ja latiinid; kreeklaste kultuurilised mõjud. Etruskid (päritolu, asukoht, tegevusalad, elukorraldus, langus): Rooma linn (Tiberi jõgi, Kapitoolium, Ostia sadam, foorum), Rooma linna tekkimine müüdi järgi; Kuningate aeg (selle kestvus, 7 kuningat), kuningas, senat, rahvakoosolek, sugukond-kuuria-triibus (hõim) populus Romanus, klienteelsuhted (ehk kliendi-patrooni suhted), proletaarid. 7. Rooma Vabariigi aeg; õp lk 163-170 Millal oli vabariigi aeg Vana-Roomas; Roomlased vallutavad Itaalia (gallide sissetung 387 eKr /legend, kuidas haned päästavad Rooma/, roomlaste sõjad samniitidega ja Lõuna-Itaalia kreeklastega /Pyrrhose võidu legend/). Mõisted patriitsid ja plebeid, 12. tahvli seadused ja plebeide võitlus oma õiguste eest; populus Romanus; Roomast saab impeerium ehk suurriik (Puunia sõjad) ja roomlaste poliitika vallutatud aladel (mida tähendab väljend divide et impera); Rooma vabariigi valitsemine: magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid,
Rooma Arhitektuur Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. Näiteks Rooma Panteoni kõikidele jumalatele pühendatud templi ümara siseruumi läbimõõt ulatus üle 40 meetri. Seda kattis hiigelsuur kuppel, mis on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele ehitusmeistritele ja arhitektidele. ...
olenes positsioonist. Õpiti kreeka keelt, kultuuri, rooma kirjandus ja ajalugu. Kõnekunsti õppinu võis hiljem olla kohtus kaitsja või süüdistaja, Rooma oli õigusriik, kus kõik kodanikud olid sedause kaitse all. Ilma kohtuta ei tohtinud süüdi mõista. Said edasi kaevata. Sesdusetundjad. Juristid. Rooma seadustest mõned kehtivad veel ka tänapäevalgi. Kultuur hakkas aenema..Maecenas-toetas rahaliselt loovinimesi et kultuuri arendada. Eepos aeneis. Roomlased hakkasid kreeklaste eeskujul oma ajalugu kirja panema. Titus Livius. Linna autamisest alates. EHITUSKUNST- kividest teed ja sillad. Akvedukt. Joogivesi.kanalistatsioon, tellised, lubjamört. Konstrueeriti kaari. Võlve ja kupleid.
mõju alla. Nii näiteks oli tolle aja Roomas tugev kreeka kultuuri mõju, sest see oli rooma omast kõrgem ning see mõju avaldus ka õiguse alal. Senine patriarhaalne kord hakkas lagunema ja Rooma astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega, muutudes lõpuks tolle aja kaubandusliku suhtlemise keskuseks. Rooma õigus ei olnud enam puht natsionaalse sisuga, vaid ta oli muutunud universaalseks, kuna selle uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Roomlased oskasid nii oma õiguse kui ka vallutatud maadest ülevõetud õiguse paremiku sulatada meisterlikult üheks terviklikuks süsteemiks. Viimistletud kuju andis Rooma õigusele nn. klassikaline ajastu (2. ja 3. sajandi) jurisprudents (õigusteadus). See ongi õigus, mis omal ajal oli levinud suures osas tolleaegsest antiikmaailmast. Järgnevas referaadis käsitlen lähemalt mõningaid Rooma perekonnaga seotud suhteid. Esmalt sissejuhatav osa Rooma õiguse arenemisloosse ja eraõiguse iseloomustus
Oma põhiolemuselt jäi egiptuse teadus eeskätt praktikas kasulike õpetuste kogumikuks. Esimese rahvana võtsid egiptlased maailmas kasutusele päris täpse päikesekalendri. Aasta jagati kaheteistkümneks 30-päevaseks kuuks, millele lisati 5 ülejäänud päeva. Kuigi nende kalendris puudus liigaasta, mistõttu tekkis nihe päikese- ja kalendriaasta vahel, jäi see siiski kõige paremini korraldatud ajaarvestussüsteemiks kuni 1.sajandini eKr, mil roomlased lõid selle põhjal tänapäevase kalendri. Geomeetria (kr k ,,maa mõõtmine") oli egiptlastele vajalik eriti ehitustegevuses. Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala (seega tundsid nad ringi pindala määramiseks tarvilikku arvu, mille tähiseks on nüüd pii) ning püramiidi ja silindri ruumala. Vast kõige silmapaistvamad olid egiptlaste teadmised ja oskused arstiteaduses. Küllap aitasid sellele kaasa ka surnute palsameerimisega saadud pikaajalised kogemused. Nii olid
Nendesse pääsesid aint piisavalt jõukad mehed. Riiki juhtis üsna kitsas perekondade ring- nobliteet (sealt pärines suurem osa riigi ametnika ja senaatoreid). Rahvakoosolekud võimadasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Riigi igapäevaelu juhtis 2 konsulit. Rahvatribuunid kaitsesid lihtrahva huve. Proletaarid (vaeseimad) olid sõjaväekohustusest vabastatud. Rooma vallutused ja vallutatud alade valitsemine Vabariigi periood möödus vallutussõdades, aastaks 264 eKr olid roomlased alistanud kogu Itaalia. Aastal 146 eKr hõivati foiniiklaste rajatud Kartaago riik Põhja- Aafrikas. Vabariigi lõpuks olid kõik Vahemere maad Rooma võimu all. Roomlased pidasid oma vastastega läbirääkimisi alati ühe kaupa ja sõlmis igaühega kokkuleppeid. Seetõttu olid kõikide riikide sõltumistingimused erinevad, mis takistas ühist vastuhakku Rooma vastu. Itaalias võeti võidetuilt ära osa maast, millest moodustus Rooma maatagavara- ühiskondlik maa
