KAS KÕIK ROOMAJAD ROOMAVAD? Koostas Leelo Lusik Roomajad olid esimesed Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige maismaaloomad, kes ei Teine tase pidanud paljunemiseks vette Kolmas tase minema Neljas tase Roomajaid leidub nii kuivades Viies tase kui niisketes piirkondades maismaal, magevees ja meredes Mida jahedam kliima, seda vähem neid on Kes on roomajad? Maailma väikseim roomaja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Maailma väikseim madu Teine tase Maailma suurim roomaja Kolmas tase Neljas tase Maailma mürgiseim madu Viies tase on ilmselt sisemaataipan Kõige rohkem inimesi tapab Aasia kobra (50 000 in. a.) Sisalikud Maod ...
Parmude keha pikkus on 7-26 mm. Väliselt meenutab suurepealist jässaka kehaga kärbest. Iseloomulikud on suured eredavärvilised silmad. Elab igal pool maailmas, on väga laialtlevinud. Isased parmud toituvad ainuüksi taimemahladest, emased agressiivsed vereimejad. Paaritumine toimub tavaliselt õhus. Isaloomad järgivad möödalendavaid emaloomi, püüavad nad kinni ja paarituvad lennus, mõnikord ka rohul. Vastsed kestuvad vees ja roomavad seejärel laiali. Kõige huvitavam asi putuka juures minuarust on tema suured eredavärvilised silmad. Toiduahel: Tammepuu leht Parm Konn Kasutatud kirjandus. http://et.wikipedia.org/wiki/Parmlased http://www.zbi.ee/satikad/putukad/karbes/dipter12.htm http://www.flyfishing.ee/?page_id=et/putukad/eesti_putukad/suvi/parmlased/ Artur Kurvits
Viljub alates teisest eluaastast. Kasvamine Sageli on aga kassitapp tüütu umbrohi nii lillepeenardel kui ka juurviljapõldudel. Tüütu seepärast, et kord sinna sattununa kasvatab ta kiiresti oma maa-alused osad mulla kõige sügavamatesse kihtidesse, nii et neid on pea võimatu kätte saada. Peale selle moodustavad nad mullas ka rohkesti harunenud võrgustiku, seega jääb osa temast alati mulda. Kolmandaks paljuneb ta väga kiiresti. Süüdlaseks on kassitapu maa all roomavad võsundid, millel on arvukalt külgpungi. Igast pungast võib areneda uus võsu ja hiljem taim. Ja isegi kui olete suutnud juurtest ja võsunditest lahti saada ei ole veel kindel, et olete vabanenud kassitapust. Tema seemned võivad mulla sees püsida idanemisvõimelistena üle kahekümne aasta ja siis üllatada teid uue kassitapu taime ilmumisega. Levi, kasvukoht ja paljunemine Kassitapp kasvab pärismaisena Euroopas ja Aasias. Eestis on ta tavaline.
Algloomad Aivo Jääger Hõimkond: Kulendviburloomad Viburloomad Kulendloomad Taimviburloomad Loomviburloomad Kulendloomad erineva kehakujuga roomavad kulendite abil toituvad kulendite abil kõik on heterotroofid paljunevad pooldudes veekogude põhjas või hõljuvad osa on parasiidid enamasti meres Kulendlooma pilt Viburloomad püsiva ovaalse kehakujuga viburid (1-palju) liikumiseks toituvad viburite abil ujuvad aktiivselt osa on autotroofid (neil on kloroplastid) osa on parasiidid paljunevad pooldudes, üksikud paljunevad suguliselt Ripsloomad Ripsloomad ehk tsiliaadid (Ciliophora ehk Ciliata) on üks tähtsamaid protistide rühmi, mis kuulub alveolaatide superhõimkonda. Tsiliaate võib leida enamikust veekogudest ja mullast. Tsiliaatide seas on nii endo- ...
Kulendviburloomad Jagunevad kaheks alamhõimkonnaks kulendloomad viburloomad ningi viburloomad veel eraldi taimviburloomad loomviburloomad Kulendviburloomad erineva kehakujuga roomavad kulendite abil toituvad kulendite abil kõik on heterotroofid paljunevad pooldudes veekogude põhjas või hõljuvad osa on parasiidid enamasti meres Nägleeria Elab niiskes pinnases, veekogudes ja levib ka tolmuga õhus. Inimorganismi sattudes põhjustab ta rasket, sageli surmaga lõppevat kesknärvisüsteemi haigust. Eestis õnneks viimast ei leidu. Harilik amööb Düsenteeria siseamööb Harilik amööb on üks
Referaat Üliõpilane: Karin Kinna Üliõpilaskood: 072239 Juhendaja: professor Andres Krumme Tallinn 2011 Termoplastsed polümeerid ehk termoplastid (thermoplastics) on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduval kuumutamisel pehmenevad (veelduvad) ja jahtudes tahkestuvad on taaskasutatavad. Jõu mõjul roomavad (creep). Amorfsed enamlevinud termoplastid on: PMMA, PS, PVC, PC Voolav vedelik on amorfse termoplasti olek, mida iseloomustabviskoosne voolamine. Selles olekus toimub polümeeri sulatöötlus. Materjali vormitavus on tingitud makromolekulide translatoorsest liikumisest. Makromolekulide libisemine põimunud massis saab toimuda ainult reptatsiooniliikumisena. Kristalliinsed enamlevinud termoplastid on: PA, PET, PP,HDPE, LDPE, PTFE, POM
