Ehituspärl tempel, jumalate auks loodi mõjukamaid templeid ja ka kaunimaid). Roomas jumalad muinasjutulised olevused, kes ei mänginud nii suurt rolli. Roomlane materialistlik seetõttu ehitati templeid vähe. Pantheon (,,kõigi jumalate tempel") ehitis, kuhu mahtusid kõik jumalad *Rooma ehitus poliitiline (alati teada, kes valitsejatest püstitas). Ka Colosseumi rajas üks suguvõsa. Triumfikaared või auväravd väejuhi auks (näiteks Traianuse sammas, roomlased alistasid Daakia seda sündmust kajastab reljeef). Ehitised asjalikud. SAUN rooma algupära, hiiglaslik loss, rahvamaja, esialgu peeti külma veega, siis teises ruumis arutati poliitilisi küsimusi, kolmas ruum kuuma veega. Adrianus ehitas endale villa linna lähedale kaunis, lilleaiaga. Roomlase maja ka sama süsteemiga aatrium (laes auk, kust vesi valgus basseini termid). Majal ka siseaed. ROOMA PORTREE tekkinud ilmselt vanematekultusest. Realistlikud! Tõepärased, väga
jaoks imehea võimalus oma tähtsat aju mitte enam vaevata ja lasta sellel rahulikult puhata. Nii olidki nad pika mõtlemise peale nõus oma usku vahetama. Veel üheks põhjuseks võib lugeda seda, et rahvas oli sügavalt pettunud vanades jumalates ja nad lootsid kristluselt saada abi oma probleemide lahendamiseks. Nad olid aastaid palvetanud, kuid nende palvetele ei vastatud. Nende riigis olid toimumas mässud, barbarid rüüstasid ja võimul olid saamatud inimesed. Roomlased tahtsid, et üleloomulik jõud tuleks ja kõik korda teeks, aga kahjuks nii ei juhtunud. Seda, kas kristlus siinkohal aitas, ei tea öelda. Inimesed olid lihtsalt pea kõigeks võimelised, et abi saada ja Jeesus levitas midagi uut, millega rahval veel kogemusi polnud.
509-265 eKr kõirgeimad 2 konsulit. 500 eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas (Kesk-Itaalia). Algasid sõjad etrusikitega. 390 eKr suur tagasilöök-Itaaliasse tungisid gallid(keldi hõimud), roomlased pidid maksma suure lunaraha. 265 eKr kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma Vahemere maade suurvõimuna Rooma konflikt Kartaago riigiga Põhja- 264-133 eKr Aafrikas(foiniiklaste kolooniast välja kasvanud mereriik). Roomlased nimetasid
Nii suurenes viljasaak, suudeti toita ära järjest rohkem inimesi, see omakorda põhjustas ülerahvastatuse ja keltide asustuse laienemise Euroopas. 4. saj. eKr. pidurdasid keltide asustuse laienemist lõunapoole roomlased (nn hanelugu). Seejärel hakati kelte järk-järgult suruma Euroopa äärealadele. a) b) c) d) a) Võrdle pilte keltide elamust ja ühte rekonstrueeritud olustikupilti keltide matusest
) I sõda 264-241 eKr võitlus käis põhiliselt merel. Esialgu olid ülekaalus kartaagolased, kuid sõja kestel suutis Rooma rajada tugeva laevastiku ja omada kogemusi merelahingus rooma- lased saavutasid mitu võitu ning sundisid vaenlase rahu paluma. II sõda 218-201 eKr kartaagolased püüdsid oma positsioone taastada. Kartaagolaste väepealik Hannibal tungis Hispaaniast läbi Gallia ja üle Alpide Itaaliasse ning purustas Rooma väe Cannae lahingus. Kuid roomlased seadsid uued väekoondised võitlusvalmis ning sundisid Hannibali ja tema väed tagasi kodumaale pöörduma. II Puunia sõja tagajärjel kaotas Kartaago kogu oma laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ning ühtlasi oma sõjalise tähtsuse. III sõda 149-146 eKr Kartaago vallutati ja hävitati. (aastal 146 eKr vallutati ja liideti Makedoonia ning aastal 133 eKr pärisid roomlased Pergamoni riigi) Vallutatud alade valitsemine: Valitses Divide et impera
Esimesed rooma autorid piirdusid kreeka kirjanduse tähtteoste tõlkimise ja mugandamisega. Nii tõlgiti ladina keelde Homerose eeposed ning ning hakati nende otsesel eeskujul ka ise ajalooainelisi lugulaule kirjutama. Ka teatri, kõnekunsti ja ajalookirjanduse alaloli roomlastele toeks kreeka pärand. Kuid seleelt aluselt lõid nad silmapaistvaid originaalteoseid, mis on suurel määral mõjutanud ja kujundanud kogu hilisemat euroopa kultuuri. Teoreetilise teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased seevastu kreeklastele selgelt alla. Neis valdkondades pole roomlastel originaalseid saavutusi peaaegu ültse. Rooma õpetlastel oli küll põhjalik ülevaade kreeklaste teoreetilistest seisukohtadest, kuid puudus huvi nende loominguliseks edasiarendamiseks. Selle asemel püüdsid nad leida kreeklasteteooriatest konkreetseid elu- ja käitumisjuhiseid. Kreeka filosoofiakoolkondadest sai roomas kõige populaaresemaks hellenismiperioodil
oli mehe patriarhaalne ning kogu võim kuulus isale, naistel puudusid poliitilised õigused, naine pidi olema truu abikaasale, naine võis osaleda kodustel pidustustel ja käia kaasas peremehega külastusvisiitidel, kultuur avalikud mängud: gladiaatorite võitlus, hobukaarikute võidusõit hipotroomil, teater, mis midi rahvast naerutama ja lõbustama, augustuse ajal toimus kultuuri areng, ta toetas suur ehitiste rajamist ning kirjameests loomingu jäädvustamist, riik roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest kogu rahavas võttis riigi valitsemisest osa. kõik roomlased moodustasid rooma rahava. kõik olid võrdsed, riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja avanemate nõukogu senat, nobiliteet, kuigi riiki jutisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda, armee tegi aja jooksul muutusi, armee
