jne Tuelkindlus- materjalide omadus pidada vastu tulega kokkupuutel. Tuelkindlus sõltub tavaliselt sulamsitemperatuurist. • Tulekindladt>1500 • Raskelt sulavad t=1350-1580 • Kergelt sulavad t<1380 Tugevus- on võime taluda jõudu, ilma et puruneks. Jõud võib olla dünaamiline(löök) kui ka staatiline (pidevlat kasvav). Deformatsioon- millegi tagajärjel muudab materjal oma kuju. • Plastne def- kuju ei taastu ( voolavad ja roomavad ) • Elastne def- kuju taastub Survetugevus- Kõige sagedamine määratletud näitaja, mille survetugevus on 15-20 korda suurek tõmbetugevusest. Survetugevust määratakse tavaliselt mingi silindrilise või ruudukujulise klotsi abil, tema ristlõike pindala ja purustatud jõu abil. Tõmbetugevus- materjalid mis enne purunemist deformeeruvad kõvasti ( nt. teras). kAtse tehakse nii, et rebitakse proovikeha katki. Paindetugevus- proovikeha tehakse pooleks teatud seadme abil
Siklaste vastsed elavad puidus, koore all või rohttaimede vartes. Siklaste vastsed on sageli seotud seentega. Seeneniidistik tungib puidu sisemusse ning lagundab seda. Vastsed toituvad lagunenud puidust. Siklaste vastseid nimetatakse tõukudeks. Nad on valkja või kollaka kehaga, lapikud või silindrilised, hästi arenenud eesrindmikuga, millesse pea on osaliselt sissetõmmatud. Vastsete jalad on nõrgalt arenenud - nad roomavad kesk- ja tagarindmiku mõhnade abil. Talvituvad enamasti tõugud. Vastsete arenemine vältab sageli mitu aastat. (http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/siklased.htm) Naksurlased Naksurlaste(Elateridae) valmikud elavad peamiselt põõsastel ja rohul. Naksurid on tugeva kehaga sihvakad mardikad. Oma nime on nad saanud omapärase naksutamise tõttu. Naksurite eesrinna ja keskrinna vaheline ühendus võimaldab end vedrutaoliselt liigutada ning naksur heidab end selili asendist jalgadele
iseloomulik. Mosaiiksusega indiviidide puhul ei ole Downi sündroomi füusilised tunnusjooned nii selgelt valja kujunenud; nende areng kulgeb normaalsemalt. Vaga harvadel juhtudel puudub Downi sündroomi selle vormi puhul ka vaimupuue. Lapse areng Normaalne laps omandab oskusi keskmise kiirusega. Arengu kiirus seevastu on laste vahel vägagi erinev. Nii ajavad mõned lapsed end näiteks juba 9 kuu vanuselt püsti ja hakkavad kõndima, sellal kui teised - samuti normaalsed lapsed - roomavad veel 18-kuuselt. Laste arengut käsitledes on kasulik kasutada analoogiat maanteel sõitvate autodega. Normaalne laps liigub oskuste arengu kiirteel keskmise kiirusega. Downi sündroomiga laps liigub sama teed mööda, omandades kasvades ja arenedes neidsamu oskusi. Kuna tema liigub aeglasemalt, jõuab ta igasse arengujärku normaalsest lapsest veidi vanemana ning peatub seal pisut pikemalt. Maksimaalne potentsiaal Arengut kontrollib aju. Downi sündroomiga
okaste kasvu ajal) laiuvad sammasjad kollaseokkalised kerajad leinavormid punaseokkalised munajad püramiidjad roosaokkalised koonusjad rippoksalised roomavad omapärase koorega tavalisest erinevate käbidega 3.3. Perekond mänd -Pinus Mändide perekonda kuulub ca 100 liiki. Eestis on haljastuses võimalik kasutada kümmetkonda, lisaks sordid-vormid. Mändide perekond on keeruka ülesehitusega: jaguneb kaheks alamperekonnaks, mis jagunevad omakorda sektsioonidesse. Järgnevalt esitatakse lihtsustatud (ebateaduslik) käsitlus mändide õppimise hõlbustamiseks.
