KLASSITSISM Aeg: ~1750 ~ 1850 valgustusaeg · Valgustajad Voltaire, Diderot, Montesquieu Mõistus- ülim kohtumõistja · Muusikas - J.Haydn, W.A.Mozart, L.van Beethoven · Kirjanduses - J. W. von Goethe , F. von Schiller · Pompeji ja Herculaneumi väljakaevamised antiigi vaimustus 1764 - "Antiikkunsti ajalugu" - J. J. Winckelmann Classicus(lad.k.) - esmaklassiline, parim, eeskujulik *Eeskujuks - antiik *Iseloomulik lihtsus, selgus, korrapärasus, loogilisus *Jagunemine: · Varaklassitsism (1760 - 1800) · Kõrgklassitsism (19.saj I veerand) Prantsusmaal: · 1760 - 1790 Louis XVI stiil · 1790 - 1800 direktooriumistiil · 1800 - u.1820 ampiirstiil (empire pr.k. - keisririik) Arhitektuur Tunnused: · Antiigi totaalne matkimine o Madeleine`i kirik, Pantheon, Tähe võidukaar Pariisis · Sümmeetria, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus · Ehitised meenutasid tihti kreeka tem...
Vaade Tallinnale 16. sajandi lpul. Kogu 17. sajandi Euroopa ajalugu mjutas tsentraliseeritud Vene riigi tugevnemine. 15. sajandi lpuks oli Moskva alistanud teised vene vrstiriigid (teiste hulgas ka Eesti ala vahetud naabrid, Novgorodi ja Pihkva) ja vabanenud ka 13. sajandist psinud mongoli-tatari lemvimust. Sjalise eduga ha kasvavaid suurriiklikke ambitsioone toetas ideoloogiline ekspansioon: Moskva riigist hakati knelema kui kolmandast Roomast ja uuest Iisraelist, Moskva suurvrsti ksitati igeuskliku maailma peana. Need tendentsid said alguse juba suurvrst Ivan III vimuperioodil (14621505) ja svenesid veelgi Ivan IV Julma valitsemisajal (1530/15471584). 1547. aastal end esimeseks Vene tsaariks kroonida lasknud Ivan IV poolt jrjekindlalt lbi viidud haldus-, kohtu- ja sjavereformid lid isevalitsusele kindlama aluse ja suurriigile kohasema sisekorralduse. 1550. aastail sai Moskva
Suure Prantsuse revolutsiooni mõjud Euroopale Suur Prantuse revolutsioon mõjutas Euroopat palju, seda eelkõige industriaalühiskonna tekkega. Üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele tähendaski tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise ninde tootmisega masinate abil. Samuti tekksid uued riigipiiirid, muutus olukord ühiskonnas ning sõjandus arenes jõudsalt. Masinatootmise esimene arenguetapp katkes mitmeks aastakümneks Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tõttu. 1820.-1830.aastad tähistavad vabrikutööstuse teist arengulainet, mille käigus levis see paljudesse Euroopa maadesse, järgnevatel asstakümnetel juba üle kogu Euroopa ning isegi teistesse maailmajagudesse. Sõna tööstus (ingl industry, pr industrie) järgi aga hakati uut ühiskonda nimetama industriaalühiskonnaks. Tööstuse areng tõi kaasa suuri muudatusi eeskätt tootmises, k...
kommenteeris aastatel 1964-1988 kaheksat olümpiat. Muid suurvõistlusi kogunes kümneid ja kümneid. 1970-1999 toimus suusatamise MM 12 korral. Uba oli platsis Strbske Plesos 1970, Falunis 1974, Lahtis 1978, Oslos 1982, Seefeldis 1985, Oberstdorfis 1987, Lahtis 1989, Val di Fiemmes 1991, Falunis 1993, Trondheimis 1997 ja Ramsaus 1999. Vahele jättis Thunder Bay 1995, kuna taastus sel ajal infarktist. Kergejõustiku seitset esimest MM-i vahendas Uba võistluslinnast: 1983 Helsingist, 1987 Roomast, 1991 Tokyost, 1993 Stuttgardist, 1995 Göteborgist, 1997 Ateenast ja 1999 Sevillast. Eesti NSV teeneline ajakirhanik (1988), Valdo Pandi nimeline publitsistikapreemia (1998), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (1998), Eesti Olümpiakomitee elutööpreemia (2000), ROK-i auhind "Sport and Universality" (2000). Kaks viimast võttis vastu juba poeg Margus. Kuulus Euroopa Ringhäälingute Liidu olümpia- ja peamiste spordialade
Kuidas neid avaldatakse õhtumaades? Kui suurt tähtsust omavad? Miks on seda kasutatud? Kuidas on originaale muudetud? Miks on see tänapäeval populaarne ja aktuaalne? Antiikkirjandusel on suur osa õhtumaade kultuuris. Nende põhjal on tehtud filme, raamatuid ja maale, isegi ka teatri etendusi. Läbi filmide ja raamatute kirjeldatakse antiikaega põhjalikult, et kõik saaksid aimu kuidas sel ajal oli elu ja tingimused, kus elati. Põhiliselt kõik antiikajaga seotud pärineb Roomast, Itaaliast ja Egiptusest, kuna need olid antiikaja suurimad impeeriumid/riigid ning kõikjal oli eluolu erinev kuna ka asukoht ja rahvas olid erinevad. Jumalaid ja ka muid tähtsaid tegelasi, ning ka sündmusi peetakse väga olulisteks ajaloos. Neid austatakse ning igal ühel on oma roll, nagu oli ka antiikajal. Näiteks Rooma keiser Julius Caesar'ist on tehtud filme ning teda on esindatud ka multikates. Multikas "Asterix ja Obelix" on Julius Caesar Rooma keiser ja suur valitseda, nagu ta
talupoegadest. Rooma sõjaväe peamine väeüksus oli leegion. See koosnes 5000 mehest. Rooma leegion rivistus malelaua ruutudena asetatud allüksustena. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik. 6. Puunia sõjad Kartaago ja Rooma vahel. 3 sõda, sajand, iseloomustus. Esimene Puunia sõda (264 241 eKr) peeti peamiselt Sitsiilias ja merel. Roomlased rajasid tugeva laevastiku, sundisid Kartaago rahu paluma. Roomast sai tugevaim riik Vahemere lääneosas. Teine Puunia sõda (218 201 eKr) Kartaago väepealik Hannibal tungis Itaaliasse ja purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus kuid nad seadsid valmis uued väed ja sundisid Hannibali Itaaliast lahkuma. Hiljem said kartaagolased hävitavalt lüüa ja kartaago kaotas välisvaldused, laevastiku ja ühes sellega oma sõjalise tähtsuse. Kolmas Puunia sõda