Muutused Rooma ühiskonnas kuningriigi ja vabariigi ajal Arheoloogide andmeil on pidev asustus Rooma kohal tekkinud 21. aprillil 753. aastal eKr. Kuningate aeg kestis sellest ajast kuni 510. aastani eKr, kui rajati Rooma vabariik. Viimaseks Rooma riigi kuningaks jäi etrusk Tarquinius Superbuse, kelle roomlased oma linnast välja ajasid 509. aastal eKr. Vabariik omakorda püsis kuni 30. sajandini eKr. Kuningriigi ajal oli riigi eesotsas rahvakoosolekul valitud kuningas ja senat. Pärimuse järgi valitsesid sel ajal Roomat 7 kuningat, kellest tähtsaimad olid 3 viimast etruski nn Tarquiniuste dünastia kuningat. Etruskide ülemvõimu ajal arenes riik jõudsasti ja kuningavõim muutus päritavaks. Senatisse kuulunud mõjukate perekondade peadest kujunes aja jooksul patriitside aristokraatia
koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Ametit peeti väga auväärseks, kuhu valiti eakad ja autoriteetsed mehed, kelle sõnal oli riigiasjade otsustamisel suur kaal. Rahvatribuun- arvult10 pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Idaprovintsid- kuulus Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus. Olid kõrge kultuuri ja jõukae linnadega maad, enne seda kui roomlased vallutasid. Linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui lääneprovintsidesse. Kasutati Kreeka keelt, ladina keelt ainult riigivalitsemises ja sõjaväes. Munitsiipium- elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse. Kodanikuõigused anti nii sõjalistele kui ka provintside elanikele. Vabariigist keisririigi saamiseks- vallutussõdadega sai Roomast kohu Vahemere ümbrust hõlmav suurriik. Riigis puhkesid kodusõjad
triumf, gladiaator, term 2. Kes oli, mida tegi: Romulus, Hannibal, Caesar, Kleopatra, Augustus, Constantinus Suur, Jeesus, Peetrus, Paulus 3. Millist mõju avaldasid geograafilised olud Rooma ühiskonnale? 4. Selgitage ütlused: 1) Haned päästsid Rooma 2) Pyrrhose võit 3) Liisk on langenud 4) Tulin, nägin, võitsin 5) Ka sina, Brutus 6) Jaga ja valitse 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid roomlased aega? 6. Võrrelge Rooma riigi ida ja lääneprovintse ning leidke 3 olulisemat erisust! 7. Mis on Rooma õigus, millised on olulisemad põhimõtted? 8. Milline otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel ja mille poolest olid nad erilised: (4õ) 1) Panteon 2) Colosseum 3) akvedukt 9. Millistes kultuurivaldkondades, tooge väidete kinnitamiseks näiteid: 1) jäid roomlased kreeklastele alla 2) ületasid kreeklasi 10
a tabas Roomat suur tagasilöök kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma, *Kaotustest hoolimata taastasid roomlased oma võimu ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult aastaks 265 eKr 3)Tõus suurvõimuks 264-133 eKr - *Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga, mille tagajärjel peeti maha 3 sõda, mida tuntakse Puunia sõdadena (3.sõjas hävitasid roomlased Kartaagi 146eKr), * 146 eKr liitsid roomlased pärast mitmeid sõdu oma riigiga Makedoonia ja Kreeka, *133eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias roomlastele. Rooma oli tõusnud tugevaimaks riigiks Vahemere maade seas. 4)Vabariigi langus 133-30 eKr II ja I sajandi vahetusel eKr kujundati ümber Rooma armee, *algasid kodusõjad, * võimsamate riigimeestena tõusid esile Pompeius ja Caesar, * Kui Pompeius tapeti tõusis Caesar
ka Roomast väljaspool, näiteks Ateena uus- atikute koolkond. Näiteks meister Apollonios: Belvedere torso, Glykon: koopia Lysippose Heraklesest jt. Rooma meistritest I saj. teisel kolmandikul võiks nimetada Pasitelest koos õpilastega (Jupiter Marsi väljakul, pole säilinud), ja Menelaos: Ema ja poeg. Portreekunst Erinevalt vabafiguuridest, kus midegi uut ja erilist ei toimunud, oli huvitav roomaaegne portreekunst ja ajaloolised reljeefid. Erinevalt kreeklastest armastavad roomlased rohkem kujutada iseennast ja oma valitsejaid, mitte jumalaid. Keisrite ajal oli portree valitseja võimu kindlustamise vahendiks, neist tehti hulgaliselt koopiaid, niiet igasse riiga ossa sattus mõni, mis tuletas rahvale meelde, kes on nende keiser. Ka siin oli kreeklastel rooma kunsti üle teatav mõju, kuid portreekunsti õitsengule ja arengule aitas kaasa roomlaste endi vana komme. Nimelt austasid roomlased oma esivanemaid ja neil oli tavaks eksponeerida nende kujusid oma elamises
abil viia orjad üle Alpide kodukohtadesse tagasi. Rooma konsulid said Spartacuselt lüüa.Järsku pöördus Spartacus Lõuna-Itaaliasse. Nähtavasti polnud orjad oma sihtides päris üksmeelel. Niisiis läksid Spartacus ja teised põhjast Lõuna-Itaalia tippu sooviga pääseda Sitsiilida saarele. Kuid piraadid, kes lubasi nad üle mere viia, vedasid neid alt ja need, kes põhja poole tagasi ei läinud, vaid proovisid parvedega Sitsiiliasse saada, hukkusid tormis.Vahepeal olid roomlased aga oma jõude koondanud. Ülestõusu mahasurumise võttis enda peale Marcus Crassus. Tema korraldusel kaevasid roomlased piki Itaalia lõunatippu kraavi ja kuhjasid selle taha valli. Eesmärgiks oli tõkestada orjade tagasitee Itaaliasse. Kuid ühel öösel murdsid nad müürist läbi ja ootamtu rünnaku tulemusena oli ka kaitseliin nende vastu võimetu. Mõne aja pärast toimus Crassuse leegionäride ja Spartacuse väe vahel otsustav lahing
