suured punnis silmad, puuduvad soomused, niiske keha. · Eluviis- kaitseb kaitsevärvus, elab nii vees kui maismaal, saaki haaravad kleepuva keelega, on kõigusoojased. · Elupaigad- elavad nii vees kui maismaal. Ebasoodsate elutingimuste eest poeb vette, hiirte urgu, samblasse või kändude alla. · Osa looduses- on toiduks, toovad suurt kasu kahjulike putukate ja tigude hävitamisega puu- ja köögiviljaaedades ning põllul, kaitseloomad. 20.teab roomajate ehitust, eluviisi ja elupaika ning osa looduses · Ehitus- osal jäsemed puuduvad, hingavad kopsudega, saba, liikumine toimub roomates, sest jäsemed ei suuda keha raskust kanda, nahk on kuiv, krobeline, limanäärmeteta, sarvsoomustega ning vahetavad nahka perioodiliselt, neil on mitu kaelalüli, roided, mis moodustavad rinnakorvi, pikk selgroog, haaravad toitu teravate hammastega, kuid enamasti neelavad tervena, süda on kolme kambriline.
ainuõõssete, usside, limuste, lülijalgsete ja keelikloomade edasine evolutsioon. 6. Millal asustasid organismid maismaa? Millised olid esimesed maismaa-asukad? Umbes 3 miljardit aastat tagasi lülijalgsed. 7. Millised looma- ja taimerühmad olid iseloomulikud Keskaegkonnale? Meredes kasvas ammoniitide ja karpide ning ka luukalade mitmekesisus. Planktoni hulgas oli massiliselt lubivetikaid. Keskaegkonna jooksul suurenesid roomajate mõõtmed; see oli hiidsisalike, sealhulgas dinosauruste, tiib- ja kalasisalike valitsemisaeg. Imetajad, kes põlvnesid Permi ajastu primitiivsetest roomajatest, eksisteerisid väikeste ööloomadena. Juura ajastul evolutsioneerusid ühest dinosauruste harust esimesed linnud. Aegkonna lõpul hakkasid levima õistaimed ja sellega koos mitmekesistusid ka putukad. 8. Mis oli imetajate kiire mitmekesistumise eelduseks Uusaegkonna alguses? Hiidroomajad hävisid ja kliima soojenes.
jooksul suureks kabjaliseks. - Fossiilidel võib olla välja surnud loomade kui ka tänapäeval elavate loomade tunnuseid nt ürglind dinosauruste ja lindude tunnused (hambad, saba, sulestik, varvaste asend) Elavad fossiilid? - Organismid, kes on muutumatuna eksisteerinud väga pikka aega samasuguseid fossiile on leitud väga vanadest kivimkihitidest - Nendel liikidel pole elavaid väga lähedasi sugulasliike - Latimeeria suguluses roomajate, imetajate ja kiiruimsete kaladega - Hõlmikpuu paljasseemnetaim ilma okasteta, sugulasliigid surid välja dinosauruste ajal Muud evolutsioonitõendid - Võrdlev anatoomia uurib organismide ehituse sarnasust ja erinevust: *mida sarnasem anatoomia, seda lähedasem sugulusaste ja seda hiljutisem nende ühine esivanem (Nt: elevant ja mammut) - Homoloogilised elundid sarnase ehitusega, kuid erineva ülesandega,
küünte, karvade, juuste, sulgede ja nukleosoomide ehituskomponendid. Viiruste struktuurikomponent on valguline kate. Keratiin on struktuurse funktsiooni ere näide, olles nahast välja kasvavate struktuuride koostisosaks. Keratiini on kahte tüüpi: - keratiin ja -keratiin. -keratiini leidub näiteks imetajate karvades (ka juustes), küüntes, sarvedes ja sõrgades. -keratiini leidub näiteks roomajate küünistes, soomustes ja kilpides (nt kilpkonn). Kaitsefunktsiooni omava raku näiteks võib tuua fibrinogeeni, mis ringleb veres ja on põhiaineks vereklombi tekkimiseks verehüübimisprotsessis. Varufunktsioon: valkusid kasutatakse arenevate rakkude toiduks. Näiteks prolamiinid on taimedes leiduvad varufunktsiooni omavad valgud, mis sisaldavad suures koguses aminohapet proliin. Seda leidub teraviljades, nagu näiteks nisus, odras, rukkis ja
