Itaalia geograafilised olud, rahvastik Apenniini ps. Lombardia mk. jäi piiridest välja. Mägine, kuid põllumajanduseks sobivam kui Kreeka. Rahvas tegeles põlluharimisega, sõitsid merd vähem kui kreeklased. 7-6 saj rajasid kreeklased linnu: Tarentum (Itaalias) ja Sürakuusa (Sitsiilia). Latiumi mk. 7 saj Rooma linn- latiinid ja kõneldi Ladina keelt. Roomlased võtsid üle palju kreeka kultuurist. Kronoloogiline ülevaade -II at. Tungisid Itaaliasse itaalikud -1000 eKr tekkis vanim asula Rooma kohale - 7-5 saj. Etruskide linnriigid - Kuningate aeg Roomas 753-509 Esimene kuningas oli Romulus, 7 kuningat, millest 3 viimast olid etruskid. Ostia sadam. -Varane vabariik 509-265 Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud (2 konsulit). Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. 390- tungisid gallid, kuid roomlased taastasid
Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Alates sellest ajast seisid riigi eesotsas senat ja valitavad kaks konsulit.. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr. Rooma oli algul üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest, lühikese aja jooksul võttis ta Latiumi linna ja sõjaväe oma juhtimise alla. 5. sajandi lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik.. Tgasilöögi andis gallide sissetung, nad suutsid vallutada Rooma. Gallide vabanemiseks ja linna päästmiseks pidid roomlased maksma suurt lunaraha. Rooma pidas ka pikka võitlustItali hõimurühma samiinidega. Nii samiinid, kui ka etruskid alistati Rooma võimu alla ja aastaks 265 eKr oli kogu Itaali Rooma võimu all. Kogu Itaalia vallutamisega oli Rooma loomulikult tõusnud üheks tugevaimaks riigiks Vahemere ääras. Suurim vaenlane tol hetkel oli Põhja-Aafrikas asuv Kartaago, kellega Rooma pidas kolm sõda. Kuna roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis nende vahelisi
Sissejuhatus Rooma kunst pole kunagi olnud eriti originaalne. Peaaegu kõik on üle võetud kreeklastelt ja etruskidelt. Samas roomlased olid ise väga targad ja tänu neile on meil praegu olemas mitmed tehnilised avastused, milleta tänapäeva kunsti ja arhitektuuri eriti ette ei kujutaks. Rooma arhitektuur Roomlastele olid otseseks eeskujuks etruskide ehitised. Mõlemate arhitektuuris oli kasutusel lihtne templitüüp, mis osadelt sarnanes Kreeka templiga, aga selle proportsioon oli teistsugune. Ehitis asus kõrgel alusel ja selle viilkatus oli järsem kui Kreeka ehitistel
Juhendaja: Heli Rahnu Suure-Jaani 2013 Roomlaste usk ja rooma linn Roomlased uskusid et maailmas on lõpmatu hulk igasuguseid vaime näiteks puude ja kivide vaime, majavaime, põlluviljakuse vaime jne. Tähtsamate tööde eel tuli vaimudele meeleheaks annetusi tuua. Selliste vaimude hulka kuuluvad ka vanavanemate hinged, sest roomlased uskusid, et kui esiisadesse aupaklikult suhtuda, kaitsevad oma järeltulijaid õnnetuste eest. Ka esivanemate kujud olid roomlaste kodudes tähtsal kohal. Roomlased uskusid ka inimesesarnaseid jumalaid. Paljusid hakati austama etruskide või kreeklaste eeskujul. Üks väga omapärane jumal oli kahepealine jumal Janus kes oli uste jumal ja hoidis kõik kurja kodust eemal. Januse templil olid mõlemas otsas uksed mis olid sõja ajal lahti ja rahu ajal suletud
3. Kreekas oli kõikidel kodanikel õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati tähtsaid küsimusi. See andis võimaluse osa võtta kodanikel riigielust. Soloni reformid Ateenas, suurendas vaestel osaleda riigiasjades. See kõik on olnud aluseks demokraatia tekkele, mis kehtiga ka tänapäeval enamus riikides. 3 elementi Rooma kultuurist meie kultuuris: 1. 12 tahvli seadsusest saanud alguse Rooma seadusandlus , pani aluse õigusteaduse tekkele. Seadustega moodustasid roomlased seaduse ees võrdse kodanikkonna - rooma rahva, kuid see ei tähendanud tegelikku võrdsust. 2. Üks kõige püsivamaid osi Rooma riigi pärandist ristiusk. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamis. 3. Ehituskunstis võtsid roomlased kasutusele nn rooma ning õppisid ehitama kuppel- ja ristvõlve
Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kreeklastega saavutasid roomlased edu just ilmaliku ehk profaanarhitektuuri alal. Mida ehitati: linnakindlustused, villad, lossid, basiilikad (turu- ja kohtuhooned), termid (saunad), amfiteatrid, foorumid (väljakud, mida ümbritsesid tähtsad avalikud hooned), teed, sillad, akveduktid (veejuhtmed), triumfikaared (auväravad). Roomlased olid edukad tehnilises mõttes kasutasid järjekindlalt võlve.
Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kreeklastega saavutasid roomlased edu just ilmaliku ehk profaanarhitektuuri alal. Mida ehitati: linnakindlustused, villad, lossid, basiilikad (turu- ja kohtuhooned), termid (saunad), amfiteatrid, foorumid (väljakud, mida ümbritsesid tähtsad avalikud hooned), teed, sillad, akveduktid (veejuhtmed), triumfikaared (auväravad). Roomlased olid edukad tehnilises mõttes kasutasid järjekindlalt võlve.
Rooma kultuur- kas kreeka kultuur ladina keeles? 3.sajandil eKr. hakkasid Itaalias elavad roomlased oma pärimusi üles kirjutama, kreeklaste mõjul. Roomlased olid tugevalt mõjutatud Kreeka kultuurist. Kirjanduses ja paljuski muuski mugandati kreekapärane roomapäraseks. Kreekast alguse saanud teater levis kiiresti ka Rooma. Need kuulusid Roomas avalike mängude kavasse nagu hobuste võidusõidud ja gladiaatorite võistlusedki. Rahvapärastesse vaatemängudesse sulandati kreeka eeskujusid. Teater oli ka välisilmelt sarnane. Erinevus oli selles, et Rooma teatris puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid aariatega. Kui Kreekas
Vana-Kreeka ajajärk kestis 2000 eKr-30eKr. Alates II sajandist hakkas Rooma riik Itaalias oma võimu järk-järgult ida poole laiendama, 146 eKr. langes Kreeka Rooma võimu alla. Suur ja tugev Rooma oli kultuuriliselt Kreekast väga mõjutatud, kreeka alfabeedi põhjal kujundati oma tähestik, nad old tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest, kirjandusest, filosoofiast ning üldisest elulaadist. Roomlaste religioon sarnanes Kreeka omaga. Roomlased austasid loodusjõude ja vaime. Igal asjal või elusolendil oli hing. Kuid sama olulised kui vaimud olid roomlastele ka inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda kreeklaste mõju, nad olid kujutatud Kreeka jumalate sarnastena, aga nimed muudeti roomapärasteks. Näiteks Kreeka peajumalat Zeusist sai Jupiter, sõjajumal Aresest aga Mars. Kuna Roomas tegeleti pidevalt vallutustega ja oma piiride laiendamisega, siis oli Marisl ka tähtsam koht jumalate seas, kui rahulikulikumas
Itaalia terviklikkus lõi ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. Kes olid vanemad asukad? I aastatuhandel eKr elas seal päritolult, keelelt ja kultuurilt erinevaid rahvaid. Poolsaare kesk- ja lõunaosa asustasid peamiselt itaalikud- arvatavasti põhjapoolt sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid mitmeks keelelt lähedaseks rühmaks. Kesk-Itaalias Latiumi maakonnas elas üks itaalikute haru latiinid. Eeskätt nendest pärisneski hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Mida on teada etruskide päritolust? Milline on nende pärand Rooma kultuuris? Etruskide päritolu on tundmatu, kuid kindlasti ei kuulunud nad indoeurooplaste hulka ega olnud seega itaalikute ega kreeklaste sugurahvas. Pärimuse järgi olevat nad kunagi tulnud Väike-Aasiast, osa teadlasi aga peab neid Itaalia muistseteks põliselanikeks. Juba varasest ajast käisid nad läbi nii
uut linna rajama. Töö käigus puhkenud tülis tappis Romulus Remuse ja lõpetas ehituse üksi. Tema järgi saanudki linn Rooma nime 4) Iseloomusta lühidalt I, II ja III Puunia sõda. I Puunia sõda (264-241 eKr) roomlaste ja kartaagolaste vahel. Võitlus peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Kuna sõja puhkedes polnud roomlastel laevastikku, olid esialgu ülekaalus kartaagolased, kuid sõja keskel suutis Rooma jõudude vahekorda muuta. Roomlased saavutasid mitu tähtsat võitu, kartaagolased palusid rahu ning loovutasid osa oma valdustest. II Puunia sõjas (218-201 eKr) püüdsid kartaagolased oma positsioone taastada. Hannibali eestvedamisel tungiti Hispaaniast läbi Gallia ja üle Alpide Itaaliasse, kus purustati roomlased Cannae lahingus. Kuid siiski ei suudetud edu ära kasutada. Rooma viis oma väed Põhja- Aafrikasse ja sundis nii Hannibali kodumaale tagasi pöörduma. Põhja-Aafrikas toimunud
V sajandil eKr Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas. etruskitega. 510. aastal eKr Rooma kuningavõim kukutati, viimane kuningas maapakku. 390. aastal eKr suur tagasilöök, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid maksma lunaraha. Kehtestati vabariik. 265. aastaks eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264 133 aastat eKr Konfliktid Kartaago riigiga (P-Aafrikas), omavahel 3 sõda Puunia sõjad.