skulptuuridel. Seda kutsuti nõjajala meetodiks, kuna keha raskus toetub ühele jalale, teine jalg on lõdvalt. Uuendused ehituskunstis tekkisid just ühiskonna vajadustele põhinedes. Kuigi rooma kunstis oli suur mõju just kreekal, on sellel ka teatud omapära olemas, mis avaldus enamasti arhitektuuris. Kuna nad oskasid hästi kasutada kaari ja võlve, sai võimalikuks suurima amfiteatri, Colosseumi, ehitamine. Ehituses on näha, kuidas roomlased põhinesid kreeklaste kogemustele ja lisasid neile enda teadmised ning avastused. Colosseumis on kasutatud korraga ka kõiki kreeka arhitektuuri stiile- Dooria, Joonia ja Korintose stiili vastavalt korrustele. Erinevalt kreeklastest oskasid roomlased kasutada ehitusel ka mörti, millega seoti omavahel kive. Mörti kutsuti hellitavalt ka ''Rooma betooniks''. (http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma_kunst_uusmiksike.htm 06.04.2010)
kujutised. Germaani hõimud- olid Lõuna-Skandinaaviat ja Reini ning Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud. Vanim teadaolev germaanlaste kultuur oli 7. sajandil eKr Elbe alamjooksul ja Jüüti poolsaarel levinud Jastorfi kultuur. Enamus germaanlastest olid vabad talupojad, kes hankisid elatust põlluharimisega. Enda tarbeks kasvatati teravilja (rukis, nisu, oder, kaer, hirss), lina, herneid, läätse, põlduba ja müügiks köögivilju. Roomlased ostsid germaanlastelt porgandeid, mida Itaalias ei kasvanud. Koduloomadest peeti hobuseid (õigemini ponisid, ainult ratsutamiseks), veiseid, kitsi, lambaid, sigu ja koeri. Roomlastelt võeti üle kodukass. Roomlaste rikkused olid pidevalt germaanlaste ihaluse objektiks. Juba I sajandist harjusid nad üle Reini jõe Galliasse sõjaretki korraldama ja oma rikkamaid naabreid röövima. Roomlased vastasid germaanlaste kallaletungidele sellega, et hakkasid neid oma
sajand e.m.a. 5. Kreeka kunst I Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks; II Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. (mil suri valitseja Aleksander Suur); III Hellenistlik (tuletatud sõnast "hellen'', nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline - see lõppes aastal 30. e.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse (päris- Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2. sajandil e.m.a.) 6. Rooma kunst 753 e.m.a 476 7. Etruskide kunst 8. saj e.m.a. 4. saj e.m.a 8. Varakristlik kunst (313 Rooma riigiusund; ) 9. Bütsantsi kunst (395 - 1453) Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli)
Rooma armees ei olnud enam kodanikud, vaid elukutselised sõjaväelased. Palgasõdureid värvati kodanike hulgast. Senati otsuseid võis ignoreerida edukas väepealik. 3. Mille poolest erinesid Rooma riigi ida- ja lääneprovintsid? Sõnasta kuus paari. 1. Idaprovintsi kuulus Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus. Lääneprovintsi kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia. 2. Idaprovintsi kuulunud maad olid jõukad ja kõrge kultuuriga juba enne, kui roomlased nad vallutasid. Lääneprovintsi kuulunud maad olid enne roomlaste vallutamist alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. 3. Idaprovintsi maad olid rooma võimu all kõige jõukamad alad. Lääneprovintsis oli ainult üks erand Põhja-Aafrika, mis oli ainuke rikas maa. 4. Idaprovintsides eksporditi pigem kästitöökaupu ja luksuskaupu. Lääneprovintsides olid ekspordiks põllumajandustooted. 5. Idaprovintsides kasutati kreeka keelt, lääneprovintsides kasutati ladina keelt. 6
Aseta supitaldrikusse hakitud jääsalat, rebitud salatilehed, paprika ja sibul. Laota peale kanafileelõigud ja oliivid ning kalla kergelt üle kastmega. Kaunista basiilikulehtedega. Faktid lollo rosso kohta Salatit mainitakse esimest korda vanades Kreeka ja Rooma ürikutes. Aedsalatit kasvatati juba aastal 4500 eKr, kuigi siis oli peaeesmärk õli saamine seemnetest. Pärslased sõid aedsalatit juba seitse sajandit enne Kristuse sündi. Vanad roomlased ja kreeklased hindasid salatit nii toidu- kui ravimtaimena Aedsalat on 35-80 cm kõrgune taim Lehed õrnad, helerohelised, enamasti lõhestumata, asetsevad tihedalt, enam-vähem rööbiti maapinnaga. Lollo rosso Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Astrilaadsed Asterales Sugukond: Korvõielised Asteraceae Triibus: Cichorieae Perekond: Salat Lactuca Liik: Aedsalat Enda jaoks saime... ..., et aedsalati seemnetest on saadud
hääletas rahvakoosolekul oma isanda heaks. 2. Millist rolli omas Rooma ühiskonnas sugukondlik traditsioon? Kogu rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks ja sugukonnad jagunesid perekondadeks. Senati liikmed olid tähtsate sugukondade vanemad. Nimetraditsioon- eesnimi, sugukonnanimi, liignimi(Caius Julius Caesar) 3. Valitsemine Rooma Vabariigis? Rahva esindus, riigi nõukogu, riigi ametnikud. 3 tähtsamat Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Loodi rahvatribuunid, mis pidid kaitsma lihtrahva huve. Senat ehk riiginõukogu kujundas riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Magistraadid ehk riigiametnikud juhtisid riiki, neid valiti iga aasta. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, preetorid järgnesid tähtsuselt konsulile, tsensorid valiti endiste konsulite seast. 4