Pompeiuse vastu Pompei linn L-Itaalias, mis mattus vulkaanipurske tagajärjel vulkaanilisele tuha alla, seal on säilinud hästi arhitektuur ja igasugused üisidetailid tänu millele saab hea ettekujutuse eluolust Puunia sõjad Kartaago ja Rooma vahel I 264-241 eKr II 218-201 eKr III 146 eKr * Sitsiilia saarel ja merel * K väepealik Hannibal - * Roomlased vallutasid ja (meresõda) üle alpide elevantidega hävitasid Kartaago * Roomlaste laevastiku areng - * Rooma sv purustamine * soola külvamine orava printsiip Cannae lahingus 216 eKr * Rooma võit tugevaim riik * Zama lahing 202 eKr - Vahemere lääneosas *Kartaago kaotas latiinid Latiumi maakonna elanikud, kõnelesid ladina keelt
pkeeli kõnelelenudsküüdid hõimud *Kesk-ja Lääne-Euroopas suurim rahvas Jumalaema ja Kristuslaps troonil. 867. keldid. Hagia Sophia katedraal. *Loomastiilis kujutati metsloomi, kuid mitte realistlikult, nagu seda tegid kreeklased või roomlased. *Omapärase peatüki varase keskaja kunstis moodustab pikka aega tervet Euroopat terroriseerinud viikingite kunst. Tuntud on nende laevaninasid kaunistanud nikerdatud San Vitale kirik Ravennas, Itaalias. lohepead. Paljudesse kohtadesse, isegi
Päikese aktiivsuse tsükkel kestab umbes 11 aastat. Päikese siseehitus: tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude konvektsiooni teel. Fakte Päikesest Täppismõõtmised näitavad, et ehkki Päikese kiirgus on stabiilne, võngub tema pind perioodiga umbes 5 minutit ning amplituudiga kümne kilomeetri ringis. Päike on isikustatud paljudes mütoloogiates: kreeklased kutsuvad teda Helioseks ja roomlased kutsusid teda Sol. Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist (92.1% vesinikku ja 7.8% heeliumi aatomite arvu järgi); kõik ülejäänud ("metallid") moodustavad ainult 0.1%. Päikese tuuma gaasid on kokku surutud 150 korda tihedamalt kui vesi. Päikese magnetväli on väga tugev (maiste standardite järgi) ja väga komplitseeritud. Tema magnetosfäär, samuti tuntud kui heliosfäär, ulatub teisele poole Pluutot.
4 Gent ( 237250 elanikku) Charleroi ( 201593 elanikku) Liège ( 190102 elanikku) Bruxelles (Brüssel) ( 148873 elanikku) Kõik need linnad asuvad tasastes piirkondades ning on riigi lääne-, põhja- ja loodeosas. Liège on üks kõige vanemaid Belgia Kuningriigi linnu, mida mainiti esmalt 558. aastal Vicus Leudicus'e nime all. Selle linna rajasid juba enne mainimist roomlased. Linnas elas palju kuulsaid inimesi, kellest ainult mõned olid Frangi riigi kuningas Pippin Noorem, Frangi riigi kuningas Charlemagne, kunstnik Gérard de Lairesse, tuntud helilooja, teadlane ja muusik Joseph Jongen ning paljud teised. 5 Kasutatud materjal: Üldandmed Belgiast: http://et.wikipedia.org/wiki/Belgia Belgia Kuningriigi kaart: http://www.countrywatch.com/pdfs/be_cntymap.pdf
*Augustus vallutas Egiptuse,liitis selle Rooma riigiga ja ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla,võttis endale aunime Augustus-auväärne 5. Kas kultuuri on mõjutand rohkem Kreeka või Rooma kultuur? Kreeka, sest kõik kreeka- ja etruskipärane ühildati roomapärasega: jumalad samastati kreeklaste omadega; kõnekunstis,teatris,ajalookirjutustes võeti eeskuju Kreekast; religion ja kombed sarnanesid; templiehituse põhijooned; kreeklastelt õppides kujundasid roomlased järk-järgult oma originaalse kirjanduse, ehituskunstis ja tehnoloogias aga jõudsid nad kreeklaste tasemest kõrgemale; teoreetiliste teaduste ja filosoofia vastu ei tuntud suurt huvi ning üritati Kreeka omadest leida juhiseid käitumiseks igapäeva- ja riigielus. 6. Rooma ajalooperioodi sündmused : *kuningriik etruskide valitsus Roomas,rooma linna asutamine *vabariik Caesari valitsusaeg, sõjad Kartaagoga
Athena, tütar, väljus Zeusi peast pärast seda kui too peavalu leevendamiseks oma kolju avas. Apollon ja Artemis olid kaksikud, kelle emaks oli titaanide Koiose ja Phoibe tütre Leto. Ares, kreeka sõjajumal, oli Zeusi ja Hera poeg. Dionysos oli viljakuse, veini ja naudingute jumal ning Zeusi ja Teeba printsessi Semele poeg. Kariidid olid Zeusi ja Eurynome tütred, keda kummardasid väiksemate jumalatena nii kreeklased kui ka roomlased. Kõige levinuma müüdi kohaselt olid nende nimed Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Zeus moondas end luigeks ning magas Ledaga, kes oli Sparta kuninga Tyndareose naine. Hephaistos, sepakunsti jumal, oli Zeusi ja jumalanna Hera poeg. Herakles, kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkmene poeg. Hermes, kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg.
samatähenduslikult nüüd, kui relvad on muutunud veristemaks ning kas naise ja lapse surm on ikka õigustatud jumala kaitsmisel ja kas see on jumala meelepärane tegu. Islam on väga laialt levinud religioon ning järgijaid tuleb aina juurde. Üks selle asjaolu põhjusteks võib olla see, et koraanis ette ennustatud nüüdseks juba teoks saanud tulevikusündmusi. Näteks võib tuua roomlaste võit pärslaste üle kolme kuni üheksa aasta jooksul peale seda, kui roomlased olid pärslaste käest lüüa saanud. Just seda sünmust usuti mitte sündivat, kuid see siiski toimus.
