Ja "homo sapiens" kui kaotas aru kesk rasket vaikust, enne maru; kui koopaelanik, kel pole särki, ta kannab neetud Kaini marki... 7 Kultuuri maske ainult pettis: veel täna inime instinkti ketis; ta muutis ilma vere lombiks, musttuhat ohvri hekatombiks. Rind rinna, teras tera vastu "kultuuri inime" ei astu: nad roomavad kui kahepaiksed, kui siugud öösel saagil vaiksed... Ja muinasjutu lendavmadu tuld alla hingas, kuulisadu. Kust üle lendas -- auras vare, ükskõik, kas kindlus, kirik, tare... Üks vette vajus, nii kui aer, hull vägistatud naise naer... All roomas tappes inimene hull ja taevas piirles raisakull.. . 8 Kokkuvõte August Alle sündis 31.(19.) 08.1890 Viljandis kivilõhkuja pojana.
Erituselunditeks on avatoruneerud, mis asuvad kahes lülis, algavad ühes ja avanevad järgmises. Sooltoru on enamasti ruumikas ja sageli lisanäärmetega selle esimeses osas. Liitsugulised, sigimiselundid ainult mõnedes või spetsiaalsetes sugulülides. Areng otsene või läbi vastsestaadiumi. Jaotatakse kolme rühma. Klass: Hulkharjasussid. Enamasti mereloomad, keha katavad harjased. Osa nendest ussidest on ujuvad (röövtoidulised), teised roomavad (segatoidulised), kolmandad põhjamudas tegutsevad (detriiditoidulised või filtreerijad) liigid. Mõnedel röövtoidulistel liikidel on suus üsna tugevad lõuad, nii et võivad ka inimest hammustada. Sigimisviisid väga mitmekesised. Tuntud hulkharjasussid on harjasliimukad, liivatõlv, merihiir ja paloolo-uss. Klass: Vöösed. Nende tuntuimad esindajad on vihmaussid (Eestis 14 liiki). Vihmaussid on maismaalise eluviisiga ja elavad mullas. Nende keha igal lülil on vaid neli harjast
kes tema käikudesse kukkuvad. Toidu hankimiseks kaevabki mutt vahel käike küllalt maapinna lähedale, kuhu näiteks isegi usiikesed roomavad sisse tundes mutile omast " muskuse" lõhna ja tajudes peale vihma head huumust. Mutt on sedavõrd jõhker, et tarvitab toiduks ükskõik mis eluka, olgu see uss või hiir, kes on tema käiku kukkunud ja on vähe liikuv. Korraga võib mutt ära süüa 20-22 gr. vihmausse. Terve, või tükeldatud ussi sööb mutt
pikemad. Võrreldes jooksiklastega on siklased kohmakamad, kuna nende jalad on suuremad. Valmikud toituvad õietolmust, puumahlast või ei toitu üldse. Siklaste vastsed on sageli seotud seentega. Seeneniidistik tungib puidu sisemusse ning lagundab seda. Siklaste vastseid nimetatakse tõukudeks. Nad on valkja või kollaka kehaga, lapikud või silindrilised, hästi arenenud eesrindmikuga, millesse pea on osaliselt sissetõmmatud. Vastsete jalad on nõrgalt arenenud - nad roomavad kesk- ja tagarindmiku mõhnade abil. Nende vastsed arenevad surnud või elavate puude puidus ja koore all. Mõnede siklasevastsete seedemahlas leidub fermenti tsellulaasi, millega nad suudavad muuta puidu ühe püsivaima koostisosa tselluloosi suhkruteks. Loomariigis on tsellulaasi esinemine väga haruldane. Energiavaese toidu tõttu on paljude siklaste areng aeglane. On teada juhtumeid, kus nende vastsed arenesid kuivas puidus kuni 45 aastat.Talvituvad enamasti tõugud
või on neil hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole laisiklased, lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papagoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Konkreetsed näited herbivooridest oleksid koolibri, Galapagose kilpkonn, gorilla, laiskloom jpt. Herbivoorid on siis loomad, kes toituvad taimedest ning neid kutsutakse ka ,,esmasteks tarbijateks". Tihtipeale langevad herbivoorid loomtoidulistele saagiks. Vihmametsade taimed
Rästikute pulmatants on keerukas rituaal, kus partnerid end poolest kehast püsti ajavad ja üksteise suunas oma saledat keha võngutavad. Rästik on elussünnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas. Kümmekond 16...18 cm pikkust väikest rästikut tulevad ilmale Eesti ilmaoludes umbes augustis. Rästik sööb oma munajäänused ja ka nõrgemad pojad ära. Tavaliselt roomab emasrästik enne sünnitamist madalamale puuoksale, kust ta oma võsukesed "alla kukutab" ja need roomavad maapinnale jõudes laiali eri suundadesse. Mõnikord aga sünnitab emasrästik aga otse maapinnal. Vastsündinud rästikupojad on tavaliselt roosakas-violetset värvi ja umbes 17 cm pikkused. Noored rästikud söövad putukaid, nälkjaid ja vihmausse. Hoolimata oma pisikesest kasvust on juba vastsündinud rästikupojad mürgised ja ka nende hammustus on ohtlik. Rästikud saavad suguküpseks alles 5 aasta vanuselt, kui kehapikkus on vähemalt 50 cm. Rästikute eluiga võib ulatuda 14...15 aastani
kolmandal aastal, kui pott on juurestikku täis. Kasvusubstraadisk sobib toalillede muld. Nõelköie kasvutigimused Nõelköis on vähenõudlik toataim: ta talub hästi vähest valgust ja madalat õhuniiskust. Sõrgköis Sõrgköis on epifüüt, st et ta kasvab vihmametsades puudel ja okste vahel, vahest harva ka maapinnal. Toitub ta peamiselt vihmaveest ja õhujuurte kaudu. Looduses on sõrgköied ronivad või roomavad taimed. Poodides müüakse neid väikeste põõsastena. Taime kõik osad sisaldavad piimmahla, mis võib nahal ärritust tekitada. Sõrgköie hooldusjuhend Sõrgköis vajab aastaringselt mõõdukat kastmist: muld peab olema pidevalt kergelt niiske. Kasta tuleks teda pehme veega. Taime lehti tuleb tihti piserdada. Kui taim on toas suuremaks kasvanud, vajab ta toestust. Sõrgköie kasvutingimused Sõrgköis vajab kasvamiseks valget või