Itaalia enamik linnu ja rahvaid olid rooma liitlased, nad pidid andma sõjajõud ja osa maast rooma käsutusse. Osa linnu sai munitsiipiumi staatuse e elanikud said rooma kodakindsuse ja linn säilitas kohaliku omavalitsuse. Provintsid said keisririigi ajal raamoa võimust kasu, tagati sisekord ja saadi kaitset välisvaenlaste eest. Armee-algselt kodanikest ja liitlastest koosnev sõjavägi asendus elukutselistest palgasõduritest, ülesehitus, relvastus, võitlustaktika jäi samaks. Roomlased olid head kindluse piirajad, kasutasid katapulte, müürilõhkujaid, piiramistorne. Kujunes piirikaitsevöönd. Rooma linn-vahemeremaade suurim linn, elanike arv oli ligi 1 mln, elanike varanduslik ja ühiskondlik seisund oli väga erinev, sisserännanud, üldine kõnekeel oli ladinakeel, keisririigi ajal hakati linna sihipärasemalt ehitama, ehitati hipodroome, amfiteatreid, templeid, triumfikaari, obeliske. Kujunes välja kanalisatsiooni
Paljud peremehed lasid ustavatel ja töökatel orjadel end teatud rahasumma eest vabaks osta. Kui ori lasti vabaks sai ta koheselt Rooma kodanikuks. Nii mõnestki vabakslastust sai rikas ja mõjukas inimene. Rooma perekonnas kuulus täielik võim mehele, talle allusid nii ta naine, pojad, tütred(meheleminekuni) ja orjad ja ta võis nende elu ja surma üle otsustada. Ka täiskasvanud ja abielus pojad allusid isa eluajal temale. Noored roomlased said enamasti isa või vanema venna käe all sõjalist kasvatust ning õppisid lugemist-kirjutamist, rikkamatest peredest pärit lapsed õppisid, aga lisaks kirjandust, kreeka keelt, juurat. Kui laps kooli pandi, siis tehti seda 7aastaselt. Naisel puudusid poliitilised õigused. Abielludes läks ta isa eestkostelt abikaasa eestkostele. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Roomat valitses rahvakoosoleku poolt kinnitatud kuningas ning senat, milleks oli tähtsamate
Koosnes ametisolevatest või endistest magistraatidest. Klient Vanemate nõukogu, riiginõukogu. Koosnes ametisolevatest või endistest magistraatidest. Patroon eestkostja, kliendile maad rentiv ja näiteks kohtus teda kaitsev jõukam roomlane Patriitsid suursuguste perekondade liikmed Plebeid ülejäänud, lihtsad roomlased, algselt ei pääsenud riigiametitesse Proletaarid maata kodanikud ratsanikud seisus Vana-Roomas; varasel perioodil rikkad roomlased, kes olid kohustatud teenima ratsaväes; hiljem vabariigi ja keisririigi ajal senaatoriseisusesse mitte kuulunud rikkad roomlased rahvatribuun ametnik, plebeide ehk rahva kaitsja , seaduste suhtes omas veto- õigust res publica Vabariik
riigiametnike hauakambritest Sakkarast. Vanimad reljeefid on pärit 24.sajandist e.Kr. Seda aega on nimetatud `vanaks kuningriigiks', sest egiptlased elasid rikkuses ja rahus tugevate vaaraode juhtimise all. Mõnikord on seda perioodi ka püramiidide ajaks nimetatud, sest üle terve riigi ehitati neid suurel hulgal. Egiptlased olid tol ajal suhteliselt rahumeelne rahvas. Isegi oma hiilgeajal ei olnud nad nii laiale alale tunginud kui roomlased oma hiilgeajal. Võib arvata, et egiptlased ei pidanud vajalikuks siduda võitluskunstide õpetamist sõjaväeteenistusega. Freskodel ja reljeefidel on näha nende sportlaste kohati väga lihtsad ja kondised kehad, seda on eriti hästi näha, võrreldes neid vanakreeka atleetide treenitud kehadega. Võib järeldada, et vanadele egiptlastele olid võitluskunstid maadlus ja poks rohkem mänguks, samuti meeldis neile vehklemine papüüruskeppidega.
Stiiliõitseng oli keisiriigiaegses Roomas. Stiilid erinevad peamiselt sammaste ja kujunduse poolest. Kreeka skulptuurikunstis kasutati meetodit, mis aitas teha keerulisemaid poose skulptuuridel. Seda kutsuti nõjajala meetodiks, kuna keha raskus toetub ühele jalale, teine jalg on lõdvalt. Üks on niinimetatud tugijalg, teisele ta ainult nõjutab niinimetatud nõjajalg. Rooma kunstis oli suur mõju just kreekal, sellel on ka teatud omapärasus olemas, mis avaldus enamasti arhitektuuris. Roomlased kasutasid palju kaari ja võlve, nii sai ehitada suuri ehitisi nagu amfiteatreid ja sellega kaasaarvatud Rooma Colosseumi. Kaar andis ilu ja toetas ehitist. Kreeklased muidugi lisasid oma teadmisi ka ja sellega kaasnesid uued stiilid arhitektuuris nagu juba ees mainitud. Rooma Colosseumi eripära on see, et kõik kolm ehitusstiilid, eriti sammastel on kasutatud. Dooria, Joonia ning Korintose stiil on seal esitatud. Roomlased olid aga kreeklastes ehitamisega veidike ees pool
Suursuguste palgasõduritest. roomlaste seas endiselt kõrges hinnas, kuna andis võimaluse teha poliitilist karjääri ning tagas mõjukuse. Sõjavägi- Oli palgavägi. Mille poolest olid provintside elanikud halvemas olukorras võrreldes Itaalia elanikega? Vabariigi ajal tegid roomlased selget vahet Itaalia ja sellest väljapoole jäävate alade e provintside valitsemise vahel. Kogu maa oli seal Rooma riigi omand ja selle eest tuli tasuda maksu. Provintsi valitses asehaldur. Kuna asehalduritele riigi poolt palka ei makstud , siis kasutasid nad mõnikord oma ametit isiklikuks rikastumiseks, võttes altkäemaksu ja pressidest provintsielanikelt raha välja. Mida tähendas ,,jaga ja valitse" põhimõte?
