Etruski kunst. Umbes alates 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" kalmistud, mis teinekord ületasid maaalalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma
Even-Marten Korberg 11B Etruskite 12 linnriiki Etruskid Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas Umbes 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel. Kultuuri kõrgaeg 7. 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida Selle rahva minevikku peidab salapära, sest kui roomlased olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Kunst *Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga.
Suurte inimgruppide reisimine ühistel eesmärkidel. Reisimotiivideks olid: Ostuturism (odavad kaubad). Vahelduse vajadus Aktiivne puhkus. Rannaturism Nende komponentide koosmõjul tekkis massiturism! Massiturismi sihtkohti mõjutavad: Hinnatase riigis. Turvalisus. Kuulsad inimesed. Poliitiline ja sotsiaalne tasakaal. Peamised sihtkohad rahvusvahelisel tasandil: Harrodsi kaubamaja Londonis. Dubai ostufestival aasta algul. Moeasjad Pariisist või Roomast. Ameerikas kaubanduskvartal Mall of America. Kohalikul tasandil: Soomlastele Eesti. Tänapäeva massiturismi piirkonnad: Türgi Kaug-Ida Põhja- Aafrika Vaikse ookeani saared Alpi suusakuurordid Kokkuvõte, Massiturist eelistab: Tuntud turismimarsruute. Tavapärast ajaveetmist. Väheaktiivset puhkust. Päikesepaistelist rannapuhkust. Tuttavat kultuurikeskkonda. Valmisreise. Aktiivturism Aktiivturism on:
Spordiväljakute ümber oli suur tunglemine. Magati võõrastetubades, millest oli alati puudus, telkides, lehtonnides, ajutiste varikatuste all. Võistluskohtade ümbruses olid saunad, müügiplats, kõrtsid, nn. "söökla". Väljakaevamistel on seni leitud käimlaid ainult 60 inimesele ja needki olid ehitatud hiljem. Ka joogivett oli vähe. Joodi seisnud vett või ei joodud üldse. Veejuhe rajati alles 153 pKr. Lõpp Kui Kreeka oli osa Roomast, muutusid olümpiamängud ülikute meelisobjektiks: olümpiamängude külastamine ja osalemine muutus auasjaks. Olümpiamängude toimumise lõpetas ristiusu levimine Roomas. See tõi kaasa nn. paganlike pidustuste (ka olümpiamängude) keelustamise 394 pKr.
Etruski kunst Umbes alates 8. sajandist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. (Praegu Toskaana alad). Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskide alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskide juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle
Renessanss Roomakatoliku kirik elas läbi kriisi. Paavsti residentsi üleviimisest Roomast Avignoni sai alguse nn paavstide Avignoni vangipõlv, mis lõppes roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemisega ehk nn Suure skismaga, mil korraga valitsesid kaks, lühikest aega koguni kolm paavsti. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendub ilmalikustumine eelkõige ilmalike zanride ilmumises vaimulike kõrvale. Ilmalik muusika hakkas määrama kunstmuusika stiili ja kõik uus ilmus ilmalikes zanrides. Keelati motetilaulmine kirikus. 1324. Või 1325
Klassitsism 18 saj 1) Euroomast levis klassitsism ka Ameerikasse, kestis 19saj, 30dateni. 2)Jäljendati antiiki. Jaguneb *varaklassitsism 1760- 1800 *kõrgklassitsism 1800-1830 3)Prantsusmaa, Itaalias ja SBs ilmnes klassitsism juba barakoajastul. 4)Kuna Inglismaal barokki pm polnud, siis seal jätkus pallodionism, mis oli väga sarnane klassitsismile. 5)Ehitustüübid: sakraalhoone, eeskätt kuppelkirik, tetrihoone, muuseumihooned, seltsimajad, lossid, mõisad, pargipaviljonid. 6)Ehitusmaterjalid: kivi teliskivi, malm, hakatakse valmistama kunstmarmorit. 7) Ehitustehnika: eelnevate perioodide oma täiustub, metalltarindid, töötati välja paindtalateooria, alustati valtsprofiilide tootmist 8) Huvi antiigi vastu tekkis tänu väljakaevamistele, valgustusfilossfide teosed. Valgustusfilosoofide tegevus soodustas kodanlike ideaalide tekkimist, millele andsid tuge edusammud matas füsas ja keemias. 9) Prantsuse r...
