Varakeskaegse Euroopa areng 5.-11. saj. Varakeskaega saab jagada kaheks perioodiks: 1.periood- 5.sajand kuni 9. sajandi algus. Sel ajajärgul tekkis Lääne-Rooma lagunemisest uus elukorraldus- feodaalkord. Sellele tugineb Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik, mis kindlustab ka impeeriumi uued kaitsepiirid. 2. periood- 9.sajandi algus kuni 11.sajandi algus. Esile on kerkinud katoliiklus ja roomakatoliku kirik. 5. sajandi II poolel ja 6. sajandi I poolel tekkis endise Lääne-Rooma riigi aladele Frangi riik, mille kuningaks oli Frangi riigi rajaja Chlodovech. 496 a. võttis Chlodovech vastu ristiusu. Kuna ta valis katoliikluse, siis tagas see talle Rooma kõrgvailmulike toetuse teiste rahvaste vallutamiseks. Riik oli tugev, ent alates 7. sajandist olid troonil nõrgad valitsejad, mil kuningate asemel valitsesid majordoomused. 714-741, aga valitses Karl Martell, kes loobus majordoomuse tiitlist ja võttis e...
- Tolleaegne nuusikakultuur oli põhiosas suuline - Vajadus noodikirja kärele tekkist 8-9.saj seosoes Frangi riigi laienemisega. Gregooriuse laul - Varakristlik ajajärk 6.saj pKr - puudus ühtne korraldatud ja juhitud struktuur. - Rooma kirikuvõimu tähtsus Lääne-Euroopas kasvas alates paavst Gregoriuse I-st ehk Gregorius Suurest, kes võttis kasutusele uue liturgiakorralduse. - Iseloomulikud jooned * Gregoriuse lauluks nim.iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel * Lõplikult kujunes välja läänekristlikus kirikus 7-8.saj ning on roomakatoliku kirikus muutustega käibel ka tänapäevalgi * Alati peamised on TEKST ja SÕNUM * Laul on ühehäälne ja saateta * Gregoriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju esitusstiile, žanre ja lauluvorme * Roomakatoliku kiriku jumalateenistuse keeleks oli ajalooliselt ladina keel, siis ka gregooriuse laulu tekstid enamasti ladina keelsed
-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku
Keskaeg 5.-15. saj (mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid) 8.-9. saj tekkis noodikiri Gregorius Suur ühtlustas liturgilised tekstid, mis panid aluse gregooriuse laulule, mis kujunesid välja 7.-8. saj (liturgia- kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus)(gregooriuse laul- roomakatoliku kiriku ühehäälne ja saateta liturgiline laul; taktimõõt puudub) missa- armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (5 või 6 osaline) heliteos missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks neuma- keskaegse noodikirja märk, mis kirjutati sõnade kohale ning tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi, mis Prooprium Ordinaarium Sissejuhatu Introitus Kyrie s Gloria Sõnaliturgia Epistel Credo Graduale Alleluia/Sequ entia Evangeelium
oratoorium – mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile (vahel lavastatakse, aga ei ole otseselt selleks mõeldud) passioon - evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm; oratooriumižanri alaliik aaria - vokaalne sooloetteaste ooperis, oratooriumis, kantaadis jm retsitatiiv - kõnelaul, kõnemeloodijat jäljendav laulmine monoodia - ühehäälne meloodia missa - armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (harilikult 5- või 6-osaline) heliteos reekviem - leinajumalateenistus või selle tarbeks kirjutatud muusika; mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks libreto - ooperi või mõne muu suurema vokaalhelitöö tekst; balleti sündmustiku kirjeldus koraal - kirikulaul, roomakatoliku kirikus ühehäälne liturgiline koorilaul, protestantlikus kirikus rahvuskeelne koguduselaul kooda - heliteose või selle osa lõpulõik
erivormis iiri kirjas. Vanaiiri kirjakeele norm oli kasutusel 8.-17. sajandli. Vanaiiri verbisüsteem oli väga keerukas. 18. sajandi lõpus rääkis iiri keelt umbes 3,5 miljonit iirlast. Nüüd on see arv tunduvalt vähenenud. Vähesel määral rääkitakse iiri keelt ka Põhja-Iirimaal, USA's, Kanadas, Austraalias. Usundiline koosseis Iirimaa on jaotatud Põhja-Iirimaaks ja Iirimaa vabariigiks. Valdav usund Iirimaal on kristlus, suurim kirik on roomakatoliku kirik. Aastal 2006, 86,8% elanikkonnast oli roomakatoliku usku. 73% Iirimaa kodanikest vastas, et ,,nad usuvad, et Jumal on olemas". 22% vastas, et ,,nad usuvad, et on mingi vaim või elujõud." 4% vastas, et ,,nad ei usu, ei mingit vaimu, Jumalat või elujõudu. Kõige kiiremini kasvavad usundid on protestantlik, õigeusk ja islam. Viimastel aastatel on riigi hindu ja moslemi elanikkond kasvanud. Kokkuvõte Selle referaadi teine pool polnud just kõige lihtsam
KESKAJA KIRIK 1.Mõisted: paavst, katedraal e. toomkirik, misjonär, sakramendid (7), investituuritüli, Cannossas käik, kuuria, bulla, ketserid (hereesia), katarid, inkvisitsioon, simoonia 2. Millal ja kuidas moodustati paavstiriik? 3. Milles avaldus 9.-10.saj. katoliku kiriku langus? 4. Milles seisnesid Gregorius VII reformid? 5. Mis toimus aastal 1054? Mille poolest kaks kirikut erinesid? 1) paavst- roomakatoliku kiriku pea. katedraal e. toomkirik- peakirik (näiteks piiskopkonnas). misjonär- kristluse levitaja. sakramendid (7)- 1) ristimine, 2) usukinnitus, 3) armulaud, 4) pihtimine, 5) viimne võidmine, 6) kiriklik laulatus, 7) vaimulike ametisse pühitsemine. investituuritüli- Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel (paavsti ja keisri vaheline tüli).