Teemad olid: Jumalad, sõjamaalingud, pidustused jne... Punased ja mustad vaasid Rooma Kunst Tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis püsis orjade tööst ja teiste alade vallutamisest Sellest kasvas välja hiigel Impeerium Rooma peamised kultuuri mõjutajad olid Kreeklased ja Etruskid Etruskid olid selline rahvus, kelle kohta palju midagi ei teada Ei ole teada, kuidas nad Itaaliasse said ja kuidas nende keel töötas Religiooni suhtusid Roomlased pragmaatiliselt ,,Vorst vorsti vastu" religioon Ääretult tolerantne suhtumine vallutatud rahvaste uskudesse ja jumalatesse Religioon võeti Kreeklastelt üle Suhtumine jumalatesse oli asjalik Üksik isikude huvid olid pandud riigiteenistusse Lubimört Enne kinnitati ehituskivid metallist klambritega Silindervõlv oli esimesena kasutuses See ei olnud väga hea, sest kui see liiga suur teha siis see variseks kokku Leiutati ristvõlv Sellega sai suuremaid lagesid võlvida
Augustus (31.e.m.a.- 14 a m.a.j.) (Pont-du-Card) Flavius (69-96 m.a.j.) (Colosseum, Tituse Triumfikaar) Trajanus (98-117 m.a.j. ) (Trajanuse foorum, Basilica Ulpia) Hadrianus (117-138 m.a.j.) (Pantenon, Hadrianuse värav) Antonius (138 m.a.j.) (Caracalla termid) Constantinus (337 m.a.j.) (Constantinuse basiilika ja Triumfikaar) LOE LUGU ROOMA LINNA RAJAMISEST III sajandil e.m.a. kuulub terve Itaalia roomlastele. Rooma ühendas kogu antiikmaailma oma võimu alla. Roomlased olid peamiselt sõdurid ja administraatorid. Mis puutub kunstilisse arengusse, siis sai see sündida ainult tänu roomlaste domineerimisele ja vallutamissõdadele. Samal ajal kui roomlased sõdisid, vallutas hellenistlik kultuur rooma. Rooma kunst oli ametlik kunst mitte nagu Kreekas, kus domineeris rahvakunst. Varasemal ajal on roomlased mõjutatud etruskidest (asusid Kesk- ja Põhja Itaalias), hiljem aga täielikult kreeklastest. Ka enamik Itaalias töötanud
Magistraadid- riigiametnikud Vana-Roomas Senat- aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat Nobiliteet- Rooma ülemkiht Rahvakoosolek- koosolek, kus valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid Keiser- valitseja tiitel, kõrgeim monarhitiitel Imperaator- tiitel, mida hakkasid kasutama Rooma valitsejad keisririigi ajal, see hakkas tähistama keiserliku võimu kandjat ''Jaga ja valitse''- roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlisid igaühega eraldi kokkuleppe Ida-Lääne provints- roomlaste alistatud piirkonnad väljaspool Itaaliat, ida-provintsi kuulusid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus, lääne-provintsi aga Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia jja Britannia Leegion- suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees, koosnes umbes 5000 mehest Rooma õigus- kõik rooma kodanikud olid seaduse kaitse all, neid ei tohtinudilma kohtuta
Kuna Rooma kartis, et Kartaago saab liiga võimsaks -> Kartaago vallutati. Vallutatud territooriumitel : · Itaalias Võidetuilt võeti ära osa maast. Rajati Rooma kodanike asulaid. Osa linnu said munitsiipiumi staatuse. Enamik linnu ja rahvaid olid Rooma liitlased. · Väljaspool Itaalia Vallutatud alad olid provintsid. Kogu maa oli maksustatud. Provintside linnad säilitasid omavalitsuse ja kohalikesse asjadesse roomlased ei sekkunud. Iga provintsi valitses asehaldur. Roomlased tagasid siserahu ja kaitsesid neid välisvaenlaste eest. Muutused vabariigi ajal: · Varanduslik kihistumine · Talupoegade laostumine · Orjanduse aeg GRACCHUSTE reformid : · Kehtestada maavalduste ülempiir ja sundida suurmaaomanikke loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele. Vabariigi langus: · Kodanikud jäid vaesemateks ja ei suutnud riiki kaitsta
· NAD ON SÕDINUD MITU SAJANDIT LÕUNA-ITAALIAS ELANUD KREEKLASTEGA · 6. SAJ EKR VALITSESID NAD KA LATIUMIS, KUS ASUS ROOMA (VALITSESID U. 100 AASTAT) · 509.A TOIMUS ROOMAS ETRUSKIDE-VASTANE ÜLESTÕUS JA ETRUSKID AETI MINEMA · ETRUSKID SAAVAD 5. SAJ ALGUSES EKR RÄNGALT LÜÜA LÕUNA-ITAALIA KREEKLASTELT NING NEID RÜNDAVAD KA LATIINI HÕIMUD (ROOMA) · 265.A EKR ON ROOMLASED VALLUTANUD VIIMASE ETRUSKI RIIGI · ETRUSKID SATUVAD ROOMLASTE VÕIMU ALLA JA 1. SAJANDIKS EKR ON NAD SEGUNENUD · ETRUSKI KEELT KIRJUTATI KREEKA TÄHTEDEGA · SEDA OSATAKSE LUGEDA, KUID EI SAADA ARU · ILMSELT ON TEGU MINGI KAUKAASIA KEELKONNA KEELEGA · TEKSTE ON PALJU, KUID NEED ON LÜHIKESED · ETRUSKI KULTUUR MÕJUTAS TUGEVASTI ROOMA KULTUURI · ROOMLASED ON ETRUSKIDELT ÜLE VÕTNUD GLADIAATORITE MÄNGUD,
VANA-ROOMA JUMALAD, NENDE AUSTAMINE, KODUSED JUMALAD. - Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Jumalate tegevusalad olid lihtsad ja kindlad: künnijumal, külvijumal, lõikusejumal, põllupiiride jumal jne. - Esialgu ei kujutanud roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena. Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad. - näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. - Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka
Kodune töö rooma kunstist 10. klassile Vastamiseks vajad kindlasti järgmisi allikaid: 1. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/rooma/arhitektuur.htm 2. http://www.meeri.org/Tekstid/ ; ETRUSKID.doc 1. Millised ehitustehnilised uuendused võtsid Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning roomlased kasutusele? lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. 2
kaitse alla. Rikast, kes teisi oma kaitse alla võttis, nimetati patrooniks. Vaeseid, kes kaitset palusid, aga klientideks. Nii patroonil, kui kliendil olid omad õigused ja kohustused. Patroon pidi klienti hädas aitama ja kohtus tema õigusi kaitsma. Vastutasuks saatsid kliendid patroone avalikes kohtades, olid vajaduse korral tema ihukaitsjad ja hääletasid rahvakoosolekul nii, nagu patroon soovis. Usk Muistsed roomlased uskusid, et maailmas on lõpmatu hulk kõiksuguseid vaime (puude- ja kivide vaime jmt), kelle meeleheaks tuli kõigi tähtsamate toimingute eel annetusi tuua. Selliste vaimude hulka kuulusid ka esivanemate hinged, kelle kujud seisid roomlaste kodudes aukohal. Vaimude ja esivanemate hingede kõrval asutasid muistsed roomlased ka inimesesarnaseid jumalaid, kellest tähtsaimad olid Mars, Vesta, Jupiter, Juno ja hea alguse jumal Janus, kellele ehitati Januse tempel
Urnide kaanel oli lahkunu portree.Sarkofaagidel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. 8. Kelle kuulsat pronkskuju säilitatakse Roomas Kapitooliumi Muuseumis? "Kapitooliumi emahunt" 9. Kui vana on legendi järgi Rooma linn? Legendidest lähtuv ajalugu väidab, et Rooma linn asutas 753e.Kr Romulus 6.sajandi lõpul e.Kr kehtestati Rooma Vabariik. B Rooma kunst 1. Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? Lubimördi kasutuselevõtt.See võimaldas kasutada uusi konstruktsioone-kaari, võlve ja kupleid.Tähtsama ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. 2. Kuidas nimetati roomaaegseid võlve? Silindervõlv ja ristvõlv 3. Mis liiki inseneriehitisi rajasid roomlased? Milline tähtsus oli neil Rooma riigile? Ühiskondlikest hoonetest olid kõige tähtsamad saunad ja amfiteatrid. 4. Milline ülesanne oli rooma ehitistes sammastel? Millist sambastiili roomlased eelistasid? Miks?