vähenõudlik, kuid eelistab Aedtill sarikalised niiskemaid muldasid 40-120 cm Artiokk korvõielised soe ja valguseküllane kasvukoht kuni 1,5 m soe ja valge, viljakas muld, ei talu Paprika maavitsalised niisket õhku 30-60 cm kasvab hästi niiskel roomavad kompostihunnikul tuulte eest varred kuni 5 m Kõrvits kõrvitsalised varjatud soojas kohas pikkused keskmise raskusega huumusrikas neutraalne või nõrgalt leeliseline Söögipeet maltsalised viljakas muld 40-100 cm Uus-Meremaa spinat maltsalised valgusküllane ja soe 10-15 cm
erinevate taimede ülesanded karjääri planeerimine: näidised taimede vartest varte võrdlus. Kunstiõpetus: uurimuslik õpe katse (puitunud, rohtsed, erinevate elusobjektide planeerimine, roomavad, ronivad, 2) Praktiline töö: kujutamine õigetes uurimustulemuste väänduvad)(1);puuoksa aastaringide lugemine ja vanuse proportsioonide vormistamine ja ristlõiked
põhjamaine karu mari. Sugukond kanarbikulised. Kasvukoht: leesikas kasvab laiuvate padjanditena lagedatel liivastel aladel: luidetel, mõhnade lagedel, looaladel, nõmmedel. Kasvuks vajab valgust ja kuiva pinnast; varjus jääb kiduraks. Leesikas on väga aeglase kasvuga, seega tuleb lehtede kogumisel jälgida, et ei vigastataks varsi ja juuri. Leesika varred on puitunud, tugevasti harunenud, lamavad või roomavad ja võivad juurekaelast ulatuda pea 2 m kaugusele. Lehed on paksud, nahkjad, enamasti kaheaastased, äraspidimunajad e. tilga kujulised, sujuvalt aheneva alusega, lehe alumisel küljel näha peenike võrgustik. Õied valged, kellukjad 3-10 kaupa tipmistes kobarates. Õitseb mais, viljad - luuviljad - valmivad augustis. Leesika helepunaseid kobaras asuvaid vilju võib pidada pohladeks kuni maitsmiseni. Siis selgub, et maitse on teine - jahukas ja
esindajad. Mootorvalgud e. molekulaarmootorid on valgud, mis transformeerivad ATP-energia liikumisenergiaks. ATP hüdrolüüs kutsub esile ja kontrollib mootorvalgu konformatsiooni muutusi, mille tulemusena toimub ühe molekuli libisemine või sammumine teise suhtes Suunatud liikumise tekkeks peavad molekulaarmootorid pöörduvalt assotsieeruma /dissotsieeruma valgu (polümeeri), pinna või rakuorganelliga. Molekulaarmootorid on lineaarsed või roteeruvad. Lineaarsed - libisevad / roomavad mööda polümeeri, roteeruvad - töötavad rootor-staator põhimõttel. 2. Mikrotuubulid - koostis (NB! tubuliin), geomeetria, polaarsus. Millised rakustruktuurid on neist ehitatud ja kuidas töötavad, ATP roll protsessis. Düneiini ja kinesiini koostöö tubuliiniga. Mikrotuubulid on õõnsad silindrilised polümeerid, mis on moodustunud tubuliini dimeeridest, 13 tubuliini monomeeri pöörde kohta. Dimeerid lisanduvad "pluss" otsa ja dissotsieeruvad "miinus" otsast
