11) Õpilane oskab anda ülevaate Rooma õigussüsteemist (keda seadus kaitses, kuidas olid õigused tagatud, kuidas toimus õigusemõistmine, millel baseerus õigussüsteem, seaduste kogud, mõjud tänapäeval). 12) Õpilane oskab anda ülevaate Rooma ühiskondlikust struktuurist (seisused) ning neid ka lühidalt iseloomustada. 13) Õpilane oskab võrrelda naiste positsiooni Vana-Ida riikides (Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka, Vana-Rooma). 14) Kuidas veetsid roomlased oma vaba aega? 15) Millised kreeka mõjud esinevad Vana-Rooma religioonis ja kultuuris? 16) Vana-Rooma jumalad. 17) Kuidas olid Vanas-Roomas omavahel seotud riik ja religioon? 18) Anna ülevaade ennustuskunstist Vanas-Roomas. 19) Millele pöörati Vanas-Roomas laste harimisel tähelepanu? 20) Milline oli Jeesuse õpetus? 21) Miks muutus kristlus väga populaarseks? 22) Kristluse pühakirja kujunemine ja sisu. 23) Miks tekkis kristlaste algul konflikt Rooma riigiga?
Algasid sõjad etruskidega. Suur tagasilöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid rsuure lunaraha maksma. 265.aastaks eKr oli kogu Itaalia ROOMA VÕIMU all. -- Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133a. eKr Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga Põhja-Aafrikas. Kartaago ja Rooma pidasid omavahel 3 sõda, mis on tuntud kui PUUNIA SÕDADENA. 146.a.eKr liitsid roomlased endaga Kreeka ja Makedoonia 133.a.eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias roomlastele. -- Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30a.eKr Sõjavägi asendati ümber elukutselise palgaväega. Algasid kodusõjad sõdurite hulgs populaarsete väepealike vahel. Senati võim vähenes, Rooma lihtrahvas oli sageli selle otsusega rahulolematu ning riigi asju otsstasid nüüd enamasti võimsad väepealikud.
sisuga.Lehed kolmnurksed,alumised kahelisulgjad, 34 lõhestunud lehekesega. Liitsarikatesse koondunud õied on kollakasrohelised. Taim õitseb juulist augustini. http://otlichnoezdorovie.ru/petrushkaogorodnajapetroselinumcrispum/ Leviala Aedpeterselli kodumaaks on Vahemere maad ja Aafrika põhjarannik (sh Kanaari saared), kus ta on tänaseni looduslikult levinud. Kuna seda taime tundsid ja hindasid juba vanad kreeklased ning roomlased, jõudis ta juba antiikajal üle Alpide põhja poole ning on nüüdseks naturaliseerunud suures osas Euroopast. Maitsetaimena kasvatatakse teda üle kogu maailma. http://freeextras.com/images/mediterranean_sea_map12019.htm Kasvatamine Kuigi petersell on pärit soojast kliimast, edeneb ta ka Eesti kliimas suurepäraselt.
Apostlite tegevus? Roomas levinud usundid? Rooma ametlik religioonipoliitika? 3) Mille tõttu toimusid Rooma riigis kristlaste tagakiusamised?(2) Vastused: 1) Palestiinas. Põhjus: Juudi rahvas arvas, et messias toob õnneajastu ja taastab Iisraeli muistse hiilguse. Juudid ei olnud rahul võõramaise ülemvõimuga. Ristiusu levikule aitasid kaasa järgmised asjaolud 1) Rooma riigi salliv suhtumine religioonidesse (religioonipoliitika), vallutatud rahvaste usuellu roomlased reeglina ei sekkunud. 2) Ristiusu õpetus ise põhimõte, et kõik on Jumala ees võrdsed, meeldis alamkihtidele. Jumalariik oli avatud kõikidele, mitte ainult juutidele. 3) Apostlite tegevus nad rändasid mööda riiki ringi, rääkisid usust, panid aluse ristiusukogudustele ning võitsid poolehoidjaid. 4) Levikule aitasid kaasa ka Roomas levinud usundid. Erinevad usundid olid põimunud ja peaaegu kõigis neis usuti, et elu jätkuba ka pärast füüsilist surma.
Sophokles tragöödiakirjanik Nt: ,,Kuningas Oidipus" KREEKA KOMÖÖDIA Naljamäng, mis sai alguse Dionysose rongkäigu nalja ja sõimulauludest. Keelepruuk oli vaba, tihti pilkava sisuga, pilgati võimukandjaid, inimlikke nõrkusi, pahesid. KREEKA TRAGÖÖDIA Kurbmäng, näidend, mis on traagilise lõpuga ja põhines konfliktil. Taheti välja tuua moraalset iva. KREEKA TEATER Hobuserauakujuline ehitis mäenõlval. 1. Theatron 2. Orkestra 3. Skenee Teatri jaoks ei otsinud roomlased sobivat küngast nagu kreeklased, vaid ehitasid lauskmaale. Rooma teatris ei kasutatud koori, orkestra jäi vabaks ja sellest kujunes parter mugavate istekohtadega vaatepaik ülikutele ROOMA TEATER Kreeka tragöödiate asemel eelistasid roomlased kergeid komöödiaid, mille jälgimine ei nõudnud mõttepingutust. Lihtrahva hulgas olid populaarsed ka rändnäitlejate etendused, akrobaatide, mustkunstnike, zonglööride ja köietantsijate esinemised.
KUNSTI AJALUGU VanaKreeka kunst: • Oluline muudatus oli raua laialdane kasutuselevõtt põllutööriistadel ja relvade valmistamisel. • Neil oil kõrge enesehinnang nimelt, see väljendus mitmete jumalate endasarnaseks pidamises, said ka suhtumises testiness rahvastesse BARBARID • Kujunes välja orjade pidamine, orjad olid barbarid. • Hakka arenema kriitilne mõtlemine, sündisid filosoofia ja teaduste alged. • Teatrikunst kavas välja jumal Dianysose austamise pidustustest. • Teatri etendused olid suuremates linnades vabas õhus. • Vaatajate pingeread (THEATRON) olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast mille all orus oli siis ümmargune väljak (ORKESTRA). Orkestra taga oli eriline ehitis (SKEENE), hiljem arenes skeene keerukas mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ja näitlejad koondusid katusele (PROSKENIONI) • Templid: 1. Dooria stiil arhailisel ajastul, teistest lühem, jässakam, lihtne kapital, baasi...