Etruski kunst Levis 8.-3.saj. ekr - lõdvalt seotud linnade liit. Linnadel korrapärane planeering, võimsad müürid ja väravad. 2.sajandi lõpuks olid roomlased Etruuria vallutanud. Kreeka kultuur on mõjutanud etruskide kultuuri. surnute linnad-nekropolid · kuplitaolised hauakünkad · surnud tuhastati · sarkofaagidel lamavas asendis figuurid (nagu pidusöömingutel) · hauakambrid elutoana · seinamaalidel tantsijad, pidusööjad, jahid, kalastamised - meelepärane elukeskkond · figuurid ja portreed isikupärasemad kui samaaegses kreeka kunstis Ilmekad prokskujud
Aafrikast. Järgnevalt tungis Agathokles Lõuna-Itaaliasse, kuid suri sõjaretke ajal. Peagi pärast Agathoklese surma lõid Sitsiilia linnad taas Sürakuusast lahku. Epeirose kuningas Pyrrhos 306 272 Valitsusaja algul konkureeris Demetrios Poliorketesega, püüdes tulutult tõusta Makedoonia troonile. 280 suundus Tarase kutsel Itaaliasse, abistama sealseid kreeklasi Rooma vastu. Saavutas kaks rasket võitu roomlaste üle (280 Heraclea ja 279 Asculumi lahingus). Roomlased sõlmisid liidu Kartaagoga ja Pyrrhos läks Sitsiilia kreeka linnade kutsel Sitsiiliasse Kartaago vastu võitlema. Tõrjus kartaagolased välja peaaegu kogu Sitsiiliast, kuid läks siis tülli sealsete kreeka linnadega, ning naases Tarase kutsel Itaaliasse. Siin sai ta 275 Beneventumi lahingus roomlastelt lüüa ja pöördus tagasi Balkani poolsaarele. Pyrrhos jätkas katseid tugevdada oma mõju Kreekas ja sai 272 surma sealsetes sisevõitlustes. 272 alistus Taras roomlastele.
Kordamisküsimused 1. Keltide tähendus, keldi rahvaste päritolu, levik ja keeled. Keltideks nim inimesi, kes räägivad keldi keeli, Loode-Eurooplased. Sõna Celt (kreeka k keltoi, ladina celtae) kasutasid kreeka autorid esimest korda u 2500 a tagasi. Kreeklased kasutasid ka nime galaadid (galatoi), roomlased sõna gaul (galli). Kreeklased nimetasid keltideks Massaliast (Marseille) sisemaa pool elavaid barbari hõime. Peagi nim nii kõiki Euroopa barbareid, kes elasid Alpidest põhja pool. Muinasaegadel kuulusid keldi keeli rääkivate rahvaste sekka gallid, belgid, keltibeerid, lusitaanid, galaadid, muistsed britid ja iirlased. Galaatiaks nimetati al 8. saj Väike-Aasia ps piirkonda, kuhu keldid rändasid. Galicia keltide piirkond Pürenee ps-l, keltibeerid. 2
suurt mõju ka Rooma linnriikide kujunemisele. Kreeklased ise nimetasid seda piirkonda Suur-Kreekaks. 8saj alates elasid Kesk Itaalias Etruuria maakonnas etruskid, kelle etniline päritolu pole selge. Tunnustatuim hüpotees etruskide päritolu kohta on, et nad tulid Väike Aasiast. Rooma aja alguseks olid nad sulandunud teistesse rahvastesse ja nende keel oli hääbunud. 5saj eKr rändasid Itaalia aladele läbi alpide tulnud keldi hõimud, keda roomlased nimetasid gallideks. 8 ja 7saj jooksul eKr ühinesid Rooma pärimuse järgi 7 latiinide kogukonda ja moodustasid 7'l künkal asuva Rooma linna. Seda linna juhatas kuningas Rex ja see kuningas valiti demokraatlikult rahvakoosoleku poolt. Rooma kogukonnad moodustasid erinevaid vennaskondi, vennaskondade juhte kutsuti pontifeksideks, see komme kestis ka hiljem. Pärimuse järgi valitsesid Roomat järjestikku 7 kuningat. I nendest kuningatest oli pärimuse järgi Rooma linna asutaja Romulus.
