Poisid hakkasid aja jooksul metsistuma. Jack'ile alluvad poisid tapsid sõjamängude käigus väikese Simon'i ja ei kohkunud edaspidi tagasi inimese tapmise ees. Osa poisse muutusid kui koletisteks, neis avaldusid kiskjalikud instinktid (Golding, W. 2003. Kärbeste Jumal. Tallinn: Tänapäev). Contra · Kurb küll, kuid inimene bioloogilise olendina ei ole röövloom, kuigi ta seda väga tahaks. Mis siis viga oleks, kui inimene oleks inimesele hunt, nagu linlastest roomlased arvasid! Hunt ei tapa teist hunti. Oma loomu poolest on inimene inimesele pigem nagu kana, kes nokib teise surnuks (Paul, T. 2008. Kultuur kui kummipael. http://www.sirp.ee/2001/21.09.01/Sots/sots12.html. 14.04.08). · Mulle on alati vastumeelne olnud Plautusele omistatav tsitaat homo homini lupus est. Ei tee see lupus lupus naljalt teisele omasugusele liiga ega ammugi homo`le. Pigem on selleks
päikesekultus o sümbol oli ratas(hjol)-tuleneb jõulude nimetus jumalad o Thor- taevajumal o Oden- päikese- ja sõjajumal o Frej/Freja- viljakusejumal o Hiiglane Loke- kuri jõud 2.Suurbritannia 1)keldid: · 10.sajand eKr algas hõimude sisseränne · raua tootmine (tööriistad muutusid paremaks-ader) 2)roomlased: · 43. aastal pKr said roomlased endale uue provintsi Britannia · 2. saj. ehitati Hadrianuse müür · Järgmine keiser A.Pius lasi ehitada uue müüri 100km põhja poole · 5. sajand Rooma väed taandusid ja algas germaani võimude massiline sissetung 3)germaanlased: · germaanlaste enamiku moodustasid anglid ja saksid(sealt nimi anglosaksid) · 7. saj. olid germaanid vallutand põhja-britannia(inglismaa) · 9. saj
ka etruskid. Kreeka arhitektuuri mõjutustest annavad tugevad aimdust korintose stiilis sambakujunduse ja hellenistlikule arhitektuurile omased nähtused. Suures osas ongi Kreeka arhitektuur säilinud just läbi Rooma. Vaatamata tugevatele välistele mõjutustele oli Rooma arhitektuuris rohkelt iseärasusi. Näiteks olid roomlastel kindla ehitusplaaniga elamud ja saunad. Omaette suursaavutusteks võib pidada Rooma veetorustikke. Lisaks võtsid roomlased kasutusele kaared ja võlvid, millel oli nende jaoks küll pigem praktiline eesmärk kuid samas omasid need ka illustratiivset ja sümboolset tähendust. Täielikult hakkasid viimast ülessannet täitma sambad, mis väljendubki selgelt korintose stiilis sammaste näol. Kogu Rooma arhitektuuri võib pidada müsteeriumiks. Lisaks paljudele praktilise eesmärgiga väga omapärastele ehitistele püstitasid roomlased ka propaganda-funktsiooniga
Hoone ühel küljel oli üks või kolm väikest pühakoda, teisel pool oli lai ja sügav eeskoda, mille talastik ja viilkatus toetusid suhteliselt madalatele sammastele. Hoone talastik oli kerge, sambad olid hõredalt paigutatud. Esialgu tehti sambaid puidust, hiljem ka kivist. Sambad sarnanesid dooria sammastele, aga olid baasiga. Friisi asemel oli neil rida saviplaate. Lihtsamaid templeid kaunistasid arvukad keraamilised kaunistused. Etruskide elamutüübi võtsid üle roomlased. Elamu keskosa ehk aatriumi ümber paiknesid ülejäänud ruumid. Valgus ja õhk pääsesid elamusse uksest ja aatriumi laes olevast avast. Lisaks elamule võtsid roomlased üle ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuuri mõjusid oli etruskide kunstis tunda, kuid nad kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt. Rohkesti on etruskide arhitektuuris säilinud hoopis nende hauakambreid. Neid on leitud Toscanast, Laziost ja Umbriast. Hauakambreid leidus mitut erinevat tüüpi
Betooni saadi lubjast või vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa ja tellisepuruga. Samuti võeti taas kasutusele idamaades tuntud tellis, kuid nüüd juba põletatud kujul. Kõik see võimaldas kasutada hoonete juures uusi konstruktsioone ning ehitada senisest suursugusemaid ja kõrgemaid rajatisi. - Mängu tulid enne vähetuntud kaared, võlvid ja kuplid. Kõiki neid võis kohata mingil määral ka juba etruski ja samuti vanade idamaade kunstis, kuid roomlased andsid neile teostustasemelt ja kvaliteedilt täiesti uue mõõtme ning suurendasid nende tähtsust ehituskunstis. Kaart hakati kasutama seintes olevate dekoratiivsete eendite, uste ja akende sildamisel, aga ka näiteks eluliselt vajalike veejuhtmete rajamisel, sildade ehitamisel või keisrite aegsete uhkeldavate triumfikaarte loomisel. - Varasele vabariigi ajajärgule ei olnud algselt siiski omased väga suursugused avalikud rajatised või võite tähistavad triumfikaared
millega me tähistame tänapäeval neid hämmastavaid lugusid jumalatest, kangelastest, inimestest ja loomadest. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Ateena filosoof Platon välja sõna mythologia, eristamiseks jumalikest tegudest pajatavaid fantaasiarikkaid jutustusi kas siis üleloomulike või tavapäraste sündmuste tõetruust kirjeldamisest. Kuigi ta elas ajastul, mis oli oma olemustest muutumas üha teaduslähemaks ning hoiatas ka õpilasi selle võrgutava lumma eest. Muistsed roomlased uskusid, et maailmas on lõpmatu hulk kõiksuguseid vaime puude ja kivide vaime, majavaime, põlluviljakuse vaime ja nii edasi. Selleks, et inimestel elus hästi läheks, tuleb kõigi tähtsamate toimingute eel vaimudele meeleheaks annetusi tuua. Selliste vaimude hulka kuulusid ka esivanemate hinged. Roomlased uskusid, et kui esiisadesse aupaklikult suhtuda, kaitsevad nad oma järeltulijaid õnnetuste eest. Kodudes seisid esivanemate kujud aukohal.
