hüüdnimi Emajõe Ateena. Tartu Ülikooli peahoone värviskeem taastati arhitekt Krause märkmete põhjal alles 21. sajandil. Tartu raekoda 2005. aasta hansapäevade aegu. Inglisild Lossi tänava kohal. Lehekülg 23 - 29 Lehekülg 24 - 29 9. Seleta mõisted ja too nende kohta näiteid 1. Trofeekimp on arhitektuuriline kaunistus kokkuköidetud relvadest; pärineb Vana- Roomast Trofeekimp Moskva Borodino sillapüloonil 2. Büst on rinnakuju, inimese pea plastiline kujutis koos õlapartiiga või poole figuuriga. Žanri esimene õitseaeg oli Vana-Roomas, keskajal oli büst eelkõige ehitusplastika osa. Tänapäeval on büst levinud ümarplastika vorme. Jakob Hurda bust Otepää kiriklas Lehekülg 25 - 29 10
· Kristlik sümboolika tekkis, kuna nad käsitlesid mõnda tavlist antiikkunsti motiivi, kui tingmärki mida ainult nemad mõistsid. Iga päevastest motiividest tuli leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Nt lambatalle õlal kandev mees tähendas head karjust · Töödeldud loomanaha kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile · Miniatuurmaal (raamatumaal) - sai maalida värvilisi pilte mis selgitasid teksti Kirikuehituse algus Võeti eeskujus basiilika, mis oli roomast koosolekute ja kohtutüüpi hoone. Pühamu e kirik, kus sambad jagasid ruumi löövideks. Idast sisepääs ja läänes altar. (VAATA JOONIST VIHIKUST) Nt. Peetri basiilika Roomas; Santa Maria Maggiore kirik Roomas Bütsantsi kunst Lääne-rooma Ida-Rooma (Bütsants) Katoliiklus Õigeusk 476 kukutati viimane Lääne-Rooma keiser 1453 vallutati Konstantinoopoli · Hagia Sophia katedraal · San Vitale
Vandenõu juhile teadmatult oli ka tema hukkamine planeeritud. Tribuun Subrius Flavus arvas, et kitaralauliku asendamine Pisoga ei ole samuti mõistlik, tema kanditaat oli Lucius Annaeus Seneca. Pärast kohtuprotsesse mõisteti Seneca surma. 12 Kreeka turnee 66. aasta augustis algas Nero Kreeka turnee. Keiser oli otsustanud, et tülpimus sisepoliitilistest vastuoludest, kasvavatest kohtuprotsessidest, on piisav vabandus aastaks Roomast lahkumisele. Nero arvates olid kreeklased ainsad, kes oskasid tema kunsti hinnata ja olid seda väärt. Princeps`i eesmärk oli tõestada oma õigust Kreeka muusikaauhindadele. Kreeklastele anti varakult mõista, et vaid kindlatel aastatel toimuvad võistlused peavad toimuma just siis kui Nero Kreekas on. Otseloomilikult võitis keiser kõigil osaletud võistlustel. Samal ajal kui keiser Kreekas ringi rändas muutus ta pealinnas järjest vajalikumaks. Keisri asendaja Roomas püüdis oma abitust
Peetrust peetakse Rooma kristliku koguduse ehk kiriku rajajaks ning selle linna esimeseks piiskopiks, seega siis paavstiks Kristuse asemikuks maa peal. Ta suri märtrisurma (löödi risti pea alaspidi) keiser Nero ajal u. 67. a. Annibale Carracci. Domine quo vadis? Caravaggio. Peetruse ristilöömine. Santa Maria del (Issand, kuhu lähed?). Rahvusgalerii. London. Popolo kirik, Rooma. Enne hukkamist lõi Peetrus kartma ja tahtis põgeneda. Roomast väljuval teel Via Appial kohtus Peetrus (tõenäoliselt unes) Kristusega. Peetrus küsis: ,,Domine, quo vadis?" (ladina k. Issand, kuhu sa lähed?) Jeesus vastas: ,,Rooma, et mind uuesti risti löödaks." Sellega andis ta mõista, et Peetrus peab talle määratud saatuse vastu võtma. Peetrus tundis häbi ning pöördus Rooma tagasi, et Paulusega hüvasti jätta ja ristisurma minna. Ta hukati Vatikani künkal tolleaegse staadioni kõrval. Kui teda risti
Ühteaegu nii rahutu iseloomu kui ka halveneva tervise tõttu sõitis K. Mägi 1921. aastal Saksamaa kaudu Itaaliasse. Sattunud vaimustuse sealse looduse värviilust. Sündisid kaunid Rooma vaated, Capri maastikud, Veneetsia kanalite kujutised. Laiade nurgeliste pintslilöökidega maalitud töödes on K. Mäe uurijad näinud omapärast Cézanne'i laadi tõlgendust. Ekspressionistlikud tendentsid tulid veelkord esile Obersdorfi motiivides, kus kunstnik peatus tagasiteel. Ta kirjutab jõulueelsest Roomast: "On niisugune tundmus nagu oleks üle hulga aastate koju jõudnud. Kuigi praegu siin väga ebamugav elada on, siiski tundmus suurepäraline ja tahtmine elada ja midagi veel ära teha -- siin tunnen elul mõtet olema." Pärast "Jumaliku saare" Capri õitsvate puude, lillede, kõrgete kaljude, mere ja "jumalikkude kuuvalgete ööde" jäädvustamise meeletut palangut tabab teda Igaveses Linnas küll halvenev tervis, nii et tekib isegi "idee
EESTI KEELE ARVESTUS KESKAJA KIRJANDUS Sain teada, et keskaeg algas umbes 5.sajandil. Piiritlusteks võib pidada Kolumbuse jõudmist Ameerikasse 1492. aastal, Martin Lutheri teese 1517. aastal ja Leonardo Da Vinci surma 1519.aastal. Keskaja kirjandus jaguneb kaheks perioodiks: 1. Periood - 5-10. sajand (varajane keskaeg). Feodaalsuhete arenemise ajajärk. Eestimaal keelas seadus maksta talupoegadele kullas. Kuldmünte on leitud kõige rohkem linnadest (eelkõige maksti palgasõduritele, siis aadelkonnale). BOND oli Taanimaa vaba talupoeg, kes kandis ja kasutas relva/mõõka. FAEHLMANN ,,Koit ja Hämarik". visandas eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse; tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kui keelati ära tänaval piibuga käimine, ehitas ta oma piibule k...