Kuulsamad olid jumalanna Athena tempel Parthenon ja peajumal Zeusi tempel. Roomlased jäljendasid paljuski kreeklasi, uuenduseks olid, tänu lubjamördi kusutuselevõtule, aga võlvid, triumfikaared ning kuppelehitised. Kuigi stiililt olid ehitised sarnased, oli ehituskunsti tehnoloogia siiski Roomas kõrgemalt arenenud, ehitised oli võimsamad, suurejoonelisemad. Rajati teid, nt. 4. sajandil eKr ehitati sõjaliselt tähtis maantee Roomast lõunasse - Via Appia ja sildu. Rooma linnades oli ka veevarustus ja kanalisatsioon. Teatrietendused kuulusid Roomas avalike mängude kavva, aga polnud nii populaarsed kui Kreekas. Selles valdkonnas olid tunda tugevad Kreeka mõjutused, näiteks rahvapärastesse naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid. Näitlejateks olid ainult mehed. Teater oli ka välisilmelt üsna kreekapärane. Aga erinevalt Kreeka teatrist puudus Roomas koor, näitlejate partiid vaheldusid aariatega
Tahvelmaal Üks Maalikunsti alaliike. Tahvelmaale tehakse puitplaadile, lõuendile, papile või mõnele muule alusmaterjalile. See on pilt, mille võib rippuda igale seinal, sõltumata kohast. Tahvelmaal on nii formaadilt kui ka materjalide poolest lihtsamini teostatav kui monumentaalmaal, ning võimaldab eksperimentaalsust. Tahvelmaali puhul võib kasutada väga erinevaid tehnikaid. Levinuim ja püsivamat tulemust andev on õlivärvitehnika. N: Albrecht Dürer, Elmar Kits, GIOTTO di BONDONE, SIMONE MARTINI Tempera - on maalitehnika, mille puhul temperavärv kantakse (libe)krohvile, paberile, lõuendile või puidule. Selle sideaineks on munakollane, liim, mesi jm. Tempera teises tähenduses on temperavärvidega tehtud maal. N: Leonardo da Vinci, Valeri Vinogradov, Orest Kormasov Teravkaar - üks peamisi gooti arhitektuuri tunnusjooni, võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre, kandesurve on suunatud rohkem allapoole mitte külgedele. Kahest või mitm...
Madalmaad, mis olid dünastiliste abielude tagajärjel Hispaania ülemvõimu all, soovis iseseivust. Levima hakkasid luterlus ja kalvinism ja algasid rahvarahutused. Hispaania ei suutnud hoida oma võimu ning Holland sai iseseisvaks riigiks. Prantsusmaa ususõjad katoliku kiriku ja hugenottide vahel viisid välja kodusõjani, mis lõppes Nantes´i ediktiga, millega kalvinism oli lubatud provintsides. Tugeva kuningavõimuga Inglismaa lõi Roomast lahku, kuna paavst oli vastu kuninga lahutusele. Henri VIII kaotas kloostrid, võõrandas kiriku maad ja varad ja Inglismaal ilmus emakeelne piibel. Elizabeth I ajal sai protestantismist Inglismaa riigiusk. Saksamaa kui luterluse sünnimaa, on reformatsiooni poolest kuulsaim riik. Martin Lutheri paavstivastased ülesastumised leidsid tohutul hulgal järgijaid. Wartburgi lossis "peidus " olles paavsti ja keisri eest, tõlkis Luther piibli saksa keelde. Luterluse järgijate jaoks korraldati
Ehitise analüüs Hagia Sophia kiriku arhitektideks olid Anthemios Tralleisest ja Isidoros Mileetosest Kirkiku asukohaks on Istanbul (kunagine Konstantinoopol), mis rajati 1000 aastat kesval Bütsantsi perioodil ehk aastatel 532- 537 pKr. (üpris kiiresti, umbes viie aastaga) Kirik, mis valmis Bütsantsi keisri Justiniainus I (527- 565 a.) käsul, peale Rooma keisririigi pealinna üleviimist Roomast Konstantinoopolisse aastal 330. Legendi kohaselt olevat keiser Justinianus I sellist kirikut näinud öösel unes. Sääjärel oli ta andnud tõotuse, et ehitab sellise kiriku. Aastal 527 andis Justinianus I korralduse Püha Sophia kiriku ehitamiseks Algselt planeerisid ehitajad kiriku luua keiserliku palee koostisosana, kuid hiljem sai ta siiski kreekakatoliku kiriku keskuseks. Kreeka keelest tõlgitud kiriku nimi Hagia Sophia tähendab ’’Püha Tarkust’’
Andreas Karlstadt kritiseeris pühapildikultust, ajendas pildirüüste (anabaptistid e taasristijad ristida täiskasvanuid) Thomas Müntzer pani aluse talupoegadele-linnakehvistule toetuvale suunale, jumalariik maa peal: võrdsus, võim lihtrahvale (Saksa talurahvasõda 1524-1526) Calvin töö austusväärsus ja vajalikkus, predestinatsiooni põhimõte jumal on kõik ette määranud (kalvinistid Pr hugenotid, Ing puritaanid, soti presbüterlased) Henry VIII lõi Roomast lahti, anglikaani kiriku teke Augsburgi usutunnistus ja usurahu Melanchthon emakeelne jumalatunnistus, 2 sakramenti, lihtne kirik, kiriku allutamine ilmalikule võimule Ususõdade tulemused. Seisuste esinduse asemel käis koos Notaablite Kogu Põhjused: poliitilised hugenotid absolutismivastased ringkonnad Pärtliöö: katoliiklased tapavad hugenotte (Prants.) - moodustati protestantlik konföderatsioon
said hävitavalt lüüa. Nad kaotasid kogu laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ka sõjalise tähtsuse. 3. Kartaago säilis aga jõuka kaubalinnana ja tekitas Roomlastes jätkuvalt umbusku. Kolmandas Puunia sõjas vallutati ja hävitati kartaago lõplikult 146 eKr Rooma riik hakkas oma võimu laiendama ka ida poole – Makedoonia, Kreeka ja Pergamoni kuningalt päriti testamendiga Väike-Aasias asunud riik. Roomast sai kogu Vahemere valitseja. VÕIMUKORRALDUS: Riigiametnikud oma töö eest tasu ei saanud, sest riigi teenimist peeti kodaniku aukouseks. Ametitesse tuli kandideerida kindlas järjekorras, madalamalt kõrgemale. Senat – valitsev riiginõukogu Koosnes nii endistest kui ka tegevatest magistraadidest Senaatorid olid ametis eluaegselt Senaatorite arv vabariigi lõpul- 600 Senati otsusel oli seaduse jõud Diktaator
Rooma tekkis Itaalia aladel 8. sajandil e.Kr, püsimise põhjusteks olid tugev sõjavägi ning kindlad seadused, ka ehitustehnika ja ehitustüübid. Kuigi Rooma alistas Kreeka, alistas Kreeka kultuur Rooma oma. Ka jumalad olid enamuseks Kreeklastelt 'laenatud'. Rikkad Roomlased hakkasid kunsti koguma, nende jaoks valmistati kuulsatest Kreeka teostest koopiaid. Arhitektuur. Tähelepanu pöörati profaanarhitektuurile ning linnade planeerimisele, tähtsamateks ehitusmaterjalideks olid tellised ja betoon, ka marmor. Rooma linna täiendati ja ehitati pidevalt ümber. Võlvid on üksteise taha ehitatud kaareread, jagunevad silinder- ja ristvõlvideks. Pilastrid on neljatahulised poolsambad. Arkaad ehk kaaristu tekib, kui sambad ühendada kaarega. Akvedukt on arhitektuuriline veejuhe, millega suunati vett linnadesse. Aatrium on Rooma elaniku eluaseme keskne ruum. Peristüül on maja taga asuv suletud sammasõu. Foorum (Forum Romanum, Trajanuse foorum) oli algse...