kehaliselt taevasse läinud. · Varajane areng: · Kreeka keeles (idaprovintsid) hakati Jeesust kutsuma Kristuseks (,,Salvitud") · Algul ootasid Kristuse järgijad peatsed jumalariigi saabumist maa peale (maailmalõppu), hiljem hakati uskuma, et see on taevane paradiis, kuhu lähevad usklike hinged peale surma · Hakkasid levitama oma usku ka mittejuutide seas · Juudid pidasid nende usku valeks ja kiusasid kristlasi tagant · Roomlased suhtusid esialgu sallivalt · Rändjutlustajad (apostlid) levitasid usku ( neid oli 12 tähtsamat, sh Peetrus ja Paulus) · Kristlased moodustasid kogudusi paljudes rooma riigi piirkondades · Roomlased austasid paljusid jumalaid, sh keisreid, kristlased keeldusid neile ohverdamast · Lihtrahvas süüdistas kristlasi sageli kuritegudes ja õnnetuste põhjustamises · Kristlasi kiusati taga Tooma riigis hooti taga kuni 313. a. pKr
konsulit(sõjaväe juhid ja kõrgemad magistraadid), 8 preetorit(kõrgeimad õigusemõistjad), diktaator(pool aastat valitsemist, piiramatu võim), senat(300-600 liiget) oli riiginõukogu. Rooma tõusis suurriigiks, sest asukoht oli hea, riigis oli range distsipliin, inimestel oli seal hea. Armee ülesanne oli peamiselt piiride kaitse, sõjaväe peajõu moodustas raskelt relvastatud jalavägi, peamine väeüksus oli leegion, mis koosnes 5000 mehest. Suurt tähelepanu pöörati ka sõjatehnikale. Roomlased võtsid üle hellenistlike riikide saavutused. Caesar oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Ta on üks tuntumaid Vana-Rooma isikuid, tema uuendas kalendri, võttes kasutusele Juliuse kalendri, mida kasutame ka praegu. Temast sai ka 49ekr Rooma riigi ainuvalitseja kuid 44ekr tapeti. 7.Keisrivõimu kehtestamine ja selle korraldus. Augustus. Lääne-rooma ja ida-rooma võrdlus. -Pärast caesari surma jagati riik kaheks- Octavios sai Lääneosa ja Antonious sai Idaosa. Hiljem puhkes nende
................................. 7 lk 3. Allika sisuline analüüs..................................................... 9 lk 4. Allika ajalooline tähtsus...................................................10 lk 5. Kasutatud kirjandus...................................................... 12 lk Allika analüüs ALLIKA LIIK XII tahvli seaduste puhul oli oluline, et see oli ius scriptum. Õigus sündis kirjapanemise aktiga. Iseenesest ei olnud see midagi uut. Roomlased rõhutasid ka ise alati, et mujal Vahemere ääres tehti õiguse kirjapanemisega palju varem algust. Kuningate ajast on samuti jälgi kirjutatud õigusest. Kuid alles nüüd anti kirjalik vorm õigusele, mis sidus kõiki kodanikke. Sellega anti Euroopale kodanikuõiguse selges ja arusaadavas vormis kodifitseerimise, ulatusliku üleskirjutuse idee. Õigus pidi kindlustama ja tagama vabaduse ning võrdsuse. Ta pidi olema valatud sellisesse
Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks; Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. (mil suri valitseja Aleksander Suur); Hellenistlik (tuletatud sõnast "hellen'', nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline - see lõppes aastal 30. e.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse (päris- Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2. sajandil e.m.a.) Kreeka muinaskultuur levis kaugele üle emamaa piiride - Väike-Aasiasse, Itaaliasse, Sitsiiliasse ja muudele Vahemere saartele, Põhja-Aafrikasse ning mujale, kuhu kreeklased rajasid oma asundused. Kreeka linnu oli isegi Musta mere põhjakaldal. Aleksander Suure väed jõudsid välja India piirideni ja
on antud ruumilisust. Apelles töötas Aleksander suure õukonnas. Seitse maailmaimet: 1. Giza püramiidid 2. Babüloni rippaiad 3. Halikanassose maoseleum 4. Aleksandria tuletorn 5. Rhodose koloss 6. Zeusi kuju Olümpias (Pheidas) 7. Arteenise tempel Efiosises. Etruskide kultuur 8-3.saj eKr, kõrghetk 7.saj. Pole ühtset riiki aga 12 suuremat linna. Nad olid põlluharijad ja meresõitjad. Olulisel kohal metallurgia. Viimased roomlased olid etruskid. Haua tekstid- sisu piiratud, raske aru saada. Tähtsal kohal olid preestrid, kes looma maksa põhjal ennustasid tulevikku. Täringumäng oli religioosne. Etruskid võtavad üle kreeklastelt ja rooma etruskidelt jn. Säilinud on hauamälestised, mida on palju. Selle kaudu saab teada kultuuri ja kunsti. Hauad asuvad rühmadena, maapealsete kuplitega. Maasisesed kivisse rajutud hauakambrid, mis olid tihti seest sisustatud kui elutuba. Aknad ja ukseavad maalitud
Klassikaline ajajärk 500-330 eKr valdav osa Kreeka kultuurist seostub just selle ajaga 5. saj oli Kreeka kultuuri õitsenguaeg Hellenismi periood 330.-30. eKr Kreeka alad oli läinud Makedoonia koosseisu Philippos II alustas Kreeka alade vallutamiseda 338. eKr -> tema poeg A. Suur sai sisuliselt võõrvalitsejaks Demosthenes pidas ägedaid kõnesid Makedoonia vastu 2. saj eKr (146a eKr) langesid Kreeka alad Rooma riigi koosseisu 30 eKr vallutasid roomlased Egiptuse, mis oli hellenistliku maailma viimane vaba piirkond Kreeka kultuur oli sel etapil eeskujuks, mis sest, et oli suurte impeeriumite koosseisus Sõjad: Trooja sõda 12. saj eKr Linn Väike-Aasias, mille vastu kreeklasied läksid sõjakäigule. Juhiks oli Mükeene valitseja Agamemnon. Trooja linna piirati mitmeid aastaid. Tulemus kreeklased võitsid, kuid ränga hinnaga. Kreeklaste jaoks oli ülemäära kurnav sõda, Kreeka polised läksid omavahel tülli
Etruski kunst 8-3 saj. e.kr. Etruskid elasid Apenniini ps. Põhja-ja keskosas, praegune Itaalia keskosa, Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal. Nende tähtsamad linnad asusid Po ja Arno jõgede kallastel, Selle eest vihkasid roomlased etruskeid nii, et pärast nende asula vallutamist, hävitasid kõik mis hävitada sai. Ei ole palju teada Etruski kultuurist. Etruskid võtsid vastu mõjusid Kreeka mütoloogiast ja kunstist peamiseks allikaks Etruski kultuuri tundmaõppimiseks on hauad. Neid on mitu tüüpi.: 1. kivisesse maapinda raiutud tunnelid 2. ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad(tombid) 3. kivist ehitatud majataolised hauakambrid 4