1. J. Desprez'i elulugu. Desprez sündis 1440.a. Põhja-Prantsusmaal. Ta oli laulupoisiks Picardie's ja õppis Johannes Ockeghemi juures. Alates 1459.a. tegutsesta Itaalias Milaanos katedralilauljana, hertsog Sforza kapellis ja Rooma paavsti kapellis. 16. Saj. algul viibis ta Prantsusmaal ilmselt Louis XII teenistuses, ja aastatel 1503-1505 töötas ta Ferrara hertsogi juures, juhtides seal Itaalia parimat õukonnakapelli. Oma vanaduspäevi veetis ta vaimulikuna Conde katedraali juures Prantsusmaal, kus ta ka suri. Desprez'I muusikale on omane reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm. Tema muusika on väga isikupärase väljenduslaadiga, sageli jõuliselt emotsionaalne. Desprezi'lt on säilinud umbes 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu. 2. Nooditrüki leiutamine / esimene töö. 15. ja 16. Saj. vahetusel leiutati nooditrüki tehnika. Esimene ja kuulsaim ...
Dekameron Giovanni Boccaccio ESIMENE PÄEV I novell: Suur ja rikas kaupmees Musciatto pidi ära sõitma Toscanasse. Ainus, mis oli veel jäänud takistuseks oli burgundlaselt sisse nõudmata jäänud võlg. Esimesena ei suutnudki ta meenutada meest, kes oleks nii salakaval ja suudaks seda tema asemel teha. Pikema mõtlemise peale meenus kaupmehele petturist notar Ciappelletto, kes vandus isegi kohtus valet, võltsis dokumente ja nii edasi. Pikemalt mõtlemata oli Ciappelletto selle töö otsaga nõus. Ciappelletto sõitis Burgundiasse ja asus elama kahe liigkasuvõtjast venna juurde, kes teda väga hoidsid tema sõbra Musciatto pärast. Ta hakkas otse risti vastupidi enda iseloomule, sõbralikult võlga tagasi nõudma. Mõne ajapärast ta haigestus surmasse tõppe ja oli nüüd vendade hoole all. Kahel vennal aga tekkis mure, kuhu panna Ciappelletto pärast surma, sest arvatavasti pole ükski kirik nõus seda petturit, kes kunagi pole kirikus käinud, matma. Haige ...
Tartu Kunstigümnaasium Referaat ,, Itaalia ja Mussolini" Andrea Engelbrecht 9.a klass Tartu 02.12.2009 Benito Mussolini Benito Mussolini, täisnimega Benito Amilcare Andrea Mussolini, oli lühikest kasvu, kahvatu, võimsa alalõuaga ja teravate tumedate silmadega mees. Mussolini sündis 1883.aastal Forli linnas vaesesse sepa perre esimese lapsena. Nende pere oli väga vaene nad elasid kahekordse maja teisel korrusel, kahes ülerahvastatud toas ning nende lapsed said väga kasinalt süüa. Talle ei suudetud võimaldada kuigi suurt haridust. 1918. aastal oli Benito Mussolini üks tuhandetest Itaalia sõduritest, kes tulid tagasi Esimese maailmasõja lahinguväljadelt. Tema fasistlik partei kogus rahva hulgas suurt poolehoidu ja 1922. aasta oktoobris sai Mussolinist Itaalia peaminister, kes 1925. aastast alates valitses riiki kui diktaator. Benito Mussolini varajane elu Ben...
Klassitsism 1. Milline on klassitsismi seos antiikkunstiga? Klassitsistlikule arhitektuurile olid omased sümmeetria, tasakaal, suurejoonelisus. Hoonete fassaadid moodustasid võimsaid ja mõjusaid ansambleid. Eeskuju võeti mitte ainult vanadelt kreeklastelt ja roomlastelt, vaid arvatavasti ka Vanast- Egiptusest, kuna seal olid veelgi uhkemad ja võimsamad ehitised. 2. Arhitektuur klassitsismi ajajärgul anna üldiseloomustus ja too näiteid eri maade tuntumatest ehitustest(8-10näidet) Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel, oma lihtsa ja range välisilm...
eripära Inglismaal. * poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle * ei haaranud kohe suuri rahvahulki * lahkumine Rooma kat.kir. Alluvusest -> uus, anglikaani kirik, jäädakse truuks katoliikluse dogmadele säilitati senine jumalateenistuskord; anglikaani usutunnistus (peapiiskop Thomas Cranmer) Henry VIII tegevus: jätkas isa poliitikat kuningavõimu tugevdamisel, tahtis Roomast lahku lüüa (Ingl. kiriku pea), sulges kloostrid), konfiskeeris maad ja varad, kaotas tsölibaadi,keelas indulgentside müügi, kõigi teisitimõtlejate hukkamine, keelas talupoegadel käsitöölistel piibli lugemise. 3) Parlamentarismi kujunemine Inglismaal: parlamendi kokkukutsumine, parlamentaarse monarhia kujunemine (millise sündmusega seoses) -Parlament oli kokku kutsutud 1265.aastal esimest korda ning sellest
1)Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju.Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma. Peale Aleksander Suure surma jätkasid tema järglased tema poliitikat helleniseerimis...
Makedoonia ja hellenism. Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus 1) Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju. Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks...
mitte.Haldust loetakse seadulikusk, kuni ei ole tõestatud vastupidist. Valdus võib olla heauskne ja pahauskne.Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või teasel isikul on suurem õigus asja vallata. Pahauskne on, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või mõnel teasel isikul on suurem õigus asja vallata. See tuleneb vanast roomast ja tagatiseks oli lubadus või hea sõna. Asjaõigusseadus tunnistab 2 pandi liiki: Vallasvara tagatisel antav pant ehk vallaspant. Kinnisvara tagatisel antav pant ehk kinnispant ehk hüpoteek. Pantida võib põhimõtteliselt kõike, mis on üleantav ja seega ka õigusi. Asju võib pandiõigusega koormata selliselt, et iskul, kelle kasuks pant on seatud on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel. Kui nõuet ei ole koheselt täidetud.