C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium 10.B klass Koostas: Gerta Vainaru Viljandi 2010 · Artemis on vanakreeka mütoloogias jahijumalanna. · Roomlased samastasid teda oma Dianaga. · Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks. · Artemise auks on ehitatud Efesose tempel. · Templit ehitati 120 aastat. · Templit peeti üheks vanaja seitsmest maailmaimeks. · Teda kujutati lühikeses rüüs noore tütarlapsena · Tal oli nooletupp seljal ja oda käes. · Teda saatis emahirv ja nümfid. · Tema seelik vööst kuni alumise servani oli täis külvatud lõvi, jäära, põdra, mesilase ja vähi pea kujutisi.
2. Romulus legendi järgi Rooma linna Constantinus Suur legaliseeris rajaja ja Marsi poeg. 313. a kristluse ja selle tulemusena Hannibal Põhja-Aafrika rannikul asuva hakkas kiriku tähtsus kasvama. Pani Kartaago riigi väejuht, kes pidas roomlaste rõhku haridusele ja kandis hoolt vaeste vastu kolm Puunia sõda 3.2. saj eKr. ning haigete üle. Esialgu võidukas, hiljem roomlased Jeesus rändjutlustaja, Jumala poeg. alistavad ka Kartaago. Teda saatsid 12 jüngrit. Jeesuse tegevus Caesar Vana-Rooma väejuht, poliitik ja ei meeldinud roomlastele, sest ta ei kirjanik (100 eKr - 44 eKr). Laiendas kummardanud nende jumalaid. Ca 30 a edukate sõjakäikudega Rooma alasid pKr laskis Juudamaa asevalitseja oluliselt, tungis Galliasse, Germaaniasse, Pontius Pilatus ta vangistada. Ta löödi
väeteenistuses ja hakkasid varakult kohtutes kaitsja või süüdistajana oma kõnekunsti ja seadusetundmist järele proovima. 26.Peatükk.Kirjasõna ja kultuur 1.Iseloomustada kokkuvõtlikult kreeka ja rooma kultuuri ja tuua esile nende põhilisi erinevusi. Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kultuuris on palju sarnasusi. Enamasti on need tekkinud seetõttu, et Rooma kultuur võttis palju Kreekast üle. Samas elasid kreeklased ka praeguse Itaalia aladel, kus roomlased võimu haarasid. Kuigi kultuurid on sarnased, on neil ka väga palju erinevusi. Kuna Vana-Rooma kultuuri arengu tipp oli alles sellel ajal, kui roomlased olid vallutanud pea kogu Vahemere ümbruse, võib väita, et palju võetigi üle kreeklastelt, kelle kultuur arenes välja juba sajandeid enne roomlaste oma. Vana-Kreeka kultuuri iseloomustavad kõige paremini nende paljud jumalad, kirjandus teater aga ka filosoofia ja kunsti arengu tase. Samuti tegid kreeka teadlased suuri avastusi maailma,
väeteenistuses ja hakkasid varakult kohtutes kaitsja või süüdistajana oma kõnekunsti ja seadusetundmist järele proovima. 26.Peatükk.Kirjasõna ja kultuur 1.Iseloomustada kokkuvõtlikult kreeka ja rooma kultuuri ja tuua esile nende põhilisi erinevusi. Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kultuuris on palju sarnasusi. Enamasti on need tekkinud seetõttu, et Rooma kultuur võttis palju Kreekast üle. Samas elasid kreeklased ka praeguse Itaalia aladel, kus roomlased võimu haarasid. Kuigi kultuurid on sarnased, on neil ka väga palju erinevusi. Kuna Vana-Rooma kultuuri arengu tipp oli alles sellel ajal, kui roomlased olid vallutanud pea kogu Vahemere ümbruse, võib väita, et palju võetigi üle kreeklastelt, kelle kultuur arenes välja juba sajandeid enne roomlaste oma. Vana-Kreeka kultuuri iseloomustavad kõige paremini nende paljud jumalad, kirjandus teater aga ka filosoofia ja kunsti arengu tase. Samuti tegid kreeka teadlased suuri avastusi maailma,
südikus, vahvus). 2) Rooma põhivoorus: gravitas Gravitas-tõsius hoiak mis välistab igasuguse kergemeelsuse.Selle peamiseks on pühendumus isamaale. Sügav hierarhia tunnetus. Igaüks peab hoidma oma kohta ja vastavalt sellele ka elama. Gravitas väljendus mehe tõsiduses, kindluses, keskendumises olulistele asjadele, muuhulgas kohustuses tõele alati au anda. Rooma ja Ateena suhe vallutajana ja vallutatuna oli unikaalne. Ühelt poolt olid roomlased alistajad, teiselt poolt oli neil piisavalt gravitas`t, et mitte pidada enda kultuuri seetõttu paremaks. Vastupidi, roomlased olid veendunud, et Kreeka kultuur neid ületab. Et nad on sõjanduses leidlikumad ja targemad. Mille roomlased omakorda kompenseerisid kõrgema lahingumoraaliga ja suuremate harjutusmahtudega. 3) Rooma religiooni üldine iseloomustus Religion on justkui rooma moraali pikendus. Religion kujutab endast kõige tugevamat sidet mis
1.JUMALAD 1.4.Hades(Pluto) Hades valitses allmaailma ja surnuid. Sõna hades päritolu ja tähendus on üheselt määratlemata, enamasti antakse selle vasteks "nähtamatu". Piiblis ja kristlikus traditsioonis on sõna hades tõlgendatud ...