rahvaloominguline sõnakunst ning Üksikud kirjapanekud. 2. Arhailine ajajärk 3. Kuldne ajajärk 4. Hõbedane ajajärk 5. hilise impeeriumi periood kuni keskajani. 3) "Odüsseia" tõlkis ladina keeldse Livius Andrionicus. 4) Draamas eelistasid roomlased erinevalt kreeklastest komöödiaid. 5) Komöödiate süzeed, tegelased on pärit Kreeka kirjandusest ja mütoloogiast. 6) Platuse komöödiaid jagatakse karakterkomöödia, situatsioonikomöödia, tuntumad on "Potikomöödia", " Menaechmused" 7) Terentiuse komöödiad erinevad Platuse omadest: puudus kõnevärss, esikohal karakter, ei olnud jämekoomilisi nalju. 8) Kuldsel perioodil saavutas kõrgetaseme proosa ja luule.
Rooma õigus Kõik roomlased nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Sellest ajast peale, kui plebeid olid saanud patriitsidega võrdsed õigused, olid kõik Rooma kodanikud seaduse ees põhimõtteliselt võrdsed .Kuid Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid-ja vanemate nõukogu-senat. Riigiametisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, et täiel määral riigiasjadele pühenduda, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud.Seetõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid. Suur osa riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve nobiliteedi perekondadest. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid-valiti enamasti rahvakoosolekul 1 aastaks. Igasse riigiametis...
leiutaja. Kuigi tema elust on vähe teada, peetakse Archimedest üheks antiikaja juhtivaks teadlaseks. Ta pani aluse hüdrostaatikale ja staatikale ning tegi kindlaks kangi tasakaalu seadused. Tema nimele kuuluvad mitmed uuenduslikud masinad, seal hulgas mitmesugused piiramismasinad ja kruvipump, mida tuntakse ka Archimedese kruvi nime all. Archimedes sündis Sürakuusas ja õppis Aleksandrias. Teises Puunia sõjas aitas ta Sürakuusat kaitsta, ehitades sõjamasinaid. Ta hukkus, kui roomlased linna vallutasid. Tema tuntuim teooria oli, et kui on piisavalt suur kang ja koht, kuhu seda paigutada, siis võib liigutada ka maakera. Leiutised Tema arvele kirjutati juba vanaajal umbes 40 leiutist. Peale Archimedese kruvi on neist tähtsaimad: nõguspeegel, igavene
Juno & Minerva abielukaitsa & tarkusejumalanna = Hera &Athena(Kreeka) Neptunus merejumal = Poseidon(Kreeka) Vulcanus tulejumal = Hephaistos(Kreeka) Mercurius kaupmeeste ja teekäijate jumal = Hermes(Kreeka) Apollo valguse- ja ennustusjumal = Apollon(Kreeka) Venus armastus- ja ilujumalanna = Aphrodite(Kreeka) Diana jahi-, kuu-, nõidusejumalanna = Artemis(Kreeka) 2. Kuidas oli riik seotud religiooniga ? Riik & Religioon Roomlased uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate heasoovlikkusest ja seetõttu pöörati võimutasandil suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamisele. 3. Milline oli idamaiste ja hellenistlike religioonide mõju Rooma riigis ? Milles see avaldus ? Idamaiste ja hellenistlike religioonide mõju Rooma riigis vallutatud rahvad võisid oma jumalaid kummardada, kuid pidid ka Rooma tähtsamaid jumalaid austama. Tekkisid müsteeriumid. 4
Need on plakoidsoomuste ogad, mis ulatuvad läbi naha. Ogad juhivad vett hai kehast mööda ja aitavad tal vees edasi libiseda. Tänapäevastel ujumistrikoodel on samuti pisikesed hambakesed. See on hai naha ogade imitatsioon, et aidata ujujatel kiiremini vees edasi liikuda. Haide soomuseogad on suunatud tahapoole, muutes kala võimalikult voolujooneliseks. ,,KARPKALA" Karpkala (Cyprinus carpio) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala. Kaprkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm, kelle roomlased kaugetel aegadel tõid Aasiast Euroopasse. Eestisse toodi esimesed isendid 1893. aastal.Karpkala võib kasvada 110 120 cm pikkuseks ja kaaluda kuni 35 kg. Keha on külgedelt lamenenud, suu juures on kaks lühikest ja kaks pikka poiset. Karpkalad võivad elada kuni 50 aasta vanuseks.Kuna karpkala ei ole väga nõudlik vee hapnikusisalduse suhtes, siis kasvatatakse teda paljudes tiikides ja kalakasvandustes.Kudemisperiood on Euroopas maist kuni juulini, kui vee temperatuur on tõusnud üle 17°C
Rooma riigi algus Etruskid Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Etruskid (hiilgeaeg 7.-6.saj.eKr) · Elasid Itaalia loodeosas · Maakond, kus elasid Etruuria · Puutusid tihedalt kokku foiniiklaste ja kreeklastega · Etruskidel kujunes oma tähestik (säilinud on hauaplaadid) · Nad olid head meresõitjad, metallitöötlejad, põlluharijad ja käsitöölised · Roomlased matkisid nende ehituskunsti (linnad, teed, sillad, veejuhtmed) Etruskide usk · Jumalakartlikud · Pühad tekstid (pikad, rituaalseid eeskirju sätestavad) · Palju jumalaid (üle võetud kreeklastelt) · Osavad jumalike ennete tõlgendajad · Uskusid elu pärast surma (hauakambrid seinamaalingutega) Matmispaigad - kr.k. nekropolis surnute linn,elavate linnade koopiad Etruski hauakambrid Stseen tantsijatega hauakambrist Tarquinii linnas-5 saj.eKr
Timiþoara, Galai, Cluj- Miskolc, Pécs, Napoca, Craiova ja Braþov Nyíregyháza, Gyr Kecskemét, Székesfehérvár, Budapest RAHVUSLIK rumeenlased 89,5% KOOSSEIS ungarlased 6,6% ungarlased 95% , mustlased 2,5% roomlased 2% , sakslased 0,3% muud vähemused 3% ukrainlased 0,3% MAJANDUS RUMEENIA UNGARI PÕHILISED Piimatooted, sealiha, nisu, mais, päevalill, TOOTMISHARUD linnuliha, õunad ; kartul, suhkrupeet, raps PÕLLUMAJANDUSES kalastus, ja mitmesugused puuviljad, köögiviljad, ja puuviljad, paprika vein.