AJALUGU BÜTSANTS RIIGI TEKE 395. aastal kui Rooma riik jagati kahels, Lääne-Rooma langes ja Ida- Roomast tekkis Bütsants riik VALITSEJA TIITEL Keiser VÕIM Keisril piiramatu võim, oli nii ülemkohtunik, seaduseandja kui ka kristuse asemik maal KOOSSEISU KUULUVAD ALADBalkani ps, väike-aasia, põhja-aafrika põhjarannik, pürenee ps, hispaania lõunaosa, egiptus, vahemere idarannik VAENLASED Lõunaslaavlased, langobarid, bulgaarid, araablased, türklased RELIGIOON Ristiusk(kreeka katolikuusk), kostantinoopoli patriarh, kirik keisrivõimu all, vaimulikele ei kehtinud abielukeeld,seda nõuti vaid kõrgvaimulikelt kõigile võrdses õigused, 1054 aastal ida ja lääne kirik lõhenesid, läänlastel roomakatoliku kirik ja idal kreekakatoliku ehk ortodoksi kirik OLULISED SAAVUTUSED Hagia sophia katedraal, rooma õigus, kõrged koolid, antiikkultuurialaste leksokonide koostamine, RIIGI LÕPP 1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli A...
Inkvisitsioonikohtud kasutasid ülestunnistuste väljapressimiseks piinamist, millest võib järeldada, et süüdi mõisteti mitmeid süütuid inimesi. Ketserite karistamise tagajärjel sai kirik kasu karistatute arvelt rikastudes, ühiskonnale tõi see kaasa kaotusi. Hiliskeskajaks oli kiriku mõju vähenenud. Seda tänu teaduse arengule, ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemisele ja kiriku enda teojõu langemisele. 1305. aastal paavstiks valitud Clemens V kolis Roomast Avignoni, kuna Itaalias valitses poliitiline segadus. Ajaks, mil Itaalia poliitiline maastik oli rahunenud, oli paavsti võim langenud veelgi. Paavstil oli raske end taaskehtestada ning Rooma tagasi kolida. Alles 1378. aastal valitud paavst Urbanus otsustas VI jääda Roomasse, kuna tol ajal oli Prantsusmaal Saja-aastane sõda. Urbanus VI läbiviidud uuendused, mis muutsid kuuria elu vähemluksuslikuks, muutsid paavsti siseringi vaenulikuks. Tekkinud tüli tõttu
Ehitati teid ning kaubanduskeskused nagu Rhodos, Aleksandria, Antiookia, Seleukeia arenesid jõudsalt. Samuti arenes ühiskondlik tööjaotus, suurenes linnade kaubandustoodang ja turgude kaubakäive, laienes orjakaubandus ning kreeka-rooma ja idamaised maaomandivormid sulasid ühte. Kuid see kõik ei lahendanud ühiskondlikke vastuolusi. Tekkis rohkesti monarhistliku korraldusega riike. Vallutatud aladel puhkes õitsele niinimetatud hellensitlik maailmakultuur, millest Kreekast, Roomast ja Idamaadest pärit sugemed ühinesid segakultuuriks, minetamata täielikult oma erijooni. Püsivat mõju teadusele ja filosoofiale avaldasid helleniseerunud idamaalased nagu näiteks Zenon Kitionist, Poseidonios jt. Nende tegevus kiirnedas oluliselt loodusteaduste, filoloogia ja leksikograafia arengut sellistest keksustes nagu Aleksandria, Antiookia ja Pregamon. Üldiselt olid kultuurile omased järgmised jooned: loodusteadused eristusid
Pealkiri: ,,Peetruse ristilöömine" Aasta: 1600 Tehnika: Õli lõuendil Mõõtmed: 230 x 175 Asukoht: Santa Maria del Popolo, Ceraci Chapel, Rooma Kirjeldus: Caravaggio maalil kujutatakse Peetruse ristilöömist. Peetrust peetakse Rooma kristliku koguduse ehk kiriku rajajaks ning selle linna esimeseks piiskopiks, seega siis paavstiks Kristuse asemikuks maa peal. Ta suri märtrisurma ja löödi risti pea alaspidi keiser Nero ajal. Enne hukkamist lõi Peetrus kartma ja tahtis põgeneda. Roomast väljuval teel Via Appial kohtus Peetrus (tõenäoliselt unes) Kristusega. Peetrus küsis: ,,Domine, quo vadis?" (ladina k. Issand, kuhu sa lähed?) Jeesus vastas: ,,Rooma, et mind uuesti risti löödaks." Sellega andis ta mõista, et Peetrus peab talle määratud saatuse vastu võtma. Peetrus tundis häbi ning pöördus Rooma tagasi, et Paulusega hüvasti jätta ja ristisurma minna. Ta hukati Vatikani künkal tolleaegse staadioni kõrval
Hiliskeskajal paavstivõim ja autoriteet nõrgenes. · Kuningavõim tugevnes (Inglismaa ja Prantsusmaa) · Ilmaliku hariduse edenemine (ketserlus) · Vaimulike vähene aktiivsus ja lõdvad elukombed Avignoni vangipõlv 1305-1378 Rooma kodusõdade tõttu asus Paavst Clemens V elama Avignoni linna, kus valitses Prantsuse kuningas Philippe IV. Elu oli luksuslik. Itaallased olid rahulolematud, sest paavsti viibimine Roomast eemal rikkus traditsioone ja rahvas kaotas tulud, mis varem olid tulnud palveränduritelt, kes Rooma saabusid. Suur skisma 1378-1409 Urbanus VI valiti ametisse Roomas ja sinna ta ka jäi. Ta hakkas nõudma oma kuurialt kommete rangust ja puhtust ja seetõttu tekkis kuurias talle tugev vastuseis. Urbanuse vaenlased valisid uue paavsti Clemens VII. Katoliku kiriku jagunemine kaheks: Prantsusmaa liitlased tunnistasid Avignoni paavsti, Prantsusmaa vaenlased Rooma paavsti.