London Londoni kaart Londoni ajalugu Londoni rajasid Thamesi jõe alamjooksule 2000 aastat tagasi roomlased 12. sajandi alguses sai London Inglismaa pealinnaks 17. sajandist 20. sajandi alguseni oli London üks maailma tähtsamaid linnu Linna tutvustus Inglismaa ja Ühendkuningriigi pealinn Asub Suurbritannias Rahvaste Ühenduse keskus Trafalgari väljak 2002. aasta turismipealinn Londoni metroo on maailma vanim metroo Londonis on 5 lennujaama, suurim Heathrow Londoni loodus HydePark Green Park Hampstead Heath Thamesi jõgi Vaatamisväärsused
Kasutati ehitusmaterjal oli poolsammast põletatud tellis Korintose stiilis samba kapiteel Tituse triumfikaar Lõbustusasustused • Colosseum Rooma muusika • Baseerus vanakreeka muusikapärandil, lisamata midagi oluliselt uut • Sellest ajast teada mitmeid kitaravirtuoose, nende hulgas ka keiser Nero • Suurte pidustuste puhul pandi kokku hiigelkoosseisudega orkestreid • Roomlased kasutasid kreeklastest rohkem puhkpille, eriti erinevaid sarvi • Muusikute hulgas hakkasid järjest enam domineerima naaberaladelt sissetoodud orjad Rooma kirjandus • Peetakse vanakreeka ja Lääne-Euroopa vahelüliks • 2 tuntumat kõnemeest olid J.Caesar ja T.Cicero • Rooma kirjanduse tuntuim esindaja oli Vergilius ja tema peateos oli " Aeneis " Tänan tähelepanu eest !
Tähtsamad sündmused 387 eKr Gallid rüüstavad Rooma, saavad suure lunaraha. „Häda võidetuile“ („vae victis“) ja „Haned päästsid Rooma“. Seejärel sõjad samniitide ja Kreeka linnriikidega – Rooma sõjaväe ümberkorraldused (loodi raskejalavägi, ratsavägi, leegion) tagavad edu, allutati kogu Itaalia (a.-ks 265 eKr). Kartaago (lad. Punia) Aafrika põhjarannikul tänapäeva Tuneesias. 3 sõda. I – meresõda Sitsiilia ja Sardiinia ja Korsika pärast. Roomlased loovad mereväe, sõdivad maasõda merel ja võidavad. II – Hannibali sõjaretk Itaaliasse, Cannae lahingus võitis roomlasi. Roomlased Aafrikasse -> Hannibal järgi, et Kartaagot kaitsta – sai Catolt hävtavalt lüüa ja kaotas kõik valdused. III – Rooma piiras Kartaago ümber ja hävitas täielikult. Samal ajal vallutati idas Kreeka ja Makedoonia ning 133 eKr päriti Pergamoni kuningriik (testamendiga). Võõrastes maades „Divide et impera“ (lad
Venus Aphrodite oli armastus- ja ilujumalanna. Mercurius Hermes oli teekäoijate a kaupmeeste jumal. Diana Artemis oli jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna. Vulcanus või Mulciber - Hephaistos oli tule- ja sepatööjumal. Ceres Demeter oli viljajumalanna. Apollo ja Pluto säilitasid oma kreeka nimed, kuid Plutot ei kutsutud roomas kunagi Hadeseks nagu Kreekas. Kreeka jumalate ülevõtmisel oli põhjuseks personifitseeritud jumalate puudumine. Roomlased olid küll sügavalt religioossed, kuid väikese kujutlusvõimega. Enne kreeklaste jumalate ülevõtmist olid rooma jumalad ähmased olendid. Neid kutsuti numeniteks mis tähendas jõudu, tahtmist. 9 Eturski kultuuri mõju Rooma kultuur ja ka usund on üht-teist pärinud indoeuroopa- eelselt etruski tsivilisatsioonilt. Etruski tsivilisatsioon jõudis oma arengu tippu VI saj. e. Kr., mil nad võitlesid ülemvõimu
Rooma keisrid pakkusid rahva lõbustamiseks areenidel väga suurejoonelisi meelelahutusi. Suured inimhulgad tulid kokku, et vaadata näitemängu, sõjavankrite võidukihutamisi või veelgi julmemaid vaatemänge - gladiaatorite surmavõitlusi. Mõnikord lasti metsloomadel surmamõistetud ja relvastamata kurjategijaid pealtvaatajate lustiks lihtsalt lõhki rebida. Rooma teater Rooma teater ei saavutanud kaugeltki sellist taset kui Kreeka oma, kuigi roomlased võtsid sealt palju üle. Paljud kreeka näidendid tõlgiti ladina keelde ja kohandati Rooma oludele. Kutselised näitlejad olid peamiselt sisserännanud kreeklased, orjad või vabakslastud. Neid peeti ühiskonna alamatesse kihtidesse kuuluvateks. Orjapidajad suhtusid teatrisse kui tühisesse ajaviitesse õige põlglikult. Teatrihooaeg Roomas kestis aprillist novembrini. Esimene teatrihoone püstitati Roomas 55. Aastal e.m.a
Juhendaja: nimi Tartu 2015 Rooma perioodil said alguse väga paljud maailma tänaseni mõjutavad ideed. See oli suurte mõtlejate ajastu ning antiikmaailma kõrgpunkt. Hellenistlik linnaplaneerimine ja maastik materialiseerusid Aleksander Suur valitsemisajal, asendades kreeklaste instinktiivse ja ebaratsionaalse planeeringu Rooma korrapärase planeeringuga. Roomlased tundsid ehitusmaterjale nagu marmor, kivi, savi, terrakota, tellised, puit. Esimestena hakati ka valmistama betooni. Suure materjalivaliku ja oma osavate ehitusoskustega ehitati palju tänapäevaseni säilinud hooneid. Nende ehitusvaim tegi imesid, ületades kreeklasi nii arhitektuurivormi komplekssuse kui linnaruumide organiseerimise poolest. Rooma sai paljude linnakujunduste mudeliks tänu oma keerukale elukorrale, suurepäraselt liigendatud