Idamaade panus Euroopa kultuuri Idamaad on oma filosoofia, religiooni, meditsiini, ehitus- ja kujutava kunsti ning kirjandusega mõjutanud oluliselt Euroopa kultuuri. Allpool on toodud kokkuvõtlikult erinevate Idamaade saavutused ja nende mõju Euroopa kultuurile. Esimese rahvana maailmas võtsid Egiptlased kasutusele päris täpse päikesekalendri. See oli kõige täpsem ja paremini korraldatud ajaarvutussüsteem kuni 1. sajandini eKr, kui roomlased lõid selle põhjal tänapäevase kalendri. Geomeetria arenes Egiptuses seoses ehitustegevusega. Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala. Egiptuse arstiteadus oli hästi arenenud, eriti kirurgia ja arstirohtude valmistamine. Lähtuti põhimõttest, et haigused ei teki mitte niivõrd jumalate kättemaksust kuivõrd looduslikel põhjustel. Egiptlasi peetakse kirjanduses novellivormi leiutajateks. Samuti on Egiptus kiviarhitektuuri ja portreekunsti
See oli ühe keskmise nisutera raskus. · Egiptuse môôtudest olid tuntumad küünar (52,5 cm) ning kämmal (1 kämmal = 4 sõrme, 1 küünar = 4 kämmalt). · Egiptuse mõõte tuntakse peamiselt sealt leitud etalonide järgi. · Teisest aastatuhandest e.m.a. pärinevatel egiptuse raidkivitahvlitel kujutati palju kangkaaludega kaalumise stseene, kus kaaluühikuna figureerisid looma ja 6/7/11 Mõõdusüsteemid · Roomlased täiendasid kaalu ja môôdusüsteemi arvuga 12, mis vôimaldas kasutusele vôtta täpsemaid e. väiksemaid môôtühikuid, sest arv 12 jagus juba 2, 3, 4, 6ga. · Esimesena maailmas viis Rooma valitsus sisse ühtse môôtude süsteemi kogu riigi territooriumil. · Kreeka ja Rooma môôtude etalonid säilitakse paljudes Euroopa muuseumides. · Rootsi ajal Baltimaades võeti viljamõõduna tarvitusele tünder. Varem kasutati vilja mõõtühikuna tünni
· Artemise tempel Ephesoses · Zeusi kuju Olümpias · Halikarnassose mausoleum · Rhodose koloss · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Artemise tempel Ephesoses Antiikaja tähtsamaid kaubalinnu Efesos asus Kaaria rannikul Väike- Aasias. Linn asutasid 12 sajandi lõpus e. kr. joonialased, keda peetakse kreeka hõimudest vanimaks. Muistses kreeka mütoloogias oli Artemis jahi- ja viljakusjumalanna. Artemis oli Antiigi lemmikjumalanna. Roomlased kutsusid teda Dianaks ja tema kultuse keskuseks oligi Efesos. Väike- aasias austati artemist juba iidsetest aegadest peale. Ta sai seal tuntuks kui viljakuse, aga ka metsloomade ja meremeeste jumalannana. Teda kutsuti ka Artemis Polygmasteks- paljurindseks. On säilinud tema kuju 15 palja rinnaga. Efesose Artemis oli kirgedest tormitsev ja meelas naine. Efesoslaste hulgas oli Artemis ääretult populaarne ja paljude Kreeka linnade kalendrites oli üks kuu tema auks nimetatud artemisioniks
kuid reaalselt liikudes tuleb ühest kohast teise jõudmiseks läbida oluliselt pikem teekond). Petra kaljulinn on rajatud enam kui 2300 aastat tagasi nabatealaste poolt oma riigi pealinnaks. Petra muutus kiiresti karavaniteede sõlmpunktiks ja hakkas kontrollima üpris suurt ala enda ümber. Linna tähtsuse kasvule aitas kaasa sinna rajatud hästi läbimõeldud veevärk, sh vee säilitamiseks kasutatud reservuaaride süsteem. 106. a. vallutasid Petra roomlased ja muutsid ta Rooma impeeriumi Arabia Petraea provintsi pealinnaks. Saatuslikuks sai linnale aga 363. a. toimunud maavärin, mis lõhkus linna hästitoiminud veevärgi ja peale mida linna tähtsus langes kuni ta lõpuks unustusehõlma langes. Petra taasavastati maailma jaoks alles 1812. a. Šveitsi ränduri Johann Ludwig Burckhardti poolt. El-Khazneh’i tempel figureerib muuhulgas 1989. a. loodud kuulsas filmis "Indiana Jones ja viimane ristiretk" (Indiana Jones and the Last Crusade).
kasutama ka ajaarvestamisel. Olümpiamängude traditsioon oli küll pikka aega kadunud, kuid kutsuti uuesti ellu ning esimesed nüüdisaegsed mängud toimusid 1896. aastal just Kreeka pealinnas Ateenas. Nüüdseks on olümpiamängude spordialad seinast seina ning võistelda võivad nii mehed kui naised, samas kui Kreekas võisid seda teha vaid mehed. Vana-Kreeka mõjutusi võime leida paljudest Vanaaja kultuuridest, näiteks võib tuua roomlased, kes hakkasid enda kultuuri edendama just tänu kreeklastele. Ka on selge, et ilma Vana-Kreeka kultuurita ei oleks meil palju asju, mida peame tänapäeval enesest mõistetavaks. Hea näitena võib tuua teatri, mis sai alguse just sealt. Eelneva põhjal võin väita, et kindlasti on tähtis Kreeka kulturi tundmine, et kultuur saaks edasi areneda ning ei kaoks ära iidsed filosoofilised tõlgendused ja ja arusaamad ühiskonnast.
Löökpillidest olid vasktadrikud, lõgistid, raamtrummid, sistrum. Vana- Rooma. Vana- Rooma muusikat pole kahjuks säilinud. Oletatakse, et tolleaegne muusika oli erakordselt pidulik ja ettekantud hiigelkoosseisudega. Rooma muusikat mõjutas vanakreeka,aga ka erinevaist paigust sisse toodud orjade muusika. 3. sajandil eKr. leiutati esimene klahvpill - vesiorel ehk hydraulis. Õhk hakkas viledes liikuma veepumpade abil. Roomlased valmistasid ka lõõtsaga orelit, kus lisaks män- gijale pidi olema ka nn. ,,tuuletallaja". Roomas hinnati muusikat rohkem meelelahutuslikust kui kasvatuslikust küljest. Pillimäng ja laulmine olid levinud nii ülikute kui ka lihtrahva hulgas. Piduliku muusika ettekandmiseks kasutati palju puhkpille. On teada, et keiser Nero oli meisterlik kitara mängija ning esines menukalt pidumängudel.