Domitius Ahenobarbuseks Nero iseloomu oli rikkunud tema ema, au- ja võimuahne naine. Keisrina läks tal pea üldisest austusest lõplikult segi. Ta mürgitas oma kasuvenna Britannicuse. Seejärel vabanes Nero oma emast, Agrippina Nooremast, kes oli lootnud tegelikku võimu enda kätte haarata. Osutus keeruliseks korraldada seda õnnetusena: mürgitamine, lae sissevarisemine ja laeva uputamine ei andnud tulemusi. Nero kümnendal valitsusaastal põles 9- päevases hiigeltulekahjus maha suurem osa Roomast. Tuhanded inimesed jäid peavarjuta ja puupaljaks. Rahvasuu süüdistas Nerot linna süütamises. Nero veeretas tulekahjusüü kristlaste kaela ja alustas nende tagakiusamist Palee nimega Kuldne maja (lad k Domus Aurea), mille detailse kirjelduse on andnud vanarooma ajaloolane Gaius Suetonius Tranquillus Tema kinnitusel olid palee kõigi söögitubade laed kaetud elevandiluust nikerdustega. Kui laepaneele liigutada, oli külalisi võimalik üle külvata
sündmused Rooma ajaloo kohta. Ühes räägitakse rohkem kultuurist, teises sõdadest ja kolmandas on kirjutatud tähtsamatest isikutest. Minu arvates algab Rooma ajalugu 753.a.eKr Rooma linna asutamisega. Muidugi ei saa kindlalt väita, et just sellel aastal Rooma linn asutati, kuna see on ajaloolaste poolt arvutatu daatum. Tähtis on see aga selle poolest, et kui poleks rajatud Rooma linna, siis ei saaks me praegu sellest rääkida. 450.a.eKr oli Roomast saanud vabariik, et oleks parem riiki valitseda anti välja 12 tahvli seadused. Seda sündmust pean ma tähtsaks just seaduste pärast. Ilma seadusteta on riiki raske valitseda. Võib-olla enne 450.a.eKr oli võimalik seadusteta elada, kuid ikkagi oli miski, mis sundis inimestel kasutusele võtta seadused. Oluline on ka aasta 265 eKr, mil kogu Itaalia ühendati Rooma võimu alla. Ma arvan, et kui
Eesti elanike peamine elatusala oli põlluharimine koos karjakasvatusega . Arvatakse, et põllumajandus toodang oli nii suur, et seda veeti isegi välja . Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng (tööriistad) Valmistati palju ehteid mõned neist olid kaetud isegi mitut värvi emaliliga Rooma kaupmehi huvitas kõigerohkem merevaik ja põhjamaised karusnahad Kauplemine lõunaga toimus eelkõige balti hõimude vahendusel Roomast jõudis siia mitmesuguseid esemeid: klaashelmed, pronksmündid, sõled, jms. Edusamme majanduses soodustas sõjaliselt rahulk ajajärk Sellest ajast ei teata linnuseid ja kalmetesse ei pandud kaasa relvi
maalikunstnikuks. "Venuse sünd" (1485/87) maalis Botticelli oma teise kuulsa maali, mida loetakse peale selle taasavastamist 19.saj. kunstajaloo pöördepunktiks ja Firenze kultuurilise, poliitilise ja majandusliku taassünni sümboliks. "Primavera" Kõrgrenessanss. Maalikunst Roomas. 16.saj. esimesel kümnendil sai Roomast lühikeseks ajaks Itaalia kunstikeskus. Kuna kultuurist lugupidamist peeti heaks tavaks, püüdis paavst kunsti ja kultuuri enda teenistusse rakendades kiriku positsiooni tugevdada. Nii palkas paavst lisaks arhitektidele ka parimaid kunstnikke. Selleks ajaks oli maalikunst saavutanud täiuse. Kunstnikud valdasid ruumi, valguse, värvi ja inimeste kujutamise oskust. Maalide ülesehitus toetus endiselt kindlatele reeglitele.
63 potestas, atis f. - jõud, võim 64 praedium, ii n. - maatükk, krunt 65 praetor, oris m. - preetor (kohtumagistraat) 66 privatus, a, um - era-, isiklik, privaatne 67 publicus, a, um - avalik, riiklik 68 regula, ae f. - juhis, norm, reegel 69 res, rei f. - asi, ese; asjaolu, olukord; kohtuasi; omand, valdus; riik 70 responsum, i n. - vastus; arvamus 71 reus, i m. - kostja (kohtus); kohtualune, süüalune 72 rex, regis m. - kuningas, valitseja 73 Romanus, a, um - rooma, Roomast pärinev, Roomaga seotud 74 senatusconsultum, i n. - senati otsus 75 servus, i m. - ori 76 sine + abl. - ilma, -ta 77 status, us m. - seisukord, seisund, olukord 78 successio, onis f. - (õigus)järglus 79 tabula, ae f. - tahvel; nimestik 80 tutela, ae f. - eestkoste; hooldamine 81 urbs, urbis f. - linn; Rooma 82 usus, us m. - kasutamine, tarvitamine; komme 83 uxor, oris f. - (abielu) naine, abikaasa 84 venditio, onis f. - müük, müümine 85 vir, viri m
Korv, millesse lapsed pandi, kandus jõevooluga kaldale. Seal imetas neid üks emahunt, kuni üks karjus nad leidis ja oma majas üles kasvatas. Täiskasvanuteks saanud kihutasid nad õela kuninga ära ning otsustasid sinna, kus emahunt neid toitnud oli uue linna rajada. Tülikäigus tappis Romulus Remulusening ehitas ise kaasaegse linna üles ja nimetas selle enda järgi ROOMAKS. 3.Kuningate aeg. Roomas valitses 7 kuningat. Kuningate ajastul oli Rooma väike linnriik. Paarkümmend kilomeetrit Roomast eemal kerkis Ostia linn, millest sai Rooma sadam. Kolm viimast kuningat olid etruski päritlu. Nende valitsemisajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. Sood kuivendati ja rajati turuplats e. Foorum. Kapitooliumile rajati kindlus ja tempel. Linna ümber rajati kaitsemüür. 4.Rooma vabariik. Kõige tähtsamaid asju arutas suursugustest meestest koosnev senat. Senat juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja sõlmis rahulepinguid. Konsulite ülesanne oli juhtida sõjaväge