külmas ja pimedas igavese pôrgutuule käes: Helena ja Paris, Kleopatra, Achilleus, Tido, Tristan pôrgu 3.-7. ring valvuriks kolmepäine peni Kerberos, ogarditele sajab kaela lakkamatut vihma; toorutsejad ja vägivallatsejad on alasti ja püherdavad porises soos, hammustades ja kratsides üksteist; türannid rabelevad keevas veres, silmakirjatsejad roomavad maas, suutmata vabaneda oma kullatud tinamantlitest; ülbetel trubaduuridel soolikad ripnemas, maharaiutud pead käes pôrgu 8. ring kupeldajad prostituudid, petised, reeturid,; kupeldajad paavstid langevad leegitsevasse kaevutaolisse auku, pea alaspidi pôrgu 9. ring, s. t. kolmenäoline Lucifer, kelle lôugade vahel on kôige patusemad pôrgu pôhi reeturid:Juudas, Cassus ja Brutus Puhastustuli
(involueeruv marginaaltsoon), blastopoori (üla, ala, külghuul)- millised struktuurid läbi nende tekivad, arhenteroni teke/involutsioon, ektodermi teke/epiboolia, rebukork Konnal algab gastrulatsioon halli sirbi piirkonnast. Seal hakkavad moodustuma pudelrakud ning invaginatsioonil moodustatakse embrüo pinnal blastopoori ülahuul (ehk dorsaalne huul). Seejärel toimub sisemiste marginaalrakkude involutsioon, nad roomavad mööda blastotsööli lage blastotsööli sisemusse ning veavad enda järel ülejäänud arhenteroni, välimised marginaalrakud jäävad arhenteroni voodriks. Embrüo vastaspoolel toimub samal ajal animaalsete rakkude epiboolia, nad katavad vegetatiivse pooluse reburikkad rakud. Blastopoor suletakse vegetatiivsetest rakkudest rebukorgiga, mis jääb embrüost välja. 2 tundi enne pudelrakkude teket toimub vegetaalne rotatsioon - morfogeneetiline
risoomina, veel on tal ka juur. Sõnajalg on näiteks laanesõnajalg, kilpjalg, Maarjasõnajalg. Osjad on kuusesarnased taimed. Nende varred on lülilised ja õõnsate sõlmevahedega. Osja lehed on taandarenenud ning nad kasvavad ligi 20 cm kõrguseks. Paljunevad eostega, mis valmivad eospesades ja asuvad varre tipus. Osjad on näiteks konnaosi, põldosi, metsosi. Kollad on mitmeaastased igihaljad, pika roomava varrega, roheliste väikeste lehtedega metsataimed. Nende roomavad varred, mis kannavad lühemaid tõusvaid või püstiseid külgharusid, on maa peal. Kollal puudub risoom. Kollad kasvavad ja arenevad väga aeglaselt, see tõttu on nad ka looduskaitse all. Nad paljunevad eostega. Kollad on näiteks karukold ja kattekold. 18. PALJASSEEMNETAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUS Paljasseemnetaimed on lihtsama ehitusega kui õistaimed, kuna neil ei ole õisi ega vilju. Paljasseemnetaimede hulka kuuluvad puud, harva ka põõsad. Neil taimedel puuduvad õied ja
murenemine. Murenevad isegi kõvemad kivimid. Tuul liigutab edasi kuiva liiva ja moodustab luiteid. Kaasaskantav liiv erodeerib kivimeid. · Taimede kohastumused: o Taimed saavad kasvada väga lühikesel perioodil (paar nädalat), ülejäänud ajal peavad elama väga kokkuhoidlikult. Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed, mis peegeldavad osa energiat tagasi. Peamiselt roomavad puitunud taimed. Lehed väikesed ja tugevad, kaetud kutiikulaga. Lehed täidavad ka veevaru reservuaari ülesannet. Osa taimi avab õhulõhed vaid öösel. Kaktustel lehed taandarenenud. Osadel maapinnalähedane ulatuslik juurestik, osadel hoopis sügav juurestik · Loomade kohastumused: o Konvergents: kuumal liival on kasulik hüpata kahel jalal. o Hele värvus kaitseb ülekuumenemise eest.