kehtestas ta ülemvõimu teiste Latiumi linnade üle. Rooma paitsis kohe alguses silma huvitavate taktika poolest näiteks võttis nende sõjaväed oma juhtimise alla. Arvan, et ülevõimu kehtestamist soodustaski just Rooma soodne geograafiline asukoht ning jõuline ja üsnagi sõjakas iseloom rahvusliku poole pealt. Rooma võimsuse kasvule andis tagasilöögi gallide sissetung 387. a eKr. Gallide lähenedes lahkusid roomlased linnast ja kohale jäi 80 vana senaatorit, kes otsustasid end ohverdada jumalatele, et nad saadaksid võidu Rooma relvadele. Gallid piirasid Kapitooliumi 7 kuud. Nende seas hakkas levima taud ja nad said kuulda, et nende kodumaale on tunginud teised barbarite hõimud rüüstama. Enne lahkumist tingisid nad roomlastelt välja lunarahana 1000 naela kulda. Antud sissetung on minu silmis väga tähtis murdepunkt, mil Rooma asub võitlema ja tunnetab ära ka võidumaiku.
Rooma kultuur. Lõbustusasutused Lisamaterjal teema "Rooma teater" juurde Kuigi rooma kultuur kujundas paljud nähtused kreeka kultuuri eeskujul, said roomlased kreeklastest kaugelt kuulsamaks avalike lõbustusasutuste ja lõbujanu poolest. Rooma valitsejad mõistsid, et vaesemate kodanike poolehoiu võitmiseks tuleb ehitada uhkeid avalikke hooneid, korraldada paeluvaid vaatemänge, jagada kingitusi ja tasuta toitu. Orjatöö laialdase kasutamise tõttu võõrdusid roomlased kehalisest tööst ja hakkasid seda pidama endale alandavaks. 1. sajandil oli Roomas 200 000 vaest, kellest igaühele andis riik tasuta ligi 400 kg nisu
– Haudade abil. (Nad võtsid vastu mõjusid kreeka mütoloogiast ja kunstist, mistõttu piir kreeka ja etruski kultuuri vahel on kohati ähmane) Enamik haudu asub suurte rühmadena, surnute linnadena. (suur looduselähedus) 3. Milliseid peamisi materjale kasutati etruski skulptuuris? – Pronks, puit. 4. Maini paar tuntud etruski skulptuuri? – Sõjajumal Mars, Emahunt. 5. Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? – Lubimört, mis võimaldas kasutatada uusi konstrukstsioone (kaari, võlve ja kupleid). Tähtsamad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. 6. Milline roll jäi sammastele, kui võeti kasutusele kaared, võlvid ja kuplid? – Hiigelhoonete välisseinade liigendamiseks. 7. Mida tähendab foorum? – Väljakut, teederistumiskoht. 8. Milleks ehitati triumfikaari? – Monumendiks, suurte sõjaliste võitude ja muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. 9
põhjalikult. Töö eesmärgiks on uurida Rooma armee ülesehitust ja analüüsida, kuidas leegionärid erinevates lahingutes käitusid. Aastatöös on kirjeldatud leegionäride relvastust, taktikat ja ülesehitust ning analüüsitud nelja lahingut: Teutoburgi, Weseri jõe, Allia ja Alesia. Selleks on iga lahingut kirjeldava lõigu järel lühike analüüs ja kommentaarid. Teutoburgi lahingu valisin sellepärast, et see toimus esimese Rooma keisri valitsusajal ja roomlased kaotasid seal täielikult, sellega paaris olevalt Weseri jõe lahingu. Allia lahingu valisin, sest nagu Teutoburgiski kaotati ka seal vägagi suurelt ja tagajärjed olid veelgi katastroofilisemad. Allia lahinguga paaris on Alesia lahing, kus roomlased saavutasid hiilgava võidu. Probleemiks on küsimus, miks oli Rooma armee nii edukas? Ja teine, miks taluti nii häbiväärseid kaotusi, kui Rooma armee oli tavaliselt nii edukas?