VANA - ROOMA Rooma riik ISELOOMUSTUS Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia
kristlusele, sümboliks mõõk 3. Millist mõju avaldasid geograafilised olud Rooma ühiskonnale? Viljakasvatuseks sobilik piirkond, madalate mägede tõttu ühendusteed maismaadpidi, eeldus ühtse riigi tekkeks, kreeklased apenniini ps viinamarja ja oliivikasvatused, linnriiklus, tähestik, raha, müntimine 4. Selgitage ütlused: 1) Haned päästsid Rooma Sõda gallidega, gallid tahtsid rünnata aga hanede kaagutamine äratas roomlased 2) Pyrrhose võit läbi raskuste edu saavutamine 3) Liisk on langenud lõplik otsus 4) Tulin, nägin, võitsin julius oli eduks väejuht, võitis palju lahinguid, hinnatud väejuht sõjameesste seas 5) Ka sina, Brutus hea sõber on reetnud (caesar bestule brutusele enne tema mõrvamist kuna brutus reetis ta) 6) Jaga ja valitse kodanikele tuleb pakkuda midagi, mis neile meeldib, et nad ei tõstaks mässu 5
Kalendri aluseks oli arvatavasti ajavahemik Niiluse jõe kahe teineteisele järgneva üleujutuse vahel. Egiptlaste aasta kestis 12 kuust ja 5 lisapäevast, mis andis kokku 365 päeva. Kuuaasta oli ajaarvamise aluseks ka vanakreeklastele, kes parandasid korduvalt oma kalendrit täpsete arvutuste põhjal. Kuid ühtset kalendritmuistsetel kreeklastel polnud. Iga linn määras kuude nimetused ja aasta alguse. Kreeklaste eeskujul arvutasid Kuu liikumise järgi aasta pikkust ka roomlased. Nemad pidasid aasta alguseks 1.märtsi. Seda kinnitavad ka tänaseni kasutatavad roomlaste kuunimetused. Meie jaoks üheksas kuu september tähendab tegelikult tõlkes seitsmes ja detsember - kümnes. 153. aastal eKr. määrati Roomas tähtsate riigiametnike konsulite ametisse astumise kuupäevaks 1. jaanuar. Pikapeale nihkus sellele kuupäevale ka aasta algus. 47.aastal eKr. kutsus tolleaegne Rooma valitseja Julius Caesar appi tähetargad, et viia läbi kalendrireform
Rahutu, elavalt plastilise vormikäsitlusega kreeka portreega võrreldes mõjub rooma portree vähem modelleerituna ja rohkem joonistatuna. Portreeskulptuure iseloomustavad niisugune peen modelleering ja varjundirikkus, millist ei suudetud uuesti saavutada enne 18. sajandit. Mitte ainult hilisrooma, vaid kogu rooma kunst kahvatub, kui teda võrrelda vana-kreeka kunstiga. Seda pidid kibedusega tunnistama isegi haritud roomlased. Vanas Roomas oli kunstil tagasihoidlikum koht kui Kreekas. Me ei leia siin niisugust haaravat meisterlikkust, niisugust täiuslikku maitset nagu Kreekas. Kreeka loomingu ühtsus jäi eklektitsismi kalduvatele roomlastele alati võõraks. Kuid kõik see ei iseloomusta muidugi rooma kunstilise pärandi ajaloolist tähtsust. KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Alpatov, M. V. (1973). Kunstiajalugu. Tallinn: Kunst. 2. Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu. Tallinn: Kunst. 3. Piper, D
6. Kirjelda Rooma Panteoni. Panteon on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis. Panteon ehitati kõigi Antiik- Rooma jumalate templina umbes 115-125 p.Kr Hadrianuse valitsemisajal. See on antiikaja suurim kuppelehitis kõrgusega 43 meetrit ja Rooma vanim kupliga ehitis. Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu. Keskehitises asuvad orvad jumalakujudega. Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava. 7. Millised sambaid kasutasid roomlased ja mis on pilaster? Roomlased võtsid üle kreeka sambad. Nad eelistasid korintose stiili kui kõige toredamat. Rooma ehituses kaotasid aga sambad oma esialgse ülesande- kanda ülal mingit ehitise osa. Nad muutusid vaid kaunistuseks, sest kaared ja võlvid seisid niigi üleval. Väga palju kasutati poolsammast. See oleks nagu pool pikuti lõhestatud sambast, mis sileda küljega vastu ehitise seina on pandud. Kui selline poolitatud sammas pole mitte ümara, vaid nelinurkse läbilõikega, siis
Meelelahutus ja kunst Roomas ,,Leiba ja tsirkust!" Vaesemate kodanike poolehoiu võitmiseks (uhked hooned, vaatemängud, kingitused, tasuta toit) Roomlased võõrdusid füüsilisest tööst Jagati nisu, liha, veini, toiduõli ja raha Pärast vallutussõdade lõppu muutus riigile koormaks, kuid nad pidid arvestama roomlaste nõuet ,,leiba ja tsirkust!". Gladiaatorite võitlused Algselt oli rituaalne toiming, hiljem suunatud publikule Võitlesid gladiaatorid või gladiaator loomadega Võitlused toimusid amfiteatrites (suurim neist Colosseum) Orjade väljaõpetamiseks oli palju koole Gladiaatorite võitlejatüübid Samniit Hoplomacus Secutor Gallica Mirmillo Retiaar Provocator Veliit Tharex Andebata Cupelarius Tsirkusemängud Kaarikute võiduajamised Tähtsaim hipodroom Circus Maximus Ohtlik, nii juhile kui ka hobustele Parimad kaarikujuhid said rikkaks Huvi võiduajamiste vastu kestis kuni 1...