(aristoteles, planton); linnriikide maa, suurim panus hilisemale Euroopale: polis, demokraatlik põhikord, nomos – hüvede õiglane jaotamine, kohut mõistab linn, omaabi taunitav, seadused kehtestab rahvakoosolek. PÕHIPERIOODID RIIGIKORRA JÄRGI 1. 753-510 kuningriik – senat + rahvakoosolekud (hääletusorgan, endamusotsus). Seadustest vähe teada. Arhailine, vormelid, haldasid preestrid 2. 510-31 eKr Vabariik 510 kihutati kuningas minema ja roomast sai res Publica – eeskuju kõigile hilisematele Euroopa vabariikidele. Vahetatav ametnikevalitsus ja õigus, mille autoriteet on inimeste omast kaalukam. Magistraadid: konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun, senat, plebistsiit. Ius civile (rooma kodanikele), ius gentium (teistele rahvastele), ius naturale (filosoofiline) 3. 31 eKr – 284 pKr Printsipaat – juristide seisus, kaasustest tuletatud õigus 4
maksma. Konflikti kuninga ja katoliku kiriku vahel vallandas Henry VIII soov korraldada ümber oma perekonnaelu. Ta soovis oma naisest Katariinast lahutada, sest too oli mehest vanem ningei suutnud talle poega sünnitada. Kuningas soovis peale lahutist, kui see oleks vöimalik olnud, abielluda öuedaam Anne Boleyniga, kuid katoliku kiriku eeskirjad ei luba seda. Seega soovis kuningas lahku lüüa Inglismaa Roomast. 1529 kutus ta kokku parlamenti ning hakkas teastama läbi seadusandlike aktide reformatsiooni. ROFORMATSIOON Poliitiliselt oli tähtsaim ülemvöimu käsitlev supermaatiaakt. Sellega kuulutas parlament 1534 Inglise kiriku peaks kuninga, mis tähendas lahkumist Rooma katoliku kiriku alluvusest. Seejuures deklareeriti siiski , et jäädakse truuks katoliikluse dogmale ning söilitatakse endine jumalateenistuse kord. Nii et toonid see akt kaasa sellise usupuhastuse nagu mujal Euroopas
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
Tugev ja stabiilne keskvõim taastus uuesti keiser Diocletianuse valitsemisajal (284 – 305 a), kes kehtestas uuendusena korralduse, kus riik parema valitsemise huvides jagati kahe keisri vahel, kellest üks valitses lääne- ja teine idapoolsetes provintsides. Keiser Constantinus Suure valitsemisajal (306 – 337 a) riigi ühtne valitsemine ajutiselt taastati. Constantinus viis 330 a riigi pealinna Roomast üle Konstantinoopolisse (kr k Constantinuse linn; varasem nimi Byzantion) ja legaliseeris 313 a kristluse. Lõplikult lagunes Rooma impeerium kaheks iseseisvaks riigiks keiser Theodosius I Suure valitsemisaja lõpus 395 a, kes surres pärandas riigi oma poegadele: lääneprovintsid keskusega Roomas moodustasid Lääne- Rooma riigi, idapoolsed provintsid keskusega Konstantinoopolis aga Ida- Rooma (e Bütsantsi) riigi. 2.5
Tugev ja stabiilne keskvõim taastus uuesti keiser Diocletianuse valitsemisajal (284 305 a), kes kehtestas uuendusena korralduse, kus riik parema valitsemise huvides jagati kahe keisri vahel, kellest üks valitses lääne- ja teine idapoolsetes provintsides. Keiser Constantinus Suure valitsemisajal (306 337 a) riigi ühtne valitsemine ajutiselt taastati. Constantinus viis 330 a riigi pealinna Roomast üle Konstantinoopolisse (kr k Constantinuse linn; varasem nimi Byzantion) ja legaliseeris 313 a kristluse. Lõplikult lagunes Rooma impeerium kaheks iseseisvaks riigiks keiser Theodosius I Suure valitsemisaja lõpus 395 a, kes surres pärandas riigi oma poegadele: lääneprovintsid keskusega Roomas moodustasid Lääne- Rooma riigi, idapoolsed provintsid keskusega Konstantinoopolis aga Ida- Rooma (e Bütsantsi) riigi. 2.5
tegema rüüsteretki Rooma riigi aladele. Tugev ja stabiilne keskvõim taastus uuesti keiser Diocletianuse valitsemisajal (284 305 a), kes kehtestas uuendusena korralduse, kus riik parema valitsemise huvides jagati kahe keisri vahel, kellest üks valitses lääne- ja teine idapoolsetes provintsides. Keiser Constantinus Suure valitsemisajal (306 337 a) riigi ühtne valitsemine ajutiselt taastati. Constantinus viis 330 a riigi pealinna Roomast üle Konstantinoopolisse (kr k Constantinuse linn; varasem nimi Byzantion) ja legaliseeris 313 a kristluse. Lõplikult lagunes Rooma impeerium kaheks iseseisvaks riigiks keiser Theodosius I Suure valitsemisaja lõpus 395 a, kes surres pärandas riigi oma poegadele: lääneprovintsid keskusega Roomas moodustasid Lääne-Rooma riigi, idapoolsed provintsid keskusega Konstantinoopolis aga Ida-Rooma (e Bütsantsi) riigi. 2.5
1. Rooma Vabariik Rooma Vabariik oli aastatel 510-30eKr. Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast olid tähtsamad kaks konsulit. 5.saj lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Tagasilöögi andis gallide sissetung 387 eKr, kuid neid suudeti võita ja aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Roomas valitses patriitside aristokraatia. Patriitsid võisid olla riigiametnikud, preestrid ja senatiliikmed. Ülejäänud inimesi kutsuti plebeideks, kellel oli luba ainult rahvakoosolekutel osaleda. Patriitside ja plebeide suhted olid vaenulikud. Plebeide õiguste eest võitlesid rahvatribuunid. 450 eKr anti välja Rooma seadustekogu- 12 tahvli seadused. Seadustega moodustasid roomlased seaduse ees võrdse kodanikkonna- rooma rahva, kuid see ei tähendanud tegelikku võrdsust. Rooma tõsiseks vastaseks oli Kartaago, kellega peeti 3 sõda: Esimene Puunia sõda (264- 241 eKr)- Võitlus käis...