4. Fotosünteesiproduktide transport Võrse võsu puitunud osa Võra moodustub harunemise ja harude pikenemise tagajärjel puudel Varte tüübid: Rohttaimed Puittaimed Üheaastased Puud Kaheaastased Põõsad Mitmeaastased Puhmad Monokarpsed õitsevad üks kord Polükarpsed õitsevad mitu korda Kasvuviisid: püstised, tõusvad, lamavad, roomavad, ronivad PUNGAD Kasvukuhik, koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed, punga teljest kujunevad sõlmevahed, seega on tegemist lühivõrsetega. Asuvad lehtede kaenlates. Risoom maa-alune vars Sibul maa-alune lühivõrse Kladood lehetaolised lehe funktsioonidega varred (nt aaloel) LEHT On taime vegetatiivne organ, kasv piiratud, ei kanna teisi organeid. Ülesanded: fotosüntees ja hingamine. Võivad olla lihtlehed või liitlehed. Generatiivsed organid õied
109 allapoole üliaeglaste liigutustega laisiklased, lenddraakonid (väikesed sisalikud), 110 lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papakoid, tukaanid, paradiisilinnud, 111 imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida 112 vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi 113 peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad 114 saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki 115 kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, 116 paljud mardikad helendavad ööpimeduses. 117 Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja 118 termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada
Võivad samale kasvukohale jääda kümnekonnaks aastaks, kuid näevad paremad välja, kui 4-5 aasta järel neid harvendada ja jagada ning ümber istutada. Istutamisel on sobiv vahekaugus 20-25 cm. [13] 1.2.2. Perekond müürilill (Cymbalaria) Müürililled on madalad, aedades populaarsed pinnakatte- ja kiviktaimlataimed. Euroopas kasvab perekonna kümnest liigist 9. Kesk-Euroopas kasvatatakse 6 liiki ja mitmeid sorte. [1] Müürililled on madalad mitmeaastased roomavad rohttaimed. Lehed on ümarsüdajad ja hõlmised. Õied on väikesed, värvilt valged, lillad või roosad ning paiknevad lehekaenaldes. Õiekroon liitlehine ja kahehuuleline. Alumine huul kumer ja suleb neelu, kroonputk kõvera kannusega. Viljaks on kerajas kupar. [10, 11] Müürililled on vähenõudlikud, kasvavad nii päikesepaistel kui ka varjus. Eelistavad niiskemat kergemat kivist mulda, varjus
Kõrbetes kasvavatest taimedest Kõrbetes ja poolkõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on vee puudus seda on väga raske saada. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse kuumakõrbeis. Nende raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused kohastumused: Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed, mis peegeldavad osa energiat tagasi. Neil taimedel on ka sageli ebameeldiv lõhn või maitse. Taimed on peamiselt roomavad võserikud ja lühikesed puitunud taimed. Lehed on väiksed, tugevad ja kaetud kutiikulaga - rasvataolise kihiga taime pinnal, mis aitab ära hoida liigse veekaotuse. Lehed on täis toitaineid ja täidavad ka veereservuaaride otstarvet. Kaktustel on lehed taandarenenud ja fotosüntees toimub varres. Mõned taimed avavad oma õhulõhed ainult öösiti, siis kui aurumine on minimaalne. Vee kogumiseks on osadel taimedel ulatuslik maapinnalähedane
Tavaliselt on igihaljad taimed kõvade ja paksude Taimed on tihedalt surutud vastu kive ja kaljusid lihakate lehtedega. (pakuvad võimalikult väikest pinda tuulele, kuivusele ja külmale) Juured on pikad ja tungivad sügavale Kasvukujult on mitmesuguseid taimi: pragudesse sügavale niiskesse ja jahedasse · Roomavad (nõeljalehine leeklill, alpi hanerohi) mulda (sademeid on aga vesi imbub kohe ära). · Tihedad mättakesed (merikann) Mägedes leidub üheaastasi taimi harva. Suurem osa mägitaimedest on püsikud. · Huvitavate puhmikutega ( kivirik, mägisibul) · Poolpuitunud lamavad (drüüas)
Kõrbetes ja poolkõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on vee puudus seda on väga raske saada. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse kuumakõrbeis. Nende raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused kohastumused: v Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed, mis peegeldavad osa energiat tagasi. Neil taimedel on ka sageli ebameeldiv lõhn või maitse. Taimed on peamiselt roomavad võserikud ja lühikesed puitunud taimed. Lehed on väiksed, tugevad ja kaetud kutiikulaga - rasvataolise kihiga taime pinnal, mis aitab ära hoida liigse veekaotuse. Lehed on täis toitaineid ja täidavad ka veereservuaaride otstarvet. Kaktustel on lehed taandarenenud ja fotosüntees toimub varres. Mõned taimed avavad oma õhulõhed ainult öösiti, siis kui aurumine on minimaalne. v Vee kogumiseks on osadel taimedel ulatuslik maapinnalähedane juurestik
Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole üliaeglaste liigutustega laisiklased, lenddraakonid (väikesed sisalikud), lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papakoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada need, kes on suutelised liikuma tihedas padrikus okaapid, suurimad inimahvid - gorillad,
inimest ja vigastada sai 76,3 miljonit inimest, rakendati kõik riigil olemasolevad jõud maavärinate ennustamiseks. Koolitati kümneid tuhandeid vaatlejaid. Vaatlejad avastasid, et kasulikku infot maavärinate ennustamiseks annavad kaevud ja veekogud, mis muutuvad enne maavärinat sogasteks ja muudavad värvi. Samuti märgati kummalist käitumist loomade käitumises. Maavärina eel võib juhtuda, et rotid lahkuvad majadest, maod roomavad massiliselt oma urgudest välja, koerad käituvad kummaliselt. Geoloogid on rajanud San Andrease murrangut 20 umbes 3,5 kilomeetriliste vahedega puurauku, mis on osutunud üheks kõige usaldusväärsemaks maavärinate ennustamise viisiks. Iga nädal teostatakse seal uurimusi. Avastus, et on võimalik esile kutsuda ka kunstlikke maavärinaid, on viinud teadlased mõttele, et survet San Andrease murrangule oleks võimalik vähendada, kui kutsuda piki murrangut esile
ja putukad, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Loomi on ka maapinnal piisavalt. Seal elutsevad massiivsed paksunahalised loomad: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt. Erksad värvid aitavad loomadel nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Paljud linnud talvituvad vihmametsades. Paljud vihmametsades elavad loomad saadavad oma elu mööda puu otsas. Laisiklased 4
tõelist kõhukotti. Hiliskriidiajastul elas kukkurloomi kogu maailmas, nad olid kuni härjasuurused loomad. Enamiku imetajaliikide järglased arenevad emaslooma emakas, kus nad saavad toitu platsenta kaudu. Kukruliste loode viibib emakas ainult lühikest aega. Näiteks on vastsündinul kängurul välja kujunenud vaid suu ja eesjäsemed, kõik muu on arengu algjärgus. Enamikul liikidel kasvavad pojad kõhul asetsevas nahakurdudest kukrus, mille kõhupoolset seina toetavad kukruluud. Kukrusse roomavad vastsündinud ise ja kinnituvad nisade külge, piim pritsib neile suhu. Kängurupoeg võib oma ema kukrus veeta kuni 11 kuud. Kuu pärast sündimist on tal tekkinud tagajäsemed ja saba, ent ta on jätkuvalt nisa külge kinnitunud. Mõni kuu hiljem näeb poeg, austraalia hüüdnime järgi joey, välja nagu väike täiskasvanu, topib oma pead kukrust välja ning teeb ka lühikesi jalutuskäike. Lõpuks lahkub ta kukrust, käies siiski veel mõnda aega emapiima imemas,
perekonda kuulub üle kümne liigi. Inimene hindab kõrvitsa kasvatamisel eeskätt vilju, ehkki eriotstarbel saab kasutada ka lehti ja õisi. Kõrvitsa vili on oma olemuselt tegelikult mari. Kõrvitsaliste perekond Harilik kõrvits ehk Cucurbita pepo on suur üheaastane taim. Kõige paremini kasvab ta soojas ja kuivas kliimas. Kuna kõrvits on nõudlik mulla niiskuse suhtes, siis kasvatatakse teda Kesk-Euroopas ja mujal parasvöötmes, sealhulgas ka Eestis. Kõrvits on rohttaim. Tema roomavad varred võivad kasvada kuni 5 meetri pikkuseks. Köitraagudega võivad varred toele üles ronida. Kõrvitsa varred on sügavasoonelised, teravakandilised. Õie läbimõõt on umbes 30 cm. Juured ulatuvad 3- 4 meetri sügavusele ja 3-5 meetri kaugusele. Viljad kaaluvad tavaliselt 5-20 kg, läbimõõt ulatub kuni 40 cm-ni. Toiduks saab kõrvitsat kasutada mitmel moel, Eestis peamiselt keedetult salati või supina.
Kuid huvitav on tema paljunemine. Seemnetega paljuneb ta harva ja seda siis, kui mõni lind on marja ära söönud ja tema väljaheited satuvad seemnete arenguks sobivasse kohta. Hoopis sagedam on mustikal vegetatiivne paljunemine. Emastaimel tekivad mulla Harilik mustikas sees roomavad võsundid. Need otsivad endale (Vaccinum myrtillus) sobiva koha, kasvatavad Jõhvikas on kääbuspõõsas. Kuigi tema välimusel pole mitte midagi ühist põõsaga, pigem sarnaneb liaaniga. Jõhvika peened, paremal juhul vaid paari millimeetri jämedused varred on
Kõrbetes kasvavatest taimedest Kõrbetes ja poolkõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on vee puudus seda on väga raske saada. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse kuumakõrbeis. Nende raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused kohastumused: v Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed, mis peegeldavad osa energiat tagasi. Neil taimedel on ka sageli ebameeldiv lõhn või maitse. Taimed on peamiselt roomavad võserikud ja lühikesed puitunud taimed. Lehed on väiksed, tugevad ja kaetud kutiikulaga - rasvataolise kihiga taime pinnal, mis aitab ära hoida liigse veekaotuse. Lehed on täis toitaineid ja täidavad ka veereservuaaride otstarvet. Kaktustel on lehed taandarenenud ja fotosüntees toimub varres. Mõned taimed avavad oma õhulõhed ainult öösiti, siis kui aurumine on minimaalne.
Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole üliaeglaste liigutustega laisiklased, lenddraakonid (väikesed sisalikud), lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papakoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada need, kes on suutelised
20 m, üksikuil liikidel 30-40m. Võra on moodustuvad enamikul liikidest munajas, koonusjas, tolmlemisele eelneval sammasjas; madalad liigid roomavad, Tolmukad valmivad aastal lehtede hõlmas või Perekond padjandilised. Oksad rohkeharulised, võrsed 300- kevadel ja avanevad Juniperus külgvõrsete tippudes.
Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole üliaeglaste liigutustega laisiklased, lenddraakonid (väikesed sisalikud), lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papakoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada need, kes on suutelised liikuma tihedas padrikus okaapid, suurimad inimahvid - gorillad,
7 Elustik Suurt kuumust ja kuivust taluvad taimed on kohastunud kõrbetes elamiseks, mistõttu on kõrbes ka vähe suhteliselt vähe taimi. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse kuumakõrbeis. Nende raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused kohastumused: Taimed on peamiselt roomavad võserikud ja lühikesed puitunud taimed. Lehed on väiksed, tugevad ja kaetud kutiikulaga - rasvataolise kihiga taime pinnal, mis aitab ära hoida liigse veekaotuse. Kaktustel on lehed taandarenenud ja fotosüntees toimub varres. Mõned taimed avavad oma õhulõhed ainult öösiti, siis kui aurumine on minimaalne. Vee kogumiseks on osadel taimedel ulatuslik maapinnalähedane juurestik nii saab võimalikult suuremalt alalt vett koguda. Teistel taimedel on seevastu hästi sügavale
Töö lõppedes oli võimalik freskol näha 350 inimfiguuri - need on jõulised, kirglikud, tugevad nii kehalt kui vaimult, kehastades renessansi ideaali täiuslikust inimesest. Esimese Moosese raamatu 1. peatükk (salmid 26-31) kirjeldab maailma loomise kuuendat päeva nii: Ja Jumal ütles: "Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!" Ja Jumal lõi inimese (heebrea keeles tähendab sõna "adam" 'inimene') oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks. Ja Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile: "Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!" Ja Jumal ütles: "Vaata, mina annan teile kõik seemet kandvad taimed kogu maal, ja kõik puud, mis
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut ENDLA LOODUSKAITSEALA Referaat Juhendaja lektor Tartu 2010 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................ 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 Asukoht......................................................................................................................................... 4 Endla Looduskaitseala rabad........................................................................................................ 5 Allikad, jõed, järved....................................................................................................................... 7 Linnud ja loomad...............
Paaritumine leiab aset aprilli lõpus või mais. Juulis või augustis muneb emasloom niiskesse ja sooja paika 6… 30 nahkja kestaga muna, mis sageli kleepuvad üksteise külge. Munade arenguks sobiv temperatuur on 25…30° C ning sellisteks paikadeks on sõnnikuhunnikud, langenud lehtede kuhjad, paks sammal või vanad pehkinud kännud. Ühte kohta võib muneda ka mitu emast nastikut. Noored nastikud kooruvad augusti lõpus või septembris ning on 15…19 cm pikkused. Nad roomavad kohe laiali ja alustavad iseseisvat elu. Nastik võib elada kuni 23 aastat vanaks. Looduses on nastikul ohtralt vaenlasi - madukotkad, toonekured, rebased, nugised jne. Mune ja noorloomi võivad süüa ka rotid. Nastik on looduskaitse all. Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu, kelle tunneb ära piki selga kulgeva tumeda siksakilise triibu järgi. Mõnikord võib esineda ka punakaspruune ja mustjaid, harva ka üleni musti isendeid.
hägunemine ja nägemishallutsinatsioonide esinemine. Lisaks kaasuvad veel desorientatsioon nii ajas, kohas ja ka enda isikus, ärevus, hirmutunde, psühhomotoorse rahutus. Mida mõistetakse hallutsinatsioonide all? Hallutsinatsioonid võivad olla visuaalsed e nägemishallutsinatsioonid kus võidakse näha kõikvõimalikke tavalisi ja ebatavalisi loomi ning esemed. taktiilsed hallutsinatsioonid "sisalikud/ussid roomavad kehal", "tunne nagu suu oleks karvu või traate täis". (Taktiilne (lad tactilis, puudutatud saama) on kompimisega tajutav tegevus, mis on seotud füüsilise kontakti ja kompimismeelega. Mis on Alzheimeri tõbi? Alzheimeri tõbi on terminaalne neurodegeneratiivne haigus, mis on on peaaegu poolte dementsuse juhtude põhjuseks. Sümtomatoloogia: orienteerumatus, ärrituvus ja agressiivsus, meeleolu kõikumised, keelevõime halvenemine, pikaajalise mälu kaotus
Lehestik uueneb pidevalt kogu kasvuaja jooksul. Lehtede intensiivsemad kasvujärgud on mais- juunis ja pärast saagiaega, mil tekkinud lehed elavad 70 80 päeva ning surevad hilissügisel. Septembris ilmuvad uued lehed, mis võivad soodsates talveoludes elada kuni 8 kuud. Maasikataimed, mille lehestik talvitumisel säilib, arenevad kevadel jõudsamalt ja võivad anda 25- 30 % rohkem saaki kui hävinenud lehestikuga taimed. Joonis 2. Maasikaleht: 3.3 Võsundid Võsundid on roomavad varred, mis arenevad lehtede kaenlapungadest ja mille abil toimub maasika vegetatiivne paljundamine. Rõhtsad pikkade sõlmevahedega võsundite sõlmekohad juurduvad ja annavad alguse uuele isendile võsund ehk tütartaimele. Emataimest lähtuval pikal nööritaolisel 8 võsundil moodustuvad kaks paksenenud sõlmekohta koos väljaarenemata lehega. Pärast teise sõlmekoha tekkimist võsundi pikkuskasv seiskub ja võsundi
REFERAAT Sahhalini saar VARSTU Sisukord 1. Asend lk 3 2. Pinnamood lk 4 3. Kliima lk 5 4. Veestik lk 6 5. Mullastik lk 7 6. Taimestik lk 8 7. Loomastik lk 11 8. Inimtegevus lk 15 9. Kasutatud kirjandus lk 16 2 1.Asend 1.1 Mandri kaart (12) 1.2 Sahhalini saar asub Euraasia mandril, Aasia maailmajaos. Sahhalin on Venemaale kuuluv saar Kaug-Idas. (18) Saar on eraldatud lääne pool asuvast Euraasia mandrist Tatari väinaga (viimase kitsaim osa on Nevelskoi väin). Kirdes piirneb Ohhoota merega, lõunas eraldatud Hokkaid saarest La Pérouse'i väinaga, edelas piirneb Jaapani merega. (4) 1.3 Euraasia mandril asub parasvöötme okasmets laiuskraadidel 55-70° pl ja 10-135° ip. (18) 1.4 Kaugus minu kodukohast: ...