kivist ehitatud, ning kõige tähtsamad kuplid. Kivide sidumiseks kasutati mörti. Ehitised muutusid toredamateks mitmekesisemateks ja oli võimalik ehitada väga suuri siseruume. Kreeklastelt võeti üle sambad, millest eelistati Korintose stiili. Kasutusel olid poolsambad ja pilastrid (nelinurksed, lamedad poolsambad), millel oli vaid dekoratiivne eesmärk. Uueks arhitektuurseks saavutuseks oli kaarte ja võlvide otstarbeline kasutus, kus nad moodustasid ehitiste kandefunktsiooni. Roomlased ehitasid ka silmapaistvaid teid, sildu ja akvedukte. Circus Maximus Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Siin näete kõiki neid ehitisi 3D´s. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
115 p- kr rooma riigi suurim ulatus keiser Trajanuse ajal (lõuna- ja lääne euroopa , põhja aafrika l2his ida 476 p kr rooma riigi lõpp Rooma kultuur roomalased jäljendadasid oma eluviisis kreeklasi peale vana-kreeka alistamist tegelesid roomas kuntsiga üksnes kreelased kreekast toodi skulptuure, hakati tegema koopiad olulised olid ka kreeka jumalad, kellele roomlased andsid küll oa nimed zeus- jupiter aphrodite - venus Rooma arhitektuur ekruskide vahendusel omandati kivist kaarte, võvide ja kulpite ladumise oskus tähtsaimad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon rooma kividega sillutatud teid on kohati säilunud tänaseni kaarekontrestiionid vüimiaqlised ehitada kivist sildi rooma arhitektuur
Erinevused Sarnasused Vana-Kreeka Patriahaalsed ühiskonnad, meestel suur võim, naistel puudusid poliitilised õigused Vana- Rooma Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesemad jalameestena. Kõige vaesemad kodanikud olid enamasti maata ja väeteenistusest vabad 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega? Kreeklased arvestasid aega 1
Marcus Crassuse juurde, kes oli huvitatud tema läheduses istuvast kurtisaanist, Eutybisest. Kõnelused ja müra lõppes, kui pasuna hääl andis signaali järgmise võitluse alguseks, mis toimus kolmekümne traaklase ja kolmekümne samniidi vahel. See lahing hakkas lõpule jõudma tunni aja pärast. Selleks ajaks olid seitse samniiti ümber piiranud kolm traaklast, kelle hulgas oli Spartacus. Spartacus oli sündinud Rhodope mägedes Traakias. Ta võeti vangi, kui roomlased ründasid Traakiat. Tema jõu tõttu arvati ta leegioni ning hiljem määrati dekaaniks ja sai autasuks pärja corona civica. Kui roomlased ründasid uuesti ta kodumaad, põgenes ta ning asus roomlaste vastu võitlema. Pärast vigasaamist võeti ta uuesti kinni, kuid surmanuhtluse asemel mõisteti ta teenima gladiaatorina. Seekord laskis lanista Actianus Spartacusel esmakordselt esineda tsirkuses toimuvas võitluses, sest gladiaator oli talle palju maksma
Kuid järsku tuli Roomale suur tagasilöök, kui Itaaliasse tungisid ka gallid. Nad pidid neile suure lunaraha maksma. Kaotusest hoolimata läbi pikkade sõdade võitis Rooma Itaaliat. Lõpuks oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks (264-133 a. eKr) Peale edukat Itaalia vallutamist sattus Rooma konflikti Põhja-Aafrika ühe tugevaima riigiga - Kartaagoga. Need kaks tugevat riiki pidasid omavahel kolm sõda, mida nimetati Puunia sõdadeks. Samal ajal, kui roomlased pidasid Kartaagoga sõdu, laiendasid nad ka oma võimu ida suunas. Nad liitsid oma riigiga veel ka Makedoonia ja Kreeka. Lisaks veel pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias nendele. See oli nende esimene valdus Aasias. Rooma tõusis ülekaalukalt võimsaimaks riigiks Vahemere maade seas. Esimene Puunia sõda (264-241 a. eKr) See peeti peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Sõja algul polnud roomlastel laevastikku ja seetõttu tekitas see kartaagolaste ülekaalu
Ta ei lasknud ennast sellest häirida ja lasi sellegi poolest tappa veel palju inimesi ja isegi pereliikmeid. Lisaks kuridegudele oli Nero väga suur kultuuri- ja spordihuviline. Ta käis tihti teatris ja võttis ka ise osa paljudest näitemängudest. Talle meeldis väga rahva ees esineda. Ta võttis osa erinevatest laulu-, pillimängu- ja spordivõistlustest ning kohtunikud andsid talle alati esikoha. Nero julmus ja naeruväärsed harrastused tekitasid roomlastes palju pahameelt. Paljud roomlased arvasid, et Rooma linnas puhkenud tulekahju oli just Nero kästud tegu. Igal juhul olevat Nero põlevat linna õnneliku pilguga pealt vaadanud. Peagi tõusis roomlaste rahulolematus ja leegionid tõusid Nero vastu üles ning senat kuulutas Nero rahvavaenlaseks. Kuna sellist elu Nero elada ei tahtnud ega suutnud, tappis ta ka iseenda. Tema viimane lause olevat olnud ,,Milline kunstnik hukkub!"
Mis on kultuur? Kultuur on ülimalt mitmetähenduslik sõna. Me tunneme paljusid liitsõnu mõistega kultuur. Öko kultuur, riietus kultuur, söömise kultuur, mõiste tuleb ladina keelest cultura agri, mis algeselt tähendas põlluharimise ja loomakasvatuse kunsti. Mõiste võtsid kasutusele roomlased juba 3 saj eKr, hiljem laienes mõiste paljudele inimtegevuse aladele, hõlmates sealjuures ka vaimuharimist- cultura anima. Kultuur on see, mis on vahetult seotud inimtegevusega ning areneb kasvatuse ja õpetuse teel. Filosoofiline maailm eristab mõiste kultuur elusloodusest , kuna seal toimivad instinktid ja eneseregulutsioon. Oluline osa Ki kandjana on omanikul. Inimene mäletab minevikku, õpitut, kuuldut, nähtut, maitstut, loetut kuid reeglina positiivse emotsiooniga kogetut.