Etruski kunst Umbes alates 8. sajandist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. (Praegu Toskaana alad). Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskide alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata “surnute linnad” – kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskide juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning
Referaat TIBERIUS Koostas : Veljo Kahl Klass : 11.B RVG 2010 Sissejuhatus Antud referaadis räägin teile ühest ajaloolisest isikust Julius Caesar Tiberiusest. Kes ta oli iseloomult, kes olid ta vanemad positsiooni pooles, mis oli ta roll Rooma impeeriumi valitsemisel ning milline oli ta armuelu. Saame veel teada kes olid ta vaenlased ja sõbrad, mida ta mõtles inimkonnast ja Roomast. Seda kõike saame me teada järgnevas kirjelduses. Julius Caesar Ttiberius(42 e.kr.-37 p.kr.) Tiberius sündis 42 e.kr. Claudiuse perekonda. Ta isa Tiberius Claudius Nero oli Roomas kõrgel positsioonil. Ta pidas oma isa noorena nõrgukeseks, aga suuremaks saades ta mõistis, et ta isa oli ohver nagu temagi järeldas oma elust. Ta ema Livia Drusilla abiellus Augustusega, kes oli Rooma valitseja(princeps). Ta arvas olevat ema soosik ning ta pidas seda väga tähtsaks
Ta avaldas kolm raamatut enne oma surma. Esimeses, kuulsaimas raamatus, lükkas ta ümber hüpoteesi, et 17.-18.-ja 19.- lõpus oli seksuaalsus maha surutud ja tabu, samas kui selle kohta tehti uuringuid. Ta hoopiski väidab, et 17. sajandi kuni 1970. toimus plahvatuslik muutus, millal hakati sellest rohkem rääkima. Seda mõjutas Rooma katolik kirik, kus kästi inimise pihtida ihaldustest ja tegudest. Teises ja kolmandas raamatus räägib ta Vanast-Kreekast ja Roomast. India mängis suurt rolli seksuaalsuse ajaloos, kus võib leida kõige vanemat kirjandust mis käsitleb seksuaalsust kui teadust. Arvatavasti oli Indias seksuaalõpetus läbi kunsti ja kirjanduse. Esimesed tõendid tulevad ühtedest vanimatest budismi ja hinduismi tekstidest, mis räägivad abielust, viljakusest ja seksuaalsusest. Sealt tuleneb ka Kama Sutra. Hiinas osteti omale pruute ning naiste isad otsustasid kellele tütar mehele läheb. Väga tähtis naistel oli süütus
l Ausambad valitsejadest l Freskod - majade seintele maalitud seinamaalid l l Bütsants l 395 a. Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik, l tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel Ehitati kirikuid l Näiteks: Apostlite (Ateenas) l Frangi riik Rooma impeeriumist jagunenud riik. kloostreid(suur kompleks,kus olid: kool, kõrts, laut, võõrastemaja, munga/nunna eluru Romaani kunst Pärineb Roomast 10-12 saj. l Tunnus: Ümarkaar l Peamiselt ehitati neid kirikutele l Näiteks: Pisa toomkirik ja kellatorn(Itaalia), l l Püha Markuse kirik(Veneetsias) l Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht http://kunstiabi.weebly.com/
Need olid ette nähtud pesemiseks ja suplemiseks ning füüsilisteks harjutusteks, ujumiseks ja puhkamiseks. 9. Nimeta mõnd triumfikaart, kirjelda? Ühe või kolme kõrge kaarvaga massiivne kivisein. Neid ehitati suurte sõjaliste võitude või tähtsate sündmuste auks. Nt: Keiser Constantinuse triumfikaar. 10.Kirjelda Panteoni? Kuppel ehitis, jumalate tempel, kõige paremini säilinud ümara põhipinnaga. 11.Milline monumendi liik sai alguse roomast (võesti taaskasutusele renessansis)? Relfieefid 12.Millise kunstiliigi õitsengu põhjustas roomlaste esivanemate kultus? Porteeskulptuur 13.Milliste linnade järgi tunneme Rooma seinamaali, kirjelda? Pompeji, Herculaneum ja Stabiae. Keerukad poosid, ilmekad näod, valguse ja varjude mäng. 14.Mille poolest erineb ristiusk roomlaste uskumustest? Alandlikkus, käsk armastada ka vaenlasi ja Jumala ees on kõik võrdsed 15
tühistati see, plebeid tohtisid kanditeerida ametnikeks, võisid võtta vastu seadusi. Hiljem seisustevahe kadus, roomlased ühtsed võrdsed kodanikud- rooma rahvas. Tegelt pold võrtsust, asju otsustasid kitsas ring jõukaid- rikkad patriitsid ja plebeid. Suurriigi teke: Rooma vallutas Puunia sõdade tulemusel Kartaago(146eKr), peale seda ka Makedoonia(149eKr). 133eKr päriti Pergamoni kuningalt testamendiga Väike-Aasias asunud riik, nii jõudis Rooma võim aasiasse. Roomast sai Vahemere valitseja. Valitsemine: Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud e magistraadid. Senat-valitsev riiginõukogu, koosnes endistest ja tegevatest magistraatidest. Rahvakoosolekuid kutsuti kokku selleks, et hääletada juhatava magistraadi ettepanekute üle, lihtkodanikel puudus õigus teha ettepanekuid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, tavaliselt pärinesid rikaste roomlaste seast. Tasu selle töö eest ei makstud
Termid saunad, amfiteatrid (Colosseum 82 a.pKr.) higistamisruumid, basseinid ja saalid lõdvestamiseks,jalutamiseks ja suhtlemiseks. Roomlased elasid ühepere elamutes e. villades/maakodud. Keisrite ajal hakati linnaehitusele rõhku panema 2 peateed, foorum, kirikud, tähtsad ehitised, kauplused jne. Monumentidega, sammastega ja triumfikaartega kaunistatud majad teeääred. Triumfikaared, templid. Kui Roomast sai keisririik, toimusid suured muudatused ehituskunstis ''võttis vastu kivist linna,jättis maha marmorist linna''. Keiser Augustus Traianuse foorum, Traianuse sammas (30m, 19 marmorblokki, hobune otsas) Basiilika ehituskunst kirikuhooned, kohtuhooned, ärihooned jaotatud 3-ks osaks. *Marcus Aureniuse ratsamonument *Constantinuse triumfikaar Algsel kujul on majad säilinud väga vähesel määral (säilinud varemetena või teiste hoonete sees).