hoopiski aastate pärast. Luuletuses ütleb Ehin, et kuivõrd uskumatu see ei tundu ja isegi kui sa seda ei näe, ei saa sellest aru, siis tuleb sulle kõik tagasi, justkui kättemaksuks. See on üks minu lemmik luuletus Andres Ehini loomingust. "Kolmas" võiks olla Eesti rahva seas tuntud luuletus, kuna sellel on palju öelda. Ehk see muudaks ühiskonda, teeks selle paremaks ning kurjust ja pahelisust oleks vähem. Piiblimaa ja Eesti mets Jõhvikate vahel roomavad rästikud. Jõhvikate kohal liiguvad pilved. Jõhvikate all on turbane rabamuld. Jõhvikatest paremal kõrguvad männid. Jõhvikatest vasemal lösutavad laukad. Nemad, kes lähenevad isekallutajal, tõstavad turbatolmu. Oliivipuude vahel sammub pühak. Oliivipuude kohal ripuvad pilved. Oliivipuude all on oaasipind. Oliivipuudest paremal on kõrb. Oliivipuudest vasemal on palju vagu mehi ja naisi. Jeesus Kristus, kes ratsutab eeslil, tõstab oma käed
Laevukesed erinevad kaheksajalgsetest selle poolest, et nad on kojas peidus. Nad on ainsad ellujäänud väliskojaga peajalgsed ning neist teatakse suhteliselt vähe. Praeguseni on teadaolevalt säilinud kõigest kuus liiki, kelledest tuntuim on harilik laevuke (Nautilus pompilius). Laevukesi peetakse teistest peajalgsetest algsemateks. Nad on väga sarnased väljasurnud peajalgsete ammoniitidega. Laevukesed hoiavad sügavale vaiksetesse vetesse, kus lainetus puudub. Seal ujuvad ja roomavad nad aeglaselt mööda merepõhja, klammerdudes oma painduvate kombitsate abil põhja konaruste külge. Laevukesed esinevad eeskätt India ja Vaikse ookeani soojades rannikuvetes. Harilikult elutsevad nad 60-650 m sügavuses vees. Kui nad parajasti öösel jahti ei pea, võivad ujuda veepinnale. Kaldale ujuvad nad vaid külmemates kohtades. Laevukestel on väga kehv nägemine, seetõttu orienteeruvad nad pigem haistmise järgi, niisiis on nad võimelised jahti pidama isegi
) - nähakse tegelikkuses olematuid objekte); teadvusehäirete korral nagu deliirium domineerivad nägemishallutsinatsioonid; 3) haistmishallutsinatsioonid (olfactory h.) - nt tuntakse "mürgilõhna" 4) maitsehallutsinatsioon (gustatory h.) - "toidul on mürgi maitse"; 5) puute- e. taktiilsed hallutsinatsioonid (tactile h.) - nt. "ussid roomavad seljal" või tunne, nagu suu oleks karvu täis; 6) vistseraalsed hallutsinatsioonid - keha sisemusest pärinevad hallutsina- toorsed elamused. *1) hüpnagoogsed hallutsinatsioonid (hypnagogic h.) - tekivad vahetult enne uinumist ja üldiselt ei ole haigusliku tähendusega, välja arvatud mõningad situatsioonid, nagu algav alkoholvõõrutusdeliirium; 2) hüpnopompiinsed hallutsinatsioonid (hypnopompic h
uue taime arenemiseks ja kasvamiseks kulub umbes kakskümmend aastat. Sellise aeglase arengu tõttu on karukold võetud looduskaitse alla. Teda ei tohi metsas üles kiskuda! Karukold on meil küllaltki tavaline taim ja nii võib tekkida küsimus, miks teda kaitstakse. Põhjus kaitsemiseks on igati olemas. Varem kasutati teda massiliselt tubade kaunistamiseks ning pärgade ja vanikute tegemiseks. Selleks sobib ta tõepoolest hästi. Karukolla roomavad tõusvate okstega varred on kuni paari meetri pikkused ja hästi sitked. Neid pole kerge katki teha isegi siis, kui selleks soov on. Karukold tundub võrreldes teiste kollaliikidega ka tunduvalt pehmem, sest tema lehed on pehmemad ja suunatud varre tipu suunas. Hea eristamistunnus teistest koldadest on ka pikk valge karvake iga pisikese peenikese lehe tipus. Kasu võib karukollast saada ilma teda oluliselt kahjustamata. Selleks imeallikaks on