naiivsele üksikasjade kuhjamisele taotleb kompositsiooni terviklikkust. Omatigi ei ole need Botticelli paremad tööd - tema õige ala oli siiski tahvelmaal. Botticelli kunsti tippsaavutusi on mõned 1480-ndail aastail tekkinud maalid, kõigepealt "Maarja kroonimine" ja "Trooniv madonna". Botticelli armastas väga ümarformaati. Ta on andnud peamiselt madonnapilte selles formaadis, millest ilusaim on "Manificat". Pärast tagasi tulemist Roomast ta teeb palju maale müütilistel teemadel, samuti lõpetab oma maali ,,Kevad", mida ta alustas enne Rooma ära sõitmis. "Kevad" kujutab Veenust suurepärase parkmaastiku foonil; jumalannat ümbritsevad muud antiikmütoloogia figuurid. Paremalt sammub Kevad - õrnas, läbipaistvas lillelises kleidis habras naine; eriti ilus on selle ilmekas ja sügavalt hingestatud nägu. Botticelli polnud naist ega lapsi .Paraku läks tema loomelaad karjääri lõpupoole moest ja
Ehitismälestised roomas, monumentaalskulptuur, rooma panteon Henrik Puija 10D Jaan Poska Gümnaasium Ehitusmälestised Vabariik Rooma linna on täiendatud ja ümber ehitatud kogu tema pika ajaloo vältel. Seetõttu on vabariiklikust roomast isegi varemeid üsna vähe säilinud. Vabariigi aegset arhitektuuri võib aga tundma õppida Pompejis ja Herculaneumis, mis mattusid 79. aastal p.k.r Vesuuvi tuha alla. Keisrivõim Toimus ehituskunstis suur muutus. Hakati püstitama plaanipärasemaid ehitisi. Keisrite ajal lammutati vanu ehitisi ja rajati uusi range planeeringuga, sümeetrilise ülesehitusega foorumeid. Neist kuulsaim on Trajanuse foorum. Foorumile pääses ühest suure kaaravaga väravast
Andrian Tees 1b BÜTSANTS KUNSTIS Ajalugu ja iseloomustus 1935 aastal toimus Rooma jagunemine Ida-Roomaks ja Lääne-Roomaks. Bütsants ehk Ida- Rooma. Bütsants oli hilisantiikajal ja keskajal tuntud kui Ida-Rooma impeerium. Bütsantsi enda ja tema naabermaade elanike jaoks oli riik "Rooma impeerium", mis kasvas otseselt välja Rooma riigist ja kus säilisid selle traditsioonid. Bütsantsi eristatakse tänapäeval Antiik- Roomast eelkõige seetõttu, et riik oli orienteeritud kreeka kultuurile, riigi ametlikuks usundiks oli ristiusk erinevalt Rooma polüteismist ning riigikeeleks oli ladina keele asemel saanud kreeka keel. Bütsantsi riik kestis kuni 1453.aastani, mil türklased vallutasid Konstantinoopoli. Bütsants on mõjutusi saanud hellenismist ja idamaade kunstist, ise on mõjutanud vene ja kreeka kunsti. Bütsantsis oli ilmalik ja vaimulik võim tihedalt seotud. Bütsantsi tarbekunst oli idamaade mõjutustega (me...
Kunst on inimese põline kaaslane kõik rahvad nii meie ajal kui kauges minevikuski on ikka püüdnud luua ilu enda ümber ning alati on kunstiteoseid imetletud ja nende loojaid austatud. Miski muu peale kunsti ei suuda nii hästi edasi anda maailma kogu selle rikkuses ja mitmekesisuses. Muistsetest aegadest ja ammu kadunud rahvastest teame just kunsti vahendusel. Tihedalt on kunst seotud ajaloo ning oma ajastu vaimse eluga. 2 Järgnevalt Roomast ja selle kunstist. I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti
lehekülgedele. . Itaalia austatumad jumalad on Venus, Mars, Quirinus. Viimane oli algselt viljakusjumalus, kelle auks korraldati suuri fallosepidustusi ja keda peeti Rooma kaitsjaks. Muistse Rooma ja Itaalia jumalad on suuresti ühed-samad ning ega ka tänapäeva uskumused palju ei erine. Kokkuvõte: (Liis Leemet) Itaalia ajalugu on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi. Itaalia uskumused, traditsioonid ja suur osa kultuurist on väga tugevalt mõjutatud etruskides ja Roomast. Selles töös üritasin ära tuua erinevused Itaalia ja teiste kultuuride jumalate vahel. Suuri erinevusi loomulikult ei ole kuna Itaalias valitsevaks usundiks on ikkagi Rooma katoliikus. Ka ajaloolidelt on vähe leida Itaalia oma muistendeid, suuri eeposeid, sõjamehi jne. Kõik selline on ikkagi mõjutatud Roomast. Kultuurihoiakud: (Kersti Vellearu) Perekond on itaallaste elus tugipunkt, millest nenede vastuvaidlematu ühtsus ja traditsioon alguse saab
· Senat *valitsev riiginõukogu *vabariigi ajal u 300 liiget, hiljem arv tõusis *endised ja tegevad magistraadid *amet eluaegne *tegeles riigi sise- ja välispoliitikaga *seaduseelnõu kiideti heaks senatis enne kui see rahvuskoosolekule läks · Rahvakoosolekud *valiti magistraate *otsustati sõja ja rahu üle *kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid · Keisririigi tekkimine *Vallutussõdadega sai Roomast Vahemere ümbrust hõlmav riik *Octavianus kehtestas riigis ainuvõimu. *Imperator Caesar Augustus · Riiklik korraldus keisririigis *endiselt senati istungid ja valitavad magistraadid (senatist sai valitseja nõuandja) *magistraadid viisid ellu keisri otsuseid *loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest *riigi tegelik juhtimine keisri käes *kasvas senaatorite arv (ka provintsidest) *suurenes kodanike arv kõigil vabadel meestel oli õigus olla kodanik
Kujunes juriidiline terminoloogia, st. Roomas sai alguse õigusteadus. 9) Rooma riigi teke - Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias. Seal elasid latiini rahvusest inimesed, kes aja jooksul koondusid suurematesse linnataolistesse asulatesse. Ladina keelest sai hiljem Rooma Riigi ametlik keel. Rooma linn asub seitsmel künkal. Pärimuse järgi valitsesid Roomas esialgu 7 kuningad, kolm viimast etruskid. Etruski kuningate valitsusajal kujunes Roomast tõeline linn. Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus.. 10) Rooma vabariik ja selle korraldus res publica, peaaegu terve rahvas võttis valitsemisest osa. Patriitsid ja plebeid moodustasid kodanikkonna ehk Rooma rahva. Kõik kodanikud seaduse ees pmst võrdsed. Riigikord aristokraatlik, eesotsas riigiamentikud magistraadid- ja vanemate nk senat. Riiki juhtisid üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet, kuhu kuulus nii patriite kui ka rikkaid plebeisid
