebaasile Pearl Harboris, järgmisel päeval USA ja Suurbritannia kuulutasid Jaapanile sõja. Veel paari päeva hiljem, 11. detsembril, omas korras Saksamaa ja Itaalia kuulutasid USA-le sõja.
ÜLDAJALUGU 20.sajandil RAHVUSVAHELISED SUHTED 20.SAJANDIL (1991.AASTANI) Suurriikide liidud 20.sajandi algul: KOLMIKLIIT ANTANT 1879.a Saksamaa ja Austria-Ungari Kaksikliit 1893.a Venemaa ja Prantsusmaa 1882.a liitus Itaalia 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa liitlasteks Türgi ja Bulgaaria 1907.a Inglismaa ja Venemaa liitlaseks Jaapan, 1915.a Itaalia, 1917.a USA EESMÄRGID: SAKSA purustada Prantsusmaa, kehtestada võim Euroopa PRANTSUSMAA vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas, mandril, et Saksamaa oleks esindatud kogu maailmas saada tagasi Elsass-Lotringi alad, huvid põrkasid kok...
võitluses kominterni vastu Müncheni sobing-1938 suurbritannia, saksamaa, prantsusmaa nõudsid et Tsehhoslovakkia loovutaks sudeedimaa saksamaale, loodeti sõda ära hoida MRP-23.08.1939 mittekallaletungi leping saksamaa ja venemaa vahel, salajases lisaprotokollis jagati euroopa Venemaa ja saksamaa vahel ära Wannsee konverents-1942 15 saksa riigi vahel, juutide evakueerimise täpsustamine ja ametkondade koostöö korraldamine selle täideviimiseks Atlandi harta-1941 Chruchill ja Roosevelt. Tuleb taastada euroopas riigid, nagu nad olid peale esimest MS, USA ja GB hakkavad koostööd tegema Teherani konverents- 1943 USA,GB,NSVL-usa ja gb järeleandlikkumad, tunnistavad nsvl-i piire 1941.aasta seisuga Jalta konverents-1945, kinnitatakse teherani kokkulepet, võetakse vastu otsus asutada ÜRO Potsdami konverents-1945,USA, GB ja NSVL. Korraldasid saksamaa sõjajärgseid küsimusi, jagasid saksamaa ära 4-ks, otsustatakse pidada kohut natside üle Pariisi rahukonverents-10.02
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tšehhoslovakkia „alla neelamine“ Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli „nuga selga“ poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Norra,...
kokkulepete tulemusena mitme aasta jooksul. 3. Lääneliitlaste konverentsid Liitlased pidasid sõja ajal 3 konverentsi Teherani(1943), Jalta(1945, veebruar) ja Potsdam(1945, suvi). Kõigil konverentsidel arutati maailma ümberjagamist pärast Saksamaa purustamist. Juba esimesel konverentsil osustati näiteks Balti riikide(v.a. Soome) iseseisvust ei taastata vaid nad jäävad NSVL osaks. Otsustajaateks olid Churchill, Stalin, Roosevelt. 8. Mail 1945 kapituleeris Saksamaa tingimusteta. Suurriikide varasemate kokkulepete kinnitamiseks toimus Potsdami konverents, 17. juulist kuni 2. augustini.(Churchill/Attlie, Roosevelt Trumann) Otsustati: 1) Saksamaa jagati 4-ks okupatsiooni tsooniks: ENG, FRA, USA ja NSVL tsoon. NSVL tsooni jäänud Berliin jagti samuti 4-ks sektoriks 2) Saksamaa riigi kui terviku säilitamiseks moodustati "Liitlaste kontrollnõukogu"
Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted. - Harta eeldas loobumist territoriaalvallutamist ja rahvaste enesemääramisõiguse austamist. - Sellega liitus kokku 15 riiki, k.a. NSVL. Teherani konverents - Toimus 28. novembrist 1. detsembrini 1943 Iraani pealinnas Teheranis - Kolme suurriigi tippkohtumine. Nõukogude Liitu, Ameerika Ühendriik ja Suurbritannia - Churchill ja Roosevelt andsid Stalinile vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks - Teherani konverentsil nõudsid Stalin, Roosevelt ja Churchill Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. - Stalin nõudis lääneriikidelt teise rinde avamist, mida nad lubasidki. - NSV Liit nõustus pärast sõja lõppu Euroopas alustama sõjategevust Jaapani vastu.