Gregooriuse laul on roomakatoliku kiriku liturgiline ühehäälne saateta ladina keelne laul. Seda iseloomustab korrapäratu rütm, mis tuleb proosatekstist ja rohketest meloodiakaunistustest. Peamine tekst ja sõnum. Tekkis tänu paavst Gregorius 1., kes ühtlustas liturgia ja kirikulaulu. Rütm – heliväärtuste korrastamine Missa on:1)päevakeskne jumalateenistus roomakatoliku kirikus 2)muusikaline suurteos ordinaariumi tekstidele (5-osaline) Missa ordinaariumi laulud: 1)Kyrie 2)Gloria 3)Credo 4)Sanctus 5)Agnus Dei 8.-9.sajandl, mil kujunes Frangi suurriik , tekkis vajadus ühtlustada litugiline laul tohutu suurel territooriumil. Muusika pandi kirja neumadega (keskaja noodikirja märk), mis kirjutati sõnade kohale. 10.s võeti kasutusele noodijooned, et märkida täpsemalt üles helikõrgusi. 11
1. Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos 2. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord 3. Ordinaarium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud 4. Propoorium- liturgia muutuvad osad 5. psalm-gregooriuse laulu tüüp: retsiteerimisele lähedane psalmitekstide laulmine 6. müsteerium- piibliaineline etendus keskajast, kus kõnelised osad vahelduvad muusikalistega 7. gregooriuse laul-roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul 8. motett-prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul 9. renessanss-taassünniajastu: ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas14.-16.saj. 10. polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on melloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad 11. homofoonia- mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad selle saate 12. akapella- mitmehäälse vokaalmuusika esitamine koor...
Renessanss Roomakatoliku kirik elas läbi kriisi. Paavsti residentsi üleviimisest Roomast Avignoni sai alguse nn paavstide Avignoni vangipõlv, mis lõppes roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemisega ehk nn Suure skismaga, mil korraga valitsesid kaks, lühikest aega koguni kolm paavsti. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendub ilmalikustumine eelkõige ilmalike zanride ilmumises vaimulike kõrvale. Ilmalik muusika hakkas määrama kunstmuusika stiili ja kõik uus ilmus ilmalikes zanrides. Keelati motetilaulmine kirikus. 1324. Või 1325.aastal saatis paavst Johannes XXII välja läkituse
Selle pika ja kultuuriliselt rikka ajastu muusikat tunneme paraku võdrdlemisi lünklikult kuna Tolle aegne muusikakultuur oli põhiosa suuline.Vajadus noodikirja jarele tekkis 8.-9 sajandil. Kui see pandi kirja neumadega .Laulmine ja pillimäng väljaspool kirikut ei vajanud aga kirja panemist veel sajandeid seepärast võibki ekslikult jääda mulje justkui oleks keskaegses kultuuris eksisteerinud peamiselt kirikumuusika. Gregoriuse laulu nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel. See kujunes lõplikult välja läänekristlikus kirikus 7-8 sajandil. Selles on alati peamised tekst ja sõnumid. Muusikaline väljenduslaad võib olla väga erinev,ulatudes ühele helile,teksti lugemisest liikuvate ja keerukate meloodiate laulmiseni. Gregooriuse laul on üldnimetus mille alla mahub palju mitmesuguseid esitusstiile, zanreid ja lauluvorme. Laul on ühehäälne ja saateta kuigi kirikutes kasutatakse ka tagasihoidlikku orelisaadet. Olenevalt
Muusika arvestus 2. Seleta mõisted ● Gregooriuse laul - roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. ● Missa - armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline heliteos (harilikult 5- või 6-osaline). ● Trubaduur - rüütlilaulik keskaegsel Lõuna-Prantsusmaal. ● Luteri koraal - saksa protestantlik kirikulaul. ● Homofoonia - mitmehäälsus, kus üks (harilikult ülemine) hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad sellele harmoonilise saate. ● Polüfoonia - mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest.(kaanon)
3) Õpetus oli sillaks kreeka-rooma kultuuri ja kristliku Euroopa vahel. 6. Gregorius Suur ja Gregooriuse laul. 1) Ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste, mis said lääne kirikulaulu aluseks. 2) Juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat. 3) (Valiti paavstiks 590) 7. Lääne-Euroopa kultuuri sünd on tihedaimalt seotud siinse kloostrikorraldusega, millele pani aluse püha Benedictus. 8. Benediktlaste panus roomakatoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse on väga oluline. 1) Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid, kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilise tekste ja laule. Suuremad kloostrid said omalaadsed laulukoolid ja sellega määrati suurema piirkonna laulu- ja noodikirjastiil. (Tours Prantsusmaa, St Gallen Sveits, Metz Lotring) 2) Benediktlased panid aluse hääbunud keskaegse laulutraditsiooni teaduslikule uurimisele ja taaselustamisele. 9
Prantsusmaalt ja Inglismaalt kui ka Itaaliast. Nii kujuneski Madalmaadel 15. sajandi esimesel poolel uus muusikastiil, mis ühendas eri maade traditsioone. Madalmaade koolkonna tuntumad heliloojad olid Guillaume Dufay (u 1400-1474); Johannes Ockeghem (u 1410- 1497); Josquin Desprez (u 1450-1521); Orlandus Lassus (1532-1594) 15.-16. sajandil kujunesid välja uued muusikazanrid. Kõige esinduslikumaks zanriks sai missa ordinaariumiosade tsükkel. Missa on armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (harilikult 5- või 6-osaline) heliteos. Kujunes välja ka missa erivorm leinamissa ehk reekviem. Reekviem on leinajumalateenistus või selle tarbeks kirjutatud muusika; mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks. Teiseks põhizanriks jäi motett, mis oli 15.-16. Sajandil mitmehäälne vaimulik vokaalteos. Polüfoonia on mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest. Hääled hakkasid
Ajaloo kordamisküsimused 1) Frangi riigi teke ja 4 valitsejat? 2) Frangi riigi sidemed roomakatoliku kirikuga? 3) Feodaalühiskonna olemus? Lääni suhted Kolm seisust Pärisorjus Naturaalmajandus 4) Keskaegse linna valitsemine ja selle suhted maaisandaga? 5) Elu korraldus ja olmetingimused Keskaegses linnas? 6) Linnades kujunenud uue ellusuhtumise olemus? 7) Paavsti võimu tugevnemise 3 põhjust Vara Keskajal? 8) Rooma katoliku kiriku korraldus? 9) Kloostrite tähtsus ja funktsioonid ühiskonnas?