vanust jääd. Jää murdub ja merre jäävad ujuma 200m kõrgused jäämäed, mis on lamedapinnalised jääplaadid 90% jääb vee alla. Maad ümbritseb ajujää vöö, mis kasvab põhja poole 4km päevas. See on paar meetrit paks ja talve lõpuks 3 korda suurem kui Austraalia. Tõusu ja mõõnaga ajujää tõuseb ja vajub ajades merepõhja mudasse sügavaid vagusi. Meriteod jt. limused liiguvad sügisel sügavamasse vette, et laiakslitsumisest pääseda ja roomavad kevadel madalikele tagasi. Antarktika meriteod elavad üle 100a. Antarktikas elab rohkem kui 40 liiki linde, kuid vähesed neist pesitsevad Antarktisel endal. Enamik neist pesitsevad Lõuna-Jäämere saartel. Näit. Bouvet ´saar on Ida- Antarktise rannikust 1600 km eemal. Siin on pesitsuspaigad albatrossidele – maailma suurimatele merelindudele, kes võivad päevade kaupa ringi rännata, avamerel toituda meduusidest. Albatross laskub maapinnale pesitsemiseks ( kasvatab
puntras koos. Paaritumine leiab aset aprilli lõpus või mais. Juulis või augustis muneb emasloom niiskesse ja sooja paika 6...30 nahkja kestaga muna, mis sageli kleepuvad üksteise külge. Munade arenguks sobiv temperatuur on 25...30° C ning sellisteks paikadeks on sõnnikuhunnikud, langenud lehtede kuhjad, paks sammal või vanad pehkinud kännud. Ühte kohta võib muneda ka mitu emast nastikut. Noored nastikud kooruvad augusti lõpus või septembris ning on 15...19 cm pikkused. Nad roomavad kohe laiali ja alustavad iseseisvat elu. Nastik võib elada kuni 23 aastat vanaks. Looduses on nastikul ohtralt vaenlasi - madukotkad, toonekured, rebased, nugised jne. Mune ja noorloomi võivad süüa ka rotid. Nastik on looduskaitse all. 7 Eesti selgroogsed Linnud Karvasjalg-kakk
27. Milles seisneb termoplastsete ja termokõvenevate plastide erinevus? 1) termoplastid muutuvad soojendamisel pehmeks ja jahutamisel kõvaks (protsess on pöörduv); termokõvenevad plastid muutuvad kuumutamisel jäävalt kõvaks ning ei sula enam. 2) termoplastidel on makromolekulide vahel van der waalsi jõud, termokõvenevates plastides on polümeerahelad seotud kovalentsete ristsidemetega. 3) termokõvenevad plastid on vähem roomavad, intertsemad, kasutatavad kõrgematel temperatuuridel 4) termoplaste saab ümber töödelda, termokõvenevaid vist mitte 28. Milliseid lisandeid ja millistel eesmärkidel kasutatakse plastide valmistamisel? plastifikaatorid - et plastsust tagada värvained - erinevat värvi plastide valmistamiseks määrdeained - kleepumise ja hõõrdumise vähendamiseks töötlemisel UV stabilisaatorid, antioksüdandid, süttimiskindluse suurendajad, antistaatilised lisandid 29
Mullastik- toitainerikas, hea aeratsiooniga Niiskus- Valgus- vajab avarat kasvuruumi Haljastusväärtus- Puu võra- koonusjas Okkad- lineaalsed, lamedad, tipust tömbid Käbid- noorelt heleroh kuni purpurpunane Talub linnatingimusi KADAKAS Juniperus Mullastik- vähenõudlikud, sest neil on võimsad juured ja need saavad tungida igalepoole. Niiskus- põuakindlad, Valgus- valgusnõudlikud Haljastusväärtus- meeldiv lõhn ja ilus puit Puu võra- munajas, koonusjas või sammasjas. Roomavad, lamenduvad Lehed- nõeljad, torkivad või pehmed, lineaalsed, eemalehoidvad, asetsevad paariti või kolmekaupa Käbid- ovaalsed, kadakad on kahekojalised või ühekojalised Viljadest ja käbidest saadud õli kasutatakse meditsiinis. JUGAPUU Taxus Mullastik- lubjarikas ja viljakas Niiskus- vähe valgust Valgus- täisvarjus ja poolvarjus Haljastusväärtus- Puu võra- mosaiikne Okkad- kinnituvad spiraalselt, pealt okkad tumeroh, alt heledad Käbid- kahekojalised.