Linna rajamine Romulus rajas linna 753 a eKr Tiberi jõe äärde 7 künkale. Roomlased arvasid oma aega alates selle linna rajamisest. Kuningriik(753 510 a eKr) Esimene kuningas oli Romulus. Ühtekokku valitses 7 kuningat. Viimane kuningas oli etruski päritolu ja ta kukutati troonilt. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Rooma Vabariik(509-30 a eKr) Senat tegi seadusi, nimetas ametisse tsensoreid(rahvaloendajaid). Riiki valitsesid kaks konsulit. Magistraadid olid ametnikud. Rahvatribuunid(10) kaitsesid lihtrahva huve
Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise elu kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstudel kujutati inimfiguure. Hauakamber kujundati nagu elutuba. Etruskide templid olid puust. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad- need leiutati Idamaadel-, kuid tänu etruskidele õppisid võlve tundma roomlased. Roomlased võtsid palju üle etruskitelt ja kreeklastelt. Isegi jumalad pärinevad Kreekast, ainult teiste nimedega. Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed ning kunst jäi vallutatud rahvaste hooleks.
tolmust ja vee segust. Lubjamört oli väga vastupidav ning koos põletatud tellisega lubas see kasutusele võtta võlvimistehnika. Nii tekkisid uued konstruktsioonid mis muutusid roomas tähtsaks, tähtsamad olid neist kaared, võlvid ja kuplid. Seega minu arvates oli rooma rohkem arenenud. Rooma kuulsamaiks ehitiseks on Colosseum ehitati umbes 80. aastal, see oli kaarest tõusvate pingiridade amfiteater, samasugust põhimõtet kasutatakse ka tänapäeval staadionite ehitamisel. Roomlased võtsid palju üle kreeklastelt näiteks sambad. Selle tõttu on ka palju sarnasusi. Sammas oli roomas kui kaunistus element. Roomlased lisasid juurde sinna sambaid ühendava kaare ning tekkis arkaad e. kaaristu. Nii et sarnasuseks olid sambad kuid erinevuseks oli sambaid ühendav kaar. Roomas võeti kasutusele ka akveduktid ehk veejuhtmed. Need on suurejoonelised rajatised, mille kaudu varustati linna veega. Seega oli roomas veevärk kuid kreekas polnud.
Tradits rooma perekond oli patrihaalne,kogu võimutäius kuulus isale,naised olid enamasti mõne mehe eeskoste all,poliitilisi õigusi neil ei olnud,naisel oli võimalik ka lahutada. Naised polnud avalikusest elust kõrvale jäetud. Avalikud mängud-roomlased armastatsid veriseid vaatemänge,gladiaatorite võitlus,keisri riigi ajal olid need populaarne suurejooneline vaatemäng,ülemkihi lõbustamiseks. Rajati palju areene e amfiteatreid nende pidamiseks. Roomlased nautisid ka hobukaarikute võidusõitu hipodroomil,nende võistluste korraldamine oli keisrite aukohus. Rooma oli vahemeremaade suurimlinn.inimesi oli kogu impeeriumist,linnaelanike ühiskond ja varanduslik seisus oli väga erinev,roomas elasid senaatorelnaikud,poodnikud,käsitöölised jne,kõnkeel oli ladina keel. Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt väljaehitama. Foorum-kui linna sümboolne keskus,sai piduliku ilme,olid ka keiserlikud foorumid,ehitati hipodroome, templeid, kõigi
kukutamine, viimane kuningas 450 eKr- 12 tahvli seadused vallutamine teineteisest sõltumatuks osaks: Tarquinius Superbus, kes oli 287 eKr- plebeide ja patriitside Rooma rahu Lääne-Rooma ja Ida-Rooma sunnitud maapakku minema tüli lõpp 21.aprill 753- Rooma linna 146 eKr- roomlased hävitavad rajamine Kartaago 133 eKr- Kreeka alistamine Puunia sõjad Mõned tähtsamad ütlused Millise sündmusega seoses Mida tähendab antud ütlus? tekkis?
allutanud. Suur ja tugev Rooma oli kultuuriliselt Kreekast väga mõjutatud, kreeka alfabeedi põhjal kujundati oma tähestik, nad old tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest, kirjandusest, filosoofiast ning üldisest elulaadist. Vana-Kreeka arhitektuuris oli tähtsaim templite ehitamine sammastega (enamasti marmorist). Kuulsamateks peetakse jumalanna Athena templit, Parthenon ja peajumal Zeusi templit. Võib väita, et roomlased jäljendasid paljuski kreeklasi. Uuendusteks olid võlvid, triumfikaared ning kuppelehitised. Kuigi stiililt olid ehitised analoogilised, oli kogu ehituskunsti tehnoloogia siiski Roomas arenenud kõrgemale kui Kreekas. Hooned olid vägevamad ja suursugused. Rajati teid, nt. 4. sajandil eKr ehitati sõjaliselt tähtis maantee Roomast lõunasse - Via Appia ja sildu. Rooma linnades oli ka veevarustus ja kanalisatsioon.