21. ETRUSKID JA ROOMA RIIGI ALGU. Etruskid. loode-itaalias elav rahvas, Etuuria maakonnas. Ülejäänud maal itaalikud. Etruskid kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi alusel, kirja ei suudeta tõlkida, arheoloogiliste leidude kaudu tuntakse kultuuri ja keelt.Etruskide metallitöötlus oli arenenud, head piraadid merel, hea ehituskunst (hauakambrid, naiste tähtsus).6 sajandil eKr aeti etruski valitseja Roomast välja ning aeglaselt läksid etruskide linnad roomlaste võimu alla. Jumalaid on etruskidel palju. Etruskide õpetus- jumalike ennete tõlgendamine(jumalate tahte uurimine).Pöörati suurt tähelepanu elule pärast surma-järgnes midagi meeldivat. Rooma linna tekkimine ja kuningate aeg Roomas. Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Latiinid elasid seal(ld keel). 7saj võeti kasutusele ladina tähestik(ld.k Rooma ametlik keel).Terviklik linnakompleks kujunes alles 6saj eKr
........................................6 ..................................................................................................................................................7 10. Vana-Rooma kui maailmalinn............................................................................................8 2 Sissejuhatus Rooma riik ehk Vana-Rooma oli riik, mis eksisteeris vanaajal ning sai alguse Itaalia linnast Roomast. Rooma riigi territoorium oli väga suur, nii suur, et seda kutsuti impeeriumiks. Kõige suurem riigi territoorium oli Traianuse valitsemisajal aastatel 98 – 117. Impeeriumisse kuulusid: o Britannia (Inglismaa), o Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Šveits, osa Saksamaast) o Hispaania, o Alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia), o Daakia (Rumeenia), o Makedoonia, o Ahhaia (Kreeka),
Tsehhis, Saksamaal ja mujal...Küll aga mõjutasid seda tugevasti kuningas ja tema perekonnasuhted. (Konflikti kuninga ja katoliku kiriku vahel vallandas Henry VIII soov korraldada ümber oma perekonnasuhted. Henry VII hakkas taptlema abielulahutust, kuid katoliikliku kirikukorra järgi ei olnud see ette nähtud, ent paavsti või kardinali loal oli see siiski võimalik). Lõpuks viis see konflikt, mille sügavam tagapõhi oli poliitilis-majanduslik, kuninga mõttele Roomast lahku lüüa. Poliitiliselt oli tähtsaim ülemvõimu käsitlev supremaatiaakt. Sellega kuulutas parlament 1534.aastal Inglise kiriku peaks kuninga, mis tähendas lahkumist Rooma katoliku kiriku alluvusest. Kuid siiski jäädi truuks katoliikluse dogmadele ning säilitati senine jumalateenistuse kord. Nii ei pidanud supremaatiaakt kaasa tooma usupuhastust nagu oli omane reformatsioonile Euroopa mandril.
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Kiriku mõju vähenemise põhjused 1. ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemine ja ilmaliku hariduse edenemine 2. kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langus Hiliskeskaegse kiriku ajaloo periodiseering: paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil
4) Uute keelte kujunemine: Romaani keeled. 3. Frangi riik 5.-7. sajandil Majordoomused –kuninga suurusugused kojaülemad, võtsid võimu üle. Karolingide renessanss – Karl Suure tegevusest ajendatud huvi tõus vaimuelu ja antiikkultuuri vastu. Seondus Karl Suure suguvõsa e Karolingide valitsemisega. *Chlodovech Välispoliitika:Vallutab Gallia (Prantsusmaa), tõrjus läänegoodid Hispaaniasse. Sisepoliitika:496.a –võtab vastu ristiusu OTSE ROOMAST, st katoliiklusena. Kuulutab pealinnaks Pariisi, kuningavõim päritavaks. *Karl Martell Välispoliitika:Suutis purustada muhameedlased. Liignimi Martell tähendab Haamer, antud tänu sellele. 732. a- Poitiers´ lahing, lõi araablasi. Sisepoliitika:Tugevdas ratsaväge, jagas rüütlitele maatükke. Feodaalkorra kujunemine. *Pippin Lühike: Sisepoliitika: Sai seaduslikuks kuningaks 751.a paavsti langobardide kaitsmise eest. Välispoliitika: 756
Linnad ja ehituskunst Rooma riigis * Roomast sai vabariigi lõpul ja keisririigi ajal Vahemere maade suurim linn ! Siia asus inimesi kogu impeeriumist, mistõttu keisririigi hiilgeajal ulatus Rooma elanike arv võib-olla isegi üle miljoni. * Üldise kõnekeelena käibis ladina keel. * Kuni keisririigi alguseni käis linnaehitus ilma kindla planeeringuta. Majad olid valdavalt puust või tellistest ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid, mis andis võimaluse uusi ja paremaid maju ehitada.
Mil määral kaasaegsed linnad olid majandus- ja kultuuri keskusteks? Ma kirjeldan ajajärku 10-13.sajandil, hõlman arutluses Euroopa linnu. Kirjutan linnade -, kaubanduse -, panganduse arengust, Hansa Liidust ja ülikoolide tekkest. Euroopa linnad,mis hakkasid arenema 10-13.sajandil Vahemere äärest, Roomast tekkisid soodsatesse kauplemispiirkondadesse (jõesuudmetesse, teede ristumiskohatadesse, kirikute lähedusse). Vanimad (Euroopa linnad) on Toscana piirkonnas: Pariis, Lombardia, Flandria. Linnade tekkega suurenes ka kaubanduse areng. Oskustööliste puudumisel tutvusringkonnas tuli kaupasid osta kaugemalt. Idamaadest toodi peamiselt luksusasju (vürtse, siidi, soola). Eurooplased müüsid seevastu mett, karusnahku ja vaha. Üheks tähtsamaks organisatsiooniks sai 12