Itaalias räägiti ladina keelt, tähestiku kujutati Kreeka Alphabeedi eeskujul. Etruskid: Etruskid elasid Apenniini ps kesk-ja põhjaosas, Etruuria maakonnas. Nad olid väga head meresõitjad, metallitööd, ehituskunst, ennustuskunst olid nende peamised tegevusalad. Nad ennustasid ohverdatud loomade siseelundite järgi, linnude lennu järgi. Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol. Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks. Foorum- turuplats 2.Rooma linna Tekkimine: Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus.753 ekr, aga seda ei saa mingil juhul võtta tõena, sest hilisemad Rooma ajaloolased dateerisid selle, see on ka roomlaste ajaarvamise algus
Seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. Varane keisririik aastatel 30 eKr-235 pKr O võttis endale aunimetuse Augustus.Tema valitsusaeg(30 eKr-14 pKr)tõi pika rahuperioodi ja koos sellega majanduse õitsengu. Ta pühendus riigi sisemisele korrastamisele tasakaaluka valitsejana. Ta oskas lepitada ainuvalitsusega lihtrahva kui ka enamiku ülikkonnast. Nero-54-68- tappis nii oma naise kui ka ema ja hukkas arvukalt senaatoreid. 64.a kui suur osa Roomast hävis,levisid jutud,et linn pandi põlema Nero käsul. I saj keskel pKr vallutati suur osa Suurbritanniast. Trianus-98-117-Rooma impeerium saavutas oma võimsuse haripunkti.Vallutati Daakia,Mesopotaamia. Rooma võim oli kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades.Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge,hõlmates lisaks Vahemere maadele ka tänapäeva Belgia,Prantsusmaa,Sveitsi,Austria,Serbia,Bulgaaria.Piiridele rajati kindlustusvööndid
oma jõudu ja positsiooni taastada. Siin juhtus sama asi, mis esimeses sõjas, roomlased olid liiga tugevad ja selle tagajärjel kaotas Kartaago kogu oma laevastiku, valdused väljaspool Aafrikat ja oma sõjalise tähtsuse samuti. Aga, kuna Rooma suhtus ikka veel Kartaagisse umbusklikult, päästis Rooma valla ka Kolmanda Puunia sõja. Kartaago suudeti lõplikult vallutada lõpuks aastal 146 eKr. Kuna Rooma laiendas veel oma maid ja võimu, oli Rooma võim jõudnud ka Aasiasse ja seega oli Roomast saanud Vahemere valitseja. Roomas oli riiklik kord kindlalt paika pandud. Riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks ja igasse ametisse valiti korraga vähemalt 2 inimest. Tasu nendel kohtadel ei makstud, kuna riigi teenimist peeti kodaniku aukohuseks, see aga tähendas seda, et kandideerida said ainult jõukad inimesed. Kõrgeimad magistraadid olid kaks konsulit, kelle ülesanne oli juhtida sõjaväge
Tema valitsusaeg tõi pika rahuperioodi ning majanduse õitsengu. Agustus pühendus riigi sisemisele korrastamisele. Vabariigi pooldajate hulk vähenes. Kui Augustus suri, oli enamik roomlasi ainuvalitsuse omaks võtnud. Mitmed Augustuse järglased olid oma lähikondsete ja Rooma ülikkona vastu ülekohtused ja said tuntuks kui julmade valitsejatena. Eriti kurikuulus oli keiser Nero, kes tappis oma naise, ema, hukkas arvukalt senaatoreid. 64.a. kui suur osa Roomast hiigeltulekahjus hävis, levisid jutud, et linn pandud põlema Nero käsul. Traianuse valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti: vallutati Daakia (Rumeenia) ja Mesopotaamia. Rooma võim oli kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades. Rajati suurele riigile kindlustusvööndlid, kõige paremini säilinud keiser Hadrianuse vall P-Inglismaal. Rooma riik tagas kogu oma territoorumil rahu ja julgeoleku, nn. Rooma rahu. 2.saj
Lääne-Euroopa varakeskajal Frangi riik 5.-7. sajandil · Kuningas Chlodovech (481-511). Vallutab Gallia (Prantsusmaa), tõrjus läänegoodid Hispaaniasse. · 496.a võtab vastu ristiusu OTSE ROOMAST, st katoliiklusena. Kuulutab pealinnaks Pariisi, kuningavõim päritavaks. · Saali õigus- frankide õigussüsteemi kirjapanek. · Peale tema surma segadused, sõjad, ülikute võimu tugevnemine. · Majordoomused kuninga suurusugused kojaülemad, võtsid võimu üle. · Langobradid germaani hõim, vallutas Itaalia 560. a. Lootus langes Rooma paavsti peale, hakkas kujunema paavstiriigi tuumikala. · 7. saj.- frangi riiki valitsevad laisad kuningad. Karl Martell
Sugukondliku traditsiooni tähtsus: riigiametisse pääsesid joogiveega, keisrite ajal levisid kõikjal impeeriumis. jõukad, seetõttu juhtis riiki kitsas perekondlik ring (nobiliteet), suur teed ja sillad hakati rajama juba vabariigi ajal (kivist) osa riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve Rooma õigus riik toimis seaduslikul alusel (õigusriik), seadused nobiliteediperekondadest. määrasid riigikorra ja kohtupidamise, kõik rooma kodanikud olid Klienteelsuhte tähtsus: patroon (eestkostja) ja klient (kaitsealune) seaduse kaitse all, õigus kaevata edasi, keiser oli kõrgeim toetasid teineteist vastastikku: patroon andsi kliendile maad seaduseandjam ülemkohtunik pidi andma seadusi välja riiklikest kasutada ja kaitses teda kohtus, klient saatis patrooni sõjaretkedel, huvidest lähtuvalt, seadusandlus sai alguse kaheteistküm...
· Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna- Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. 4) Ajalooline kujunemine: · Itaalia ajalugu ulatub tagasi etruskide aega, mis oli täis sõdasid ja lõhenemisi · Roomast sai vabariik 510 eKr, Itaalia poolsaar ühendati roomlaste võimu alla · 11.-13. sajandil arenes ja kindlustus Kirikuriik keskusega Roomas · XIX sajandil tänu Risorgimento liikumisele algas Itaalia ühendamine (17.03.1861) mis lõplikult saavutati 1870. aastal Rooma linna ühendamisega Itaalia kuningriigiga · 1922. aastatel tulid võimule fasistid eesotsas Benito Mussoliniga · 1946. aasta rahvahääletus muutis Itaalia kuningriigi vabariigiks.