Pärsia sõdade ajal sai Akropol tugevasti kannatada.Akropoli ehitajad kasutasid ehitusmaterjaliks pärslaste poolt pooleldi hävitatud kunstiteoste jäänuseid, nende seas ka arhailisi skulptuure Vaasimaal- tuntumad olid:veini hoidmiseks mõeldud kahesangaga amfora,kolmekäepidamiga veenõu hüdria,vee ja veini segamisnõu kraater,kaetud geameetrilise orlamendiribaga.musfiguriiline stiil. Antiik-Rooma- Kuigi Rooma kunst pole kunagi olnud eriti originaalne, sest roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Küll aga oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktilist taipu, mistõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ning uuendused ilma milleta me kaasaega eriti ette ei kujuta. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta
Rooma kultuur- kas kreeka kultuur ladina keeles? Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe. See pärandus pikka aega suuliselt. Oma pärimusi hakkasid roomlased üles kirjutama alles 3. sajandil eKr. Kõik varasem on teada hilisemate autorite teoste kaudu. Need aga kirjutati ajal, mil paljud muistsed traditsioonid olid juba unustusse vajunud. Seetõttu võib üldjoontes väita, et Rooma kultuur on suuresti välja arenenud Kreeka kultuurist. Rooma teatris sulas itaalia rahvapärane naljamäng ühte kreeka teatrikunsti eeskujudega. Teatrietendused kuulusid avalike mängude kavasse lisaks hobuste
16. ROOMA ARHITEKTUURI SÜSTEEM 8. saj eKr ühinesid seitsmel künkal asunud külad Rooma linnriigiks. Samm-sammult alistasid nad pea kogu vahemere piirkonna. Sellal kui roomlased sõdisid vallutas hellenistlik kultuur Rooma. Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid seda endale eeskujuks. Enamik jumalaid oli üle võetud alistatud rahvaste usundeist, eriti tähtsad oli kreeka jumalad, kellele andsid nad küll oma nimed. Rooma vabariigi ajal oli roomlaste elulaad lihtne, hinnati praktilisust ja riigi teenimist. Kreeka mõju oli ka kunstis väga tugev. Siiski oli rooma kunstis ka olulist omapära. Kõige tugevani avaldus see arhitektuuris. Arhitektuuri arengule said ehitustehnilised uuendused,
a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna- Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid roomlased Kreekast, ainult et nad andsid jumalatele ja kangelastele uued nimed. Veel suuremaks paisus kreeka mõju pärast Kreeka emamaa vallutamist 2
III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE ROOMA RIIGI TEKE Apenniini poolsaare (Itaalia) kesk- ja lõunaosa asustasid itaalikud põhja poolt sisse rännanud indoeuroopa hõimud. Nendest pärinevadki hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Rooma linn asub Tiberi jõe alamjooksul, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Aja jooksul hakkasid karjuste ja maaharijate asulad ühinema ja neist said esmaste riiklike moodustiste keskused. Samalaadse arengu tegi läbi ka Rooma linn, arheoloogiliste leidude järgi oli umes 600 e.m.a. Kujunenud välja ühtne asula, mida võib linnaks pidada. Orgu rajati turu- ja koosolekuplats foorum
I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maaalasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. (Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid roomlased Kreekast, ainult et nad andsid jumalatele ja kangelastele uued nimed.) Umbes alates 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. (Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja) Roomlased, olles 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4
Rooma vallutused Roomlased vallutasid oma valitsemisajal palju riike. Kõigepealt Itaalia ning hiljem seejärel ka enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid. Aga millest tuleneb roomlaste suur edu vallutustel ? Roomlaste edu teiste rahvastega võideldes on seletatav nende vapra ja hästikorraldatud sõjaväega. Rooma sõjavägi koosnes kodanikest, sest iga Rooma kodanik oli sunnitud teenima sõjaväes kuni 46. eluaastani, kuid Rooma armee peamise osa moodustasid siiski raskelt- relvastatud jalavägi .
Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat.viimased kolm olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509-265 aastat eKr V sajandil eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. Suur tagasulöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said hävitavalt lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma. Kaotusest hoolimata taastasid roomlased oma võimsuse ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult. · Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 aastat eKr Itaalia vallutamise järel sattusid roomlased konflikti tugeva Kartaago riigiga. Rooma ja Krataago pidasid 3 sõda mis on tuntud Puunia sõdadena. Samal ajal kui Rooma võitles Kartaagiga suurendas ta oma võimu ja valdusi ka ida suunas. 146
Kuidas on mõjutanud Vana-Rooma Euroopa kultuuri? Rooma impeerium on inspireerinud mitmeid juhte ja kuningaid läbi Euroopa ajaloo, kelle kõigi jaoks on eeskuju Vana-Rooma. Impeeriumi ajastul ulatus see riik atlandi ookeanist kuni Armeeniani ja Saharast, Hadriani müürini. Impeerium mille suurus oli tohutu ja mille maastik, kliimastikuolud ja kultuurid kõik olid erinevad. Tänapäevast ühiskonda on mõjutanud roomlased tugevalt nii seaduste loomises, demokraatliku riigi juhtimises, tehnoloogia, mõjutused keeles, kirjandus, kunst, infrastruktuur ja linna planeerimine on kõik alad, kus Rooma ideesi on näha. Rooma muidugi aitas ka kristluse levikule kaasa. Üks tähtis Vana-Rooma mõjutus on seaduse valdkonnas. Rooma seadustes kujunes välja erinevus Avalike õiguse, kus riik on otseselt seotud ja Eraõiguse vahel, mis tegeleb inimeste vaheliste konfliktidega. Selle
Kuidas on Vana-Rooma mõjutanud Euroopa kultuuri? Vana-Rooma on suurel määral mõjutanud Euroopa kultuuri. Nii hariduse, monumenditraditsiooni, teatri, teaduse kui ka õigusteaduse valdkonnas. Kõik, mis on preagu, on alguse saanud minevikust ning aegade muutumisega meieni jõudnud mugavduste ning mõjutustega. Kui mingi aeg tagasi arvati, et poisse peab kohe hakkama sõjaväelasteks kasvatama ja tüdrukuid koduperenaisteks, siis selline arvamus muutus. Roomlased hakkasid rohkem tähelepanu pöörama laste vaimsele harimisele. Osad lapsed, nii poisid kui tüdrukud, saadeti 7- aastaselt kooli, kus nad omandasid kirjatarkuse alused , millega enamiku roomlaste haridus piirduski. Rikkamatel aga oli võimalus oma lapsi harida kreeka päritolu koduõpetajaga. Nende laste haridustee jätkus veel pikka aega, kuni neist oli saanud näiteks kõnemehed. Tänapäevalgi pole selline kooliskäimise harjumus kuskile kadunud. Lapsed saadetakse 7-
dekoratiivses osas. Iseloomulik oli ka mitut stiili sammaste kasutamine ühe ehituse interjööris, siingi kindla korra kohaselt: alumine dooria, teine joonia, kolmas korintose stiilis. Pool ja kolmveerandsambad olid levinud Kreekaski, Roomas aga lisandub neile veel pilaster (seinast eenduv lame neljatahuline sammas, mida kasutati seina tugevdamiseks ja seinapinna mitmekesistamiseks). Orderisüsteemi alusel viisid roomlased sisse ka oma arhitektuurse mooduli- poolsammas (või pilaster)- kaar- poolsammas, mis ühendas endas kahte erinevat konstruktsiooni põhimõtet nii võlv - kui talakonstruktsiooni. Roomlased ongi esimesed kes said hakkama püsivate võlvide ja kaaristutega. Ehitati palju kaaristuid e. arkaade vee juhtimiseks linna, selline ehitusviis hoidis kokku nii aega kui ka raha. Roomlased hakkasid ka ehitama täiesti ebaotstarbelisi ehitisi- triumfikaari, mis lähtus jällegi baas, tüvis, kapiteel reeglil
Ta valitses koos nõukogu senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. Ühiskonnas toimis kliendi ja patrooni suhe. Vaene kodanik andis end kliendina rikka ja mõjuka kaaskodaniku ehk patrooni kaitse alla. Klient sai niimoodi patroonilt maad laenuks põllumajanduseks, kandis patrooni heaks koormisi ja käis temaga sõjaretkedel. Patroon sai nii mõjuvõimu rahvakoosolekutel, kus tema kliendid tegid talle meelepäraseid otsuseid. Vajaduse korral pidid kõik roomlased ilmuma sõjaväkke ettenähtud relvastuses, mille muretsemine oli igaühe enda probleem. Kõige vaesemad, maata kodanikud, olid sõjaväekohustusest vabastatud. Nende ainus varandus olid nende lapsed (proles ld. k järeltulijad), mistõttu neid hakati nimetama proletaarideks. Rahvakoosolekul olid proletaaride õigused piiratud, kuid ka nemad kuulusid Rooma kodanikkonda. ROOMA VABARIIK ptk. 23, lk. 163-170 Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik
Ajalookirjutus Rooma kirjandus pärast Augustust Kreeka kultuur Rooma keisririigi ajal Usk Rooma riigis Rooma jumalused Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Ennustamine Kristluse tekkimine Kristluse tekkimine Kristluse levik Kristlased ja Rooma riik Eluolu Ühiskonna üldilme Rooma impeerium oli hakanud arenema linnriigist ja ka vallutatud aladel soodustasid roomlased linnade tekkimist ning nende kui majandus-, kultuuri- ja halduskeskuste arengut. Rikastest inimestest, sealhulgas ka suurmaaomanikest, elasid paljud linnas ja selle nõukogu ametnikud korraldasid ka ümbritseva maapiirkonna asju. Roomlaste ettekujutuses olid linn ja tsiviliseeritud elu omavahel lahutamatult seotud. Roomlased hindasid väga kõrgelt oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit. Vallutussõdade tagajärjel aga sattusid nad suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla
Mõnedel juhtudel on piirdutud koguni ainult ema nimega. Hauakambrite maalinguilt on näha, et pidusöökidel osalesid meeste kõrval ka naised, pikutades lavatsitel nendega külg külje kõrval. See erines oluliselt kreeklaste kommetest. Etruski naiste positsioon ei sobinud kokku ka roomlaste ettekujutusega oma mehele kuuletuvast vooruslikust abikaasast. Seetõttu näis etruski naiste eluviis kreeka ning rooma autoritele suisa kõlvatuna. Roomlased pidasid etruske väga jumalakartlikuks rahvaks. Etruskid uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Oma jumaluste kõrval avaldasid nad austust ka mitmetele kreeka jumalatele. Tähtsal kohal nende religioonis oli usk surmajärgsesse ellu, millest annavad tunnistust ülalnimetatud hauakambrid. Sealsete seinamaalingute elurõõmus temaatika lubab oletada, et etruskid ootasid pärast surma midagi meeldivat ja ihaldusväärset. Väga oluline oli etruskidel ennustuskunst
Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eest koste ja kaitse alla. Eestkostjat nimetati patrooniks, sõltuvalt kaitselaust aga kliendliks. Patroon andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda tarviduse korral kohtus, klient aga saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks kokku lepitud koormisi. Ka rahavakoosolekutel hääletas klient enamasti nii, nagu patroon soovis. Patrooni ja kliendi sõltuvussuhe oli väga tähtis: sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu oma arvukatele klientidele. Rooma ühiskonna alglüli oli perekond. Perekonnad omakorda koondusid sugukondadeks. Perekond oli patriarhaalne: pereisale kuulus piiramatu võim kõigi oma kodakondsete üle, kelle hulka kuulusid tema veel abiellumata tütred, pojad koos oma naiste ja lastega ning orjad. Naised läksid abielludes isa voli alt oma mehe või tema perekonnapea eestkoste alla. Pereisa võis soovi korral majakondseid ka surma mõista.
Vana-Rooma eluolu Rooma impeerium oli arenenud linnriigist ning roomlased hakkasid arendama uute linnade tekkimis. Paljud jõukamad inimesed elasid linnas ning nõukogud korraldasid maapiirkonna elu. Roomlaste jaoks oli tsiviilelu ja linn väga tihedalt seotud. Samuti hinnati väga esivanemate vaimset pärandit. Küll aga vallutussõdade tagajärjel hakkas levima kreeka kultuur ning seetõttu õpiti kreeka keelt, kirjandust, ning elati ka kreeka kommete ja uskumuste järgi. Kuid kuna osa roomlastest kartis kultuuri hävingut, oldi osaliselt kreekale vastu
· Orjanduslik ühiksond · Orjanduslik demokraatia(orjadeks mittekreeklased e. barbarid) · Rooma kultuur: otsene mõju seetõttu oli vabadel kreeklastel Vana-Kreekal ja Etruksidel palju aega tegeleda vaimse kultuuriga. · Roomlased ise ennekõike poliitikud ja sõjamehed, kunsti ja · Polüteistlik religioon(palju kultuuri tegid vangistatud orjad jumalaid) jumalad inimestesarnased nii vaimult kui · Rooma ja Kreeka kunstil tohutu kujult mõju kuni tänapäevani välja (renessanss 15.-16
Peeti peamiselt merel ja Sitsiilia saartel; roomlase saavutasid mitu suurepärast võitu ja sundisid Kartaago rahu paluma. 2)Teine Puunia sõda (aastatel 218 201 eKr) Kartaago väepealik Hannibal purustas oma sõjaväega Rooma sõjaväe Cannae lahingus 216. aastal eKr. 202. aastal eKr said aga kartaagolased Põhja-Aafrikas otsustavas lahingus hävitavalt lüüa ja olid sunnitud taas rahu paluma. 3)Kolmas Puunia sõda Roomlased vallutasid ja hävitasid Kartaago linna 146. aastal eKr. 146. aastal eKr liitsid roomlased pärast mitmeid sõdu oma riigiga Makedoonia ja Kreeka. 133. aastal eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias roomlastele. · Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133 30 aastat eKr II ja I saj. vahetusel asendati Rooma kodanikest koosnenud sõjavägi elukutselise palgaväega. Esile tõusid Pompeius ja Caesar, kelle vahel puhkes 49. aastal eKr
Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida meeletuid saviplaate. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad need leiutati Idamaadel, kuid tänu etruskidele õppisid võlve tundma roomlased, kelle ehitusalased saavutused tuginesid suures osas just võlvimise oskusele.