Barokk Klassitsism Klassitsism (1770-1830) • See on viimane suur kunstistiil, mis hõlmas kõiki kunstistiile. • Prantsusmaal olid suured muutused. • Olid vastuolud vaimulike ja aadlike vahel. • Samuti olid levima hakanud valgustusaja ideed, mis vähendas kiriku autoriteeti ja inimeste seisustest tulenevat prioriteeti. • Algas Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-1799) • Ateena ja Rooma vabariiklik kord sai poliitiliseks ideaaliks. • Roomast sai kunstnike vaimne keskus ja kohumispaik, kus uuriti antiikseid ehitismälestusi. • Uuesti hakati huvi tundma renessansiaja arhitekti Andrea Palladio vastu. • Algas täielik antiigivaimustus. • Ka kunst sai ühiskonnas uue tähenduse - see muutus enam avalikuks ja kättesaadavaks. Kuzminki igh Maulle Room chât in the eau d'Am oise ova
alistamine"). Paljud kunstnikud (Velazquez, Hals) maalisid esinduslikke ja psühholoogiliselt tõepäraseid portreesid. Mitme barokk-kunstniku (Rembrandti, Poussini) looming on niivõrd omanäoline, et tüüpilisi barokkstiili tunnuseid sealt ei leiagi. Portreede, usu- ja mütoloogiateemaliste maalide kõrvale tulid natüürmordid ja olustikupildid. Maalikunst täienes linnavaadete, maastiku- ja meremaalidega. Kus asus · Barokk sai alguse Roomast ja levis kiiresti kogu Euroopas. Kuna barokk õitses vastureformatsiooni tõttu peamiselt katoliiklikes maades, oli see rakendatud paavstide teenistusse. Neid huvitas lisaks kiriku maine tõstmisele ja usu tugevdamisele ka enda positsiooniga uhkeldamine. Samavõrd oluliseks sai barokk ka teistes monarhistlikes riikides. Uus stiil sobis ideaalselt kuninga jumalikku võimu rõhutama, seda esile tõstma. Arhitektuur
Kreekas oli kombeks saata poisid juba pisikesest peast sõjakooli, tänapäeval küll see päris nii pole, aga siiski on näiteks Eestis kõikidel meestel sõjaväe kohustus. Ma arvan et sellised kombed, mis toovad ühiskonnale kasu, mis on üle võetud juba antiikajast, on head. Me oleme omandanud Kreekast ka teatrid ja etendamised, spordimängud, paljud väljendid filosoofidelt ja muidugi ka mitmed küsimused, mis filosoofid tõstatasid, nendele ju otsitakse siiani vastuseid. Antiik Roomast oleme saanud ladina tähestiku, täpsemalt öeldes etruskide tähestikust, mis omakorda on loodud kreeka tähestikust. Me kasutame seda tähestikku igapäevaselt, oleme harjunud kogu sellega, maailmast 1/3 kasutab seda. Arvan, et just tänu antiik rooma ja kreeka ajaloole oleme saanud palju erinevaid kultuurilisi lisasid oma kultuuri. Paljud valitsemiskorrad on sarnased minevikus olnud omadele, paljud tõekspidamised on üle võetud antiik ajast
KESKAEG Kerkisid esile: uusaegsed keeled, kaubanduslikud linnad, kapitalistlik mjandus on keskaegse ühiskonna leiutised. Sündisid uusaegsed armeed, rahvusriigi mõiste, rahvusülese föderatsiooni idee. Kiriku ja riigi vaheline vastasseis. Vana kreekast ja roomast oleme saanud teatava arusaamaga tragöödiast ja iluideaali, samuti filosoofia põhimõisted. Keskajal õppisime aga kuidas neid kasutada. Termin ,,keskaeg" võtsid tarvutusele itaalia humanistid, kes defineerisid sellega tuhandeaastast ajavahemikku antiigi ja renessansi vahel. Seda mõistet on kasutatud ka vahepealse ,,unustuse ajajärgu", vaimupimeduse, vägivalla ning vaesuse ajastu metafoori. Keskaja piiride määramisel puudub üksmeel. Keskaeg kestis Lääne-Rooma riigi langemisest
piinamisel viia. Mehe valukarjetest meeleheitele aetud Tosca tahab oma armsamat säästa ning reedab Angelotti pediupaiga. Kui Sciarrone teatab, et Marenga all saavutasid võidu hoopis Napoleoni väed, ülistab Cavaradossi vabadust. Scarpia mõistab ta surma. Scarpia on nõus Cavaradossi vabastam ainult siis, kui Tosca saab tema omaks. Naisel pole muud võimalust kui nõustuda. Õnnelik Scarpia lubab , et Cavaradossi tapetakse vaid näiliselt ning kirjutab Toscale ja Caradossile loa Roomast lahkumiseks. Ta embab Toscat, kuid saab naiselt surmava noahoobi. 3vaatus St Angelo kindlus. Caradossi kirjutab Toscale hüvastijätukirja. Ülierutatud Tosca jookseb Cavaradossile ütlema, et ta tappis Scarpia ja Mario tapetakse vaid näiliselt. Sõdurid tulevad surmaotsust täide viima. Cavaradossi astub seina äärde, kõlab lask. Tosca tormab Cavaradossi juude ning leiab õudusega, et Cavaradossi on surnud... Scarpia oli teda petnud! Scarpia tapmine on avastaud
Varauusaeg Kertu Puur Kehtna Põhikool 2014 EUROOPA UUSAJA HAKUL Eriti raske oli 17. saj. esimene pool. Vaheldumisi olid sõda, katk ja näljahädad. Kriisi tegi veelgi hullemaks järsk kliima jahenemine. Külm kliima ja niiskus tõid kaasa viljaikaldusi. HAIGUSED Sõdade ajal levis katk, mis põhjustas paljude inimeste enneaegset surma. Katkust saadi jagu aga teised nakkushaigused jäid: rõuged, tüüfus, düsenteeria ja tuberkoloos. Eriti kõrge oli väikelaste ja imikute suremus. Inimeste keskmine eluiga oli haiguste tõttu u 30-40 aastat. PEREKOND Tavaliselt abiellusid tüdrukud 12-aastaselt ja poisid 14-aastaselt. Abikaasa võeti kogu eluks. Aadlike jaoks oli ülitähtis abikaasa võrdne staatus. Enamus ameteid pidasid mehed. Naised pidid täitma pereema kohustusi SEISUSLIK ÜHISKOND Oli kolm seisust: vaimulikud, aadlikud ja lihtrahvas. ...