3 pinge range vorm ja liikuv sisu. Tema iroonia muutub peaaegu kõike, millest ta rääkib. Uurijad arvavad, et tema luuled ei peegelda keele abil materiaalset maailma. Igas luuletuses ta ütleb midagi muud maailma kohta, lisaks nendes on ka keelemäng. Näiteks ,,Närvitrükis" (all) on huvitav mõelda, kas ta ikka räägib rästikutest, kes roomavad metsa all, või nendest, mis roomavad keeles? Üdi luule ilmutab modernistlikku huvi keele vastu. Ma ei kirjuta vastikuid ridu ma ei kirjuta vastikuid ridu ma ei kirjuta nastikuid ridu ma kirjutan rästikuid ridu suuri rästikuid ridu 1978. aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega, kuigi juba Juhan Viidingu nime all. Juhan Viiding avaldas pärast raamatut ,,Ma olin Jüri Üdi", tema luules on teadlikku enesepiiramist ja liikumist kindlas suunas, Juhan kasutab eetilist ja alandlikku tooni. Ta
Kattekold Kattekold on Eesti kõige tavalisem kollaliik. Tema varred ei ole küll nii pikad kui karukollal, kuid need on hästi painutatavad. Kattekolla roomavad varred võivad kasvada veidi üle meetri pikkuseks. Korjamisel peab seda eristama looduskaitsealusest karukollast. Kattekollal on lehed laiali või allapoole langenud. Lehe tipud on teravad, jäigad ning ilma valgete karvakesteta. Kattekolla lehed paiknevad varrel, võrreldes karukollaga on neid suhteliselt hõredalt. Alates juunist on kattekollad soetamas endale järelkasvu, ehk neil arenevad eospead. Varre tippu areneb alati ainult üks eospea, kuid karukollal on neid umbes kaks kuni kolm
Self on Kollasel merel lai. Kollane meri sai oma nime selle järgi, et jõed kannavad hõljumina peeneteralist setet, lössi, merre. Sete koosneb tavaliselt peenest liivas või saviosakestest ning on helekollast värvi. See värvibki mere kollakaks. Kollase mere idarannikul on väga tugevad looded, suurim kõrgus on 8 meetrit. Ida- Hiina meres on Kuroshio hoovus, mis on maailmas suuruselt teine soe hoovus. See mõjutab ka Kollast merd. Kollase mere põhjas roomavad kühmulised meripurad ning kaljupragudes on ka merisiilikud. Uuringud näitavad, et piirkonnas kõige olulisem koht rändlindudele on kogu Ida-Aasia, kus on vähemalt 35 erinevat liiki esindavat lindu. 16.juulil 2010 toimus suur naftareostus, kui gaasijuhe plahvatas sadamas Dalian. See tekitas laiaulatusliku tule. Umbes 1500 tonni levis üle merepinna mille pindala oli 430 km. Kalapüük peatati augustini. 800 kalapaati ja 40 spetsialiseeritud laeva olid kohustatud leevendada kahju keskkonnale
Viies tase Maguskartul ehk bataat pärineb nagu kartulgi LõunaAmeerikast Paljude Aasia ja LadinaAmeerika maade põhitoiduaine. Suurim kasvataja on Hiina, millele järgnevad Indoneesia, Vietnam, Jaapan jpt troopilistes maades Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Taime maapealsed osad on pikad roomavad varred, pikkusega kuni 5 meetrit Lisaks juurviljaletile leiab bataate juba mitu aastat ka meie aiandites ja puukoolides Tööstuslikult valmistatakse maguskartulist tärklist, krõpse, jahu ja alkoholi Ameerikas kasvatatakse kahte sorti maguskartulit: 1. Kuiv sort, millel on hele viljaliha ja jahune konsistents peale keetmist 2. Mahlane sort kollakasoranzi viljaliha ja mahlase konsistentsiga peale keetmist. Tarvitamine
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Harilik rästik Vipera berus Koostas: Kärt KaasikAaslav Klass: 7.b Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus 2 Elupaik ja levik Eestis 3 Tunnused 4 Toitumine 5 Paljunemine 6 Maomürk 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 ...
lehtrina eoslad lehtri keskel eraldi pruunidel lehtedel kasutatakse dekoratiivtaimena ja rahvameditsiinis ussnugiliste tõrjeks risoomi tarvitavad toiduks veised, metssead KILPJALG üks suur, kolmnurgakujuline, pika rootsuga liitsulgjas leht kuivalembene ja talub hästi ka eredat valgust risoomi kasutatakse mitmel pool toiduks KOLLAD varred sageli pikad, roomavad,kaetud väikeste lehtedega igihaljad varre tippudes eospead kasvavad väga aeglaselt ei tohi korjata Eestis 6 liiki Kattekolla välisehitus KATTEKOLD lehed asuvad varrel rõhtsalt lehetipp jäik, torkiv eospead ühekaupa püstiste varreharude tippudes eospulbrit kasutatakse meditsiinis ja tehnikas
211 kuud. Fourth level Hiliskriidiajastul olid Fifth level kukkurloomad härjasuurused loomad. Kukkurloomade sigimine. Enamiku imetajaliikide Sageli hukkub suur osa järglased arenevad emaslooma pesakonnast, sest emal pole emakas, kus nad saavad toitu piisavalt nisasid poegade platsenta kaudu. toitmiseks. Kukrusse roomavad vastsündinud ise ja kinnituvad nisade külge, piim pritsib neile suhu. Kängurudel sünnib tavaliselt üks poeg korraga. Teistel kukrulistel, eriti aga väikestel liikidel on suured pesakonnad. Koaala karu Väga aeglane Click to edit Master text styles Toitub ainult euka lüpti Second level lehtedest Third level Kütitakse karusnaha tõttu Fourth level