Esimeses Puunia sõjas. Teostest säilinud vaid fragmendid, teada üle 30 komöödia ja mõned tragöödiad. Kirjutas ajaloolistel teemadel eepose ,,Bellum Punicum" (,,Puunia sõda"). Tema kõige õnnestunumu teos. Püüdis aktualiseerida kirjandust, rikastada teda rooma temaatikaga. Komöödiates valitses karnevalivabadus ja ta viskas nalja ja mõnitas rooma riigimehi. Rooma tingimustes osutus tema vabadus liiga suureks ja ta ei löönud läbi. Ta pandi häbipost ja aeti Roomast välja. Kontaminatsioon. 10) Piibel ja antiikkirjandus Piibel antiikkirjanduse tähtsaim teos; selle tähtsaim mõte. Ristiusu kanoniseeritud Pühakiri. Sõna ,,Piibel" kreekakeelsest sõnast biblia (tähend raamatud). Koosneb 66 ,,raamatust" e iseseisvast osast, mis koostatud erinevate autorite poolt ajavahemikus 1200 eKr kuni 2. saj pKr. Algselt VT kirja pandud heebrea ja aramea keeles. Iisraeli rahva ajalugu; ei ole puhtalt ajalooline. 4 suurt gruppi: seadus,
Läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need ametkondadeks(keskuseks ametimõis), mis jagunesid omakorda vakusteks(4-6 küla). Maaisandate omavahelised suhted: saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus(13nda sajandi alguses jäid Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik vahekord täpselt määratlemata). Sepitseti poliitilisi intriige ja jõuti kodusõdadeni isegi. Vahekohtunikuks paavst. Välissuhted: ordu otsis tuge Roomast, piiskopid teistelt Euroopa valitsejatelt, ka L välisvaenlastelt. 15 saj lõpul õnnestus ordul saavutada meelepäraste kandidaatide määramine nii Riia ja S-Lääne piiskopitoolile. 1397 Danzingi kongressil jõuti kompromissile. Sotsiaalne liigenendus: adratalupojad(maksid andameid ja teokoormisi), üksjalad(uute talude asutajad), maavabad(vallutusperioodi ülikute järeltulijad, isiklikult vabad), vabatalupojad(ennast vabaks ostnud), vabadikud(palgatöölised), sulased, teenrid(oma
15. Vana-Rooma ehitised. Termid avalikud saunad Akvedukt ehitati joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse Cloaca Maxima- suur äravoolukanal Forum Romanum turuplats Rooma linnas, mis rajati pärast küngastevahelise kinnikasvanud padu kuivendamist Panteon kõigi jumalate tempel Vesta tempel hoiti rooma kodukolde tuld, hoolitsesid selle eest vestaalid (Via Appia) - tähtsaim tee Roomast lõunasse Hagia Sophia katedral tänapäeva islamiusuliste pühakoda Circus Maximus suur ringrada, kaariku sõidu võistlus
vaidlused? Kui 1066 Normandia hertsog vallutas Williami Inglismaa ja sai Inglise kuningaks. Millise Inglise kuninga ajal laienesid Inglise valdused Prantsusmaal oluliselt? Henry II ajal. Miks on kuningas Philippe IV Ilus läinud ajalukku kurikuulsa valitsejana? Tal olid suured võljad ja ta saatis laiali ja mõistis hukka Templitrüütlite ordu. Rooma paavst toetas neid. Selgita mõistet: Rooma paavstide Avignoni vangipõlv. Kui Clemens IV kolis Prantsusmaale Avignoni Roomast ja siis järgnevad 9 paavsti olid prantslased. Roomlastele see ei meeldinud ja nad valisid ise oma paavsti, tagajärjeks olid kaks erinevat paavsti. Milline oli 100-aastase sõja peamine põhjus? Kui suure ala vallutasid inglased pärast 1415. aastat? - Peamine põhjus oli see, et Prantsusmaa kuningas konfiskeeris Akvitaania mis ei kuuletunud talle aga mis kuulus Inglismaale. Inglismaa tahtis Prantsusmaa trooni. Umbes pool Prantsusmaad oli vallutatud inglaste poolt.
Uued põlluharimis süsteemid. Uued kalmetüübid. Ajutised linnused. Rauasulatuskeskused. Üksiktalud. Ühiskondlik võimuvõitlus. Rooma rauaaeg.- mõned mündid ja ehted. Kõige rohkem kalmeid(korrapärane ristkülik 2x3-10). Surnud maeti põletatult, pandi kaasa ehteid, igasse tarandisse 10-20. Igal sugupõlvel oma eluolu- asustus tihenes, põlluharimine, viljakaubandus, elukutselised sepad, peenekoeline käsitöö. Rooma kaupmehi huvitas merevaik ja karusnahk, eestlased tahtsid pronksi. Roomast klaaskelmed, sõled, pronksmündid. Rahulik sõdadeta aeg, sellest ajast pole linnuseid. Tarandkalmed. Selle lõppedes ilmusid ka esimesed relvad(odad). Keskmine rauaaeg(450-800p.Kr.)- linnused, kivivarekalmed, esimesed külad. Viikingi ajal hakati elama linnustes, palju peiteleide, Esimesed andmed kroonikas, linnused rajati kaitstud kohtadesse( vallid- Lõuna- Eestis liivast ja palkidest mägilinnus, neemiklinnus, kalevipojasänglinnus, ringvall-linnus). Elati
1215 Kinnitati transsubstantiooniõpetus IV Lateraani kirikukogul. 1386 Ristiti viimastena euroopas leedulased 1835 Avaldati tervikuna ,,Tuhat üks ööd" Inimesed: Constantinus Suur Tunnistas Roomas riigis lubatuks ristiusu. Patrick Piiskop, kes ainsana Euroopas suutis ristiusku levitada rahumeelselt. 5. saj Iirimaal. Iirlaste keistepühak. Peetrus Galilea kalur, Kristuse lemmik jünger. Roomas esimene piiskop. Püha Bonifatius(680-754) Roomast lähtuva misjonitöö innikuimaid läbiviijaid, sakslaste ristja. Hieronymus(345-420) Tõlkis Piibli paavsti käsul ladina keelde, seda hakati nimetama Vulgataks Petrus Lombardus Arendas lõplikult välja sakramente käsitleva õpetuse Paavst Innocentius III (1198-1216) Töötas välja õpetuse, mille kohaselt toimub altaril leiva ja veini muudumine Kristuse vereks ja lihaks just peestri pühitsuse läbi.