Sellise võrsumise laadiga on tsirplutsern ja mõned hübriidlutserini liigid. Liblik õieliste võrsumis sõlm on sügaval ja seega telvekindlad ja pikkaealised, kuid nõuavad kasvuks kerget õhuselist mulla lõimist. Liblikõielistel on olemas ka 4 liik võrsumist roomavate vartega võrsumine, see on erinev sest juure kaela peal olevatest pungadest arenevad mulla pinnale valkjad või rohekad võrsumise sõlmi omavad roomavad varred. Sellised roomavate varte sõlmed juurduvad ja kinnituvad varre külge. Igast sõlmest kannab mulla pinnale 1 kolmetine leht mis koosneb lehe rootsust ja lehekestest ning õisiku vars koos nutiga. Selline on valge ristik. 71) Heintaimede kasvufaasid Heintaimedel eristatakse 8 kasvufaasi: 1. Kevadine kasvfaas alab siis kui keskm õhu temp on +2-3 kraadi. 10-12 päeva pärast õitsemise algust hakkavad moosustuma üüed külgvõrsed. Kõrrelised ja liblikõielised
Luhtade taimekooslused 7 muutuvad märjemaks, mistõttu kõrreliste kooslused asenduvad tarnakooslustega ja settelistele aladele iseloomulike kooslustega (Pork, 1964). 1.2.2. Rohumaade püsimist mõjutavad tegurid Mitmeaastased heintaimed loovad oma võsude reeglipärase vegetatiivse uuenemisega erilise biotsönootilise horisondi rohustu. Niidutaimede maapealsete osade eluiga on tavaliselt aasta, ainult mõnede liikide roomavad võsundid elavad kauem. Kuid nende juured ja risoomid elavad 2-3 aastat või kauem, mille vältel osa neist sureb või uueneb. Seetõttu toimub maa- aluste organite (risoomid, narmasjuured) kuhjumine mulla kõige ülemisse horisonti kamardumine. Metsakooslustes on kamardumine nõrgalt arenenud. Heintaimede juurte põhiline mass asub ülemises 0-20 cm tüseduses mullahorisondis ja ületab taimede maapealse massi mitu korda (Krall, 1979).
Pea ja rindmik eristatavad, jäsemed, tundlad ja suisedlülijalgsetel. 100. Rõngusside ( Annelida ) erinevaid elupaiku ja eluvorme. Hingamiselunditeks on nahalõpused või toimub hingamine läbi naha. Enamasti hermafrodiidid, areng otsene (maismaaja mageveevormid) või trohhofoori tüüpi vastse kaudu (meres elavad liigid). Hulkharjasussidenamik mereliigid. Hulkharjasusse on tuhandeid liike, peamiselt merepõhjas, nii vabalt liikuvaid kui kinnitunuid. ujuvad, põhjas roomavad, urus elavad (ja sekundaarselt kiirja sümmeetriaga, mõnedi koguni lubitoru eritavad). Väheharjasussid Elavad substraadis, mullas (vihmaussidhakkasid lagunevaid taimejäänuseid süües noid mullaks töötlema, parapoodid kadusid, aga harjased jäid ) või veekogude põhjasetetel (mudatuplased). Kaanid (Hirudinea) on väheharjasussidest tekkinud, kuid kohastunud röövtoidule, teisi loomi neelates või nonde verd imedes. Neil pole harjaseid, aga on eesja tagaotsas iminapp. Vees ja maismaal 101
Rakuteooria ametlikuks sünniajaks loetaks aastaid 1838-1839. Šoti botaanik Robert Brown (1773–1858) oli esimene, kes vaatles orhidee lehti ja kirjeldas rakutuuma kui rakkude olulist komponenti (1831). 1838.a. ütles botaanik Matthias Jakob Schleiden (1804-1881) välja, et taime kõik osad koosnevad rakkudest või nende produktidest. Järgmisel aastal tehti samasugune järeldus ka loomorganismide kohta Theodor Schwanni (1810-1882) poolt. Schleideni ja Schwanni järeldused loetaksegi rakuteooria formuleeringuks. Kolmas mees, kelle nime rakuteooria loomise juures samuti mainitakse, on Rudolf Virchow (1821-1902). Tema väitis, et "niisamuti kui loomad tekivad vaid loomadest ja taimed taimedest, peab ka raku tekkimiseks olema temale eelnev rakk". Ehk lühidalt: rakk tekib rakust (omnis cellula e cellula). See teooria rõhutas elusorganismide ühtsust ning tõi esile kontseptsiooni elusorganismidest kui rakkude kooslustest. Koos evolutsiooniteooriga on r...