ROOMAJAD 4 suurt rühma: 1. sisalikud 2. maod 3. kilpkonnad 4. krokodillid Eestis 5 liiki: 1. arusisalik 2. kivisisalik 3. nastik 4. rästik 5. vaskuss ROOMAJATE VÄLISEHITUS: elavad valdavalt maismaal, mõned vees kõigusoojased osal pole jäsemeid sisalikud roomavad maod looklevad ehk siuglevad enamasti arenevad järeltulijad nahkja või lumiainest koorega munas järglased arenevad moondeta hingavad ainult kopsudega sarvestunud kuiv nahk ( sarvestunud soomused) kaitseb: kuivamise eest vaenlaste eest ümbruskonna mõjutuste eest ROOMAJATE SISEEHITUS: sisalik madu Kehakatted soomused
pohlaga, ehkki nad kuuluvad eri taimesugukondadesse. Leesikas armastab ka pohlast pisut valgusküllasemat kasvukohta. Kasvukoht Leesikas kasvab laiuvate padjanditena lagedatel liivastel aladel: luidetel, mõhnade lagedel, looaladel, nõmmedel. Kasvuks vajab valgust ja kuiva pinnast; varjus jääb kiduraks. Leesikas on väga aeglase kasvuga, seega tuleb lehtede kogumisel jälgida, et ei vigastataks varsi ja juuri. Leesika varred on puitunud, tugevasti harunenud, lamavad või roomavad ja võivad juurekaelast ulatuda pea 2 m kaugusele. Lehed on paksud, nahkjad, enamasti kaheaastased, äraspidimunajad e. tilga kujulised, sujuvalt aheneva alusega, lehe alumisel küljel näha peenike võrgustik. Õied valged, kellukjad 3-10 kaupa tipmistes kobarates. Õitseb mais, viljad - luuviljad - valmivad augustis. Leesika helepunaseid kobaras asuvaid vilju võib pidada pohladeks kuni maitsmiseni. Siis selgub, et maitse on teine - jahukas ja maitsetu ning suure lapiku seemnega
" Kirjandusuurijad on jõudnud tõdemuseni, et ta luule ei peegelda keele abil mitte niivõrd materiaalset maailma, kuivõrd keelt ennast. Muidugi ütleb ta samal ajal ka midagi muu maailma kohta, kuid vaid keelemängudele lisaks. ,,Näiteks alustab Üdi valikut ,,Närvitrükis" järgmine lühike tekst: ,,ma ei kirjuta vastikuid ridu / ma ei kirjuta nastikuid ridu / ma kirjutan rästikuid ridu / suuri rästikuid ridu." On põhjust küsida, kas Üdi ikka räägib neist rästikutest, kes roomavad metsa all, või pigem nendest, mis roomavad keeles ja kõlavad kokku ,,vastikute" ja ,,nastikutega". Võib arvata, et tõele lähemal on teine variant. Juhan Viiding avaldas pärast raamatut ,,Ma olin Jüri Üdi" veel uudiskogud ,,Elulootus" (1980) ning ,,Tänan ja palun" (1983). ,,Viidingu luules on teadlikku enesepiiramist ja liikumist kindlas suunas, teenäitajaks eetiline ning alandlik toon. Varem kadus eetilisus iroonia sisse ära, ühtäkki aga tuli seda võtta päris tõsiselt
ümardunud, ogarteravikuga, lehe serv täkiline kuni saagjas. Lehelaba pikkus 1...5 cm ja laius 1...4 cm, rootsu pikkus 1...3 cm. Ülemised lehed on kitsamad, teravama pikemalt teritunud tipuga ja saagja servaga. Vars ja maaalune osa Maapealsed varred jagunevad õitsevateks ja mitteõitsevateks, viimased tekivad alles õitsemise lõpul. Õitsevad varred on püstised, kuni 0,5 m pikad, mitteharunevad. Mitteõitsevad varred on mööda maad roomavad ja juurduvad, kuni 65 cm pikad, kõik varred on kaetud valgete karvadega. Maaalune osa: Risoom nöörjas, harunenud. 1. Süstemaatiline kuuluvus 2.Eluvorm 3.Paljunemine 4.Kaitse 1. Kuulub huulõieliste 2. Mitmeaastane sugukonda, ühekojaline rohttaim. koldnõgese Kõrgus 15...50 cm. perekonda. 3.Paljuneb seemnete 4.Ei kuulu kaitstavate abil ja vegetatiivselt taimede nimekirja. juurduvate
Mustikas Mustikas on 15-40 cm kõrgune tõusvate või püstiste ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega taim. Mustika lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied on aga rohekasvalged, roosaka varjundiga, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Talvel seisavad mustikavarred täiesti alasti. Seega on ta heitlehine kääbuspõõsas. Mustika paljunemine on väga huvitav. Seemneid kasutab ta selleks harva ja seda siis, kui mõni lind on marja ära söönud ja tema väljaheited satuvad seemnete arenguks sobivasse kohta. Hoopis sagedam on mustikal vegetatiivne paljunemine. Emastaimel tekivad mulla sees roomavad võsundid. Need otsivad endale sobiva koha, kasvatavad lisajuured alla ja maapinnale kerkibki uus põõsas. Nii tekkinud taimede elu...
Ravimina kasutatakse mustikalehti, mis sisaldavad parkaineid rohkem kui marjad. Huvitav on ka mustika eluring. Talvel näeme, et mustikavarred seisvad täiesti alasti. Seega on ta heitlehine kääbuspõõsas. Kuid huvitav on tema paljunemine. Seemnetega paljuneb ta harva ja seda siis, kui mõni lind on marja ära söönud ja tema väljaheited satuvad seemnete arenguks sobivasse kohta. Hoopis sagedam on mustikal vegetatiivne paljunemine. Emastaimel tekivad mulla sees roomavad võsundid. Need otsivad endale sobiva koha, kasvatavad lisajuured alla ja maapinnale kerkibki uus põõsas. Nii tekkinud taimede eluiga on tavaliselt kuni kümme aastat. Selle aja jooksul annavad nad aga alguse juba hulgale uutele mustikataimedele.