nüüdki. Pileteid ei olnud, uksel võeti üleüldist maksu, ja peale selle veel sees koha järele. Etendus algas punkt kell kolm, mida pasunaga teatati ja näidendit etendati ilma vaheajata. Nagu teater üleüldse, nii läks lavakujundus praegusest suurelt lahku. Mingisugust näidendikohast sisseseadet nimelt ei olnudki; dekoratsioonid tänapäevases mõistes puudusid. See asjaolu seletab mõndagi tolleaegsete näidendite kokkuseades. Sellepärast oli nii kerge heita tegevust Roomast Kreekasse, Kreekast Egiptusesse; oli lihtne esitada nõidade ja vaimude lendu õhus või suuri võitlusi, kus oleks muidu vaja läinud tuhandeid osavõtjaid. Kõigeks selleks polnud muud tarvis, kui mõne näitleja suusõnalist teadet või tahvlit vastava kirjutisega, kuna muu osa vaatajate fantaasia pidi täiendama. Sinine vaip laes tähistas päeva, must ööd. Ainus materiaalne kultus laval olid näitlejate kostüümid. Nende peale kulutati harukordseid
cc) käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas põlluharimisega seotud linnaelanikkond (elamud jäid linnamüüride piiresse, põlluharimiseks vajalik maa väljaspool linnamüüre) dd) kreeka tuntuimate filosoofide (Sokrates, Platon, Aristoteles) tegevus ee) Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik Egiptus (Kreeka alad olid Rooma riigi koosseisu läinud sajand varem) ja sellest aastast alates ei saa enam Vana-Idamaade mõjust rääkida, Roomast oli saanud mõjuvõimas impeerium ff) demokraatia hiilgeaeg Ateenas (vt kodus kindlasti õpikust lk 111-112) 2. Kujutle, et koostamisel on õpilastele mõeldud käsiraamat, mis koondab lühiülevaateid ajaloo kursuses läbi võetud sündmuste kohta. Sina oled selle käsiraamatu üks autoritest ja Sinu ülesanne on kirjutada käsiraamatusse kokkuvõte Trooja sõja ja Peloponnesose sõja (nimetatakse ka Peloponnesose sõdadeks) kohta
Põhiline oli, et maksaks makse, muu jääti tähelepanuta. Rajati kolooniaid Rooma kodanikega asustatud sõjalised tugipunktid vallutatud aladel. Osa linnu munitsiipiumid säilitasid omavalitsuse, rahvale Rooma kodakondsus. Liitlased pidid toetama sõjaväega, mitte maksma makse (enamik Itaalia linnadest). Itaaliast väljaspool vallutatud alad provintsid, mille eesotsas asehaldur. Vallutuste tagajärjed Kasvas kaubandus. Roomast Vahemeremaade keskus. talupoegade laostumine -> linnad täituvad proletaaridest, orjanduse areng -> latifundiumid. Vennad Tiberius ja Gaius Gracchus proovisid vaestele maad anda, kuid hukutati. Rooma perekond Roomas oli tegemist patriarhaalse suurperega (familia). Perekonnapeaks oli isa, kellel oli teiste pereliikmete üle piiramatu võim (võis ka soovi korral tappa, kuid see oli taunitud). Selline olukord kestis
Seejärel jõudis ta Nürnberi, külastades enne seda teele jäänud observatooriumeid. Edasi liikus ta Bolognasse, kust ta leidis paremaid instrumente kui prantslaste ja itaallaste omad. Bolognas töötas ta seitse kuud. Järgmisena jõudis ta Rooma. Paavst Clemens XII andis talle kasutamiseks kambri Palazzo del Quirinales, kus Celsius viis valgusmõõturite abil läbi vaatlusi Päikese, Kuu ja tähtede tähesuuruste määramiseks. Lõpuks jõudis Celsius Roomast Pariisi. Sealse 1672. aastal asutatud observatooriumi direktor oli Jacques Cassini, kuulsa itaalia-prantsuse astronoomi Giovanni Domenico Cassini poeg. Osalemine Mapertuis` ekspeditsioonis Põhilised arutelud keerlesid sel ajal Maakera tegeliku kuju ümber. Pariisis vastandus Cassinile ja tema mõttekaaslastele Pierre Louis de Maupertuis. Cassini viis läbi meridiaani kaare mõõtmised Põhja-Prantsusmaalt Dunkerque'ist kuni Lõuna-Prantsusmaal asuva Perpignanini.
Nimetatud eelduses peitub kaks näidet :1. kõik ühiskonna liikmed on piisavalt kompententsed, valitsevad.2. Mitte ükski ühiskonna liige ei ole teistest kompententsem. Demokraatia all mõistame nii ideaali kui ka tegelikku riigi korda, 12. Demograatia allikad 1. Klassikalise kreeka demograatlikud ideed- tegemist vahetu ehk otsese demograatiaga. Otsused võeti vastu rahva koosolekul, milles osalesid kõik mehed.. 2. on vabariigil tratitsioon mis on pärit Roomast ja taasünd renesansiaja riikidest. Mõisteti et rahvas ei ole homogeene ta jaguneb eliidiks ja rahvamassiks. Suurbritannia mudel kordide koda ja alamkoda. 13.Valitsuse kriisi võib nimetada demograatlikuks –1. kõigi kodanike hääli tuleb vaadelda võrdselt., kõigil on õigus väljendada oma arvamusi kollektiivsete otsuste väljatöötamisel.’ 2.olulise tähtsusega teavet ei tohi varjata ja kõigil peab olema võimalus tutvuda. 3
ehitust üle vaatama rahvusvahelise konsultatsioonifirma LORD (Hr. Barry Lord rahvusvaheline muuseumiekspert Kanadast), kes andis tehtud tööle positiivse hinnangu. 2004. aastal sai uus muuseum endale ka nime. Korraldati nimekonkurss ja paljude erinevate pakkumiste hulgast kõige sobivamaks peeti Kumu KUnsti MUuseum. 6 7 3. Kadrioru Kunstimuuseum Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Roomast kutsutud arhitekt Niccoló Michetti projekteeris lossikompleksi kolmeosalisena itaalia villade eeskujul. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetri-aegse Venemaa ja kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Tema valmimisel osalesid vene ja itaalia meistrite kõrval ka kunstnikud Stockholmist, Riiast ja Tallinnast. Saal on ehitatud kahte korrust läbivana ning kaunistatud rohke stukkdekoori ja laemaalingutega. 18. sajandi ilme on säilitanud ka lossi vestibüül
Vana Kreeka Vaieldamutlult kõige suuremat mõju on kogu tulevasele kultuurile ja kunstile jätnud Vana-Kreeka. 8.-5. saj. e.Kr. väljakujunenud orjanduslik demokraatia andis vabadele ühiskonnaliikmetele õigused ja võimalused tegeleda vaimsete väärtustega. Kreekas pandi alus filosoofiale (maailma nähtuste üle juurdlemine, võttes aluseks loodust ja inimmõistust) Tuntumad filosoofid Sokrates, Aritoteles ja Platon. Arenes meditsiin ja matemaatika. Näiteks tänapäevalgi on kasutatav arstide tõotus Hippokratese vanne, mis on pärit 5-4. saj eKr. elanud kuulsa arsti Hippokratese arstitedlikust raamatust. Homerose eepos oli tõukeks lähiajaloo sündmuste kirjapanemiseks 5.saj. eKr. ealnud Herodosele (“Historia”), keda ajaloo isaks kutsutakse. Kreekas kujunenud kirjandus ja teatrikunst on tänapäeva Euroopa alustala. Kreeka täiuslikuks peetava kunsti ja arhitektuuri poole on läbi sajandite e...