sõnumit kiiresti levitada ning mõne aja möödudes loeti tema sõnu suures osas Euroopast. Paavst hakkas võitlema uuendustaotluste vastu ning Lutheri saatus oleks olnud samasugune kui paljudel varasematel reformaatoritel, kui mitte sõbrad ja armastav Kaitse ei oleks teda varjanud.Lutheril ei olnud kavatsust lahkuda kirikust ega rajada uut kirikut, aga peagi sai selgeks nii talle endale kui ka tema järgijatele, et kiriku seesmine uuendus on võimatu ja lahkulöömine Roomast on vältimatu. Vaimuliku Martin Luther Martin Luther (sünninimi Martin Luder; 10. november 1483 18. veebruar 1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon* ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Martin Luther sündis Saksamaal talupoja perekonnas ja kasvas vaesuses, ometi õnnestus tal saada hea haridus. Isa tahte vastaselt läks ta kloostrisse ja sai mungaks. 1507
VARAKESKAEG. EUROOPA RAHVASTE JA RIIKIDE KUJUNEMINE. Kontrolltöö nr 1. Mis on keskaeg. (Sissejuhatus lk 71-73; Lääne-Euroopa varakeskajal. Ühiskond. Lk 80-83, Peatükk 11). Suur rahvasterändamine. Lääne-Rooma langus ja Ida-Rooma püsimajäämine. Hunnid. (Konspekt). 15 ja 16. Ida-Rooma riik ehk Bütsants 395-1453. 10 ja 12. Frangi riigi kujunemine. Frangi riik karolingide ajal.. (Lk 74-79 ja 90-91) 1) Missuguseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja milliseid sündmusi peetakse keskaja lõpuks? Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma langemist, Marcus Aureliuse surma või aastat, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol,või Ida- Rooma riigi teket. Keskaja lõpuks peetakse Bütsantsi vallutamist või Kolumbose ameerikasse jõudmist. 2) Täida tabel. Lisa sündmus. Keskaja algus Keskaja lõpp 313. a. 1453. a. ...
novell Rumal Kimon saab noormaalseks, kui kohtab aasal vöökohani alasti olevat Iphigeneiat ja armub temasse. Röövib ta hiljem, et saaks ta endale naiseks. Vahepeal saadakse ta kätte ja Kimon pannakse vangi. Hiljem saab ta sealt lahti ja saabki naise endale. 2. novell Gostanza ja Martuccio on peategelasteks. Mõlemad peavad üksteist surnuks, kuni äkki kohtavad teineteist Tunises. Hiljem pöörduvad tahasi Liparile, kus nad elavad õnnelikult. 3. novell Pietro ja Agnolella otsustasid koos Roomast põgeneda, aga pöörasid vales kohas ära ja sattusid vaenlaste lossi juurde, kust nad mõlemad kiiresti põgenema pidid, aga nad põgenesid eri suundades. Nad ekslesid metsas ja õhtul sattus naine majja, kus elas vanapaar, kes lahkelt naisel nende juurde ööseks jääda lubasid, aga hoiatasid ohtude eest. Hommikul pidi Agnolella end heina sisse peitma, kuna kuuliski võõraid hääli lähenemas. Kahtlased mehed vaatasid maja ja hoovi läbi ja lõpetades pistis 1 mees oma piigi heinakuhja,
Väljakute ääres paiknesid suured pikliku põhiplaaniga kohtu- ja ärihooned basiilikad. Sel hooneliigil oli hiljem suur tulevik kirikuehituses. Suured olid roomlaste saavutused rakendusliku tähtsusega nn. inseneriehituses. Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad. Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Juba 4. sajandil eKr ehitati sõjaliselt tähtis maantee Roomast lõunasse Via Appia (on tänapäevalgi kasutusel). See sai eeskujuks hilisematele teedele. Roomlased rajasid maanteid võimalikult otse, üle soode, orgude ja mägede. Mitmekihilise täidisega teed kaeti suurte siledate kiviplaatidega. Vahed täideti tsemenditaolise seguga. Vihmavee ärajuhtimiseks kaevati teede kõrvale kraavid.Augustus algatas kindla teedevõrgu rajamise. Kujunes välja ligi 80 000 km pikkune heade teede võrk. Mööda laiu ja hästi
jäi seejuures puudu kreeklastele omasest maitsest ja mõõdutundest. Roomlased olid väga lõbujanulised. Teatri jaoks ei otsinud nad sobivat küngast nagu kreeklased, vaid ehitasid eraldi hooned. Rooma skulptuur oli arhitektuuriga võrreldes vähem iseseisev. Kreekast rööviti ohtrasti skulptuure, tehti koopiaid, tegutsesid kreeka meistrid. Hellenite plastika mõju avaldus eriti figuurikäsitluses ja reljeefis. Nii nagu Kreekast, ei ole ka Roomast tahvelmaali säilinud. Antiik-Roomal ja Antiik-Kreekal on palju ühiseid ja erinevaid jooni, kuid Rooma oli siiski Kreekast üsna palju maha jäänud ning palju matkitigi hellenite pealt.
Severini hülgas futurism ning leidis enda jaoks neo-klassitsismi. See on traditsioone elustav suund. Samuti on teda veel huvitanud kubist ning divisionism. Tema tähtsamateks teosteks on: 1) Harlekin-Familie -1922-1923 2) Commedia dell'Arte -1958 3) Armored Train in Action-1915 4) Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf- 1912 5) Sea=Dancer-1914- 1913. lõpupoole, lahkus ta Pariisist ja Roomast. Ta sõitis Anzio rannikule, tervise tõttu. See oli pärast kohalejõudmist, et ta ellu on vaja merd. See maal võrdsustas inimesi loodusega. Vastavalt Severinimõtetele oli ta arvamusel et, inimesed ja vesi on lahutamatud .Sellel pildil tantsu liikumine ja tantsija kostüüm on võrreldes mere liikumisele. Sea=dancer Armored Train Blue Dancers Still Life Gun in Action Kasutatud allikad: 1) http://images.google.ee/images?