laike. Ilusate erkkollaste õite pärast on koldnõgest vahel ilutaimena kasvatatud. Kuna ta kasvab looduslikult varjukate metsade all, siis sobib talle iluaiaski otsese päikesevalguse eest varjatud koht. Teiseks peab arvestama, et ilusasti kasvab koldnõges vaid viljakal mullal, igasugusele kehvale maale pole mõtet teda külvata. Kui aga talle oma uus elupaik meeldib, siis pole teil temaga enam muret. Kui koldnõgesed juulikuus oma õitsemise lõpetavad, siis ilmuvad maadligi kasvavad roomavad varred. Need katavad varsti üpris suure ala emataime ümber ja sobivatel tingimustel juurduvad. Nii võimegi saada endale ilusa tumerohelise pehme vaiba. Seega ei ole koldnõges väärtuslik ilutaim vaid õitsemise ajal, vaid ka pärast seda. Ilu pole aga ainus, mis koldnõgesel pakkuda on. Õite kaunis ergas värvus on tegelikult mõeldud ikkagi tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks. Viimseid kostitatakse mesimagusa nektariga
kulub umbes kakskümmend aastat. Sellise aeglase arengu tõttu on karukold võetud looduskaitse alla. Teda ei tohi metsas üles kiskuda! Karukold on meil küllaltki tavaline taim ja nii võib tekkida küsimus, miks teda kaitstakse. Põhjus kaitsemiseks on igati olemas. Varem kasutati teda massiliselt tubade kaunistamiseks ning pärgade ja vanikute tegemiseks. Selleks sobib ta tõepoolest hästi. Karukolla roomavad tõusvate okstega varred on kuni paari meetri pikkused ja hästi sitked. Neid pole kerge katki teha isegi siis, kui selleks soov on. Karukold tundub võrreldes teiste kollaliikidega ka tunduvalt pehmem, sest tema lehed on pehmemad ja suunatud varre tipu suunas. Hea eristamistunnus teistest koldadest on ka pikk valge karvake iga pisikese peenikese lehe tipus. Kasu võib karukollast saada ilma teda oluliselt kahjustamata. Selleks imeallikaks on karukolla
NASTIK Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Isased on emastest kuni poole lühemad - vaid kuni 70 cm. Nastiku peamiseks tunnuseks peetakse heledaid laike kukla piirkonnas, mis on tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged. Samal ajal võib Saaremaal kohata ka täiest musti, ilma kuklalaikudeta isendeid. Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta roomab kiiresti, võib ronida ka puudel ja ujuda vee all. Nastik on hea ujuja - ta võib ujuda kaldast mitme kilomeetri kaugusele ning sukelduda mitmekümneks minutiks. Elupaikadena eelistavad nastikud märjemaid alasid - jõgede, järvede ja tiikide kaldaid, niiskeid metsi ja lamminiite. Lääne-Eestis elab ta ka mererandades. Nastik võib elada ka koduaias ja isegi mahajäetud hoonetes. Vanasti peeti taluõues elavat nastikut koduussiks, nad harjusid hõl...
Juudid Eestis Martin Kivisild Juute on estis väga vähe natukene üle 5000 juudi.Suuremas osas Tallinnas, Tartus ja Pärnus.Kahjuks aga juute on Eestis aina vähem.Juutide toidukultuur on range nende usu judaismi pärast. Kõik juudi toit on Koššerne, Koššer on söögitegemise religioosne taust või paljudele tegelikult elustiil. Ehk selgitab asja ka ütlemine, et söök, mis ei ole hingele hea, ei ole ka kehale hea. Loom, keda kõlbab süüa, on jumala plaani järgi loodud. Kalal peavad olema soomused ning uimed ja sestap ei ole soomusteta angerjas ega uimedeta krevett koššer. Lindudest on lubatud kodulinnud nagu kanad, pardid, haned ja kalkunid. Keelatud on kumera noka ja röövlinnu küüntega isendid. Kõik roomavad olendid, samuti ka putukad on keelatud. Juudid ei kasvata sigu. Sealiha söömine on keelatud, tõenäoliselt sellepärast, et siga on ainus loom, kellel pole muud otstarvet kui saad...
külmas ja pimedas igavese pôrgutuule käes: Helena ja Paris, Kleopatra, Achilleus, Tido, Tristan põrgu 3.-7. ring valvuriks kolmepäine peni Kerberos, ogarditele sajab kaela lakkamatut vihma; toorutsejad ja vägivallatsejad on alasti ja püherdavad porises soos, hammustades ja kratsides üksteist; türannid rabelevad keevas veres, silmakirjatsejad roomavad maas, suutmata vabaneda oma kullatud tinamantlitest; ülbetel trubaduuridel soolikad ripnemas, maharaiutud pead käes põrgu 8. ring kupeldajad prostituudid, petised, reeturid, kupeldajad paavstid langevad leegitsevasse kaevutaolisse auku, pea alaspidi põrgu 9. ring ehk kolmenäoline Lucifer, kelle lôugade vahel on kôige patusemad põrgu pôhi reeturid: Juudas, Cassus ja Brutus Puhastustuli e
.................................................8 HARILIK KURK Harilik kurk ehk kurk on kõrvitsaliste sugukonda kuuluv üheaastane rohttaim. Arvatavalt pärineb see India põhjaosast. Tänapäeval kasvatatakse kurke kõikides maailmajagudes ning köögiviljadest jääb kurkide kasvatamine kogu maailmas populaarsuselt alla vaid tomatitele, sibulatele ja kapsastele. Kurk on rohtse varrega taim, kes roomab maapinnal või ronib köitraagude abil. Meie kasvatatud kurgid olid avamaal maapinna peal roomavad. Peavars kasvab avatud kasvukohas tavaliselt 1-2,5 meetri pikkuseks nii nagu ka meil. Lehed on viisnurkse kujuga, lehelaba on kaetud harjakarvakestega. Kurgi viljaks on kõrvitsavili ehk ebamari, milles on tavaliselt kolm, harvem neli seemnekambrit. Lühiviljaliste viljade pikkus on 5-13 cm, pikaviljalised on üle 20cm. Kurkide värvus varieerub rohelisest tumeroheliseni. Juured võivad kasvada kuni 1,5 meetri kaugusele taimest. KURKIDE KASUTAMINE
§ Väikesed selgrootud neelab ta tervelt alla aga suurema saagi tükeldab lõugadega § Apteegikaan toitub aga selgroogsete loomade, sealhulgas imetajate verest § Need kaks kaaniliiki elavad vees, aga jätavad oma munakookoni maapinnale § Apteegikaani on kasutatud ka ravimiseks § Hobukaane võime näha ka tavalises tiigis Hulkharjasussid: § Nemad elavad peamiselt meres § Igal kehalülil on neil paar harjaseid § Nad roomavad merepõhjas § Toiduks on neile vetikad või muda, osa liike on läinud üle röövel eluviisidele § Suuremad ussid jahivad ka kalade maime § Nemad ise on omakorda toiduks vähkidele, kaladele ja ainuõõssetele § Roheline paloolouss on toiduks ka inimestele (pilti ei leidnud) § Harjasliimukas on läänemeres elav hulkharjasuss , kes võib kasvada kuni 12 cm pikkuseks ja 6 mm laiuseks Aitäh!!!