Kokkuleppeliselt on keskaegse Euroopa piirid määratud ristiusu leviku põhjal, sp ei kestnud see igal pool sama kaua. Mis sündmuseid loetakse kesaja alguseks ja lõpuks? Algus - germaanlased kukutavad viimase Lääne-Rooma keisri aastal 476 pKr Lõpp - Bütsantsi lõpp aastal 1453 pKr Bütsants e Ida-Rooma Bütsantsi tõus ja langus 395.a jagas Rooma keiser Theodosius Suur Rooma impeeriumi kaheks: lääne- ja idaosaks. Juba varem oli Constantinus Suur toonud riigi pealinna Roomast üle Byzantioni e Konstantinoopoli (praegu Istanbul). Lääne-Rooma variseb kokku, aga Ida-Rooma impeerium jääb püsima veel tuhandeks aastaks. 11.saj hakkavad Bütsantsi aladele tungima türklased-seldžukid. Keiser palub abi paavstilt - suur sõjavägi aitab → alguse saavad eurooplaste ristiretked Lähis-Itta ja Väike-Aasiasse. Ristisõjad tõid Bütsantsile kahju ja süvendasid vastuolusid läänega ja neljanda ristisõja ajal
usulised traditsioonid kasutanud ühel või teisel viisil lõhnaaineid. Enim kasutatavad lõhnataimed on sandlipuu, viiruk, salvei, seeder, mürr, kadakas, roos, jasmiin... Jaapanlased on olnud lõhnaainete kasutamisel kõige loomingulisemad ja mitmekülgsemad. Euroopa traditsioonid on lõhnaaineid vähem kasutanud ja importinud neid idamaadelt. Lõhnaainete massaazis kasutamise kohta võib leida vihjeid vanast Hiinast ja Roomast. Teisalt aroomivõietega salvimist haiguste raviks on kasutatud laialdaselt nii Euroopa kui Aasia vanimates teadaolevates traditsioonides. On huvitav teada, et erinevad kultuurid on alati pidanud taevast healõhnaliseks paigaks ja jumalaid lõhnavateks, samas kui põrgut seostatakse halbade lõhnadega. Paralleele võib tõmmata ka eesti usundiga, kus kõige madalamas põrgus oli inimene otseses mõttes sita sees.
Hariduse andmine oli ikkagi veel kaunikesti seisusepõhine kuid siiski peab ütlema ka vanas roomas tegeldi mõttetõõga just selle kallal, milline õpetaja peaks olema oma metoodikas, kuidas käituma distsiplineerivana ja kuidas leida ülesse õpilase individuaalsed omadused, et tagada tema saamine normaalseks kodanikuks. Kokkuvõtvalt võib õelda seda, et praeguse lääneliku haridusmudeli päritolu tuleb otsida vanast kreekast ja roomast. Tahaksin lõpetuseks õelda, et - 2000 aastat tagasi sünteesis inimene omale teoreetilise baasi, et mida ja kuidas õpetada. Idealiseeriti õpetuse tähtsust ja idealiseeriti õpetajaid kuni kõige kõrgema ühiskondliku astmeni- riigijuhini- välja. Kas sealt edasi saame rääkida progressidest või regressidest - seda mina ei tea. Küll aga julgeksin õelda, et õpetaja arenguks võib lugeda seda, et karunaha asemele on tulnud selga ülikond või kostüüm.
Konstruktivism. Prantsusmaa ja Venemaa 32. Milline funktsioonipõhine arhitektuurivool andis peale I ms tooni? Kus seda kõige enamviljeleti? Funktsionalism. 33. Kes ja millal rajas sõdadevahelisel Saksamaal arhitektuuri- ja disainikooli? Mis oli selle nimi jamis sellest sai? Walter Corpius, Bauhaus 1919, 34. Millistest eeskujudest lähtus Mussolini-aegne arhitektuur? Kuidas seda uut perioodi nimetati? Valmis mussoliini aegne NOVECENTO, uue ajastu algus, mis pidi olema miks vanast antiik roomast, renessanssi aegsest itaaliast aga ka klassitsismist ning see pidi siis kokkusegama ja pidi tekkima igavene ajatu metafüüsiline kunst. futurism 35. Millest lähtus Hitleri-aegne arhitektuur? Kes kavandas Nürnbergi parteiistungite kompleksi? Kreeka antiik, oma klassitsism. Albert Speer 36. Kuidas nimetati Nõukogude Liidus 1932. aastast valitsema hakanud uut kunsti ja arhitektuurimeetodit? Nimeta selle ehedaim, kuid unistuseks jäänud näide. Stalinism. Sotsialistlik realism.