VANA-ROOMA ARHITEKTUUR 8. sajandil e.Kr. ühinesid seitsmel künkal asuvad külad Rooma linnriigiks. 6. sajandi lõpul kehtestati Roomas vabariik. Samm-sammult hakkas see alistama ümbrukaudseid linnu ja rahvaid. Tasahaaval kasvas Roomast tohutu impeerium. Rooma kultuur on suuresti mõjutatud ümberkaudsete rahvaste kommetest, suuresti Kreeka omast (nendega oli palju kokkupuuteid, ka etruskid olid neist mõjutatud). Enamik jumalaid oli üle võetud Kreeklastelt, neid jäljendades tegeleteti ka filosoofia ja kirjandusega. Visuaalses kunstis on Kreeka mõju samuti tugev. Siiski oli Rooma kunstis ka omapära. Tugevasti avaldus see arhitektuuris, sest kasutusele võeti uusi
Bütsants: Roomast Türgini Koostanud: Siim Barkala Miina Härma Gümnaasium 8a klass Juhendaja: Ene Tannberg 1 Eellugu Aastal 330 viidi Rooma pealinn üle Byzantioni, mis sai nimeks Konstantinoopol. Pealinna viis üle Rooma keiser nimega Constantinius Suur. Tema ajal sai Rooma riigiusuks kristlus. Constntinius I ausammas 2 Millest räägib ajajoon? Minu töö ajajoon räägib Bütsantsi ajaloo tähtsamatest sõdadest ja tähtsaimast valitsejast. Ajajoon läbib tervet Bütsantsi ajalugu, sealhulgas selle riigi järellugu (pärast riigi langemist) 3 Ajajoon 476 780 1180 1453 ...
hellenismiperioodi ehituskunstist, kuid küündisid peagi eelkäijatest märksa kõrgemale. Juba vabariigi ajal hakati Roomas rajama kivist teid ja sildu, aga ka monumentaalseid veejuhtmeid. Keisririigi ajal levisid olmeehitised kõikjal impeeriumis. Kreekas seevastu pandi ehituskunsti põhirõhk templiehitusele. Rooma ehituskunsti tipp saavutati keisririigi ajal. Peamise ehitusmaterjalina kasutasid roomlased tellist, pidulikumate ehitiste puhul kaeti see marmoriga. Roomast sai alguse ka kaarte, võlvide ja kuplite konstrueerimine, need on ka suurimad erinevused, mis eristavad Rooma ehitisi varasematest, kreeklaste rajatutest. Ehitiste välispind ja interjöör kaunistati aga endiselt kreekapäraste sammaste ning poolsammastega. See näide tõestab, et roomlased mitte ainult ei kopeerinud kreeklasi oma kultuuris, vaid arendasid seda edasi vastavalt võimalustele ja üldisele arengutase Roomlastele on suuremal või vähemal määral olnud eeskujuks Kreeka
linnad, põllumajandus Vabariik (VI saj Keisririik (al 30eKr) Hiline keisririik lõpul rajatud) (lõppes 235 pKr) Ühiskonnaklassid Jagunes kaheks- Augustuse Kuna impeerium oli liiga patriitsid ja plebeid. võimuletulekuga sai suur ja ei suutnud end Patriitsid - suursuguste Roomast keisririik. Ta oli majanduslikult ära suguvõsade liikmed, kelle Rooma riigi esimene tasuda, tekkisid juurde esiisad olid usu järgi kodanik. Tähtsatel vaesed ning ühiskon asunud Rooma juba selle kohtadel olid ka kihistus (inflatsioon!). algusaegadel. senaatorid ja
Etna alla kujutleti teisigi olendeid. Etna kraatrit peeti sissekäiguks allmaailma Tartarosse. Joonis 2 Zeus 1.2 Etna Geoloogiline ajalugu Sitsiilia saare idaosas paiknev Etna vulkaan on kihtvulkaan, mis on tekkinud umbes pool miljonit aastat tagasi Aafrika laama ja Euraasia laama põrkumisel. Paarsada tuhat aastat peale oma teket oli Etna väga jõuline vulkaan. Etna tuhka on leitud isegi Roomast. 1.3 Etna purse aastal 2006 Euroopa suurim vulkaan Etna hakkas purskama 08.09.2006 18:48 Euroopa suurim vulkaan, Sitsiilia saarel asuv umbes 3350 meetri kõrgune Etna hakkas purskama laavat oma kagupoolsest kraatrist. Ööl kolmapäeva ja neljapäeva vahel tõusis laava kraatri servani ja hakkas mööda mäekülge Bove oru poole voolama, vahendasid välisagentuurid. Reede pärastlõunal oli laava piir 2850 m kõrgusel. Ekspertid on kinnitanud, et ohtu inimestele ega hoonetele ei ole
Kujunesid algsed naabersuhted Skandinaaviaga, mis mõjutasid olulisel määral Eesti rannikuelanike majandust, usundit ja kultuuri. Eelrooma ja Rooma rauaajal (500. a eKr – 450. a pKr) hakkas majandus kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega. Kasutusele võeti oma soorauamaak. Rauaajal süvenes varanduslik ebavõrdsus veel rohkem. Ülikud maksustasid haritava maa. Eesti elanike kaubandushuvid suundusid lõunasse, Rooma impeeriumi poole. Roomast jõudis kaupmehi ka Läänemere kagurannikule. Neid huvitasid kõige enam merevaik ja põhjamaised karusnahad. Võimalik, et Eestis kasvatatud vilja vahetati juba sel ajal põhja- ja idapoolsete naabritega karusnaha vastu, mida omakorda lõuna poole edasi müüdi. Edusamme majanduses soodustas ka asjaolu, et rooma rauaaeg oli rahulik ja sõdadeta periood Keskmisel rauaajal ja viikingiajal (450. a – 1050. a) arenes kaubandus aeglasemalt. Hakati rajama
Seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. Varane keisririik aastatel 30 eKr-235 pKr O võttis endale aunimetuse Augustus.Tema valitsusaeg(30 eKr-14 pKr)tõi pika rahuperioodi ja koos sellega majanduse õitsengu. Ta pühendus riigi sisemisele korrastamisele tasakaaluka valitsejana. Ta oskas lepitada ainuvalitsusega lihtrahva kui ka enamiku ülikkonnast. Nero-54-68-tappis nii oma naise kui ka ema ja hukkas arvukalt senaatoreid. 64.a kui suur osa Roomast hävis,levisid jutud,et linn pandi põlema Nero käsul. I saj keskel pKr vallutati suur osa Suurbritanniast. Trianus-98-117-Rooma impeerium saavutas oma võimsuse haripunkti.Vallutati Daakia,Mesopotaamia. Rooma võim oli kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades.Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge,hõlmates lisaks Vahemere maadele ka tänapäeva Belgia,Prantsusmaa,Sveitsi,Austria,Serbia,Bulgaaria.Piiridele rajati kindlustusvööndid
pigem alluvaks kui juhiks. Ta oli väga umbusklik ja enesekriitiline, äkilistes situatsioonides kõhklev. Tiberius oli endale soetanud sõpru, keda ta jäägitult usaldas: nendest olulisim oli kurikuulus pretoriaanide prefektSeianus. Tiberiuse valitsemisaeg jagatakse tavaliselt kaheks perioodiks: nn. heaks ja halvaks. Ehkki selge piiri tõmbamine nende perioodide vahele on võimatu, on üheks oluliseks sündmuseks peetud Tiberiuse lõplikku lahkumist Roomast 26. aastal, mis tõi endaga kaasa tõsiseid tagajärgi. Oma valitsemisaja algusest alates püüdis Tiberius jätkata Augustuse poliitikat. Ta valitses asjalikult ja kokkuhoidlikult, parandas rahandust ja provintside haldamist ning kaotas osaliselt maksurendi. Ta oli väga aupaklik senati suhtes, konsulteerides sellega sageli ka küsimustes, mis ei kuulunud viimase kompetentsi. Religiooni vallas oli ta rangelt vastu võõrapäraste kultuste juurutamisele Roomas
August 1791 esimene põhiseadus, kujunevad jakobiinid ja zirodiinid. August 1792 kaotati kunni võim. 22 SEPTEMBER 1792 vabariik. Valimistel võitsid Jakobiinid, Z eraldusid. 21 jaanuar 1793 Kunn hukati. Olme: aadlikud polnd enam eeskujuks, hakati pöörduma sina kasutades, Hr, Pr asemel kodanik, kadus toretsev rõivamood muut. Lihtsamaks, kadusid parukad, moraal tõusis tänavalt nahhui prostid, patriotism! Vabadus, võrdsus, vendlus , eeskuju ka roomast, kilogramm, kalender 10 tundi 100 min 100 sek, aasta algus 22 sept 1792 12 kuud, 30 päeva, 10 dekaadi. Viini kongress: Pandi paika euroopa rahvusvaheliste suhete süsteem. Tasakaalu põhimõte keegi suurtest ei tohi olla tugevaim, Julgeoleku põhimõte Fra ümbritseti pufferriikidega, Ned, Bel, Ch, Lux. Legitiimsuse põhimõte kõik vanad dünastiad saavad võimule tagasi. Metlernihi süsteem kõik suurriigid moodustasid liidud, mis peaxid tagama rahu auroopas
· Varane keisririik aastatel 30 eKr- 235 pKr Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus ja tema ainuvalitsus tõi pika rahuperioodi, koos sellega majanduse õitsengu. Kui Augustus suri, oli enamik roomlasi ainuvalitsuse omaks võtnud. Mitmed Augustuse järglased olid lähikondsete ja Rooma ülikkonna vastu ülekohtused ja said tuntuks julmade valitsejatena. Eriti kurikuulus oli Nero, kes tappis nii oma naise kui ema ning lasi tappa kma arvukalt senaatoreid. 64. aastal kui suur osa Roomast tulekahjus hävines, levisid jutu et Nero lasi linna põlema panna. Kuid see kõik ei toonud kaasa riigi nõrgenemist. Traianuse valitsemisajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti. Rooma võim oli kindlustatud kõigis Vahemerd ümbritsevates riikides. Impeeriumi piiridele rajati tugevad kindlustusvööndid, kaitsmaks riikki väljapool olevate barbarite eest. Kõige paremini on säilinud keiser Hadrianuse rajatud nn Hadrianuse vall.
Nende laste haridustee jätkus veel pikka aega, kuni neist oli saanud näiteks kõnemehed. Tänapäevalgi pole selline kooliskäimise harjumus kuskile kadunud. Lapsed saadetakse 7- aastaselt kooli ning peale üheksat koolis veedetud aastat on neil valikuvabadus oma edasiste õpingute suhtes. Roomlased oli monumenditraditsiooni alusepanijad. Nad püstitasid oma suurtele väejuhtidele ja keisritele triumfikaari ja võidusambaid ning lõid maailma esimesed ratsafiguurid. Roomast on pärinevad maailma esimesed pronksist ratsanikukujud. Praegugi leiab meenutamist väärt inimestele püsitatud monumente. Monumentide püstitamine on üks parimaid austusavaldamise viise ning sellisel moel mäletab ka rahvas avaliku elu tegelast paremini. Roomlased ei pidanud teatrist väga lugu. Neile ei meeldinud teatris vaadata draamat ja selliseid teoseid, mis käsitlesid maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme. Roomalased nautisid labaseid nalju ning lihtsakoelist süzeed
valdkonnas. Rooma seadustes kujunes välja erinevus Avalike õiguse, kus riik on otseselt seotud ja Eraõiguse vahel, mis tegeleb inimeste vaheliste konfliktidega. Selle süsteemi põhjal tänapäeval põhineb Mandri-Euroopa kohtusüsteem. Rooma seadused samuti mõjutasid rahvusvahelise seaduste välja kujunemist. Paljusi kaitsetehnikaid mida kohtus tänapäeval kasutatakse, kasutati Rooma kohtutes. Idee ,,süütu kuni tunnistatakse süüdi" pärineb Roomast. Samuti kirjutatakse seadusi üles selleks, et kaitsta inimesi üksteise eest ja kaitsta inimesi riigi eest, mis oli Rooma idee. Tehnoloogia oli roomlaste võimsaim vahend. Nad kasutasid seda enda vaenlaste alistamiseks, impeeriumi laiendamiseks ja enda elukvaliteedi parandamiseks. Kuni antiikaja lõpuni olid roomlased Euroopa kõige arenenum tsivilisatsioon tehnoloogiliselt. Nad avastasid tsemendi mis tegi roomlaste ehitised nii vastupidavaks, et need