Keegi võib ka tema tegevusi kommenteerida. Joodikud vestlevad inimestega nt joodik rääkis köögilaua taga linnavalitsusega. Nägemishallutsinatsioonid – tekivad kui peaaju on tugevalt kahjustada saanud nt trauma, võib ka deliirium olla. (smurfid tulid asju kokku pakkima ja ahju siibrist hakkas vett jooksma) Haistmishallutsinatsioonid – pigem vanainimesed. Maitsehallutsinatsioonid – moondunud maitsed, toidul mürgi maitse Puute- e taktilised hallutsinatsioonid – ussid roomavad üle selja – deliiriumihaigetel pigem Vistseraalsed hallutsinatsioonid – keha sisemusest pärinevad hallutsinatoorsed elamused. Veidrad kirjeldused et midagi liigub keha sees. (2 ussi roomas kopsust maksa, kas oli tunne ka?). võib ka olla päris haigus lihtsalt. Hüpnagoogsed hallutsinatsioonid – tekivad vahetult enne uinumist, üldiselt ei ole haigusliku tähendusega, v.a mõned situatsioonid nagu algab alkovõõrutusdeliirium
generatiivne pung Asukoha järgi: ◦ Ladvapungad ◦ Külgpungad: kaenla-, lisa-, sigipungad Võsu makroskoopiline ehitus Leheseis: spiraalne, vastak, männaseline Kasv: pikkusesse apikaalse meristeemi abil, paljudel taimedel vahekasv Harunemine: ◦ tipmine – kasvukuhikust tekib kaks või enam telge ◦ Külgmine – uued teljed tekivad võsutipust madalamal Kasvu suund: ◦ Vertikaalne – püstised, haakuvad, väänduvad ◦ Horisontaalne – lamavad, roomavad Võsu muudendid Risoom – mitmeaastane maa-alune võsu Mugul – varre jämenenud osa, varuainete mahuti Maapealne stoolon – ajutine roomav võsund Sibul – tihedalt lehistunud lühivõrse Mugulsibul – sarnaneb sibulaga, aga soomused kõik kuivad Astlad – mitmesuguse päritoluga, kaitseks Köitraod – tugedele kinnitumiseks Fülloklaadid – lamedad lehekujulised varred Püünislehed – putuktoidulistel taimedel Elundid Vegetatiivsed: vars, leht, juur Generatiivsed: õis, vili, seeme
BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on...
jõhvikaliiki omaette perekonnana (Oxycoccus Adans.) kuid sama tihti leiavad jõhvikliigid käsitlemist koos mustikatega.. Eestis kasvab looduslikult 3 liiki, liikide koguarv perekonnas on ühtedel andmetel 300-400, teistel vaid 150 (200), kasvades lähisarktikast troopika mägedeni, mõned liigid kosmopoliitse levikuga. Perekond jõhvikas (Oxycoccus Hill) [oksükókkus] Oxycoccus on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest oxys = terav, hapu ja kokkos = mari. Perekonda kuuluvad roomavad, peente nõrkade võrsetega kääbuspõõsad, milliste võrsed puituvad teisel aastal. Lehed vahelduvad, igihaljad, pealt punaka varjundiga, alt vahakihi tõttu valkjad, terveservalised, leheservad veidi allakäändunud. Õied enamasti ühekaupa, harvem sarikjates õisikutes võrsete tipuosas eelmise aasta lühivõrsetel, neljatised, roosad, tolmukaid 8, putuktolmlejad. Vili on neljaosaline sileda pinnaga roosa kuni punane mari. Liigid eelistavad
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: ...