Tööleht nr. 3 Vana-Rooma Õpilase nimi: Karli Peegel Rühma nr: EP-13 1. Rooma võttis oma kultuuris eeskuju? Kreeklastelt 2. Tähtsalt kohal oli roomlastel ehituskunst. 3.Nimeta uuendusi, mida võtsid roomlased kasutusele ehituskunstis. Ja tunne ära Rooma tuntuim hoone! 1.Kaar 2.Põletatud rellised 3.Mört 4.Betoon 5.Kuppel Colosseum 4. Kõikidele jumalatele pühendatud tempel on Panteon. Milline on selle templi katus? Panteooni templi katus on kuppel mis on poolkera kujuline. 5
Demagoogiavõtted Tunnete kaudu mõjutamine: Apelleerimine kainele mõistusele ("Mis inimene on teinud halvasti, seda peetakse meeles ka veel siis, kui ta on juba surnud. Tema heateod maetakse harilikult ühes temaga. Nii olgu see Caesarigagi!") Apelleerimine kollektiivile: ("Kaaskodanikud! Sõbrad! Roomlased!")("Te kõik nägite/.../")("Oo, kodanikud!") Teise mälu ja mõtlemisvõime alavääristamine ("Õilis Brutus ütles teile, et Caesar oli täis valitsemishimu. Kui see nii oli, siis oli see kahtlemata ränk viga.") Ähvardamine, hoiatamine, manitsemine ("Ma ei taha süüdata teie südameis viha ja mässu, kuna ma teeksin sellega halba Cassusele ja Brutusele/../")
mingil määral täide. Magistraadid-valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks, olid kollegiaalsed st võimul oli korraga 2 magistraati, et poleks võimu kuritarvitamist. Olid rikkad kodanikud, täidesaatev funktsioon. Kaks kõrgemat magistraati olid konsulid. Puunia sõjad- kolm sõda Kartaago ja Rooma linnriigi vahel ülemvõimu pärast Vahemeres. Otsustav Teine Puunia sõda, kus kartaagolasi juhtis Hannibal. Lõpuks Kartaago hävitati ja võimule tõusid roomlased. Kodusõjad ja vabariigi lõpp: Moodustati kolme väepealiku liit, ühe surma järel läksid teised kaks Idas:Gnaeus pompeius ja Läänes Julius Caesar tülli. Võitis Caesar,haaras riigis endale kõik tähtsamad ametid(diktaator, ülempreester). Alistas palju alasid(keldid ja Prantsusmaa), esimene väepealik, kas jõudis Inglismaale. 44 eKr algatati vandenõu ja Caesar tapeti. Seejärel tõusid esile Caesari kasupoeg Ocatvianyus ja väepealik Antonius, kes kõrvaldasid Caesari tapjad
Maalikunst Kreeklased hindasid oma maalikunsti kõige kõrgemalt, aga kahjuks pole midaig säilinud. Vaasimaalid- mustafiguuriline vaas, Punafiguuriline vaas, Tehnikas kasutati fresko, tempera ja enkaustika Tuntumad kunstnikud olid Polygnotos, Apollodoros, Leuxis, APELLES 25.09 Etruskid Apenniini poolsaarel elasid erinevad hõimud. Etruskidel kujunes oma riik, nõrgalt seotud linnriikide ühendus. Nad on ajalukku lännud kui kuulsad ehitajad, kellelt roomlased võtsid palju üle. Tempel erines Kreeka templist: põhiplaanilt sarnases ruudule eeskoda sügavam sambad paiknesid laiemalt katus oli järsem puudus tasakaal/harmoonia Eeskuju on võtnud paljud euroopa rahvad nende majadest.Sõltuvalt jõukusest oli kõrvalruume (aatrium-keskne ruum/saal),(alae- aatriumi tagatiib) Tähtsal kohal kultuuriloos olid kaljuhauad.Näited: Lorento
AESTIDE MAA ESTONIA Paljudele tundub uskumatuna, et juba vanad roomlased teadsid sellisest maast, nagu Estonia ja selle maa elanikest aestidest. Kes seda ei usu ja ikka vastu raiub, et eestlasi ei olnud veel paar sajandit tagasi olemas - oli vaid "maarahvas", kes end nii kutsus, see ei tea tegelikult olulist osa meie ajaloost ja arvatavasti ei tahagi teada, sest mis kord juba sisse juurdunud, seda enam kergelt ei muuda. Et aga huvilistel ja olulisel osal Eesti rahvast oleks asjast ülevaade, siis toon
Panteoni tipus seisis taeva-, pikse-, ja tormijumakl Jupiter, tema tähtsaimaks pühamuks oli tempel Kapitooliumil, kus teda austati koos jumalannade Juno ja Minervaga. Jupiteri isa Saturnus oli põllutööde ja viljakasvu edendaja. Kõrgelt austatud oli sõjajumal Mars. Kodukolde jumalanna Vesta. I Puunia sõda (264- 241) peeti merel ja Sitsiili saarel. Roomal puudus laevastik. II Puunia sõda (218 201) Kartaago pealik Hannibal tungis Hisp. läbi. III Puunia sõda (146 eKr) Roomlased vallutasid ja hävitasid Kartaago. Roomlased olid head ehituskunstis. Võtsid kasutusele sambad. Rajasid kivist teid ja sildu. Kasutasid enamasti tellist. Rajasid akvedukte mis varustasid linnu joogiveega. Majades põrandaalused küttesüsteemid. Kreeka kultuuri mõjul hakati haridusele rohkem tähelepanu pöörama ja seda tähtsaks pidama. Hakati saatma oma lapsi(enamasti poegi) kooli kirikutarkust õppima, rikkamatel olid koduõpetajad.
Rahutu, elavalt plastilise vormikäsitlusega kreeka portreega võrreldes mõjub rooma portree vähem modelleerituna ja rohkem joonistatuna. Portreeskulptuure iseloomustavad niisugune peen modelleering ja varjundirikkus, millist ei suudetud uuesti saavutada enne 18. sajandit. Mitte ainult hilisrooma, vaid kogu rooma kunst kahvatub, kui teda võrrelda vana-kreeka kunstiga. Seda pidid kibedusega tunnistama isegi haritud roomlased. Vanas Roomas oli kunstil tagasihoidlikum koht kui Kreekas. Me ei leia siin niisugust haaravat meisterlikkust, niisugust täiuslikku maitset nagu Kreekas. Kreeka loomingu ühtsus jäi eklektitsismi kalduvatele roomlastele alati võõraks. Kuid kõik see ei iseloomusta muidugi rooma kunstilise pärandi ajaloolist tähtsust. Nende kahe riigi kunsti vahel on palju sarnasusi, kuid samal ajal ka palju erinevusi. Siin võib silmas pidada mitte ainult väikeseid detaile
Aureliuse ratsakuju. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Omapärased teosed on kameed - reljeefid, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist. Veel sadu aastaid pärast Rooma riigi hävimist olid käibel rooma mündid. Kuplid/kaared - Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. Näiteks Rooma Panteoni – kõikidele jumalatele pühendatud templi ümara siseruumi läbimõõt ulatus üle 40 meetri. Seda kattis hiigelsuur kuppel, mis on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele ehitusmeistritele ja arhitektidele.