NAATRIUMKLORIID LOODUSES, TOORAINE TÖÖSTUSEL, VAJALIK INIMESELE Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl. Soola põhiliseks koostis osaks on naatriumkloriid, naatriumkloriidi sisaldus soolas oleneb puhtusastmest. Puhas sool sisaldab 40% naatriumi ja 60% kloori. Sool on maakeral väga laialt levinud, seda leidub kõikidel mandritel v.a. Antarktikas. Esimesed teada olevad andmed soola tootmisest on umbes 4000a. eKr kui egiptlased, roomlased ja kreeklased soola tootsid. Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased. Naatriumkloriidi leidub maakoores mineraal haliidina, soola leidub lahustunud kujul merevees, sooljärvedes ja iidsete veekogude põhjas. Soola toodetakse kaevandustes ning looduslikku vett külmutades ja aurutades. Kõige laiemalt tuntakse naatriumkloriidi kui söögisoola, mida kasutatakse toiduvalmistamisel maitseainena ning konserveerimisel säilitusainena. Keedusool on
Kreeka mõjud rooma kultuuris Roomlaste varasest kultuurist ei ole teada just palju. Levis laialt kreeka keel, mis oli hädavajalik rooma kaupmeestele, et hakkama saada. Kreeka keele tundmine muutus vajalikuks ka igale suursugusele roomlasele, kes tahtis olla haritud. Rikastesse rooma majadesse tekkisid kreeklastest õpetajad, sageli ka orjad. Esimesed Rooma autorid piirdusid enamasti ainult Kreeka teoste tõlkimise ning mugandamisega. Teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased kreeklastele alla. Kõnekunsti areng Edukus sõltus sellest kuidas suudeti teisi veenda enda õigsuses. Rooma kõnemees- oraator. Silmapaistvaim Rooma oraator oli Cicero. Saavutas kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega. Suur osa kõnedest on säilinud tänapäevani. Kultuuri õitseng Augustuse valitsusajal Pikk rahuperiood. Suurejoonelised ehitised. Kommete taastamine. Kirjandus ja kunst, vahend keisrivõimu ülistamiseks. Kuldne ajastu. Maecenas. Vergilius Silmapaistvaim poeet.
Vana-Rooma 1. Mis tähendust omasid Rooma ühiskonnas järgmised nähtused? Selgitage ühe näitega kummagi kohta. a) Sugukondlik traditsioon Roomlased hindasid perekonda ja traditsioone väga kõrgelt. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. b) Klienteelsuhe - Uhendas rikkaid ja vaeseid. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaiste alla. Pooled aitasid teineteist vastastikku. Patroon andis kliendile maad, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks teatud koormisi, hääletas patrooni eest rahvakoosolekul. 2
mügarbakterite puudusel kiratsema jääda Tänapäeval on aretamise juures suurim soov saada lupiiniseemnetes võimalikult suurt valgusisaldust (45%) VALGE LUPIIN KOLLANE LUPIIN SININE LUPIIN KASVAB SEAL, KUS ISE SOOVIB FAKTID Hundiuba tuleb roomlastelt, kes esialgu arvasid, et lupiin võtab mullast ära kõik toitained, pärssides teiste taimede kasva (just kui hunt, kes sööb teisi loomi) Juba 4000 aastat tagasi oli lupiinil koht toidulaual Roomlased olid esimesed, kes hakkasid lupiiniseemnetest jahu tegema, lisades seda pagaritoodetele Lisaks tehti röstitud seemnetest mõrkjat kohvisarnast jooki Vähemmõrudate seemnete maitse tuleneb sellest, et alkaloidide sisaldus on madal Mesilased külastavad lupiiniõisikuid harva, kuna nektari kättesaamine õiekarikast on raske. Kuid vahel kasutavad nad kimalaste poolt õiekarikatesse tehtud auke Söödalupiinid on lupiinid, kus alkaloidide
Muusika tähtsus ja tähendus vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Keldid olid muusikalise osa poolest kõige aktiivsemad, vähem aktiivsemad olid hellenid ja roomlased. Keltide ja hellenite kultuur oli sarnane, neil mõlemal oli pärimuslik kultuur. Rooma kultuur oli see-eest majanduslikult ja tehniliselt väga arenenud. Keldid asusid Briti saartele ja suuremale osale Lääne-Euroopast umbes kolm tuhat aastat tagasi. Kuna nad olid väga sõjakad ja suured individualistid ei suutnud nad ühist riiki luua. Polnud ime miks keldid väga muusikalised oli. Sellepärast, et nende ühiskonnas oli kõige olulisem kunst muusika.Keldi muusikuid kutsuti tollal Bardideks. Bardid olid ühiskonnas kõige austatumad liikmed, sest nad oskasid mängida mitmesuguseid pille, improviseerisid kogu aja ning nad ei pannud midagi kirja, isegi noodikirja polnud. Nende iga lugu oli impovisatsioon, mida me tänapäeva muusikas väga ei kohta, et keegi midagi kunagi kirja ei...
· Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on peetud skulptuuri · Näiteks: Myron - ,,kettaheitja" · Epidaurose teater · Vaasimaalid (Savist) e. AMFORAD Inglismaa Stonehenge (ehitati 3500 aastat eKr) · Egiptus · Püramiidid (Algustati ehitamist 2551 2471 eKr) · Sfinksid (lõvikeha+inimesepea) · Papüürusele kirjutamine · Piltkiri e. hieroglüüfid Antiik-Rooma l 1000 a. eKr l Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. l Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus. l Amfiteatrid (tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater.) l Näiteks: Colosseum, Circus Maximus l Triumfikaared(ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein) l Püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. l Näiteks: Arc de Triomphe (Pariisis)
- 450. a. sai valatud vana e tavaõigus uude vormi ius scriptum ( kirjalik vorm ). XII tahvli seadused on vanim nii mahukas ladinakeelse kirjasõna mälestis, millest on säilinud tänaseni üksikud fragmendid, kuid see pani aluse õiguse arengule, mis levis üle maailma. XII tahvli seadused olid au sees ja seda kummardati roomlaste poolt, mis sisaldasid ka teiste riikide õiguse elemente ja oli ühtlasi õiguse leviku kui ka kasutuse alustalasid. Mida roomlased ja hiljem ka teiste riikide inimesed järgisid tulenevalt XII tahvli seadustest ja kui tähtis selle üleskirjutamine oli õiguse leviku tähenduses? Allika analüüs 1. XII tahvli seadused üldiseloomustus Õigusega puututi kokku juba enne, kui XII tahvli seadused kirja pandi. Vana-Roomas, pärast kuninga kukutamist kadusid viimaste mitte kirja pandud reeglid, mistõttu sattus maarahvas linlaste omavoli alla
2 rida sambaid ümber templi. o VII tüüp on pseudodipteer. · Enamus kreeka templeid on ehitatud peripteerina (õp. joonis 5.). Nad olid suurema pindalaga templid. Siseruum - naos - oli toestatud sammastega. · Dipteer (joon. 6). Selle plaani järgi ehitati suurimad templid, neid oli kreekas ainlt 4 või 5 tükki. Seda ümbritses 2 rida sambaid. · Ringikujulisi templeid on ehitatud väga vähe, sest ei tuntud sidematerjale, aga roomlased õppisid tundma sidematerjale ja nad ehitasid ROTUND'e, mis olid ringikujulised templid. · Kreeka templitel oli alus - krepidoma, ning samuti ehitati templid mäetippudele. Kreeka templite sambad: · dooria o Kõige masiivsem, peamine omapära on kahest plaadist koosnev kapiteel, ülemine plaat on ruudukujuline ja alumine ringikujuline. o Tüvi on kaunistatud kannelüüridega, doorial on need väga laiad, neid on umbes 16,
ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Zeusi järglased Apollon ja Artemis olid kaksikud, kelle emaks oli Leto. Ares, kreeka sõjajumal, oli Zeusi ja Hera poeg. Dionysos oli viljakuse, veini ja naudingute jumal ning Zeusi ja Teeba printsessi Semale poeg. Graatsiad olid Zeusi ja Eurynome tütred, keda kummardasid väiksemate jumalatena nii kreeklased kui ka roomlased. Kõige levinuma müüdi kohaselt olid nende nimed Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Zeus moondas ennast luigeks ning magas Ledaga, kes oli Sparta kuninga Tyndareose naine Hephaistos, sepakunsti jumal, oli Zeusi ja jumalanna Hera poeg. Herakles, kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkeme poeg. Hermes, kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg. Minos, Kteeta kuningas, oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja
vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa või tellisepuruga) kasutati müüride ehitamiseks, kuplite ja võlvide tegemiseks. Kivimid, marmor. *Teedevõrgustiku rajamine Rooma Vabariigis - Via Apia. Kaarekonstruktsioonid võimaldasid ehitada sildu üle jõgede, veevõrgustik veejuhtmed kaaristutel. Termid saunad, amfiteatrid (Colosseum 82 a.pKr.) higistamisruumid, basseinid ja saalid lõdvestamiseks,jalutamiseks ja suhtlemiseks. Roomlased elasid ühepere elamutes e. villades/maakodud. Keisrite ajal hakati linnaehitusele rõhku panema 2 peateed, foorum, kirikud, tähtsad ehitised, kauplused jne. Monumentidega, sammastega ja triumfikaartega kaunistatud majad teeääred. Triumfikaared, templid. Kui Roomast sai keisririik, toimusid suured muudatused ehituskunstis ''võttis vastu kivist linna,jättis maha marmorist linna''. Keiser Augustus Traianuse foorum, Traianuse sammas (30m, 19 marmorblokki, hobune otsas)