looteleht) tulevase ektodermi alla a. Invaginatsioon e. rakkude sissesopistumine embrüo sisemusse (Merisiiliku arhenteroni (ürgsool) teke vegetaalplaadi invaginatsiooni teel (väline avavus 28 blastopoor) Amfiibi blastopoori teke pudelrakkude invagineerumise teel) b. Involutsioon e. rakkude sisserullumine, mille käigus roomavad rakud mööda teiste rakkude sisepinda embrüo sisse (Kahepaiksete mesodermi teke, marginaaltsooni rakud rulluvad mööda animaalsete rakkude sisepinda embrüo sisemusse) c. Ingressioon/delaminatsioon – sisseastumine, üksikud epiteeli rakud/rakkude grupid eralduvad EMT käigus epiteelist (muutuvad vabalt migreeruvateks mesenhümaalseteks
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
835. Ma ei unusta kunagi ühtki nägu ja mõlemad sinu omad on mul hästi meeles 836. Matsomeeste reeglid keelavad mul oma eksimust tunnistada 837. Siin on ebardeid nii palju, et kõigile ei jätku tsirkusteski tööd 838. Naerata ja ütle: "Jah, mu käskijanna" 839. Kaos, paanika, korralagedus minu töö on siin edukalt tehtud 840. Emme, kui ma suureks kasvan, tahan saada samasuguseks neurootikust mõrraks nagu sina 841. Kõik peale minu sõprade peavad mind psühhiks. Aga sõbrad roomavad mul sügaval maa sees 842. Küll sa näed ikka vahva välja. See kleit on sul pilapoest, eks? 843. Oi, kui kena raseda kleit. Sa polegi... Nojah 844. Mul on tegemist. Sa oled uskumatult kole. Ilusat päeva 845. I`m busy, you`re ugly. Have a nice day! 846. Räägi siis ometi! Sul on õigus oma lollile arvamusele 847. Muidugi pole mul käed jalad tööd täis. Ma teen kõik kohe õigesti 848. Miks kipuvad kinniste peadega inimesed alati suu lahti tegema 849. Ma olen andekas mitmel alal
Kuid ,,uskuma" peab ainult seda, mis on kõige tõenäolisem kõige võimalikum. Seda, et Jumal lõi maailma selle taga võib peituda arusaam, et maaväline kõrgtsivilisatsioon lõi planeet Maal mõistusliku elu ( mõis- tusliku maailma ). Jumal kõneleb Piiblis: ,,Tehkem inimesed oma näo järgi meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!". ,,Meie sarnaseks" sellepärast, et Jumal on üks kolmes isikus: Jumal Isa, Jumal Poeg ja Jumal Püha Vaim. Seetõttu kõnelebki Jumal Esimeses Moosese raamatus endast mitmuses. ,,Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi Ta tema, Ta lõi tema meheks ja naiseks!" Esimesed inimesed viibisid pidevas osaduses oma Loojaga. Nende olemus oli sarnane Jumala olemusega, sest nad olid patuta. Seda tähendabki inimese loomine Jumala näo järgi. Kuid mida see
Kuid ,,uskuma" peab ainult seda, mis on kõige tõenäolisem kõige võimalikum. Seda, et Jumal lõi maailma selle taga võib peituda arusaam, et maaväline kõrgtsivilisatsioon lõi planeet Maal mõistusliku elu ( mõis- tusliku maailma ). Jumal kõneleb Piiblis: ,,Tehkem inimesed oma näo järgi meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!". ,,Meie sarnaseks" sellepärast, et Jumal on üks kolmes isikus: Jumal Isa, Jumal Poeg ja Jumal Püha Vaim. Seetõttu kõnelebki Jumal Esimeses Moosese raamatus endast mitmuses. ,,Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi Ta tema, Ta lõi tema meheks ja naiseks!" Esimesed inimesed viibisid pidevas osaduses oma Loojaga. Nende olemus oli sarnane Jumala olemusega, sest nad olid patuta. Seda tähendabki inimese loomine Jumala näo järgi. Kuid mida see
Kuid „uskuma“ peab ainult seda, mis on kõige tõenäolisem – kõige võimalikum. Seda, et Jumal lõi maailma – selle taga võib peituda arusaam, et maaväline kõrgtsivilisatsioon lõi planeet Maal mõistusliku elu ( mõis- tusliku maailma ). Jumal kõneleb Piiblis: „Tehkem inimesed oma näo järgi meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!“. „Meie sarnaseks“ sellepärast, et Jumal on üks kolmes isikus: Jumal Isa, Jumal Poeg ja Jumal Püha Vaim. Seetõttu kõnelebki Jumal Esimeses Moosese raamatus endast mitmuses. „Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi Ta tema, Ta lõi tema meheks ja naiseks!“ Esimesed inimesed viibisid pidevas osaduses oma Loojaga. Nende olemus oli sarnane Jumala olemusega, sest nad olid patuta. Seda tähendabki inimese loomine Jumala näo järgi. Kuid mida see
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