ajaloos. Neid austatakse ning igal ühel on oma roll, nagu oli ka antiikajal. Näiteks Rooma keiser Julius Caesar'ist on tehtud filme ning teda on esindatud ka multikates. Multikas "Asterix ja Obelix" on Julius Caesar Rooma keiser ja suur valitseda, nagu ta oli seda ka Rooma keisririigis. Multikas on tänapäevane, aga tegevus ajalooline. Tänu multika saavad ka nooremad, kes filme ei vaata, aru kuidas miski toimis. Näidatakse läbi multika kuidas roomlased võitlesid gallidega. Tegelikult oli roomlaste ja gallide võitlus enne Julius Caesarit, täpsemalt 387 eKr. Multikas on need kaks sündmust kokku pandud. Gallid ründasid siis, kui Rooma oli veel vabariik aga Julius valitses keisririigis. Veel multikas on näidatud kuidas Julius ja Kleopatra olid koos võimul kuigi tegelikkuses seda ei olnud. Originaal lood on erinevad tänapäevast. Tänapäevased on mugandatud, et oleks kõigile mõistetav
Jurist - kokkuvõte raamatust ,,Vana-Rooma inimene" (A. Giardiana (koost.). AS BIT, 2004) Õiguse (ius) tundmist peeti Vana-Roomas püsivust ning harjutamist nõudvaks intellektuaalseks valdkonnaks. Tänapäevalgi hinnatakse pea tuhandeaastast tööd, mida roomlased arhailisest Rooma vabariigist kuni 12 tahvli seaduste ning Justinianuse Corpus Iuris Civilis'eni tegid. Rooma juristid ei olnud ainult õpetlased ega targad, vaid sajandite vältel ise ka selle õiguse loojad, kusjuures nad said väga hästi aru, et tegemist on pidevalt muutuvate selgitustega. Õigusteaduse kuldajal (2 saj. lõpp eKr 3. saj esimesed kümnendid pKr) olid nad lausa Rooma loojad, aidates kokku panna Gaiuse ,,Institutsioone"
Kuros Attikast Kore peploses Kettaheitja Laokooni ja (Klassikaline tema poegade skulptuur) võitlus meremadudega (Hellenistlik skulptuur) Kreeka maalikunst · Kreeka maalikunsti on säilinud suhteliselt vähe.Teda on ainult mõned seinamalingud ja see, et roomlased oma seinamaalides olla kreeklastelt eeskuju võtnud. Olulisemaks allikaks kreeka maalikunsti kohta on vaasimaal, millises eristatakse kahte stiili: 1. mustafiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pinnale kanti musta värviga figuurid, mille sisse nõelaga kraabiti detailid. 2. punasefiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pind värviti mustaks, figuurid jäid vaasi loomulikku värvi. Detailid kanti kujutisele peenikese pintsli abil.
rooma kodanikuõigused. Riigi äärealade asukad jõudsid võimustruktuuridesse. Toimus nn. Kultuuride kokkupõrge ja elav vastastikune mõjutamine. Impeeriumi ja tugeva keisrivõimu säilitamiseks toimus ida ja lääne eraldumine (330.aasta). Impeeriumi lagunemisele aitas kaasa barbarite sisseränne ja sõjaline surve. 5.sajandi algul rajasid läänegoodid Rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi ( 418.aasta). Põhjaaafrikas loodi vandaalide riik. 451.aastal purustasid roomlased Aetiuse juhtimisel hunnide hõimuliidu Katalaunia väljadel. Aastal 476 kukutas Odoaker Romulus Augustuse ja likvideeris seega LääneRooma keisririigi. IdaRooma põsimajäämise põhjused olid: · Soodsamad geograafilised tingimused · Rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid · 6.sajandil läks IdaRooma riik kaitselt üle pealetungile. 527565 valitses keiser Justinianus I, kelle ajal
Oma riigi kodanikena peame toimima ausa tahtega isamaa heaks ,sest meil on ainult üks riik. Hea kodanik ei peaks küsima, mida saab riik tema heaks teha vaid too peaks pigem küsima, mida saab tema oma riigi heaks ära teha. Meie põhikohustused kodanikena on olla ustavad põhiseaduslikule korrale ja kaitsta oma riiki. Riigikaitse aga nõuab suuremalt osalt eesti täisealistelt meeskodanikelt sõjaväeteenistuse läbimist ,sest juba vanad roomlased teadsid tarkust Rahuajal saavad sõjaväeteenistuses osalevad kodanikud peale sõjalise ettevalmistuse ka täita ühiskondlikke kohustusi oma riigi sõduritena teiste kodanike abistamisel suurtes tulekahjudes, üleujutustes ja muudes rasketes õnnetustes. Iga kodanik kes oskab ja kui vaja tahab oma riiki kaitsta on väärt kodanik. Samuti on väärt kodanikud oma riigis igapäevast tööd tegevad inimesed, kes töötades
Mart Reiniku gümnaasium Johann Gutenberg Referaat Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2006 Trükikunsti ajaloost Keskaja suurimaks saavutuseks, mis mõjutas inimkultuuri kõige olulisemal viisil, tuleb pidada trükikunsti. Seejuures ei ole trükikunst siiski mitte ühe inimese, vaid pikaajalise arengu vili. Juba vanad roomlased kasutasid 200. aasta paiku järgmist moodust: tähed lõigati puuplaadi sisse, seejärel värviti ning pressiti siis tekst papüürusele või pärgamendile. 15. sajandil trükiti Euroopas niiviisi isegi Piibel. Lahtisi savitähti oli kasutatud Hiinas, 15. sajandil hakati Koreas ametlikke dokumente paljundama lahtiste metalltähtedega. Euroopas kuulub trükikunsti leiutaja au Johann Gutenbergile. Johann Gutengerg Johann Gutenberg sündis 1394. ja 1399
Rahvastiku iseloomustus Prantsusmaa NIMI klass Tallinn 2008 Joonis 1. Prantsuse Vabariik Prantsusmaa täielik nimetus on Prantsuse Vabariik (inglise keeles: France, prantsus keeles: République Française). Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa pealinn on Pariis. Riigikeeleks on prantsuse keel. -1- Prantsusmaad piirab läänest Atlandi ookean, põhjast Inglise kanal ja kagust Vahemeri. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed, kuna seal piirkonnas paiknevad nii Alpid kui ka Püreneed. Alpides asub Euroopa ja Prantsusmaa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de- France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. Suurem osa Prantsus...