VARS Vars koos lehtedega võsu. Varre ülesanded: 1. Ühendus lehtede ja juurte vahel 2. Võimaldab lehtedele suure pinna paigutades nii, et lehed saaksid rohkem valgust Puitunud varred puud, põõsad Rohttaimed kasvuks ebasoodsatel aastaaegadel võib maapealne osa hävida. Vastavalt elueale jaotatakse: · Üheaastased · Kaheaastased · Mitmeaastased Varred võivad olla erineva kuju ja asetusega. Valgel ristikul roomavad varred vastu maad. Roosal ristikul tõusvad varred. Lapiknurmikal on lapik vars. Varred võivad olla siledad või karvased. Varre primaarne ehitus Esineb ainult üheaastastel vartel, sekundaarne ehitus on mitmeaastastel taimedel, seoses varte jämedamaks kasvamisega. Primaarsel ehitusel katab vart epidermis. Epidermis katab noori varsi ja lehti, mis võivad olla kaetud vahaga. Epipleemil on karvad, peab vastu võtma vett. Järgneb esikoor, teatud sügavusel näeme juhtkimpe
Põhja- Iirimaal elavad nad isegi liivikuil. Liblikas muneb munad 530 kaupa toidutaime lehtede alaküljele. Röövikute toidutaimede loetelu on pikem kui eelmisel liigil. Sellesse kuuluvad mitmed teelehed, mailased, kurerehad, leedrid, peetrileht, emajuur, palderjan, kuslapuud, enelad, lodjapuud. Inglismaal on toidutaimena märgitud veel harilik äiatar ja tui-tähtpea. Sügiseni toituvad röövikud koos võrgendist pesas. Talvituvad varjatult kulusse tehtud talvituspesas. Kevadel roomavad laiali, otsides toidutaimede värskeid lehti. Nukustaadium kestab kaks-kolm nädalat. Lendavad mai lõpust juuni keskpaigani. Mosaiikliblikate peamised looduslikud vaenlased on kiletiivaliste, aga ka kahetiivaliste hulka kuuluvad parasitoidid ning röövputukad. Ka Eestis elav kilplutikas Picromerus 6 bidens võib röövikute tiheda kooselu ajal vähendada oluliselt nende arvu [6, 15]. Lindude eest on röövikud paremini kaitstud
© MIHKEL HEINMAA, kevad 2010 BIOKEEMIA | I TESTIKS | Mihkel Heinmaa YAGB22 | TTÜ | veebruar 2010 I BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS 1. Bioelemendid: H, O, C, N + P, S moodustavad üle 99% kõikidest aatomitest inimekehas. H, O, C, N on nii sobivad elukeemiale, kuna neil on võime moodustada kovalentseid sidemeid elektronpaaride jagamise teel. Bioloogilised makromolekulid: valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. - Molekulaarne hierarhia rakus: Anorgaanilised eellased (CO2, H2O, NH3, N2 NO3 ) > metaboliidid (püruvaat, tsitraat, suktsinaat...
kilpnäärmerakud, kopsurakud Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (emboolia: involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, invaginatsioon ja epiboolia/interkalatsioon) - oska tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide arengust emboolia ehk kattumine- rakkude liikumine, mille käigus tulevased mesodermi ja endodermi rakud liiguvad tulevase ektodermi alla o 1. involutsioon - rakkude sisserullumine, rakud roomavad välimiste rakkude sisepinda mööda blastula õõnsusesse o 2. ingressioon - sisseastumine, üksikud epiteeli rakud muutuvad vabalt migreeruvatest mesenhümaalseteks rakkudeks o 3. delaminatsioon ehk lõhastumine- ühe rakukihi lõhastumine/ migratsioon 2 kihiks. Blastomeerid poolduvad välimisteks ja sisemisteks türarrakkudeks. o 4
ja British Columbias. (http://en.wikipedia.org/wiki/Blueberry) Huvitav on ka mustika eluring. Talvel näeme, et mustikavarred seisvad täiesti alasti. Seega on ta heitlehine kääbuspõõsas. Kuid huvitav on tema paljunemine. Seemnetega paljuneb ta harva ja seda siis, kui mõni lind on marja ära söönud ja tema väljaheited satuvad seemnete arenguks sobivasse kohta. Hoopis sagedam on mustikal vegetatiivne paljunemine. Emastaimel tekivad mulla sees roomavad võsundid. Need otsivad endale sobiva koha, kasvatavad lisajuured alla ja maapinnale kerkibki uus põõsas. Nii tekkinud taimede eluiga on tavaliselt kuni kümme aastat. Selle aja jooksul annavad nad aga alguse juba hulgale uutele mustikataimedele. (http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html) 2.5 Mesimurakas (Rubus arcticus) Mesimurakat tunnevad ilmselt vähesed. Kes on nime kuulnud, need peavad teda ilmselt rabamuraka teiseks nimeks
arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole laisiklased, lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papagoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Konkreetsed näited herbivooridest oleksid koolibri, Galapagose kilpkonn, gorilla, laiskloom jpt. Herbivoorid on siis loomad, kes toituvad taimedest ning neid kutsutakse ka ,,esmasteks tarbijateks". Tihtipeale langevad herbivoorid loomtoidulistele saagiks.