Ning lõpuks on sinika puhmas mustika omast tunduvalt suurema kasvuga. Huvitav on ka mustika eluring. Talvel näeme, et mustikavarred seisvad täiesti alasti. Seega on ta heitlehine kääbuspõõsas. Kuid huvitav on tema paljunemine. Seemnetega paljuneb ta harva ja seda siis, kui mõni lind on marja ära söönud ja tema väljaheited satuvad seemnete arenguks sobivasse kohta. Hoopis sagedam on mustikal vegetatiivne paljunemine. Emastaimel tekivad mulla sees roomavad võsundid. Need otsivad endale sobiva koha, kasvatavad lisajuured alla ja maapinnale kerkibki uus põõsas. Nii tekkinud taimede eluiga on tavaliselt kuni kümme aastat. Selle aja jooksul annavad nad aga alguse juba hulgale uutele mustikataimedele. 2. Mustikas kui ravimtaim Rahvameditsiinis kasutatakse marjade kõrval ka lehti ja varsi nii õitsemise kui ka kogu suve jooksul. Ilmselt on õigem koguda varsi lehti ikkagi suve algul, kui nad on veel noored ja pehmed
Hiliskriidiajastul elas kukkurloomi kogu maailmas, nad olid kuni härjasuurused loomad. Sigimine Enamiku imetajaliikide järglased arenevad emaslooma emakas, kus nad saavad toitu platsenta kaudu. Kukruliste loode viibib emakas ainult lühikest aega. Näiteks on vastsündinul kängurul välja kujunenud vaid suu ja eesjäsemed, kõik muu on arengu algjärgus. Enamikul liikidel kasvavad pojad kõhul asetsevas nahakurdudest kukrus, mille kõhupoolset seina toetavad kukruluud. Kukrusse roomavad vastsündinud ise ja kinnituvad nisade külge, piim pritsib neile suhu. Lahkumiseks valmis Kängurupoeg võib oma ema kukrus veeta kuni 11 kuud. Kuu pärast sündimist on tal tekkinud tagajäsemed ja saba, ent ta on jätkuvalt nisa külge kinnitunud. Mõni kuu hiljem näeb poeg, austraalia hüüdnime järgi joey, välja nagu väike täiskasvanu, topib oma pead kukrust välja ning teeb ka lühikesi jalutuskäike. Lõpuks lahkub ta kukrust,
MOLEKULAARMOOTORID 1) Motoorsete valkude (=molekulaarmootorite) mõiste, funktsioneerimise põhimõte, esindajad ja molekuli ehitus. Motoorsed valgud e. mootorvalgud - valgud, mis transformeerivad ATP-energia liikumisenergiaks. ATP hüdrolüüs kutsub esile ja kontrollib mootorvalgu konformatsiooni muutusi, mille tulemusena toimub ühe molekuli libisemine või sammumine teise suhtes. Suunatud liikumise tekkeks peavad mootorvalgud pöörduvalt assotiseeruma/dissotsieeruma valgu (polümeeri), pinna või rakuorganelliga. Molekulaarmootorid on lineaarsed või roteeruvad. Lineaarsed - libisevad/roomavad mööda polümeeri; roteeruvad - töötavad rootor-staator põhimõttel. Mootorvalgud on nt. müosiin, düneiin, kinesiin. Müosiin koosneb 2 raskest ja 4 kergest ahelast (vt. pilt slaidilt 24) 2.) Mikrotuubulite koostis (NB! tubuliin), ehitus, geomeetria, polaarsus . Millised rakustruktuurid on neist ehitatud ja kuidas töötavad. Düneiini ja kinesiini koo...
Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole üliaeglaste liigutustega laisiklased, lenddraakonid (väikesed sisalikud), lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papagoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Maailma suurim madu ANAKONDA (5-6 m, harva kuni 10 m) elab kõikjal Lõuna-Ameerikas ida pool Ande. Ta toitub peamiselt väikestest lindudest ja närilistest. Anakonda pole mürgine. Saaki varitseb ta sogases veel ning surmab selle oma keha keerdudega kägistades.