telliseid ja betooni. Roomlastele iseloomulik ehitis on triumfikaar ühe või kolme kaaravaga. Püstitati monumendiks suurte võitude ja ühiskondlikult tähtsate sündmuste puhul. Meisterlikult osati konstrueerida suuri ehituskomplekse nt foorumeid. Forum Romana pea foorum. Basilika- pikk nelinurkse põhiplaaniga hoone, mille 2 rida sambaid jaotas 3 ruumiks. Kasutati äri ja kohtu hoonena. Hiljem kujunes kiriku tüübiks. Kivisillutisega teed- olid riiklikud. Suunatud kiirtena Roomast Itaalia erinevatesse nurkadesse. Via Appia; Via Aurera; Via Flaminia jne. Anti välja teede nimistuid ja reisijuhte. Elamud- ülikute villad ja paleed asusid küngastel, mägede nõlvadel ja kitsastel tänavatel olid lihtrahva elamud.(insula- saar -> üürimaja) ruumipuudusel ehitati need võimalikult kõrged(max 21 m) 357 oli 1790 üliku maja ja 46 602 insulat. 64 põles Rooma 14 osast 20 maha. 5. saj pärast germaanlaste rünnakuid jäi Rooma alles 10 000 elanikku. 16. saj u 55 000 elanikku
133 a eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Roomale 133 a eKr loetakse Rooma maailmariigi alguseks. Rooma poliitika alistatud maade suhtes rajanes põhimõttel ,, jaga ja valitse" Läbirääkimisi peeti ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti igaühega eraldi Kehtestati erinevad sõltuvustingimused, et vältida ühiseid väljaastumisi Allutatud riikide elukorraldus jäeti üldiselt puutumata Rooma poliitika Itaalias. Itaalia linnad ja kogukonnad olid Roomast sõltuvad. Võidetuilt konfiskeeriti 1/3 maad, kuhu Rooma kodanikud rajasid kolooniaid Osa kogukondi liideti Rooma riigiga munitsiipiumid (säilitasid omavalitsuse, elanikud said Rooma kodanikuõigused) Enamik Itaalia linnu olid Rooma liitlased (makse nad ei maksnud, aga oma sõjaväe andsid Rooma käsutusse) Rooma poliitika väljaspool Itaaliat. Vallutatud alad muudeti Rooma provintsideks. Provintsid pidid maksma makse ja provintside
suverään. Järgnesid võitlused keisritega, mille ajal Aleksander III määras kindlaks paavsti valimise korra, mis põhijoontes on samasugusena säilinud tänapäevani. Paavstluse kõrgajaks loetakse 13. sajandit, mil valitsesid Innocentius III, Innocentius IV ja Bonifatius VIII. Pärast viimast hakkas aga paavstlus nõrgenema, kuna paavstid sattusid Prantsuse kuningate mõju alla ning 1305. aastal kolis paavst Clemens V Roomast Avignoni. Martinus V, kes asus elama Rooma ning suutis kirikulõhe tõepoolest ületada. Tema ajal kindlustus paavstluse positsioon tunduvalt, kuna ta suutis kontsiliaarse liikumise summutada ning nii jäi paavst vastuvaidlematult läänekiriku juhiks. 15. sajandi lõpust 16. sajandi keskpaigani valitsesid nn. renessansspaavstid, kellele oli olulisem nende ilmalik vürstivõim kui vaimuliku ülemkarjase kohustused. Aleksander VI-t
Vaenulikke saatkondi Rooma ei lubatud. Nad majutati eeslinna mõnesse villasse. Lisaks välisriikide esindajatele võeti Senatis vastu ka oma provintside esindajaid. Originaalseid diplomaatilisi dokumente on vähe säilinud. Nad olid kirjutatud, kangale või puust, vasest ja pronksist tahvlitele. Rooma rüüstamise käigus korjasid barbarid metalltahvlid kokku ja sulatasid need relvadeks. Pöördepunktiks Rooma ajaloos sai II Puunia sõda (218-201 e.Kr.) Hannibaliga. Roomast sai maailmariik ning diplomaatia kui välispoliitika instrument omandas suure tähtsuse. Puunia sõdade käik, samuti sõdade käik Kreeka linnadega sõltus olulisel määral diplomaatilisest aktiivsusest. III-II saj. e. Kr. oli Rooma diplomaatia kõrgperioodiks. Rooma vaenlaseks nr 1 oli andekas väejuht ja osav diplomaat Hannibal. Nii Rooma kui Kartaago diplomaatial üks tähtis ülesanne, liitlaste värbamine.
väljaastumisega tsölibaadi vastu, abielludes. 4)Ref. eripära Inglismaal. *poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle *ei haaranud kohe suuri rahvahulki *lahkumine Rooma kat.kir. alluvusest -->uus, anglikaani kirik, jäädakse truuks katoliikluse dogmadele säilitati senine jumalateenistuskord; anglikaani usutunnistus(peapiiskop Thomas Cranmer) Henry VIII tegevus: jätkas isa poliitikat kuningavõimu tugevdamisel, tahtis Roomast lahku lüüa(Ingl. kiriku pea), sulges kloostrid), konfiskeeris maad ja varad, kaotas tsölibaadi,keelas indulgentside müügi, kõigi teisitimõtlejate hukkamine, keelas talupoegadel käsitöölistel piibli lugemise. 5)Ref. mõju Euroopale *Eur. lõheneb protestantlikuks ja katoliiklikuks *protest. riikide majand. kiire areng(prot-töö ülistamine) *ment. muut-töö ülistamine, kat riikides haridustase madalam(prot. nõutakse piibli lugemist)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