Jüri Rohilaidil (Rio de Janeiro 1977). Eesti läbi aegade tituleerituim võrkpallur on Viljar Loor, kes kuulus N. Liidu koondisesse 1975 - 1984, sellest enamuse aega põhirivistuses. Meie olümpiavõitja tuli juba 1975. a. Euroopa meistriks, kuid jäi seejärel ebaõiglaselt välja 1976. a. olümpiaesindusest (Montrealis oli NSV Liit meeste võrkpallis mäletatavasti hõbedal). Järgnevad aastad tasusid selle pettumuse aga kuhjaga OM-i kuld Moskvas 1980, MM-i kullad 1978 Roomast ja 1982 Buenos Airesest, lisaks veel kaks MK võitu (1977 ja 1981) ning kokku viis EM-i tiitlit (lisaks 1975 veel 1977, 1979, 1981, 1983). Alles Loori taandumisel selgus paljudele, kuivõrd fantastiliselt hea mängijaga oli tegemist ja et sellise tasemega esimese tempo ründaja asendamine käib enamusele üle jõu. Viljar Loori kannul jõudis N. Liidu koondisesse ka Jaanus Lillepuu, kes püsis seal pikki aastaid. Tiitlivõistlustele pääses ta paraku
Günekoloogina töötades tõi Pare praktikasse ka loote pöörde jalale ning väljutamise, mida kasutatakse sünnitusabis tänaseni. Suureks pöördeks kogu meditsiini edasises arengus oli vereringe avastamine William Harvey (1578-1657) poolt. Harvey tõestas, et süda kujutab endast imevat ja suurt pumpa, kirjeldas südame ehitust ning näitas väikese ja suure vereringe osatähtsust. Kõik varasemad, vanast Kreekast ja Roomast pärinevad ekslikud ettekujutused vereringest kummutati täielikult. Harvey õpetus vereringest avaldas määravat mõju kõigi meditsiini harude edasisele arengule. Vereringe on vere pidev ringlemine organismis. Kõik varasemad, vanast Kreekast ja Roomast pärinevad ekslikud ettekujutused vereringest kummutati täielikult. Alamail loomadel on lahtine vereringe, mis tähendab, et veri voolab paiguti veresoontes, paiguti kudede vahel. Verd panevad liikuma soonte kokkutõmbed
kuivenduskanaleid, millest sajandite jooksul arenes välja suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem, mis juhtis reoveed Tiberisse. Rajati avalikke käimlaid. Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest. Avalikest saunadest- termidest- kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused. Elanikkonna suurenedes tõusis tarvidus eluruumide järele. Juba varakult hakati traditsiooniliste ühekorruseliste elamute kõrval rajama korruselamuid. Vabariigist keisririigiks Vallutussõdadega sai Roomast kogu Vahemere ümbrust hõlmav suuriik. Kuid Roomas valitses siiski segadus, edukas väepealik võis soovi korral senati otsuseid ignoreerida, ja kui tarvis, koguni oma vägedega Rooma vastu minna. Tihti puhkesid kodusõjad. Oli vaja kedagi, kes suudaks sõjad lõpetada ja korra taastada. Aastal 30 eKr võitis Octavianus ustavate vägede toel oma vastased, kehtestas riigis ainuvõimu ja võttis endale Augustus. Roomas algas keisririigi ajajärk. Riiklik korraldus keisririigi ajal
Rupert otsustas Guillaumega võidelda. G. oleks võinud Ruperti tappa, sest oli mõõgavõitluses osavam, kuid ta viskas mõõga käest ja ütles, et ei tapa K. vapraimat rüütlit. Siis ütles R., et G. on nüüd sõber, mitte enam vaenlane ja temast sai K. sõjamees. K. näeb unes, et on kerjusepoisiks riietatult Sitsiilias ja kohtab oma onu Ludwigi abikaasa kaksikõde, kes palub talt kuningas Konradini poole pöörduda, et too päästaks ta poja Palermo vangikeldrist. XIV Mõõk K. lahkus Roomast. Ta vägi oli suurem kui kunagi varem. K. sõitis esimest korda üle oma kuningriigi piiri. Sakslaste ja roomlaste pealetungid prantslastele löödi tagasi. Moodustati kaitseliin. Suurem osa K. väest pole ennast lahingusse seganud. Prantslased ja itaallased olid löödud. Arutleti, kus on Anjou hertsog. Lahinguväljal levis rõõmuhüüe, et hertsog Charles on langenud, vaid prints Enrico polnud selles kindel, sest surnukeha ei oldud nähtud. XV Rist Legend, et K
81, Sulla diktatuuri ajal. Ta äratas tähelepanu kõnega Sextus Rosciuse kaitseks, kelle vastu sugulased tema varanduse omastamise eesmärgil olid tõstnud süüdistuse isatapmises. Et sugulasi toetas üks Sulla mõjukas soosik, nõudis süüaluse kaitseks esinemine küllaltki julgust. Cicero saavutas Sextuse Rosciuse õigeksmõistmise, kuid ta oli kaitsekõnes paljastanud Sulla soosiku mahhinatsioone ja võis karta diktaatori viha alla langemist. Seetõttu lahkus Cicero Roomast ja võttis ette pikema matka Ateenasse ja Väike-Aasiasse oma retoorilise ja filosoofilise hariduse täiendamiseks. Rhodosel õppis ta tuntud kõnekunstiõpetaja Apollonios Moloni juures, kellega ta oli tutvunud juba Roomas. Rhodose retoorikakoolkond asus asianismi ja atikismi vahelisel seisukohal ja selle mõjul eemaldus Cicero oma stiilis ja kõnemaneeris mõnevõrra asianismist, millest ta oli juhindunud oma esimestes kõnedes. Kui Cicero kahe aasta pärast Rooma
pöördunud. Kuid Weizenberg toimetas kuju ise kohale.Viini jõudis Weizenberg enne näituse avamist. Raske oli leida korterit ja tööd. Alles pika otsimise peale võis ta kolida väikesesse kambrikesse. Näitusele võeti tema kaks skulptuuri- ,,Noormees oja ääres" ja ,,Tütarlapse kaebus". Weizenbergil ei õnnestunud müüa ühtegi skulptuuri. Peagi leidis ta tööd liivakivist skulptuuride raiumisel. Weizenberg valis järgmiseks sihtkohaks Rooma. Roomast sai Weizenbergi elu- ja töökoht seitsmekümneks aastaks. 7 Viimased aastad kodumaal 20. sajandi teise kümnendi alguses hakkas eakas kunstnik üha enam mõtlema kodumaale. 1911. aasta septembris leidis aset Weizenbergi isiklik näitus, mis toimus 24. septembril Eestimaa Provintsiaalmuuseumis. Tallinna linnavalitsus suhtus eakasse kunstnikku soosivalt, püüdes tema vanaduspäevi kergendada, muretsedes talle töökoha. 9