lill, karikakar, päevalill, paiseleht jt.) Süstemaatika alused Roosõielised Roos Mitmeaastased põõsad. Õis suur, P viietine. Viljaks õiepõhjast moodus- tunud ebavili (harilik kibuvits, mets- E kibuvits, kurdlehine roos jt.) R E Maran K Mitmeaastased rohttaimed. Õied väikesed, korrapärased, viietised. O Varred peened, sageli roomavad. Lehed enamasti liitlehed (hanijalg, N tedremaran, roomav maran jt.) D Maasikas Mitmeaastased rohttaimed. Õied valged, lehed kolmetised. Viljaks õiepõhjast moodustunud ebavili pinnal olevate pähklikestega (maasikas, muulukas). Süstemaatika alused Roos Kurdlehine roos L I Tihe, 1- 1,5 m kõrgune põõsas. Õis korrapärane viietine, tume- lillakas-
ette. Tol hetkel lõi välja Pauli siiras lahkus, kui tegi ettepaneku viia Kropile ja Tjadenile praadi süüa. Mehed hakkasid rohkem väärtustama enda elu ja sõpru, kellega nad olid koos rindel käinud, kellega koos oldi tehtud nalja, elatud üle kurbushetki ning kes olid neid kaitsnud ja nendele toeks olnud. Peale suure hirmu muudab inimesi näiteks ka surma nägemine. Raamatus kirjeldas, kuidas nad näevad mehi ilma huulteta, ilma alalõuata, ilma näota. Näevad mehi, kes roomavad maas oma purukspekstud jalgadega ning nägid lamajat, kelle puusaliigese asemel oli verine lihapuder luukildudega. Elu oli nende jaoks saanud uue tähenduse. See oli saanud hoopis teise mõtte. Surma nägemine oli neid muutnud külmaverelisteks ja hullumeelseteks. Kuigi nad olid veidi ettevaatlikumad, tapsid nad siiski külmavereliselt ja halastuseta. Sõda muudab inimesi kalkideks ja hullumeelseteks. Paul päris selliseks siiski ei muutunud.
33. Magu on väga tähtis, kui magu poleks voolaks kogu toit otse jalgadesse(6a) 34. Ämm on vanematest selle ema, kes abiellub võõra perekonnaga (7a) 35. Vanaema ei päevita enam topless, sest tema topid on natukene lotendama hakanud(6a) 36. Vanaema on selline tädike, kellel enam hambaid pole ja kellel on paksud kintsud. Ta paneb need ööseks öökapi peale (6a) 37. Kana muneb mune, siga muneb vorste (5a) 38. Koduloomad on need, kes roomavad seinte sees (7a) 39. Need lehmad kes rohkem ringi jooksevad ja udarat raputavad, teevad jogurtit (5a) 40. Kui keegi ära sureb, siis riputatakse vardasse pool lippu (4a) 41. Põlvekeder on kauss, mis on põlve all, et kui peaks vesi põlve tulema (5a) 42. Kui teed silmad lahti ja kõik on must, siis oled teadvuseta (7a) 43. Keha lõpeb kingadega (5a) 44. Vanemad inimesed lapsi ei saa. nende munasarjad on otsa lõppenud ja mehel on lisaks veel proteesiprobleemid (9a) 45
Et neid elajaid eemal hoida, tuuluta kapi sisu regulaarselt. PROBLEEMID INIMESELE Koid on kodudes üsna tavaliseks probleemiks. Kuigi nad ei kujuta ohtu tervisele, on nad siiski kodumajapidamises kahjuriks tõsise kahju tõttu, mida nende vastsed põhjustavad riietele, kangastele, karusnahale, nahale ja vaipadele. Sageli on esimeseks märgiks koidest kangakahjustused, kuid tavaliselt ka: - Täiskasvanud koid (sageli pigem roomavad kui lendavad); - Tõugu moodi vastsed (koiröövikud); - Siidised torud või kastid, kus koivastsed elavad; - Nukud (siidikookonid), milles vastsed arenevad koideks. Seetõttu tuleb varjatud kohtadest imeda regulaarselt tolmu, et kõrvaldada koimunad enne nende koorumist. Kui koiliblikas lendab ruumis, siis tuleb selgeks teha koht, mida vastsed kahjustavad. Siis on võimalik kasutada tõrjemeetodeid. Tõrjemeetodid jagunevad kaheks:
Inimene hindab kõrvitsa kasvatamisel eeskätt vilju, ehkki eriotstarbel saab kasutada ka lehti ja õisi. Kõrvitsa vili on oma olemuselt tegelikult mari. Kõrvitsaliste perekond - Harilik kõrvits ehk Cucurbita pepo on suur üheaastane taim. Kõige paremini kasvab ta soojas ja kuivas kliimas. Kuna kõrvits on nõudlik mulla niiskuse suhtes, siis kasvatatakse teda Kesk- Euroopas ja mujal parasvöötmes, sealhulgas ka Eestis. -2- Kõrvits on rohttaim. Tema roomavad varred võivad kasvada kuni 5 meetri pikkuseks. Köitraagudega võivad varred toele üles ronida. Kõrvitsa varred on sügavasoonelis ed, teravakandilis ed. Õie läbimõõt on umbes 30 cm. Juured ulatuvad 3-4 meetri sügavusele ja 3-5 meetri kaugusele. Viljad kaaluvad tavaliselt 5- 20 kg, läbimõõt ulatub kuni 40 cm-ni. Toiduks saab kõrvitsat kasutada mitmel moel, Eestis peamiselt keedetult salati või supina. Kabatsokk ehk puhmikkõrvits ehk melonkõrvits on hariliku kõrvitsa teisend
● nahahaigusele (ekseemile, pügaraigile) ● parasiitidele (sügelised, kirbud, täid, ussid) ● ülitundlikusele mõne toiduaine, ravimi või nahaga kokkupuutunud ärritaja suhtes (nõgestõbi) ● nakkushaigusele (tuulerõuged) ● harvem võib sügelemist põhjustada ka närvipinge ja muretsemine SÜGELISEED Nakatumine peaaegu nähtamatute lestadega (Sarcoptes scabiei), mis uuristavad nahasse käigud. Lestad munevad neisse 2-3 muna päevas. Vastsed kooruvad, roomavad nahale ja rajavad uusi käike. Tugev sügelus on tingitud allergilisest reaktsioonist lestade süljele või väljaheidetele, põhjustades kratsimist. Haigus levib nahk-naha kontakti teel, sageli käest kinni hoides, voodi korrastamisel või teiste otseste kontaktide teel. Sümptomid: ● Intensiivselt sügelev lööve erinevate elementidega- kühmude, täppide ja villidega, sageli kätel ja jalgadel ● Lööbe lähedal on sageli näha peened looklevad jooned