Antiikajal lahutasid inimesed enda meelt teatri külastamisega. Teatri hoone oli väga suur, ilma katuseta, lahtine ning see võis mahutada mitukümmend tuhat inimest. Näitlejaid oli algselt vähe, kuid ajapikku nende arv suurenes. Etendusi käisid nautimas nii noored kui vanad. Tänapäeval käivad noorukid teatris vähem, eelistatakse külastada kino. Inimesed olid sel ajal sügavalt usklikud. Kaksteist jumalat elasid Olümposel, Kreeka kõige kõrgemal mäel. Kreeklased ja roomlased uskusid, et jumalatel on nende elule tohutu mõju. Enamik antiikaja jumalad ja jumalannad esinesid inimkujul ning neile olid omased inimlikud tunded. Ka tänapäeval on palju usklikke inimesi. Aja jooksul on tekkinud ka arvukalt uusi usundeid. Saatus oli inimestele ette määratud. Oldi kindlad, et seda, mis on ette määratud, kuidagimoodi muuta pole võimalik. Sellest räägib ka Sophoklese teos ,,Kuningas Oidipus".
omadused, ta on elastne ning kergesti vormitav, kaitseb meid külma kui sooja eest. Viltimise ajalugu Millal inimesed hakkasid vilti valmistama, pole täpselt teada. Vanimaks näiteks peetakse Türgi seinamaalilt pärit viltkaunistuse motiivi, mille vanuseks arvatakse olevat 8000 aastat. Lõuna-Siberist Altai piirkonnast on leitud värvitud vildist seina- ja sadulakatte aplikatsioonide jäänused, mis pärinevad 5.sajandist eKr. Ka vanad roomlased ja kreeklased on tundnud vilditegemist- Rooma sõdurid kandsid vildist rinnakateid, tuunikaid, saapaid ja sokke. Põhjamaades ulatub vildi ajalugu rauaaega. Ühest hauast Norras Horlandis kaevati välja surilina, mis arvatakse pärinevat umbes aastast 500. pKr. Töövahendid Viltimisnõel Poroloon alus Vill Viltimise masin Viltimise tehnikad märgviltimine viltimine pesumasinaga viltimine nunotehnikas nõelviltimine e. kuivviltimine
Senex - rauk, sellest on tulnud tänapäevane sõna senat ja senaator. Senaatori amet oli eluaegne ja neid raukasid oli 500. Liktor - Rooma korravalvur, kelle ametitunnuseks oli fascus ehk vitsakimp, mis oli vööle seotud. (Fascus - itaalia keeles liit või pühendus, sellest tuleb sõna fasism.) Tsensor - valis riigiametnike hulgast senaatoreid välja. 3.4 ROOMA VALLUTUSED. Peale Gallialaste võitmist hakkasid roomlased naaberalasid vallutama. Esimesena hõivati lõuna- itaalia ja sitsiilia. Lõuna-itaalias asuvad Kreeka kolooniad kutsusid endale appi väejuht Pyrrhose (Pyrrhose võit - kaotusega samaväärne võit). 3.4.1 PUUNIA SÕJAD I-III. III SAJAND - 146 EKR. Puunial (= Kartaago) oli Vahemerel tugev laevastik. Roomlased tahtsid seda hävitada, et saada võimu Vahemerel oma kätte. I Puunia sõda. III sajandi keskel eKr. Kartaago kaotas. II Puunia sõda
skulptuur-12-728.jpg?cb=1301547856 http://image.slidesharecdn.com/09-vana-roomaskulptuurjamaalikunst-111111160756- phpapp02/95/vanarooma-skulptuur-ja-maalikunst-4-728.jpg?cb=1321027863 http://image.slidesharecdn.com/roomaarhitektuurjaskulptuur-110331050313-phpapp01/95/rooma-arhitektuur-ja- skulptuur-9-728.jpg?cb=1301547856 ● Oluline mõju kreeka ja hellenistlikul kunstil ● Tõid vallutatud maadest kunstiteoseid kaasa ● Rikkad roomlased hakkasid kunsti koguma ● Hakkati valmistama koopiaid kuulsatest kreeka teostest ● Idealiseerivam laad ● Polykleitose „Odakandja„ http://kunstiajalugujne.weebly.com/uploads/2/3/8/3/23831424/732454345.jpg?220 https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9d/Erato_monte_calvo.jpg/220px-Erato_monte_calvo.jpg
Roomast saab suurriik Rooma laieneb • Läänes vallutatakse • Hispaania • Lõunas: • Põhja- Aafrika (Kartaago) • Idas rünnatakse • Kreekat ja Makedooniat • Kreekas kehtis_______(kelle?)_____ ülemvõim. • ______(Kes?)_______ kasutasid osavalt kreeklaste ja makedoonlaste tülisid ära, jättes mulje, et nad ___________(mida?)__________. • Aastal ___(mis aasta?)___ toimus Põhja- Kreekas lahing ___(Kelle?)________ vahel. • Kreekas puhkes ___(Mis?)___ . Aastal 146 eKr surusid Rooma väed selle maha ja karistuseks ___(Mida tegid?)___ . • Kreekas kehtis Makedoonia ülemvõim. • Roomlased kasutasid osavalt kreeklaste ja makedoonlaste tülisid ära, jättes mulje, et nad tahavad kreeklased vabastada Makedoonia ülemvõimu alt . • Aastal 168 eKr toimus Põhja-Kreekas lahing roomlaste ja makedoonlaste vahel. • Kreekas puhkes ülestõus . Aastal 146 eKr surusid Rooma väed selle maha ja karistuseks hävitasid Ko...