järeldada, et naistel oleks olnud keskne positsioon ka tegelikus elus, on siiski kindel, et Isise kultus kaitses naise võrdõiguslikkust. On väidetud, et kui ristiusu asemel oleks Isise kultusest saanud Rooma riigi riigiusk, oleks lääne naise ajalugu olnud ilmselt teistsugune. Salapärane Mitraism Mitraism oli usund millega tegeleti Rooma Impeeriumis 1.-4. sajand p.Kr. Enim tõendeid selle kohta on leitud Roomast ja Ostiast, Mauritaaniast, Britanniast ning Reini ja Danube ääres asuvatest provintsidest. Mitraismi rituaalid ja jumalateenistus: Tegu oli salajase rituaaliga ning seda anti edasi asjasse pühendatute vahel. See ei põhinenud pühakirjal ja sellest tulenevalt on järele jäänud väga vähe kirjalikke tõendeid. Kõige rohkem Mitraismi kummardajaid tundus olevat sõdurite ja alamaadlike hulgas. Naistel sellega üldiselt liituda ei lubatud, kuid hetkel arvatakse, et
Põhiline oli, et maksaks makse, muu jääti tähelepanuta. Rajati kolooniaid – Rooma kodanikega asustatud sõjalised tugipunktid vallutatud aladel. Osa linnu munitsiipiumid – säilitasid omavalitsuse, rahvale Rooma kodakondsus. Liitlased – pidid toetama sõjaväega, mitte maksma makse (enamik Itaalia linnadest). Itaaliast väljaspool vallutatud alad – provintsid, mille eesotsas asehaldur. Vallutuste tagajärjed Kasvas kaubandus. Roomast Vahemeremaade keskus. talupoegade laostumine -> linnad täituvad proletaaridest, orjanduse areng -> latifundiumid. Vennad Tiberius ja Gaius Gracchus proovisid vaestele maad anda, kuid hukutati. Rooma perekond Roomas oli tegemist patriarhaalse suurperega (familia). Perekonnapeaks oli isa, kellel oli teiste pereliikmete üle piiramatu võim (võis ka soovi korral tappa, kuid see oli taunitud). Selline olukord kestis
onule põhjalikumalt vaatama jalgpallimatše. Eriti olen jälginud just Real Madridi mänge ning Cristiano Ronaldo suurepärast mängutehnikat. Teema sissejuhatamiseks räägin ka natukene jalgpalli algusest ja Hispaania jalgpalli ajaloost. Laiemalt räägin Real Madridist ja Cristiano Ronaldost. Selle referaadi koostamisel tuginesin oma 8. klassi lõputööle. Jalgpalli algus Jalgpalli juuri on leitud 2500 aasta tagusest Hiinast, Jaapanist, Iraanist, Kreekast, vanast Roomast, Egiptusest, Iirimaalt, Shotimaalt, Islandilt ning Kesk- ja Põhja- Ameerika indiaanlaste ja keskaegsete Saksi talumeeste juurest. Kaasaegse jalgpalli sünnimaa on Inglismaa, kes suudab oma emarolli tõestada. Jalgpalli areng inglastest meremeeste kaudu oli Euroopas üldse tüüpiline – samal viisil jõudis ka jalgpall Eestisse. 1863. Aastal loodi Inglismaa jalgpalliliit, mis samal aastal kehtestas suures osas tänaseni püsivad mängureeglid. 30. Novembril 1872 peeti Glasgow’s esimene
Lõuna-Saksamaal levis Itaalia barokk ning Põhja-Saksamaal Hollandi barokk. Saksamaal pole eriti vahet barokil ja rokokool. Kuulsamaid arhidekte J.Neuman, tema kuulsamaid kirikuid Vierzehnheiligen. Alatari osa väga maaliline ja liikuv. Neumanil oli kõrge kunstiline tase. Ta kavandas ka Würzburgi kiriku, mis on pigem rokokoo stiilis. Dresdenis Zwingeri peoplatsil on baroki ja rokokoo segu, mis oli ehitatud ratsamängude jaoks. ITAALIA MAALIKUNST Barokkmaal saab alguse Roomast. Saabub Carronaggso, kes paneb alguse naturalislikule suunale. Vennad Carraci’d panevad aluse akadeemilisele suuanle. Mõlemad suunad on kuulsad ning mõlemal on palju tellimusi. Carronaggsso on väga rahutu ja seikleja. Süüdistati mõrvas ja homoseksaalsueses. Suri 37-aastasena, vaatamata sellele on maha jätnud suurehulgal teoseid. Kujutas oma töödes rohkem lihtrahva igapäevast elu ja püüdis edasi anda ka religioossetsõnumit, milest lihtrahvas sai aru ning kirik toetas teda
Üks patriitside ja plebeide vahelise võitluse tulemus. 12 tahvli seadus. Olid välja pandud. Väga palju pühendatakse ruumi seadustele, nt kellegi õunapuu maharaiumisele, piirikivi tõstmine. Paljude seaduste rikkumise puhul- sacer esto e lindprii. Vana ühiskonna jälge palju. Inspiratsiooni saadi kreeklastelt. Käisid delegatsioonid lõuna itaalias e magna craecia, oli vallutatud kreeklaste poolt+ osa sitsiiliast. Rooma hakkab kiiremini kasvama. Hakkab võõraid vastu võtma. Roomast saab linn, kuhu võõrad võivad minna ja kuhu sulavad sisse. Väga erinev kreeka kultuurist. Kreeka polised andsid väga raskelt kondakondsust. polis-civitas(kodanikkond, polise vaste). Rooma võtab tänapäeva mõistes rohkem riigi kuju. Roomaga piirnevad alad saavad järk-järgult kodanikuõigused. Civis Romanus- rooma kodanik. Klausel oli juures- sine suffregio- kõige tähtsamates asjades ei saanud hääletada. Civis romanus saab võlusõnaks, mida kõik tahavad
esimene kuningas. Kuningate aeg Iseloomusta kuningate aega. Rooma varane ühiskond Roomas valiti kuningaid rahvakoosolekutel ja ta valitses koos senatiga. Arvatakse, et Roomas on kokku olnud 7 kuningat. Esimene oli Romulus, aga tema eksisteerimises ei olda kindel, aga järgnevad kuningad on kindlalt ajaloolised isikud. Viimane kuningas oli Tarquinus Superbus, kelle vastu tõusis ülestõus ja ta oli sunnitud Roomast põgenema. Peale seda algas Roomas vabariig aeg. Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks ja need omakorda perekondadeks. Rooma rikkaid nimetati patrioonideks ja talupoegi klientideks. Patroonid võtsid kliendid oma kaitse alla ja andsid talle maad. Klient pidi maad hooldama ja käima koos patrooniga sõjaretkedel. Mõlemad pooled tõotasid olla üksteisele ustavad. Kui patroonil oli rohkem kliente oli tal ka rohkem mõjuvõimu rahvakoosolekutel.