Nt hai uimed, pingviini tiivad, delfiini loivad on analoogilised. Nt linnutiib ja nahkhiire esijäse (ehitus on teine). Nt kõrbelistel Aagrika aladel tekkinud piimalillelised ja Ameerikas tekkinud kaktused. Homoloogiline struktuur – geenid, kromosoomid, elundid, mis on ehituse poolest sarnased. Homoloogilisus tõendab ühist päritolu ühisest eellasest. Nt selgroogsete loomade jäsemeluud. Linnu tiivas on enam-vähem kõik samad luud, mis imetajate, roomajate ja kahepaiksete esijäsemetes. 8. Paralleelne evolutsioneerumine. Parallelism – sarnane tunnus on ilmnenud liikidel evolutsiooni käigus sõltumatult. 9. Liigitekke ökoloogilised eeldused. Isoleeritus ja elupaikade mitmekesisus (rohtlad, metsa, kõrbed) . Nt Darwini vindid. 10.Keskkonnategurid, nende liigitus. Keskkonnateguri toime graafikud. Abitootilised tegurid. Fotosünteesivate organismide puhul (taimed, vetikad, bakterite alla
Hea hiirepüüdja. Sobivas elupaigas suudab eemale tõrjuda rästikuid, s.t. kui kodukohas on palju nastikuid, pigem hoidke neid, muidu tulevad rästikud samasse toidujahile. Rästik varieeruva värviga, roostepruunist mustani, seetõttu siksakiline seljatriip pole alati hästi nähtav. Eelistab kuiva ja märja elupaiga naabrust, kus on palju peidukohti: rannikulähedased kivised alad, raiesmikud, sooservad jmt. Hoidke siile ja toonekurgi kodu lähistel! Linnud eraldunud roomajate rühmast juba enne dinosauruste väljasuremist. Väga kerged luud, lennuvõime (võib olla ka taandarenenud), suled on soomuste derivaadid, hambaid pole, püsisoojased! Enamasti hea nägemisega, võrreldes enamike roomajatega väga õppimisvõimelised. Suhtlevad omavahel häälitsuste ja liigutuste abil, esineb seltsingulisi keerulise rühmahierarhiaga linnuliike, tavaliselt arenenud lõimetishoole. Erineva ,,iseloomuga" isendid.
osaliselt heitlehelised. Lehed tihti asendunud okastega. Taimedel suur, haruline ja sügavale ulatuv juurestik ja lühike eluiga. Põhilised taimed: kaktused, aaloed. · Mullastik vähe huumust, helehall. Mulla pinnale ja ülaossa ladestub palju sooli. · Loomastik öine eluviis. Enamasti heledavärvilised, väikese kehaga, pika sabaga. Paljud loomad jäävad suveunne. Puuduvad higinäärmed, kuid on soolanäärmed. Roomajate nahk on veekindel, saba pikk, sest seal saab vett hoida. Peamised loomad: närilised, iguaan, karakal, skorpion, kilpkonnad, maod, kaamelid. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA VÕSA 1. Kliimavööde lähistroopiline kliimavööde 2. Kliima kuum, vähe sademeid. Kevadel ja talvel on sademeteperiood. 3. Piirkonnad Vahemere äärsed maad, Lõuna-Aafrika, Austraalia edelarannik, Põhja- Ameerika läänerannik, Lõuna-Ameerika lõunarannik. 4
02.11.10 POPMUUSIKA KULTUURILUGU (60ndatest) ROMANTISM (1819.s algus) Kui teadus tegeleb fenomenaalse vallaga, siis miksmitte kunstivaldkond suudab tabada nonmenaalset. Kunstil on omadus jõuda selle ülemeeleliseni. Põhimõtteline hoiak: kõik mis seotud valgustusajastu tehtud üldistuste inimese ja maailma kohta, võib pidada teatud mõttes vägivallaks. Romantismi vastus: kõike ei saa mõõta (Galilei tahtis Kõike mõõta). Inimese loomust ei saa välja arvutada. Tekkis mõtteline konflikt (valgusajastul), et inimene on mõistuslik olend, siis romantismi vastus: inimesel mingi loomus, mida ei saa taandada mõistuspärasusele. Romantismil tuli ületada Gutenbergi kuulus leiutis, kõike sai paljundada ja levitada (trükipress, trükilevik). Kunsti individuaalsus läheb kaduma. Teemaks sai inimese loomuse peidus osa, mida pole võimalik teaduslikult seletada. Inglise poeet W. Blake. Romantismi kalduvus märgata ja välja tuua kirgi, kirgede ...