tegevusega lüüdia on vanaaja helilaad, mida iseloomustavad sõnad on õrn ja intiimne lüüriline tähendab tundeelamuslikku, tundeküllast, lüürikale omast madrigal on (itaalia sõnast madrigale - emakeelne laul) tõsine, itaalia polüfooniline lauluzanr sisuks armastus, loodus masurka on hoogne poola rahvatants kolmeosalises taktimõõdus minnesingerid olid saksamaa lembelaulikud missa on armulauateenistus roomakatoliku kirikus monoodia on ühehäälsus meloodias motett on mitmehäälne vokaalteos, mis arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas muzike on muusade kunst ehk lauldes ettekantud luule muusikaline draama on ooper, milles muusika ja dramaatiline sündmustik on tihedasti põimunud nokturn on ööpala numbriooper on ooper, mille muusikaline ülesehitus koosneb üksikutest lõpetatud etteastetest ehk numbritest ood on ülistus- või mälestuslaul
Oma teoses ,,De musica" kirjutas ta küll muusikast Pythagorase ja Platoni eeskujul, ometi arutles rohkem muusika jumaliku päritolu üle, laulmise funktsiooni üle jumalateenistusel ja kristlikus kasvatuses. Algkogudustes olid kasutusel erinevad liturgiad Paavst Gregorius I (Suur, 540-604, paavstiks valiti 590) juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat. Kogus kokku erinevatest piiskopkondadest liturgiad Selle käigus roomakatoliku liturgia lihtsustus ja ühtlustus Kuigi roomakatliku kiriku muusikat nimetatakse gregooriuse lauluks, Gregorius ise laule ei kirjutanud. Kloostrikorraldusest 6 .sajandil asutas Püha Benedictus benediktlaste ordu Nende ja nende eeskujul tekkinud teiste ordude panus liturgilise laulu kujunemisse ja säilimisse on väga oluline. Suurematest kloostritest said omalaadsed laulukoolid 19.-20. sajandil taaselustasid benediktlased omaaegse laulutraditsiooni Missa
Riigi Esimese konsuli ees tuli kõigil piiskoppidel enne ametisse ordineerimist ja riigipalgale pretendeerimist anda riigile truudusevanne. Prantsuse kalvinistid, luterlased ja juudid said endale usuvabaduse, mis jäi kehtima 1905. Aastani. Vatikanis tunti end pärast konkordaadi sõlmimist hästi. Paavsti emotsioonid olid ülevad: mõelda vaid, maailma võimsaim valitseja peab läbirääkimis paavstiga. See tõstis meeleolu: meid teatakse, tuntakse kui mõnda suurriiki. Sellest tundest sai roomakatoliku kirik uut poliitilst jõudu. Kuid Napoleonil olid palju auahnemad plaanid, kui Vatikanis osati arvata.Napoleon soovis, et paavst toetaks ka tema poliitilisi otsuseid, millega ta soovis paavsti endale allutada ka poliitiliselt. Kui sellega ei nõustutud, vallutas Napoleon 1808. Aastal Vatikani ja liitis selle Prantsusmaa keisririigiga. Paavst viidi üle Pariisi ja ta jäi sinna Napoleoni troonilt eemaldmiseni, pärast mida pöördus Pius VII 1814. Aasta mais tagasi Rooma. Pius VII avaldas
kiriku- ja usuvastase sisuga etendusi. 2. Rüütlilaulik Lõuna-Prantsusmaal. 3. Esimese noodi märgid. 4. Vanim säilinud rahvakeelne laul. 5. Pikka aega ainuke mitmehäälsuse liik. 6. Tuntud keelpill, armastuslauljate pill. 7. Rüütlilaulik Põhja-Pransusmaal. 8. Keskaegne kandlitaoline pill. 9. Jumala tall, ordinaariumi osa. 10. Igapäevane jumalateenistus. 11. .............................e lauluks nimetatakse roomakatoliku kiriku ühehäälset ladinakeelset liturgilist saateta laulu, milles on alati peamine tekst ja sõnum.