Ken Pähn Kärdla ÜG 10.klass Arhitektuur Eeskujuks etruskide ehitised Hoone asetses kürgel Hoone ees oli lahtine koda Ümmarguse ruumi puhul kasutati poolkerakujulist kuplit Trajanuse Foorum Sissepääs ühest suurest väravast Väljakut ümbritsesid hooned Väljaku keskel Trajanuse ratsamonument Tagaküljel asus Basilica Ulpia Trajanuse foorum Basilica Ulpia Basiilika-ehitustüüp,mida roomlased kasutasid avalike ehitiste juures Basiilikates: · Peeti kohut · tehti äritehinguid · Korraldati poliitilisi koosolekuid Basilica Ulpia Rahu Altar Osaliselt säilinud Kujutatud legendi Rooma asutamisest Altari autorid eeskujuks Ateena Parthenoni naose friisi Lad.nimetus- Ara Pacis Rahu Altar Pantenoni tempel Kõikidele jumalatele pühendatud Ümar siseruum Läbimõõt siseruumil 43,5m Templit kattis hiigelsuur kuppel Monumentaalskulptuur
Vahemeremaade idaosas. 2.)Kartaago väepealik Hannibal tugis vähenemine, kodakondsuse tähtsuse vähenemine, elukutseline sõjaväega üle Alpide It-sse ja purustas R sõjaväe Cannae lahingus, sõjavägi, kodakondsust jagati nii eraisikutele kui ka linnadele Pol teise sõja lõpuks said kartaagolased Põhja-Aafrikas lahingus luau alistatud maades: läbirääkimised ühekaupa ning kokkulepped 3.) roomlased vallut ja hävit Kartaago. Etruskid ja rooma igaühega eraldi, kehtestati erinevad sõltumistingimused, et vältida ühiskond: kuningad valitsesid R linna ja riikluse kujundamine, alistavate ühiseid väljaastumisi, allutatud riikide elukorraldus jäeti kombed, religioossed tavad on üle võetud ,ehituskunst, kaubandus, puutumata. Ida-Lääne erinevused: Ida: Kreeka, Väike-Aasia,
Teatri- ja tsirkusehooned Colosseum. Saunad(pesemis-, ja massaazi- ja higistamisruumid, basseinid. Mahusid 1300inim.) . Kuulsamad Caracalla termid. Triumfkaar monumet tühtsa sündmuse auks. Foorum-väljak linnas - sillad , veejuhtmed, kiviplaatidega sillutatud tänavad, keskküte ( kuuma õhuga), kanalisatsioon, veevärk. - Panteon tempel , mis on pühatud jumal. Aatrium eluhoone saal sammastega, mille keskel on nelinurkne ava ( vee jaoks) Skulptuur - roomlased jäljendasid kreeka meistrid - iseseisvana kunstina arendasid portree skulptuuri, reljefikunstija monumendiplastikat. - Kuid avada inimese iseloomu Maalikunst -portreemaal, mosaiigikunst, seinamaal, -ilusoorne efekt maalitud uksedvaated aed. -temaatika ajalugu, mütoloogia( iseloom) - elurõõmsad, pikantsed stseenid
saabus Saalomoni ajal. Pealinnaks sai Jeruusalemm. Saalomon lasi ehitada templi Jumalale. Pärast Saalomoni surma lagunes kuningriik kaheks: Põhjariik (Iisrael) ja Lõunariik (Juuda) 8. saj. teisel poolel vallutasid assüürlased Iisraeli ja küüditasid sealsed elanikud. 6. saj. vallutas Nebukadnetsar Jeruusalemma ja paljud juudid küüditati Babülooniasse. Pärsia võimu all pöördusid paljud juudid tagasi, seejärel sattus Palestiina Rooma võimu alla. 70 pKr purustasid roomlased Jeruusalemma templi lõplikult. JUDAISM Esimene monoteistlik usund. Jumal on taeva ja maa looja, olles ise igavene. Jumala nimi oli Jehoova/Jahve. Pühakiri on Toora. Toora koosneb 5. Moosese raamatust, kus sees on 10 käsku. Ajaloo raamatud, kus on kirjas Kaananimaa vallutamine. Poeesiat. Psalmid ja Ülemalaul. Tähtsamaid oli Prohvetite raamat. Kuulsamad prohvetid olid Jesaja, Jeremija ja Hesekiel. Alates 6. saj
Kr. tulid keldid mandrilt. Keldid haarasid endale suure osa Kesk-ja Lõuna -Euroopat. Prantsusmaal nimetati kelte gallialasteks. Briti saartele asusid keldid germaanlaste survel ja oma hõimutülide tõttu. Keldid olid rauatootjad ja sepad, hinnatud rauakaubad, adrale rauddetailid, raudvikat. Ringiaetav käsikivi. 1. saj. Rooma väed Briti rannikul, Rooma provints Britannia. Wales pani roomlastele vastu. Roomlaste kindlustusvöönd läbi saare, hiljem Hadrianuse vall jne. Sotimaale roomlased ei jõua. 5. saj. Rooma võim langes. 5. saj. germaanlaste sissetung, seal anglid ja saksid enamuses, siit anglosakside nimetus. Germaanlaste vallutatud aladest kujunes hiljem Inglismaa. Anglosakside survel läks osa kelte tagasi mandrile.Vt. mõni näide keldi aladest ja keeltest: Iiri, kõmri jt. 9.saj. Inglise kuningriik. Anglosaksid kasutasid keldi orje. Ristiusk. Iirimaal oli ristiusk mõnevõrra varem, kloostrid. 8. saj
Petra kauneim monument kõrgete nikerdatud sammastega silmipimestav El Khazneh templi fassaad. Ad Deirik nabateaanlaste kuningale p[hendatud tempel, kuid 4. dal sajandil kristlaste poolt ristitud kloostriks. Klooster on Petra kõige suurem ehitis või skulptuur. Legend jutustab et siin paiknes omal ajal Nabatea salajane aare. 106. aastal vallutasid nabatealaste pealinna roomlased. Pärast 363. aasta maavärinat vajus linn vaikselt unustusehõlma, kuni Sveitsi rändur Johann Ludwig Burckhardt selle 1812. aastal taasavastas. Kohale jõudmine: Ø Jordaanias, linnas nimega Ammanis väljub minibuss bussijaamast allees siis kui buss on täis. Bussiga on 5 dinaari ja taksoga 75 dinaari või vähem. Ø Ø
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