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tsehhoslovakkia ,,alla neelamine" Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli ,,nuga selga" poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände. -Jaapan tahtis mõjuvõimu Vaikse ookeani piirkonnas; Itaalia aga Vahemere piirkonnas. -Hitler tahtis oma sõjaväele rakendust-> vallutussõjad. -MRP Osapooled: -Teljeriigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria, Tai -Liitlased/Lääneriigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Poola, Nõukogude Liit (Esialgu teljeriikide poolel hiljem lääneriikidepoolel), Hiina, Tsehhoslovakkia, Kreeka, Norr...
sotsiaalse heaolu põhimõtetega. Versailles’ süsteem – peale esimest maailmasõda kehtinud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide huve. Vabadussõjalased ehk Vapsid – organisatsiooni liikmed, kes toetasid kõva häälega valitsemist. Vaikiv ajastu – Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri valitsemisaeg. 6) teab, kes olid Jossif Stalin, Adolf Hitler, Benito Mussolini, Franklin Delano Roosevelt, Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson, ning iseloomustab nende tegevust. Jossif Stalin – Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht. (vabaduste piiramine, käsumajandus, agressiivne välispoliitika) Adolf Hitler – Saksa poliitik, diktaator. (rassipuhtus, agressiivne välispoliitika, juhikultus) Benito Mussolini – Itaalia kuningriigi peaminister ja diktaator. (karmikäeline,) Franklin Delano Roosevelt – Ameerika Ühendriikide 32. president. (demokraatlik)
unpopular, while his warnings about the rise of Nazi Germany and the need for British rearmament were ignored. When war broke out in 1939, Churchill became first lord of the Admiralty. In May 1940, Neville Chamberlain resigned as prime minister and Churchill took his place. His refusal to surrender to Nazi Germany inspired the country. He worked tirelessly throughout the war, building strong relations with US President Roosevelt while maintaining a sometimes difficult alliance with the Soviet Union. Churchill lost power in the 1945 post-war election but remained leader of the opposition, voicing apprehensions about the Cold War (he popularised the term 'Iron Curtain') and encouraging European and trans-Atlantic unity. In 1951, he became prime minister again. He resigned in 1955, but remained an MP until shortly before his death. As well as his many political achievements, he left a
10 dollarit Alexander Hamiltoni portreega, taga Ameerika Ühendriikide Rahandusministeerium 5 dollarit Abraham Lincolni portreega 2 dollarit Thomas Jeffersoni portreega (harvaesinev rahatäht) USA dollari mündid USAs on praegu käibel 6 erinevat mündinominaali: 1 dollar (buck) – harvaesinev 50 senti (half dollar) – harvaesinev John F. Kennedy 25 senti (quarter) George Washington 10 senti (dime) Franklin D. Roosevelt 5 senti (nickel) Thomas Jefferson 1 sent (penny) Abraham Lincoln
· holokaust - juudi rahvuse (ja teiste) hävitamine II maailmasõja eel ja ajal · geto - rassi, usundi vm alusel diskrimineeritud elanike linnaosa · koonduslaager sunnitöö või hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati · vastupanuliikumine - suurema maa-ala elanike organiseeritud vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile · partisanisõda - sõjaline vastupanu vallutajate tagalas, relvastatud üksused ründavad ootamatult vastase sõjalisi objekte · kapitulatsioon - allaandmine · konverents - nõupidamine · mobilisatsioon sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine · okupeerima oma valdusesse võtma · pakt - poliitiliselt eriti tähtis rahvusvaheline leping · protokoll rahvusvahelise kokkuleppe liik · repressioon - surve avaldamine, karistamine · agres...
ka Saksamaa ja Itaalia teatasid oma vastuseisust USA-le. · Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid. Atlandi harta · Nõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis neile kallale. · 1941. aasta juulis sõlmiti Nõukogude Liidu ja Suurbritannia vahel ühise sõjategevuse kokkulepe. · Tihenes ka USA ja Suurbritannia vaheline koostöö ning 1941 augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ning sõjajärgne maailmakorraldus. · 1942 alguses kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklaratsioonile, millega kohustusid kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu. Neid riike ja ka deklaratsiooniga hiljem liitunuid hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks. · Teheran, 28. november 1. detsember 1943 · Jalta, 4.11. veebruar 1945 · Potsdam, 17. juuli 2. august 1945
Nürnbergi protsess Nürnbergi kohtuprotsessid toimusid Saksamaal Nürnbergi linnas Õigluse Palees aastail 19451949. Protsessidest on tuntuim peamiste sõjakurjategijate rahvusvaheline tribunal (IMT), kus süüdistati Saksamaa 24 tähtsaimat vangistatud riigimeest. See leidis aset 20. novembrist 1945 1. oktoobrini 1946. Kohtuprotsessi eelnõu: 2. jaanuaril 2006 avaldas Briti Sõjaministeerium Teise maailmasõja aegsed paberid, mis kinnitasid, et juba 1942. aasta detsembris alustati "ettevalmistusi" Saksa liidrite karistamiseks. Veidi hiljem 1943. aastal pakkus Teherani konverentsil Stalin välja, et tuleks hukata 50 000...100 000 Saksa ametnikku, muu hulgas olevat Franklin D. Roosevelt naljatlenud, et 49 000 piisaks. Säärastele suurtele tapatalgutele pani veto aga Churchill, kes arvas, et sõdureid, kes oma kodumaa eest on võidelnud, ei tohi külmavereliselt tappa. Kuigi sõja lõpu saatus oli juba enne 194...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