Teisisõnu õistaimed. Nad olid kõige hilisema tekkega. Õistaimed kohastusid erinevate elutingimustega maismaal ja osa neist levis tagasi vette. Katteseemne ehk õistaimed ehk angiospermid on kõigist taimedest kõige edukamad. 10 Loomariigi evolutsioon 11 Esimesed loomad Esimesed hulkraksed loomad (umbes 700 miljonit aastat tagasi) olid selgrootud ja nad elasid meres. Eelajalooliste selgrootute järglased ujuvad ja roomavad ikka veel ookeanides. Nende hulka kuuluvad ussid, korallid, merekarbid, teod, meritähed, käsnad, kaheksajalad ja kalmaarid. 12 Selgroogsed Kalad olid esimesed selgrooga loomad, kellel on sisemine skelett, ning ühtlasi on nad kõige paremini vees elama kohanenud loomad. Tekkisid 500 miljonit aastat tagasi, vanaaegkonna keskel. Nende keha kattis kaitsvatest kilpidest rüü, mistõttu nad olid väga kohmakad. 13
niipea kui mõnda aega protsessidega tupik, pööras ta tagasi ja otsis teed teises suunas. seene miscroscopic võttis ainult 4 tundi täita kõik liigutused labürindi ja leida õige tee suhkrut. aga, mis veel tähtsam, kui on juba mööda labürinti seene mütseel otshchipnuli tüki ja on taas teinud labürindi sissekäik, pannes lõpus suhkur, on üks idud äratuntavaid valis lühim tee väljapääsuni laste labürindi ja suhkruga, ja teine lihtsalt "ronis" seinte labürint ja roomavad laes. seega, lihtsa mold leidsin mitte ainult algused mälu, aga ka võimet tegeleda probleemide ebatüüpiliste reziim, mis räägib olemasolu grib luure. ohtliku hallitust mold saadab meid kõikjal, ta on tohutu kolooniad elab vannitubades, korterid, õhusahtid, ja mis kõige häirivam, meie külmikud. seepärast inimesed lihtsalt teda ei märkaks. sa poleks pidanud. lisaks asjaolule, et mikroskoopiline seen on võimelised hävitama terve hoone, ta on endiselt ja on mürgine inimkeha
Kunst avab tee maailma mõistmisele Elan tohutult suures maailmas, kohas, mida ma ei tunne ega mõista kunagi täielikult. Millest ta koosneb ja mis värvi ta on? Elab seal veel minu sarnaseid, kes roomavad mõistmatuses, põgenevad tegelikkuse eest ja riskivad iga oma keharakuga, et leida kindlustunne ja rahulolu siin, meie maailmas? See koht koosneb arglikest kontuurjoontest, rämedatest värvilaikudest, mida olen püüdnud hüsteeriliselt kustutada, et pealtvaatajate silmi mitte ärritada. Tunnen, kuidas iga vale samm määrib mu eluportreed nagu jõuline pintslitõmme lumivalgel paberil. Vahest tundub maailm
Maod Harilik nastik (Natrix natrix) Emased nastikud on kuni 1,5 meetrit pikad, isased poole lühemad. Neid tunneb ära kahe suure kollase poolkuukujuliste laikude järgi, mis nende pea tagaosa külgedel asetsevad. Nastikud toituvad konnadest, kaladest, hiirtest, putukatest, sisalikest ning linnupoegadest. Neid võib kohata veekogude äärealadel, ehk järvede, jõgede, ojade, tiikide ja soode, rabade juures, ehk seal, kus leidub nende peamist toitu konni. Nad roomavad kiiresti, ujuvad ja sukelduvad hästi ning võivad ka puude otsas ronida. Nastikud proovivad alati inimeste eest põgeneda, kui see aga ei õnnestu, võtavad sõjaka poosi, keerates end rulli ja sisistavad valjult, viskavad pead ettepoole, eritades vastikuid aroome Nastikut on võimalik ka kodustada. Ta harjub inimestega, võtab vastu toitu ja ei karda neid. Looduses on nastikul ohtralt vaenlasi - madukotkad, toonekured, rebased, nugised jne. Mune ja noorloomi võivad süüa ka rotid
ja punamullad (troopilistes kõrbetes). Taimestik: Kõrbetes ja poolkõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on vee puudus seda on väga raske saada. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse kuumakõrbeis. Nende raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused kohastumused. Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed, mis peegeldavad osa energiat tagasi. Taimed on peamiselt roomavad võserikud ja lühikesed puitunud taimed. Lehed on väiksed, tugevad ja kaetud kutiikulaga - rasvataolise kihiga taime pinnal, mis aitab ära hoida liigse veekaotuse. Lehed on täis toitaineid ja täidavad ka veereservuaaride otstarvet. Kaktustel on lehed taandarenenud ja fotosüntees toimub varres. Mõned taimed avavad oma õhulõhed ainult öösiti, siis kui aurumine on minimaalne. Vee kogumiseks on osadel taimedel ulatuslik
Ekvatoriaalsed vihmametsad. Koostas : Birjo Prisko Kuldre Kool 8.klass Paiknemine: Iseloomulikud omadused: O kliima on aastaringselt soe ja niiske; O sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); O taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; O taime- ja loomaliike kõige rohkem; O paljud linnud talvituvad vihmametsades; O vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Ülevaate saamiseks on siia toodud kolmest erinevast paigast vihmametsade kliimadiagramme: Tavalise päeva kirjeldus vihmametsas: Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Hommikupoolikul palavus suureneb ja temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved...