kui ka ekvaatorile, mis läbib roheliste metsade ja sinise ookeani vahel asuvat riiki. Gaboni vapp · Kilbi all on lint prantsuskeelse deviisiga Union, travail, justice ("Ühtsus, töö, õiglus"), kilbi kohal aga teine lint ladinakeelse kirjaga Uniti progrediemur ("Edeneme üheskoos"). Usk · Enamik elanikest on kristlased 55-77%, peamiselt liikmed roomakatoliku kirikus. · Teiste religioossete gruppide hulka kuuluvad animists, moslemi usk ja põlisrahvaste Aafrika usundid · Loodusvarade hulka kuuluvad: nafta, magneesium, raud, kuld ja metsad Gaboni mets Gaboni inimestest pilte, nad on armsad, eksole?:)
Püha Nikolaus Püha Nikolaus on 4.sajandil VäikeAasias elanud ja 342. surnud kristlik pühak, Myra piiskop. Ajaloolisi andmeid selle pühaku elu kohta pole säilinud, seetõttu roomakatoliku kirikus tema päeva enam ei tähistata. Ta oli suur heategija: neitsite, meremeeste, vangide, kaupmeeste, pagarite ja laste kaitsja, kes jagas neile kingitusi jõuluajal. Püha Nikolause isik ja legendid on osaliselt olnud eeskujuks jõuluvana tegelaskuju tekkimisele. Püha Nikolaus http://orthodoxws.com/austin/images/icons/st_nicholas_myra_500.jpg 15.04.2012 http://www.stnicholascenter.org/pages/my-kind-of-santa/ 15.04.2012 Ta sai tuntuks oma suuremeelsuse tõttu, ta toetas abivajajaid,
conserto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos courante 3-osalises taktimõõdus kiire barokisüidi osa diapasoon lauluhääle või muusikariista heliulatus dirigent orkestrijuht dissonants ebakõla duett teos kahele duo kahe instrumendi ansambel duur rõõmsakõlaline helilaad dünaamika helitugevuse muutumine falsett eriliselt kõrge laulmisviis forte valjusti gigue barrokksüidi kiireim osa Gregoriuse laul roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul harmoonia kooskõla heterofoonia erinevate variantide kooskõla homofoonia mitmehäälsus humanism inimlikkust rõhutav maailmavaade hümn ülistuslaul ikoon pühapilt improvisatsioon muusikapala loomine inspiratsiooni teel instrumentaalmuusika pillidel esitamiseks loodud muusika intermeedium meelelahutuslik vahemäng intervall kahe helikõrguse suhe kaanon mitmehäälsuse vorm kammermuusika ühele esitajale loodud muusika
Prelüüd ja fuuga sissejuhatav pala fuugale, polüfooniline instrumentaalteos, 4häälne, üks muusikalineteema. Oratoorium kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, sarn ooperiga kuid puudub lavalinetegevus, kostüümid ja dekoratsioonid, vaimuliku sisuga, jutustatakse piiblilugusid. Kantaat vokaalteos solistidele, koorile ja orkestrile 1) ilmalikudkantaadid 2)vaimulikudkantaadid . Motett polüfooniline laul, mitmehäälne zanr Gregooriuse koraal rütm lähtub tekstist, roomakatoliku kiriku ühehäälne a'capella liturgiline laul, tekstid tavaliselt ladina keeles, puudub taktimõõt Missa igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb 2 osast: eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia; peamissa, mille keskpunktis on altarirituaal ja armulaud Sonaadivorm koosneb 3 osast, 1) ekspositsioon peateema ja kõrvalteema näitamine; 2) töötlus kasut ekspositsioonis kasutatud teemasid ja muudetakse neid; 3) repriis pea- ja
(540-604) Elulugu ja tähtsus Gregoorius Suur sai aastal 590. paavstiks. Viis läbi läänekiriku reformi kasutades ühendamispoliitikat. Tänu Temale muutus kirik väga oluliseks LääneEuroopas. Kirikus kinnitati ühtne liturgia, koos kindlate lauludega. Elulugu ja tähtsus Tema ühehäälne laul sai aluseks LääneEuroopa kunstmuusikale. Paljud heliloojad on tema viise kasutanud oma töödes. Tema laulud ehk koraalid on käibel ka tänapäevastes roomakatoliku kirikutes ja kloostrites. Usk USK OLI ÄÄRMISELT OLULINE. Sellel ajajärgul oli 1 ainujumal. Ainujumaalat teenisid nii kirjandus, maalikunst, arhitektuur ehk kogu professionaalne kunst. Tekst põhines ladinakeelsel Piiblil. Gregoor iuse laul Greogooriuse laulu iseloomustab usk ehk sõnumi tähtsus. Esitajateks olid vaimulik, koor või lauljate rühmad. Taktimõõt puudus, muusika rütm lähtus kõne rütmist.