Tsivil. Mõjud- kreeklastelt võtsid üle tähestiku, nende usund mõjutas hilisemat rooma usundit (uskusid ka surmajärgsesse ellu ja oluline oli ennustuskunst). Itaalia elanikkond:A.p. poolsaare kesk- ja lõuna osa asutasid peamiselt itaalikud(arvatavalt II a. t. põhja poolt sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid mitmeks keelelt lähedaseks rühmaks. Kesk- Itaalias Latiumi maakonnas elas üks itaalikute haru latiinid. Nendest pärinesidki hilisemad roomlased ja nende keelesti sai Rooma riigi ametlik keel. A. p. poolsaarel elasid veel etruskid ja foiniiklased e kartaagolased. Kreeklased, kes ränasid a. p. poolsaare lõunaossa rajasid seal 8-9 saj eKr kolooniad. Rooma linna rajas Romulus roomlaste sõjajumala Marsi ja ta noore preestrinna poeg. Tütarlapse ise jõhker, kartmatu kuningas, käskis visata Romuluse ja ta kaksikvenna Remuse korviga Tiberisse. Vool uhus poisid kaldale, kus nad sattusid emahundi hoole alla
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kristi Lember TEATER LÄBI OMA AJALOO Juhendaja: Aavo Jakobsoo Pärnu 2009 SISSEJUAHTUS 3 1. TEATRIST ÜLDISELT 4 2. TEATRI SÜND (ANTIIKAEG) 4 2.1. Jumalateenistus teatrina 4 2.2. Kostüümid 4-5 2.3.Kreeka teatrid 5 2.4. Roomlased 5 3. KESKAEG 5-6 3.1. Klassitsism 6 4. EESTI TEATER 6 KOKKUVÕTE 7 KASUTATUD KIRJANDUS 8 LISAD Lisa 1 pildid 9 2 Sissejuhatus Teater on meie ajal olnud ainult meelelahutus
osalesid eelkõige suursuguste perekondade liikmed 3. Periklese valitsusajal kujunes Ateenas kindlalt demokraatlik riik. Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, võim rahvakoosoleku käes. Sellel ajal tugevnes ka Ateena laevastik. 4. Nad olid ainuvalitsejad Kreeka polistes, vägivaldsed ja halvad valitsejad. Lk 147 2,3 2. Roomlased imetlesid etruskide ehituskunsti, paljud roomlaste hilisemad kombed ja religioossed tavad olid etruski päritolu. Etruskid uskusid ellu pärast surma, nad olid erinevalt roomlastest jumalakartlikud. Etruskid olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid, neil oli kõrgelt arenenud käsitöö. Erinevalt roomlastest ja kreeklastest, oli etruskide puhul tähelepanuväärne naiste kõrge positsioon ühiskonnas. 3
Vana-Rooma kuulsaimate vaatamisväärsuste hulka kuuluvad veel lisaks: Appiuse tee Akvedukt Caracalla termed Tituse võidukaar Basilika Ulpia Foorum Romanum Trajanuse sammas 10. Vana-Rooma kui maailmalinn Kogu Itaalia vallutamisega oli Rooma tõusnud üheks tugevaimaks riigiks Vahemere ääres. Seeläbi sai ta aga endale tõsiseks vastaseks Põhja-Aafrikas asuva Kartaago. Rooma ja Kartaago pidasid omavahel 3 sõda. Roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis on need sõjad ajaloos tuntud Puunia sõdade nime all. Esimeses Puunia sõjas (264-241 ekr) käis võitlus peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Rooma võitis ning Kartaagol tuli osa oma valdusi loovutada Roomale. Teises Puunia sõjas (218-201 ekr) püüdsid kartaagolased oma positsiooni taastada. Neil oli väepealik nimega Hannibal. Tema juhtimisel purustati Rooma vägi Cannae lahingus. Kolmas Puunia sõjas Kartaago vallutati ja hävitati aastal 146 ekr
Usukuulutaja ehk apostel, oli olnud Kristuse jünger, temast sai Rooma esimene piiskop Peetrus Rooma ajaloolane, kirjutas teose ,,Raamatud linna rajamisest alates" -- Titus Livius Kodukolde jumalanna -- Hestia Roomlaste sõjajumal -- Mars Taeva-, pikse-ja tormijumal roomlastel -- Jupiter Keiser, kiusas taga kristlasi, olevat mõningatel andmetel pannud põlema Rooma linna Nero 7. Mida tähendavad järgmised väljendid ja millega seoses sündisid: 4p Jaga ja valitse! -- Roomlased valitsesid vallutatuid maid "jaga ja valitse" põhimõttel Iga vallutatud linna ja riigiga sõlmisid roomlased eraldi lepingud Roomlased ei olnud julmad valitsejad. Hoopis väga kavalad lepingud olid nii osavalt sõlmitud, et vallutatud alad ei saaks Rooma vastu sõjalist liitu moodustada Tsirkust ja leiba! -- Viljajagamine ja avalikud mängud. (?????) 8. Kes olid ja mille tõttu on kuulsaks saanud: 6p
kultuuriga sisserännanute segunemisel. Nende õitseng sai alguse 8. sajandil eKr. Lääne-Itaalias ja Kesk-Itaalias Etruurias. Etruskid tegelesid maaharimise, metallitöötluse, meresõidu ja kaubandusega ning armastasid muusikat ja mänge, sealhulgas hasartmänge. Tugevasti mõjutasid etruske kreeklased: etruskid võtsid üle kreeka tähestiku, kandsid himationi (mantlitaoline rõivaese) ja austasid kreeklaste jumalaid. Omakorda võtsid neilt hulga kombeid üle roomlased, kes lõpuks viimistlesid kreekaliku kultuuri täiuslikuks. Kunst Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid suurepärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, teid, templeid ja veesüsteeme. Etruuria ( vanaaja maa- kond Kesk-Itaalias, Tiveri ja Arno jõe vahel, mis on oma nime saanud etruskide järgi) oli rikas metsade ning maavarade poolest ja riik koosnes teineteisega lõdvalt seotud korrapärase
Tähtsamad sündmused 387 eKr Gallid rüüstavad Rooma, saavad suure lunaraha. ,,Häda võidetuile" (,,vae victis") ja ,,Haned päästsid Rooma". Seejärel sõjad samniitide ja Kreeka linnriikidega Rooma sõjaväe ümberkorraldused (loodi raskejalavägi, ratsavägi, leegion) tagavad edu, allutati kogu Itaalia (a.-ks 265 eKr). Kartaago (lad. Punia) Aafrika põhjarannikul tänapäeva Tuneesias. 3 sõda. I meresõda Sitsiilia ja Sardiinia ja Korsika pärast. Roomlased loovad mereväe, sõdivad maasõda merel ja võidavad. II Hannibali sõjaretk Itaaliasse, Cannae lahingus võitis roomlasi. Roomlased Aafrikasse -> Hannibal järgi, et Kartaagot kaitsta sai Catolt hävtavalt lüüa ja kaotas kõik valdused. III Rooma piiras Kartaago ümber ja hävitas täielikult. Samal ajal vallutati idas Kreeka ja Makedoonia ning 133 eKr päriti Pergamoni kuningriik (testamendiga). Võõrastes maades ,,Divide et impera" (lad
Arkaad Anastassia Nerobova EAUI 11 Arkaad tähendab 3 erilist aga seotud elementi arhitekruuris. Arkaade on kasutatud võlvlae, silla ja akvedukti toena. Pont du Gard Veel arkaade on kasutatud seina avajana ruumide ühendamiseks ja fassaadi liigendajana. Roomlased kasutasid arkaade suurde seinade ja kloostrite ehitamiseks. Colosseum Claustro. Colegiata de Santillana del Mar. Hiline arkaadide vorm laialt kasutati Romantismi, Renessanssi ja Gooti perioodil. Arkaade on kasutatud kui klassi pinnatud vaateaken. The Piazza Maggiore. Bologna. Kui linnaelement arkaadid olid tihti kasutanud nagu käik tänava kvartaalis või elamu liigendajana.