9 Tabel 1 (Kukk T 2004 Pärandkooslused õpik-käsiraamat Tartu:Pärandkoosluste kaitse ühing 255) 13 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed) Rannaniitude oluline iseärasus selgroogsete loomade jaoks on peale avatuse ka elupaigaline mitmekesisus. Siiski pole pärandkooslused enamikele liikidele püsivaks elupaigaks, vaid nad satuvad sinna enamasti toiduotsinguil. 14 Roomajad Rannaniitude roomajate fauna kohta on andmeid vähe. Ilmselt vaid ajuti toiduotsingutel elab neil nastikut ja servaaladel ka arusisalikku. Nastik (Natrix natrix) Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Isased on emastest kuni poole lühemad - vaid kuni 70 cm. Nastiku peamiseks tunnuseks peetakse heledaid laike kukla piirkonnas, mis on tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged
saaks aru vms Sõltuvalt biotüübist (keskkonnast) heli edastamise võimalused piiratud, teatud heli diapasoonid juba hõivatud – määrab ära, milliseid sagedusi on üldse võimalik kommunikatsiooniks kasutada, nt tuulte ja lainete müra tõttu kajakad kriiskavad (kõrgetel sagedustel) Super Senses: The Secret Powers of Animals Nahkhiirte kajalokatsioon: toimub impulssidena, mitte pidevalt 26.03.15 Kalade, kahepaiksete ja roomajate bioloogia ja meeleelundid Väga erinevad loomad, aga ühine on see, et on kõigusoojased (kalade puhul ei mängi nii suurt rolli, kuna vee soojusmahtuvus on suur, pole nii suuri temperatuuri kõikumisi). Termoretseptorid – et saaks orienteeruda, et leida paik, mis on ümbritsevast soojem; samuti kasutavad saagi püüdmisel, nt leiavad selle abil väikeimetajaid (kes keskkonnast soojemad). Madu on võimeline ära tundma temperatuuri 0,2 kraadi täpsusega.
Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon loom, logos õpetus). ZOOLOOGIA teadus loomadest Morfoloogia teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia väljasurnud loomadest Geneetika pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ainuraksetest loomadest Malakoloogia limustest Helmintoloogia parasiitsetest ussidest Entomoloogia putukatest Ihtüoloogia kaladest Herpetoloogia kahepaiksetest ja room...
2) varuained munarakkudes- rebu, peamiselt valgu- ja lipiididerikas kogu (mitte süsivesikud!) Jaotatakse: a) rebu hulga alusel: * minimaalse rebusisaldusega munarakud (nt: pärisimetajad [platsentaga, ürgimetajad pole] * keskmise rebuhulgaga munarakud (nt: kahepeaiksed) * väga suure rebuhulgaga munarakud (need mida inimene sööb) (nt: linnud, roomajad [kilpkonnad], kalad [kalamari], putukate munarakud) b) rebu paigutus: * rebu on munaraku keskel (nt: lindude, roomajate munarakud) * rebu on munaraku ühes otsas (nt: limuste, kahepeaiksete munarakud) * rebu on ühtlaselt munarakus laiali (nt: imetajad) * rebu on kitsa vööndina kesk- ja ääreosa vahel (nt: vesikirbud) REK: 1) Joonistelt rakkude äratundmine 2) Munaraku ja spermi võrdlus, erinevuste paarid, ühised tunnused 3) Väidete rühmitamine, antud hulk väited, millised munaraku või spermi kohta. 4) Paljunemise üldosa: võrrelda sugulist ja mittesugulist paljunemist INDIVIDUAALNE ARENG e
Organismide DNA-d sisaldavad koenäidised külmutatakse spetsiaalsetes laboratooriumides, kus DNA võib seista riknemata kümneid tuhandeid aastaid. Ettevõtmise esmane eesmärk on säilitada kadumisohus liikide geneetiline info ka tulevaste põlvede teadlastele. Teadlased loodavad lähiajal koguda tuhandete hävimisohus olevate liikide koetükke, eelistades neid, keda ähvardab väljasuremine lähema viie aasta jooksul. Ühtviisi kogutakse nii imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete, kalade kui ka putukate geneetilist materjali. Tööd teadlastel jätkub, sest väljasuremise veere peal on 10 000 loomaliiki ning lähematel aastakümnetel võib igaveseks kaduda veerand kõikidest tuntud imetajaliikidest ja kümnendik lindudest. Samal ajal pole ettevõtmine suunatud liikide hävimisohust päästmisele. Tooge kaks näidet inimtegevuse tagajärgedest, mis on viinud vajaduseni säilitada geneetilist infot kunstlikult. 4 punkti a) ..........................