10B Mis on renessanss? • Taassünd • Uudsuse ja väärtuslikkuse tunnetamine • Kiriku mõjuvõim kahanes • Sündis ideaal vabast haritud inimesest • Humanistlik mõtlemine • Saja-aastane sõda tähistab keskaegse rüütlikultuuri lõppu • Katk, maailmapildi muutumine Eelrenessanss • Sünnikoht Itaalia • Ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest • Roomakatoliku kirik Maesta Altarpiece Varanerenessanss • Kirjanduses ja kujutavas kunstis tooniandjaks oli Itaalia • Renessanssmuusika raskuspunkt on Madalmaades • Itaalia kunst Toscanas, mis oli keskendunud Firenze linnriiki ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Boticelli teoseid • Maadeavastused Paradiisi
pealinnaks sai Konstantinoopol, või aastat 395, mil Impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine kinnistus. Mõiste "keskaeg" võttis kasutusele Giovanni Andrea, kes oli Paavst II raamatukoguhoidja. Keskaja võib jaotada kolmeks osaks: varakeskaeg (5-11saj), kõrgkeskaeg (11-14saj.) ja hiliskeskaeg (14-16saj.). · Varakeskajal ehk hilisantiikajal tekib uus elukorraldus- feodaalkord. Esile kerkis katoliiklus(millest omakorda arenes romaani ja germaani kultuur) ja roomakatoliku kirik. · Kõrgkeskaeg oli varasema ja hilisema ajaga võrreldes kui õitsenguperiood, kuid samas halvenes kliima, toimus Saja aastane sõda, Euroopat laastas katk(1347-1369). · Hiliskeskajal toimub demograafiline tagasilöök, ideoloogiline kriis, reformatsioon, läänekristluse lõhenemine jm. Feodaaltsivilisatsioon 1. Katoliiklus- ideoloogia- katoliiklaseks olemine oli vältimatu ja esmane tingimus
Seostes arvudega . muusika peegeldab kogu maailmakorraldust. ESIMESTEKS MUUSIKUTEKS PEETI ZEUSI POEGI: Apollon muusade juht, Amphion lramng, Dionysos veini-ja viljakusejumal(puhkpill)476 keskaja algus. Rooma sai lnekiriku keskuseks. VAIMULIK MUUSIKA: jumalateenistuse liturgia koosnes histest palvustest ja laulmisest. 8-9saj toestas jumalateenistust OREL. Gregorius Suur paavstiks- htlustas liturgilised tekstid, mis said lne kirikulaulu aluseks.GREGORIUSE LAUL: iseloomulik lauluviis roomakatoliku jumalateenistusele. Peamiseks tekst ja snum. Muusikaline vljenduslaad vga erinev.kshlne ja saadeta ( hiljem oli saateks orel)esitajaks 1 laulja, lauljate grupp vi koor. Tekstid ladinakeelsed. esitajateks mungad.MISSA- katoliku kiriku jumalateenistus.NOODIKIRI: on prit 8-9 sajandist.Tekkis kloostrites. Algseteks noodimrkideks oli neumad.Noodijoonte ssteemi ja silpnimetused leiutas 11.saj keskaja thtsamad muusikateoreetikud munk Guido Arezzost. Esimeseks mitmehlse kirikulaulu tbiks sai organum-
Otrepjev. Vale-Dmitri polnud ainus, kes ennast segaduste ajal imekombel pääsenud Dmitrina esitles. Vale-Dmitrit toetasid mõjukad Poola aadlisuguvõsad. Võitmaks jesuiitide toetust troonitaotlustele, astus Vale-Dmitri 1604. aastal roomakatoliku usku. 1605. aastal kukutas Vale- Dmitri Poola ning üle tulnud Vene väeüksuste toel Fjodor Godunuv, kes oli Boriss Godunovi surma järel troonile tõusnud. Godunovid hukati, - välja arvatud printsess Ksenja, keda Vale-Dmitri pidas konkubiinina. Päris-Dmitri ema Maria Nagaja oli sunnitud Vale-Dmitri oma pojaks tunnistama. 1606. aasta mais abiellus Vale-Dmitri Poola aadli soost Marina Mniszechiga, kes säilitas oma katoliku usu, vihastades sellega õigeusu kirikut ja bojaare. 1606. aastal 17
maksma, kui soovis teda kauemaks oma teenistusse Feood- ehk lään on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamisks antud kinnisvara. Kes olid rüütlid? Rüütlid pärinesid ülikute suguvõsast. Kõigil rüütlitel polnud lääni. Keskaegne linn Gild- keskajast pärinev kutseorganisatsioon. Tsunft- käsitööliste vennaskond. Raad- omavalitsusorgan. Hansa Liit- kaubalinnade organisatsioon. Keskaegne kirik Piiskop- on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik. Paavst- on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest. Klooster- on kirik, söögisaali, raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoomete kompleks, kus inimesed elavad. Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kirikuõpetaja õpetusest
Kanaari saared ÜLDANDMED · Kanaari saared kuuluvad Hispaania Kuningriigi koosseisu. · Ametlikult käibel olev rahaühik on euro. · Kanaari saartel elab kokku 1,5 miljonit püsielanikku. · Saari külastab aastas u 5 miljonit turisti. · Kanaari saartel on roomakatoliku usk. · Enim tuntud saared on Gran Canaria ja Tenerife ASEND · Kanaari saared asuvad Atlandi ookeanis, Loode-Aafrikast umbes 100 km eemal. Asend kaardil LOODUSLIKUD TINGIMUSED · Maastik ja pinnareljeef on äärmiselt mitmekesine. · Üldiselt on saared mägised, kõrgeim mäetipp on 3718 m üle merepinna: Tenerife saarel asuv Teide. · Vee temperatuur saarte ümbruses on talvel 17- 20 kraadi, suvel 20-23 kraadi. · Kanaari saarte kliima on ühtlane ja mahe
b)1219 a. sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta Taani kuningas Valdemar II,kes maabus suure laevastikuga Rävalas. c)1223a. algul ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle. d)1227a.a talvel liikus suur hulk sakslasi üle jää saartele, ja need vallutati. Tagajärjed: eestlased said lüüa Lüüasaamise põhjused: Sakslastel oli väga hea relvastus ja hea väljaõpe. Lisaks neile tuli võidelda veel Taani ja Rootsiga. Vastaseid toetas Roomakatoliku kirik. Eestlastel oli halb relvastus. Eestlastel polnud liitlasi. Piiskop Albert- Tal oli kindel eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik,mida juhuks piiskop. 1201a alustas ta Riia linna ehitamist,kuhu viis üle piiskopkonna keskuse.Hakkas maid läänistama ja looma sõjameeste-vasallide kihti. 1202 asutati alaliselt kohal viibiv eliitväeosa-Mõõgavendade ordu.Oma oskuste poolest kujunesid nad ristisõdijate väe tuumikuks.