Keskaegne ülikool oli vormi poolest õppejõudude ja üliõpilaste tsunft. Keskajal arenes mingil määral ka kogemustele rajatud teadus, mis oli rajatud matemaatika, füüsika ja astronoomia kohta. Valdav enamik vanemaid ülikoole oli saanud oma asutamisüriku ja privileegid paavstilt. Üheks silmapaistvamaks saavutuseks keskajal võib pidada trükikunsti, mis mõjutas inimkultuuri kõige olulisemal viisil. Trükikunst on olnud pikaajalise arengu vili. Juba vanad roomlased kaustasid 200.aasta paiku moodust, kus tähed lõigati puuplaadi sisse, seejärel värviti ning tekst pressiti papüürusele või pärgamendile. Euroopas oli kõige esimeseks trükitud raamatuks Piibel, mis oli trükitud samal moel. Hiljem hakati trükima ka nt paberaha, mängukaarte. Trükikunsti leiutamie hõlbustas valitseja teadaannete avaldamist ning trükitud raamatute kaudu kandusid inimestele kiiresti edasi uued ideed ja teadmised.
KUMB ON ANDNUD MAAILMALE ROHKEM, KAS KREEKA VÕI ROOMA? Nii Kreeka kui Rooma on minu arust andnud maailmale väga palju. Neilt on pärit saavutused kultuuris, arhidektuuris, poliitikas jne. Et öelda kumb on siis andnud maailmale rohkem läheb raskeks, sest neil on suhteliselt võrdselt palju uuendusi ja omapärasusi igas eluvallas. Tänapäeval kasutatakse palju tolle ammuse aja teadmisi spordi-, õigusteaduse-, riigikorra-, religioonivaldkonnas ja teisteski valdkondades. Selle arutluse käigus üritangi välja selgitada kummast on meile siis rohkem kasu olnud. Üks suuri erinevusi nende kahe vana riigi vahel oli nende keel. Kui kreeka keelt tõesti ei kasutata ülemaailma suhtluskeelena, siis on kreeka alfabeet kasutusel matemaatikas, kus enamus tähistusi on pärit kreeka tähestikust. Samas kasutatakse ladina kirja variante tänapäeval sadade erinevate keelte ülesmärkimiseks ning nüüd on ta saanud maailma kõige levinu...
Pariis (ladina keeles Lutetia) on Prantsusmaa pealinn ja ÎledeFrance'i piirkonna halduskeskus. Samas on Pariis departemang number 75. 1999. aasta andmete põhjal on Pariisis 8 147 857 elanikku. Kitsamas mõttes Pariisi territooriumil elab umbes 2,1 miljonit inimest. Linna pindala on 10 540 ha. Aastatel 20012007 on linnapeaks Bertrand Delanoë. Ajalugu Algselt oli seal keldi hõimu parisiide asula, 1. sajandil eKr vallutasid selle roomlased. 987 sai linn Prantsusmaa pealinnaks, keskajal oli see Euroopa suurim linn. 17.18. sajandil arenes Pariis ülemaailmse mõjuga kultuurikeskuseks. 19. sajandi II poolel ehitati linn põhjalikult ümber. Pariisi linna vapikirjaks on FLUCTUAT NEC MERGITUR (õõtsub [lainetel] ega upu). Deviis pärineb u. 13 sajandist, kaupmeeste gildilt, mis kontrollise läbi aegade oluliseks kaubateeks olnud Seine'il toimuvat liiklust ja tehinguid. Algselt oli sellel ainult laeva kujutis, ent peale Pariisi
1. Rooma linna rajamine: Tuntud Rooma poeed Vergiliuse eepose ,,Aeneis" järgi oli roomlaste esiisaks Trooja kangelane Aeneas, kes pääses põlevast linnast põgenema ja randus pärast eksirännakuid koos kaaslastega Latiumi maakonnas, Tiberi jõe suudmes. Tema hilisemate järeltulijate seas oli kuningas Numitor, kelle tütrel Rhea Silvial sündisid kaksikud pojad Romulus ja Remus. Nende isaks oli sõjajumal Mars. Poiste vanaisa oli oma venna poolt vägivaldselt võimult kõrvaldatud kartes tulevikus kättemaksu, käskis viimane vastsündinud Tiberi jõkke heita. Korv kaksikutega kandus vooluga kaldale, kus poisid leidis emahunt, kes neid toitma hakkas. Täiskasvanuna otsustasid vennad sellele kohale, kus emahunt nad leidis, rajada linna. Jumalate tahteavalduse kohaselt sai Romulusest linna esimene valitseja. Remus ei tahtnud sellega leppida, puhkes tüli, mille käigus Romulus tappis Remuse. 2. Kaart - Rooma, Kartaago, Apenniini poolsaar, Rooma rii...
Tänapäeva Euroopa kultuur rajaneb Vana-Kreeka kultuurile. Kultuur on kõik see, millega tegeletakse vabast tahtest ning mis on üldiselt piirkonniti veidi erinev ja konkreetset rahvast iseloomustav. Kultuuri kantakse põlvest-põlve edasi ja seetõttu ta jääb üldjoontes samaks. Loomulikult ta ka areneb, kuna võetakse üle nüansse teistest kultuuridest ja kohandatakse need endale sobivaks. Nõnda võtsid roomlased üle kreeka kultuuri, kui nad vallutasid Kreeka (146.a eKr), ning nii on Kreeka kultuur osaliselt püsinud Euroopas tänapäevani. Kuna Vana-Kreekas oli suhteliselt arenenud ühiskond, oli ka sealne kultuur külluslik ja mitmekesine. Tänu sellele, et kiri oli juba välja kujunenud ja inimestel oli aega, pärinevad sellest ka kirjalikud allikad, näiteks Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" 8. sajandist eKr. Säilinud on ka joonistusi, kujusid, näidendeid ja palju
võimu! Oma riigi kodanikena peame toimima ausa tahtega isamaa heaks ,sest meil on ainult üks riik. Hea kodanik ei peaks küsima, mida saab riik tema heaks teha vaid too peaks pigem küsima, mida saab tema oma riigi heaks ära teha. Meie põhikohustused kodanikena on olla ustavad põhiseaduslikule korrale ja kaitsta oma riiki. Riigikaitse aga nõuab suuremalt osalt eesti täisealistelt meeskodanikelt sõjaväeteenistuse läbimist ,sest juba vanad roomlased teadsid tarkust Rahuajal saavad sõjaväeteenistuses osalevad kodanikud peale sõjalise ettevalmistuse ka täita ühiskondlikke kohustusi oma riigi sõduritena teiste kodanike abistamisel suurtes tulekahjudes, üleujutustes ja muudes rasketes õnnetustes. Iga kodanik kes oskab ja kui vaja tahab oma riiki kaitsta on väärt kodanik. Samuti on väärt kodanikud oma riigis igapäevast tööd tegevad inimesed, kes töötades
Vallutasid Iisraeli riigi. 597 Uus-Babüloonia ülemvõim (kun NebukadnetsarII) Vallutavad Iisraeli riigi 586 suruti maha Jeruusalemma ülestõus, hävitati Jahve tempel, elanikud küüditati Mesopotaamiasse (Paabeli vangpõlv 586-539 eKr). 539 – Pärsia ülemvõim, kun KyrosII. Lubab juutidel (Juuda riigi elanikud) tagasi pöörduda(prohvet Jeremia) 516 – Jeruusalemma Jahve templi taastamine. 332 – Makedoonia kun Aleksander Suur vallutas Süüria ja Palestiina. 64 – roomlased vallutasid Süüria, 63 eKr Palestiina. Piibel jaguneb Vana testament (39 kirjutist) Uus testament (27 kirjutist) VT koostamine: 10.saj eKr kuningate Taaveti ja Salomoni ajal pandi kokku varasemad osad. 586-539 eKr paabeli vangipõlve ajal kirjutati kõige rohkem. 3-2 saj eKr omandas lõpliku kuju heebreakeelne VT tõlgiti kreeka keelde. Vt sisu: Maailma loomine, Aadam-Eeva, Noa lugu. Iisraeli rahva ajaloo põhjalik ülevaade alatesAabrahamist kuni Paabeli vangipõlveni.