Meie teadmiste allikaks on siin etruskide skulptuurid ja freskod, mis hauakambrites säilinud. Mehe riietuse hulka kuulus peale muu ka lühike ürp, mis tõmmati selga üle pea. See ürp kattis ainult vasaku õla, parem õlg jäi aga paljaks. Ühel freskol, mis kuulub VI sajandisse e.m.a., kannab seda kuningas. Mainitud ürp, mida kutsuti tebenna, oli purpurpunast värvi ja selle veered olid tikandiga kaunistatud. Etruskidelt võtsid selle riietuse koostisosa üle roomlased. Roomas oli lühike tebenna kasutusel kas preestrirüüna või sõdurimantlina. Roomale palju tavalisemaks ning tüüpilisemaks muutus aga pikendatud tebenna, mida roomlased kutsusid toogaks. Selle pikendatud tebenna klassikalist lihtsalt vormi näeme Oraatori pronkskuju puhul, mis pärineb I sajandist e.m.a. Seitsmendal sajandil eKr sarnasesid meeste riided väga kreeka arhailise perioodi meeste riietele. Mehed kandsid arhailisel ajal ühte sorti rüüd, mis oli eest sõlmitud
VALITSEMIS MEETOD JUBA EI SOBINUD 15. Rooma jaga ja valitse poliitika põhiprintsiibid ja rakendamine nii Itaalias kui ka väljaspool seda. Rooma pidas oma vastastega läbirääkimisi alati ühekaupa ja sõlmis kokkuleppeid igaühega eraldi. Niiviisi kehtestati alistatud rahvastele ja riikidele erinevad sõltuvustingimused, mis takistasid nende ühist väljaastumist Rooma vastu ning võimaldas roomlastel vajaduse korral õhutada nende vahel pingeid ja vastuolusid. Samas jätsid roomlased peaaegu alati puutumata allutatud riikide elukorralduse, sealse usu, keele ja kombed ning sageli ka tavapärase valitsemisviisi. 16. Milles seisnes Rooma õigusriigi olemus keisririigi perioodil? Kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed, ka keiser. 12 tahvli seadus. Rooma õigus põhines eelkõige praktilistel kogemustel 17. Millised olid keiser Diocletianuse reformid? võeti ajateenistusse Germaanlasi Hakati natuurat kasutama raha asemel
Milano ediktiga o Kristlus valdavaks usuks o Paganate tagakiusamine (nüüd vastupidi) o Kõik järgnevad olid kristlased 13. Kirjelda selle aja tavalist roomlast. Hankis elatist põlluharimisega Kui oli maaomanik- oli täisväärtuslik liige Maavalduse omamine tagas piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks Kohustus riigi ees- sõjaväeteenistus Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, teised jalameestena Vaesemad olid maata ja seega väeteenistusest vabad Õigused piiratud, kuid olid ikka Rooma kodanikud Patrooni ja kliendi vahekord 14. Võrdle erinevusi Itaalias ida- ja lääneosa vahel. Mis selle põhjustas? Rooma võim sidus Vahemere maad ühtseks poliitiliseks ja majanduslikuks tervikuks Poliitiline karjäär eeldas kõikjal ladina keele ja rooma tavade head
Rooma võtab tänapäeva mõistes rohkem riigi kuju. Roomaga piirnevad alad saavad järk-järgult kodanikuõigused. Civis Romanus- rooma kodanik. Klausel oli juures- sine suffregio- kõige tähtsamates asjades ei saanud hääletada. Civis romanus saab võlusõnaks, mida kõik tahavad. 390 ekr gallide sissetung rooma. Tulid Calliast. Keltide suure ekspansiooni väljatungi ajal. Tungisid põhja itaaliasse, vallutasid rooma linna ja põletasid maha, aga ei võtnud kapitooliumi. Roomlased kaalusid linna maha jätta, aga kapitoolium jäi puutumata ja otsustasid mitte lahkuda. Gallid tõrjuti tagasi põhja itaaliasse, pigem ise lahkusid. Pikaks ajaks jäid põhja itaaliasse, sp kutsuti seda alla Gallia Cisalpina- siinpool alpe. Jäävad mõneks sajandiks, hiljem sulanduvad roomlasega. 4. saj ekr on rooma kõige võimsam poliitiline moodustis itaalias. Toimus võitlus magna craecia. Kutsusid mandri kreekast appi epirose kuninga pyrrhose. Tarentumi linn. sõjategevus vaibus
Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid. Ristiusk ehk kristlus tärkas Palestiinas. Rooma tuli sellepärast, et roomlased võtsid kergelt üle kõik uue ja huvitava. Ristiusk levis suuliselt ja kirja teel (kiri ühendas väiksemaid ja üksteisest kaugemal olevaid kogudusi). Roomas sattus ristiusk võimudega vastuollu, kuna see erines oluliselt teisest uskudest. (õõnestas orjapidamist, riiki, õigust ja moraali). Kõige enam ei meeldinud võimudele see, et jumala sõna järgi olid kõik võrdsed. Võimud hakkasid kristlasi taga kiusama, visates neid amfiteatrites kiskjatele söödaks ja neid risti lüües. Kui
üheskoos). Antiik on mõjutanud kõiki D vallutatud alad. Palju omandati euroopalikke kunstivoole, eriti aga renessanssi R 7 saj. etruskidelt, kõige enam aga ja klassitismi. e.m.a. kreeka kultuurist. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili U Roomlased võtsid kreeka E E sambad.Nad eelistasid -dooria, joonia ja korintose. K korintose stiili kui kõige O toredamat.Väga palju
minevikus kellegi raske töö näol. Järgnev annab lühidalt üldise ülevaate teeliikluse ja autode ajaloost. Chris Müür 5 11.03.2012 TTK 1 TEELIIKLUSE ALGUSE ALUSED Sõiduteede sünd Roomlased olid esimesed head tee ehitajad Suurbritannias, sidudes oma linnused ja linnad miilide kaupa hästi sillutatud kattega teid.Aga kui roomlased lahkusid, siis brittide teed jäid hoolitsuseta ja said talvel kaetud mudaga ning ning suvel äärmiselt tolmuseks. Kõik teed mis tehti pärast 500 AD olid lihtsalt rajakesed,mis looklesid lõputult ümber inimeste eramaa. Inimesed tavaliselt ei reisinud nii palju, kui tänapäeval, seega polnud vaja hiigelsuuri ja pikki maanteid,olid vaid rajakesed külade vahel. Tegelikult enamik inimesi ei liikunud kunagi kaugemale külast, kus nad olid sündinud. Hoolimata sellest olid teed