Peipsi järv Eestis on ligi 1200 üle ühehektarilise pindalaga järve ja lisaks veel umbes 20 000 väikest rabalaugast. Järved võtavad enda alla ligi kahekümnendiku vabariigi pindalast. Ja nende kõigi hulgast valisime meie Peipsi järve, mille pindalaks on 3555 km², millest 44% kuulub Eesti Vabariigile ja 56% Vene Föderatsioonile. Ta on pindala poolest Euroopa neljas järv ja suurim piiriveekogu. Eesti ajaloos ja kultuuriloos on Peipsi järv väga tähtsat osa etendanud. Järv on andnud rahvale toidust, olnud ühendustee, kujunenud idapiiriks, olnud korduvalt rindejooneks ja ägedate lahingute tallermaaks. Peipsi suurim rikkus on vesi, mille kvaliteeti hinnatakse suhtelistelt heaks. Peipsi vett ei vajata ainuüksi Narva hüdrojaama tööshoidmiseks ning Eesti ja Balti soojusjõujaama katelde jahutamiseks, järvel on suured perspektiivid ka Kirde-Eesti joogiveena. Järve suubub umbes 30 jõge, neist suurimad on Ve...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Laura Freivald VAARIKAS JA MAASIKAS Referaat Tallinn 2014 Laura Freivald SISUKORD Laura Freivald Töö eesmärk on õppida referaadi õiget vormistamist, mida kasutada lõputöö koostamisel. Samuti arendada oma oskuseid WordOffice'i kasutuses. 1 Vaarikas Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Roosilaadsed Rosales Sugukond: Roosõielised Rosaceae Alamsugukond: Roosilised Rosoideae Perekond: Murakas Rubus Liik: Harilik vaarikas Harilik vaarikas (Rubus idaeus) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv ...
kõrbes Swah' oaas, Al-Kufrah oaas ja Wd an-Narn. Seevastu Qarah nõos on vesi soolane, mistõttu seal on vaid soolakuid ja soid. Kõrbete raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused kohastumused: · Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed, mis peegeldavad osa energiat tagasi. Neil taimedel on ka sageli ebameeldiv lõhn või maitse. Taimed on peamiselt roomavad võserikud ja lühikesed puitunud taimed. Lehed on väiksed, tugevad ja kaetud kutiikulaga - rasvataolise kihiga taime pinnal, mis aitab ära hoida liigse veekaotuse. Lehed on täis toitaineid ja täidavad ka veereservuaaride otstarvet. Kaktustel on lehed taandarenenud ja fotosüntees toimub varres. Mõned taimed avavad oma õhulõhed ainult öösiti, siis kui aurumine on minimaalne.
SISSEJUHATUS Harilik rästik on üks kahekasteistkümnest liigist, kellel on veel seitse alamliiki. Rästikut eritastb teistest madudest tume siksak joon, mis asub seljal. Rästik kasvab 60-75 cm pikkuseks. Pikimad rästiklased on gütsa ja Lõuna-Aasia ning Kagu-Aasia ahelr. Pisim rästiklane on stepir. Rästiku ladinakeelne nimetus on Vipera berus. Rästik kuuub looduskaitse alla. Rästikud kardavad inimesi väga. Kui nad inimest näevad, siis nad roomavad ära nagu oma elu eest. 3 RÄSTIKU EHITUS Rästiku välisehitus Rästikut eristab teistest madudest, selle järgi, et tal on seljal tume siksak joon, ülejäänud keha on punakashall, mõned rästikud on punakad. On olnud erandeid, kui siksak joon puudub, siis on rästik nastikust erandatav selle järgi, et tal puuduva heledad laigud silmade juures. Nad kasvavad 60-75 cm pikkuseks. Pikimad
hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole üliaeglaste liigutustega laisiklased, lenddraakonid, lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papakoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada need, kes on suutelised liikuma tihedas padrikus okaapid, suurimad inimahvid -
Tiiu Uibo KÕRBETAIMED SOOLAROHI kuivanud moega okkaline puhmas kasvab Jordaania liivakõrbes. Teda iseloomustab suur soolataluvus ning veidi lihakad varred ja soomusjad lehed. KÕRBEUBA Sturti kõrbeoa kirkad õied on krooniks pärast korralikke vihmu haljendama löönud Austraalia kõrbetele. Kõrbeoa varred roomavad mööda maapinda mitmeid meetreid. Enne uut põuaaega on uba jõudnud viljuda ning tema seemned jäävad ootama, millal uus vihm nad äratab. Võhma Gümnaasium 2001 KÕRBELIILIA õitseb USA edelaosa kõrbetes märtsist maini. Igal aastal sirgub pärast vihmasid maaalusest sibulast uus taim. See võib kasvada kuni 1,8 meetri kõrguseks
VALKUDE ÜLESANDED http://www.faqs.org/photo-dict/photofiles/list/352/705horse.jpg 1. Ensümaatiline ülesanne Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokee- miliste reaktsioonide kiirust. Võivad kiirendada kuni 1020 korda! aktiivpunkt http://www.phschool.com/science/biology http://www.bio-techan.com/images/enzyme.gif _place/labbench/lab2/images/enzyme.gif Ensümaatiline reaktsioon reaktsiooni asuv molekul aktiivpunkt ensüüm ensüüm Vaata ensüüümi tööd Ensüümid ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta. http://waynesword.palomar.edu/images/enzyme5.gif Igal ensüümil on ainult üks ülesanne. ...
spetsiaalsed sekretoorsed rakud maksjätkete kanaleis, kus need produktid satuvad edasi makku ja sealt välja juhitakse. (1) Mõne liigi isendid reageerivad neist kuni poole meetri kaugusel asetsevale toidule. On kirjeldatud ka juhtumit, kus tavaline meritäht liikus kahe ööpäeva jooksul otse temast 12 m kaugusel asuva toidu suunas. Kalureile, kes seavad üles püüniseid suurte meres elavate vähkide langustlaste püüdmiseks, on hästi teada, et meritähed roomavad sageli püüniste juurde ja kogunevad nendesse, süües languslastele määratud peibutist. Osal liikidel aga kemoretseptorid praktiliselt puuduvad. Mõnikord on näljased meritähed ome meelistoidust mõne sentimeetri kaugusel ringi roomanud seda märkamata ja toidu ära söönud vaid siis, kui juhuslikult selle vastu puutusid. (1) Sigimine ja areng Enamik meritähti on lahksugulised. Pole ka harv juhus mõlemasugulisus ehk hermafoditism selle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