jalatsi-, tekstiili-, keemia-, metalli-ja muude ettevõtete, tootmise tööstustoodangu väärtusest moodustab üle poole riigi. . Vaatamisväärsused ● Red Castle Museum, suur palee kompleksi paljude siseõuedega, domineerib linna panoraami ja asub kohas agul Medina. Leidub klassikalisi kujusid ja purskkaeve alates Ottomanist mis on hajutatud ümber lossi.Ottomani serail asub nüüd Traveleri raamatukogu. ● Tripoli katedraal on endine roomakatoliku katedraal, mis on ümber mošee. Liibüa teine katolik kirik avati 1928. aastal 1970. aastal muudeti mošee peale rekonstrueerimist. ● Red Castle Museum ● Royal Miramare teater oli teater mis asus Märtrite väljakul Tripolis.See oli Red Castle kõrval.Teater lammutati 1960. aastate lõpus. The Arch of Marcus Aurelius . ● Kasutatud kirjandus: ● http://et.wikipedia.org/wiki/Tripoli ● http://et.swewe.net/word_show.htm/?290078_1& Tripoli
rüütlilaul; estampii Heliloojad Leoninus Philippe de Vitry4; J.S.Bach, G.F.Händel; J.Haydn, W.A.Mozart, L. Perotinus Guillaume Dufay; C.Monteverdi; J.Peri; Van Beethoven; J.Stamitz, 1 Ühehäälne, proosatekstidega ladinakeelne, saateta roomakatoliku jumalateenistuse laul 2 Igapäevane peamine jumalateenistus. Proprium (vahetub vastavalt kirikukalendrile), ordinarium (iga päev samad tekstid) 3 Ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla 4 Traktaat ARS NOVA J. Ockeghem; J. Desprez; H.Schütz; Lully; Corelli; Gluck6 Orlandus Lassus; A.Vivaldi; Rameau;
Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14-17 sajandi Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikeskseteltkeskajale. Valdanud periood väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas.Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk. Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja
-liikmeline ansambel Duett Muusikateos kahele lauljale Oratoorium Vaimuliku sisuga vokaal Duo Kahe instrumendi ansambel instrumentaalne suurteos Duur - Mazoorne helilaad Partii Lauljale, häälerühmale või pillile Gavott 2-osalises taktimõõdus vana ettenähtud osa heliteoses Prantsuse tants Parituur Noot, kuhu on koondatud kõik Gregoriuse laul Roomakatoliku kiriku heliteose partiid ühehäälne laul Passioon Heliteos koorile, vokaalsolistidele Harmoonia Kooskõla ja orkestrile, mis jutustab Hümn Pidulik ülistuslaul Kristuse kannatusest. Intermezzo Vahemäng Pentatoonika 5 astmest koosnev helirida Intervall Kahe helikõrguse suhe (JO-LE-MI-SO-RA)
,viimane tähendab "õiget austamist". Mõistet "ortodoksne" kasutatakse sageli nii õigeusu kui ka katoliikluse suuna kohta. Tänapäeval jaguneb õigeusu kirik paljudeks iseseisvateks kirikuteks eesotsas patriarhide või metropoliitidega. Moskvat nimetatakse "kolmandaks Roomaks", sest temast sai pärast Konstantinoopoli lagunemist uus õigeusu keskus. Õigeusu kirik peab katoliku kirikut nii skismaatiliseks kui ka hereetiliseks ehk ketserluseks. Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus. Kogudusi nimetatakse protestantistlikeks kogudusteks ning nende pooldajaid protestantideks. Sõna "protestant" tuleb ladina keelsest sõnast ja see tähendab "avalikult tunnistav". Tavaliselt mõeldakse selle all luterluse ja kalvinismi mõjul katoliku kirikust eraldunud kristlikke rühmitusi. Protestantlikel kogudustel puudub vaimuliku pühitsuse kaudu edasiantav apostellik suktsessioon. Protestantismi usk on rohkem abstraktne kui rituaalne
keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Alluti ainult neile, kellele oli antud truudusevanne. Omane oli põhimõte ,,minu vasall ei ole minu vasall". Mida taotlesid Gregorius VII reformid? Eesmärk oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Taotleti ka distsipiliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Millised olid roomakatoliku ja kreekakatoliku kiriku vastuolude põhjused? Ühiskondlik arvamus oli väga range ning rahvas lükkas tagasi mis tahes järelandmised Roomale. Vaidlusi tekitas küsimus, kas Püha Vaim lähtub ainult Jumala-Isast, nagu uskusid kreeklased, või Isast ja Pojast. Arutleti ka selle üle, kas armulaualeib peab olema valmistatud hapendatud taignast nagu kreeklastel või hapendamata taignast. Milline oli Aquino Thomase käsituses usu ja inimmõistuse vahekord?