MAAILMAKIRJANDUSE PERIODISEERING Vool Aeg, koht Ajastule iseloomulik Olulised märksõnad Esindajad, teosed Antiik Vana-Kreeka, Kreeka-Rooma vanaaeg, *Ilukirjanduse põhiliikide eristumine: Homeros "Ilias", "Odüsseia" Vana-Rooma Euroopa kultuuri lähtealus. eepika (suurvormid: eepos, romaan; 8.saj eKr-5.saj Roomlased võtsid Kreeka väikevormid: jutustus, novell, muinasjutt) pKr kultuurist eeskuju, mitmed lüürika sõjakäigud. Tunti huvi inimese individuaalsuse ja tunnete dramaatika kujutamise vastu. *zanride teke -tragöödia
võimalus isiklikutlt osa võtta riigiasjade otsustamisest - rahvakoosolekute või senati tööst. Ka Rooma riigi sündimise algusest seisid riigi otsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast kõrgemaid olid kaks konsulit. Teiseks pidid kodanikud riiki juhtides suutma ka riigi kaitse eest hoolitseda, mis tähendas, et riigi sõjaväe tuumiku pidid moodustama väeteenistusse tulnud kodanikud. Rooma suurim vaenlane oli Kartaago, nende vahel toimus kolm sõda, kuna roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis on need sõjad ajaloos tuntud Puunia sõdade nime all. Kui Puunia sõjad lõppesid, siis hakkas Rooma laiendama oma võimu ka ida poole. Mida suuremaks riik kasvas, seda vähem olid vabariiklikud tingimused täidetud. Vabariigi aluseid õõnestas ka väepealik Mariuse sõjaväereform. Marius hakkas värbama proletaare palgalisteks sõduriteks, kui sõjamehed pärast aastatepikkust
· 390 aastal tagasilöök lunaraha. · 265 a. kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks(264-133a. eKr) · Konflikt Kartaagoga 3 sõda, tuntud kui Puunia sõjad. · I PS: meri ja Sitsiilia, Rooma tugevaim riik Vahemere lääneosas. · II PS: Hannibal purustas Rooma sõjaväe. Uus sõjavägi sundis Hannibali Itaaliast lahkuma. Kartaago kaotas laevastiku, valdused ja sõjalise tähtsuse. · III PS: Roomlased vallutasid ja hävitasid 146 aastal Kartaago. · Laienesid ka idas + Makedoonia ja Kreeka, sai ka Väike-Aasia päranduseks. · Tugevaim riik Vahemere maades. Kodudsõdade periood ja vabariigi langus(133-30a. eKr) · Elukutseline palgavägi. · Kodusõjad: sõdurid vs väepealikud. · Senati võim vähenes. · Pompeius ja Caesar. · 48.a Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. · 44.a tapeti Caesar.
Preetorid ->konsulite asendajad, õigusemõistjad. Kvestorid->kogusid makse. Rahvatribuunid->lihtrahva huvide eest seisjad. Diktaator valiti sõja ajal pooleks aastaks ametisse, oli kohustatud senatile aru andma. Vabariigi lõpus olid poliitikud ka mõjuvõimsad väejuhid. Vallutused Naabermaade vallutamisega kaasnesid mitmed muutused: suurem varanduslik kihistumine, talupoegade laostumine ja orjanduse areng.Allutatud rahvastesse suhtusid roomlased küllaltki tolerantselt. Asevalitsejad ei soovinud kohalike asjadesse sekkuda. Muidu nad maksustasid vallutatud alad v.a. Itaalia, kelle kodanikud pidid käima sõjaväes ja kellelt võeti maad. Makse kogus asehaldur, kellest tuntuim Pontus Pilatus Iisraelist. Kehtis põhimõte "jaga ja valitse", s.t. läbirääkimisi peeti ükshaaval ja kokkuleppeid sõlmiti eraldi.Tänu Puunia sõdadele vallutati tõsine vastane Kartaago. Vabariigi languse põhjused 1
ees. Faktid ning ilmselged märgid on meil otse nina ees, puust ja punased, kuid inimkond ignoreerib neid sõna otseses mõttes. Maamunal on tohutult probleeme, mis lausa karjuvad lahenduste järele, kuid asjata, sest inimesed on muutunud töötavateks ulmefilmidest tuntud nii-öelda zombideks, kel puudub rõõm elada. Just see on minu arvates maailma tähtsaim teema. Inimesed on muutunud eliidi orjadeks. Kui vanad roomlased armastasid öelda "Tsirkust ja leiba!", siis tänapäeval hõiskab üks endast lugupidav eurooplane "Raha ja tööd!", samal ajal veel rõõmsat nägu ette ilmutades.
Ajaloo arutlus 24.11.2011 Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kunst: sarnasused ja erinevused. Vana-Rooma kunst(753) Vana-Kreeka kunst Arhitektuur: Arhitektuur : Materjal: lubimört, põletatud tellised Tähtsaimaks alaks oli templiehitus. Sellised materjalid võimaldasid teha Ehitusmaterjaliks oli marmor ja detailid võlvimistehtnikat. Ehitasid kivist kaari, ühendati omavahel metallklambritega. lihtsaid võlve, sai luua mitmekesisema Sammaste stiilid olid: dooria, korintose ja plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. joonia. Nt: Rooma Panteon, foorumid, Mausoleumid Hera tempel , Parthenon Skulptuurikunst: Skulptuurikunst: Kopeeriti koopiate järgi tunnemegi ära Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks tänaseks hävinuid töid. oli...