Sooltoru on enamasti ruumikas ja sageli lisanäärmetega selle esimeses osas. Liitsugulised, sigimiselundid ainult mõnedes või spetsiaalsetes sugulülides. Areng otsene või läbi vastsestaadiumi. Jaotatakse kolme rühma: Hulkharjasussid, vöösed ja ketasussid. 29. Enamasti meredes, ~8000 liiki. Igal kerelülil kummalgi pool jäsend, ülemise ja alumise sagaraga, igal sagaral kimp harjaseid. Peas järked, silmad jm meeleelundid. Roomavad, vingerdavad, ujuvad, uuristavad. Erinevaid toitumisviise, osad parasiidid. Suguta (pungumine, paratoomia) ja suguline sigimine, sugurakud lastakse vette, Trohhofoor.N: liivatõlv (Põhjameres),Spirorbidae, ketasuss, Eestis harilik harjasliimukas. 30. Mullas, magevees, meres. Kehaseina epiteeli paksend-vöö, mis talitleb paaritumisel ja munemisel.Mõlemasoolised,areng otsene.Harjased 4 kimbuna alates II lülist, tsöloom,
EKSAMI VARIANDID I VARIANT 1. Iseloomustage DNA ahela ehitust millistest komponentidest ahel koosneb, millised kovalentsed sidemed on komponentide vahel ja millised sidemed on ahela ehituslikuks aluseks DNA koosneb kahest nukleiinhappe ahelast moodustades kaksikspiraal, milles suhkur- fosfaat selgroog on väljaspool ja lämmastikalused asuvad heeliksi sisemuses. Lämmastikalused paarduvad omavahel vesinisidemete abil. Paarid moodustuvad puriinide ja pürimidiinide vahel. Nukleiinhappe ahela ehituslikuks aluseks on 3´5´-fosfordiesterside. 2. Kirjutage ensüümireaktsiooni algkiiruse võrrand (Michaelis-Menten'I võrrand) ja iseloomustage selles olevaid tegureid. Arvutage, millega võrdub suhe v/Vmax, kui substraadi kontsentratsion ületab 8-kordselt Km väärtust. v= Kui [S] = Km, siis v = Vmax/ 2. o Vmax = k2 [ET], (M s-1) o Km= , (M) · Vmax on ensüümi iseloomustav konstant · Vm...
komeete hoiab kindlas trajektooris gravitatsiooni energia. Samasugune siseenergia hoiab ainerakke ainekoostises loomades lindudes, kalades ja inimlikus ihus. Jääb lisada ainevahetuses toimiv ahelreaktsiooni seadus ja energiakoostisosad on valmis materialiseeruma aineks ) Salm 26 Ja Jumal ütles: ,, Tehkem inimesed oma näo järele, meie sarnaseks, et nad valitseksid, kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad! ( Kui inimene eksisteerib galaktika vähendatud mudelina, siis valguskiir lõi inimese oma näo järele, kuid see tähendab seda, et valguskiir on inimese suhtes tema vähendatud mudel. Selles maailmas on kõik suhtelises sõltuvuses, kui galaktika ei saa eksisteerida ilma gravitatsiooni energia olemasoluta, siis tähendab see galaktilist sõltuvust inimkonnast, kuid inimene ei saa eksisteerida ilma valguskiirte olemasoluta
) · Sigimine Paaritumine leiab aset aprilli lõpus või mais. Juulis või augustis muneb emane niiskesse ja sooja kohta - langenud lehtede alla, samblasse, sõnnikuhunnikusse või vanadesse kändudesse - 6... 30 muna. Ühte kohta võib muneda ka mitu emast nastikut. Muna läbimõõt on 18...27 mm. · Areng Inkubatsioon kestab 5...8 nädalat, pojad kooruvad augusti lõpus või septembris ning on koorudes 15...19 cm pikad. Nad roomavad kohe laiali ja alustavad iseseisvat elu. Nastiku eluiga võib ulatuda 16 aastani. · Koht ökosüsteemis Vaenlasteks on madukotkad, toonekured, rebased, nugised, kährikud. Nastiku mune ja noorloomi võivad hävitada rotid. Rästik Vipera berus L. Rästik Vipera berus L. · Kehamõõtmed Kehapikkus on 60...75 cm. · Levik Eestis ja maailmas On levinud kogu Euraasias Inglismaast Sahhalini saareni. Eestis esineb kõikjal. · Arvukus
ja hüatsindid (Hyacinthus) on tuntud dekoratiivtaimed. o Perekond Scilla siniliilia Eestis naturaliseerunult Puschkinia scilloides harilik puskiinia o Hyacinthus hüatsindid Hyacinthus orientalis - idahüatsint Selts Dioscoreales 1 sugukond Dioscoreaceae dioskoorealised 3 perekonda, 404 liiki kosmopoliitne, enamasti troopiline Söödavate risoommugulatega, ravimtaimed Roomavad liaanid Lehed vahelduvad, rootsudega, sõrmroodsed Õied pisikesed, tavaliselt ühesugulised 6 kroonlehte 6 tolmukat 3 kokkukasvanud viljalehte tiivuline kupar o Dioscorea batatas jamss Looduslikult kasvab Põhja Ameerikas. Kasvab niisketes metsades, soodes, võõsastikes. Mitmeaastane roomav liaan südajate lehtedega. Isasõied ja
Värvita, võib sisaldada rakke tsölomotsüüte. Tähtsamad rühmad: klass hulkharjasussid (Polychaeta), klass pisiharjasussid (Aphanoneura), Klass vööussid (Clitellata) (alamklassid: väheharjasussid ja kaanid). 29. Hulkharjasussid (Polychaeta): ehitus, eluviis, näiteid Eestist ja mujalt Ehitus: Igal kerelülil kummalgi pool jäsend ehk parapood, ülemise ja alumise sagaraga, igal sagaral kimp harjaseid. Peas sageli jätkeid, silmi jm. meeleelundeid. Eluviis: Roomavad, vingerdavad, ujuvad, uuristavad; mõned kinnitunult torudes. Mitmesuguseid toitumisviise. On ka parasiite. On suguta sigimist (pungumine, paratoomia, sh. epitookia). Sugurakud lastakse enamasti otse vette. Näited: Eunice australis, Polychaeta, Sabellastarte spectabilis, liivatõlv (Arenicola marina), Tomopteris renata; Eestis: harilik harjasliimukas (Hediste diversicolor), Marenzelleria neglecta. 30. Väheharjasussid (Oligochaeta): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