Linn asub Vahemere rannikul, Llobregati ja Besòsi jõe suudmete vahel. Linna elab 1 593 000. Kuid koos Barcelona eeslinnadega elab kokku 4miljonit inimest. Kataloonias asub ka Barcelona valitsus nimega Generalitat de Catalunya. Barcelona lipp 3 Ajalugu Legendi järgi asutas tänapäeva linna kohale Barcino koloonia kartaago väejuht Hamilkar Barkas, Hannibali isa. Roomlased ehitasid linna kohale oma kindluse umbes 15 eKr. 5. sajandil vallutasid linna läänegoodid ja 8. sajandil maurid. Aastal 801 vallutas linna Karl Suure poeg Ludwig Vaga. Aastal 985 rüüstas Barcelonat Córdoba kaliif Al-Mansur. Keskajal oli Barcelona Aragóni kuningriigi pealinn. Pärast liitu Aragóni ja Kastiilia vahel linna areng pidurdus. Linn rüüstati 16401652 püsinud Kataloonia Vabariigi likvideerimise käigus ja Hispaania pärilussõja ajal 1714. Felipe V
suurepärased, nägemine on tal kehv. Rotid on sotsiaalsed loomad. ELUVIIS Emane rott paaritub paljude isastega. Igas pesakonnas on 612 poega. Juba kolme nädala pärast võivad need pojad omakorda järglasi saada. Aastas poegib emane rott palju kordi. Aasta jooksul võib emasel rotil sündida 800 järeltulijat. PALJUNEMINE PÄRITOLU JA LEVIALA Koduroti looduslik levila on Indias. Sealt on ta inimese kaasabil levinud üle maailma. Vahemere maadess jõudis ta Vana-Rooma ajal, sest roomlased importisid Indiast vürtse. Vahemere maades elas rotte ennegi, aga need ei olnud kodurotid ega rändrotid. Ajalooliselt on kodurott seotud laevandusega, sest ta levis eeskätt laevade abil. Eestisse jõudsid kodurotid 13. sajandil, enne Eestis rotte ei elanud. Kodurott levis kiiresti üle Eesti ja muutus kõikjal tavaliseks. Rändrott jõudis Euroopasse 16. sajandil ja levis pikapeale üle Euroopa, kodurotti välja tõrjudes. Eestisse jõudis rändrott 18. sajandil.
1) Hetiidid 2) Traaklased FAIL ÕISIST!!!!!! Hetiidid nimetus tulnud Piiblist, Süüria ajalookirjutistest Väike-Aasia Anatoolia Vanad roomlased ütlesid selle kohta Aasia. *Erinevate rahvaste kokkupuuteala Mesoliitikumis 10 000 a eest levis Natufi kultuur, (EL-Natufi koobasasula järgi selle kultuuri vanimad leiud) peale kalastamise ja küttimise tegelesid viljakasvatamisega. Neoliitikumis 7 000 e.m.a. tekkisid maaviljelejate suured asulad, Catal Huyuk, Konya Konya tekkis 7000 e.m.a keskpaiku olid maaharijad, kes kasvatasid nisu, otra jms lambaid, valmistasid savinõusid. Viljakuskultussümboolika... ~ 4000 e-m-a
Kunstiajalugu Tertia sotsiaal 2007/08 õ/a 3. periood 10.01.2008 Kunstivaldkonnad · Arhitektuur: o Sakraalarhitektuur pühamute arhitektuur; o Profaanarhitektuur ilmalik arhitektuur ehk kõik ülejäänud; o Kindlustusarhitektuur kuni keskaja lõpuni, kindlustused. · Skulptuur: o Plastika voolitud või vormis. Roomlased kasutasid plastikat, pronksist, kuid seda sai üles sulatada. Kuid nad tegid kreeklaste omadest koopiad marmorist o Raidkunst kivist välja raiutud, skulptorid ise ütlevad, et kõige raskem, Michelangelo ütles, et lihtne, ainult võta lihtsalt üleliigne kivi ära. Ainus marmor, millest saab skulptuure teha, on carrara marmor. Michelangelo tegi peamiselt raidkunsti, sest ei sallinud plastikat, kuid ei töötanud üksi;
Kuid see võib juhtuda kui olla liiga auahne ja kodanikud hirmus seda teevad. Tuleb vaid nõrgematega sulanduda. See, kes ei hoolitse selle eest, kaotab omandatu kiiresti. Roomlased pidasid neid asju hoolikalt silmas. Nad lõid kolooniaid ja toetasid nõrgemaid võimumehi, ohjeldasid tugevamaid ega lasknud au sisse tõusta võõramaalastel. Nii nad suutsid Kreeka provintsi hoida enda all.Samuti oskasid nad ette aimata ka tulevasi probleeme ning nendega ennetavalt tegeleda. Seega pidasid ka roomlased sõdu Kreeka pinnal, et mitte viia seda Itaaliasse. Kuningas Louis kutsuti Itaaliasse, kuna veneetslased olid muutunud liiga ahneks ja lootsid prantslaste tulekuga saada omale Lombardia provints. Louis omandas Lombardia ning taastas sellega oma reputatsiooni. Genova alistus ning kuningas sai poolehoidjaid. Ja siis mõistsid veneetsalsed oma viga, kahe maatükki omandamis eest Lombardias olid nad teinud kuninga ühe kolmandiku Itaalia isandaks
eraldi oma võlgade eest. Keisriaja naised pärisid ja pärandasid varandust, kontrollisid oma kaasavara, vabastasid orje, müüsid ja ostsid maad ning jagasid rikkalikuly ja vabalt annetusi. Lastele kehtestati seaduslik pärandiosa. Sama seadust kasutati ka emapoolse pärandi puhul. Lapsed kuulusid mehe perekonnale, sest neil oli isa nimi. Poegade ja tütarde võrdõiguslikkus pärijatena tõstis naiste majanduslikku iseseisvust. Roomlased hakkasid lisama oma nimele ema nime, selleks, et rõhutada oma sidet emaga. Naised käisid oma varandusega ümber nagu tahtsid. Lapsed olid kõige tähtsamad pärijad. Tekib küsimus, et mille või kelle heaks naised oma varandust kasutasid. Naised nagu mehedki seisid esmalt oma suguvõsa ja perekonna asjade ja au eest. Abielu ja lahutus Abielu sõlmimist vanust peab oletama. Kõrgklassi tütarlapsed abiellusid 11-17 aastaselt