Popkultuur ja popmuusika Mässaja arhetüüp. Mässu ja revolutsiooni teatav vastandus. Sartre on teinud vahet mässajal ja revolutsionääril. Sartre’le tuginedes saame tuua välja neli aspekti, mille põhjal eristada. 1) revolutsioonid toimuvad tuleviku nimel. Mässaja jaoks on kohe praegu. 2) igasugune revolutsioon on kantud uue korra nimel. Mässu taga on kaos. 3) revolutsionäärid taltsutavad oma iha. Mässajad lasevad ihad vabaks 4) Revolutsiooni loogika on uue maailma loomine kollektiivselt paljudele teistele. Mässu loogika on puhtalt individualistlik. Mässu ja revolutsiooni vahe tegemine on väga omane populaarmuusikaga seotud plahvatuse kirjeldamisel. 60ndatel plahvatushetk. Siis hakati popmuusikat siduma teatavate revolutsioonilistele ideedega. Toimus üleminek mässu sfäärist revolutsiooni sfääri. Hakati siduma positiivsete, progressiivsete väärtustega ühiskonnas. Punk. Teatud kaootilised impulsid, mis ühisko...
Organismide DNA-d sisaldavad koenäidised külmutatakse spetsiaalsetes laboratooriumides, kus DNA võib seista riknemata kümneid tuhandeid aastaid. Ettevõtmise esmane eesmärk on säilitada kadumisohus liikide geneetiline info ka tulevaste põlvede teadlastele. Teadlased loodavad lähiajal koguda tuhandete hävimisohus olevate liikide koetükke, eelistades neid, keda ähvardab väljasuremine lähema viie aasta jooksul. Ühtviisi kogutakse nii imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete, kalade kui ka putukate geneetilist materjali. Tööd teadlastel jätkub, sest väljasuremise veere peal on 10 000 loomaliiki ning lähematel aastakümnetel võib igaveseks kaduda veerand kõikidest tuntud imetajaliikidest ja kümnendik lindudest. Samal ajal pole ettevõtmine suunatud liikide hävimisohust päästmisele. Tooge kaks näidet inimtegevuse tagajärgedest, mis on viinud vajaduseni säilitada geneetilist infot kunstlikult. 4 punkti a) ....................................
merede levimine pealetung Triias (251) Ühtse mandri Paljasseemne- Esimesed imetajad lõhenemise taimede levimine algus, soe kliima Vanaaegkond(paleosoiku Perm (299) Ühtne manner, Esimesed Roomajate levimine m) mäestike teke, paljasseemne- paljude kahepaiksete mandri- taimed väljasuremine jäätumised lõunapoolkeral, kuiv kliima Karbon (359) Merede Sõnajalgtaimede Kahepaiksete ajastu,
Uuele, kõrgemale arengutasemele (graadile) jõuavad enamasti mitte tüvirühma suurimad ja edukaimad esindajad, vaid mõned vähem spetsialiseerunud rühmad. Tüvirühm kahepaiksed (esimesed neljajalgsed). Keskaegkonna algul hakkas nende asemel kiiresti lahknema ja maismaad valitsema neljajalgsete uus tase – amnioodid (Amniota), täpsemalt nonde tüvirühm roomajad (Reptilia). Imetajad (Mammalia) on samuti monofüleetiline rühm (klass) nagu linnudki, aga nad lahknesid roomajate tüvirühmast palju varem kui linnud. Emakookseid (Placentalia ehk Eutheria) lahknesid paljudeks seltsideks juba Uusaegkonna alguses, hiilgeaeg oli eotseenis. Osa seltse on hiljem välja surnud. Tüvirühmaks on varem peetud putuktoidulisi (Insectivora) – aga see on pigem eluvorm kui klaad. Tänapäevani on säilinud kroonirühm „paljad kahepaiksed“ (Lissamphibia) – konnalised (Anura), sabakonnalised (Urodela) ja siugkonnalised (Gymnophiona) –, mis on tekkinud
Arhosaurusedsaurischiasauropoodid. Sauropoodsete dinosaurustele omase gigantismi tagasid: kiire basaalne ainevahetus, palju järglasi, vähene hambumus ning keerukas kops. Väike mälumisaparaat võimaldas areneda pikal kaelal väikese peaga. Kops oli keerukas, õhukottidega lindudele sarnanev süsteem. Munemine võimaldas saada suhteliselt suure järglaskonna. Suured imetajad seevastu on väga aeglased sigijad. 12. Millisel roomajate rühmal tekkisid suled? Milleks see alguses tarvilik võis olla? Teropoodide hulgast eristunud Coelurosauria esindajatel olid esimesed filamentsed suled. Sellesse gruppi kuulusid ka türannosaurused, kuigi neil sulgi polnud ja neist otseselt linde ei tekkinud. Algselt olid suled ilmselt seotud termoisolatsiooniga, hiljem tuli juurde lendamise funktsioon. Preadaptsiooni näide. 13. Missugused olid kohastumised, mis võimaldasid dinosaurustel saavutada hiigelmõõtmeid?