Milline on soolokontserdi ülesehitus? Kes esitavad? Solist ja orkester mängivad vaheldumisi 4. Millistest kunstiliikidest koosneb ooper? Näitekunst, muusika, kirjandus, lavakujundus, kujutav kunst 5. Iseloomusta bel canto laulustiili! Lauldakse hästi kõrgelt, tundeküllane. 6. Millisele zanrile pani aluse Heinrich Schütz? Oratoorumile III 1. Kas võited on õiged? Paranda vead! *Gregooriuse lauluks nimetatakse teatud laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel. Õige *Gregooriuse laul on alati kolmehäälne. Vale, ühehäälne *Gregooriuse laulul on kindel taktimõõt. Vale, taktimõõt puudub *Guido Arezzost oli tuntud helilooja. Vale, muusikateoreetik *Helikõrguste tabamise hõlbustamiseks võeti kasutusele nn Guido käsi. Õige 2. Tõmba maha missa osa, mis ei kuulu 5-osalisse igapäevasesse ordinaariumisse Kyrie, Credo, Introitus, Sanctus, Agnus Dei 3. Kes või mis oli Keskajal
2) Karl Suure impeerium- Karl Suure vallutuste tulemusel tekkis Karolingide impeerium. Kuigi tema majanduslik areng ei olnud kuigi hea, on ta siiski ajalooliselt märkimisväärne, kuna impeerium oli ühe andeka väejuhi elutöö, mis hõlmas 1 200 000 km2. Kõrgkeskaeg (11.-14.saj) 1) Feodaaltsivilisatsiooni õitseaeg- linnad ja ülikoolide teke, arenes gooti stiil, toimusid ristisõjad, süvenes feodaalne killustatus Ristisõjad- kultuuris õppisid üksteist lähemalt tundma, roomakatoliku kiriku edasitung Pürenee poolsaarel ja Läänemere regioonis 2) Katk- demograafiline kriis Hiliskeskaeg (15.-16.saj) 1) Reformatsioon- usulise ühtsuse kaotus 2) Maadeavastused- hakkas toimuma koloniseerimine, avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta, kaubateede ümberpaiknemine 5. renessansiaja kunstnikud: Michelangelo, Leonardo da Vinci, Raffael, Tizian, Pieter Brueghel vanem 6. konkordaat- ilmaliku ja vaimuliku võimu vaheline kokkulepe
Rahvaarv: 4203200 (juuli 2009 est.) Vanus struktuur: 0-14 aastat: 20,9% (isas 454571 / naissoost 424.022) 15-64 aastat: 67,1% (mehed 1411336/female 1409760) 65-aastased ja vanemad: 12% (mehed 224850/female 278661) (2009 est.) Keskmine vanus: Kokku: 35 aastat meessoost: 34.2 aastat emased: 35,7 aastat (2008 est.) Rahvastiku kasvu määr: 1.12% (2009 est.) Sünni-määr: 14,33 sünde 1000 rahvastikust (2008 est.) Death rate: 7,77 surmade 1000 rahvastikust (2008 est.) Rändesaldo määr: 4,71 migrant (s) / 1000 rahvastikust (2009 est.) Linnastumine: Linnaelanikkond: 61% kogu elanikkonnast (2008) määr linnastumine: 2,2% aastas muutus (2005-2010) Sugu suhe: Sünnijärgne: 1,07 meessoost (id) / naissoost Alla 15 aastat: 1,07 meessoost (id) / naissoost 15-64 aastat: 1 meessoost (id) / naissoost 65 aastat ja üle selle: 0,81 meessoost (id) / naissoost kogurahvastikust: 0,99 meessoost (id) / naissoost (2009 est.) Imikute suremus: Kokku: 5.05 surmajuhtumit 1...
tuleb loobuda kõigest isiklikust, nii omandist, kui ka omaenda tahtest. 6. Mis on klooster? Miks loodi? Klooster on kiriku, söögisaali, raamatukogu ja elukambrite kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat ja Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. Benedictus oli pettunud kaasaegses kloostrielus ja otsustas siis omaenda äranägemise järgi kloostri asutada. 7. Suur kirikulõhe Oli kiriku lõhenemine kreekakatoliku ja roomakatoliku kirikuks aastal 1054. Paavsti saadik läks patriarhiga tülli. 8. Loetle teaduse ja kultuurisaavutusi, mis on jõudnud araablaste kaudu Euroopasse. 1) antiikkultuuripärand; 2) araabia numbrid; 3) paljud Euroopas kasutatavad mõisted pärinevad araabia keelest, näiteks alkeemia, tariif, algebra; 4) araabia keel ja Koraan. 9. Mõisted 1) katedraal ehk toomkirik piiskopkonna peakirik; 2) Missa armulauaga jumalateenistus; 3) misjonär kristluse levitaja; 4) preester jumala ja
publitseerida, et teistele õpetust jagada), hümn, ood, eepos,sonett (renessansi žanr), epigramm (pilkeline lühiluule, tihti lõppeb puändiga), madrigal(galantne daamile adresseeritud, ilma kindla rütmita laul või luuletus) Pedro Calderon Pedro Calderón de la Barca y Barreda González de Henao Ruiz de Blasco y Riaño ,,La vida es sueño“ Dramatist, poeet, kirjanik Hispaania kuldsel ajastul Oli sõdur ja ka roomakatoliku kiriku preester Näidendid: Amor, honor y poder (Love, Honor and Power) (1623) La dama duende (The Phantom Lady) (1629) Los tres mayores prodigios (The Three Greatest Wonders) (1636) El pintor de su deshonra (The Painter of His Dishonor) (1640s) ,,La vida es sueño“ ¿Qué es la vida? Un frenesí. ¿Qué es la vida? Una ilusión, una sombra, una ficción, y el mayor bien es pequeño. ¡Que toda la vida es sueño, y los sueños, sueños son! Mis on elu? Hullus.