(sõltuvusvahekord). · Proletariaat - kõige vaesemad, maata kodanikud, olid sõjaväekohustusest vabastatud. Nende ainus varandus olid nende lapsed. Rooma vabariik · Patriitsid-plebeid - patriisid võisid olla riigiametnikud ja preestrid ning kuuluda senatisse. Nad olid rikkad maavaldajad ja nende ümber koonuds palju kliente. Kodanikud, kes patriitside hulka ei kuulnud, olid plebeid - õigusteta kodanikud. · Res publica - roomlased kutsusid nii oma riiki. Kuigi seda ei seostatud kindla valitsemisviisiga, kujunes ta välja tähistamaks vabariiki. · Konsulid - strateeg. Rooma riigiorgan (kõrgeimad magistraadid - 2 konsulit) · Tsensor - kommete järele valvaja ning rahvaloendaja. · Diktaator - piiramatu võimuga riigivalitseja, kelle võib ametisse nimetada kuueks kuuks konsul kokkuleppel senatiga (kui riiki ähvardab tõsine oht).
Õpiti kreeka keelt, kultuuri, rooma ajalugu ja kirjandust. Kõige sellega kaasnes ka sõjaline ettevalmistus. Teater Oli väga kreekapärane, lava ja istekohad olid algselt puust, vabariigi lõpuks ehitati need kivist. Näitlejad olid madalatest ühiskonnakihtidest. Teatris ei käsitletud tõsiseid teemasid ja draamasid, süzeed olid mõeldud meelelahutuseks. Enamasti kreeka näidendite mugandused. Põhilised tegelased olid kreeklased või siis tavalised tüübid, kelles võisid roomlased ennastki ära tunda (orjad, prostituudid, noorukid, ihned vanamehed, hooplevad sõjamehed). Kultuuri õitseng Augustuse ajal Augustus oli suur kultuuri soosija, tahtis, et kunstnikud ja kirjamehed jäädvustaksid selle rahuaja väärikalt oma teostes. Tema taotlusi aitas ellu viia rikas sõber Maecenas, kelle nimest tuleneb rikka kulturisoosija üldnimetus metseen. Tollest ajast tõuseb kõige enam esile poeet Vergilius, kes lõi eepose "Aeneis", mis oli võrreldav Homerose eepostega
Õpiti kreeka keelt, kultuuri, rooma ajalugu ja kirjandust. Kõige sellega kaasnes ka sõjaline ettevalmistus. Teater Oli väga kreekapärane, lava ja istekohad olid algselt puust, vabariigi lõpuks ehitati need kivist. Näitlejad olid madalatest ühiskonnakihtidest. Teatris ei käsitletud tõsiseid teemasid ja draamasid, süzeed olid mõeldud meelelahutuseks. Enamasti kreeka näidendite mugandused. Põhilised tegelased olid kreeklased või siis tavalised tüübid, kelles võisid roomlased ennastki ära tunda (orjad, prostituudid, noorukid, ihned vanamehed, hooplevad sõjamehed). Kultuuri õitseng Augustuse ajal Augustus oli suur kultuuri soosija, tahtis, et kunstnikud ja kirjamehed jäädvustaksid selle rahuaja väärikalt oma teostes. Tema taotlusi aitas ellu viia rikas sõber Maecenas, kelle nimest tuleneb rikka kulturisoosija üldnimetus metseen. Tollest ajast tõuseb kõige enam esile poeet Vergilius, kes lõi eepose "Aeneis", mis oli võrreldav Homerose eepostega
See oli pidulik päev ja sel puhul kogunesid sugulased õnnitlustega. Roomlased ei teinud erilist vahet tütre ja poja sünni vahel. Mõlemate üle rõõmustati. Lapsepõlve kujutati kujutatti tavaliselt süütu rõõmsameelne olemisena, rooma autorid on kirjeldanud ka laste mänge, mis olid tollal populaarsed. Need olid mitmesugused pallimäng ja osavus- või äraarvamismängud. Laste hauakividel on kirjad, mis peegeldavad vanemate armastust ja suhtumist lapsepõlve. Vanad roomlased pidasid ka õigeks, et last toidab ema, mitte ämm, kuigi vabariigi lõpus muutusid ammed tavaliseks. Poisile määrati varakult meeshoidja, kes mängis lapsega, karastas teda, jälgis tema käitumist, parandas, kutsus korrale ja, kui vaja, ka karistas. Õed- vennad mängisid ja kasvasid esimesed seitse aastat koos. Mängud ja mänguasjad olid neil sarnased meieaegsete laste mänguasjade ja mängudega. Kui poiss sai seitsme aastaseks, algas tema kasvatamine meheks. Siis pidi isa temaga
ära ning selletõttu vähenes koori tähtsus. Ühtlasi kadusid jämedakoelised elemendid (fallos jt.) -Uue komöödia (u.a-st 320 e.m.a.) aineks oli argielu, ei puudunud ka poliitilised teemad. Kasutati kindlaid motiive(võrgutamine, lapse hülgamine) ja kanti tüüpilisi maske (parasiit, hetäär, ori). Koor jäi täielikult tagaplaanile. Peamisteks komöödia autoriteks olid Aristhopanes ja Menandes. 7.Teatri funktsioon Antiik-kreekas ja Roomas. Erinevused. Kreeklasi jäljendasid roomlased: ka nemad hakkasid etendama näidendeid, sealhulgas palju kreeka omi. Roomas etendati areenil ka veriseid vaatemänge, trikke loomadega jms., millest on hiljem arenenud tsirkus. Antiik-Kreeka Rooma -Kreeka teater oli vabaõhuteater, etendused -Rooma teatrid erinesid kreeka omadest: nad toimusid lahtise taeva all ja päevavalges. ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja
https://docs.google.com/document/d/108rRqjRjKZh2DAAByBn0TFfEjpiw3x8qZuKmL4_upkc/ edit Vana-Rooma 1. Kuningate aeg Roomas 753-509 eKr 2. Varane vabariik 509-265 eKr 3. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 eKr 4. Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 eKr 5. Varane keisririik 30 eKr - 235 pKr ● Valdavalt talupojaühiskond ● Ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks peeti maaomanikke ● Rikkad roomlased ratsaväes, keskmised ja vaesemad jalaväes, kõige vaesemad ilma maata -- sõjaväeteenistusest vabad ● Vaesed kodanikud = proletariaadid ● Patrooni ja kliendi vahekord ● Partriitsid ja plebeid ○ Partriitsidel kõik kodanikuõigused, pääsesid riigi- ja preestriametisse ○ Rahvatribuunid (plebeid) ○ Keelati võlaorjus ○ Tühistati nendevahelise abielu keeld
tõrjuti tagasi Vallutati kreeklaste linnriigid lõuna Itaalias 2. 265-133 eKr – Sõjad Kartagoga, ehk Puunia sõjad 1. Võitlus käis peamiselt merel ja Sitsiilias. Kartagol tuli osa oma valdusi Roomale loovutada 2. Kartaagolased püüdsid oma positsioone taastada. Nende väepealik Hannibal Tungis sõjaväega Hispaaniast läbi Gallia(Prantsusmaa) üle alpide Itaaliasse, mille peale Roomlased viisid oma väed Põhja-Aafrikasse ja sundisid nii Hannibali kodumaale tagasi pöörduma. Põhja-Aafrikas toimus otsustav lahing, kus kartaagolased said hävitavalt lüüa. Nad kaotasid kogu laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ka sõjalise tähtsuse. 3. Kartaago säilis aga jõuka kaubalinnana ja tekitas Roomlastes jätkuvalt umbusku. Kolmandas Puunia sõjas
ka viis löövi. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Peetri kirik oli esimene viielööviline basiilika. Basiilikate sisekujunduses kasutati sambaid, mis olid laenatud antiigist. Lagi oli lame (kassettidega) või puudus üldse. Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad. Apsiidi süvendis asus altar. Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid, mida leidub hulgaliselt igas basiilikas. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti ka lilla ja ooker. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel.
Rooma tekkis Itaalia aladel 8. sajandil e.Kr, püsimise põhjusteks olid tugev sõjavägi ning kindlad seadused, ka ehitustehnika ja ehitustüübid. Kuigi Rooma alistas Kreeka, alistas Kreeka kultuur Rooma oma. Ka jumalad olid enamuseks Kreeklastelt 'laenatud'. Rikkad Roomlased hakkasid kunsti koguma, nende jaoks valmistati kuulsatest Kreeka teostest koopiaid. Arhitektuur. Tähelepanu pöörati profaanarhitektuurile ning linnade planeerimisele, tähtsamateks ehitusmaterjalideks olid tellised ja betoon, ka marmor. Rooma linna täiendati ja ehitati pidevalt ümber. Võlvid on üksteise taha ehitatud kaareread, jagunevad silinder- ja ristvõlvideks. Pilastrid on neljatahulised poolsambad. Arkaad ehk kaaristu tekib, kui sambad ühendada kaarega
· Tekib orjanduslik kord · Tekivad linnriigid · Algab kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel · Kujuneb Olümpose jumalate süsteem · Kujunevad välja Olümpia mängud, pidustused. 54 saj. eKr KLASSIKALINE PERIOOD · Õitsenguaeg · Ateena ja Sparta esiletõus · Omavahelised kodusõjad 4Kristuse sünd HELLENISTLIK PERIOOD · 146 eKr roomlased alistavad Kreeka Arhitektuur Tähitsaim ala oli templiehitus: · Eemal tavarahvast · Ehitatud künkale, jumalatele lähemale · Iga tempel oli pühendatud kindlale jumalale · Eeskujuks megaron, ristkülikukujulise põhiplaaniga · Esialgu ehitatud puust, hiljem kivist või marmorist · Majaosade kinnitamisel kasutati metallklambreid ja tappimist · Algselt väga värvilised · Kasutati optilisi parandusi vaadatavuse huvides Templi välisvaate põhiosad: 1.Kandvad osad (alus, sambad) 2
...........................................................................................5 2 Ajalugu Kurk on üks vanemaid köögiviljakultuure. Tõenäoliselt pärineb tänapäeval viljeletav (harilik) kurk troopilisest Ida-Indiast, kus teda kasvatati juba rohkem kui 5000 aastat tagasi. Ka Egiptuses kasvatati kurki juba vähemalt 4000 aasta eest. Siit levis kurk Vahemeremaadesse, kus teda juba antiikajal kreeklased ja roomlased usinasti viljelesid ja kust ta keskajal slaavlastega asustatud aladele levis. Kesk- ja Põhja-Euroopasse jõudis kurgi kasvatamine slaavlaste kaudu alles 17. saj lõpul. Sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud viited kurgi kasvatamise kohta Eesti aladel. Kasvuhoonekurgi viljelemine sai alguse alles 19. sajandil Inglismaalt. Maailm ja Eesti Nüüdisajal viljeletakse kurki laialdaselt kogu maailmas nii avamaal kui katmikalal ning ta on kujunenud üheks tähtsaimaks köögiviljaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