Devon. Meresid valitsesid rüükalad ja kilpkalad. Maismaale asusid esimesed neljajalgsed- kahepaiksed. Ulatuslik väljasuremine. Karbon. Soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimestik, mille moodustasid puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad- neist on tekkinud kivisüsi. Kasvas lülijalgsete ja kahepaiksete mitmekesisus. Ilmusid esimesed roomajad. Osadel putukatel lennuvõime. Permi. Lõpul suurim väljasuremine. KESKAEGKOND: suurenesid roomajate mõõtmed, suured dinosaurused, imetajad väiksed ööloomad. Juura. Dinosaurustest evolutsioneerusid esimesed linnud. Lõpus hakkasid levima õistaimed ja mitmekesistusid st putukad. Kriidi. Ajastu lõpul suur väljasuremine (dinosaurused). UUSAEGKOND: hiidroomajate hävingu järel kiire imetajate evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Mõned imetajate rühmad suundusid tagasi vette (vaalad ja loivalised). Neogeeni
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
elusolendeid alla neelata. 11.1.4. Judaism Uskliku juudi kogu elu suunavad usundilis-kombelised ettekirjutused ja keelud. Need näitavad, mida võib teha ja mida mitte. Ettekirjutused ja keelud puudutavad: toitu, rõivaid, päevarežiimi, palveid, pühade pühitsemist. Toidukeelud: Keelatud on süüa: kaameliliha, sest see oli tööloom; kõrbe-hüpikhiire liha; jäneseliha; sealiha, sest siga oli maaharijale kuuluv loom; roomajate liha; 299 paljude lindude liha. On keelatud kasutada toiduks verd. Veri on juutide arvates keha hing. Tapetud looma liha peab olema verest puhastatud. Süüa võib härja-, lamba-, kitse-, hirve-, gaselli-, põdra-, kaljukitse-, antiloobi-, metslamba- ja metskitse liha. Lubatud on süüa nende loomade liha, kellel on sõrad või kes mäletsevad.
Budism Budistid mungad väldivad igasugust liha. Joogivett kurnatakse enne tarvitamist, et mitte elusolendeid alla neelata. Judaism Uskliku juudi kogu elu on allutatud usundilisrituaalsetele ettekirjutustele ja keeldudele. Need puudutavad: toitu, rõivaid, päevareziimi, palveid, pühade pühitsemist, näitavad, millal mida võib teha ja mida mitte. Rohkearvulised toidukeelud: keeld süüa kaameli, kõrbehüpikhiire, jänese, sea, roomajate ja paljude lindude liha. Kaamelit oli keelatud tappa söömiseks tõenäoliselt sellepärast, et 96 ta oli peamine tööjõud; siga sellepärast, et ta oli tüüpiline maaharijale kuuluv loom aga juudid on ajalooliselt karjakasvatajad ja liikuv rahvus ning maaharijatega vaenujalal. on keelatud kasutada toiduks verd. Verd vaadeldi kui keha hinge. Toiduks tapetud loomade liha pidi ja peab olema verest puhastatud. Sellega tegelevad
Inimtoiduks kasutatakse Eestis jõevähki. Rändkarbi tühje kodasid on kogutud kodulindude söödaks. Meditsiinis on kasutatud nüüd juba haruldast apteegikaani ehk kirjukaani (looduskaitse II kaitsekategooria liik). Mitme vastsena vees elava kahetiivalise (sääsklaste, kihulaste jt) valmikud on vereimejad. Selgroogsed Eesti selgroogsete faunas on esindatud sõõrsuude, luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajateklass. Liigilist koosseisu mõjutavad meri, metsa ja märgalade rohkus ning mägede puudumine. Selgroogsete fauna sai kujunema hakata alles viimase jääaja lõppedes. Eesti kalastikku kuulub kolm liiki sõõrsuude ning 75 liiki ja alamliiki luukalade klassist. Esindatud on 29 sugukonda. Osa kalu elab meres, osa mageveekogudes, peale nende on siirdekalu ja poolsiirdekalu. Magevee-ja merekalad levisid Eesti alale pärast jääaega.