Thinise ajajärk (3100-2800 ekr) · III dünastia algab Vana Riik (2800-2300 ekr) Alam- ja ülem-Egiptuse ühinemine, pealinn Memphis · XI-XIII dünastia Keskmine Riik (2100-1800 ekr) Egiptusesse tungivad Hüksoslaste hõimud · XIV-XX Uus Riik (1600-1100 ekr)pealinn Teeba · 1000-670 liibüa palgasõdurite, seejärel etiooplaste võimu all · 671 assüürlaste võimu all · 663-525 saiidid, siis pärslased · 332 Aleksander Suur · A. 30 ekr roomlased KUNSTIKAANONITE VÄLJAKUJUNEMIST MÕJUTAS · Iseloomulik kuulekus vaarao ja jumalate ees · ,,Vaarao ongi jumal" · Usk hauatagusesse ellu *Kunstikaanonid on ühe kultuuri kunstis välja kujunenud põhimõtted ja kokkulepped, tõekspidamised, mida püütakse säilitada ja järgida ARHITEKTUUR VANA RIIGI AJAL · Vana Riigi ajal ( enne IV d. Lõppu) haudehitised · Mastabad- vanim 3000 eKr
Kristluses rõhutati, et jumalariik ei ole lahti mitte niivõrd edukatele ja endaga rahulolevatele, vaid pigem viletsatele, kes on valmis end siiras usus ja armastuses Jumala hoolde andma. Kõik soovijad võisid käia kirikus ja oma palvetega Jumala poole pöörduda. Kolmandaks oli polüteism üsna keerulise süsteemiga. Et seda usku inimesteni viia pidi palju õppima. Kristlus oli palju arusaadavam. Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Roomlased uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate heasoovlikusest ning seetõttu pöörati valitsemistasandil suurt tähelepanu jumalate austamisele. Augustusest alates hakkati ka keisrit jumalustama, mis tähendas, et ta muutus formaalselt Jumala pojaks. Monoteistlikus religioonis seda ei esine. Lisaks kõigele eeltoodule pettusid inimesed jumalates, jumaldavates looduslikes nähtustes, asjades ja elusolendites, kuna nad ei saanud tihti nendelt abi ning ei hoidnud ära ka õnnetusi
Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides, st iga nelja aasta järel. Uuemate uurimuste põhjal arvatakse, et olümpiamängud on välja kasvanud religioossetest pidustustest Zeusi ema Rhea auks. Olümpias oli Rhea altar. Tõenäoliselt said mängud alguse 2.aastatuhandel eKr. Aja jooksul sai olümpiamängudest ülekreekaline spordi- ja kultuurisündmus. Seal võistlesid atleedid kogu kreekakeelsest maailmast. Hiljem hakkasid mängudel osalema ka roomlased. Mängude religioosse poole osatähtsus hakkas aja joosul kahanema ning sportliku poole tähtsus kasvas, kuni mängud muutusidki pelgalt spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine. 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud.
40 000 – 10 000 a. e.m.a.) koopamaale. Tuntuimad on Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias. Kontuurid uuristati seina või joonistati musta värviga ning kujutis kaeti seejärel värviga (kasutati musta, punast, pruuni ja kollast värvi). Looduslikud värvimullad segati vee, loomarasva või taimemahlaga. Loodusnähtused maalikunstis Kunstnikud on maalinud maastiku iidsetest aegadest. Kreeklased ja roomlased lõid seinamaalinguid maastikest. Pärast Rooma impeeriumi langust traditsioon kujutada puhast maastikku vähenes. See traditsioon kestis kuni 16. sajandini, mil kunstnikud hakkasid vaatama maastikku kui teemat omaette. Looduses kasvas huvi tänu kunstilisele nihkele renessanss ajastul. Mõiste ‘’maastik’’ tuleneb tegelikult hollandi keelsest sõnast landschap, mis algselt tähendas ‘’piirkonnas, maatükk’’. Holland
silmapaistva kõnemeisterlikkuseni erakordselt visa ning sihikindla harjutamise teel. Tal puudusid igasugused eeldused edukaks kõnemehetegevuseks. Ta kõnesid iseloomustab retooriliste väljendusvahendite osav kasutamine, hea stiil, loogilisus ning argumenteerimisoskus. Retoorika Vana-Roomas Cicero Ta õppis õigusteadust ja filossfiat ning täiendas ennast Ateenas ka Rhodosel kõnekunsti , hämmastades oma kõneosavusega isegi kreeklastest õpetajaid, kes kurtsid, et nüüdsest peale on roomlased võtnud Kreekalt viimase, mis talle oli veel jäänud- kõnekunsti. Ta pääses noorimas lubatud vanuses kõigisse kõrgemaisse riigiameteisse Roomas. Cicero kõnedest on säilinud 30, sisult jagunevad need poliitilisteks ja kohtukõnedeks. Aitäh kuulamast!
teel. Liimiks on betooni puhul tsemendi ja vee segu. Tööstuslikult leiab betoon rakendust mitmetes kohtades, näiteks hoonete, vundamentide, maanteede, tammide, põrandate ja treppide valamisel, kuid ka paljudes muudes valdkondades. Betoonile saab anda palju erinevaid vorme. Esimesed teadaolevad betoonkonstruktsioonid on leitud Roomast. Panteoni, Colosseumi ja akveduktide ehitamisel kasutati vulkaanituha, vee ja paekivi segu ehituskivide ühendamisel. Roomlased hakkasid betooni valmistama umbes 150. aastal eKr ja kasutasid selles erinevat vulkaanilist tuhka. Ajapikku said nad targemaks ja hakkasid sideainena kasutama vaid ränihapperikast vulkaanilist tuhka putsolaani (it k pozzolana rossa ehk Pozzuoli punane), mis pärines umbes 20 kilomeetri kauguselt Roomast. Tänapäeva betoonehitised hakkavad kulumismärke näitama reeglina umbes 20 aastat pärast püstitamist, kuid roomlaste betooni sisse segatud vulkaaniline tuhk andis sellele fenomenaalse
elukorraldustega talupoegadel. Tekkisid kolm seisust: patriitsid, plebeid,proletariaadid. Sel ajal rajati Rooma linn (753.a eKr).Kuningate ajajärk oli Rooma linnriigi tekkimise ajaks. Rooma Vabariigi ajal Kuningate asemel pääsesid võimule kaks konsulit, kes valitsesid sõjaväge. Suurema reaalse välisohu korral määrati pooleks aastaks ametisse ka diktaator. Reaalset poliitilist võimu hoidis enda käes uus tekkinud aristokraatia – nobiliteet. Kaotati patriitside ja plebeide seisusevahe. Roomlased hakkasid Itaalia alasid allutama. Seejärel alustati Kartaagoga sõdimist,vallutati ka Idamaid. Ka Kreeka allutati Rooma ülemvõimule.Keisririigi ajal Varase Keisririigi ajal jagati võim seati ja riigi esimese kodaniku – princeps’i – vahel. Rahvakoosolekuid ei kutsutud enam kokku. Loodi õigusriik, kus kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Caracalla seadusega said kõik vabad kodanikud endale kodakondsuse.Puhkesid suured ülestõusud ning kodusõjad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