Kuulsamateks peetakse jumalanna Athena templit, Parthenon ja peajumal Zeusi templit. Võib väita, et roomlased jäljendasid paljuski kreeklasi. Uuendusteks olid võlvid, triumfikaared ning kuppelehitised. Kuigi stiililt olid ehitised analoogilised, oli kogu ehituskunsti tehnoloogia siiski Roomas arenenud kõrgemale kui Kreekas. Hooned olid vägevamad ja suursugused. Rajati teid, nt. 4. sajandil eKr ehitati sõjaliselt tähtis maantee Roomast lõunasse - Via Appia ja sildu. Rooma linnades oli ka veevarustus ja kanalisatsioon. Nii Roomas kui ka Kreekas sõltus laste kasvatus ja harimini perekonna jõukusest ja seisukohast. Kui Roomas pöörati alguses hariduses tähelepanu pigem praktilisusele ja sellel oli ka sõjaline suunitlus, siis Kreekas tegeleti väga palju filosofeerimisega. Tänu Kreeka kultuuri mõjutustel hakati aja jooksul aga ka Roomas vaimsele haridusele rohkem tähelepanu pöörama. Vaesemates
j) Preetor magistraat, kes vastutab õigusemõistmise eest, juhib vajadusel sõjaväge ja konsuli asendus k) Tsensor - rahvaloendus l) res publica - Vabariik 8. Sõjad Kartaagoga (miks puhkesid, milliste tulemustega lõppesid?) Miks puhkesid, kuna Roomlased vallutasid alu ja hakkasid Kartoogo juurde liikuma, nii puhkes Kartaago ja Rooma vahel sõda ja sõjad. Lõppesid sellega, et Kartaago hävitati täielikult ja Roomast sai impeerium. Ühendasid Vahemeremaid. 9. Isikud a) Hannibal II Puunia sõda 218-201 eKr. Kartaagolaste väepealik Hannibal purustas küll Rooma väe Cannae lahingus kuid roomlased sundisid ta kodumaale taanduma ja Põhja-Aafrikas toimunud lahingus said kartaagolased lüüa. b) Caesar c) Gracchused ja nende reformid - Nende eesmärk oli panna paika maavalduse suuruse ülempiir ja sundida maaomanikke loovutama sellest
kirikuprovintsidega, kuid hiljem hakkas nende autoriteet kasvama. Massiliselt hakati rajama kloostreid, esimesed neist 6. saj. Tänu kloostrite rajamisele sai ristiusk levida ka talupoegadeni. Gregorius VII, kelle eesmärk oli suurendada kiriku sõltumatust ilmalikest valitsejatest, pani alguse kirikureformile. Reformiga nõuti vaimulikelt tagasipöördumist kristluse algaegade lihtsuse ja vaesuse juurde. Hiljem kehtestati ka tsölibaaat. Ka keskaegne kunst ning arhidektuud oli usuga seotud. Roomast võeti kasutusele basiilika. Pühakud olid keskaja inimesele äärmiselt olulised. Nende imettegevasst väesse jagasid usku nii õpetatud vaimulikud, ilmalikud valitsejad kui ka harimatud talupojad. Nende kultus tegi usu mõistetavaks. Nende elulood (vaimuliku seisuse poolt) innustasid ja kasvatasid keskaegset inimest. Pühakuid mälestati enamasti nende surmapäeval. Ka nende haudu külastati lootuses pühakute imeväest osa saada. Lisaks pidavat erilist väge omama ka
a märkimisväärne karjäär, kapelle meister. Looming impulsiivne, dünaamiline, väldib reegleid, kasutab kontraste, mängib kiirusega. Zanrid kirikulaulud. Teosed- 70 missat, 3 reekviemi, 100 magnifikaati, 4 passiooni, 500 motetti, 450 ilmalikku laulu, ,,matona mia cara". On võrreldud maalikunstnik Tintoretto'ga ,,püha markuse keha röövimine". Mõju euroopa muusikale mõju saksa muusikale läbi Lassuse õpilaste. Giovanni Pierluigi da Palestrina : (1525-1594) Pärit roomast, itaaliast. Organisti koht Palestria katedraalis, rooma peetri kiriku kapell-meister, rooma paavsti isiklik laulja. Looming kõik vaimulik, muusia tasakaalus, korrastatud, väldib ebakõlasid. Zanrid rida hümne, missa, motetid, menestrelid. Tähtsamad teosed ,,Super flumina babylonis", missa ,,papai marcelli II". Maalikunstnik- raffael. Rooma koolkonna liige, mis pooldas konservatiivset. Mõju euroopale oli rooma koolkonna liige, mis pooldas akadeemilist ja konservatiivset hoiakut
§15-16 Bütsants · 395 jagatakse Rooma keisririik Ida-Roomaks ja Lääne-Roomaks · 330 pealinn Roomast Byzantioni, mis nimetatakse ümber Konstantinoopoliks · Ida-Rooma ehk Bütsants (keskaegne nimetus) püsib 395-1453 1. Ida-Rooma e. Bütsantsi püsimajäämise põhjused: - rikkalikud materiaalsed ja inimressursid - soodsad georgaafilised tingimused, mis muutsid riigi kergesti kaitstavaks (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse) - sõjaväge hoiti ülal talupoegadelt ja käsitöölistelt laekuvate maksudega, sõjaväkke ei
1919.aastal sügisel toimus Tallinnas esimene ametlik turniir. 1923. aastal jõuti juba esimeste rahvusvaheliste kohtumisteni. 1925. aasta jaanuaris algasid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda. Läbi aegade tituleerituim võrkpallur on Viljar Loor, kes kuulus N. Liidu koondisesse 1975 - 1984, sellest enamuse aega põhirivistuses. Järgnevatel aastatel tuli aga kuhjaga auhindu näiteks: OM-i kuld Moskvas 1980, MM-i kullad 1978 Roomast ja 1982 Buenos Airesest, lisaks veel kaks MK võitu (1977 ja 1981) ning kokku viis EM-i tiitlit. 1999.a. võrkpalli 80. juubeliaasta meeldivaim üllatus oli aga meie juunioride koondise pääs Tais toimunud MM-finaalturniirile. 2004. a. kokkuvõttes saavutati alagrupis 3. koht ja Euroopa reitingus 15.-18.koha jagamine. See on taasiseseisvumise järel Eesti täiskasvanute saalivõrkpalli võistkonna kõrgeim saavutus. 2003.-2004.a. edu klubide võrkpalliplatsil seostub eelkõige ESS Pärnu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