maailmast väljaspool kirikumüüre, mis teda oma varju alla olid võtnud. Jumalaema kirik sai talle ta kasvamisel ja arenemisel järgemööda munaks, pesaks, koduks, isamaaks ja viimaks maailmaks. Kindlasti valitses mingi salapärane, saatuse poolt ette määratud harmoonia selle olendi ja ehituse vahel. Kui Quasimodo alles väikesena roomakil ja hüpakil võlvide all hämaruses ümber ronis, paistis ta oma inimese näo ja looma kehaga kuuluvat roomajate liiki, mis ka nii loomulik oli sellel rõskel ja süngel kivisel pinnal, millele romaani kapiteelide varjud nii veidraid mustreid heitsid. Hiljem, kui ta esmakordselt kogemata kellanöörist kinni haaras, end sellele rippu laskis ja kella kõikuma pani, paistis ta kasuisa Claude'ile, nagu oleksid lapsel keelepaelad lahti läinud ja ta oleks kõnelema hakanud. Nõnda vähehaaval katedraali varju all arenedes, siin elades, magades, siit peaaegu kunagi
Asjaolusid on võimalik väga erinevat moodi tõlgendada. Kuid ,,uskuma" peab ainult seda, mis on kõige tõenäolisem kõige võimalikum. Seda, et Jumal lõi maailma selle taga võib peituda arusaam, et maaväline kõrgtsivilisatsioon lõi planeet Maal mõistusliku elu ( mõis- tusliku maailma ). Jumal kõneleb Piiblis: ,,Tehkem inimesed oma näo järgi meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!". ,,Meie sarnaseks" sellepärast, et Jumal on üks kolmes isikus: Jumal Isa, Jumal Poeg ja Jumal Püha Vaim. Seetõttu kõnelebki Jumal Esimeses Moosese raamatus endast mitmuses. ,,Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi Ta tema, Ta lõi tema meheks ja naiseks!" Esimesed inimesed viibisid pidevas osaduses oma Loojaga. Nende olemus oli sarnane Jumala olemusega, sest nad olid patuta. Seda tähendabki inimese loomine Jumala näo järgi
Asjaolusid on võimalik väga erinevat moodi tõlgendada. Kuid ,,uskuma" peab ainult seda, mis on kõige tõenäolisem kõige võimalikum. Seda, et Jumal lõi maailma selle taga võib peituda arusaam, et maaväline kõrgtsivilisatsioon lõi planeet Maal mõistusliku elu ( mõis- tusliku maailma ). Jumal kõneleb Piiblis: ,,Tehkem inimesed oma näo järgi meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!". ,,Meie sarnaseks" sellepärast, et Jumal on üks kolmes isikus: Jumal Isa, Jumal Poeg ja Jumal Püha Vaim. Seetõttu kõnelebki Jumal Esimeses Moosese raamatus endast mitmuses. ,,Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi Ta tema, Ta lõi tema meheks ja naiseks!" Esimesed inimesed viibisid pidevas osaduses oma Loojaga. Nende olemus oli sarnane Jumala olemusega, sest nad olid patuta. Seda tähendabki inimese loomine Jumala näo järgi
Asjaolusid on võimalik väga erinevat moodi tõlgendada. Kuid „uskuma“ peab ainult seda, mis on kõige tõenäolisem – kõige võimalikum. Seda, et Jumal lõi maailma – selle taga võib peituda arusaam, et maaväline kõrgtsivilisatsioon lõi planeet Maal mõistusliku elu ( mõis- tusliku maailma ). Jumal kõneleb Piiblis: „Tehkem inimesed oma näo järgi meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!“. „Meie sarnaseks“ sellepärast, et Jumal on üks kolmes isikus: Jumal Isa, Jumal Poeg ja Jumal Püha Vaim. Seetõttu kõnelebki Jumal Esimeses Moosese raamatus endast mitmuses. „Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi Ta tema, Ta lõi tema meheks ja naiseks!“ Esimesed inimesed viibisid pidevas osaduses oma Loojaga. Nende olemus oli sarnane Jumala olemusega, sest nad olid patuta. Seda tähendabki inimese loomine Jumala näo järgi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