ilmaliku võimu mõju alt, keelates simooniat ja perekonnaelu. Seda uuendusreformi eest võitleja oli gregorius 8-s tema järgi hakati nimetama seda uuendusliikumist gregoriuse reformideks. Paavsti valimise korda sätestati, 1059 aastal otsustas lateraani kirikukogu, et edaspidi valivad paavsti rooma peapiiskopkonna kardinalid. Kreekakatoliku kiriku allutamise taotlus. Varakeskajal ei olnud kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel veel suuremaid lahkhelisid 1054 aastal kulmineerus kahe kiriku vaheline tüli sellega, et paavs leo 9 ja konstantinoopoli patriarh micheal cerularius heitsid vastastikku teineteise kirikust välja. Investituuritüli. Paavsti ja ilmaliku võimu vastuolud olid ka suured. Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et saksa rooma keiser loobuks vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Siis 1075 tegi paavst
Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Nad kasutasid selle ajajärgu kõige täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat. Eestlased jäid kõiges selles aga neile alla. Sellest teen järelduse, et eestlastel oleks olnud ka kõige parema tahtmise juures raskusi Musitse Vabadusvõitluse võitmisega. Eestlastel tuli lisaks sakslastele võidelda veel tugevate Taani ja Rootsiga. Vallutussõda toetas Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- roomakatoliku kirik. Eestlased said paljudes lahingutes hävitavalt lüüa. Eestlastel puudus mõjuvõimas toetav jõud ning seetõttu oli vastupanu raske esitada. Paavsti lubatud patukustutus meelitas Liivimaale igal aastal uusi ristisõdijaid. Nii olid sõdijad puhanud ja võitlushimulised. Eestlased aga olid sõdadest väsinud ning nende vägedesse ei tulnud pidevalt uusi sõdijaid. Järeldan, et sellel oli suur roll Muistse Vabadusvõitluse kaotamises. Vallutajad olid hea diplomaadid
· Kölni katedraal asub Kölnis, Saksamaal. See on roomakatoliku kirik, pühendusega Püha Peetrile ja Õnnistatud Neitsi Maarjale. · Kölni katedraal ehitati aastatel 12481437 ja 18421880. Selle kõrgus on 157 m ja aastatel 18801884 see oli maailma kõrgeim ehitis. · Kiriku arhitektiks oli Gerhard ja kiriku arhitektuur on gooti stiilis. (LISALUGU/ MÜÜT KIRIKU LOOMISEST PABERIL) · Kölni katedraal sarnaneb üpris palju Amiens'i katedraaliga, seda põrandaplaanilt,
KESKAEG · keskaeg- 4.saj 16.saj. · Noodikiri 8.- 9. sajandil · Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturigakorralduse, mis aegapidi juurdus kogu Lääne- Euroopas (6. saj). Eelkõige ühtlustas ta liturgilised tekstid, mis said ühtse lane kirikulaulu ehk gregoriuse koraali aluseks. · Gregoriuse koraaliks nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel (tekst ja sõnum). Laul on ühehäälne ja saateta · Gregoriuse koraal kujunes ja levis sajandeid suulise traditsioonina. 8.- 9. sajandil. MISSA · Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega (nt armulaua jagamine).Jagune(sõnaliturgiaks ja armuliturgiaks) · Laulud jagunevad kaheks ( missa proprium) ja ( missa ordinarium ) Ordinarium
Arhitektuur oli tol ajal enamarenenud kunstiliik . Euroopa professionaalse muusika areng sai alguse Lääne- Rooma katoliku kiriku liturgiast (jumala-teenistuse kord) Rooma riigi lõhenemine 395.a tõi kaasa ka kiriku sisulise lõhenemise ning L-R ja I-R kirikutraditsioonid kujunesid erinevalt. Paavst Gregorius Suur (6-7 saj vahetusel) ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu alusek. Tema auks nimetatakse roomakatoliku kiriku liturgilist laulu gregooriuse koraaliks ehk lauluks. Roomakatoliku kiriku jumalateenistuse tekste kantakse ette retsiteerides (st. kõnelähedaselt lauldes) või lauldes . Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub erinevaid esitusstiile ja lauluvorme. Gregooriuse koraal on ühehäälne, ladinakeelne palve- või kiidulaul. Seda esitas munkade koor. Meloodia on väikese ulatusega, monotoonne, olulisem on tekst. Kuna enamik greg
Mosee - on islamiusu pühakoda. Kõige pühamaks moseeks loetakse piirkonda Mekas, Kaaba kivi ümber. Dzihaad on usukohustus. Katedraal - on kristlik linna piiskopikirik, enamasti katoliku, anglikaani või luteriusukirik. (Eestis toomkirik, Saksamaal ka Dom või Münster, Inglismaal Cathedral.) Ladina keeles nimetatakse "katedraalseks" (omadussõnana) kirikuks kirikuid, milles asub piiskopi tool. Missa - on armulauaga jumalateenistus roomakatoliku ja luterlikus kirikus. Missa on armulauaga jumalateenistus roomakatoliku ja luterlikus kirikus. Preester - on vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks. Laiemas tähenduses on preester kindla rituaali täitja, kes kuulub suuremasse organisatsiooni. Religiooniloos nimetatakse preestriteks kõikide religioonide riituste läbiviijaid (vahel ka ekslikult). Üldisel juhul mõeldakse preestri all
Renessanss. 14. sajand muutis Euroopat ja eurooplasi põhjalikult. Roomakatoliku kirik elas läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suurenevad ambitsioonid olid seotud ka kirikuga, paavsti residents viidi Roomast üle Avignoni, mis lõppes roomakatoliku kiriku lõhenemisega e. Suure Skismaga ( 1378-1417 ), mil korraga valitses mitu paavsti. Kriis tõusis reformatsiooniliikumisena veelgi teravamalt pinnale, tekkis lõhe kiriku õpetuslikul tasandil. Need muutused lõid Euroopas mitte ainult uue poliitilise, vaid ka vaimse ja kultuurilise olukorra. Usk ja kirik hakkasid inimese teadvuses eristuma. Ilmalikustumine võis tähendada ka kriitilist või koguni iroonilist hoiakut kiriku suhtes. Üheks näiteks oli G. Boccaccio
hilisemale Euroopa suurriigile:Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. 800 krooniti ta Püha-Rooma keisriks. Majordoomus oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal kuninga kojaülem. Piiskop on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteri usu kiriku kirikukoguduste vastutavaim piirkondlik ülevaataja. Jünger- Jeesuse õpilane. Prohvet on Jumala sõnumi edastaja. Märter on inimene, kes on usu pärast kannatanud ja hukatud. Reliikvia on religioosse tähendusega säilmed, tavaliselt seotud religiooni seisukohalt oluliste isikutega Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