Even-Marten Korberg 11B Etruskite 12 linnriiki Etruskid Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas Umbes 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel. Kultuuri kõrgaeg 7. 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida Selle rahva minevikku peidab salapära, sest kui roomlased olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Kunst *Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. * Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õppima noori etruske. * Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol- see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride "arhailist" naeratust.
ROOMA KEISRIRIIK · Kuningate ajajärk (753510 eKr) · Vabariigi ajajärk (51030 eKr) · Itaalia alade allutamine · Puunia sõjad · Idaalade vallutamine · Impeeriumi sünd · Esimene keiser · Varase keisririigi ajajärk (30 eKr 284 pKr) · Hilise keisririigi ajajärk (284 476 pKr) · Impeeriumi jagunemine Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere äärseid alasid. Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia (Rumeenia), Makedoonia, Ahhaia (Kreeka), Väike Aasia , Mesop...
Etruski kunst Umbes alates 8. sajandist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. (Praegu Toskaana alad). Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskide alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskide juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskide surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid
Etruski kunst Umbes alates 8. sajandist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. (Praegu Toskaana alad). Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskide alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata “surnute linnad” – kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskide juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskide surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel
ROOMA AJALOO VARANE PERIOOD. Pyrrhose sõjad ja Lõuna- Itaalia vallutamine. Lõuna- Itaalias asuvaist kreeka linnadest oli tugevaim rikas Tarentum. Temaga alustasidki roomlased sõda peale Kesk- Itaalia vallutamist. Tarentlased kutsusid appi Epeirose kuninga Pyrrhose. See oli auahne inimene, kes unistas Makedoonia Aleksandri vägitegudest. Ta oli meeleldi nõus Tarentumit aitama ja ilmus 280.a. kevadel e.u.a. Itaaliasse. Temaga koos oli 20- tuhandeline armee jalaväelasi, 3 tuhat ratsurit ning samuti hulk sõjaelevante. Roomlased purustati juba esimeses lahingus. Nad ei osanud siis veel võidelda lahinguelevantidega, keda Rooma sõjavägi kartis
VANA-ROOMA 1. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geograafilist asendit ja looduslikke tingimusi ja rahvaid Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid maa on tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas. Itaalia rahvad tegelesid valdavalt põlluharimisega, ning kuna rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas, sõitsid merd kreeklastest vähem. Appenniini poolsaare geograafilised olud lõid paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. Roomlased olid rahvuselt latiinid ning kõnelesid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist:kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. 2. Rooma ajaloo põhiperioodid Kuningate aeg Roomas 753-509 aastat eKr Varane vabariik 509-265 eKr Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 eKr Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 eKr Varane keisririik 30 eKr- 235 pKr 3. Rooma linna tekkimine
Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eest koste ja kaitse alla. Eestkostjat nimetati patrooniks, sõltuvalt kaitselaust aga kliendliks. Patroon andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda tarviduse korral kohtus, klient aga saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks kokku lepitud koormisi. Ka rahavakoosolekutel hääletas klient enamasti nii, nagu patroon soovis. Patrooni ja kliendi sõltuvussuhe oli väga tähtis: sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu oma arvukatele klientidele. PATRIITSID JA PLEBEID Patriitsid - olid täieõiguslikud Roomakodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega Patriitsid ei võinud olla rahvatribuunid ja ediilid. Plebeid Rooma kodanikud, kes ei kuulunud kuulsatesse suguvõsadesse ja kelle
Egeuse ja etruski kunst. 30.11.2016 Umbes alates 8.sajandist eKr elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Selle rahva mineviku peidab salapära, sest ei suudeta veel täielikult mõista etruski kirja. Roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, alistasid 4.sajandil eKr nende linnad. Nad jätsid aga puutumata nn. Surnute linnad – kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu.
Leiba ja tsirkust? Viljajagamine ja avalikud mängud. Avalikud mängud Roomlased armastasid veriseid vaatemänge, milleks olid elukutseliste gladiaatorite võitlused. Arvatavasti võeti see komme üle etruskidelt, kelle matuserituaalide juurde kuulus sageli orjade või surmamõistetute võitlus lahkunu haual. Esimesed gladiaatorite võitlused Roomas leidsid aset 264 eKr Forum Boariumil Marcus ja Decimus Brutuse vahel nende isa matustel. Kui algselt peeti Roomas gladiaatorite võitlusi samuti rituaalsete toimingutena, siis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