vallutasid Rooma väejuhid suure hulga maid, kus kanda oli kinnitanud Kreekast alguse saanud hellenistlik kultuur. On isegi öeldud, et kuigi hilise vabariigi ajajärku jäävad Rooma suurimad vallutused (Puunia sõjad Kartaago ja Hannibaliga, sõjad Makedooniaga, Seleukiidedega, Kreeka alistamine, Korinthose linna hävitamine, Rooma võimu laiendamine Gallias, Britannias, Aasias ja Aafrikas), vallutas sel perioodil hellenistlik kultuur tegelikult Rooma. Selleks ajaks, kui roomlased said Kreeka valitsejaiks, oli neil seljataga juba pikk arengulugu ja oma eriilmeline kultuur. Need olid eeldused mis lubasid, mitte ainult kreeklaste kultuuripärandit vastu võtta, vaid seda ka edasi arendada. Hellenistlik kultuur imbus roomlaste sekka alguses läbi Kreeka kolooniate ja etruskide, kes üht-teist kreeklastelt olid üle võtnud ja ajapikku roomlaste hulka sulandusid. Nii hakkasid roomlased kreeklaste kultuuri austama ja endale eeskujuks seadma
Kreeklastest vähem. Itaalia geograafiline asend lõi eeldused ühtse riigi tekkeks, kuid etniliselt polnud Itaalia ühtne. Esimesel aastatuhandel eKr elasid Itaalias s päritolult , keelelt ja kultuurilt erinevad rahvad . Kesk- ja lõuna Itaalias elasid itaalikud sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid keelelt lähedasteks rühmadeks. Kesk-Itaalias elasid latiinid . Nendest pärinevad hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma ametlik keel. Nad tegelesid põlluharimise ja karjakasvatamisega . Nad hindasid kõrgelt vaprust , distsipliini ja muid sõjas tarvilike oskusi , kuna omavahel oldi tihti sõjajalal. Kuna Itaaliat ümbritseb kolmest küljest meri , tekis tal kokkupuuted Vahemere äärde oma kolooniaid rajavate foiniiklaste ja kreeklastega. Kõige suuremat mõju avaldas itaallastele kreeklased , kellest sai Itaalia enamus elanikkonnast . Kreeklased rajasid kolooniad
Rooma seadustekogu - 12 tahvli seadused. Võitlesid Kartaagoga (puunlased) - Puunia sõjad. Esimene Puunia sõda (264-241 eKr) - võitlus peamiselt merel ja Sitsiilias. Algselt puudus Roomal merevägi, tekitasid selle ja alistasid puunlased. Teine Puunia sõda (218-201 eKr) - Kartaago väepealik Hannibal purustas Cannae lahingus Rooma väed, ei suutnud seda aga ära kasutada ja kartaagolased said hävitavalt lüüa. Kolmas Puunia sõda (164 eKr) - Kartaago hävitati täielikult 149 eKr võitsid roomlased Makedoonia ja Kreeka ja liitsid oma riigile. 133 eKr pärisid nad Pergamoni riigi. Rooma riigiorganid: senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud e magistraadid. Magistraadid - valiti üheks aastaks, kollegiaalsed (igas ametis korraga väh 2 inimest). Tasu ei makstud. Kõrgeimad - kaks konsulit. Juhtisid sõjaväge. Preetorid - õigusemõistjad, võisid vajadusel ka sõjaväge juhtida ja konsuleid asendada. Tsensorid- 5ks aastaks. Korraldasid kodanike loendust (tsensus), koostasid senaatorite
Rooma riigi tekkimine Rooma seletab oma tekkimist linna asutamisega kahe venna, Romuluse ja Remuse poolt. Räägitakse küll ka seda, et troojalane pooljumal Aeneas olevat tulnud purustatud Trojast Itaaliasse. Rahva jagunemist patriitsideks ja plebeideks seletatakse päriselanike ja uustulnukate ühendamisega. Oma tõelist sünnihetke nägi aga Rooma kaksikvendade tegevuses. Rooma tekkimist ei seletatud mitte tekke-, vaid asutamismuistendiga. Sellega esitati ühtlasi ka Rooma voorusekataloog. Roomlased pidid teotsema südilt ja mitte ootama müstilisi korraldusi, kui nad said midagi ise ette võtta. Roomlased on mõõdukuse ja igapäevase praktilise mõistuse inimesed. Nad ei vaja müütilist õigusjõudu ning saavad siin ja praegu kõigega hakkama. Rooma õigusliku meelsuse põhimõtteks jäi see, kuidas Romulus ja Remus kainelt arutasid oma ettevõtmise väljavaateid edule. Kõigepealt korraldas Romulus jumalateenistuse, siis andis ta oma uuele linnale seadused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