Termid saunad, amfiteatrid (Colosseum 82 a.pKr.) higistamisruumid, basseinid ja saalid lõdvestamiseks,jalutamiseks ja suhtlemiseks. Roomlased elasid ühepere elamutes e. villades/maakodud. Keisrite ajal hakati linnaehitusele rõhku panema 2 peateed, foorum, kirikud, tähtsad ehitised, kauplused jne. Monumentidega, sammastega ja triumfikaartega kaunistatud majad teeääred. Triumfikaared, templid. Kui Roomast sai keisririik, toimusid suured muudatused ehituskunstis ''võttis vastu kivist linna,jättis maha marmorist linna''. Keiser Augustus Traianuse foorum, Traianuse sammas (30m, 19 marmorblokki, hobune otsas) Basiilika ehituskunst kirikuhooned, kohtuhooned, ärihooned jaotatud 3-ks osaks. *Marcus Aureniuse ratsamonument *Constantinuse triumfikaar Algsel kujul on majad säilinud väga vähesel määral (säilinud varemetena või teiste hoonete sees).
- naasmine algkristluse juurde, olid paavstivõimu vastu > vajadus katoliku kiriku reformimiseks Ehkki kiriku sees tekkis arvukalt protestiliikumisi, mis taotles tõsist vaimulikku süvenemist, jäi nende mõju lokaalseks. Kogu kiriku autoriteet vähenes, muudatused olid vajalikud. Uued mõttesuunad, mis ajendatuna renessansis inimesekeskseks muutunud mõtlemisest olid tärganud ka kirikus. (Nagu paisu taha kogunenud vesi, mis ootas väljapääsu) Reformatsioon Roomast sõltumatute kirikute teke; "inimlikud" põhjused (Henry VIII). Martin Luther 1483-1546 ülikooli ajal rõõmus poiss, pikselöögist tõuge; vastu vanemate tahtmist teoloogia suund, piibliteaduste professor. Kloostris: põhiküsimuseks: Jumala leidmine. Loobus Piibli allegoorilisest seletamisest, püüdles sisulise keskme poole. 1517 > 1519 avalik dispuut - kirikukogude ilmeksimatust 1555 Augsburgi usurahu: cuius regio, eius religio see oli rahu luterlaste ja katoliiklaste vahel, teised
ITAALIA VABARIIK Koostaja: Helen Pihlak Õpetaja: Ene Lüüs Kool: Avinurme Keskkool Klass: 10. Itaalia on mänginud Euroopas tähtsat rolli alates roomlaste üle 2000 aasta tagusest võimsast impeeriumist. Kuulus saapakujuline maa jaotub kaheks väga erinevaks pooleks. Põhja-Itaalias on heal tasemel väga erinevat tüüpi tööstused ja põllumajandus. Kaunid linnad nagu Veneetsia, Firenze ja Rooma meelitavad turiste kogu maailmast. Lõuna-Itaalia on põhjaga võrreldes vaesem ja vähem arenenud, kliima on soojem ja kuivem, maa vähem viljakas. Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2005) 58 103 000 Rahvastiku tihedus 192,8 in/km² Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn ...
Aatrium oli must ja räpane eluruum. Hilisemas villas oli ruume rohkem. Villa muutus siis ülikute elumaja nimeks. Vabariigi lõpuajaks oli villas paarkümmend ruumi. Aatriumist sai külaliste vastuvõtu ruum. Lakke oli raiutud auk vihmavee jaoks, all oli bassein. Hilisema villa pearuumiks kujuneb peristüül. Peristüül sammastega siseõu. Roomlaste peristüülis oli ka pinke ja laudu, purskkaev, lillepeenrad jne On säilinud Hadrianuse villa Tiburi (Tivoli) villa. Tiburi asus 30 km Roomast väljas. Villa on väike, kuid teda ümbritseb suur park. Pargis on ohtralt skulptuure, mõned templid ja tiik, kust peegeldub villa fassaad. On säilinud ka Hadrianuse mausoleum, mis ei ole küll keisri tehtud. Hiljem ehitati mausoleum ümber ja muudeti kindluseks (Püha Ingli kindlus). Poolkaarsed kolonaadid, kurvilised jooned maastikus. Basseinid, kanalid, kaskaadid, grotid, purskkaevud. Vabaõhu antiikskulptuuride muuseum. 7. 4 EVANGELISTI Matteus- inimesetaoline inglitiibadega
o seni oli puudunud Homerose eepostega võrreldav tegelaskuju o valis selleks tegelaskujuks juba homerosest läbi käinud Aenase o pärimuse järgi oli Aenas tulnud peale trooja rõda Itaaliasse ja pannud siin aluse valitseja soole millest hiljem võrsus rooma linna rajaja Romulus o Kirjeldab trooja hävitamist ja Aenase pikka ja rasket retke o Aenase ja Dido armastusest Ajalookirjutus · varaseimad teated roomast pärinevad kreeklaste kirjutistest · ise üritasid kirja panna ajalugu 3. saj eKr kuid pole säilinud. · selgema ettekujutuse annavad alles vabariigi lõpu ja varajase keisririigi ajaloolaste teosed. · Caesar on tuntud ka ajaloolasena o teoses ,,Märkmeid gallia sõjast" käsitleb ta lihtsas ja erapooletus stiilis oma vallutussõdu · Sootuks teisiti on kirjutanus Titus Livius o augustuse sõber ja vabariigi pooldaja
Marcus teadis vägagi hästi, mis on tegeliku elu mured ja vastutus, sest ta veetis suurema osa oma teadlikust elust maadeldes üle jõu käivate valitsemisprobleemidega. Aastatel 161- 180 valitses ta kiiret, vastuolulist ja taltsutamatut impeeriumi, mis laienes ulatuslikult Euroopasse, Põhja-Aafrikasse ja Kaug-Itta. Marcus oli ka pontifex maximus, Tooma religiooni ülempreester ja Rooma kohtu kõrgeim võim. Kui tema tervis halvenes, veetis ta elu lõpupäevad mitmeid aastaid Roomast eemal, kust juhtis vägesid pikaajalistel sõjakäikudel ja vallutusretkedel. On imekspandav, et see koormatud ja praktiline mees oli ka filosoof. Marcus hoolis igapäevaelu eetikast ja praktilisest tarkusest, mitte aga suurepärastest teooriatest ja järjekindlatest ideedest. Üks kommentaator kirjeldab teda nii: ,,Marcus oli roomlane, keda ei võlunud ilusad mõtted, vaid tegutsemine, inimestega ümberkäimine, tööga kohanemine ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
